Menetlus : 2010/0062(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0370/2010

Esitatud tekstid :

A7-0370/2010

Arutelud :

PV 17/01/2011 - 14
PV 17/01/2011 - 16
CRE 17/01/2011 - 14
CRE 17/01/2011 - 16

Hääletused :

PV 19/01/2011 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0010

SOOVITUS     ***
PDF 163kWORD 89k
9.12.2010
PE 450.728v02-00 A7-0370/2010

Nõukogu otsuse eelnõu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (FLEGT) sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahel

(10028/2010 – C7‑0170/2010 – 2010/0062(NLE))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Yannick Jadot

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (FLEGT) sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahel

(10028/2010 – C7‑0170/2010 – 2010/0062(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10028/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eelnõu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT) (07636/2010);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule ja lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja lõikele 7 (C7-0170/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7‑0370/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kongo Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


SELETUSKIRI

Kongo ja Euroopa Liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik, et i) tuua välja ja tagada puidu jälgitavus, ii) kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit on omandatud, raiutud, veetud ja eksporditud õiguspäraselt, eesmärgiga seada sisse Kongo metsade õiguspärane majandamine ja raie, ning iii) toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust.

Kongo ja ELi vaheline vabatahtlik partnerlusleping sõlmiti 9. mail 2009 suhteliselt lühikeste läbirääkimiste järel. Leping sõlmiti metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (inglise keeles Forest Law Enforcement, Governance and Trade – FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava raames.

Enamik vabatahtliku partnerluslepingu määratlustest tulenevaid kriteeriume näivad olevat täidetud, seda eelkõige läbirääkimisprotsessi tasandil, ning selle tulemusena sõlmiti uuenduslik leping, mille eesmärk on võidelda tõhusalt ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni aluseks oleva halva metsahalduse vastu ning luua puidu ja puittoodete õiguspärasuse tõhus ja läbipaistev kontrollsüsteem.

Kongo ekspordib puitu ja puittooteid üle 250 miljoni euro eest aastas, pool sellest läheb Euroopa Liitu(1). Valitsusväliste organisatsioonide uuringud on seni näidanud, et 20% Euroopa turule imporditud Kongo puidust on ebaseaduslikku päritolu, olgu tegemist tootmise, müügi, töötlemise või ekspordiga. 1993. ja 1999. aastal toimunud järjestikused sõjad ei ole olukorda kergendanud ning on avanud tee massilisele korruptsioonile. Seega oli pettusega seotud puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukaid kaubandusvooge paremini analüüsida ja jälgida.

WTO eeskirju järgides sõlmitud Kongo ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud rida poliitilisi ja regulatiivseid reforme, mis võimaldavad Kongo metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Vabatahtlikus kaubanduslepingus kehtestatakse puidukaubanduses esineva pettuse ja seadusevastasuse vastu võitlemiseks uuenduslik menetlus, milleks on eelkõige puidukaubanduse õiguspärasuse määratlemine, õiguspärasust kontrolliva süsteemi väljatöötamine ning kogu süsteemi sõltumatud auditid, mis viiakse läbi säästvama puidukaubanduse nimel(2).

Oluline on veenduda, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit ja puittooted on õiguspärased ning et lubatud poliitilised ja regulatiivsed reformid aitavad vähendada vaesust ning parandada tuntavalt elanike elutingimusi, aitavad säilitada keskkonda, pidades eelkõige silmas võitlust kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu, ning tagavad põliselanike ja kohalike kogukondade õiguste austamise. Poliitilised ja regulatiivsed reformid peavad samuti võimaldama suurendada metsandussektoris läbipaistvust, vastutustunnet ja terviklikkust, võidelda tõhusalt korruptsiooni vastu, toetada kohalikku kodanikuühiskonda ja inimõiguste austamist ning luua Kongoga paremad kaubandussuhted.

Leping hakkab kehtima pärast lubatud seadusandlike muudatuste rakendamist ja õiguspärasust kontrolliva süsteemi sisseseadmist. Esimesi FLEGT-litsentse (lube), mis antakse välja üksnes ELi eksporditava puidu jaoks, oodatakse 2011. aastaks.

Kongo Vabariik, sidusrühmad ja Euroopa Liit näitasid läbirääkimiste ajal menetlust järgides ning kohaliku kodanikuühiskonna esindajaid kaasates üles tahet teha vabatahtliku kaubanduslepingu sõlmimisel eeskujulikku tööd.

Kõnealuse vabatahtliku partnerluslepingu edu peegeldab ka tõik, et Kongo otsustas laiendada lepingu kohaldamisala ELi suunatud ekspordist väljapoole ning ka kogu tarbitud ja riigist lahkuvale puidule.

Kõikidest nimetatud aspektidest lähtuvalt soovitab raportöör järgida nõukogu seisukohta, kuid väljendab siiski vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise pärast muret ja soovib, et lepingu rakendusjärgus võetaks arvesse järgmisi soovitusi:

1. Raportöör peab vajalikuks tuletada meelde, kui oluline on, et vabatahtliku partnerluslepingu aluseks olev õiguslik raamistik oleks selge. Komisjon peaks kindlasti koondama kogu tähelepanu selle ülesehitusele ja sisule.

2. Raportöör peab vajalikuks rõhutada, et looduslike metsade väga mastaapne tööstuslik raie võib soodustada metsade raadamist ja hävitamist ning aidata kaasa globaalse keskkonna hävimisele.

3. Raportöör rõhutab sellest tulenevalt, kui oluline on tagada vabatahtlike partnerluslepingute keskkonnaalane terviklikkus ning veenduda eelkõige, et partnerluslepingu raames ettevõetud poliitilised ja regulatiivsed reformid aitavad reaalselt täita ELi ja Kongo poolt keskkonna ja säästva arengu valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi, milleks on eelkõige bioloogilise mitmekesisuse ressursside säilitamine ja säästev majandamine, võitlus kliimamuutuse vastu ning metsade hävitamise ja raadamise vähendamine. Sellega seoses palub ta komisjonil pöörata erilist tähelepanu sellele, et vabatahtlik partnerlusleping ei julgustaks tööstusliku metsaraie levimist rikkalikult süsinikku ladustavatele puutumatutele metsaaladele või muudesse metsadesse, mis on kõrge väärtusega bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt.

4. Raportöör rõhutab samuti, kui oluline on, et EL võtaks kõnealusele vabatahtlikule partnerluslepingule lisanduvaid ja seda täiendavaid meetmeid, et võidelda puutumatute metsade mastaapse hävitamise ja raadamise vastu ning edendada nende kaitset. Lisaks toonitab ta, et nimetatud aladelt pärit puittoodete importi soodustades võib ELi tegevus olla vastuolus tema eesmärkidega kliimamuutuse vastu võitlemise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise küsimuses.

5. Raportöör palub, et komisjon ja nõukogu hindaksid kõnealuse lepingu rakendamist silmas pidades sõltumatul ja usaldusväärsel viisil inimõiguste austamist Kongo Vabariigis(3). Üksnes kõikide metsamajanduse sidusrühmade sõnavabaduse ja teabele juurdepääsuga võib tagada, et vabatahtliku partnerluslepingu rakendusprotsess oleks vastuvõetav. Komisjonil palutakse seada sisse kõnealust teemat käsitlev sõltumatu hindamine ja järelevalve.

6. Kui institutsioonid on loodud ja vabatahtliku partnerluslepingu kehtestamise peamised etapid läbitud, peab komisjon tagama, et lepingu rakendamisel täidetakse jätkuvalt samu tingimusi ning ollakse endiselt kooskõlas FLEGT-tegevuskava eesmärkide ning rahvusvaheliste lepingute eesmärkide ja sisuga. Riigi sõltumatul kodanikuühiskonnal ja välisvaatlejatel lasub oluline ülesanne kontrollida lepingu nõuetekohast rakendamist, sõnavabaduse austamist ning juurdepääsu metsamajandusalasele ja metsavaradest saadud tulusid käsitlevale teabele, et metsandussektori juhtimine võiks reaalselt paraneda ja korruptsioon oluliselt väheneda. Kohalik kodanikuühiskond peab keskpikas perspektiivis teostama seaduse täitmise üle sõltumatut järelevalvet.

7. Raportöör avaldab heameelt Kongo olemasolevate õigusaktide parandamiseks antud lubaduste üle. Soov ajakohastada ja koostada õigusakte sotsiaalse õigluse parandamiseks ning põliselanike ja kohalike kogukondade õiguste paremaks arvestamiseks on olulise tähtsusega ning selle elluviimisel tuleb tagada osalemis- ja läbipaistvuspõhimõtte jätkuvus. Nagu lepingu tekstis märgitud, tuleb õigusakte täiendada enne FLEGT-litsentside väljastamist. Mõlemad pooled peavad tagama, et lepingu rakendamisel järgitakse neid võetud kohustusi.

8. Valitsusvälised organisatsioonid kardavad, et alles kuju võtval kodanikuühiskonnal ei ole metsatööstuse võimu kõrval piisavalt poliitilist kaalu. Teatavate vaatlejate väitel töötati kõnealune vabatahtlik partnerlusleping välja suhteliselt laia osalusega protsessis, mis hõlmas valitsusväliseid osalejaid ning valitsusväliste organisatsioonide ja põliselanike esindajaid, mis on hea märk.

9. Raportöör palub, et Euroopa Komisjon esitaks kuus kuud pärast igasuguse vabatahtliku partnerluslepingu, sealhulgas ELi ja Kongo Vabariigi vahel allkirjastatud lepingu jõustumist aruande võetud meetmete kohta, et läbirääkimiste ajal alustatud dialoog sidusrühmade ning kodanikuühiskonna, sealhulgas kohalike ja põliselanike vahel jätkuks ja säiliks ka rakendusjärgus. Nimetatud aruandes tuleb hinnata ka vabatahtliku partnerluslepingu sisu reaalset mõju ja panust, pidades silmas ELi ja allakirjutanud riigi poolt keskkonna ja säästva arengu valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi, milleks on eelkõige bioloogilise mitmekesisuse ressursside säilitamine ja säästev majandamine, võitlus kliimamuutuse vastu ning metsade hävitamise ja raadamise vähendamine.

10. Komisjon peab jälgima, et kliimas ja keskkonnas esinevate muutuste korral sageli esimesteks ohvriteks olevate põliselanike ja kohalike kogukondade õigusi järgitaks ning et nad võiksid uute eeskirjade koostamisest ja lepingu rakendusjärgust otseselt osa võtta. Raportöör tunneb heameelt selle üle, et vabatahtliku partnerluslepingu vastavushindamise tabelites kavatsetakse arvesse võtta põliselanike ja kohalike kogukondade õigusi. Lepingu preambulis viidatakse ÜRO deklaratsioonile põlisrahvaste õiguste kohta ning Kongo valitsus kohustus (vabatahtlikus partnerluslepingus) töötama välja seaduse, mis tagaks põlisrahvaste õiguste edendamise ja kaitse,(4) ning eeskirjad, milles täpsustatakse kohaliku ja põliselanikkonna õigused ja metsamajandusse kaasamise kord.

11. Korruptsiooni vähenemiseks on oluline soodustada ja toetada meetmeid, mille eesmärk on tagada kohaliku kohtusüsteemi sõltumatus, uute juriidiliste menetluste loomine, üksikisikule või vähemalt kodanikuühiskonna organisatsioonidele kohtusse pöördumise õigus korruptsiooni või seadusevastasuse tuvastamise korral ning kaebuse esitaja õiguste austamine ja kaitsmine. Lisaks tuleb seoses sõltumatute audititega kavandada ja kontrollida sundtäitmise võimalusi ja kohtulike karistuste rakendamist. Alles väljakujunemisjärgus olev kodanikuühiskond peab seejuures need aspektid omaks võtma.

12. Vabatahtliku partnerluslepingu artiklis 15 rõhutatakse, et puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sisseseadmiseks on vaja täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid. Ametlikult ei ole aga lepingul liidu eelarvele mingisugust otsest finantsmõju – igasugune täiendavate vahendite eraldamine komisjoni või liikmesriikide poolt toimub abi kavandamise tavamenetluste alusel. Sellest tulenevalt peavad ühelt poolt Kongo Vabariik ja teiselt poolt Euroopa Liit tegema kindlaks ja eraldama vastavad rahalised vahendid, tehnilise toe ja inimressursid, mis on lepingu rakendamiseks vajalikud. Tähtis on, et Euroopa Liit mõtleks laiemalt strateegiale ja olulisele rahalisele toetusele, mida on vaja nii kõnealuse kui ka edaspidiste vabatahtlike FLEGT-partnerluslepingute rakendamiseks, lähtuvalt nende lepingute ülesannetest ja ambitsioonikusest. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub sellega seoses komisjonil hinnata, kui suur on järgmise eelarveaasta raames vabatahtlike partnerluslepingute rakendamiseks vajalikuna tunduv rahalise abi summa kokku ja iga lepingu, sealhulgas ka Kongo Vabariigiga allkirjastatud lepingu puhul eraldi.

13. Lisaks palub raportöör, et iga vabatahtliku partnerluslepingu puhul oleks olemas ombudsmani seisukoht ning edasikaebuse ja lepitusmenetlus. Nimetatud menetlus peab andma kodanikuühiskonnale kaebuse esitamise õiguse, mida võib kasutada, kui üks pool või mõlemad pooled ei pea kinni lepingu ajakavast või korrast.

14.  Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile kaubanduslepingute valdkonnas antud uute pädevuste analüüsi põhjal rõhutab raportöör, et Euroopa Parlamendil peaks kõnealuses valdkonnas olema suurem roll, ning palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile aruandeid vabatahtlike partnerluslepingute läbirääkimis- ja rakendusjärkude kohta.

15. Euroopa Parlament palub sellega seoses, et teda teavitataks rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kaudu ja et talle saadetaks nõukogule edastatavad dokumendid, nagu näiteks lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekute aruanded ja otsuste kokkuvõtted, lepingu rakendamise ühiskomitee aastaaruanne, lepingu sõltumatu audiitori kontrollkäigu ja auditi aruanne ning ka lepingu rakendamist käsitlevad hindamisaruanded, sealhulgas lepingu sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju uuringud.

16. Läbipaistvuse ja koostöö huvides peaks kõigi nende ettevõtjate (ja aktsionäride) nimed, kellele on antud kontsessioone, olema esitatud avalikus ja kõigile sidusrühmadele kättesaadavas nimekirjas, samuti peaks Euroopa Liit avaldama vastastikuse läbipaistvuse põhimõtet järgides Euroopa ettevõtjate ja importijate nimed.

---------------------------------------------------------------------------------------------------

Raportöör esitab Kongoga (Brazzaville) vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise kohta pooldava arvamuse lootuses, et kõiki eespool nimetatud probleeme käsitletakse õigeaegselt ja rahuldaval viisil.

(1)

Euroopa Komisjon.

(2)

Counter Brief Loggingoff : a civil society counter-brief on the Congo-EU VPA (March 2010)

(3)

US Department of State, Bureau of Democracy, Human Rights, and Labor, 2009 Country Reports on Human Rights Practices, March 11, 2010. Human Rights reports : Republic of the Congo.

(4)

Vabatahtliku partnerluslepingu artiklis 17, mis käsitleb sotsiaalkaitset, rõhutatakse, kui oluline on vähendada vabatahtliku partnerluslepingu võimalikku kahjulikku mõju kogukondadele, ning seatakse eesmärgiks „paremini mõista potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade […] eluviisi” ning jälgida „käesoleva lepingu mõju kõnealustele kogukondadele, võttes mõistlikke meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks.”


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (26.10.2010)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Nõukogu otsuse eelnõu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (FLEGT) sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahel

(10028/2010 – C7‑0170/2010 – 2010/0062(NLE))

Arvamuse koostaja: Eva Joly

LÜHISELGITUS

ELi ja Kongo Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on parandada metsahaldust, edendada Kongo puittoodete kaubandust ja suurendada riigi konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

Kuigi lepingus on seatud põhjendatud eesmärgid, tuletab arengukomisjon meelde, et lepingut saab pidada edukaks juhul, kui nõuetekohaselt täidetakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (Forest Law Enforcement, Governance and Trade – FLEGT) kava eesmärke ja lepinguga võetud kohustusi (toetada kogukonna maaomandit ja juurdepääsuõigust; tagada kodanikuühiskonna aktiivne osalemine metsahalduse poliitika väljatöötamises, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvastele; suurendada läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni).

Seoses sellega soovib arengukomisjon juhtida tähelepanu vähemalt kahele asjaolule. Ühelt poolt on oluline tagada mõistlik metsahaldusreformi läbiviimine, mille juures võetakse arvesse metsast sõltuvate kogukondade ja põlisrahvaste vajadusi ning mis rajaneb kodanikuühiskonna osalemisel õigusloomeprotsessis ning kaasaval metsahaldusel eesmärgiga parandada metsahaldust, järelevalve mehhanisme ja korruptsioonivastast võitlust.

Teisalt tuleks eespool nimetatud eesmärkidest tulenevalt kehtestada lepingutes selged eeskirjad, millega määratakse kindlaks kõigi osalejate roll ja vastutus õigusreformi läbiviimisel, puidu päritolu kindlakstegemise süsteemi kasutuselevõtul, institutsioonilise raamistiku loomisel ning osalejate teavitamisel ja suutlikkuse suurendamisel.

Lõpetuseks juhib arengukomisjon tähelepanu asjaolule, et kuigi FLEGT ning raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise (REDD) kavad käsitlevad metsade kasutamist, on need loodud omaette algatustena ning on partnerriikides eri ministrite vastutusalas. Arengukomisjon rõhutab seepärast, et hea valtsemistava järgimist ning kohalike kogukondade ja põlisrahvaste õiguste tunnustamist nõudmata võib REDD-kavade puhul minna mööda konsulteerimisprotsessist (ning mõnel juhul ka haldus- ja õigusreformist), mis on osa FLEGTist. Seetõttu peavad REDD-kavad olema välja töötatud FLEGTi konsulteerimisprotsessi järgides ning tegelema raadamise ja metsade seisundi halvenemise algpõhjustega.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.10.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Michael Cashman, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Charles Goerens, Catherine Grèze, Enrique Guerrero Salom, András Gyürk, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Birgit Schnieber-Jastram

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Horst Schnellhardt, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Eider Gardiazábal Rubial, Anna Ibrisagic, Miroslav Mikolášik


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.12.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, David Campbell Bannerman, Harlem Désir, Christofer Fjellner, Joe Higgins, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Keith Taylor, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

George Sabin Cutaş, Małgorzata Handzlik, Salvatore Iacolino, Syed Kamall, Maria Eleni Koppa, Jörg Leichtfried, Michael Theurer, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Markus Pieper

Õigusteave - Privaatsuspoliitika