RAPORT Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne
6.10.2010 - (2010/2059(INI))
Petitsioonikomisjon
Raportöör: Mariya Nedelcheva
PR_INI_AnnOmbud
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta[1];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet;
– võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2005. aasta teatist volituste kohta võtta vastu ja edastada teatisi Euroopa Ombudsmanile ning ametnike volitamise kohta Euroopa Ombudsmanile tunnistuste andmiseks (SEK(2005)1227);
– võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta[2];
– võttes arvesse 1. jaanuaril 2009. aastal jõustunud ombudsmani muudetud rakendussätteid, mille eesmärgiks oli arvesse võtta põhikirja muudatusi;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 205 lõike 2 teist ja kolmandat lauset;
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0275/2010),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 19. aprillil 2010. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas 4. mail 2010. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;
C. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;
D. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu tegevus õigusemõistjana”;
E. arvestades, et alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest kuuluvad ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa Ülemkogu tegevus ombudsmani pädevusse;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 sätestatakse, et edaspidi ombudsman „valitakse iga Euroopa Parlamendi valimise järel viimasega samaks ametiajaks” ning teda ei „määrata” enam Euroopa Parlamendi poolt;
G. arvestades, et ombudsmani tegevus aitab kaasa sellise Euroopa Liidu kujundamisele, „kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik”, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus;
H. arvestades, et ombudsman registreeris 2009. aastal 3098 kaebust, millest 727 (23 %) osutusid ombudsmani pädevusse kuuluvaks, samas kui 2008. aastal registreeriti 3406 kaebust, millest ombudsmani volitustele vastas 802;
I. arvestades, et ombudsman algatas 2009. aastal kaebuste alusel 335 uurimist ning 318 uurimist viidi lõpule ja suleti, nendest 311 algatati kaebuste alusel ja 7ga hakati tegelema ombudsmani algatusel;
J. arvestades, et 179 juhtumi puhul (56 % koguarvust), mille uurimine lõpetati 2009. aastal, nõustus asjaomane institutsioon sõbraliku lahendiga või lahendas küsimuse, mis näitab institutsioonide ja organite kindlat valmisolekut suhtuda ombudsmanile esitatud kaebustesse kui võimalusse tehtud vigu parandada ning ombudsmaniga kodanike huvides koostööd teha;
K. arvestades, et ombudsman tegi 2009. aastal kindlaks, et haldusomavoli ilmnes 12 % juhtumite puhul (37 uurimist), tehes kriitilise märkuse 35 juhtumi puhul;
L. arvestades, et 2009. aastal anti välja 15 soovitusettepanekut;
M. arvestades, et kõige sagedasemad oletatavad haldusomavoli liigid olid läbipaistmatus , kaasa arvatud teabe andmisest keeldumine (36 % kõigist uurimistest), ebaõiglus või võimu kuritarvitamine (14 %), tarbetud viivitused (13 %), menetlusvead (13 %), hooletus (6 %), komisjoni asutamislepingu täitmise järelevalvaja rolli kohustuste rikkumine (6 %), õigusnormide rikkumine (6 %) ja diskrimineerimine (5 %);
N. arvestades, et kui 2008. aastal oli kaebuste käsitlemise keskmine kestus 13 kuud, siis 2009. aastal vähenes see 9 kuuni, mis annab tunnistust ombudsmani püüetest vähendada uurimiste keskmist kestust ning asjaomaste institutsioonide koostöövalmidusest;
O. arvestades, et 2009. aastal ei olnud ühegi haldusomavoli juhtumi korral põhjust esitada eriettekannet Euroopa Parlamendile;
P. arvestades, et ombudsmani kriitilised märkused ja soovitused ei ole õiguslikult siduvad, vaid nende eesmärgiks on edendada Euroopa Liidu institutsioonide ja organite iseregulatsiooni ning need võimaldavad tulevikus vältida rikkumiste ja häirete kordumist;
Q. arvestades, et ombudsmani roll on pärast ameti loomist arenenud tänu selle iseseisvusele ja tänu parlamendi ja petitsioonikomisjoni demokraatlikule järelevalvele ombudsmani tegevuse üle;
R. arvestades, et on oluline, et Euroopa institutsioonid ja organid kasutaksid täielikult vajalikke vahendeid, et täita oma kohustus tagada kodanike teabepäringutele, kaebustele ja petitsioonidele kiired ja sisulised vastused;
S. arvestades, et parlament kiitis ombudsmani hea haldustava eeskirja heaks oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooniga[3];
T. arvestades, et tänu ombudsmanide Euroopa võrgustikule saab suunata kaebuste esitajad nende ombudsmanide ja samalaadsete organite juurde, kelle ülesandeks on anda oma tasandil kõige kohasemat abi ning vahetada teavet ja häid tavasid;
U. arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tegevus on vastastikku täiendav, mis aitab suurendada nende tegevuse tõhusust,
1. kiidab Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitleva aastaaruande heaks;
2. juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepingu jõustumine tugevdab ombudsmani demokraatlikku õiguspärasust, kuna ombudsmani valib Euroopa Parlament, ja tema volitused laienevad ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ning samuti Euroopa Ülemkogu tegevusele;
3. väljendab rahulolu selle üle, et Lissaboni lepingu jõustumisega on põhiõiguste hartasse, mis on nüüdsest õiguslikult siduv, lisatud Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevatele põhiõigustele lisaks õigus heale haldusele; kutsub seega ombudsmani igapäevasel kaebuste lahendamisel tagama kooskõla põhiõiguste hartaga;
4. usub, et läbipaistvus, juurdepääs teabele ja hea halduse õiguse järgimine on hädavajalikud eeltingimused, et säilitada kodanike usku institutsioonide suutlikkusse nende õigusi tagada;
5. on seetõttu seisukohal, et mõistet „haldusomavoli” tuleks ka edaspidi tõlgendada laiemalt, nii et see hõlmaks lisaks normide ja niisuguste Euroopa haldusõiguse üldpõhimõtete rikkumisele nagu objektiivsus, proportsionaalsus ja võrdsus, mittediskrimineerimine ning inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, ka juhtumeid, kus institutsioon ei toimi järjekindlalt ja heauskselt või ei võta arvesse kodanike õiguspäraseid ootusi, sh juhtumid, kus institutsioonid on otsustanud järgida teatavaid norme ja standardeid, ilma et aluslepingud või teisesed õigusaktid neid selleks kohustaks;
6. kiidab ombudsmani selge ja arusaadava ülevaate eest oma tegevuse kohta; leiab siiski, et edasistes aruannetes tuleks tegevuse kokkuvõttes ja temaatilises analüüsis panema rohkem rõhku struktuurilistele probleemidele ja üldistele suundumustele;
7. on seisukohal, et ombudsman on aruandeperioodi jooksul rakendanud oma volitusi aktiivsel ning tasakaalustatud viisil, mis puudutab nii kaebuste läbivaatamist ja käsitlemist, uurimiste läbiviimist ja lõpetamist kui ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning organitega konstruktiivsete suhete säilitamist, samuti kodanike julgustamist, et nad suhetes kõnealuste institutsioonide ning asutustega oma õigusi kasutaksid;
8. kiidab ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepäraseid suhteid institutsioonilises raamistikus seoses nende pädevuse vastastikuse austamisega; soovitab jätkata ombudsmani loodud tava tagada saata oma esindaja igale petitsioonikomisjoni koosolekule;
9. tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku – mis koosneb 94 büroost 32 riigis ning kuhu kuulub ka petitsioonikomisjon – olulist panust subsidiaarsuspõhimõtte rakendamisse; avaldab heameelt Euroopa ombudsmani ja liikmesriikides siseriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsevate ombudsmanide ja samalaadsete organite vahelise koostöö üle;
10. võtab teadmiseks, et ombudsman registreeris 2009. aastal 3098 kaebust ning et selle perioodi jooksul viidi lõpule ja lõpetati 318 uurimist;
11. avaldab heameelt selle üle, et arvukad menetlused on lõppenud sõbraliku lahendiga või on lõpetatud asjaomases institutsioonis (56 %), mis näitab konstruktiivset koostööd ombudsmani ja Euroopa Liidu institutsioonide ja organite vahel; ergutab ombudsmani, Euroopa Liidu institutsioone ja asutusi seda suunda jätkama;
12. kiidab ombudsmani jõupingutusi, mille tulemusel tema uurimiste keskmine kestus vähenes 9 kuuni; nõuab, et kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele eraldataks vajalikud eelarvelised vahendid ja inimressursid, et tagada kaebuste ja petitsioonide kiire käsitlemine;
13. võtab teadmiseks, et rohkem kui kolmandik ombudsmani poolt 2009. aastal algatatud uurimistest oli seotud läbipaistmatusega; palub seepärast, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 käimasoleval läbivaatamisel ei piirataks kehtivat õigust teabele ja dokumentidele ligipääsule, vaid rakendataks rohkem ennetavat lähenemist;
14. kiidab 2009. aastal tehtud edusamme seoses ombudsmani juurdepääsu soodustamisega nõukogu konfidentsiaalsetele dokumentidele;
15. märgib, et kommunikatsioonistrateegia ja veebileht on ombudsmani arvates kaasa aidanud vastuvõetamatute kaebuste hulga vähenemisele, ning ergutab ombudsmani jätkama püüdlusi Euroopa kodanike teavitamisel oma ülesannetest ja pädevuse piiridest ning samuti kodanike õigustest;
16. toetab ombudsmani seisukohta, et lisaks ametnike kohta kehtivate siduvate eeskirjade järgimisele on tähtis kujundada tõelist üldsuse teenimise traditsiooni, et tagada hea haldus; kutsub seetõttu ombudsmani tegema sagedamini algatusi niisuguse teenimise traditsiooni edendamiseks Euroopa institutsioonide ja kodanike seas;
17. avaldab rahulolematust kaebuste hulga üle, mis on seotud tarbetute viivitustega teabepäringute registreerimisel, juhtumite käsitlemisel ja otsuste tegemisel; teeb ettepaneku näha finantsmääruse muutmise raamistikus ette rahalised hüvitised ilmse ja pikaajalise hilinemise korral;
18. võtab teadmiseks, et ombudsman on lõpetanud omaalgatusliku uurimise seoses eeskirjadega, mida komisjoni kohaldab seoses kodanike juurdepääsutaotlustega rikkumismenetlustega seotud dokumentidele; pooldab koostöö tugevdamist petitsioonikomisjoniga ning soovitab ombudsmanil anda petitsioonikomisjonile korrapäraselt teavet lõpetatud omaalgatuslike uurimiste ning saavutatud tulemuste kohta; kutsub komisjoni võtma avatumat ja ennetavamat hoiakut seoses teabega rikkumismenetluste kohta;
19. usub, et hea haldustava eeskiri, mille esitas ombudsman ja kiitis heaks parlament oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooniga, on kõikide ühenduse organite ja institutsioonide töötajatele juhiseks ja tegevuse aluseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis hea haldustava eeskirja heaks; tunneb samuti heameelt selle üle, et Euroopa Investeerimispangaga on sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum kaebuste käsitlemise kohta; kutsub ombudsmani kaaluma hea haldustava eeskirja muutmist viimase kümne aasta kogemuste põhjal ning sellega tagama heade tavade edendamise ja vahetamise;
20. väljendab kahetsust, et Euroopa Ombudsman ei registreeri riiklikele ombudsmanidele esitatud kaebusi, mis on seotud ühenduse õiguse puuduliku kohaldamisega liikmesriigis; soovitab Euroopa Ombudsmanil kaaluda nende kaebuste koondamist, et teha see probleem paremini arusaadavaks;
21. kutsub ombudsmani üles julgustama riiklikke ombudsmane pidama regulaarselt arvamuste vahetusi liikmesriikide parlamentidega, võttes eeskuju Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi arvamustevahetustest;
22. kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama Euroopa haldusõigust, mis oleks ühine kõikidele Euroopa Liidu organitele, institutsioonidele ja ametitele;
23. juhib ombudsmani tähelepanu EPSO uuele personalivaliku menetlusele ning teeb ettepaneku seda jälgida ning tulemusi analüüsida;
24. toetab Euroopa ombudsmanide võrgustiku kõikide liikmete jaoks mõeldud ühise sisevõrgu portaali algatust, et tagada tulemuste korrapärane laialisaatmine;
25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne edastati ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile Jerzy Buzekile 19. aprillil 2010. aastal ning 4. mail 2010. aastal tutvustas ombudsman Nikiforos Diamandouros oma aruannet petitsioonikomisjonile.
Aruanne annab ülevaate Euroopa Ombudsmani möödunud aasta tegevusest. Erinevate uurimiste tulemused jagatakse kategooriatesse selle alusel, kas tegemist on haldusomavoli või asjaomase institutsiooni juhtumiga. Valminud on ka kuueleheküljeline 2009. aasta ülevaade, mis sisaldab kõige olulisemaid kaebuse esitajate kasuks saavutatud tulemusi ning kus tõstetakse esile peamisi möödunud aastal käsitletud tööpõhimõtteid.
Kaebused ja uurimised
Ombudsman registreeris 2009. aastal 3098 kaebust, 2008. aastal 3406 kaebust. Seega on kaebuste arv 2008. aastaga võrreldes 9 % võrra vähenenud. Ombudsmani volituste piiresse kuuluvaks osutus 727 kaebust. Neist 162 kaebust tunnistati vastuvõetavaks, kuid puudus alus nende uurimise alustamiseks, 335 kaebuse alusel alustati uurimist ning 230 kaebust tunnistati vastuvõetamatuks.
Suurem osa ombudsmani 2009. aastal alustatud uurimisi (56 %) puudutas Euroopa Komisjoni. Kaebusi esitati ka Euroopa Parlamendi halduse (11 %), Euroopa Personalivaliku Ameti (9 %), nõukogu (4 %) ja Euroopa Kohtu kohta (3 %). Ülejäänud 59 uurimist (17 %) käsitlesid 23 muud ELi institutsiooni ja asutust.
Kõige sagedasem oletatava haldusomavoli liik oli läbipaistmatus (36 % kõigist uurimistest), kaasa arvatud teabe või dokumentide andmisest keeldumine. Petitsioonikomisjon võttis kaebuste suure arvu murega teadmiseks, kuna ELi vastutustundlik ja läbipaistev haldamine on otsustavalt tähtis liidu kodanike usalduse saavutamiseks.
2009. aastal lõpetati 318 uurimist, neist enamik on lõpule viidud vähem kui aasta jooksul (70 %) ning rohkem kui pooled (55 %) kolme kuu jooksul. 311 uurimist algatati kaebuste alusel ning kolm olid omaalgatuslikud.
58 juhtumi puhul ei tuvastatud haldusomavoli, mis ei tähenda kaebuse esitaja jaoks tingimata negatiivset tulemust, sest ta saab asjaomaselt institutsioonilt või organilt põhjaliku selgituse ning on võimalik määratleda institutsiooni või organi haldustegevuse kvaliteedi parandamise võimalused.
2009. aastal lahendas vastutav institutsioon või organ 166 (56 %) juhtumit kaebaja kasuks. Institutsioon kas lahendas juhtumi või jõuti sõbraliku lahendini. See näitab kasvavat valmisolekut suhtuda ombudsmanile esitatud kaebustesse kui võimalusse vigu parandada ja ombudsmaniga Euroopa Liidu kodanike heaks koostööd teha. Oma aastaaruandes tõstab ombudsman parima tava rakendamise näitena esile üheksa juhtumit[1]. Need juhtumid annavad kõigile ELi institutsioonidele ja asutustele eeskuju, kuidas ombudsmani tõstatatud küsimustele kõige otstarbekamalt vastata.
Kui sõbralikku lahendit ei ole võimalik saavutada, lõpetab ombudsman juhtumi kriitilise märkusega või koostab soovitusettepaneku. Kriitilise märkusega kinnitatakse kaebuse esitajale, et tema kaebus on õigustatud, ning näidatakse asjaomasele institutsioonile või organile, mida ta on valesti teinud, et aidata tal tulevikus haldusomavoli vältida. aastal lõpetas ombudsman 35 uurimist kriitilise märkusega.
On oluline, et institutsioonid ja organid võtaksid pärast ombudsmani kriitilisi märkusi järelmeetmeid, et probleeme lahendada ja seega tulevikus haldusomavoli vältida. Tagamaks, et institutsioonid ja asutused õpivad oma vigadest ja väldivad tulevikus haldusomavoli, avaldas ombudsman 2008. aastal oma veebisaidil uurimuse asjaomaste institutsioonide järelmeetmete kohta kõikide 2008. aastal avaldatud kriitiliste märkuste ning lisamärkuste osas. Tasub märkida, et rahuloluindeks kriitiliste märkuste alusel võetud järelmeetmete kohta oli 79 %
Kui asjaomasel institutsioonil on võimalik haldusomavoli kõrvaldada või kui haldusomavoli on eriti tõsine või üldise mõjuga, teeb ombudsman institutsioonile või organile tavaliselt soovitusettepaneku, mille kohta asutus peab esitama üksikasjaliku arvamuse kolme kuu jooksul. Aastal 2009 koostati 15 soovitusettepanekut. Lisaks viidi 2009. aastal lõpule seitse 2008. aastal koostatud soovitusettepanekut ning kaks juhtumit lõpetati 2007. aastal tehtud soovitusettepanekute tagajärjel.
Kui institutsioon või asutus ei vasta soovitusettepanekule rahuldavalt, võib ombudsman saata Euroopa Parlamendile eriaruande.
2009. aastal ei esitanud ombudsman Euroopa Parlamendile ühtegi eriaruannet.
Ühtlasi käivitas ombudsman omal algatusel neli uurimist. Nende uurimiste suhtes rakendab ombudsman oma õigust omaalgatuslikule uurimisele, et aidata kaasa süsteemsete probleemide lahendamisele institutsioonides, näiteks komisjonis tõstatatud probleem seoses juurdepääsuga rikkumismenetlustega seotud dokumentidele. Eesmärk oli tagada, et kodanikud teaksid, kuidas saada juurdepääsu rikkumismenetlusega seotud dokumentidele ning, kui neile ei seda ei anta, siis kuidas selgitada välja, kas keelduja on komisjon või liikmesriik ning kas keeldumine põhineb siseriiklikul või ELi õigusel.
Euroopa Ombudsmani prioriteedid
Euroopa Ombudsmani peamiseks prioriteediks on tagada, et ELi õiguse kohaseid kodanike õigusi austatakse kõigil liidu tasanditel ning et ELi institutsioonid ja organid vastavad kõrgeimatele haldusnõuetele.
Ombudsman on jätkanud jõupingutusi, et parandada eriti Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu kodanikele ning võimalikele kaebuste esitajatele antava teabe kvaliteeti neile ELi õigusaktidega tagatud õiguste kohta. Võrgustik, kuhu kuulub ka petitsioonikomisjon, koosneb umbes 94 büroost 32 riigis. Võrgustiku üheks eesmärgiks on võimaldada kaebuste kiiret edastamist pädevale ombudsmanile või sarnasele asutusele. 2009. aastal saatis ombudsman 977 käsitletud küsimuse puhul kaebuse edasi, kuna see oli esitatud mõnele Euroopa võrgustiku liikmele, 792 kaebuse esitajal soovitas ombudsman pöörduda riikliku või piirkondliku ombudsmani poole ning 185 kaebuse esitajat suunas petitsioonikomisjoni. Mõnikord peab ombudsman otstarbekaks edastada kaebus komisjonile või SOLVITile, st võrgustikule, mille komisjon on loonud inimeste aitamiseks, kes ühenduse siseturul oma õiguste kasutamisel takistusi kohtavad. Samuti on ombudsman tihendanud koostöösidemeid teabeteenistusega Europe Direct.
Ombudsman püüab tagada, et ELi institutsioonid ning asutused rakendaksid kogu oma tegevuses kodanikukeskset lähenemist, püüdes igal võimalusel leida kaebustele sõbralikke lahendeid ning algatades ise rohkem uurimisi probleemide kindlakstegemiseks ja parimate tavade soodustamiseks. Sel eesmärgil jätkab ta kontaktide arendamist EP liikmete ning ELi institutsioonide ja asutuste ametiisikutega, et edendada teeninduskultuuri ELi haldussüsteemis.
Arvestades, kui oluline on tagada, et inimesed, kellel võib olla probleeme Euroopa Liidu haldusega, teaksid oma õigusest ombudsmanile kaebus esitada, korraldasid ombudsman ning tema büroo töötajad 2009. aasta jooksul toimunud konverentsidel, seminaridel ja koosolekutel üle 145 esitluse. Samuti külastas ombudsman Küprost, Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki, Soomet, Eestit ja Itaaliat, eesmärgiga suurendada nende riikide kodanike teadlikkust ombudsmani rollist. Samuti on ta andnud kuus pressikonverentsi ja enam kui 40 intervjuud ning ajakirjanikele on edastatud 21 pressiteadet. Ombudsmanide võrgustik avaldab regulaarselt teabelehte ning on käivitanud oma liikmete jaoks elektroonilise arutelufoorumi.
2009. aastal avaldatud ja levitatud väljaannete hulgas on kõige huvitavamad aastaaruanne ja uus 2008. aasta ülevaade (2008 Overview).
Ombudsmani uus kodulehekülg avati 5. jaanuaril 2009 ning seda uuendatakse korrapäraselt. See kodanikele mõeldud uus teenus areneb pidevalt. Erilist huvi tuntakse interaktiivse juhendi vastu, mille eesmärk on aidata kodanikel tuvastada institutsiooni, mis on sobivaim nende kaebust käsitlema. 2009. aastal sai nimetatud interaktiivse juhendi abil vastuse 26 000 inimest. Enim kodulehe külastajaid on pärit Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Belgiast.
Järeldus
Petitsioonikomisjon ergutab ombudsmani jätkama institutsioonidega koostööd hea halduse ja teeninduskultuuri edendamiseks ning tõhustama teavitamistegevust, et kodanikel, kellel võib tekkida vajadus tema teenuseid kasutada, oleks asjakohane teave, kuidas seda teha.
Komisjon ergutab ombudsmani leidma juhtumitele sõbralikke lahendeid. See näitab kasvavat soovi käsitleda ombudsmanile esitatud kaebusi kui võimalust vigade parandamiseks ning demonstreerib institutsioonide tahet teha ombudsmaniga koostööd.
Petitsioonikomisjon julgustab ombudsmani teostama oma algatusõigust, et aidata kaasa süsteemsete probleemide lahendamisele institutsioonides, nagu 2009. aasta algatus seoses läbipaistmatuse ja teabe andmisest keeldumisega.
Euroopa Parlament ja petitsioonikomisjon näitavad ombudsmani toetamisega oma usaldust ombudsmani töö ning püüete vastu parandada kodanikele pakutavat teenust, tugevdades sellega kodanike usku Euroopa Liitu ja selle institutsioonidesse ning nende mainet kodanike silmis.
- [1] Juhtumid nr 2980/2008/GG (Euroopa Komisjoni vastu), 791/2005/(IP)FOR (Euroopa Komisjoni vastu), 723/2005/OV (OLAF-i vastu), 790/2005/OV (OLAF-i vastu), 2346/2007/JMA (EPSO vastu), 2119/2007/ELB (Euroopa Komisjoni vastu), 1908/2007/JF (Euroopa Komisjoni vastu), 1562/2008/BB (Euroopa Komisjoni Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse vastu), 2003/2008/TS (Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti vastu), 1537/2008/(TJ)GG (Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse vastu)
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.9.2010 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
14 0 1 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Elena Băsescu, Victor Boştinaru, Pascale Gruny, Ágnes Hankiss, Carlos José Iturgaiz Angulo, Peter Jahr, Erminia Mazzoni, Mariya Nedelcheva, Chrysoula Paliadeli, Ernst Strasser, Diana Wallis, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Kinga Göncz, Keith Taylor |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Herbert Dorfmann |
|||||