RAPORT Krzysztof Liseki puutumatuse äravõtmise taotlus
29.10.2010 - (2009/2244(IMM))
Õiguskomisjon
Raportöör: Eva Lichtenberger
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Krzysztof Liseki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Krzysztof Liseki puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Poola kohtuorganid esitasid 5. novembril 2009 ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. detsembril 2009;
– olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Krzysztof Liseki ära kuulanud;
– võttes arvesse aluslepingutele lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9;
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta[1] otsuseid;
– võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artiklit 151;
– võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7‑0301/2010),
A. arvestades, et Poola kohtuorganid on algatanud Euroopa Parlamendi liikme Krzysztof Liseki vastu kriminaalmenetluse ning Koszalini kohtus süüdistatakse teda kriminaalkuritegudes järgmiste sätete alusel: 6. juuni 1997. aasta karistusseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 1997. aasta ametlikus väljaandes nr 88, punkt 553, koos hilisemate muudatustega) artikli 296 lõiked 1 ja 3, 15. septembri 2000. aasta äriseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 2000. aasta ametlikus väljaandes nr 94, punkt 1037, koos hilisemate muudatustega) artikkel 586 ning 29. septembri 1994. aasta raamatupidamisseaduse (konsolideeritud tekst, mis avaldati Poola Vabariigi 2002. aasta ametlikus väljaandes nr 76, punkt 694, koos hilisemate muudatusega) artikli 77 lõiked 1 ja 2;
B. arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendi liige tabatakse õigusrikkumiselt ja see ei takista Euroopa Parlamenti teostamast oma õigust oma liikme immuniteet ära võtta;
C. arvestades, et hr Liseki vastu esitatud süüdistused ei ole seotud tema kui Euroopa Parlamendi liikme ametikohustuste täitmisel väljendatud seisukohtade ega antud häältega;
D. arvestades, et vastavalt Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 kohaselt saab Poola parlamendi (Sejm) liikme kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi nõusolekul;
E. arvestades, et artiklis 105 on lisaks sellele sätestatud, et riigi parlamendi liiget ei saa võtta vastutusele liikme pädevusse kuuluva tegevuse eest liikme ametiaja jooksul või pärast selle lõppu;
F. arvestades, et hr Lisekit süüdistatakse peamiselt õigusrikkumistes, mis on seotud tema juhtimis- ja raamatupidamisalase tegevusega Euroopa Noortekaardi Poola ühingu ja osaühingu CAMPUS nõukogu esimehena ajavahemikus enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks; arvestades, et õigusrikkumistel, milles hr Lisekit süüdistatakse, ei ole mingit seost tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena;
G. arvestades, et ei ole esitatud veenvaid tõendeid fumus persecutionis`e olemasolu kohta;
H. arvestades, et seetõttu on asjakohane temalt puutumatus ära võtta,
1. otsustab Krzysztof Lisekilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevale asutusele.
- [1] Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195 ja otsus kohtuasjas 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
SELETUSKIRI
I. ASJAOLUD
14. detsembri 2009. aasta istungil teatas president kodukorra artikli 6 lõike 2 alusel, et ta sai 5. novembril 2009 Poola kohtorganitelt kirja, milles taotletakse Krzysztof Lisekilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist.
Kodukorra artikli 6 lõike 2 alusel edastas president kirja õiguskomisjonile.
Koszalini ringkonnaprokurör palus Euroopa Parlamendil võtta puutumatus oma liikmelt Krzysztof Lisekilt, kelle suhtes on kohtuasjas V Ds 24/09 algatatud kohtumenetlus.
Krzysztof Lisekit süüdistatakse Koszalini kohtus pooleliolevas kohtumenetluses õigusrikkumistes järgmiste sätete alusel:
– 6. juuni 1997. aasta karistusseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 1997. aasta ametlikus väljaandes nr 88, punkt 553, koos hilisemate muudatustega) artikli 296 lõiked 1 ja 3;
– 15. septembri 2000. aasta äriseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 2000. aasta ametlikus väljaandes nr 94, punkt 1037, koos hilisemate muudatustega) artikkel 586;
– 29. septembri 1994. aasta raamatupidamisseaduse (konsolideeritud tekst, mis avaldati Poola Vabariigi 2002. aasta ametlikus väljaandes nr 76, punkt 694, koos hilisemate muudatusega) artikli 77 lõiked 1 ja 2.
Krzysztof Liseki vastu on algatatud kohtuasi seetõttu, et vähemalt ajavahemikus 31. detsembrist 2002 kuni 31. oktoobrini 2006 rikkus ta Gdańskis Euroopa Noortekaardi Poola ühingu nõukogu esimehena, kes vastutas eespool nimetatud ühingu materiaalse vara haldamise ja selle materiaalsete huvide kaitse eest, oma ametikoha kohaseid kohustusi.
Ajavahemikus 10. veebruarist 2005 kuni 22. novembrini 2005 ei esitanud ta Iławas osaühingu CAMPUS nõukogu esimehena taotlust osaühingu CAMPUS suhtes pankrotimenetluse algatamiseks, kuigi osaühingu kohustuste väärtus ületas osaühingu varade väärtuse, mistõttu olid täidetud osaühingu pankroti tingimused.
Ajavahemikus 30. septembrist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 lubas ta Gdańskis Euroopa Noortekaardi Poola ühingu nõukogu esimehena esitada seadust rikkudes Euroopa Noortekaardi Poola Ühingu raamatupidamisregistris ja aastabilansis, samuti finantsaruandes ja selle lisas 2004. ja 2005. aasta kohta ebaõigeid andmeid, jättes raamatupidamisregistris ning 2004. ja 2005. aasta bilansis ning samu aastaid käsitlevas finantsaruandes ja selle lisas kajastamata Euroopa Noortekaardi Poola ühenduse antud laenud.
II. ÕIGUS
a) Liidu õigus
Artikkel 8
Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.
Artikkel 9
Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:
a. oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
b. teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.
Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.
Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.
Euroopa Parlamendis on menetlus reguleeritud kodukorra artiklitega 6 ja 7. Asjakohased sätted on järgmised:
Artikkel 6 – puutumatuse äravõtmine
1. Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel taotleb parlament eelkõige enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamist ja oma liikmete sõltumatuse tagamist nende ülesannete täitmisel.
2. Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.
(...)
Artikkel 7 – Puutumatusega seotud menetlused
1. Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult nende esitamise järjekorras.
2. Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.
3. Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta. Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi; ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks. Teda võib esindada teine parlamendiliige.
(...)
6. Eesõiguste või puutumatuse kaitsmise korral teeb vastutav komisjon kindlaks, kas asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendiliikme vaba liikumist parlamendi koosoleku toimumiskohta või sealt tagasi või arvamuse väljendamist või hääletamist tema mandaadiga seotud ülesannete täitmisel, või kuuluvad need privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 aspektide alla, mis ei ole reguleeritud siseriikliku õigusega; vastutav komisjon teeb ettepaneku paluda asjaomasel ametiasutusel teha vajalikud järeldused.
7 Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.
(...)’
b) Riigi õigus
Poola Vabariigi põhiseadus
Artikkel 105
1. Saadikut ei võeta vastutusele saadikumandaadi kohaldamisalasse kuuluvate tegude eest, mis pandi toime mandaadi kehtivuse ajal või ka pärast seda. Selliste tegude eest võib saadikut vastutusele võtta ainult seimi ees ja juhul, kui ta on rikkunud kolmandate poolte õigusi, võib tema vastu kohtumenetlust alustada üksnes seimi nõusolekul.
2. Valimistulemuste väljakuulutamise päevast kuni mandaadi kehtivusaja lõpuni ei võeta saadikut kriminaalvastutusele ilma seimi nõusolekuta.
3. Isiku vastu enne tema saadikuks valimise päeva algatatud kriminaalmenetlus peatatakse seimi nõudmisel kuni tema mandaadi kehtivusaja lõpuni. Sellisel juhul pikendatakse sama pika aja võrra ka kriminaalmenetluse aegumise tähtaega.
4. Saadik võib nõustuda enda kriminaalvastutusele võtmisega. Sellisel juhul ei kohaldata lõigete 2 ja 3 sätteid.
5. Saadikut ei peeta kinni ega arreteerita ilma seimi nõusolekuta, välja arvatud otse süüteolt tabamisel (in flagrante delicto) ja juhul, kui tema kinnipidamine on vajalik menetluse nõuetekohase jätkamise tagamiseks. Igast sellisest kinnipidamisest teatatakse viivitamata seimi esimehele, kes võib anda korralduse saadiku viivitamatuks vabastamiseks.
6. Saadikute kriminaalvastutusele võtmise täpsemad põhimõtted ja menetlused täpsustatakse põhikirjaga.
6. juuni 1997. aasta karistusseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 1997. aasta ametlikus väljaandes nr 88, punkt 553, koos hilisemate muudatustega) artikli 296 lõiked 1 ja 3:
1. Isikut, keda seadusega, pädeva organi otsusega või lepinguga kohustatakse haldama füüsilise või juriidilise isiku või iseseisva õigusvõimeta haldusüksuse omandit või äritegevust ja kes põhjustab talle antud volituste ületamisega või nende täitmata jätmisega olulist majanduslikku kahju, karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuust kuni viie aastani.
3. Kui lõikes 1 või 2 osutatud kuriteo toimepanija põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju, karistatakse teda vabadusekaotusega ühest aastast kuni kümne aastani.
15. septembri 2000. aasta äriseadustiku (avaldatud Poola Vabariigi 2000. aasta ametlikus väljaandes nr 94, punkt 1037, koos hilisemate muudatustega) artikkel 586:
Isikut, kes tegutsedes äriühingu juhatuse liikmena või likvideerijana jätab taotlemata kaubandusettevõtte pankroti väljakuulutamist, isegi kui äriühingu pankroti väljakuulutamist õigustavad seaduslikud tingimused on täidetud,
– karistatakse trahvi, vabaduse piiramise või kuni üheaastase vabadusekaotusega.
29. septembri 1994. aasta raamatupidamisseaduse (konsolideeritud tekst, mis avaldati Poola Vabariigi 2002. aasta ametlikus väljaandes nr 76, punkt 694, koos hilisemate muudatusega) artikli 77 lõiked 1 ja 2:
Isikut, kes ebaseaduslikult lubab:
1) raamatupidamisarvestuse tegemata jätmist, raamatupidamisarvestuse pidamist seadusega vastuolus oleval viisil või valeandmete kandmist raamatupidamisarvestusse,
2) finantsaruande esitamata jätmist või selle koostamist seadusega vastuoleval viisil või valeandmete lisamist finantsaruandesse,
– karistatakse trahvi, kuni kaheaastane vabadusekaotuse või mõlemaga.
III. ÜLDISED KAALUTLUSED JA OTSUSE ETTEPANEKU PÕHJENDUS
Eespool nimetatud põhjustel tuleks Koszalini ringkonnaprokuröri taotlust käsitleda kui taotlust võtta vastu Euroopa Parlamendi otsus hr Lisekilt puutumatuse äravõtmise kohta, et teda saaks võtta kriminaalvastutusele, milleks annab võimaluse Poola põhiseaduse artikli 105 lõige 2.
Mis puudutab Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 kohaldamist, tuleks märkida, et hr Liseki vastu esitatud süüdistused ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega.
Mis puudutab eespool nimetatud protokolli artiklit 9, siis kuna hr Liseki vastu esitatud süüdistused puudutavad tegusid, mille ta sooritas Poolas, mille kodanik ta tol ajal oli, on ainuke kohaldatav osa säte: „Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel: a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel”.
Väljakujunenud tava kohaselt võib Euroopa Parlament otsustada oma liikme puutumatust mitte ära võtta, kui on kahtlus, et süüdistuse esitamise alus on kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust (fumus persecutionis). Kõnealusel juhul ei ole esitatud tõendeid fumus persecutionis’e olemasolu kohta.
Eelöeldu ja kättesaadavate dokumentide põhjal tuleb teha järeldus, et hr Lisekilt tuleks puutumatus ära võtta.
IV. KOKKUVÕTE
Eeltoodud kaalutluste põhjal ja kodukorra artikli 6 lõike 2 alusel ning pärast parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt- ja vastuargumentide kaalumist soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Krzysztof Lisekilt parlamendiliikme puutumatus ära võtta.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
27.10.2010 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
9 0 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Marielle Gallo, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Piotr Borys, Eva Lichtenberger |
|||||