SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta

28.10.2010 - (06645/2010 – C7‑0100/2010 – 2009/0156(NLE)) - ***

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta

(06645/2010 – C7‑0100/2010 – 2009/0156(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06645/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu projekti (15561/2008);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4, artikli 218 lõike 8 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0100/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A7‑0298/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kanada valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Käesolev soovitus puudutab (toonase) Euroopa Ühenduse poolt 6. mail 2009 alla kirjutatud ohutuslepingut. 17.–18. detsembril 2009 alla kirjutatud ELi ja Kanada vahelist lennutranspordi lepingut, millega luuakse lõpuks ELi ja Kanada vahel täielik avatud lennunduspiirkond, käsitletakse eraldi soovituses.

Praeguseks on ainult kuuel liikmesriigil Kanadaga sõlmitud toodete sertifitseerimist käsitlevad kahepoolsed lepingud. ELi ja Kanada vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu jõustumisel kaotavad need kehtivuse. Kuna tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine kuulub liidu ainupädevusse, saab lepingu sõlmida nõukogu otsusega. Erinevalt lennutranspordi lepingust ei toimu selle lepingu ajutist kohaldamist ja liikmesriigid ei pea seda ratifitseerima.

On mõistetav, et lennutranspordi lepingut täiendava lennundusohutuse lepingu sõlmimist just Kanadaga loeti esmatähtsaks, kuna nii Euroopa kui ka Kanada lennuki-, mootori- ja lennuelektroonika tootjad on maailmas esirinnas. Tsiviillennundustehnika kogueksport ületab 50 miljardit eurot, samas kui Euroopa ja Kanada vahelise lennukite, kosmosetehnika ja nende osadega toimuva kaubavahetuse koguväärtus oli 2008. aastal üle 49 miljardi euro.

Lissaboni leping

Läbirääkimiste ajal jõus olnud Nice’i lepingu kohaselt konsulteeriti rahvusvaheliste lennunduslepingute küsimuses parlamendiga. 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati asjaolusid, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust[1]. Menetluses olevaid ettepanekuid, mida need muudatused mõjutasid, muudeti ametlikult komisjoni 2. detsembri 2009. aasta teatisega „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele”[2].

Uuest aluslepingust tulenev parlamendi senisest tähtsam roll tähendab ka kohustust teostada põhjalikumat järelevalvet läbirääkimiste üle, kasutades selleks täiel määral parlamendi kodukorra artiklist 90 tulenevaid võimalusi. Kõigi osapoolte seisukohalt on kindlasti soovitav, et kõik olulisemad probleemid, mis võivad kahandada parlamendi valmidust anda nõusolek, selgitatakse välja ja lahendatakse juba aegsasti, mitte alles pärast läbirääkimiste lõppemist. Tervitatav on ka lepingu paindliku muutmise võimalus muudatuste tegemisega selle lisades, kuid seejuures tuleks mõelda, kuidas parlamenti tähtsamate muudatustega kursis hoida.

Lepingu eesmärgid

Nii nagu Ameerika Ühendriikidega sõlmitud võrreldava lennundusohutust käsitleva lepingu puhul, seati ka siin läbirääkimissuunistes peasihiks minimeerida hindamiste, katsetuste ja kontrollide dubleerimist (kui need ei tulene eeskirjade olulistest erinevustest) ning võimaldada nii ELil kui ka Kanadal teineteise sertifitseerimissüsteeme usaldada. Seda aitaks saavutada osapoolte nõuete ja reguleerimisprotsessi üha täielikum ühtlustamine, osapoolte vahelised korrapärased konsultatsioonid lepingu rakendamisega seotud reguleerivate asutuste jätkuva valmisoleku ja võimekuse kontrollimiseks ning ühiskomitee moodustamine, mis teeks ettepanekuid lepingu rakendamisel kerkivate probleemide lahendamiseks.

Lepingu sisu

Leping on ülesehituselt üldjoontes sarnane liikmesriikide ja Kanada vaheliste kehtivate kahepoolsete lennundusohutuse lepingutega. See põhineb samamoodi mõlema osapoole süsteemide vastastikusel usaldamisel ning regulatiivsete erinevuste võrdlemisel. Sellest tulenevalt kehtestatakse lepinguga sellised kohustused ja nähakse ette sellised koostöömeetodid, mis lubavad importival asutusel väljastada lennundustoote, osa või seadme kohta oma sertifikaadi ilma kõiki eksportiva asutuse korraldatud hindamisi dubleerimata.

Lepingu lisadega määratakse kindlaks koostöö ning lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas saadud sertifitseerimistulemuste vastastikuse tunnustamise realiseerimise viisid. Selle poolest erineb leping praegustest kahepoolsetest lennundusohutuse lepingutest. Lepingu lisades käsitletut hõlmavad tavaliselt tsiviillennundusasutuste tasandil sõlmitavad eraldi lepingud, millel puudub põhilepingu siduv iseloom. Leping annab ka võimaluse vormistada selle toimimise tõhustamiseks täiendavaid lisasid.

Hoolduse valdkonnas on Kanada pool ilmutanud soovi saavutada täielik vastastikune tunnustamine. Seetõttu sätestatakse lepingus, et ühe osapoole kohaldatavate õigusaktide järgimine (asjaomases lisas määratletud tingimustel) võrdsustatakse teise osapoole õigusaktide järgimisega ning et kummagi osapoole sertifitseerimismeetodid ja -menetlused tõendavad nende järgimist võrdväärselt. Hoolduspersonalile tegevuslubade andmine loetakse samuti võrdväärseks.

Teineteise süsteemide suhtes usalduse säilitamiseks nähakse lepinguga ette ühiskontrollid, uurimised, ohutusandmete vahetamine (lennukite ülevaatused ja õnnetustega seotud teave) ning senisest suurem regulatiivne koostöö ja konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne, kui need muutuvad lahkarvamusteks. Nähakse ette ühiskomitee ja allkomiteede moodustamine sellistes valdkondades nagu hooldus ja lennukõlblikkuse sertifitseerimine. Kehtestatakse ka tugevad kaitsemeetmed, mis lubavad kummalgi osapoolel teise poole pädeva asutuse järelduste tunnustamise peatada või lepingu täielikult või osaliselt tühistada. Seejuures on kogu konsultatsioonide, komiteede ja allkomiteede süsteemi mõte siiski tagada, et erimeelsused lahendatakse ammu enne, kui asi nii kaugele jõuab.

Kokkuvõte

Lühemad ja lihtsamad ning seetõttu vähem kulukad toodete heakskiitmise menetlused ja sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine võimaldavad Euroopa ja Kanada ettevõtetel säästa igal aastal miljoneid eurosid. Peale selle toob leping Euroopa Liidule üldist kasu, sest sellega kehtestatakse kõigi liikmesriikide kõigi lennukõlblikkuse valdkondade sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine.

Kasu saavad ka lennufirmad, kuna lepinguga nähakse ette osapoolte heakskiidetud remondi- ja hooldusrajatiste vastastikune kasutamine. Lisaks Kanada ja Euroopa turgude konkurentsivõime tõstmisele suurendab leping ka turgude ohutust, kuna reguleerivad ja täitevasutused tihendavad koostööd kõigis sertifitseerimis-, kontrolli- ja jõustamisküsimustes, et tagada reisija- ja kaubavedude ohutuse kõrgtase. Leping on oluline edasiminek tsiviillennundusohutuse rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ning peaks olema lähtepunktiks tulevastel läbirääkimistel teiste oluliste lennuki- ja lennundustehnika tootjatega.

Eeltoodud märkuste põhjal teeb raportöör parlamendile ettepaneku anda nõusolek lepingu sõlmimiseks. Kuna leping ei saa jõustuda enne selle sõlmimist, oleks ka väga soovitav, et nõukogu pärast parlamendi otsust menetluste lõpuleviimisega ei viivitaks.

• [1]               Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v.
• [2]               KOM(2009)0665.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.10.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Gesine Meissner, Hella Ranner, Vilja Savisaar-Toomast, Brian Simpson, Keith Taylor, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philip Bradbourn, Tanja Fajon, Erminia Mazzoni, Jan Mulder, Ioan Mircea Paşcu, Dominique Riquet