RAPORT Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.11.2010)

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (29.10.2010)

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (4.10.2010)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

2.12.2010 - (2010/2114(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ana Gomes
Arvamuse koostaja(*): Kartika Tamara Liotard,
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

parandused/addenda

Menetlus : 2010/2114(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0349/2010

Esitatud tekstid :

A7-0349/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/12/2010 - 9.15
CRE 14/12/2010 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0467

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise kohta – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava

(2010/2114(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõiget 5 ja artikleid 67, 74, 196 ja 222;

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat[1];

– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 20. detsembri 2002. aasta programmi koostöö tõhustamiseks Euroopa Liidus keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumaterrorismiohtude vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks (2002. aasta KBRT programm)[2];

– võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta[3], mida on muudetud nõukogu raamotsusega 2008/919/JSK[4];

– võttes arvesse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise ELi strateegiat (2003);

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2003. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas” ning ELi 2010. aasta sisejulgeoleku strateegiat[5] ja komisjoni teatist selle kohta (KOM(2010)0673);

– võttes arvesse ELi 2004. aasta solidaarsusprogrammi, mis käsitleb terroriohu ja -rünnakute tagajärgi[6];

– võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu 1. detsembril 2005. aastal Brüsselis vastu võttis[7], ning rakendamise tegevuskava[8];

– võttes arvesse 18.–22. jaanuaril 2005 Jaapanis toimunud katastroofide vähendamise maailmakonverentsil vastu võetud Hyogo tegevusraamistikku aastateks 2005-2015[9];

– võttes arvesse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendat raamprogrammi[10], eriti selle raames toimuvat KBRT projekti CBRN E-map rahastamist[11];

– võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsust (2007/162/EÜ, Euratom) kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta[12];

– võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsust (2007/779/EÜ, Euratom), millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud)[13];

– võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks[14];

– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta[15], eriti piiriülese mõjuga meetmete korral, ning milles muu hulgas esitatakse suunised ühtlustatud lähenemiseks kriitilise tähtsusega infrastruktuuride kaitse võimekuse tõstmisele ELi tasandil, käsitletakse vajadust elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi (CIWIN) järele ning antakse komisjonile nimetatud kriitilise tähtsusega infrastruktuuride kaitse parandamisel kooskõlastaja ja ettepanekute koostaja roll;

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise kohta – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava (KOM(2009)0273);

– võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldusi Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku tugevdamise kohta ning ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava heakskiitmise kohta[16];

– võttes arvesse Stockholmi programmi – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel[17];

– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi terrorismivastase võitluse poliitika: peamised saavutused ja edasised ülesanded” (KOM(2010)0386);

– võttes arvesse komisjoni teatist „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (KOM(2010)0171);

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone KBRT, katastroofide ennetamise ja neile reageerimise kohta, ning sellega seoses oma hiljutist, 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni maavärina kohta Haitil[18], milles nõutakse ELi kodanikukaitsejõudude loomist;

– võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” kohta[19];

– võttes arvesse nõukogu eesistuja 25. oktoobri 2010. aasta läbivaadatud ettepanekut võtta vastu nõukogu järelduste projekt KBRT-rünnakuks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta, mille aluseks olid meetme H.29 eesmärgid hädaolukordade lahendamise planeerimise parandamiseks ELi KBRT-julgeoleku tegevuskavas[20], mille nõukogu 8. novembril 2010 vastu võttis;

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll” (KOM(2010)0600);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0349/2010),

A. arvestades, et EL võib osutada pikaajalisele osalusele KBRT programmides, alates Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2001. aasta Genti kohtumise ja 13.–14. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise järeldustest; arvestades, et 2002. aastal võeti vastu KBRT programm ja 2004. aastal asendati see ELi solidaarsusprogrammiga, ning arvestades, et nõukogu võttis 12. novembril 2009 vastu uue ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava;

B. arvestades, et KBRT-õnnetused, olgu juhuslikud või terrorirünnakust tulenevad, kujutavad endast tõsist ohtu ELis elavate inimeste julgeolekule ja tervisele, ohustavad nende elu ja vara ning keskkonda, sealhulgas kultuuripärandit, ning ühiskonna toimimist ühes või mitmes ELi liikmesriigis, seades löögi alla elutähtsad infrastruktuurid ja juhtimisvõime;

C. arvestades nõukogu ja komisjoni ühtelangevat hinnangut, mille kohaselt KBRT-materjalidega seotud juhtumite, sealhulgas terroritegude arv on seni olnud suhteliselt väike, ning arvestades, et enamik KBRT-ainetega seotud katastroofe on tingitud tööstusõnnetustest või ohtlike patogeenide juurdekasvust ja üleilmsest levikust;

D. arvestades, et praegune ja jätkuv juhuslike või tahtlikult tekitatud KBRT-katastroofide oht Euroopa Liidu territooriumil takistab tõsiselt kõigi põhiõiguste ja vabaduste täielikku kasutamist ning on vastuolus Euroopa vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala loomise lubadusega ja selle ala arendamisega;

E. arvestades, et üks suurimaid KBRT-ohte tuleneb KBRT-materjalide levitamisest terroriorganisatsioonide poolt ning arvestades, et seetõttu on üheks oluliseks meetmeks leviku tõkestamise korra tugevdamine ja desarmeerimine kõigi asjakohaste lepingute ja rahvusvaheliste kokkulepete (tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon ja bioloogiliste relvade konventsioon) täieliku rakendamise teel kogu maailmas ning kokkuleppe saavutamine lepingu üle, millega keelustatakse lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks;

F arvestades, et relvade ja lõhkeainete ning tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade valmistamine, omamine, hankimine, transport, tarnimine ja kasutamine, samuti bioloogiliste ja keemiarelvadega seotud uurimis- ja arendustegevus ning juhiste andmine lõhkeainete, tulirelvade ja teiste relvade valmistamiseks või kasutamiseks ebaseaduslikel eesmärkidel kuulub ELi terrorismi ja terrorismikoolituse määratluse alla, nagu on osutatud nõukogu raamotsustes 2002/475/JSK ja 2008/919/JSK;

G. arvestades, et KBRT-materjaliga seotud meetmed on üks ELi terrorismivastase strateegia nurgakive, ning arvestades, et seetõttu võttis nõukogu 30. novembril 2009 vastu ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava;

H. arvestades, et küsimus teatavate, üldsusele turul kergesti kättesaadavate kemikaalide väärkasutamisest omavalmistatud lõhkeainete tootmiseks võib ELis käivitada terroristlike ja muude kuritegelike intsidentide ahela; arvestades, et see tähendab vajadust rangelt kontrollida, kuidas viiakse ellu ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (KOM(2010)0473);

I. arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on loodud uus tasakaal ühelt poolt ELi institutsioonide ning teiselt poolt ELi ja tema liikmesriikide kohustuste vahel, seda ka kaitsevaldkonna eriteadmiste osas; arvestades, et sellise uue raamistiku loomine on jätkuv protsess, mis nõuab arusaamist ühistest väärtustest ja ühisest eesmärgist;

J. arvestades, et KBRTga seotud poliitika on üldjuhul liikmesriikide pädevuses, kuid arvestades, et ELi tasandil on siiski vaja tihedamat koostööd ja koordineerimist;

K. arvestades, et Euroopa välisteenistuse loomine võimaldab stabiliseerimisvahendi alla kuuluvate meetmete abil parandada ELi üldist kriisidele reageerimist;

L. arvestades, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava peaks võimaldama riiklike ja ELi tasandi KBRT-ohtude ja vajalike reaktsioonidega seotud algatuste tõhusat interaktsiooni, parandades nii „horisontaalset” koordineerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel kui ka „vertikaalset” koordineerimist ELi tasandi vahendite ja liikmesriikide vahendite vahel, et suurendada kiirust ja tulemuslikkust teabevahetusel, parimate tavade jagamisel, analüütilise aruandluse igal etapil, ühisel kavandamisel, operatiivkorra väljaarendamisel, operatiivtegevuses ning olemasolevate vahendite koondamisel kulude vähendamiseks;

M. arvestades, et KBRT meetmetega on seotud mitu ELi kriminaal-õiguskaitseasutust, nt Europol, Euroopa pommiandmebaasi ning lõhkeainete KBRT-materjali varase hoiatamise süsteemi loomise kaudu; arvestades, et see nõuab sobiva korra kehtestamist kontrolli teostamiseks Euroopa Parlamendi riikide parlamentide poolt, nagu on ette nähtud nt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 88;

N. arvestades, et nii ELis kui ka kogu maailmas on järjest rohkem terviseriske ja nendega seotud ohtlike haigustekitajate levik suureneb, nagu näitas hiljutine A/H1N1 puhang;

O. arvestades, et kuna KBRT-intsidendid võivad põhjustada saasteprobleeme, mis võivad olla piiriülese loomuga, tuleb ELi KBRT-poliitikasse lisada taastamise ja saastatusest puhastamise strateegia;

P. arvestades, et ELi uue KBRT-poliitika üldine eesmärk on vähendada KBRT-intsidentide toimumise ohtu ja nendega Euroopa Liidu kodanikele põhjustatavat kahju ja et selle saavutamiseks tuleb vähendada KBRT-intsidentide toimumise tõenäosust ning piirata nende mõju;

Q. arvestades, et Euroopa komisjon tunnistab oma teatises ELi rolli kohta ülemaailmses tervishoius[21], et ELi ja maailma tasandil tuleb terviseriskidega kiireks tegelemiseks meetmeid koordineerida, ja kohustub parandama epideemiateks ja haiguspuhanguteks (sh tahtlikeks tegudeks, nagu bioterrorism) valmisolekut ja neile reageerimise mehhanisme;

R. arvestades, et tuumarelvade ja nende eelkäijatega võrreldes on bioloogilised materjalid (nt siberi katk) odavamad ja neid on hoopis lihtsam omandada ja levitada, mistõttu on võimalik korraldada ebatüüpilisi terrorirünnakuid, mis kujutaksid endast tohutut ja pikaajalise mõjuga ohtu tervisele ja keskkonnale, sealhulgas põllumajandusele ja toiduvarudele;

S. arvestades, et päästetöötajad, sh politsei-, tuletõrje- ja kiirabibrigaadid ei saa KBRT-intsidendi toimumiskohas ohvreid aidata isiklikku julgeolekut ohtu seadmata, kui nad ei ole meditsiiniliste vastumeetmete ja asjakohase koolituse abil ennetavalt kaitstud;

T. arvestades, et meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite piirkondlikud varud tagavad kodanike piisava kaitse, sest need tasakaalustavad tervisekaitse ja majanduslikud kaalutlused ning tagavad liikmesriikide vastutuse ja solidaarsuse;

U. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon püüab oma ülemaailmse häire ja reageerimise programmiga[22] suurendada bioloogilist ohutust, bioloogilist julgeolekut ning valmisolekut ohtlike ja uute haigustekitajate puhanguks;

V. arvestades, et EL osaleb liikmesriikide ja komisjoni kaudu aktiivselt aruteludes globaalse terviseohutuse algatuse üle, mille eesmärk on jõuda kooskõlastatud ülemaailmse tegevuseni, et suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut ning tagada vastumeetmed rahvusvahelise bioloogilise, keemilise ja tuumaterrorismi ohu korral;

W. arvestades, et keemilist, bioloogilist, radioloogilist ja tuumajulgeolekut ohustavad peale terrorirünnakute ja hooletuse ka pärast II maailmasõda merepõhja lastud keemiarelvadega reostatud piirkonnad ning ELis asuvad tuumajäätmete ladustamise alad;

X. arvestades, et keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohutuse nõuetekohane tase ELis sõltub ka kolmandates riikides rakendatavast turvatasemest;

Y. arvestades, et uued ohud julgeolekule võivad tuleneda uue tehnoloogia kasutamisest uute terroriaktide kavandamisel, samal ajal kui julgeolekunõudeid ei kohandata piisavalt kiiresti tehnoloogia arenguga;

Z. arvestades, et tarvis on praegu kohaldatavate erinevate normide põhjalikku läbivaatamist, et määrata kindlaks vajalikud ning piisavad turvanõuded,

ZA. arvestades, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koosneb kolmest põhiosast – ennetamine, tuvastamine ning valmisolek ja reageerimine – ning sisaldab neljandat peatükki KBRT-ohu ennetamise, materjalide tuvastamise ja reageerimise meetmete kohta; arvestades, et on vaja tunnistada iga etapi tähtsust, et tagada nõuetekohane riskihindamine, reageerimine ja vastumeetmed, võttes samal ajal vastu tervikliku ja piiriülese lähenemisviisi KBRT-materjalidega tegelemiseks, s.t sobivad mõõdetavad eesmärgid ja meetmed igas etapis;

ZB. arvestades, et komisjoni esitatud ELi KBRT-julgeoleku praegusesse tegevuskavasse nõukogu poolt tehtud muudatused teevad tegevuskava nõrgemaks, muutes selle liikmesriikide jaoks mittesiduvaks ning nõrgendades kavandatud meetmeid, millest paljusid hoitakse liikmesriikide tasandil, selle asemel et anda neile ELi mõõde, samuti nõrgendatakse komisjoni järelevalvet ja kontrolli meetmete rakendamise üle ning mõnel juhul on komisjon liikmesriikide kõrval osavõtjana üldse nimetamata jäänud,

Üldsuunised

1. märgib, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava arvestab Lissaboni lepingu jõustumise järgset uut pädevuste jaotust liikmesriikide ja ELi vahel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 seoses pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava hõlmab jagatud sisemise pädevuse valdkonda (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 4) seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, ühiste julgeolekuprobleemide ja transpordiga, kodanikukaitsemeetmeid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 196) ning liidu välistegevust (Eurooa Liidu lepingu artiklid 21 ja 22);

2. juhib samas tähelepanu sellele, et ühise KBRT-julgeolekusüsteemi rakendamine ei tohi vähendada liikmesriikide pädevust selles poliitikavaldkonnas;

3. on seisukohal, et tegevuskava aitab olulisel määral tagada riiklike ja Euroopa algatuste sujuva kooskõla KBRT-ohtudele reageerimisel;

4. märgib, et tingimata on vaja võimendada pädevaid eriteadmisi ning vältida topelttööd, killustatust ja ebajärjekindlust ELi institutsioonide ja/või liikmesriikide jõupingutustes kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus põhiõigus elule on ohus ning hooletuse ja minnalaskmise tagajärjed on piiriülesed;

5. rõhutab, et EL peaks tugevdama oma ühtset lähenemisviisi KBRT-juhtumite ennetamisele, tuvastamisele ja neile reageerimisele, luues konkreetsed mehhanismid (regulatiivsed, õiguslikud või mitteõiguslikud vahendid), mis muudavad koostöö ja abi andmise õnnetusest või terrorirünnakust tingitud KBRT-katastroofi puhul kohustuslikuks; tuletab meelde, et ELi institutsioonide põhieesmärk peaks olema tagada KBRT-õnnetuse või terrorirünnaku korral riikliku ja rahvusvahelise reaktsiooni tulemuslikkus, lähtudes ELi solidaarsusest ning tegutsedes komisjoni egiidi all koordineeritult ja üleeuroopaliselt;

6. tuletab meelde, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava pakub ELile ja liikmesriikidele võimaluse leida õiguslikud vahendid, mis aitavad tulemuslikult rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 222 sisalduvat solidaarsusklauslit ning et liikmesriigid peavad olema teadlikud üksteise kavadest ja parimast tavast KBRT-katastroofidega (olgu need juhuslikud või tahtlikult tekitatud) tegelemiseks, et nad saaksid üksteisele koordineeritult ja tõhusalt abi pakkuda;

7. rõhutab, et kindlasti on vaja suurendada komisjoni normatiivse ja regulatiivse sekkumise volitusi, mis ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava praeguses versioonis on paljude eesmärkide ja kavandatud meetmetega seoses mõnevõrra ähmased; seepärast nõuab tungivalt, et komisjonil tuleks esitada õigusakti ettepanekud võimalust mööda kõikides tegevuskavaga hõlmatud valdkondades; rõhutab, et ainult siis, kui komisjonile on antud kindel reguleeriv roll, saab täita üksikute liikmesriikide jõupingutustest jäävaid tühimikke;

8. rõhutab, et liikmesriikide kohustused KBRT kontrolli osas peavad olema suuremad kui pelgalt parimate tavade ja teabe vahetamine ning et koondada/jagada tuleks ka tehnoloogiat ja infrastruktuuri, et vältida topelttööd ja ressursside raiskamist ning luua väärtuslik ja kulusid kokku hoidev sünergia ELi tasandil; palub liikmesriikidel leppida kokku KBRT-katastroofide tuvastamise ja ennetamise ning KBRT-materjalide ELi-sisese transpordi meetodites, samuti reageerimismeetmetes, sh KBRT alase teabe jagamise ja piiriülese abi osas;

9. seetõttu ergutab sisejulgeoleku alal kõige tugevamaid liikmesriike, vaatamata sellele, et valdkond on tundlik ja eelkõige riikliku iseloomuga, oma teavet, tehnoloogiat ja infrastruktuuri jagama ning ühiseid strateegiaprojekte algatama, nagu eespool kirjeldatud, palub komisjonil ja nõukogul luua andmebaas liikmesriikides saadaolevatest meditsiinilistest vastumeetmetest KBRT-juhtumitele ning seda korrapäraselt ajakohastada, et ergutada olemasolevate võimete paremat jagamist ning koordineerida nimetatud vastumeetmete majanduslikult kasulikku ostupoliitikat;

10. nõuab, et arendataks välja ELi kvaliteedi- ja turvanõuded, samuti ELi süsteem ja laboratooriumide võrk KBRT-julgeoleku varustuse ja tehnoloogia sertifitseerimiseks; rõhutab, et ka kahjulike ainetega kokkupuutumist võimaldavates rajatistes töötajate suhtes tuleb kohaldada rangeid turvanõudeid ja värbamismenetlusi; nõuab nii tsiviil- kui ka sõjalise valdkonna parimate teadmiste ja erialateabe jagamist ja kasutamist; rõhutab, et komisjoni juhtimisel tuleks uurimis- ja arendustegevust vajalikul määral rahastada, et tagada ELi mõõtmega rakendusuuringute ja ulatuslike näidisprogrammide teostamine, ning et turu killustatust arvestades on vaja ELi tööstuspoliitikat tsiviiljulgeoleku valdkonnas, mis edendaks koostööd ELi ettevõtete vahel ning rohkem toetaks eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja tööstusi, kelle arvele langeb suur osa seitsmenda raamprogrammi julgeolekuvaldkonna uuendustegevusest, samuti peaks püüdma stimuleerida koostööd, eriti piiriülest koostööd Euroopa ettevõtjate vahel; soovib, et kõigi KBRT-julgeoleku valdkonna projektide juhtimiseks moodustataks üldine, KBRT-ohu kogu olelustsüklit (ennetus, tuvastamine ja reageerimine) hõlmav projektijuhtimissuutlikkus; palub komisjonil esitada Euroopa bioloogilise kaitse tööstuse arendamise strateegia;

11. tunnustab asjaolu, et KBRT-kaitset käsitletakse komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri vahelise julgeoleku- ja kaitseuuringute koostöö Euroopa raamistiku ühe teemavaldkonnana; rõhutab, et kaitseuuringutesse ja -tehnoloogiasse ning komisjoni poolt seitsmenda raamprogrammi põhjal tsiviiljulgeoleku alastesse teadusuuringutesse tehtavate investeeringute kooskõlastamine, vastastikuse täiendavus ja sünergia eeldab, et tulemuslikult täiustatakse asjaomaseid õiguslikke tingimusi, mis reguleerivad teabevahetust nii Euroopa koostööraamistiku sees kui ka ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaga, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”[23]; nõuab rajatiste turvalisust käsitlevate üleeuroopaliste rakendusuuringute arendamist, et kaitsta kohalikke elanikke ja keskkonda, samuti nõuab suuremate näidisprogrammide käivitamist; ergutab looma KBRT-ohtudele spetsialiseerunud ekspertkeskusi ning edendama teadlaste liikuvust;

12. nõuab liikmesriikide ühiste andmebaaside ja tundlike uuringuandmete kasutamisel sobivate kaitse- ja julgeolekumeetmete rakendamist, sest tähelepanu pööramine andmete turvalisusele soodustab paremat koostööd ja teabevahetust liikmesriikide asutuste ja organite vahel;

13. rõhutab tugevdatud valmisoleku tähtsust ning nõuab liikmesriikide võimete ja vahendite regulaarset kaardistamist ja liikmesriikidevahelisi ühisõppusi;

14. rõhutab, et kiiresti on vaja luua komisjoni talitustele tuginev kriisidele reageerimise Euroopa mehhanism, mis koordineeriks tsiviil- ja sõjalisi vahendeid ning tagaks, et EL suudab KBRT-katastroofile kiiresti reageerida; kordab oma nõuet luua olemasoleval ELi kodanikukaitse mehhanismil põhinevad ELi kodanikukaitsejõud, mis võimaldab liidul koondada vajalikud vahendid, et pakkuda hädaabi, sh humanitaarabi, 24 tunni jooksul KBRT-katastroofi puhkemisest ELi territooriumil või väljaspool seda; rõhutab, et tuleks rajada sobivad ühendused ja partnerlused selliste asutuste vahel nagu Europol, Interpol ja liikmesriikide õiguskaitseasutused, et luua sobiv ja tõhus raamistik hädaolukordade ennetamiseks ja seireks reaalajas ning operatiivtegevuseks ja koordineerimiseks KBRT-materjalidega seotud katastroofide puhul, ja rõhutab vajadust ka komisjonile aru anda; tuletab meelde 2006. aasta Barnier’ aruannet „Euroopa kodanikukaitsejõud: Euroopa abi”[24], mida parlament jõuliselt toetas, ning sellega seoses on rahul, et komisjon on taas valmis Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks, nagu öeldakse komisjoni teatises “Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll” (KOM(2010)0600);

15. nõuab kahese kasutusega tsiviil-sõjalise tehnoloogia kasutamist sünergia allikana; selgelt määratletud strateegilise koostöö raamistikus ergutab heade tavade vahetamise, ekspertide struktureeritud dialoogi ja ühise suutlikkuse arendamise kaudu toimuvale koostööle Euroopa kaitseagentuuri, NATO riikide (nt Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning kolmandate riikidega, kes on KBRT-julgeoleku vallas teerajajate seas; rõhutab, kui tähtis on, et ELi liikmesriigid korraldaksid KBRT-julgeoleku ohuolukordade ennetamise ja ohuolukorras tegutsemise harjutamiseks ühiseid õppusi, kus osaleksid liikmesriikide relvajõud ja kodanikukaitsejõud ning ELi kodanikukaitse mehhanism;

16. märgib, et olemasolev ELi kodanikukaitse mehhanism, mis on määratletud nõukogu otsuses 2007/779/EÜ, on praegu sobiv vahend KBRT-katastroofidega tegelemiseks, ning rõhutab, et see struktuur peaks olema foorum, kus langetatakse KBRT-katastroofideks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud otsused; märgib siiski, et selle eesmärgi saavutamiseks ning sobiva ennetamise ja tuvastamise tagamiseks on vaja teha koostööd kodanikukaitse organitega, luure- ja õiguskaitseasutustega, samuti julgeolekuteenistuste ning sõjaväe teabe- ja reageerimiskeskustega igas liikmesriigis ja ELi tasandil (nt poliitika- ja julgeolekukomitee tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus ning ELi vaatluskeskus (SitCen)); tuletab ühtlasi meelde ka sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee (COSI) rolli, mille ülesanne on lihtsustada, edendada ja tugevdada ELi liikmesriikide asjaomaste asutuste operatiivkoostööd sisejulgeoleku valdkonnas;

17. tuletab meelde, et ELi vaatluskeskus on paigutatud ELi välisteenistuse raamesse ning selle töötajad on peamiselt pärit liikmesriikide luureteenistustest ja poliitikaüksustest; rõhutab, et selle roll on kõige olulisem riiklike kriisiohjamiskeskuste toetamisel;

18. kutsub liikmesriike komisjoni juhtimisel kooskõlastama oma pingutusi kodanikukaitse valdkonna varustuse, võimete ja tehnoloogia koostalitlusvõime suurendamiseks, et KBRT-katastroofi korral tõhusalt täita uut solidaarsusklauslit;

19. rõhutab, et ELi kodanikukaitsevõime suurendamine peab hõlmama kahese kasutusega tehnoloogia, infrastruktuuri ja võimaluste uurimist, samuti strateegilist koostööd Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Kosmoseagentuuri, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ning teiste rahvusvaheliste KBRT-keskuste ja tipp-programmidega;

20. nõuab ELi liikmesriikidelt tungivalt sellise riikliku asutuse loomist või määramist, millel KBRT-rünnaku või -katastroofi korral tuleks toimida kõigi asjaomaste riiklike ja kohalike struktuuride ning kõigi võetavate vastumeetmete kooskõlastajana;

21 toetab hinnangut, et KBRT-rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ELis elavate inimeste julgeolekule; toetab seepärast kõiki meetmeid, mis pakuvad paremat kaitset KBRT-rünnakute vastu;

22. toonitab, et terrorismi vastu võideldes tuleb täiel määral järgida rahvusvahelisi inimõiguste ja Euroopa põhiõiguste valdkonna õigusakte ning vastavaid põhimõtteid ja väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtteid; tuletab meelde vajadust pidada kinni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni põhimõtetest;

23. tuletab meelde, et terroristide juurdepääsu takistamine KBRT-materjalidele on võtmetähtsusega nii kehtiva 2005. aasta ELi terrorismivastase strateegia kui ka tulevase terrorismivastase strateegia, samuti massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise ELi 2003. aasta strateegia kohaselt; nõuab seepärast, et ELi terrorismivastase võitluse koordinaator annaks sobivate ja asjakohaste ELi asutuste ja ekspertide kaudu parlamendile regulaarselt aru võimalike KBRT-ohtude taseme kohta liidu sees või kui need puudutavad ELi kodanikke ja huve väljaspool liitu; nõuab kindlalt, et on vaja täpsustada terrorismivastases võitluses osalevate ELi ja riiklike asutuste rolle; tunnistab sellega seoses COSI ja SitCeni koordineerijarolli; nõuab, et parlament kui ainus otsestel valimistel demokraatlikult valitav ELi institutsioon tagaks oma eelisõiguste raamistikus demokraatliku järelevalve mõlema asutuse üle ning et teda teavitataks seega kiiresti ja täielikult nende tegevusest viisil, mis võimaldab jätkuvalt nende turvalist toimimist;

24. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid säilitaksid ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava kõigi osade väljatöötamise ning rakendamise suhtes demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse, austades avalikkuse õigust saada juurdepääs kõigile avalikku julgeolekut ja KBRT-õnnetustega seotud igapäevaseid riske puudutavatele andmetele ja asjakohastele dokumentidele;

25. nõuab KBRT-julgeoleku tegevuskavas sisalduvate meetmete süvalaiendamist kõikidesse ELi välissuhete majanduskoostöö vahenditesse ja poliitilisse dialoogi kolmandate riikidega (muu hulgas ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslitesse); nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu kasutaksid poliitilises ja majanduslikus dialoogis kolmandate riikidega kõiki olemasolevaid vahendeid (sh ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning välissuhetega seotud vahendeid) KBRT-juhtumite tuvastamise, ennetamise (mis hõlmab teabevahetust) ja neile reageerimise standardite edendamiseks kolmandates riikides, nagu on kirjeldatud tegevuskavas;

26. rõhutab, et Euroopa Liidu sisejulgeolek ja välisjulgeolek on omavahel tihedalt seotud ja peegeldavad teineteist; tervitab seetõttu väljaspool Euroopa Liitu asuvates pingetsoonides asuvate piirkondlike KBRT-tippkeskuste tegevust, mille eesmärk on edendada ekspertide võrgustiku toimimist, parandada ekspordikontrolli ja KBRT-ainete salakaubanduse ennetamist, tugevdada asjaomastes riikides õigusnorme ja selle valdkonna piirkondlikku koostööd; soovitab koolitada Euroopas riskiriikide rahvusvahelisi eksperte, rakendades vajalikke julgeoleku ja konfidentsiaalsuse eeskirju;

27. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid seisaksid vastu tööstuse ja teiste rangemast regulatsioonist hoiduda soovivate huvirühmade survele, mida on oodata (ning mis ilmneb selgelt ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava komisjoni ja nõukogu versiooni võrdluses); on seisukohal, et tööstuse muret kavandatud regulatiivmeetmete kvaliteedi ja mõju pärast tuleks arvesse võtta, kuid ei tohi unustada, et kaalul on kõigi Euroopa elanike ja nende ühiskonna õigus elule, vabadusele ja julgeolekule; rõhutab, et kõige tähtsam on KBRT-materjalide järelevalve ja kaitse kõikjal ELis ning ELi tõhus reaktsioon katastroofile, olgu see juhuslik või kavandatud, ja seda, kui tähtis on töötada selliste ohtude kaotamise nimel;

28. palub liikmesriikidel osaleda täielikult ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava rakendusetappides, tehes selles osas koostööd ELi asutustega, mis muudavad tegevuskava eesmärgid ja meetmed konkreetseteks sammudeks, et KBRT-julgeolek oleks tagatud igas ELi liikmesriigis;

I. Ennetamine

29. palub komisonil tegutseda KBRT-ainete ELi nimekirjade koostamisel ja korrapärasel uuendamisel peamise hõlbustaja ja järelevaatajana, mistõttu komisjon peaks olema see, kes otsustab mõistliku ajakava üle; nõuab kindlalt, et need nimekirjad peaksid sisaldama ka võimalikke ennetavaid ja vastumeetmeid igale KBRT-ainele vastavalt nende ohtlikkuse astmele ja kuritahtliku kasutamise võimalustele;

30. on seisukohal, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava peab kehtestama riskipõhised kõrgemad standardid ohtlike KBRT-rajatiste julgeoleku hindamise kriteeriumidele, ning rõhutab liikmesriikide ametiasutuste rolli ja vastutust nende rajatiste korrapärasel kontrollimisel, sest nõukogu poolt vastu võetud ja muudetud praeguses tegevuskavas nimetatud kriteeriumide väljaarendamine iseenesest ei ole piisav ja sätestab hämmastavalt madala standardi, millele lisandub KBRT-materjalidega tegelevate organisatsioonide, liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja ELi asutuste väike vastutus; märgib täiendavalt, et kõik võetavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed tõenäoliste ohtudega;

31. rõhutab, et ohtlike KBRT-rajatiste julgeolekukorraldus ja turvanõuded kõikjal ELis peavad alluma ELi eeskirjadele, mitte pelgalt „heade tavade dokumentidele”, ning selleks peab toimuma pidev konsultatsioon ohtlike KBRT-ainetega tegelevate ELi asutuste, liikmesriikide ametiasutuste ja organisatsioonide vahel; nõuab tungivalt, et komisjonile usaldataks suurem järelevalve- ja kontrolliroll, kuni sellised eeskirjad on vastu võetud ja kehtivad;

32. tunneb heameelt Teadusuuringute Ühiskeskuse algatuste üle, millega toetatakse IAEA programme ja tuumainspektsioone; soovitab muuta selle andmebaasid ja uurimistulemused liikmesriikidega vastastikku juurdepääsetavaks;

33. toetab selliste strateegiate väljatöötamist, mille abil tõuseks ettevõtjate, teadusringkondade ja ülikoolide ning finantseerimisasutuste teadlikkus ohtudest, mis seoses KBRT-ainete leviku ja salakaubandusega nende töös ja tegevuses esinevad; on üldiselt arvamusel, et konfidentsiaalsus on julgeolekukava teatavate meetmete tõhususe tagamiseks väga oluline ning et kava tuleb teostatavuse huvides kaitsta igasuguse avalikustamise ohu eest;

34. on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid teostama ohtlike KBRT-materjalidega tegelevate organisatsioonide tegevuse üle järelevalvet ning peaksid tagama, et need organisatsioonid täidavad riskipõhiseid julgeoleku- ja avaliku turvalisuse standardeid, mis tähendab, et korrapäraselt tuleb läbi viia ohtlike rajatiste nõuetekohaseid kontrolle;

35. on seisukohal, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava ennetamise osa tuleks muuta selliselt, et sellega tagataks keemiatööstuses ohtlike kemikaalide asendamine sobivate vähemohtlike alternatiividega, kui niisugune asendamine on teaduslikult, tehnoloogiliselt ja keskkonnaalaselt võimalik ning see suurendab selgelt julgeolekut; tunnistab, et niisugune asendamine võib põhjustada majanduslikke kulusid ja et need võivad mõjutada asjaomaseid tööstusharusid, kui nõuab tungivalt, et EL, liikmesriigid ja erasektor seaksid ELi kodanike ohutuse esikohale; soovitab sellega seoses luua konkreetse seose kehtiva REACHi määrusega, mida tegevuskavas komisjoni esildatud versioonis ka õigustatult tehti; kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu REACHi määruse rakendamise kohta selles osas;

36. rõhutab, et suurim KBRT-oht tuleneb KBRT-materjalide levitamisest terroristide poolt; rõhutab seepärast, kui oluline on rahvusvaheliste kontrollimeetmete tõhusamaks muutmine ning piiri- ja ekspordikontrolli parandamine;

37. kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma tungivalt, et kõik liikmesriigid allkirjastaksid keemiarelvade keelustamise konventsiooni ja bioloogiliste relvade konventsiooni ning täidaksid oma nende raames võetavaid kohustusi ning annaksid endast parima, et edendada bioloogiliste relvade konventsiooni täiendavat kontrolliprotokolli, mis hõlmab ohtlike bioloogiliste mõjurite ja patogeenide loetelusid ning sätteid andmete avalikustamise ja järelevalve kohta; nõuab ühtlasi tungivalt, et liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja rahvusvaheline üldsus koostaksid keemiarelvade keelustamise konventsiooni rakendus- ja kontroll-lisa juurde kuuluva nimekirja kõigist keemilistest ainetest, mis võivad osutuda kahjulikuks, k.a valge fosfor;

38. kutsub komisjoni ja nõukogu lisaks üles tõhustama lepingute süsteemi toetustegevust, eelkõige keemia- ja bioloogiliste relvade konventsioonide puhul, kutsudes seepärast ELi liikmesriike üles kehtestama bioloogiliste ja keemiarelvade tootmise ja kasutamise ranget keeldu ning oma relvastust desarmeerima;

39. tõdeb, et levik võib suurendada terrorirühmituste kätte sattumise ohtu, innustab ELi jätkama pingutusi tuumaterrorismiga võitlemist käsitleva õigusraamistiku laiendamisel ja tagama jõusolevate eeskirjade järgimist; toetab koostööprojekte kolmandate riikidega, näiteks Vahemere piirkonnaga, et võidelda tuuma- ja radioloogiliste materjalide salakaubanduse vastu; palub ELil seoses bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni läbivaatamiskonverentsiga aastal 2011 üleüldiselt jõustada keemiarelvade keelustamise konventsioon ja keelustada bioloogilised relvad;

40. palub komisjonil esitada võrdlusandmed ja üldise hinnangu Euroopa tööstuse olukorra kohta seoses ohtlike KBRT-materjalide ohutuse ja kontrolli suurendamisega, muu hulgas anda ülevaade kõikidest asjaomastest riiklikest seadustest, mis on seotud keemiarelvade keelustamise konventsiooni, bioloogiliste relvade konventsiooni ja teiste KBRT-materjale käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisega; ülevaade peaks sisaldama hinnangut selle kohta, mil määral liikmesriigid ja tööstusharud oma rahvusvahelisi kohustusi täidavad; tunnistab siiski, et niisugustest täitemeetmetest nagu bioloogiliste relvade konventsioon ning keemiarelvade keelustamise konventsioon ei pruugi piisata, et tegeleda valitsusväliste osalejate, täpsemalt terrorivõrgustike poolt KBRT-ainete kasutamisest tulenevate ohtudega;

41. kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama uraani sisaldavate relvade väljatöötamist, tootmist, varumist, üleandmist ja kasutamist keelustava ning nende hävitamist nõudva konventsiooni olemasolevat projekti ning esitama selle konventsiooni ÜRO liikmesriikidele allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks; kutsub kõiki ELi ja ÜRO liikmesriike üles kehtestama vaesustatud uraani sisaldavate relvade kasutamisele moratooriumit, kuni on kokku lepitud selliste relvade ülemaailmses keelustamises;

42. julgustab võtma leviku rahastamise vastaseid meetmeid, kasutades selleks terrorismi rahastamise vastu kehtestatud mehhanisme;

43. väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon rakendab stabiilsusvahendi raames KBRT-probleemi lahendamiseks; on seisukohal, et kõnealune tegevus täiendab KBRT-julgeoleku tegevuskava, ning kutsub komisjoni üles laiendama oma projekte piirkondades, mis ei hõlma üksnes endist Nõukogude Liidu territooriumit (SEDE); kutsub stabiliseerimisvahendi raames omandatud kogemustele tuginedes komisjoni üles kuulutama välja konkursikutse, mille eesmärk on tugevdada tsiviilkasutuses olevate laboratooriumite turvalisust ja kaitset, et vältida tulevikus tuumarelvade levikut;

44. on seisukohal, et KBRT-julgeoleku tegevuskavas tuleks üheselt nõuda ELi suuniste väljatöötamist julgeolekukoolituse ja standardnõuete kohta, mida tuleks rakendada kõigis 27 liikmesriigis, samuti peaks tegevuskava tagama, et ohtlike KBRT-materjalidega tegelevad turvatöötajad, muu hulgas ohtlike KBRT-materjalidega kokku puutuvate tööstusettevõtete ja uurimiskeskuste töötajad, läbivad erikoolituse ning et KBRT-ametnike jaoks kehtestatakse nõuded (roll, pädevus ja koolitus); rõhutab, et ka esmastele reageerijatele tuleb anda julgeoleku ja teadlikkuse alast koolitust;

45. rõhutab, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava tulevases versioonis ei tuleks mitte pelgalt edendada asjaomaste tööstusharude enesereguleerimist ning mitte üksnes soovitada tööstusharudel võtta vastu käitumisjuhendid, vaid teha komisjonile ülesandeks koostada üleeuroopalised suunised ja eeskirjad, mida kohaldatakse kõikide tööstusharude suhtes, mis ohtlike KBRT-ainetega tegelevad;

46. on seisukohal, et on äärmiselt oluline jälgida teraselt kõiki ohtlike KBRT-ainetega seotud tehinguid ELis ning selle asemel, et lihtsalt „nõuda tungivalt” tööstuselt tehingute kohta aru andmist, peaksid komisjon ja liikmesriigid töötama välja sobiva õigusraamistiku tehingute reguleerimiseks ja jälgimiseks, tõstes seega julgeoleku taset ning tagades nõuetekohase ja kiire aruandmise kõikide kahtlaste tehingute ning KBRT-materjalide kadumise või varguse kohta; rõhutab, et need eeskirjad peaksid looma sobiva aluse täielikuks läbipaistvuseks kõikides KBRT-ainetega tegelevates sektorites, muutes seega tööstuse vastutavaks selliste tehingute eest; on seisukohal, et erasektori võimet jõustada asjakohaseid õigusakte ja eeskirju tuleks võtta arvesse seoses nende teavitamiskohustuste järelevalvega, et tagada nõuetekohane kontroll;

47. juhib tähelepanu, et nii KBRT-materjalide transpordi kui ka ladustamise turvamine on vaieldamatu ja vältimatu osa protsessist, millega tehakse nendele materjalidele ligipääsemine võimalikult raskeks, tegeledes seeläbi KBRT-materjalidega seotud julgeolekuprobleemidega;

48. rõhutab, et riskide osas, mida seostatakse kemikaalidega kauplemisega internetis, on vaja täiendavat uurimist ja konkreetseid meetmeid;

49. nõuab selgitust liikmesriikide ja komisjoni rolli kohta seoses impordi- ja ekspordikorra tugevdamisega; palub liikmesriikidel rakendada olemasolevad rahvusvahelised eeskirjad ja tagada nende kohaldamine ning komisjonil teostada järelevalvet – hinnata eeskirjade täitmist ja anda selle kohta aru; märgib, et tehnoloogia arengut silmas pidades on tähtis vaadata läbi asjakohased õigusaktid ja määrused, milles käsitletakse KBRT-materjalide hankimist, importi, müüki, ohutut ladustamist ja transporti, ning neid muuta;

50. rõhutab, et kõikides postiteenistustes, mis tegelevad kirjade laialikandega, on vaja kontrolli- ja ohutusmehhanisme tugevdada (juhul kui need on olemas) või need mehhanismid luua (kui neid veel ei ole), pidades silmas Euroopa riikides toime pandud terroriakte, mille puhul postisaadetistesse oli pandud lõhkeainet;

II. Tuvastamine

51. palub komisjonil koostöös liikmesriikide ametiasutustega käivitada uuringu, et hinnata kohapeal valitsevat olukorda, kui tegemist on KBRT tuvastamisega, ning tuumajaamade ohutuse kohta ELis ja selle naabruskonnas õnnetuse või ettekavatsetud terrorirünnaku korral; palub komisjonil selle hindamise tulemusi ära kasutada ning töötada välja ELi ühised suunised, kuidas õnnetustele ja tahtlikele rünnakutele reageerida, muu hulgas leida võimalus tagada, et liikmesriigid eraldavad selliste jõupingutuste jaoks piisavad inim- ja materiaalsed ressursid;

52. nõuab, et tugevdataks ELi kodanikukaitse mehhanismi raames loodud järelevalve- ja teabekeskuse (MIC) rolli, et tagada nõuetekohane teabe ja heade tavade vahetus liikmesriikide vahel, mis aitab jõuda KBRT-tegevuse tuvastamise üleeuroopaliste standarditeni;

53. palub, et komisjon jälgiks, hindaks ja annaks parlamendile igal aastal aru, kuidas liikmesriigid eeskirju täidavad, ning palub liikmesriikide ametiasutustel tagada, et ohtlike KBRT-materjalidega tegelevad asjaomased tööstusharud ja organisatsioonid järgiksid ja täidaksid eeskirju ja suuniseid;

54. peab väga vajalikuks viia läbi nõuetekohased uuringud, et kaasata kohustuslikus korras kõik asjaomased liikmesriikide ja ELi asutused ja sidusrühmad, muu hulgas tuleks hinnata, kuidas teha teabevahetus ja koostöö kiiremaks ja lihtsamaks, mis muudaks reaktsiooni avaliku julgeoleku ohule tõhusamaks;

III. Valmisolek ja reageerimine

55. palub nõukogul usaldada komisjonile „koordinaatori” roll, et komisjon saaks tegutseda hädaolukordade lahendamise kavade järelevalvajana ning seega tagada, et kohalikud ja riiklikud hädaolukorra lahendamise kavad on olemas; rõhutab, et komisjon peaks tegutsema nende kavade hoidjana, mis annaks talle hea võimaluse tuvastada võimalikud puudused ning võtta vajalikud meetmed kiiremini kui asjaomased ametiasutused;

56. tunneb heameelt kavatsuse üle suurendada ELi kodanikukaitse suutlikkust; märgib siiski, et paljudes ELi liikmesriikides saab kaitsevägi asjatundlikke praktilisi kogemusi KBRT-katastroofidega tegeledes; kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles jagama parimaid tavasid ning investeerima rohkem kodanikukaitse ja sõjaliste ekspertteadmiste põhjalikku kooskõlastamisse;

57. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks selliste vajaduse kindlakstegemist, mis tuleb rahuldada kodanikukaitse suutlikkuse suurendamiseks ühiseid hankeprojekte silmas pidades; nõuab sellega seoses erilist keskendumist sellele, kuidas määrata kindlaks ELi vajadused seoses KBRT-alase valmisoleku- ja reageerimisvõimega, sealhulgas meditsiinilised vastumeetmed, et meditsiiniliste vastumeetmete kasutamise võimalust KBRT-juhtumi korral hinnataks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

58. nõuab, et ELi liikmesriigid ning liikmesriigid ja kolmandad riigid korraldaksid ühiseid õppuseid, et hoida ära ohtlikke olukordi, mis tekivad keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase julgeolekuga seoses;

59. pooldab KBRT-õnnetuste või -rünnakute simulatsioonide kavandamist ELi tasandil ning rõhutab, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskavas tuleks sätestada, et selliste harjutuste tulemused ja hindamised oleksid aluseks jätkuvale arutelule üleeuroopaliste standardite arendamise üle;

60. juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peaks võtma eestvedaja rolli standardite kehtestamisel, lähtudes vastumeetmete võtmise võimekuse vajadusest; rõhutab, et see on ainus viis saavutada võimalikult kõrge turvalisuse tase kogu ELis, sest ainult nii saab tagada, et kõik liikmesriigid järgivad ühtesid ja neidsamu suuniseid ja põhimõtteid võimekuse loomisel ning sobivate inim- ja materiaalsete ressursside ettevalmistamisel kas juhuslikuks või kavandatud katastroofile reageerimiseks;

61. rõhutab vajadust luua ELi kodanikukaitse mehhanismi koordineerimisel piirkondlikud ja kogu ELi hõlmavad reageerimisressursside varud meditsiini- või muu vajaliku varustuse vormis, mille ulatus peaks võimalikult palju kajastama praegust ohutaset ning mida rahastataks ELi poolt ja kooskõlas ühiselt kokku lepitud ELi suunistega; rõhutab, kui tähtis on hoida hästihallatud varusid, et tagada reageerimisressursside ja meditsiini- või muude vajalike seadmete täielik toimivus ning ajakohasus; nõuab tungivalt, et kuni selline ELi/piirkondlik vahendite koondamine on teoks saanud, peaks ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava osutama võimalikele viisidele, kuidas liikmesriigid peaksid jagama vastumeetmeid ja vahendeid KBRT-õnnetuse või terrorirünnaku puhul, et uus solidaarsusklausel praktikas kasutusele võtta; rõhutab, et igasugune konkreetsete ELi liikmesriikide abistamine peab toimuma mõjutatud riikide asjaomaste poliitiliste ametivõimude taotluse alusel ega tohiks olla vastuolus liikmesriigi võimega kaitsta oma enda kodanikke;

62. nõuab Euroopa Solidaarsusfondi käsitlevate eeskirjade läbivaatamist, et suurendada sellele juurdepääsu loodusõnnetuste korral ning teha see kättesaadavaks tööstus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuse korral, ning kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifondide kättesaadavaid vahendeid tõhustatud ennetamiseks ja valmisolekuks;

63. palub komisjonil selleks, et valmistuda õnnetusjuhtumiks, puhanguks või KBRT-materjalide tahtlikuks kasutamiseks, luua aruandlusmehhanismid, et luua side ELi kodanikukaitse mehhanismi ja muude ELi varase hoiatamise süsteemide vahel tervishoiu, keskkonna, toiduainete tootmise ja loomade heaolu valdkonnas; palub komisjonil luua ka mehhanismid teabe ja analüüsitulemuste vahetamiseks selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon;

64. nõuab meditsiinitöötajatest, õiguskaitseorganite töötajatest ja sõjaväelastest koosnevate ELi/piirkondlike kiirreageerimisüksuste loomist ning märgib, et kui sellised üksused luuakse, tuleks neile korraldada korrapäraselt erikoolitust ja operatiivharjutusi;

65. kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid täiustatud seadmete väljatöötamiseks, mis aitavad rünnakute või juhtumite korral avastada ja identifitseerida bioloogilisi toimeaineid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et praeguste avastamisseadmete suutlikkus ja kiirus on piiratud, mis põhjustab hädaolukorras väärtusliku aja kadu; toonitab, et hädaolukorras töötavale personalile tuleb eelnevalt anda korralik varustus ja meditsiiniline kaitse, et isikute julgeolek oleks tagatud kõige kõrgemal tasemel, kui töötatakse õnnetuspiirkonnas, kus võib olla ohtlikke patogeene; rõhutab, et ka haiglates ja muudes juhtumite ohvreid vastu võtvates asutustes peavad olema mõjurite täiustatud identifitseerimis- ja diagnostikaseadmed;

66. kutsub andmete kogumisega tegelevaid ELi ja riiklikke asutusi üles vaatama üle oma organisatsiooni struktuuri ning vajaduse korral määrama ametisse puuduvad asjaomased isikud, kellel on kogemused ja arusaamine sellel alal, kuidas identifitseerida ning hinnata KBRT-alaseid ohte ja riske;

67. kutsub komisjoni üles esitama parlamendile korrapäraselt aruandeid KBRT-alaste ohu- ja riskihinnangute kohta;

68. nõuab, et Euroopa tasandil käivitataks koolitus- ja teavitusprogrammid, võttes arvesse võimalusi, mida pakub internet kui peamine kodanike KBRT-ohtudest teavitamise allikas; rõhutab, kui tähtis on varajase hoiatuse ja kiire teatamise mehhanismide koordineerimine ELi kodanike jaoks seoses KBRT-vahejuhtumitega; võtab huviga teadmiseks teostatavusuuringu Euroopa tuumajulgeoleku koolituskeskuse loomise kohta Teadusuuringute Ühiskeskuse juures;

IV. Keskkonna ja tervisemõju

69. märgib, et A/H1N1 pandeemia ajal tehti vaktsiinidesse koordineerimatult ülemääraseid investeeringuid; tunneb heameelt nõukogu järelduste eelnõu „A/H1N1 pandeemia õppetunnid – terviseohutus Euroopa Liidus” (12665/10) üle, milles vaagitakse vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ühishanke mehhanismi väljatöötamist, mida kohaldataks liikmesriikides vabatahtlikkuse alusel, ning innustab liikmesriike töötama üheskoos välja piirkondliku valmisoleku lahendusi, mis hõlmavad muu hulgas olemasoleva võimekuse jagamist ja meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite kulutõhusate hangete kooskõlastamist ning kõrgetasemelise KBRT-valmisoleku tagamist kogu ELis;

70. märgib, et ELi õigusaktid (nõukogu otsus 1990/424/EMÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/965/EÜ) näevad ette ühenduse lähenemisviisi loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, järelevalveks ja seireks, sh veterinaarseteks vastumeetmeteks vajalike vahendite ostmise ja ladustamise loomade kaitsmiseks nakatumise eest; peab kahetsusväärseks, et puudub ühenduse meetod, kuidas kooskõlastada meditsiinilisteks vastumeetmeks kasutatavate vahendite ostmist ja ladustamist ELi elanike kaitseks ohtlike bioloogiliste patogeenidega nakatumise eest;

71. juhib tähelepanu sellele, et bioloogiliste patogeenidega (nt siberi katkuga) seotud intsident või rünnak saastab piirkonna aastakümneteks, kahjustab tõsiselt taimi ja loomi ning inimeste elu ja tervist ning põhjustab pikaajalisi majanduslikke kulusid; palub komisjonil lisada KBRT-poliitikasse taastamis- ja saastatusest puhastamise strateegiad;

72. rõhutab, et KBRT-materjalidega seotud intsidendid, mis mõjutavad pinnase ja/või joogiveevarude kvaliteeti, võivad asjaomase piirkonna inimeste tervisele ja heaolule laastavat ja kaugeleulatuvat mõju avaldada; palub komisjonil ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koostamisel seda arvesse võtta;

73. rõhutab, kui tähtis on tagada veesaasteintsidentide põhjalik kontroll, sest nendega kaasneb keskkonna- ja pinnasesaaste, jäätmete teke ja/või radioaktiivsete ainete vabanemine;

74. peab kahetsusväärseks, et ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja sellekohastes nõukogu järeldustes, mis keskenduvad peamiselt avastamisele ja ennetamisele, pööratakse liiga vähe tähelepanu valmisolekule ja reageerimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles pöörama suuremat tähelepanu valmisoleku- ja reageerimismehhanismide väljatöötamisele, sest neid on vaja inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks, kui ELi territooriumil peaks KBRT-intsident tõepoolest aset leidma;

75. peab kahetsusväärseks, et KBRT-julgeoleku tegevuskavas puuduvad meetmed kiirgus- ja tuumarajatiste ning radioaktiivsete ja tuumamaterjalide turvalisuse tagamiseks ning reageerimiskavade parandamiseks, mis käsitlevad mitmesuguseid kiirgushädaolukordi ja nende mõju rahvastikule ja keskkonnale;

76. on mures juhtumite pärast, kus üksikisikutel ja aktivistidel on õnnestunud saada kätte tuumajäätmeid mitmetest Euroopa ümbertöötlemisrajatistest, ning nõuab koheselt kooskõlastatud meetmete võtmist radioaktiivsete ja tuumamaterjalide ning kiirgus- ja tuumarajatiste turvalisuse tõstmiseks;

77. peab kahetsusväärseks, et KBRT-julgeoleku tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja sellekohastes nõukogu järeldustes ei keskenduta ühistranspordivõrgustike ja nende kasutajate tervise piisava kaitse tagamisele, kuigi viimastel aastatel on paljud terrorirünnakud olnud sihitud transpordivõrgustiku vastu ja KBRT-materjalide veol aset leidvate KBRT-intsidentide oht on üldiselt suurenenud; kutsub liikmesriike üles tagama KBRT-intsidentidele esimestena reageerivate päästetöötajate ennetava kaitse ja ohvrite intsidendijärgse ravi, ravi eelkõige bioloogiliste patogeenide vastu;

78. juhib tähelepanu sellele, et KBRT-intsidendil võib olla pikaajaline mõju toidukultuuride kasvule ja seega võib see halvasti mõjuda ELi toiduohutusele ja toiduga kindlustatusele; kutsub komisjoni üles võtma seda ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava koostamisel arvesse;

79. innustab koostööle ja parimate tavade vahetamisele selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Austraali ja India, kellel on eriteadmisi KBRT-intsidentide riskihindamise, ennetamise, avastamise, nendega seotud teabevahetuse ja nendele reageerimise kohta;

80. soovitab ühist poliitikat keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalidega saastatud alade taastamiseks, nii et pinnase ja maa saaks võimalikult kiiresti uuesti kasutusele võtta, vähendades sel moel ohtu tervisele ja keskkonnale;

81. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selliste reageerimismudelite väljatöötamist, mis võimaldaksid täiuslikku reageerimist KBRT-intsidentidele ning milles pöörataks erilist tähelepanu koolitus- ja tervishoiuasutustele ning eakate ravi- ja hooldusasutustele;

82. kutsub liikmesriike üles pöörama KBRT-intsidendi korral rakendatavate evakuatsiooniskeemide koostamisel eritähelepanu eakate, laste, arstiabi vajavate inimeste, puudega isikute ja muude selliste sotsiaalselt kaitsetute rühmade vajadustele;

83. kutsub liikmesriike üles osutama erilist tähtsust tsiviilkaitsevarjendite ehitamisele nii avalikesse ja haldusasutustesse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et Euroopa elanikud saaksid seal katastroofi korral varjuda;

84. nõuab tungivalt, et komisjon püüaks kokku leppida ühistes julgeoleku miinimumnõuetes naabruses asuvate kolmandate riikidega, mille territooriumil on objekte, mis võivad õnnetuse korral tõsiselt ohustada ELi keskkonna ja elanikkonna julgeolekut;

85. palub komisjonil näha tegevuskavas ette julgeolekumeetmete paindlikum ajakohastamine vastavalt tehnoloogia arengule;

86. nõuab tungivalt, et komisjon põhjalikult hindaks kehtivate julgeolekumeetmete mõju tervisele ja keskkonnale ning tagaks, et uusi meetmeid rakendatakse ainult sellise korrapäraselt läbi viidava hindamise tulemuste alusel;

° °

87. kutsub komisjoni üles koostama ELi KBRT-rakenduskava kuni aastani 2013, mil vaadatakse läbi ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava, milles on sõnastatud probleemid ja poliitikameetmed ning mille arengute ja saavutuste kohta annab komisjon korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile;

88. palub, et liikmesriigid ja komisjon vaataksid ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava kiiresti läbi ja kohaldaksid seda kooskõlas parlamendi soovitustega, ning ootab neilt tegevuskava kiiret ellurakendamist; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja nõukogu esitaksid uue ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava Euroopa Parlamendile vähemalt aasta enne tegevuskava rakendusetappi jõudmist, et Euroopa Parlament saaks esitada õigeaegselt oma arvamuse;

89. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

[1] ELT L 83, 30.3.2010, lk 389.
[2] 14627/02.
[3] EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.
[4] ELT L 330, 9.12.2008, lk 21.
[5] 5842/2/10.
[6] 15480/04.
[7] 14469/4/05.
[8] 5771/1/06.
[9] http://www.unisdr.org/eng/hfa/hfa.htm.
[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
[11] https://www.cbrnemap.org.
[12] ELT L 71, 10.3.2007, lk 9.
[13] ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.
[14] ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.
[15] ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
[16] 15505/1/09 REV 1.
[17] ELT L 115, 4.5.2010, lk 1.
[18] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2010)0015.
[19] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2010)0326.
[20] 15465/10.
[21] Komisjoni talituste töödokument „Ülemaailmne tervishoid − globaliseerumisega kaasnevate probleemidega toimetulek”(SEK(2010)0380), mis, kuulub komisjoni teatise juurde nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (KOM(2010)128).
[22] http://www.who.int/csr/en/
[23] ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.
[24] http://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/president/pdf/rapport_barnier_en.pdf

Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue mõõtme võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Asjakohane reaktsioon sellisele ohule ei hõlma ainult tagantjärele sekkumise kavasid, vaid algab palju varem, seoses selliste materjalide käsitlemisega, nende nõuetekohase hoidmisega, piiratud juurdepääsuga, kontrolliga jne. Samal ajal nõuab tagantjärele sekkumine ulatuslikku koostööd erinevate ametiasutuste vahel nii liikmesriigi sees (kodanikukaitse, sõjavägi, õiguskaitseasutused jne) kui ka erinevate liikmesriikide vahel ja ELi asutustega. Seepärast on vaja kõiki ohte arvestavat koordineeritud lähenemisviisi.

Varem on EL algatanud ja arendanud mitmeid mehhanisme piiriüleste KBRT küsimustega tegelemiseks. ELi pikaajaline osalemine KBRT programmides algas Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2001. aasta Genti kohtumise avaldusega, mis keskendus võitlusele „kõikide terrorismi vormide vastu üle kogu maailma”[1] ja oli otsene vastus 11. septembri 2001. aasta rünnakutele New Yorgis ning millele järgnesid Euroopa Ülemkogu 13.–14. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise järeldused[2]. Seejärel võeti 2002. aastal vastu programm koostöö tõhustamiseks Euroopa Liidus keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumaterrorismiohtude vältimiseks[3], mille asendas 2004. aastal ELi solidaarsusprogramm[4]. 2008. aastal moodustas komisjon KBRT-julgeoleku töörühma uue tegevuskava põhielementide ettevalmistamiseks.

Komisjon esitles uut ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava 2009. aasta juunis[5] ja nõukogu võttis selle vastu 2009. aasta novembris[6]. ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava rakendatakse kolmel aastal (2010–2012) ning see on jaotatud kolmeks põhiosaks: ennetamine, tuvastamine ning valmisolek ja reageerimine. Tähtis on tunnistada iga etapi tähtsust KBRT-materjalidega tegelemisel, et tagada nõuetekohane riskihindamine, reageerimine ja vastumeetmed. Samuti rõhutab see vajadust tervikliku ja piiriülese lähenemisviisi järele KBRT-materjalidega tegelemisel, mis eeldab mõõdetavaid eesmärke ja meetmeid tegevuskava kõigis kolmes osas.

Raportöör nõustub täielikult vastu võetud KBRT-julgeoleku tegevuskava eesmärgiga – tagada riiklike ja ELi tasandi KBRT-ohu ja vajalike reaktsioonidega seotud algatuste tõhus interaktsioon. Raportöör on siiski seisukohal, et vastu võetud ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava on nõrk ja mitmes punktis ebasidus.

On äärmiselt oluline rõhutada, et KBRT-julgeoleku tegevuskava pakub head võimalust rakendada ellu Lissaboni lepingus sätestatud solidaarsusklausel. Kahjuks ei sisaldu nõukogu poolt vastu võetud tegevuskavas isegi viidet solidaarsusklauslile.

Tuleks rõhutada, et KBRT-oht ei lähtu üksnes riiklikest, vaid ka mitteriiklikest osalejatest, ning seetõttu on kõige olulisem tugevdada leviku tõkestamise korda ja desarmeerimist kõigi asjakohaste lepingute ja rahvusvaheliste kokkulepete (tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon ja bioloogiliste relvade konventsioon) täieliku rakendamise teel kogu maailmas ning saavutada kokkulepe relvade valmistamiseks lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu osas.

Et mõista vastu võetud tegevuskava mõju, tuleb seda võrrelda eelmise versiooniga, mille komisjon saatis nõukogule 2009. aasta juunis. Nõukogu tehtud muudatused teevad tegevuskava nõrgemaks, muudavad paljud kavandatud meetmed mittesiduvaks ning nõrgendavad järelevalvet ja kontrolli nende rakendamise üle. Selle asemel peaks tegevuskava tugevdama Euroopa Komisjoni normatiivset ja reguleerivat rolli, nägema ette kriisidele reageerimise Euroopa erimehhanismi loomise ning rõhutama tsiviil- ja sõjalist võimekust, et tagada ELi võime KBRT-katastroofile kiiresti reageerida.

Arvestades, et KBRT-õnnetused ja rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa Liidus elavate inimeste julgeolekule ning võivad kahjustada elutähtsate infrastruktuuride ja ühiskonna normaalset toimimist ühes või mitmes ELi liikmesriigis, olenemata riigipiiridest, palub Euroopa Parlament nõukogul ja komisjonil tegevuskava kiiresti läbi vaadata, seda käesolevas raportis sisalduvate soovituste alusel tugevdada ning tagada selle kiire rakendamine.

[1] SN4296/2/01.
[2] SN300/1/01.
[3] 14627/02.
[4] 15480/04.
[5] KOM(2009)0273.
[6] 15505/1/09 ja 16868/09.

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise kohta – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava
(2010/2114(INI))

Arvamuse koostaja (*): Kartika Tamara Liotard

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega seotud poliitika on üldjuhul liikmesriikide pädevuses, kuid arvestades, et ELi tasandil on siiski vaja tihedamat koostööd ja koordineerimist;

B. arvestades, et nii ELis kui ka kogu maailmas on järjest rohkem terviseriske ja nendega seotud ohtlike haigustekitajate levik suureneb, nagu näitas hiljutine A/H1N1 puhang;

C. arvestades, et kuna KBRT-intsidendid võivad põhjustada saasteprobleeme, mis võivad olla piiriülese loomuga, tuleb ELi KBRT-poliitikasse lisada taastamis- ja saastatusest puhastamise strateegia;

D. arvestades, et ELi uue KBRT-poliitika üldine eesmärk on vähendada KBRT-intsidentide toimumise ohtu ja nendega Euroopa Liidu kodanikele põhjustatavat kahju ja et selle saavutamiseks tuleb vähendada KBRT-intsidentide toimumise tõenäosust ning piirata nende mõju;

E. arvestades, et Euroopa komisjon tunnistab oma teatises ELi rolli kohta ülemaailmses tervishoius[1], et ELi ja maailma tasandil tuleb terviseriskidega kiireks tegelemiseks meetmeid koordineerida, ja kohustub parandama epideemiateks ja haiguspuhanguteks (sh tahtlikeks tegudeks, nagu bioterrorism) valmisolekut ja neile reageerimise mehhanisme;

F. arvestades, et tuumarelvade ja nende eelkäijatega võrreldes on bioloogilised materjalid (nt siberi katk) odavamad ja neid on hoopis lihtsam omandada ja levitada, mistõttu on võimalik korraldada ebatüüpilisi terrorirünnakuid, mis kujutaksid endast tohutut ja pikaajalise mõjuga ohtu tervisele ja keskkonnale, sealhulgas põllumajandusele ja toiduvarudele;

G. arvestades, et päästetöötajad, sh politsei-, tuletõrje- ja kiirabibrigaadid ei ole saa KBRT-intsidendi toimumiskohas ohvreid aidata isiklikku julgeolekut ohtu seadmata, kui nad ei ole meditsiiniliste vastumeetmete ja asjakohase koolituse abil ennetavalt kaitstud;

H. arvestades, et meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite piirkondlikud varud tagavad kodanike piisava kaitse, sest need tasakaalustavad tervisekaitse- ja majanduslikud kaalutlused ning tagavad liikmesriikide vastutuse ja solidaarsuse;

I. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon püüab oma programmiga „Ülemaailmne häire ja reageerimine”[2] suurendada bioloogilist ohutust, bioloogilist julgeolekut ning valmisolekut ohtlike ja uute haigustekitajate puhanguks;

J. arvestades, et EL osaleb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni kaudu aktiivselt aruteludes globaalse terviseohutuse algatuse üle, mille eesmärk on jõuda kooskõlastatud ülemaailmse tegevuseni, et tõsta tervishoiusüsteemi valmisolekut ning tagada vastumeetmed rahvusvahelise bioloogilise, keemilise ja tuumaterrorismi ohu korral;

K. arvestades, et keemilist, bioloogilist, radioloogilist ja tuumajulgeolekut ohustavad peale terrorirünnakute ja hooletuse ka pärast II maailmasõda merepõhja lastud keemiarelvadega reostatud piirkonnad ning ELis asuvad tuumajäätmete ladustamise alad;

L. arvestades, et keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohutuse nõuetekohane tase ELis sõltub ka kolmandates riikides rakendatavast turvatasemest;

M. arvestades, et uued ohud julgeolekule võivad tuleneda uute tehnoloogiate kasutamisest uute terroriaktide kavandamisel, sest julgeolekunõudeid ei ajakohastata vastavalt tehnoloogia arengule;

N. arvestades, et tarvis on praegu kohaldatavate erinevate normide põhjalikku läbivaatamist, et määrata kindlaks vajalikud ning piisavad turvanõuded,

1. märgib, et A/H1N1 pandeemia ajal tehti vaktsiinidesse koordineerimatult ülemääraseid investeeringuid; tunneb heameelt nõukogu järelduste projekti „A/H1N1 pandeemia õppetunnid – terviseohutus Euroopa Liidus” (12665/10) üle, milles vaagitakse vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ühishanke mehhanismi väljatöötamist, mida kohaldataks liikmesriikides vabatahtlikkuse alusel, ning innustab liikmesriike töötama üheskoos välja piirkondliku valmisoleku lahendusi, mis hõlmavad muu hulgas olemasoleva võimekuse jagamist ja meditsiinilisteks vastumeetmeteks kasutatavate vahendite kulutõhusate hangete kooskõlastamist ning kõrgetasemelise KBRT-valmisoleku tagamist kogu ELis;

2. märgib, et ELi õigusaktid (nõukogu otsus 1990/424/EMÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/965/EÜ) näevad ette ühenduse lähenemisviisi loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, järelevalveks ja seireks, sh veterinaarseteks vastumeetmeteks vajalike vahendite ostmise ja ladustamise loomade kaitsmiseks nakatumise eest; peab kahetsusväärseks, et puudub ühenduse meetod, kuidas kooskõlastada meditsiinilisteks vastumeetmeks kasutatavate vahendite ostmist ja ladustamist ELi elanike kaitseks ohtlike bioloogiliste haigustekitajatega nakatumise eest;

3. juhib tähelepanu sellele, et bioloogiliste haigustekitajatega (nt siberi katkuga) seotud intsident või rünnak saastab piirkonna aastakümneteks, kahjustab tõsiselt taimi ja loomi ning inimeste elu ja tervist ning põhjustab pikaajalisi kulusid; palub komisjonil lisada KBRT-poliitikasse taastamis- ja saastatusest puhastamise strateegiad;

4. rõhutab, et KBRT-materjalidega seotud intsidendid, mis mõjutavad pinnase ja/või joogiveevarude kvaliteeti, võivad asjaomase piirkonna inimeste tervisele ja heaolule laastavat ja kauakestvat mõju avaldada; palub komisjonil ELi KBRT tegevuskava koostamisel seda arvesse võtta;

5 rõhutab, kui tähtis on tagada veesaasteintsidentide põhjalik kontroll, sest nendega kaasneb keskkonna- ja pinnasesaaste, jäätmete teke ja/või radioaktiivsete ainete vabanemine;

6. peab kahetsusväärseks, et ELi KBRT tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes, mis keskenduvad peamiselt avastamisele ja ennetamisele, pööratakse liiga vähe tähelepanu valmisolekule ja reageerimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles pöörama suuremat tähelepanu valmisoleku- ja reageerimismehhanismide väljatöötamisele, sest neid on vaja inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks, kui ELi territooriumil peaks KBRT-intsident tõepoolest aset leidma;

7. peab kahetsusväärseks, et KBRT tegevuskavas puuduvad meetmed kiirgus- ja tuumarajatiste ning radioaktiivsete ja tuumamaterjalide turvalisuse tagamiseks ning reageerimiskavade parandamiseks, mis käsitlevad mitmesuguseid kiirgushädaolukordi ja nende mõju rahvastikule ja keskkonnale;

8. on mures juhtumite pärast, kus üksikisikutel ja aktivistidel on õnnestunud saada kätte tuumajäätmeid mitmetest Euroopa ümbertöötlemisrajatistest, ning nõuab koheselt kooskõlastatud meetmete võtmist radioaktiivsete ja tuumamaterjalide ning kiirgus- ja tuumarajatiste turvalisuse tõstmiseks;

9. peab kahetsusväärseks, et KBRT tegevuskava puudutavas komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes ei keskenduta ühistranspordivõrgustike ja nende kasutajate tervise piisava kaitse tagamisele, kuigi viimastel aastatel on paljud terrorirünnakud olnud sihitud transpordivõrgustiku vastu ja KBRT-materjalide veol aset leidvate KBRT-intsidentide oht on üldiselt suurenenud; kutsub liikmesriike üles tagama KBRT-intsidentidele esimestena reageerivate päästetöötajate ennetava kaitse ja ohvrite intsidendijärgse ravi, ravi eelkõige bioloogiliste haigustekitajate vastu;

10. juhib tähelepanu sellele, et KBRT-intsidendil võib olla pikaajaline mõju toidukultuuride kasvule ja seega võib see halvasti mõjuda ELi toiduohutusele ja toiduga kindlustatusele; kutsub komisjoni üles võtma seda ELi KBRT tegevuskava koostamisel arvesse;

11. innustab koostööle ja heade tavade vahetamisele selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Austraali ja India, kellel on eriteadmisi KBRT-intsidentide riskihindamise, ennetamise, avastamise, nendega seotud teabevahetuse ja nendele reageerimise kohta;

12. soovitab ühist poliitikat keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalidega saastatud alade taastamiseks, nii et pinnase ja ala saaks võimalikult kiiresti uuesti kasutusele võtta, vähendades sel moel ohtu tervisele ja keskkonnale;

13. rõhutab, et terrorismivastane tegevus peab toimuma täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega; tuletab meelde vajadust pidada kinni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni põhimõtetest;

14. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma selliste reageerimismudelite väljatöötamist, mis võimaldaksid täiuslikku reageerimist KBRT-intsidentidele ning milles pöörataks erilist tähelepanu koolitus- ja tervishoiuasutustele ning eakate ravi- ja hooldusasutustele;

15. kutsub liikmesriike üles pöörama KBRT-intsidendi korral rakendatavate evakuatsiooniskeemide koostamisel eritähelepanu eakate, laste, arstiabi vajavate inimeste, puudega isikute ja muude selliste sotsiaalselt kaitsetute rühmade vajadustele;

16. kutsub liikmesriike üles osutama erilist tähtsust tsiviilkaitsevarjendite ehitamisele nii avalikesse ja haldusasutustesse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et Euroopa elanikud saaksid seal katastroofi korral varjuda;

17. kutsub komisjoni üles koostama ELi KBRT rakenduskava kuni aastani 2013, mil vaadatakse läbi ELi KBRT tegevuskava, milles on sõnastatud probleemid ja poliitikameetmed ning mille arengute ja saavutuste kohta annab komisjon korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile;

18. nõuab tungivalt, et komisjon püüaks kokku leppida ühistes julgeoleku miinimumnõuetes naabruses asuvate kolmandate riikidega, mille territooriumil on objekte, mis võivad õnnetuse korral tõsiselt ohustada ELi keskkonna ja elanikkonna julgeolekut;

19. juhib tähelepanu sellele, et ühise KBRT-julgeolekusüsteemi rakendamine ei tohi vähendada liikmesriikide pädevust selles poliitikavaldkonnas;

20. palub komisjonil näha tegevuskavas ette julgeolekumeetmete paindlikum ajakohastamine vastavalt tehnoloogia arengule;

21. nõuab tungivalt, et komisjon põhjalikult hindaks kehtivate julgeolekumeetmete mõju tervisele ja keskkonnale ning tagaks, et uusi meetmeid rakendatakse ainult sellise korrapäraselt läbi viidava hindamise tulemuste alusel;

22. nõuab, et hinnataks ELis ja selle lähikonnas asuvate tuumajaamade turvalisust, eriti terrorirünnaku korral.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] Komisjoni talituste töödokument „Ülemaailmne tervishoid − globaliseerumisega kaasnevate probleemidega toimetulek”, mis kuulub nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatise „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (KOM(2010) 128) (SEK(2010) 381) (SEK(2010) 382) juurde.
[2] http://www.who.int/csr/en/

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava
(2010/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Gabriele Albertini

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toetab hinnangut, et KBRT-rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu ELis elavate inimeste julgeolekule; toetab seepärast kõiki tsiviilmeetmeid, mis pakuvad paremat kaitset KBRT-rünnakute vastu;

2. jagab seisukohta, et selliste ainete käsitsemine on väga raske ja et nende abil toime pandavate rünnakute toimumise tõenäosus on seetõttu üsna väike; rõhutab siiski, et selliste rünnakute tagajärjed oleksid katastroofilised; on seetõttu arvamusel, et oluline on regulaarselt ohtu ja riski hinnata; märgib samuti, et kõik võetavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed tõenäoliste ohtudega; juhib tähelepanu asjaolule, et nii KBRT-materjalide transpordi kui ka ladustamise turvamine kuulub vaieldamatu ja vältimatu osana ELi protsessi muuta nendele materjalidele ligipääsemine võimalikult raskeks ning seepärast tuleb tegeleda KBRT-materjalidega seotud julgeolekuprobleemidega;

3. rõhutab, et suurim KBRT-oht tuleneb KBRT-materjalide levitamisest terroristide poolt; rõhutab seepärast, kui oluline on rahvusvaheliste kontrolli meetmete tõhusamaks muutmine ning piiri- ja ekspordikontrolli parandamine;

4. rõhutab, et massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist aitaksid märkimisväärselt tugevdada:

– nõukogule ja komisjonile esitatud üleskutse toetada uraani sisaldavate relvade väljatöötamist, tootmist, varumist, üleandmist ja kasutamist keelustava ning nende hävitamist nõudva konventsiooni olemasolevat projekti ning esitada see konventsioon ÜRO liikmesriikidele allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks; kutsub kõiki ELi ja ÜRO liikmesriike üles kehtestama vaesustatud uraani sisaldavate relvade kasutamisele moratoorium, kuni on kokku lepitud selliste relvade ülemaailmses keelustamises;

– jätkuv ja tugevam toetus lepingute süsteemile, eelkõige keemia- ja bioloogiliste relvade konventsioonidele; kutsub seepärast liikmesriike üles kehtestama bioloogiliste ja keemiarelvade tootmise ja kasutamise range keeld ning oma relvastust desarmeerima;

5. tunnistab, et selliste meetmete nagu bioloogiliste relvade konventsiooni ja selle täiendava kontrolliprotokolli jõustamisest ei piisa, et tegeleda valitsusväliste osalejate põhjustatud riskidega; kutsub seega komisjoni üles hindama, milline ulatus on praegu kaitse- ja meditsiinilistel vastumeetmetel, mis on olemas asjakohasel moel reageerimiseks kõige ohtlikemate mõjurite vastu, mille võiksid omandada ja mida kasutada valitsusvälised osalejad;

6. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja rahvusvaheline üldsus koostaksid keemiarelvade keelustamise konventsiooni rakendus- ja kontroll-lisa juurde kuuluva nimekirja kõigist keemilistest ainetest, mis võivad osutuda kahjulikuks, k.a valge fosfor;

7. kuigi tunnistab, et reageerimisvalmidus KBRT-juhtumite puhul kuulub peamiselt riikliku pädevuse alla, soovitab tungivalt liikmesriikidel luua piirkondlikud koostööraamistikud, mis hõlmavad ka ühiseid väeõppusi ja ühist logistilist suutlikkust nagu meditsiinilised vastumeetmed, et saavutada parem kooskõlastatus ja kulutasuvus; on seisukohal, et piirkondlike mudelite abil võiks tagada asjakohase tasakaalu riikliku pädevuse ja võrdse vahenditele juurdepääsuvõimaluse vahel;

8. tunneb heameelt kavatsuse üle suurendada ELi kodanikukaitse suutlikkust; märgib siiski, et paljudes ELi liikmesriikides saab kaitsevägi asjatundlikke praktilisi kogemusi KBRT- katastroofidega tegeledes; kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles jagama parimaid tavasid ning investeerima rohkem kodanikukaitse ja sõjaliste ekspertteadmiste põhjalikku kooskõlastamisse; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ühendada riiklikud tsiviilväed ning luua Euroopa tsiviilkaitsevägi, et parandada ühenduse ennetamis- ja reageerimismehhanismi tõhusust;

9. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks selliste vajaduse kindlakstegemist, mis tuleb rahuldada kodanikukaitse suutlikkuse suurendamiseks ühiseid hankeprojekte silmas pidades; nõuab sellega seoses erilist keskendumist sellele, kuidas määrata kindlaks ELi vajadused seoses KBRT valmisoleku- ja reageerimisvõimega, sealhulgas meditsiinilised vastumeetmed, et meditsiiniliste vastumeetmete kasutamise võimalust KBRT-juhtumi korral hinnataks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

10. nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi uuringu Euroopa Liidus asuvate tuumajaamade turvalisuse ja kaitse kohta terroristide rünnakute eest;

11. kutsub komisjoni üles esitama parlamendile korrapäraselt aruandeid KBRT ohu- ja riskihinnangute kohta;

12. väljendab heameelt komisjoni pingutuste üle tegeleda KBRT meetmetega stabiliseerimisvahendi raames; on seisukohal, et need pingutused täiendavad KBRT tegevuskava ning kutsub komisjoni üles laiendama projekte piirkondadesse, mis ei asu endisel Nõukogude Liidu territooriumil;

13. pidades silmas stabiliseerimisvahendi raames omandatud kogemusi, kutsub komisjoni üles korraldama projektikonkurssi, mille eesmärk on parandada tsiviilkasutuses olevate laboratooriumite turvalisust ja kaitsetaset, et vältida tulevikus KBRT-materjalide leviku kasutamist konfliktide ennetamise vahendina;

14. nõuab, et ELi liikmesriigid ning liikmesriigid ja kolmandad riigid korraldaksid ühiseid õppuseid, et hoida ära ohtlikke olukordi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase julgeoleku seisukohast;

15. tuletab meelde, et ELi vaatluskeskus (SitCen) on loodud ELi välisteenistuse alla ning selle töötajad on peamiselt pärit liikmesriikide luureteenistustest ja poliitikaüksustest; rõhutab, et selle kõige olulisem tööülesanne on toetada riiklikke kriisiohjamiskeskuseid;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava
(2010/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Gaston Franco

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab tegevuskava peamiseks vahendiks, mis aitab tagada liikmesriikide ja Euroopa Liidu algatuste tõrgeteta koostoime võitluses KBRT (keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumavaldkonna) ohtude vastu ning palub liikmesriikidel see kava kiiresti ellu viia;

2. ergutab sisejulgeoleku alal kõige tugevamaid liikmesriike, vaatamata sellele, et valdkond on tundlik ja eelkõige riikliku iseloomuga, oma teavet, tehnoloogiat ja infrastruktuuri jagama ning ühiseid strateegiaprojekte algatama, et vältida hajuvust ja kattuvat tööd ning luua üleeuroopalise väärtusega koostoimet; palub komisjonil ja nõukogul luua andmebaas liikmesriikides saadaolevatest meditsiinilistest vastumeetmetest KBRT-juhtumitele ning seda korrapäraselt ajakohastada, et ergutada olemasolevate võimaluste paremat omavahelist kasutamist ning koordineerida nimetatud vastumeetmete majanduslikult kasulikku ostupoliitikat;

3. nõuab tungivalt, et liikmesriikide ühiste andmebaaside ja tundlike uuringuandmete kasutamisel kohaldataks sobivaid kaitse- ja julgeolekumeetmeid, sest tähelepanu pööramine andmete turvalisusele soodustab paremat koostööd ja teabevahetust liikmesriikide asutuste ja organite vahel;

4. nõuab üleeuroopaliste kvaliteedi- ja julgeolekunormide kehtestamist ning üleeuroopalise süsteemi väljatöötamist KBRT-julgeoleku tagamise sisseseade ja tehnoloogia sertifitseerimiseks;

5. nõuab tungivalt kogu ELi hõlmava tööstuspoliitika kehtestamist tsiviiljulgeoleku valdkonnas, kuna asjaomane turg on killustatud; soovitab suurendada toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tööstustele, kellel on seitsmenda raamprogrammi julgeolekut hõlmavas programmis tähtis innovatsioonialane roll, ja ergutada Euroopa ettevõtete koostööd (eelkõige piiriüleselt); soovib, et kõigi KBRT-julgeoleku valdkonna projektide juhtimiseks moodustataks üldine projektihaldamisstruktuur, mis hõlmab KBRT-ohu kogu elutsüklit (ennetus, tuvastamine ja reageerimine); palub Euroopa Komisjonil teha ettepanek strateegia kohta, mille abil luua Euroopas biokaitsetööstus;

6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama tööstust asendama kõrge riskiastmega kemikaalid madalama riskiastmega alternatiivsete kemikaalidega;

7. nõuab, et komisjon näeks KBRT-ainete loetelude liigitamisel ette mõju Euroopa tööstusele, et vältida karistavate eeskirjade kehtestamist Euroopa tööstusele;

8. tuletab meelde, et kõigi KBRT-ainetega kokkupuutumine on ohtlik ja võib endast kujutada ohtu tervisele;

9. rõhutab, et riskide osas, mida seostatakse kemikaalidega kauplemisega internetis, on vaja edasisi uuringuid ja konkreetseid meetmeid;

10. rõhutab, et tuleb jätkata ühenduse teadus- ja arendustöö rahastamist KBRT-julgeoleku valdkonnas; kutsub üles arendama üleeuroopalisi rakendusuuringuid rajatiste julgeoleku valdkonnas, et kaitsta keskkonda ja elanikkonda, ning käivitama ulatuslikke näidisprogramme; ergutab looma KBRT-ohtudele spetsialiseerunud ekspertkeskusi ning edendama teadlaste liikuvust;

11. soovitab rajada hindamislaborite võrgu, milles kasutataks ka kodanikuühiskonna ja eraettevõtjate teadmisi, eesmärgiga sertida tehnoloogia tõhusust ning häid tavasid, et suurendada teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi julgeolekut hõlmavasse programmi investeeritud vahendeid;

12. kutsub kasutama tehnoloogia kahetist, tsiviil- ja sõjalist iseloomu koostoime allikana; ergutab hästi määratletud strateegilises raamistikus koostööle Euroopa Kaitseagentuuriga, NATO-riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Kanada, ning KBRT-julgeoleku valdkonnas juhtivate kolmandate riikidega heade tavade vahetamise, ekspertide vahelise struktureeritud dialoogi ja ühise suutlikkuse arendamise kaudu; rõhutab, et on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid viiksid KBRT-julgeoleku valdkonnas läbi ühiseid KBRT-juhtumite ennetamise ja nende vastu võitlemise õppusi, milles osalevad relvajõud, liikmesriikide kodanikukaitsejõud ja ühenduse kodanikukaitse mehhanism;

13. tunneb heameelt Teadusuuringute Ühiskeskuse algatuste üle, millega toetatakse Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri programme ning tuumainspektsioone; soovitab muuta andmebaasid ja uurimistulemused liikmesriikidega vastastikku juurdepääsetavaks;

14. soovitab käivitada ELi tasandil koolitus- ja teavitusprogrammid, käsitledes seejuures interneti pakutavaid võimalusi olulisima kodanike KBRT-ohtudest teavitamise vahendina; rõhutab ELi kodanike kiirhoiatus- ja kiirteavitusmehhanismide kooskõlastatuse olulisust KBRT-juhtumite puhul; võtab huviga teadmiseks teostatavusuuringu Euroopa tuumajulgeoleku koolituskeskuse loomise kohta Teadusuuringute Ühiskeskuse juures;

15. rõhutab, et Euroopa Liidu sisejulgeolek ja välisjulgeolek on omavahel tihedalt seotud ja peegeldavad teineteist; tervitab seetõttu väljaspool ELi asuvates pingetsoonides asuvate piirkondlike KBRT tippkeskuste tegevust, mille eesmärk on edendada ekspertide võrgustiku toimimist, parandada ekspordikontrolli ja KBRT-ainete salakaubanduse ennetamist, tugevdada asjaomastes riikides õigusnorme ja selle valdkonna piirkondlikku koostööd; soovitab koolitada Euroopas riskiriikide rahvusvahelisi eksperte, rakendades kehtivaid julgeoleku ja konfidentsiaalsuse eeskirju;

16. toetab selliste strateegiate väljatöötamist, mille abil tõuseks ettevõtete, teadusringkondade ja ülikoolide ning finantseerimisasutuste teadlikkus ohtudest, mis seoses KBRT-ainete leviku ja salakaubandusega nende töös ja tegevuses esinevad; on üldiselt arvamusel, et konfidentsiaalsus on julgeolekukava teatavate meetmete tõhususe tagamiseks väga oluline ning et kava tuleb teostatavuse huvides kaitsta igasuguse avalikustamise ohu eest;

17. tõdeb, et levik võib suurendada terrorirühmituste kätte sattumise ohtu, innustab ELi jätkama pingutusi tuumaterrorismiga võitlemist käsitleva õigusraamistiku laiendamisel ja tagama jõusolevate eeskirjade järgimist; toetab koostööprojekte kolmandate riikidega, näiteks Vahemere piirkonnaga, et võidelda tuuma- ja radioloogiliste materjalide salakaubanduse vastu; palub ELil seoses bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni läbivaatamiskonverentsiga aastal 2011 üleüldiselt jõustada keemiarelva keelustamise konventsioon ja keelustada bioloogilised relvad;

18. ergutab võtma massihävitusrelvade leviku rahastamise vastaseid meetmeid, kasutades selleks terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks loodud mehhanisme.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Martin Callanan, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Elisabetta Gardini, Julie Girling, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Jo Leinen, Corinne Lepage, Kartika Tamara Liotard, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Anja Weisgerber, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Matthias Groote, Romana Jordan Cizelj, Miroslav Mikolášik, Bill Newton Dunn, Michèle Rivasi, Csaba Sándor Tabajdi

Õigusteave - Privaatsuspoliitika