Menetlus : 2010/0802(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0354/2010

Esitatud tekstid :

A7-0354/2010

Arutelud :

PV 14/12/2010 - 6
CRE 14/12/2010 - 6

Hääletused :

PV 14/12/2010 - 9.19
CRE 14/12/2010 - 9.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0470

RAPORT     ***I
PDF 569kWORD 331k
7.12.2010
PE 441.299v03-00 A7-0354/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu Euroopa lähenemiskeelu kohta

(00002/2010 – C7‑0006/2010 – 2010/0802(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöörid: Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Carmen Romero López

(Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa lähenemiskeeldu

(00002/2010 – C7‑0006/2010 – 2010/0802(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse liikmesriikide rühma algatust (00002/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 punkti b, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 289 lõiget 4, mille alusel nõukogu esitas õigusakti eelnõu parlamendile (C7-0006/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse liikmesriigi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele;

–   võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esitatud kaastööd õigusakti ettepanekule;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 37, 44 ja 55;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 51 kohaseid ühisarutelusid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0354/2010),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha alljärgnevas sõnastuses;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI(1)*

ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

Euroopa lähenemiskeelu kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkte a ja d,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)         Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)         Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)         Stockholmi programmi kohaselt, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oma 10.–11. detsembri 2009. aasta istungil, võiks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtuotsustele ja õigusliku iseloomuga otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse samuti komisjoni ja liikmesriike üles uurima õigusaktide ja ohvrite kaitsmise praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib osutada spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv moodustab osa ühtsest ja terviklikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)         Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid riiklikke seadusi ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks, eelkõige ennetusmeetmete kaudu, ning kutsutakse liitu üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009 toetatakse ettepanekut võtta ohvrite kaitseks kasutusele Euroopa lähenemiskeeld;

(5)         Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset.

(6)         Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õigusaktide kohaselt vastu võetud teatavatest kaitsemeetmetest, saab laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”) ▌.

(6a)       Käesolevas direktiivis arvestatakse liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust muuta siseriiklike kaitsemeetmete vastuvõtmise süsteeme.

(6b)       Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu, kehalist, psühholoogilist ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist) või väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku vastu tahtmist teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toimepandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. On oluline rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki vägivallaohvreid, mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteo liigi spetsiifilisust.

(6c)       Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, olenemata sellest, kas asjaomase otsuse võtab vastu kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelev asutus kriminaalmenetluse või mis tahes muu menetluse käigus seoses teoga, mis on olnud või oleks võinud olla eelkõige kriminaalasjades pädevust omava kohtu menetluse objekt.

(6d)       Direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks välja antud kaitsemeetmete suhtes; seda ei tuleks kohaldada tunnistajate kaitseks välja antud meetmete suhtes.

(6e)       Kui käesolevas direktiivis määratletud kaitsemeede antakse välja peamise kaitstud isiku sugulase kaitseks, võib Euroopa lähenemiskeeldu taotleda ja välja anda ka seoses asjaomase sugulasega vastavalt käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustele.

(6f)        Kõiki taotlusi Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks tuleb käsitleda piisava kiirusega, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas asja kiireloomulisust, kaitstava isiku eeldatavat saabumiskuupäeva täidesaatva riigi territooriumile ning võimaluse korral kaitstavat isikut ähvardava ohu taset;

(6g)       Kui käesoleva direktiivi alusel antakse teavet ohustavale isikule või kaitstavale isikule, tuleb sama teavet anda samuti asjaomase isiku eestkostjale või esindajale nende olemasolu korral. Samuti tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku, ohustava isiku või neid menetluses esindavate isikute vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(6h)       Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluses peaksid pädevad asutused pöörama vajalikul määral tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti kaitsetute isikute, st alaealiste või puudega isikute vajadustele. Samuti tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu kaitstava isiku või ohustava isiku vajadusele saada teavet, nagu on käesolevas direktiivis ette nähtud, neile mõistetavas keeles.

(6i)        Käesoleva määruse kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega, nagu see on määratletud nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet)(2) artiklis 2, või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega, nagu see on määratletud nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes)(3) artiklis 4.

(6j)        Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikega 2 tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme vastuvõtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(7)         Selleks et ära hoida ohvri vastu uue kuriteo toimepanekut täidesaatvas riigis, tuleks sellele riigile anda õiguslik alus otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem vastu võetud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis taas uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda või jätkuvalt pakkuda vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele.

(8)         Käesolev direktiiv sisaldab kindla arvu kohustusi ja keelde, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnistada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis kehtestatud piiranguid. Riigi tasandil võib esineda teist liiki kaitsemeetmeid, näiteks ohustava isiku kohustus viibida kindlaksmääratud kohas, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud. Otsuse teinud riik võib niisuguseid meetmeid kehtestada sellise kaitsemeetme vastuvõtmiseni viiva menetluse raames, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks.

(8a)       Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus anda välja ja jõustada kaitsemeetmeid, näib kohane, et käesoleva direktiivi kohases liikmesriikide vahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus tingimata võtma vastu sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus, vaid tal on teatav vabadus võtta vastu mis tahes meede, mis on tema meelest siseriiklike õigusaktide alusel sarnase juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud ja Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeedet.

(8b)       Käesoleva direktiiviga reguleeritavate kohustuste ja keeldude hulka kuuluvad muu hulgas meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, nt nähes ette teatava korra isikute omavaheliseks suhtlemiseks või kehtestades piirangud suhtlemise sisule.

(8c)       Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud kohustuses või keelus.

(8d)       Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu tagasi võtnud, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt, oma siseriiklike õigusaktide alusel, vastu oma siseriiklike õigusaktide kohase kaitsemeetme.

(9)         Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tähenda selle sätete rakendamine mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste või peatatud, alternatiivsete, tingimisi kohaldatavate või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(10)       Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel vastu võetud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja menetlustega.

(10a)     Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastuvõetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt vastuvõetud vabadusekaotuseta meetme asemel, nt ennetava vahistamise alternatiivina või karistuse täitmise tingimusliku peatamisena. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses kriminaalkaristuse kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastuvõetud meetmete rikkumise eest kriminaal- või muid karistusi.

(10b)     Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikule olukorrale sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(10c)     Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise saavutamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem põhimõtet.

(10d)     Kaitstavalt isikult ei tohiks nõuda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest tulenevate kulude kandmist, mis ei ole proportsionaalsed võrreldes sarnase siseriikliku juhtumiga. Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ei tohiks kaitstavalt isikult nõuda täiendava siseriikliku menetluse algatamist, et saada täidesaatvalt asutuselt Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise otsese tagajärjena otsus, millega võetaks vastu mis tahes meede, mis oleks sarnasel juhul kättesaadav siseriiklike õigusaktide alusel, et tagada kaitstava isiku kaitse.

(10e)     Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(10f)      Ilma et sellega piirataks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas nõuda neilt, kes vastutavad nende kriminaalmenetluses osalevate kohtunike, prokuröride, politseiametnike ja kohtutöötajate koolituse eest, kes on seotud menetlusega, mille eesmärk on anda välja või tunnustada Euroopa lähenemiskeeldu, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(10g)     Et lihtsustada käesoleva direktiivi kohaldamise hindamist, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjassepuutuvad andmed, mis on seotud siseriiklike menetluste kohaldamisega Euroopa lähenemiskeelu suhtes, vähemalt selles osas, mis puudutab taotletud, välja antud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvu. Sellega seoses oleksid kasulikud ka teist tüüpi andmed, näiteks asjaomaste kuritegude liigi kohta.

(11)       Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta ohustatud isikuid, ei suuda liikmesriigid hõlmatud olukordade piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning ulatuse ja võimalike mõjude tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11a)     Käesolev direktiiv peaks aitama tugevdada ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, nt nõukogu raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(11b)     Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades)(4), nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega)(5) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni(6) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt kõnealuse õigusakti sätetele.

(11c)     Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral lisama teabe Euroopa lähenemiskeelu kohta kuriteoohvrite kaitset käsitlevatesse olemasolevatesse hariduskampaaniatesse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse.

(11d)     Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta)(7) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

(11e)     Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, toimides kookõlas ELi lepingu artikliga 6.

(11f)      Käesoleva direktiivi rakendamisel julgustatakse liikmesriike võtma arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis sätestatud õigusi ja põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel -1

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad anda selle liikmesriigi õigusasutusel või samaväärsel asutusel, kus on välja antud kaitsemeede eesmärgiga kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada isiku elu, kehalist või psühholoogilist puutumatust ja väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust, välja Euroopa lähenemiskeeld, et võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil pärast otsuse teinud riigis sellise teo toimepanemist, mis on olnud või oleks võinud olla eelkõige kriminaalasjades pädevust omava kohtu menetluse objekt.

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)        „Euroopa lähenemiskeeld” – ühe liikmesriigi õigusasutuse või samaväärse asutuse poolt seoses kaitsemeetmega tehtud otsus, mille alusel teise liikmesriigi õigusasutus või samaväärne asutus võtab siseriikliku õiguse alusel asjakohase meetme või meetmed eesmärgiga jätkata kaitstava isiku kaitsmist;

2)        „kaitsemeede” – otsuse teinud riigis siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt vastu võetud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes kaitstava isiku kaitseks üks või mitu artiklis 4 loetletud kohustust või keeldu eesmärgiga kaitsta kaitstavat isikut ohustava isiku kuriteo eest, mis võib ohustada kaitstava isiku elu, kehalist või psühholoogilist puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust;

3)        „kaitstav isik” – füüsiline isik, kes on kaitse objektiks tulenevalt otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeetmest;

4)        „ohustav isik” – füüsiline isik, kelle suhtes on kehtestatud üks või mitu artiklis 4 b loetletud kohustust või keeldu;

5)        „otsuse teinud riik” – liikmesriik, kus on ▌vastu võetud kaitsemeede, mis on Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks;

6)        „täidesaatev riik” – liikmesriik, kellele Euroopa lähenemiskeeld on tunnustamiseks edastatud;

7)        „järelevalvet teostav riik” – liikmesriik, kellele on edastatud nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus.

Artikkel 4

Pädevate asutuste määramine

1.        Iga liikmesriik teatab komisjonile, millised õigusasutused või samaväärsed asutused on tema siseriiklike õigusaktide alusel pädevad käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

3.        Komisjon teeb saadud teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ▌. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest, mis on seotud lõikes 1 osutatud teabega.

Artikkel 4 aKeskasutuste kasutamine

1.        Iga liikmesriik võib määrata oma pädevaid asutusi abistama keskasutuse või, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud, mitu keskasutust.

2.        Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa lähenemiskeelu edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Seetõttu võib kogu pädevate asutuste vahelise suhtluse, konsulteerimise, teabevahetuse ning päringute ja teadete esitamise korraldamiseks kasutada vajaduse korral asjaomase liikmesriigi keskasutuse (keskasutuste) abi.

3.        Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab komisjonile määratud keskasutuse või keskasutustega seotud teabe. Edastatud andmed on otsuse teinud riigi kõigile asutustele siduvad.

Artikkel 4 bSiseriiklike õigusaktide kohase kaitsemeetme olemasolu kui eeltingimus

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist kohustust või keeldu:

a)        keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b)        keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine; või

c)        keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele.

Artikkel 5

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine

1.        Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda, kui kaitstav isik otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui kaitstav isik otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise otsuse tegemisel võtab otsuse teinud riigi pädev asutus muu hulgas arvesse selle ajaperioodi või nende ajaperioodide pikkust, mille jooksul kaitstav isik kavatseb viibida täidesaatvas riigis, ja kaitsevajaduse tõsidust.

1a.      Otsuse teinud riigi õigusasutus või samaväärne asutus võib Euroopa lähenemiskeelu välja anda ainult kaitstava isiku taotlusel ja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et kaitsemeede vastab kõikidele artiklis 4 sätestatud nõuetele.

2.        Kaitstav isik ▌võib esitada taotluse Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks kas otsuse teinud riigi pädevale asutusele või täidesaatva riigi pädevale asutusele. Kui selline taotlus esitatakse täidesaatvas riigis, siis edastab selle riigi pädev asutus kõnealuse taotluse otsuse teinud riigi pädevale asutusele ▌.

2a.      Enne Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist antakse ohustavale isikule õigus esitada oma seisukohti ja õigus kaitsemeede vaidlustada, kui tal ei ole olnud neid õigusi kaitsemeetme vastuvõtmiseni viinud menetluses.

3.        Kui pädev asutus ▌võtab vastu kaitsemeetme, mis sisaldab ühte või mitut artiklis 4 b osutatud kohustust, teavitab ta kaitstavat isikut mis tahes asjakohasel viisil vastavalt siseriiklike õigusaktide kohastele menetlustele võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki, ja samuti sellise taotluse põhitingimustest. Kõnealune asutus soovitab kaitstaval isikul esitada taotlus enne otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumist.

3a.      Kui kaitstaval isikul on eeskostja või esindaja, võib selline isik teha lõigetes 2 ja 3 osutatud taotluse kaitstava isiku nimel.

3b.      Kui taotlus Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks lükatakse tagasi, teavitab väljaandev asutus kaitstavat isikut vajaduse korral õiguskaitsevahenditest, mida võib siseriiklike õigusaktide alusel võtta tema otsuse suhtes.

Artikkel 6

Euroopa lähenemiskeelu vorm ja sisu

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja vastavalt käesoleva direktiivi I lisas esitatud vormile. See sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

a)        kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti kõnealuse isiku eeskostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

b)        kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise periood või perioodid, kui see on teada;

c)        otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

d)        viide (nt number või kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel võetakse vastu Euroopa lähenemiskeeld;

e)        kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise:

f)         ohustava isiku suhtes kaitsemeetmega kehtestatud kohustused või keelud, kaitsemeetme kestus ning viide karistusele või sanktsioonile, kui see on ette nähtud, mille võib määrata kaitsemeetme rikkumise korral;

fa)      selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, kui need on olemas, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;

g)        ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;

ga)      kui väljaandval asutusel on selline teave olemas ilma täiendava järelepärimiseta, siis asjaolu, kas kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi;

h)        vajaduse korral muud asjaolud, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;

i)         vajaduse korral selgesõnaline viide sellele, et nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba järelevalvet teostavale riigile edastatud, ning nimetatud riigis sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

Artikkel 7

Edastamise kord

1.        Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi pädevale asutusele, teeb ta seda viisil, mis jätab kirjaliku jälje, et täidesaatva riigi pädeval asutusel oleks võimalik selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

2.        Kui kas täidesaatva riigi või otsuse teinud riigi pädev asutus on kõnealuse teise riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane vajaliku teabe saamiseks kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta)(8) viidatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, Eurojusti liikmesriikide liikmete või kõnealuse riigi Eurojusti töö koordineerimise riikliku süsteemi kaudu.

3.        Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab Euroopa lähenemiskeelu, ei ole pädev seda tunnustama, edastab kõnealune asutus Euroopa lähenemiskeelu ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

Artikkel 8

Täidesaatvas riigis võetavad meetmed

1.        Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab artikli 7 kohaselt edastatud Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel viivitamata seda lähenemiskeeldu ning teeb otsuse, millega võetakse vastu mis tahes meede, mis oleks võimalik selle riigi õigusaktide alusel sarnasel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise põhjusele.

1a.      Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt vastavalt lõikele 1 vastu võetud meede või mis tahes muu artiklis 9a osutatud hilisema otsuse alusel võetud meede vastab võimalikult suures ulatuses otsuse teinud riigis võetud kaitsemeetmele.

2.        Täidesaatva riigi pädev asutus teatab ohustavale isikule, otsuse teinud riigi pädevale asutusele ja kaitstavale isikule kõigist meetmetest, mis on võetud lõike 1 kohaldamisel, samuti sellise meetme rikkumisest tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega ja vastavalt artikli 9a lõikele 2. Kaitstava isiku aadressi ega teisi kontaktandmeid ei avaldata ohustavale isikule, kui see ei ole vajalik seoses lõike 1 kohaldamiseks vastu võetud meetme jõustamisega.

2a.      Kui täidesaatva riigi pädev asutus leiab, et Euroopa lähenemiskeelus vastavalt artiklile 6 edastatud teave ei ole täielik, teavitab ta sellest viivitama lähenemiskeelu välja andnud asutust mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil ning määrab mõistliku tähtaja puuduva teabe esitamiseks.

Artikkel 9

Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise põhjused

▌.

2.        Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest järgmistel asjaoludel:

a)        Euroopa lähenemiskeeld ei ole lõplik või seda ei ole lõpule viidud täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul;

b)        artiklis 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

c)        kaitsemeede on seotud teoga, mis ei täidesaatva riigi õigusaktide alusel kuritegu;

ca)      kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuste õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;

d)        täidesaatva riigi õigusaktide alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete vastuvõtmise võimatuks;

f)        kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on vastu võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub tema siseriikliku õiguse alla;

g)        Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

h)       täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses kaitsemeede on vastu võetud;

i)        kaitsemeede on seotud üksnes kuriteoga, mis täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

3.        Kui täidesaatva riigi pädev asutus keeldub ühe eelnimetatud põhjuse kohaldamisel Euroopa lähenemiskeeldu tunnustamast, toimib ta järgmiselt:

a)        teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata oma keeldumisest ja selle põhjustest;

b)        teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral võimalusest taotleda kaitsemeetme vastuvõtmist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

c)        teavitab kaitstavat isikut vajaduse korral õiguskaitsevahenditest, mida võib siseriiklike õigusaktide alusel võtta tema otsuse suhtes.

Artikkel 9 aTäidesaatva riigi kohaldatav õigus ja täidesaatva riigi pädevus

1.        Täidesaatval riigil on pädevus võtta pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist oma riigis vastu meetmeid ja neid jõustada. Täidesaatva riigi õigusakte kohaldatakse artikli 8 lõikes 1 ettenähtud otsuse suhtes, sealhulgas eeskirjad täidesaatvas riigis seoses Euroopa lähenemiskeeluga vastuvõetud otsuste suhtes õiguskaitsevahendite võtmise kohta.

2.        Täidesaatva riigi poolt pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist võetud ühe või mitme meetme rikkumise korral on täidesaatva riigi pädeval asutusel lõike 1 kohaldamisel pädevus teha järgmist:

a)        kehtestada sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel käsitatav kuriteona;

b)        teha rikkumiste kohta muid kui kriminaalõiguslikke otsuseid;

c)        võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, vajaduse korral kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

3.        Kui täidesaatvas riigis ei ole sarnase juhtumi korral võimalik siseriiklikku meedet võtta, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

Artikkel 9 bRikkumisest teavitamine

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust või järelevalvet teostava riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetme või meetmete rikkumisest. Teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 10 Otsuse teinud

riigi pädevus

1.        Otsuse teinud riigi pädeval asutusel on ainupädevus teha otsuseid, mis on seotud järgmisega:

a)        kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu uuendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine;

b)        kaitsemeetme tagasivõtmise tulemusel vabadusekaotusliku meetme kehtestamine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsuse või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsuse alusel.

2.        Lõike 1 kohaselt tehtud otsuste suhtes kohaldatakse otsuse teinud riigi õigusakte.

3.        Kui nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on teisele liikmesriigile juba edastatud või edastatakse pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, võetakse edasised otsused vastu kooskõlas kõnealuste raamotsuste asjakohaste sätetega.

3a.      Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist vastavalt lõikele 1 tehtud otsustest.

3b.      Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu vastavalt lõike 1 punktile a tühistanud või tagasi võtnud, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus vastavalt artikli 8 lõikele 1 vastu võetud meetmete täidesaatmise kohe, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda nõuetekohaselt teavitanud.

3c.      Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeeldu vastavalt lõike 1 punktile a muutnud, teeb täidesaatva riigi pädev asutus vajaduse korral järgmist:

a)        muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides vastavalt artiklile 8 või

b)       keeldub muudetud kohustuse või keelu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 4b osutatud liiki kohustuse või keeluga või kui vastavalt artiklile 6 Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik ja otsuse teinud riigi pädev asutus ei vastavalt artikli 8 lõikele 3 puuduvat teavet määratud tähtajaks esitanud.

Artikkel 11Euroopa lähenemiskeelu

alusel võetud meetmete täidesaatmise lõpetamise põhjused

1.        Täidesaatva riigi pädev asutus võib lõpetada Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täidesaatmise:

a)        kui on selge alus arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;

b)        kui Euroopa lähenemiskeelu täidesaatmiseks vastu võetud meetmete maksimaalne kehtivusaeg on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele lõppenud;

c)        artikli 10 lõike 6 punktis b osutatud juhul;

d)        kui nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.

1a.      Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab väljaandva riigi pädevat asutust ja võimaluse korral kaitstavat isikut viivitamata sellisest otsusest.

1b.      Enne meetmete täidesaatmise lõpetamist vastavalt lõike 1 punktile b võib täidesaatva riigi pädev asutus kutsuda otsuse teinud riigi pädevat asutust üles esitama teavet selle kohta, kas Euroopa lähenemiskeeluga pakutav kaitse on menetlemisel oleva juhtumi asjaolusid arvestades veel vajalik. Otsuse teinud riigi pädev asutus vastab sellisele üleskutsele viivitamata.

Artikkel 11 aEuroopa lähenemiskeelu tunnustamise prioriteet

Euroopa lähenemiskeeldu tunnustatakse sama prioriteediga kui sarnast siseriiklikku juhtumit, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas asja kiireloomulisust, kaitstava isiku eeldatavat saabumiskuupäeva täidesaatva riigi territooriumile ning võimaluse korral kaitstavat isikut ähvardava ohu taset.

Artikkel 15Pädevate asutuste vahelised konsultatsioonid

Vajaduse korral võivad otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et hõlbustada käesoleva direktiivi sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 16Keeled

1.        Otsuse teinud riigi pädev asutus tõlgib Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

2.        Täidesaatva riigi pädev asutus tõlgib artiklis 9 b osutatud vormi otsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

3.        Iga liikmesriik võib kas käesoleva direktiivi vastuvõtmisel või hiljem kinnitada avalduses, mis antakse hoiule komisjoni, et ta tunnistab tõlget ühte või mitmesse liidu institutsioonide ametlikku keelde.

Artikkel 17Kulud

Käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

Artikkel 18Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1.        Liikmesriigid võivad jätkata selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise ajal, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad veelgi lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmetega seotud menetlusi.

2.        Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kuivõrd need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi sätteid ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi.

3.        Liikmesriigid teatavad ▌komisjonile hiljemalt…(9)*, milliste lõikes 1 osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Samuti teatavad liikmesriigid ▌komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist kõigist lõikes 2 osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

Artikkel 18 aSuhe muude juriidiliste dokumentidega

1.        Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(10), nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000)(11), vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist.

2.        Käesolev raamdirektiiv ei mõjuta nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK ja nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK kohaldamist.

Artikkel 19Rakendamine

1.        Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt(12)*. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi sätestavad liikmesriigid.

2.        Liikmesriigid edastavad ▌komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19 aAndmete kogumine

Et lihtsustada käesoleva direktiivi kohaldamise hindamist, edastavad liikmesriigid komisjonile asjassepuutuvad andmed, mis on seotud siseriiklike menetluste kohaldamisega Euroopa lähenemiskeelu suhtes, vähemalt selles osas, mis puudutab taotletud, välja antud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvu.

Artikkel 20Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt...(13)* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 21Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel                                         Nõukogu nimel

eesistuja                                                                 eesistuja

I LISA

EUROOPA LÄHENEMISKEELD(direktiivi artikkel 6)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU … DIREKTIIV 2010/…/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA(14)*

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

Otsuse teinud riik:

Täidesaatev riik:

 

 

a)          Kaitstava isiku andmed:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadressid/elukohad:

 otsuse teinud riigis:

 täidesaatvas riigis:

 mujal:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

Kui teave on kättesaadav ilma täiendava järelepärimiseta, kas kaitstavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi?

          Jah.

          Ei.

        Ei ole teada.

Kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega, andmed selle füüsilise isiku eestkostja või esindaja kohta:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Töökoha aadress:

 

 

 

aa)        Kaitstav isik on otsustanud asuda elama täidesaatvasse liikmesriiki või juba elab seal või on otsustanud viibida täidesaatvas liikmesriigis või juba viibib seal.

Kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda täidesaatvas liikmesriigis elama või seal viibida (kui on teada):

             Periood(id) (kui on teada):

 

b)          Kas kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse on antud tehnilisi vahendeid kaitsemeetme jõustamiseks:

 

 

  Jah; palun esitage kasutatavate vahendite lühiülevaade:

 

 

  Ei.

c)          Euroopa lähenemiskeelu välja andnud pädev asutus:

Ametlik nimi:

Täielik aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Kontaktisiku(te) andmed

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

E-post (olemasolu korral):

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

 

 

d)          Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks oleva kaitsemeetme kirjeldus;

Kaitsemeede anti välja (kuupäev: PP-KK-AAAA):

Kaitsemeede jõustus (kuupäev: PP-KK-AAAA):

 

Kaitsemeetme toimiku viitenumber (olemasolu korral):

 

Kaitsemeetme vastu võtnud asutus:

 

e)          Eespool punktis d osutatud kaitsemeetme kehtestamist põhjustanud faktid ja asjaolud, sealhulgas vajaduse korral õigusrikkumise liik:

f)           Andmed kohustus(t)e või keelu/keeldude kohta, mis on kaitsemeetmega kehtestatud ohustava isiku suhtes:

 Kohustus(t)e laad: (võib märgistada mitu ruudukest):

     keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

 selle ruudukese märgistamise korral palun täpsustage, millistesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse on ohustaval isikul keelatud siseneda:

      keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;

 selle ruudukese märgistamisel palun esitage kõik asjakohased üksikasjad:

     ▌keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine;

 selle ruudukese märgistamisel palun täpsustage, millist kaugust tuleb ohustaval isikul kaitstava isiku suhtes järgida:

 palun täpsustage, milliseks ajavahemikuks on eespool nimetatud kohustus(ed) ohustava isiku suhtes kehtestatud:

 ▌ Karistus või sanktsioon (kui see on ette nähtud), mida on võimalik määrata keelu rikkumise korral:

 

g)          Andmed ohustava isiku kohta, kelle suhtes on kehtestatud punktis f loetletud kohustus(ed):

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Olemasolu korral varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadressid/elukohad:

 otsuse teinud riigis:

 täidesaatvas riigis:

 mujal:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

Võimaluse korral märkida järgmised andmed:

 Isiku isikut tõendava dokumendi (isikut tõendavate dokumentide) liik ja number (ID-kaart, pass):

 

Kui teave on kättesaadav ilma täiendava järelepärimiseta, kas ohustavale isikule on otsuse teinud riigis antud tasuta õigusabi?

          Jah.

          Ei.

        Ei ole teada.

 

h)          Muud asjaolud, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist (täitmine vabatahtlik):

 

 

ha)        Muu kasulik teave (näiteks vajaduse ja kättesaadavuse korral teave teiste liikmesriikide kohta, kus sama kaitstava isiku kaitseks on varem võetud kaitsemeetmeid):

 

 

i)           Palun märgistage sobiv ruuduke (vajaduse korral) ja täitke järgmised andmed:

     nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus on juba edastatud teisele liikmesriigile

 Selle ruudukese märgistamisel palun esitage pädeva asutuse kontaktandmed, kellele kohtuotsus on edastatud:

     nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba edastatud teisele liikmesriigile

 Selle ruudukese märgistamisel palun esitage pädeva asutuse kontaktandmed, kellele järelevalvemeetmete rakendamise otsus on edastatud:

Euroopa lähenemiskeelu välja andnud asutuse ja/või selle esindaja allkiri, millega kinnitatakse lähenemiskeelu sisu täpsust:

Nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Kuupäev:

Toimiku viide (olemasolu korral):

(Vajaduse korral) Ametlik tempel:

II LISA

VORM (direktiivi artikkel 9b)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU … DIREKTIIV 2010/…/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA(15)*

TEADE EUROOPA LÄHENEMISKEELU ALUSEKS OLEVA JA SELLES KIRJELDATUD KAITSEMEETME RIKKUMISE KOHTA

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

a)          Ohustava isiku isikuandmed

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Olemasolu korral varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadress:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

 

b)          Kaitstava isiku isikuandmed:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Vajaduse korral sünninimi või varasem nimi:

Sugu:

Kodakondsus:

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Aadress:

Keel(ed), millest isik aru saab (kui on teada):

 

c)          Euroopa lähenemiskeelu üksikasjalikud andmed:

Lähenemiskeelu väljaandmise kuupäev:

Toimiku viide (olemasolu korral):

Lähenemiskeelu välja andnud asutus:

Ametlik nimi:

Aadress:

d)          Täidesaatvas riigis Euroopa lähenemiskeeluga kooskõlas võetud kaitsemeetme (olemasolu korral) kohaldamise eest vastutava asutuse andmed:

Asutuse ametlik nimi:

Kontaktisiku nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna suunanumber) (number)

E-post:

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

 

e)          Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisele järgnenud täidesaatva liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kohustus(t)e rikkumine ja/või muud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua edasise otsuse tegemise:

Rikkumine on seotud järgmis(t)e kohustus(t)ega (võib märgistada rohkem kui ühe ruudukese):

      keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

      keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;

      keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine;

      muu meede, mis vastab Euroopa lähenemiskeelu aluseks olevale kaitsemeetmele ja mille täidesaatva liikmesriigi pädev asutus on võtnud pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist

Rikkumis(t)e kirjeldus (koht, kuupäev ja konkreetsed asjaolud):

Vastavalt artikli 9a lõikele 2:

– rikkumise tagajärjel täidesaatvas riigis võetud meetmed:

– rikkumise võimalik õiguslik tagajärg täidesaatvas riigis:

Muud asjaolud, mis võiksid kaasa tuua edasise otsuse tegemise

Kõnealuste asjaolude kirjeldus:

f)           Selle isiku andmed, kellega võtta ühendust rikkumise kohta lisateabe saamiseks:

Perekonnanimi:

Eesnimi/eesnimed:

Aadress:

Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber) (number)

E-post:

Suhtlemisel kasutatavad võimalikud keeled:

Teate väljastanud asutuse ja/või selle esindaja allkiri, millega kinnitatakse teate sisu õigsust:

Nimi:

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk):

Kuupäev:

Ametlik tempel (olemasolu korral):

 

(1)

*       Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

       ELT L 337, 16.12.2008, lk 102.

(3)

       ELT L 294, 11.11.2009, lk 20.

(4)

      EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(5)

      ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.

(6)

      EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(7)

      ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(8)

      ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.

(9)

*       Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(10)

      EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(11)

      ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.

(12)

*       Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(13)

*       Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(14)

*       Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi number ja kuupäev.

(15)

*       Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi number ja kuupäev.


SELETUSKIRI

12 liikmesriigi esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta on kuritegevuse ennetamisest juhinduv algatus. Ohvrite kaitsmise määrused vastu võtnud liikmesriikide tegevusalased volitused lõpevad need õigusaktid vastu võtnud liikmesriikide piiril. Kuid ohvrid liiguvad teise liikmesriiki mitmel põhjusel, paljudel juhtudel kuriteo ennetamise eesmärgil. Need liikumised jätavad nad kaitsetuks, kui õigusalases ja politseikoostöös ei käivitata ohvrikaitse hoiatus- ja ennetusmehhanismi, mis toimiks kiiresti ja tõhusalt kogu Euroopa territooriumil. Selle algatuse eesmärk on käivitada see õigusalase ja politseikoostöö mehhanism. Liikmesriikide toimingud näitavad, et kuritegevust saab Euroopa tasandil ennetada, kui kuriteo toime pannud isik või isikud on kindlaks tehtud.

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsus ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses ja nõukogu 29. aprilli 2009. aasta direktiiv 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist, võtavad vastu Euroopa Nõukogu 28. juuni 1985. aasta soovituse ohvri olukorra kohta kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse raames, aga ei käsitle kuriteo ennetamist, mille kohta tehakse käesolev ettepanek.

Stockholmi programmis ja tegevuskavas on arvestatud vajadust käsitleda ohvrite olukorda, vägivalla vastu võitlemist ja vajadust lihtsustada õiguskaitse kättesaadavust Euroopa õigusruumis, eelkõige riikidevahelise koostöö menetlustes (Stockholmi programm 3.4.1). Seoses sellega rõhutatakse teatises Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava kohta (KOM(2010)0171 lõplik), et analüüsida tuleks kuriteoohvritele antavate tagatiste erinevusi ning neid erinevusi tuleks vähendada, et kõiki olemasolevaid vahendeid kasutades tagada parem kaitse, ning seda silmas pidades tehakse ettepanek võtta vastu ohvrite kaitsmist käsitlev terviklik õigusakt ja tegevuskava, mis käsitleb vajalikke meetmeid, sealhulgas Euroopa lähenemiskeelu väljatöötamist.

Vastavalt Lissaboni lepingu rakendamisest tulenevatele menetlustele võimaldab Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 51 raportite koostamisel läbivat lähenemisviisi. Käesolevas raportis oli võimalik kasutada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kaastööd ning raportööride koostööd.

5. jaanuaril 2010 esitas Euroopa Ülemkogu esimese direktiivi ettepaneku ohvrite jaoks mõeldud Euroopa lähenemiskeelu kohta. Nõukogu on ettepanekut korduvalt muutnud ja läbi vaadanud. Nõukogu ettepaneku õigusliku aluse sisu ja ülesehitus põhines suuresti küsimustikul, millele vastati 20 ELi liikmesriigis 2009. aasta oktoobris.

Käesolev raport ja mõlema raportööri soovitatud muudatusettepanekud põhinevad nõukogu 22. jaanuaril esitatud versioonil.

Nõukogu määratluse kohaselt tähendab ohvrite kaitsmine asjakohaste mehhanismide kasutuselevõtmist, et hoida ära sama õiguserikkuja poolt korduva või muu kuriteo (võimalik, et raskema kuriteo) toimepanekut sama ohvri vastu. Neid kaitsemeetmeid kohaldatakse üksnes selle riigi territooriumil, mille õigusasutus meetmed vastu võttis. Nõukogu eesmärk on luua mehhanism kaitsemeetmete laiendamiseks teise liikmesriigi territooriumile. Ta tahab hoida ära olukorda, kus ohver peab teise liikmesriiki liikumisel kaitsemeetmete saamiseks kogu õiguslikku protsessi uuesti alustama.

Raportööride seisukohad

Raportöörid on nõukogu ettepanekuga suurel määral nõus. Võttes arvesse Stockholmi tegevuskava kui Euroopa Liidu algatust säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, mille Euroopa Ülemkogu oma 10. ja 11. detsembri kohtumisel heaks kiitis, on kõnealune direktiiv nende eesmärkide saavutamisel esimene paljudest tulevastest algatustest. Vägivalla ohvreid ei peaks kaitsma õiguserikkuja eest üksnes nende riigi territooriumil, vaid neile tuleks tagada ennetavad meetmed kogu Euroopa Liidus. Neil põhjustel toetavad raportöörid lähenemiskeelu üldist kontseptsiooni.

Algatuse kohaldamisala on sihilikult lahtine. Kuigi enamik kehtivatest lähenemiskeeldudest on vastu võetud naiste vastu suunatud vägivalla ohvritele mõeldes, võib selle algatusega kaitsta ka kõiki teisi vägivalla ohvreid, tütarlapsi, poisse, täiskasvanud naisi või mehi, kelle puhul on kuriteo toimepanija kindlaks tehtud. Seoses sellega on Stockholmi programmis sätestatud, et erilist toetust ja õiguskaitset vajavad kõige kaitsetumas või eriti raskes olukorras olevad isikud, näiteks isikud, kes on korduva perevägivalla või soolise vägivalla ohvrid, või isikud, kes on teiste kuritegude liikide ohvrid liikmesriigis, mille kodanikud või alalised elanikud nad on. Euroopa lähenemiskeeldu tuleks seega kohaldada kõigi kuriteo ohvrite suhtes, nagu inimkaubanduse ohvrid, naiste suguelundite moonutamise, sundabielude, aukuritegude, intsesti, soolise vägivalla ohvrid, kuriteo tunnistajad, terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohvrid, olenemata ohvrite vanusest või soost, kui on olemas kindlaks tehtud ründaja. Kui ohver on liiga noor lähenemiskeelu väljastamiseks, vajab ta hooldaja või seadusjärgse esindaja abi ja heakskiitu.

Kõnealuse direktiivi kohta tehtud muudatusettepanekud parandavad teksti järgmistes aspektides:

– Euroopa lähenemiskeelu väljastamise aluseks olevate tingimuste parandamine;

– õiguskaitse järjepidevus;

– Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste arvu vähendamine;

– 20 päeva jooksul väljastamisele kuuluva määruse kehtivuse tähtajad;

– olukorra täpsustamine seoses ohvri liikumisega teistes liikmesriikides.

Raportöörid on siiski teadlikud algatuse keerulisusest ja probleemidest, mis võivad tulevikus seoses direktiiviga tekkida. On vaja lahendada probleem, et liikmesriikide õigussüsteemid on erinevad ning tegemist võib olla kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlusega.

Raportööride eesmärk on tagada ohvrite parim võimalik kaitse, muu hulgas vajaliku õiguskindluse tagamise abil. Ohvrid peaksid saama kasu selgetest menetlustest ning neid tuleb alati teavitada meetmetest, mis on kättesaadavad nii väljaandvas riigis kui ka riikides, kuhu nad kavatsevad liikuda või kuhu nad on juba liikunud. Lisaks peaksid keeldumise põhjused olema võimalikult piiratud ning ohvrit tuleks nendest selgelt teavitada.

Ohvrite kaitsmine ei tähenda üksnes füüsilist kaitset. Ohvrite kaitsmisel on vaja arvesse võtta ka ohvrite väärikust. Nõukogu raamotsuses, milles käsitletakse inimkaubanduse ennetamist ja selle vastast võitlust ning ohvrite kaitset ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2002/629/JSK, on mainitud, et kõikide meetmete puhul, mida Euroopa Liit nimetatud valdkonnas võtab, tuleb kinni pidada põhiõigustest ja võtta arvesse põhimõtteid, mida eelkõige tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, eelkõige inimväärikust. Raamotsuses on ka öeldud, et iga säte, mille eesmärk on toetada ohvreid nende õiguste kasutamisel kriminaalmenetlustes, näiteks abimeetmete, psühholoogilise abi, õigusnõustamise kaudu, peaks andma neile rohkem õigusi ja aitama tugevdada nende väärikuse austamist. Seda silmas pidades leiavad raportöörid, et ohvrite kaitse peaks sisaldama kindlasti niisugust punkti, eesmärgiga taastada nende väärikus ja nende austamine inimesena, kui ohver on otsustanud liikuda teise liikmesriiki või juba elab seal.

Kõnealuse direktiiviga kaitstakse ohvreid, keda on väärkohelnud üks isik. Tegelikkus näitab siiski, et isikut võivad ohustada või talle kahju teha ka mitu isikut. Kui kohus uurib mitut isikut ning on kehtestatud kaitsemeetmed, peaks väljastatud Euroopa lähenemiskeeld sisaldama kaitset ka mitme isiku toime pandava vägivalla vastu.

Kõnealuse liikmesriikide rühma algatusega ei tagata moraalset abi, mis tuleks direktiivi lisada. Ohvritele, kes on mis tahes vägivalla tõttu kannatanud moraalset kahju, tuleb anda õiget teavet ja abi selle kohta, kuidas alustada uut elu, kaotamata kehtestatud kaitsemeetmeid, ning teha seda isegi enne, kui neil tekib mõte liikuda teise liikmesriiki. Niisuguse abi andmist tuleb kaaluda kogu protsessi vältel.

Käesolev raport on valminud kahe raportööri töö tulemusena, mille eesmärk on olnud tagada, et Euroopa lähenemiskeeld oleks tugev vahend vägivalla ohvritele turvalisema pelgupaiga pakkumisel kogu Euroopa Liidus.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Juan Fernando López Aguilar

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

ja

Pr Eva-Britt Svensson

Esimees

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi algatus Euroopa lähenemiskeelu kohta (00002/2010 – C7 0006/2010 – 2010/0802(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud kolleegid

Euroopa lähenemiskeelu ettepaneku aluseks on kaheteistkümne ELi liikmesriigi(1) direktiivi ühisalgatus, mis esitati 2010. aasta jaanuaris(2). Direktiivi eesmärk on hõlbustada ja parandada kaitse tagamist ELi liikmesriikides liikuvatele kuriteoohvritele ja võimalikele kuriteoohvritele, eeskätt selliste kuritegude korral, mis võivad ohustada ohvri elu, kehalist, psühholoogilist või seksuaalset puutumatust või isikuvabadust. Lõppeesmärk on vältida uusi kuritegusid ja leevendada varasemate kuritegude tagajärgi.

Direktiivi ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkt d, mis käsitleb kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.

Palusite 7. oktoobri 2010. aasta kirjas õiguskomisjonilt arvamust kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse kohta. Orienteerival hääletusel, mis toimus enne nõukoguga peetavaid läbirääkimisi kodukorra artikli 51 kohasel komisjonide ühisel koosolekul, võeti vastu muudatusettepanek, millega lisati täiendava õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkt a, mis käsitleb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamist.

I. Taust

Lissaboni lepinguga kaotati endine sammaste süsteem ning nüüd tuleb praktiliselt kõik õigusaktid, mis puudutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, sh Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise 4. peatüki artiklit 82 õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades, võtta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Selles valdkonnas jääb kehtima vaid üks piiratud erand üldisest reeglist, mille kohaselt on komisjonil ainuõigus teha õigusakti ettepanek, nimelt näeb ELi toimimise lepingu artikkel 76 ette, et ühe neljandiku liikmesriikide algatusel võib võtta vastu kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd (ja nendes valdkondades tehtavat halduskoostööd) käsitleva õigusakti.

Nõukogu esitas direktiivi esimese ettepaneku Euroopa lähenemiskeelu kohta 5. jaanuaril 2010(3). Nõukogu on ettepanekut korduvalt muutnud ja läbi vaadanud. Nõukogu ettepaneku õigusliku aluse sisu ja ülesehitus põhines suuresti küsimustikul, millele vastati 20 ELi liikmesriigis 2009. aasta oktoobris(4).

Algatuse eesmärk on kehtestada vägivallaohvritele Euroopa lähenemiskeeld, mille kohaselt ühes liikmesriigis vastuvõetud kaitsemeetmeid tunnustavad, täidavad ja jõustavad teise liikmesriigi kohtud. Selline kord kaotaks olukorra, kus kaitstaval isikul tuleks samal ajal käivitada menetlus liikmesriigis, kuhu nimetatud isik (ohver) liigub või on liikunud.

Ettepaneku mõte on selles, et kuriteoohvril on õigus taotleda mitte üksnes tekitatud kahju tunnustamist ja hüvitamist ning õiguserikkuja karistamist kõigi poolte õigusi tagava õiglase kohtumõistmise käigus, vaid tal on ka õigus kaitsele, et mitte saada mõne muu, eelkõige sama isiku poolt toimepandud kuriteo ohvriks.

Seepärast tuleks kasutusele võtta asjakohased mehhanismid, et hoida ära sama õiguserikkuja poolt korduva või muu kuriteo (võimalik, et raskema kuriteo) toimepanek sama ohvri vastu. Selliseid korduvaid õiguserikkumisi pannakse eriti sageli toime soopõhise vägivalla korral, kuid seda juhtub ka teiste kuriteoliikide puhul, nagu inimkaubandus või alaealiste seksuaalne ärakasutamine.

Kõikides ELi liikmesriikides on ette nähtud meetmed, et kaitsta ohvrite elu, kehalist, vaimset ja seksuaalset puutumatust ning vabadust, kuid praegu kehtivad sellised meetmed üksnes selle riigi territooriumil, kes need vastu võttis, ning riigipiiri ületamise korral jäävad ohvrid kaitseta. Seetõttu ei tohiks kuriteoohvritele liikmesriigi poolt pakutav kaitse piirduda selle riigi territooriumiga, vaid seda tuleks kohaldada ohvrite suhtes kõikjal, kuhu nad ELis liiguvad.

Olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et üksnes soopõhiste kuritegude tõttu kohaldatakse rohkem kui 100 000 ELis elava naise suhtes erinevaid kaitsemeetmeid, mille liikmesriigid on vastu võtnud soopõhise vägivalla tagajärjel. Siinjuures ei ole arvesse võetud inimkaubanduse ja muude kuritegude ohvreid.

Kuna kuritegude toimepanijad võivad üsna vabalt liikuda ELi territooriumil, siis oleks igati õiglane ja asjakohane, kui ühes liikmesriigis kehtestatud kaitsemeetmeid oleks võimalik kohaldada ka mujal, et kaitsta ohvrit, kes soovib kasutada vaba liikumise õigust. Kui sellist meedet ei ole, siis seisaks ohvri ees vaid üks raske valik: loobuda ELi kodanikuna vaba liikumise õigusest või loobuda õigusest kaitsele. Sellega ei saa nõustuda.

Parlament on teinud korduvalt liikmesriikidele ettepaneku läbi vaadata oma õiguslikud menetlused ning võtta meetmeid tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad naistel saada õiguskaitset(5).

Pealegi tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et ELi seadusandja on ka varem tegelnud ohvrikaitse küsimustega. Vastu on võetud raamotsus 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses(6), milles käsitletakse ohvri menetlusõigusi, ja nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist(7).

Ohvrikaitse on Euroopa Liidu peamisi eesmärke vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas ning Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2009. aasta kohtumisel heakskiidetud Stockholmi programmis, mille eesmärk on tugevdada vabadust, turvalisust ja õigust ELis, on märgitud, et kuriteoohvritele või ohus olevatele tunnistajatele tuleks võimaldada spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis kehtivad kogu ELis.

Nõukogu taotlusel andis nõukogu õigusteenistus 17. veebruaril 2010 oma arvamuse(8), millest järeldub, et ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkt d võib jääda direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks, kuid algatuse kui kohtuotsuste tunnustamise vahendi esiletoomiseks oleks kohane viidata ka ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

II. Vastutavate komisjonide seisukoht

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 29. septembril 2010. aastal toimunud ühisel koosolekul võeti vastu hulgaliselt direktiivi eelnõu muudatusettepanekuid ja need kiideti heaks eelneval hääletusel, mille eesmärk oli määrata kindlaks raportööri volitused läbirääkimisteks nõukoguga, et jõuda kompromissile esimesel lugemisel.

Käsitletud küsimustest puudutas muudatusettepanek 1 ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkti a (igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamine) lisamist täiendava õigusliku alusena. Arusaadavalt tähendab see ka kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamist kriminaalasjades.

Samal ajal võeti vastu teisi muudatusettepanekuid (muudatusettepanekud 18 ja 84), milles on selgelt sätestatud, et direktiivi ettepanek ei mõjuta, muuda ega asenda tsiviilasjades vastastikust tunnustamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

20. mai 2010. aasta raporti projekti seletuskirjas kinnitavad raportöörid, et nad on suures osas nõus nõukogu ettepanekuga, kuid rõhutavad, et algatusele on jäetud teadlikult lai reguleerimisala, ja Euroopa lähenemiskeeldu „tuleks kohaldada kõigi kuriteo ohvrite suhtes, nagu inimkaubanduse ohvrid, naiste suguelundite moonutamise, sundabielude, aukuritegude, intsesti, soolise vägivalla ohvrid, kuriteo tunnistajad, terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohvrid, olenemata ohvrite vanusest või soost, kui on olemas kindlaks tehtud ründaja”. Lisaks sellele on öeldud, et muudatusettepanekute eesmärk on parandada ettepaneku teksti, et tagada „õiguskaitse järjepidevus” ja „Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste vähendamine”.

III. Kavandatav õiguslik alus

Direktiivi ettepaneku kavandatud õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkt d. Vastutavad komisjonid on teinud ettepaneku lisada õigusliku alusena sama lõike punkt a.

ELi toimimise lepingu artikkel 82(9)

(endine EL lepingu artikkel 31)

1. Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis 83 osutatud valdkondades.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, et:

a) kehtestada eeskirjad ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus;

b) ennetada ja lahendada kohtualluvuse konflikte liikmesriikide vahel;

c) toetada kohtunike, prokuröride ning kohtute ja prokuratuuride töötajate koolitust;

d) hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel.

2. ...

3. ...

IV. Eesmärgi ja sisu analüüs

Euroopa Kohus on kinnitanud(10), et meetme õiguslik alus peab tuginema objektiivsetele teguritele, mis alluvad kohtulikule läbivaatusele, sealhulgas eelkõige meetme eesmärk ja sisu.

Arvestades lahendatava küsimuse ulatust, tuleb alustuseks analüüsida seda, kuidas Euroopa lähenemiskeeld peaks toimima.

Mis on Euroopa lähenemiskeeld?

Euroopa lähenemiskeeld on õigusasutuse otsus, mis on seotud liikmesriigi poolt välja antud kaitsemeetmega ning mille eesmärk on hõlbustada teisel liikmesriigil võtta vajaduse korral kaitsemeetmeid tema enda siseriikliku õiguse alusel, eesmärgiga kaitsta isiku elu, kehalist ja psühholoogilist puutumatust, vabadust või seksuaalset puutumatust(11).

Seega võib Euroopa lähenemiskeelu väljastada ainult siis, kui otsuse teinud riik on juba vastu võtnud kaitsemeetme.

Kaitsemeede on liikmesriigi pädeva asutuse vastu võetud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu artikli 2 lõikes 2 loetletud kohustust või keeldu, eeldusel et selliste kohustuste või keeldude rikkumine on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt kuritegu või võib selles liikmesriigis olla muul viisil karistatav vabaduskaotusega.

Artikli 2 lõikes 2 on loetletud järgmised kohustused ja keelud:

a) kohustus mitte siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b) kohustus viibida vajaduse korral kindlaksmääratud aegadel kindlaksmääratud kohas;

c) kohustus, mis sisaldab piiranguid otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumise suhtes;

d) kohustus vältida kontakte kaitstava isikuga või

e) keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele.

Euroopa lähenemiskeelu väljastamine

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda igal ajal, kui kaitstav isik kavatseb lahkuda või on lahkunud otsuse teinud riigist teise liikmesriiki. Euroopa lähenemiseelu võib välja anda tingimusel, et otsuse teinud riik on vastu võtnud kaitsemeetme.

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda ainult otsuse teinud riigi õigus- või muu pädev asutus(12) kaitstava isiku taotlusel. (Kaitstav isik võib esitada taotluse täidesaatva riigi pädevale asutusele, kes peab seejärel edastama taotluse otsuse teinud riigi pädevale asutusele.)

Asutus, kes võtab vastu kaitsemeetme käesoleva direktiivi tähenduses, on kohustatud teavitama kaitstavat isikut võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki. Neil on samuti kohustus soovitada nimetatud isikul taotleda enne lahkumist Euroopa lähenemiskeelu väljastamist.

Euroopa lähenemiskeelu vorm

Direktiivi ettepanekule on lisatud tüüpvorm. Sellel peab olema teave kaitstava isiku andmete ja kodakondsuse kohta(13); selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, mis on antud kaitstava isiku käsutusse; otsuse teinud riigi pädeva asutuse andmed; vastu võetud Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetme kirjeldus; kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis tingisid otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise; kaitsemeetmega kehtestatud kohustused või keelud, nende kestus ning selgesõnaline märge selle kohta, et selle rikkumist käsitatakse kuriteona otsuse teinud riigi õigusaktide alusel või see võib olla muul viisil vabaduskaotusega karistatav; andmed ohustava isiku kohta; muud asjaolud, mis võivad mõjutada ohu hindamist, ja vajaduse korral selgesõnaline viide sellele, et nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK artiklis 2 määratletud kohtuotsus või nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 4 määratletud järelevalvemeetmete rakendamise otsus on juba teisele liikmesriigile edastatud, ning sellist kohtuotsust või otsust jõustava pädeva asutuse andmed.

Kas täidesaatev riik peab tunnustama Euroopa lähenemiskeeldu?

Vastavalt artiklile 3 on liikmesriigid kohustatud tunnustama direktiivi kohast Euroopa lähenemiskeeldu ning tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et artiklis 3 on sätestatud, et „...direktiiv ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 6”.

Artikli 9 kohaselt võib liikmesriik siiski põhjendatult keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest. Tunnustamisest võib keelduda järgmistel põhjustel:

a) Euroopa lähenemiskeeld ei ole lõplik või seda ei ole lõpule viidud täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul;

b) artikli 2 lõikes 2 sätestatud nõuded(14) ei ole täidetud;

c) kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teoga, mis kuulub kõnealuste õigusaktide alusel selle riigi pädevusse;

d) täidesaatva riigi õigusaktide alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab kaitsemeetmete vastuvõtmise võimatuks.

Mida tehakse täidesaatvas riigis?

Kooskõlas direktiivi ettepaneku artikliga 8 teeb täidesaatva riigi pädev asutus järgmist:

a) tunnustab Euroopa lähenemiskeeldu ja võtab kõik meetmed, mis oleksid võimalikud selle riigi õigusaktide alusel sarnasel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse (välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele mittetunnustamise põhjusele);

b) annab ohustavale isikule teavet võetud meetmete kohta;

c) võtab kõik vajalikud kiireloomulised ja ajutised meetmed kaitstavale isikule jätkuva kaitse tagamiseks ja

d) teatab viivitamata otsuse teinud riigi pädevale asutusele igast Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva ja selles kirjeldatud kaitsemeetme rikkumisest (kasutades selleks tüüpvormi).

Täidesaatva riigi pädev asutus teatab otsuse teinud riigi pädevale asutusele ja kaitstavale isikule vastu võetud meetmetest.

Euroopa lähenemiskeelu väljastamisele järgnev tegevus

Ainult otsuse teinud riik võib uuendada, läbi vaadata, tühistada või muuta kaitsemeedet, väljastada vahistamismääruse jne või algatada uue kriminaalmenetluse ohustava isiku suhtes ning seda tehakse vastavalt selle riigi õigusaktidele (artikkel 10)..

Täidesaatev riik võib loobuda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest ainult siis, kui on tõendeid selle kohta, et kaitstav isik on täidesaatva riigi territooriumilt lõplikult lahkunud.

Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt käesoleva direktiivi alusel tehtud otsuste suhtes kohaldatakse kõnealuse riigi õigusakte (artikkel 13).

V. Kokkuvõte

Võttes arvesse Euroopa lähenemiskeelu ettepaneku sisu, nagu see nähtub eelnevast analüüsist, on täiesti asjakohane lisada õigusliku alusena artikli 82 lõike 1 punktile d, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide õigus- või muude samaväärsete asutuste koostööd kriminaalasjades ja otsuste täitmisel, artikli 82 lõike 1 punkt a, milles käsitletakse „igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise” tagamise eeskirju ja menetlusi.

Seepärast ollakse seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punkti d võib pidada direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks, kuid algatusele kui õigusasutuste otsuste tunnustamise vahendile kaalu andmiseks oleks asjakohane viidata ka ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

VI. Soovitused

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 28. oktoobri 2010. aasta koosolekul.

Sellest tulenevalt otsustas õiguskomisjon 28. septembri 2010. aasta koosolekul ühehäälselt(15) soovitada järgmist: direktiivi ettepanek tuleks võtta vastu ELi toimimise artikli 82 lõike 1 punktide a ja b alusel.

Lugupidamisega,

Klaus-Heiner Lehne

(1)

Need liikmesriigid on Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Soome ja Rootsi.

(2)

Vt 22. jaanuari 2010. aasta dokumenti PE-CONS 2/10.

(3)

Vt 5. jaanuari 2010. aasta dokumenti 17513/09.

(4)

Vt 6. jaanuari 2010. aasta dokumenti 5002/10.

(5)

Vt Euroopa Parlamendi 16. septembri 1997. aasta resolutsiooni vajaduse kohta korraldada naistevastase vägivalla täissallimatuse üleeuroopaline kampaania (EÜT C 304, 6.10.1997 lk 55). Vt samuti Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta (ELT C 288, 25.11.2006, lk 66).

(6)

EÜT L 82, 22.3.2001, lk 1.

(7)

ELT L 261, 6.8.2004, lk 15.

(8)

Vt nõukogu 17. veebruari 2010. aasta dokumenti nr 6516/10

(9)

Allakriipsutus lisatud.

(10)

3. septembri 2009 otsus kohtuasjas C-166/07: parlament versus nõukogu, EKLis seni avaldamata.

(11)

Direktiivi ettepaneku artikkel 1.

(12)

Vastavalt artiklile 4 teatavad liikmesriigid nõukogu pesekretariaadile, milline õigusasutus (või millised õigusasutused) on pädev (pädevad) Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama. Liikmesriigid võivad pädevateks otsuseid tegevateks asutusteks määrata asutused, mis ei ole õigusasutused, tingimusel et asjaomastel asutustel on pädevus võtta vastu samalaadseid otsuseid vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

(13)

Kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega, andmed nimetatud isiku seadusliku esindaja kohta.

(14)

Vt eespool.

(15)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Raffaele Baldassarre (tegevesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Eva Lichtenberger (raportöör), Franēoise Castex, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Daniel Hannan, Kurt Lechner, Bernhard Rapkay, Diana Wallis, Cecilia Wikström ja Tadeusz Zwiefka.


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa lähenemiskeeld

Viited

00002/2010 – C7-0006/2010 – 2010/0802(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE-FEMM (komisjonide ühised koosolekud -kodukorra artikkel 51)

27.1.2010

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Carmen Romero López

2.3.2010

Teresa Jiménez-Becerril Barrio

2.3.2010

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

JURI arvamuse kuupäev

JURI

28.10.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

3.5.2010

1.6.2010

22.6.2010

2.9.2010

 

29.9.2010

25.11.2010

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Regina Bastos, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Andrea Češková, Carlos Coelho, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Cornelia Ernst, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Philippe Juvin, Juan Fernando López Aguilar, Astrid Lulling, Claude Moraes, Elisabeth Morin-Chartier, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Raül Romeva i Rueda, Judith Sargentini, Nicole Sinclaire, Birgit Sippel, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Wim van de Camp, Axel Voss, Renate Weber, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Ioan Enciu, Ana Gomes, Franziska Keller, Kartika Tamara Liotard, Rovana Plumb, Kyriacos Triantaphyllides, Cecilia Wikström, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Eider Gardiazábal Rubial, María Irigoyen Pérez, Arlene McCarthy, Judith A. Merkies, Peter Skinner, Jutta Steinruck

Õigusteave - Privaatsuspoliitika