RAPORT 2009. aasta konkurentsipoliitika aruanne

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2010)

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2010)

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (10.11.2010)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

15.12.2010 - (2010/2137(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Derk Jan Eppink

parandused/addenda

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2010/2137(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0374/2010

Esitatud tekstid :

A7-0374/2010

Arutelud :

PV 20/01/2011 - 3
CRE 20/01/2011 - 3

Hääletused :

PV 20/01/2011 - 7.4
CRE 20/01/2011 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0023

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta

(2010/2137(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruannet (KOM(2010)0282) ja 2009. aasta konkurentsipoliitika aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2010)0666);

– võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta[1];

– võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)[2];

– võttes arvesse komisjoni 13.oktoobri 2008. aasta teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras[3] (pangandusteatis);

– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu”[4] (rekapitaliseerimisteatis);

– võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris[5] (langenud väärtusega varade teatis);

– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta[6] (ümberkorraldamisteatis); nende nelja ülalnimetatud teatise kohta kasutatakse edaspidi koondnimetust „neli finantssektori teatist”;

– võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele”[7] (ajutine raamistik);

– võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2009. aasta teatist „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes”[8];

– võttes arvesse komisjoni teatist hea tava juhendi kohta riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks[9], komisjoni teatist lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel[10] ja komisjoni teatist riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt[11] (lihtsustamispakett);

– võttes arvesse ühenduse suuniseid keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta[12];

– võttes arvesse järgmisi riigiabi tulemustabeleid: 2009. aasta kevad (KOM(2009)0164), 2009. aasta sügis (KOM(2009)661) ja 2010. aasta kevad (KOM(2010)0255);

– võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta[13] ning 2. veebruari 2010. aasta resolutsiooni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta[14];

– võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni toiduainete hindade kohta Euroopas[15];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta kirjalikku deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta[16];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0374/2010),

A. arvestades, et kahe viimase aasta finants- ja majanduskriisi erakorralised olud on nõudnud erakorralisi meetmeid; arvestades, et komisjoni jõupingutused on aidanud stabiliseerida finantsturge, kaitstes samal ajal ühisturu terviklikkust;

B. arvestades, et kriisiaegadel on väga oluline finantsstabiilsuse tagamine, krediidivoo taastamine ja finantssüsteemi reformimine, et turud hästi toimiksid, ja arvestades, et seetõttu tuleks konkurentsieeskirju kohaldada paindlikult, kuid rangelt;

C. arvestades, et protektsionism ja konkurentsieeskirjade mittetäitmine üksnes süvendaksid ja pikendaksid kriisi;

D. arvestades, et konkurentsipoliitika on oluline vahend, mida kasutades evib EL dünaamilist, tõhusat ja uuenduslikku siseturgu ning on konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil ja saab üle finantskriisist;

E. arvestades, et paljudes liikmesriikides võib kasvav eelarve puudujääk ja valitsemissektori suurenenud võlg järgnevatel aastatel majanduse taastumist ja majanduskasvu aeglustada;

F. arvestades, et liikmesriikide valitsused on finantskriisile reageerides eraldanud pankade rahastamiseks suures mahus riigiabi, rakendades näiteks tagatisskeeme ja rekapitaliseerimisskeeme ning likviidsustoetuse täiendavaid mooduseid; arvestades, et need meetmed on olnud pankadele oluline rahastamisallikas ja kindlustanud neid riskide vastu, millega finantssektor harilikult vastamisi seisab;

G. arvestades, et empiirilised analüüsid näitavad, et see riigiabi on tekitanud mitmesuguseid mõjusid ja moonutusi, nagu näiteks erasektori võlakirjade intressimäära vähenemine, mida tuleb võtta arvesse, kui kaalutakse abi jätkamist või praegu kehtivate erandlike reeglite kehtivuse pikendamist;

H. arvestades, et maksuhaldus on oluline tegur soodsate konkurentsitingimuste säilitamiseks ja siseturu toimimise tõhustamiseks,

I. arvestades, et energiasektori, põllumajandusliku tootmise ja muude sektorite konkurentsitingimused on endiselt täiuslikkusest kaugel;

J. arvestades, et VKEde edukas arendamine vaba konkurentsi tingimustes on kõige olulisem eeltingimus finantskriisi tõhusaks ületamiseks,

Üldised märkused

1. väljendab heameelt 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande üle;

2. nendib rahuloluga, et komisjon reageeris kriisile kiiresti; avaldab komisjonile tunnustust konkurentsipoliitiliste meetmete tulemusliku kasutamise eest erandlikes oludes;

3. toetab jätkuvalt Euroopa Parlamendi aktiivsemat osalemist konkurentsipoliitika kujundamisel kaasseadusandja rollis; palub parlamenti regulaarselt teavitada kõigi selles valdkonnas tehtavatest algatustest;

4. kutsub komisjoni kui ELi tasandi ainukest konkurentsiküsimustes pädevat asutust veel kord üles teavitama parlamenti üksikasjalikult ja igal aastal parlamendi soovituste alusel võetud järelmeetmetest ning selgitama kõiki kõrvalekaldumisi parlamendi soovitustest; märgib, et komisjoni vastus parlamendi 2008. aasta konkurentsiaruandele on kõigest kokkuvõte läbiviidud tegevusest ega anna mingit aimu meetmete tõhususe kohta;

5. rõhutab, et ELi konkurentsipoliitika, mis põhineb avatud turgudel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise eeltingimus;

6. pöörab tähelepanu oma nõudmisele, et kõik ELi poliitikavaldkonnad peavad olema sidusad ning rõhutab ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteete; rõhutab, et eriti konkurentsipoliitika alal on see olulise tähtsusega;

7. toonitab, kui olulised on üldhuviteenused avalikkuse põhivajaduste täitmisel; palub, et komisjon võtaks Lissaboni lepinguga loodud raamistikku arvesse töö lõpuleviimisel, milles keskendutakse ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes ning soovib osaleda komisjoni järelmeetmetes, mis järgnevad avalikule konsulteerimisele seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riigiabi eeskirjadega;

8. rõhutab vajadust välja töötada selged ning VKEsid arvestavad ja neile kasulikud konkurentsieeskirjad;

9. juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on kogu Euroopa majanduse jaoks eriti tähtsad; rõhutab VKEde suurt potentsiaali uuendustegevuse valdkonnas ning kordab oma palvet, et komisjon lisaks selleteemalise peatüki, milles keskendutaks õiglastele ja mittediskrimineerivatele konkurentsitingimustele VKEde jaoks;

10. palub komisjonil konkurentsipoliitika arenguks vajalike hindamiste ja uuringute puhul kasutada sõltumatut ja usaldatavat ekspertiisi; nõuab tungival, et komisjon tulemused avalikustaks;

11. kutsub komisjoni üles rakendama tulevastes siseturgu käsitlevates õigusaktides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, mis sätestab, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”;

12. kutsub komisjoni üles tooma oma iga-aastases konkurentsipoliitika aruandes selgemalt välja konkurentsist tulenevad eelised tarbijate jaoks;

13. tervitab huviga komisjoni esitatud aruannet viis aastat kehtinud nõukogu määruse 1/2003 toimimise kohta ning on seisukohal, et see on ühenduse konkurentsieeskirjade uuendamisprotsessi ja ühenduse ning riigiasutuste tegevuse koordineerimise alus, märgib vajadust ületada erinevused seoses prioriteetide kehtestamisega, konkurentsipoliitika arengu oluliste tahkudega ja koostöömehhanismi toimimisega, et tagada tõhusam rakendamine;

14. rõhutab vajadust luua sünergia konkurentsi- ja tarbijakaitsepoliitika vahel, muu hulgas luua konkurentsiõiguse rikkumise ohvrite jaoks osalemispõhimõttel rajanev Euroopa kollektiivne hüvitusmehhanism, võttes aluseks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis kindlaks määratud kriteeriumid, nagu hüvitise maksmine üksnes tegelikult kannatatud kahju korral tuvastatud isikute ringile või nende esindajale; palub komisjonil kaaluda, mil viisil sobituks selline mehhanism riikide kehtivasse õiguskorda;

15. tuletab meelde oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist, ja nõuab, et vastav õigusloomega seotud ettepanek sisaldaks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni valge raamatu kohta, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist; kordab, et viivitamata on vaja esitada komisjoni õigusloomega seotud algatus, mis hõlbustab individuaal- ja ühistegevust, mille eesmärk on hüvitada tõhusal viisil ühenduse konkurentsiõiguse alased rikkumised ja tagada horisontaalne lähenemisviis, vältida Põhja-Ameerika süsteemi liialdusi ning tagada ühisotsuse seadusandliku tavamenetluse kaudu kohandamine;

16. rõhutab oma toetust komisjoni taotlusele, et konkurentsiküsimustega tegeleva komisjoni personali tarbeks eraldataks 2011. aasta eelarves rohkem raha; palub end täiendavate vahendite kasutamisest informeerida; tuletab meelde oma taotlust suunata komisjoni praegused töötajad ümber komisjoni põhipädevuste alale;

17. rõhutab, et eduka konkurentsipoliitika elluviimine ja siseturu piiramatu toimimine on Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu olulised eeldused;

18. rõhutab, et liikmesriigid peaksid kasutama praegust eelarve konsolideerimise ja kestliku taastumise suundumust selleks, et saavutada eelarve osas võrdsemad tingimused; on seoses sellega arvamusel, et keskkonnamaks (süsinik, ressursid) pakub sobiva lahenduse, kuna selle sihtobjektiks on keskkonnale kahjulikud tooted, mida tööstus kasutab toorainena, ning see ei moonuta ühisturul konkurentsi;

19. arvab, et konkurentsipoliitika peaks aitama kaasa avatud standardite ja koostalitlusvõime edendamisele ja jõustamisele eesmärgiga ennetada tarbijate ja klientide tehnoloogia abil sidumist väheste turuosaliste poolt;

Eripeatükk: konkurentsipoliitika ning finants- ja majanduskriis

20. väljendab heameelt ajutiste riigiabieeskirjade üle, mis võeti kasutusele vastusena finants- ja majanduskriisile, nimelt nelja finantssektori teatise ja muudele sektoritele mõeldud ajutise raamistiku üle; võtab teadmiseks, et ajutiste riigiabi meetmete kohaldamist on pikendatud aasta võrra;

21. väljendab muret, et need olemuslikult ajutised meetmed ei pruugi lõppkokkuvõttes nii väga ajutiseks jääda; toonitab, et ajutised meetmed ja erandid tuleb lõpetada võimalikult kiiresti, eriti autotööstuses; nõuab, et komisjon esitaks selgelt nende meetmete järkjärgulise kaotamise kriteeriumid, mida saaks kasutada otsuste tegemisel nende võimaliku pikendamise kohta;

22. palub komisjonil uuesti kaaluda, kas olemasolev ajutine raamistik aitab tõhusalt kaasa võrdsete tingimuste loomisele kogu ELis ning kas raamistiku vabatahtlik rakendamine annab selles osas optimaalse tulemuse;

23. nõuab tungivalt, et komisjon valmistaks ette majandus- ja finantskriisi lahendamiseks mõeldud ajutiste riigiabimeetmete kohaldamise raamistikus võetud otsuste üksikasjaliku hindamise, arvestades seejuures raamistikul põhinevate eri meetmete ulatust, läbipaistvust ja järjepidevust, ja lisaks selle hindamise oma järgmise aasta konkurentsiaruandele;

24. kordab oma taotlust, et komisjon avaldaks 2010. aasta jooksul ülevaatliku aruande keskkonnasäästliku elavdamise ja keskkonnakaitse jaoks antud riigiabi tõhususe kohta;

25. rõhutab nende finantsüksuste, mis ei ole ettenähtud rahalist abi saanud, konkurentsiolukorra taastamise vajadust;

26. palub komisjonil tagada, et pangad maksavad riigiabi tagasi niipea, kui finantssektor on taastunud, tagades ausa konkurentsi siseturul ja võrdsed võimalused seoses turult väljumise tingimustega;

27. nõuab, et komisjon selgitaks siduvaid ümberkorraldamismeetmeid seoses võimalike konkurentsimoonutustega, mille tagajärjeks võib olla tagasimaksetingimuste lahknevus liikmesriikide vahel;

28. rõhutab siiski, et pangandussektoris praegu toimuv konsolideerumine on tegelikult suurendanud mitme olulise finantseerimisasutuse turuosa, ning nõuab seetõttu komisjonilt, et see säilitaks sektori üle range kontrolli, et parandada Euroopa pangandusturgude konkurentsivõimet, sh restruktureerida kavad, mis nõuavad pangandustegevuse eraldamist juhtudel, kui jaeklientide hoiuseid on kasutatud riskantsema investeerimispanganduse tegevuse toetamiseks;

Kriisile reageerimiseks vastu võetud ajutiste riigiabieeskirjade läbivaatamine

29. nõuab komisjonilt tungivalt uuringu koostamist, milles näidatakse riigiabimeetmete mõju majandusele;

30. nõuab komisjonilt tungivalt parlamendile põhjaliku analüüsi esitamist kriisi ajal antud riigiabi mõju kohta konkurentsile;

31. nõuab komisjonilt tungivalt pärast sellise põhjaliku mõjuhinnangu läbiviimist vajaduse korral korrigeerivate meetmete rakendamist, mis tagaksid ühisturul võrdsed tingimused;

32. kutsub komisjoni üles koostama põhjaliku analüüsi seoses kriisiga kasutusele võetud läbivaadatud riigiabimehhanismide mõju ning konkurentsi ja võrdsete tingimuste säilitamise kohta ELis, samuti rahandusreformi ja töökohtade loomise kohta;

33. kutsub liikmesriike üles tegema komisjoniga finants- ja majanduskriisiga toimetuleku eesmärgil ajutiste eeskirjade väljatöötamise ja hindamise osas aktiivselt koostööd, esitades õigeaegseid ja üksikasjalikke aruandeid nende eeskirjade rakendamise ja tõhususe kohta; kutsub komisjoni üles koostama hinnangu kõnealuste eeskirjade toimimise kohta ning uurimuse kolmandate riikide rakendatud meetmete mõju kohta Euroopa Liidus;

34. kutsub komisjoni üles tagama maksimaalse läbipaistvuse ja järgima riigiabi heakskiitmisel ja investeeringust väljumise meetmete ettenägemisel rangelt mittediskrimineerimise põhimõtet;

35. palub komisjonil koostada uuringu Euroopa Keskpanga likviidsustoetuse võimaliku mõju kohta seoses konkurentsi moonutamisega;

36. kutsub komisjoni üles jälgima rangelt, kas riigiabiga seotud M3 rahahulk on heaks kiidetud, et vältida ettevõtjate soovimatut ülekapitaliseerimist, mis moonutaks oluliselt konkurentsi;

Riigiabi kontroll

37. märgib, et riigiabipoliitika on konkurentsipoliitika lahutamatu osa ning riigiabi kontrollimine kajastab vajadust tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikidele ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele;

38. rõhutab, et on oluline, et komisjon jälgiks tähelepanelikult riigiabi kasutamist, tagamaks, et neid toetusmeetmeid ei kasutata liikmesriikides oma tööstuse kaitsmiseks siseturgu ja Euroopa tarbijaid kahjustaval viisil;

39. peab oluliseks, et hinnates riigiabi kooskõla asutamislepinguga leitaks õige tasakaal riigiabiga konkurentsile ja riigi rahandusele tekitatava negatiivse mõju ning teisalt riigiabi ühiste huvidega seotud positiivse mõju vahel;

40. nõuab, et võetaks kasutusele selged investeeringust väljumise kriteeriumid, võttes arvesse investeeringutest väljumise mõju sellega seotud ettevõtetele keskpika perioodi vältel – nimelt kasvu, innovatsiooni ja tööhõivet, samuti nende ettevõtete osa vähenemist maailmaturul;

41. nõuab, et komisjon kontrolliks hoolikalt teatavates liikmesriikides kehtivaid fiskaalseid riigiabisüsteeme, et selgitada, kas need on olemuselt mittediskrimineerivad ja läbipaistvad;

42. kutsub komisjoni üles riigiabiüksust uuesti looma ja selle tegevust parandama;

43. arvab, et kahjulike maksukonkurentsi tingimuste paremaks tuvastamiseks komisjoni poolt on oluline, et ELi äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma 2002. aastal vastu võetud otsus maksueeskirjadest automaatse teavitamise kohta (nõukogu dokument nr 11077/02) rakendataks liikmesriikides täielikult;

44. märgib murelikult, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine on pikk ja kohmakas protsess; soovitab komisjonil menetlusi veelgi karmistada ja jätkata surve avaldamist liikmesriikidele, eriti korduvatele nõuete rikkujatele;

45. nõuab komisjonilt tungivalt selle uurimist, millises ulatuses võib heitkogustega kauplemise lubade liiga helde jagamine teatud sektorites konkurentsi moonutada, arvestades, et load, mille tõhusus on majandustegevuse vähenemise tõttu vähenenud, on toonud teatavatele ettevõtjatele erakordset kasumit, vähendades nende stiimuleid täita keskkonnahoidlikule majandusele üleminekul oma rolli;

46. rõhutab, et riigiabi tuleks eelkõige suunata liidu ühishuvi pakkuvate projektide edendamisele, näiteks lairiba ja energiainfrastruktuuride rakendamisele;

47. väljendab rahulolu lairibavõrkude suuniste vastuvõtmisega, mis hõlmavad riigiabi andmist lairibaside (ADSL, kaabelside, mobiilside, traadita ja satelliitside lairibateenused) põhivõrkudele ja toetust väga kiiretele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (kiudoptilised võrgud ja täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud) ning palub komisjonil ja liikmesriikidel levitada ja edendada parimaid tavasid ja suurendada konkurentsi;

48. palub komisjonil avaldada aruanne ülevaatega igasugusest ühistranspordisektorile antavast riigiabist, pidades silmas vajadust lõplikult välja kujundada siseturg kõigi transpordiliikide jaoks;

49. kinnitab oma toetust komisjoni suunistele transpordi valdkonnas keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta, mis aitab suurendada Euroopa transpordisektori jätkusuutlikkust; soovitab komisjonil tugevdada transpordisektoris lubatud riigiabi stimuleerivat mõju;

Monopolidevastane võitlus

50. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on viimastel aastatel võtnud konkurentsivastase käitumise suhtes väga kindla seisukoha;

51. väljendab rahulolu vertikaalse grupierandi määruse pikendamisega, sest see tagab tootmise ja müügi tasakaalu; rõhutab siiski, et komisjon ei ole piisavalt arvestanud internetimüügi eripäraga, pidades eeskätt silmas digitaalset tegevuskava ja arvestades komisjoni praeguste püüdlustega e-kaubanduse siseturu väljakujundamisel;

52. rõhutab seoses komisjoni praeguse kaubandusturu kontrollimisega, et eeskätt suurte, rahvusvaheliselt tegutsevate kaubanduskettide ostuühenduste puhul võib tegemist olla monopolidevastaste eeskirjade rikkumisega;

53. juhib siiski tähelepanu sellele, et konkurentsiklauslite tähtaegade eiramine ei ole praktikas sugugi tavatu, ning kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu sellistele rikkumistele;

54. kutsub komisjoni üles kaaluma konkurentsi käsitlevate õigusaktide kasutamist intellektuaalomandi õiguste kaitse integreeritud reguleerivas raamistikus, et vältida intellektuaalomandi õiguste rikkumist;

55. nõuab komisjonilt siseturu nõuetekohase toimimise ja konkurentsieeskirjade ühtse rakendamise tagamiseks ELis arvestada riikide kohtute otsustega konkurentsiõiguse rakendamisel ning võtta selle eesmärgi saavutamiseks kõik vajalikud meetmed;

56. tuletab meelde, et kartellid kujutavad endast ühte kõige raskemat konkurentsieeskirjade rikkumist; on seisukohal, et sellised konkurentsieeskirjade rikkumised on vastuolus ELi kodanike huvidega, kuna nende tõttu jäävad tarbijad ilma madalamate hindade hüvest;

57. kordab oma üleskutset komisjonile, et see oma algatustes paremini seostaks konkurentsiõigusel põhineva lähenemisviisi ja tarbijaõigusel põhineva lähenemisviisi;

58. kutsub komisjoni üles hindama, milline on tegevust reguleerivate meetmete mõju konkurentsile ja millised on nende meetmete tagajärjed klientide ja tarbijate jaoks;

59. nõuab, et komisjon turul valitseva seisundi võimalikku kuritarvitamist uurides jälgiks tähelepanelikult nn rikkuse allatilkumist (trickle-down economics), olles tuvastanud, et valitsevat seisundit ei ole kuritarvitatud;

60. on arvamusel, et järjest suuremate trahvide kasutamine ainsa kartellide vastu võitlemise vahendina võib olla liiga ränk, arvestades ka töökohtade kadu, mis võib olla tingitud maksevõimetusest, ning kutsub üles töötama välja suurema valiku keerulisemaid instrumente, mis hõlmavad selliseid teemasid nagu ettevõtjate individuaalne vastutus, läbipaistvus ja aruandekohustus, lühemad menetlused, õigus kaitsele ja nõuetekohane menetlus, mehhanismid leebema kohtlemise tõhusal kohaldamisel (eelkõige selleks, et vältida sekkumisi, mille põhjustas avastamisprotsess USAs), ettevõtjate nõuetele vastavuse programmid ja Euroopa standardite väljatöötamine; pooldab piitsa ja prääniku põhimõtet, mis hõlmab karistusi, mis toimivad tõhusa hirmutusvahendina, eriti korduvate rikkujate korral, motiveerides samas nõudeid järgima;

61. palub komisjonil trahvide arvutamise alused läbi vaadata ning vajadusel lisada uued trahvimispõhimõtted määrusesse (EÜ) nr 1/2003;

62. kutsub komisjoni üles käivitama üldise uurimise rauamaagi hinnakujunduse osas;

Ettevõtete ühinemiste kontrollimine

63. juhib pärast enam kui viieaastast määruse nr 123/2004 rakendusperioodi tähelepanu ühinemistele, nende tahkude avastamisele, mida on võimalik halduse vallas hõlbustada, ja suuremale ühtsusele riiklike ja ühenduse standardite rakendamise suhtes;

64. rõhutab, et praegune majanduskriis ei õigusta ELi ettevõtete ühinemise kontrolli poliitika leevendamist;

65. rõhutab, et konkurentsieeskirjade rakendamist seoses ettevõtete ühinemisega tuleb hinnata kogu siseturu seisukohast;

Sektorisisene areng

66. nõuab, et komisjon jälgiks toorainega seotud turgude arengut pärast Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juuni järeldusi (lõige 40) ning tegeleks vajaduse korral spekulatsiooni probleemiga;

67. tunnistab, et tugev turukontsentratsioon ning puudulik läbipaistvus toormeturul võib oluliselt takistada konkurentsi ning avaldada negatiivset mõju Euroopa tööstusele; palub seepärast komisjonil analüüsida tooraineturge, näiteks rauamaagi ja eelkõige komisjoni poolt kindlaks määratud 14 elutähtsa tooraine turge, et teha kindlaks, mil määral need turud nõuaksid rohkem läbipaistvust ja konkurentsi, sest mõned neist tooraineist on ülimalt olulised keskkonnahoidliku tehnoloogia (nt fotogalvaanilised paneelid ja liitiumioonakud) kasutuselevõtuks;

68. kinnitab, et läbipaistvus on finantsturgude nõuetekohase toimimise põhieeldus; palub komisjonil toimida ettevaatlikult, et finantsturgudega seotud andmete avaldamises peetaks hoolikalt kinni ühenduse konkurentsiõigusest tulenevatest nõuetest; väärtustab ISIN ja RIC koodi väärkasutamise vältimiseks tehtud algatusi;

69. nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks ühtse euromaksete piirkonna toimimist eesmärgiga tagada, et maksesüsteem oleks juurdepääsetav, mittediskrimineeriv, läbipaistev, tõhus ja puuduksid muud konkurentsi takistavad tõkked; nõuab, et ühenduse konkurentsipoliitikaga seotud aspektide toimimist jälgitaks hoolikalt;

70. palub komisjonil oma jõupingutusi jätkata, et maksekaarditurud konkureeriksid tõhusalt ja kooskõlas ühtse euromaksete piirkonna põhimõtetega, eesmärgiga hõlbustada piiriüleseid makse ja kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali; palub, et arenguid neil turgudel jälgitaks korrapäraselt ning et järgmised konkurentsialased aastaaruanded sisaldaksid vastava arengu näitajaid;

71. on veendunud, et konkurentsiõiguse rikkumised maksekaartide turul mõjutavad tarbijaid negatiivselt; toetab komisjoni jõupingutustes võidelda ebaharilikult kõrgete piirüleste mitmepoolsete vahendustasude vastu, mille tagajärjel kallinevad tootehinnad tarbijate jaoks;

72. peab kahetsusväärseks, et ELi energiatarbijad kannatavad endiselt moonutatud energiaturu tõttu; toonitab, et tõhusa konkurentsiga energiaturul kaasneb suurem innovatsioon, kindlam ja taskukohasem energiavarustus ja väiksem keskkonnamõju; tõdeb, et energiasektoris on endiselt olemas takistused puudulike omavaheliste ühenduste, ettevõtjate poolt tootjatele energia jagamisel kasutatava ülekandesüsteemi läbipaistmatuse ja riigiti erinevate teenuste saajate kategooriate määratluste tõttu;

73. kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult kolmanda energiaturu liberaliseerimispaketi rakendamist liikmesriikide poolt ning hindama selle tõhusust hästi toimiva siseturu loomisel; ergutab komisjoni algatama energiasektori küsimustes täiendava uuringu, kui hindamine peaks lõppema negatiivsete tulemustega;

74. toob välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisuse innovatsioonis, digitaalmajanduse suutlikkuse uurimises ja teadmistepõhise ühiskonna arengus; peab väga oluliseks koostalitlusvõime tagamist, võrkude arengu hõlbustamist ja turgude sel moel avatuna hoidmist, mis lubab ettevõtjatel oma toodete väärtuste alusel konkureerida;

75. tuletab meelde, et digitaalne konvergents ning koostalitlusvõime ja standardite kasvav tähtsus on globaalses keskkonnas, kus kõik on vastastikku üha enam seotud, info- ja sidetehnoloogia valdkonna jaoks keskse tähtsusega; rõhutab samuti, kui tähtis on info- ja sidetehnoloogia valdkonnas pidevalt tagada konkurentsivabadust, samas kui turule ilmuvad uued tooted ja teenused; kutsub seetõttu komisjoni üles tegelema nende probleemidega horisontaalseid koostöölepinguid käsitlevates, peatselt vastuvõetavates juhistes;

76. tervitab komisjoni edusamme abimeetmete osas, mille eesmärk on tagada Euroopa kodanikele võimalikult laiaulatuslik lairibaühendus mõistliku hinnaga, ning kutsub komisjoni üles kahekordistama oma jõupingutusi piiriüleste elektrooniliste sidevahendite rändlustasude järelevalve osas ja teavitama selles vallas tehtavatest edusammudest järgnevates konkurentsialastes aastaaruannetes;

77. rõhutab konkurentsipoliitika uut ja tähtsat rolli digitaalmajanduses; palub komisjonil tähelepanelikult jälgida tehnoloogilisi arengusuundi digitaalturul ja vajaduse korral reageerida kiiresti, et digitaalsed platvormid saaksid jääda võimalikult avatuks, ning sel eesmärgil rangelt rakendada konkurentsieeskirju;

78. rõhutab digitaalteenuste siseturu edendamise tähtsust; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on suurendada tarbija usaldust online-teenuste vastu ja nende teenuste kättesaadavust, seda eelkõige tarbijate õiguste ja isikliku teabe kaitse tugevdamisega ning viimaste takistuste kaotamisega piiriülese online-kaubanduse ja -tehingute teelt;

79. palub komisjonil kanda hoolt, et telekommunikatsioonisektori siseriiklikud reguleerivad asutused järgiksid tema soovitust kõne lõpetamise tasude kohta, et kaotada konkurentsimoonutused; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks täiendavaid meetmeid, kui oodatud tulemusi – s.t madalamaid tarbijahindu – ei järgne;

80. juhib tähelepanu määrusele (EÜ) nr 544/2009 ühendusesiseste rändlustasude kohta, mis jõustus 1. juulil 2010, tänu millele kõneposti ja SMSi rändluse teenuste hinnad tarbija jaoks alanesid; märgib siiski, et rändlusturgudel ei ole konkurents veel piisavalt arenenud ning endiselt esineb struktuuriprobleeme; palub komisjoni oma 2011. aasta ülevaates ette näha võimaluse kaotada täielikult ühendusesisesed rändlustasud;

81. avaldab kahetsust, et uute, neljanda põlvkonna mobiilsidesageduste oksjonid ei olnud mõnedes liikmesriikides korraldatud piisavalt läbipaistval viisil; julgustab komisjoni ka edaspidi tähelepanelikult jälgima liikmesriikide tegevust selles valdkonnas ning kohustama liikmesriike põhjalikult analüüsima spektrit käsitlevate otsuste mõju konkurentsile ning võtma vajalikke meetmeid konkurentsi kahjustavate tulemuste vältimiseks kooskõlas muudetud GSM-direktiiviga ning tagada sellega turuosalistele ja uutele turule sisenejatele võrdsed võimalused;

82. võtab teadmiseks läbi vaadatud 2009. aasta ringhäälinguteatise, milles kinnitatakse uuesti, et avalik-õigusliku ringhäälingu ülesande, rahastamise ja korralduse määratlemine on liikmesriikide ainupädevuses, seevastu komisjoni vastutusalas on ilmsete vigade kontrollimine, ja kutsub liikmesriike üles säilitama tasakaalu pakutavate digitaalmeedia teenuste vahel ning tagama õiglast konkurentsi ja seeläbi kindlustama elujõulist meediamaastikku ka veebikeskkonnas;

83. palub komisjonil aru anda oma uuringutest, mis keskenduvad riigiabieeskirjade rakendamisele postisektoris, ja palub neid uuringuid intensiivistada;

84. rõhutab vajadust tõhustatud koostöö järele komisjoni ja riiklike konkurentsiametite vahel, et välja töötada ühine kontseptsioon, mis käsitleks konkurentsi toiduainete turul ja mis põhineks pideval teabevahetusel, probleemide varajasel kindlakstegemisel ja ülesannete tõhusal jagamisel Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete vahel, sest toiduainete turge iseloomustavad riiklik piiratus ning õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised eripärad;

85. rõhutab, et selle tõhustatud koostöö eesmärgiks peaks olema tervikliku lähenemise väljatöötamine konkurentsieeskirjade kaitse, kontrolli ja rakendamise vallas, et tagada tarbija huvides aus konkurents toiduainete turul ning optimaalne varustamine;

86. on seisukohal, et komisjon peaks seoses kaubandusturu praeguse kontrollimisega uurima rahvusvaheliste ostuühenduste tegevust, sest nende nii saadud ostujõust tingitud hinnaeelised ei jõua ilmselt tarbijateni madalamate jaemüügihindadena;

87. tuletab meelde, et 2009. aasta oktoobris pärast peamiselt tootjaid mõjutanud piimasektori kriisi loodud kõrgetasemeline töörühm on esitanud oma soovitused, muu hulgas lepinguliste suhete ja tootjate läbirääkimiste suutlikkuse kohta; kutsub komisjoni üles soodustama ühenduse konkurentsiõiguse eeskirjadega kooskõlas selle kohest arengut;

88. nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks koostöös liikmesriikide konkurentsiasutustega hoolikamalt konkurentsi olukorda agrotööstussektoris, pidades eriti silmas läbipaistvust ja tarbijahindade liikumist; palub komisjonil esitada uuring, milles keskendutakse eelkõige mõjule, mida avaldab suurte toidutarnijate ja hulgimüüjate turujõud, mis võimaldab neil mõjutada toiduturu toimimist;

89. kordab sellega seoses oma varasemat üleskutset uurida veebireklaami, otsingumootorite ja toiduainetööstuse sektorit; nõuab meedia, sh kõigi meediasisu levitamise kanalite nagu trükimeedia, televisioon, raadio ja internet, koondumise uurimist; nõuab komisjonilt analüüsi esitamist telekommunikatsiooni- ja autotööstuse sektori konkurentsi kohta;

90. on seisukohal, et konkurents põllumajandusliku tootmise valdkonnas on eeltingimus Euroopa riikide tarbijatele madalamate hindade tagamisele, ning nõuab, et komisjon jälgiks hoolikamalt konkurentsi olukorda agrotööstussektoris, pidades eriti silmas tuge, läbipaistvust ja tarbijahindade liikumist;

91. peab kahetsusväärseks, et konkurentsi edendamisel ravimisektoris pole edusamme tehtud, ning kutsub komisjoni üles edendama ühtse ravimituru väljakujundamist ja suurendama näiteks sel eesmärgil Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli tsentraliseeritud korras müügiloa saavate ravimite puhul; palub komisjonil võidelda kuritarvitamise vastu, mis võib tuleneda sellest, et süstemaatiliselt kasutatakse patendikogumeid, mis takistavad geneeriliste ravimite turule tulekut ning piiravad taskukohaste ravimite kättesaadavust; nõuab tungivalt, et komisjon määraks karistused geneeriliste ravimite vastu suunatud eksitavate teavituskampaaniate eest;

92. on arvamusel, et konkurents tervishoiusektoris parandaks tervishoiuteenuste kvaliteeti, mis tuleks kasuks Euroopa patsientidele; kutsub komisjoni üles jälgima tervishoiusektorit ja eriti konkurentsi riiklike ja erahaiglate vahel; palub komisjonil uurida põhjalikumalt juhtumeid, kus erahaiglad kaebavad riigihaiglaid soodustava ristsubsideerimise üle neis riikides, kes on liberaliseerinud selle sektori;

93. toonitab vajadust tagada transpordiliikide vahel ja nende siseselt aus konkurents selgete ning läbipaistvate hinnakujundusstruktuuride ja hinnapoliitika kujundamiseks, ning selle üle järelevalvet teostada;

94. palub komisjonil analüüsida viimastel aastatel teiste sektorite hulgas autotööstusele antud märkimisväärse abi mõju eri transpordiliikide vahelisele konkurentsile;

95. kutsub komisjoni üles tagama läbipaistvust teenindusaegade jaotamisel ja tegelikul kasutamisel, et kindlustada lennundussektoris tegelik konkurents;

96. palub komisjonil esitada ülevaade juhtumitest, kus odavlennufirmad on võrreldes teiste lennuettevõtjatega saanud rohkem kasu riiklikust toetusest seoses neile kehtestatud eritingimustega teatavate lennujaamade kasutamisel, mis kehtivad kauem kui lennuettevõtjatele ette nähtud kolmeaastane starditoetus;

97. rõhutab vajadust asjakohaselt piirata meretranspordikonsortsiumide konteinerilaevandusettevõtjate turuosa ja jagada tegevuseelised – nii merevedude kui ka tagamaa teenindamiseks – vastavalt ausat konkurentsi käsitlevatele ELi eeskirjadele ja määrusele (EÜ) nr 906/2009 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta; rõhutab lisaks vajadust tagada laevandusettevõtjate igapäevane koostöö ühiste liinilaevandusteenuste osutamiseks, et tagada laevandusteenuste tõhusus ja kvaliteet;

98. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada transpordi siseturu lõplik väljakujundamine ja aus konkurents transpordisektoris ning austada samal ajal muid Euroopa Liidu poliitikaeesmärke, nagu korralikult toimivad transpordi- ja liikuvusteenused, poliitikaeesmärgid avalike teenuste, ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas ning ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid süsinikdioksiidi heitkoguste ja naftast sõltuvuse kohta;

99. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada võrdsed konkurentsitingimused eri transpordiliikide ning era- ja riigiettevõtjate vahel ühe transpordiliigi piires;

100. kutsub komisjoni üles tagama suuremat läbipaistvust riiklike ja avaliku sektori raudtee-ettevõtjate, sealhulgas nende maanteevedudega tegelevate tütarettevõtjate vahelistes suhetes ning rahaülekannete küsimustes;

101. kutsub komisjoni üles esitama ülevaadet eri transpordiliikide ja eri liikmesriikide maksustamise, lõivude, infrastruktuuri rahastamise, tasude ja käibemaksusüsteemide ning nende mõju kohta transpordiliikidevahelisele ja -sisesele konkurentsile ning näitama selles ülevaates, millist mõju avaldab kohustuslik ja piiramatu raudtee kasutustasu võrreldes vabatahtliku ning piiratud maanteede kasutamise tasuga;

102. palub komisjonil hinnata, kas teatavas liikmesriigis asuva raudtee-ettevõtte kaubandusmaksu tühistamine on ELi konkurentsieeskirjadega kooskõlas, kui sellega samaaegselt kaasneb kindlasummalise maksu kehtestamine raudteeveeremile;

103. palub komisjonil reisijate õigusi ja viivituste eest hüvitamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel tagada õiglased ning võrdsed viivituste hüvitamisskeemid kõigi transpordiliikide puhul ja luua käitajate ning klientide vahel sõltumatud vahekohtud;

104. rõhutab vajadust vältida liberaliseeritud maanteetransporditurul ebaausat konkurentsi, tagada selleks sotsiaal-, ohutus- ja keskkonnaeeskirjade nõuetekohane rakendamine ning pöörata eritähelepanu selle turu kabotaažile ja dumpingule avamisele;

105. palub komisjonil teha jõupingutusi raudteetranspordi siseturu väljakujundamiseks ning avada sel eesmärgil liikmesriikide reisijateveo turud; lisaks palub komisjonil üleminekuajal teha vastastikuse klausli kasutamise ettepanek neile liikmesriikidele, kes otsustavad oma turud varem avada;

106. juhib komisjoni tähelepanu kaudsetele konkurentsitõketele transpordisektoris, mis tulenevad ohutus-, koostalitlusvõime- ja tüübikinnituseeskirjade erinevustest;

107. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tehtud otsuste abil konkurentsieeskirjade ühtne ja ühtlustatud rakendamine raudteesektoris; rõhutab eriti raudteejärelevalveasutuste (reguleerijate) ning riiklike ja üleeuroopaliste konkurentsiametite ühtsuse vajalikkust;

108. toetab kindlalt ELi patendi ja üleliidulise patendivaidluste lahendamise mehhanismi loomist, et kaotada praeguste patente käsitlevate sätete tekitatud konkurentsimoonutused;

109. rõhutab, et teaduslik ja tehniline innovatsioon, patendid ja kultuuritööstus annavad Euroopa majandusse olulise panuse; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid leiaksid ELi ühtse patendisüsteemi lahendamata küsimuste jaoks kiiresti lahendused; peab seetõttu tervitatavaks eesmärki, et esimesed Euroopa patendid antakse 2014. aastal, nagu sätestatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit”;

110. kordab uuesti, et ELis sõltub konkurents suurel määral uuendusvõimest, teadus- ja arendustegevuseks vajalikest vahenditest ning innovatsiooni ja tootmisprotsessi omavahelisest sidumisest;

111. rõhutab, et teadusuuringutel on Euroopa konkurentsivõime parandamises keskne roll; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et teadus- ja arendustegevusse investeerimises saavutatakse kolme protsendi eesmärk;

° °

112. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.
[2] ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
[3] ELT C 270, 25.10.2008, lk 8.
[4] ELT C 10, 15.1.2009, lk 2.
[5] ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.
[6] ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.
[7] ELT C 16, 22.1.2009, lk 1.
[8] ELT C 45, 24.2.2009, lk 7.
[9] ELT C 136, 16.6.2009, lk 13.
[10] ELT C 136, 16.6.2009, lk 3.
[11] ELT C 85, 9.4.2009, lk 1.
[12] ELT C 82, 1.4.2008, lk 1.
[13] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0099.
[14] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0050.
[15] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0191.
[16] ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23.

majandus- ja rahanduskomisjonile

konkurentsipoliitika aruanne, 2009
(2010/2137(INI))

Arvamuse koostaja: Silvana Koch-Mehrin

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et ELi konkurentsipoliitika, mis põhineb avatud turgudel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise tingimus;

2. kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ning andma aru kolmanda energiapaketi kiire, asjakohase ja plaanipärase rakendamise kohta liikmesriikide poolt ning hindama selle tõhusust hästi toimiva siseturu loomisel; kutsub komisjoni tungivalt üles algatama energiasektori küsimustes täiendava uuringu, kui hindamine peaks lõppema negatiivsete tulemustega; soovitab komisjonil sel juhul esitama täiendavad meetmed, mis tagaksid konkurentsivõimelised turutingimused;

3. rõhutab, et Euroopa energiainfrastruktuuri moderniseerimine on energiapoliitika oluline eesmärk ning seetõttu kiidab heaks asjaolu, et Euroopa energiastrateegia (2011–2020) keskendub arukale ja kaasaegsele infrastruktuurile, mis peaks kiirendama kaasaegsete üleliiduliste integreeritud võrkude teket, kuna see elavdab konkurentsi Euroopa energiaturul, pakub tarbijatele laiemat valikut, suurendab tarnijate arvu ja tugevdab Euroopa varustuskindlust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles välja arendama olulised investeeringud ja kujundama lõplikult välja energia siseturu;

4. tunnistab, et tugev turukontsentratsioon ning puudulik läbipaistvus toormeturul võib oluliselt takistada konkurentsi ning avaldada negatiivset mõju Euroopa tööstusele; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima toormeturgusid, näiteks rauamaagiturgu ning eriti komisjoni poolt määratletud 14 kriitilise tähtsusega tooraineturgu, et teha kindlaks, millises ulatuses need turud vajavad rohkem läbipaistvust ja konkurentsi;

5. pöörab tähelepanu oma nõudmisele, et kõikide ELi poliitikavaldkondade vahel peab valitsema järjepidevus ning rõhutab ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteete; rõhutab, et eriti konkurentsipoliitika alal on see olulise tähtsusega;

6. avaldab kahetsust, et siseturu teise paketi rakendamine ei ole täielikult lõpule viidud, mis ei lase energiasektori liberaliseerimise potentsiaali täielikult avalduda ning takistab tõhusat konkurentsi;

7. tuletab meelde, et hästitoimiv turg stimuleerib energiatõhusust;

8. rõhutab, et hiljutine gaasikriis näitas, et juurdepääs gaasi infrastruktuurile Euroopas on vajalik turgude integreerimiseks ning konkurentsi arengul on täita oluline roll gaasivarustuse kindluse tagamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama varustuskindlust ning selleks soodustama investeerimist ülekandevõimsusse, suurendama tarnijate arvu turul ning vähendama sõltuvust tavatarnijatest;

9. juhib tähelepanu asjaolule, et reguleeritud energiahinnad avaldavad siseturu sujuvale toimimisele negatiivset mõju ning on sellel alal jätkuvalt tõsiseks probleemiks, mis võib moonutada konkurentsi ning mõjutada negatiivselt investeeringuid ja stiimuleid energiatõhususe jaoks; kutsub komisjoni üles esitama analüüsi selle kohta, kui suures ulatuses mõjutavad hindade kontrollimehhanismid konkurentsi ja investeeringuid energiasektoris;

10. märgib, et toorainetega spekuleerimine võib avaldada turgudele ja konkurentsile negatiivset mõju; peab tervitatavaks Prantsusmaa kavatsust tegeleda oma G-20 eesistujariigiks olemise ajal selle probleemiga; märgib, et peale põllumajandussaaduste tuleks tähelepanu pöörata ka metallidele;

11. tuletab meelde, et digitaalne konvergents ning koostalitlusvõime ja standardite kasvav tähtsus on globaalses keskkonnas, kus kõik on vastastikku üha enam seotud, on info- ja sidetehnoloogia valdkonna jaoks keskse tähtsusega; rõhutab samuti, kui tähtis on info- ja sidetehnoloogia valdkonnas pidevalt tagada konkurentsivabadust, samas kui turule ilmuvad uued tooted ja teenused; kutsub seetõttu komisjoni üles tegelema nende probleemidega horisontaalseid koostöölepinguid käsitlevates, peatselt vastuvõetavates juhistes;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama konkurentsi elavdamiseks avalike hangete poliitikat, näiteks kaasates pakkumistesse keskkonna- ja sotsiaalsed kriteeriumid;

13. tõdeb, et ELis sõltub konkurents suurel määral uuendusvõimest, teadus- ja arendustegevuseks vajalikest vahenditest ning seoste innovatsiooni ja tootmisprotsessi omavahelisest sidumisest;

14. kordab parlamendi varasemaid üleskutseid uurida sektorite kaupa meedia koondumist, mis hõlmaks kõiki infosisu jagamise kanaleid, näiteks trükimeedia, televisioon, raadio ja internet;

15. peab tervitatavaks suuniste vastuvõtmist riigiabi andmise kohta lairibaside (ADSL, kaabelside, mobiilside, traadita ja satelliitside lairibateenused) põhivõrkude arendamiseks ja toetust väga kiiretele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (kiudoptilised võrgud ja täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud) ning palub komisjonil ja liikmesriikidel levitada ja edendada parimaid tavasid ja suurendada konkurentsi;

16. juhib tähelepanu määrusele (EÜ) nr 544/2009 ühendusesiseste rändlustasude kohta, mis jõustus 1. juulil 2010, tänu millele kõneposti ja SMSi rändluse teenuste hinnad tarbija jaoks alanesid; märgib siiski, et rändlusturgudel ei ole konkurents veel piisavalt arenenud ning endiselt esineb struktuuriprobleeme; palub komisjoni oma 2011. aasta ülevaates ette näha võimaluse kaotada täielikult ühendusesisesed rändlustasud;

17. rõhutab digitaalteenuste siseturu edendamise tähtsust; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on suurendada tarbija usaldust online-teenustesse ja nende teenuste kättesaadavust, seda eelkõige tarbijate õiguste ja isikliku teabe kaitse tugevdamisega ning viimaste takistuste kaotamisega piiriülese online-kaubanduse ja -tehingute teelt;

18. avaldab kahetsust, et uute, neljanda põlvkonna mobiilsidesageduste oksjonid ei olnud mõnedes liikmesriikides korraldatud piisavalt läbipaistval viisil; julgustab komisjoni ka edaspidi tähelepanelikult jälgima liikmesriikide tegevust selles valdkonnas ning kohustama liikmesriike põhjalikult analüüsima spektrit käsitlevate otsuste mõju konkurentsile ning võtma vajalikke meetmeid konkurentsi kahjustavate tulemuste vältimiseks kooskõlas muudetud GSM-direktiiviga ning tagada sellega turuosalistele ja uutele turule sisenejatele võrdsed võimalused;

19. võtab teadmiseks läbi vaadatud 2009. aasta ringhäälinguteatise, milles kinnitatakse uuesti, et avalik-õigusliku ringhäälingu ülesande, rahastamise ja korralduse määratlemine on liikmesriikide ainupädevuses, seevastu komisjoni vastutusalas on ilmsete vigade kontrollimine, ning kutsub liikmesriike üles säilitama tasakaalu pakutavate digitaalmeedia teenuste vahel, tagama õiglast konkurentsi ning seeläbi kindlustama elujõulist meediamaastikku ka veebikeskkonnas;

20. rõhutab konkurentsipoliitika uut ja tähtsat rolli digitaalmajanduses; palub komisjonil tähelepanelikult jälgida tehnoloogilisi arengusuundi digitaalturul ja vajaduse korral reageerida kiiresti, et digitaalsed platvormid saaksid jääda võimalikult avatuks, ning sel eesmärgil rangelt rakendada konkurentsieeskirju;

21. kutsub komisjoni üles kaalutlema konkurentsi käsitlevate õigusaktide lisamist intellektuaalomandi õiguste kaitse integreeritud regulatiivsesse raamistikku võiks, et vältida intellektuaalomandi õiguste rikkumist;

22. rõhutab, et teaduslik ja tehniline innovatsioon, patendid ja kultuuritööstus annavad Euroopa majandusse olulise panuse; kutsub seetõttu liikmesriike üles leidma ELi ühtse patendisüsteemi lahendamata küsimuste jaoks kiiresti lahendused; peab seetõttu tervitatavaks eesmärki, et esimesed Euroopa patendid antakse 2014. aastal, nagu sätestatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit”;

23. rõhutab, et teadusuuringutel on Euroopa konkurentsivõime parandamises keskne roll; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et teadus- ja arendustegevusse investeerimises saavutatakse 3 protsendiline eesmärk;

24. juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on kogu Euroopa majanduse jaoks eriti tähtsad; rõhutab VKEde suurt potentsiaali uuendustegevuse valdkonnas ning kordab oma palvet, et komisjon lisaks selleteemalise peatüki, milles keskendutaks õiglastele ja mittediskrimineerivatele konkurentsitingimustele VKEde jaoks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

2009. aasta konkurentsipoliitika aruanne
(2010/2137(INI))

Arvamuse koostaja: Cristian Silviu Buşoi

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. õnnitleb komisjoni konkurentsieeskirjade paindliku, kuid kindla kohaldamise puhul, et leevendada majanduskriisi mõju ettevõtetele ja tarbijatele ning stabiliseerida Euroopa majandust;

2. palub komisjonil tagada, et pangad maksavad riigiabi tagasi niipea, kui finantssektor on taastunud, tagades ausa konkurentsi siseturul ja võrdsed võimalused seoses turult väljumise tingimustega; rõhutab, et pikas perspektiivis tuleb kõik tähtajalised riiklikud abimeetmed, eeskätt autotööstuse sektoris, täielikult lõpetada;

3. kutsub komisjoni üles hindama, milline on tegevust reguleerivate meetmete mõju konkurentsile ja millised on nende meetmete tagajärjed klientide ja tarbijate jaoks;

4. kutsub komisjoni üles tooma oma iga-aastases konkurentsipoliitika aruandes selgemalt välja konkurentsist tulenevad eelised tarbijate jaoks;

5. rõhutab vajadust luua sünergiat konkurentsi- ja tarbijakaitsepoliitika vahel, muu hulgas luua konkurentsiõiguse rikkumise ohvrite jaoks osalemispõhimõttel rajanev Euroopa kollektiivne hüvitusmehhanism, pidades silmas Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis kindlaks määratud kriteeriume, nagu hüvitise maksmine üksnes tegelikult kannatatud kahju korral tuvastatud isikute ringile või nende esindajale; palub komisjonil kaaluda, mil viisil sobituks selline mehhanism riikide kehtivasse õiguskorda;

6. on rahul vertikaalseid kokkuleppeid käsitleva üldise grupierandi määrusega, sest see tagab tootmise ja müügi tasakaalu; kuid juhib tähelepanu sellele, et konkurentsiklauslite tähtaegade eiramine ei ole praktikas sugugi tavatu, ning kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu sellistele rikkumistele;

7. rõhutab vajadust tõhustatud koostöö järele komisjoni ja riiklike konkurentsiametite vahel, et välja töötada ühine kontseptsioon, mis käsitleks konkurentsi toiduainete turul ja mis põhineks pideval teabevahetusel, probleemide varajasel kindlakstegemisel ja ülesannete tõhusal jagamisel Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete vahel, sest toiduainete turge iseloomustavad riiklik piiratus ning õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised eripärad;

8. rõhutab, et selle tõhustatud koostöö eesmärgiks peaks olema tervikliku lähenemise väljatöötamine konkurentsieeskirjade kaitse, kontrolli ja rakendamise vallas, et tagada tarbija huvides aus konkurents toiduainete turul ning optimaalne varustamine;

9. on seisukohal, et komisjon peaks seoses kaubandusturu praeguse kontrollimisega uurima rahvusvaheliste ostuühenduste tegevust, sest nende ostujõust tingitud hinnaeelised ei jõua ilmselt tarbijateni madalamate jaemüügihindadena;

10. palub komisjonil trahvide arvutamise alused läbi vaadata ning vajadusel lisada uued trahvimispõhimõtted määrusesse (EÜ) nr 1/2003;

11. tuletab meelde vajadust energia siseturu järele, mis võimaldab tarbijatel osta energiat jõukohase hinnaga, ning rõhutab, et järjekindlalt on vaja edendada energia siseturu paketi täielikku rakendamist; palub komisjonil tagada, et ühinemised ei kaotaks turu liberaliseerimise eeliseid tarbijate jaoks; juhib tähelepanu vajadusele kaotada kiiresti konkurentsimoonutused, mis on tingitud reguleeritud energiahindadest;

12. kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi raudteetranspordi siseturu väljakujundamiseks ning liberaliseerima sel eesmärgil riikide reisijateveo turud; lisaks palub komisjonil üleminekuajal teha vastastikuse klausli kasutamise ettepanek neile liikmesriikidele, kes otsustavad oma turud varem avada;

13. peab kahetsusväärseks, et konkurentsi edendamisel ravimisektoris pole edusamme tehtud, ning kutsub komisjoni üles edendama ühtse ravimituru väljakujundamist ja suurendama näiteks sel eesmärgil Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli tsentraliseeritud korras müügiloa saavate ravimite puhul; palub komisjonil võidelda kuritarvitamise vastu, mis võib tuleneda sellest, et süstemaatiliselt kasutatakse patendikogumeid, mis takistavad geneeriliste ravimite turule tulekut ning piiravad taskukohaste ravimite kättesaadavust; nõuab tungivalt, et komisjon määraks karistused geneeriliste ravimite vastu suunatud eksitavate teavituskampaaniate eest;

14. on arvamusel, et konkurents tervishoiusektoris parandaks tervishoiuteenuste kvaliteeti, mis tuleks kasuks Euroopa patsientidele; kutsub komisjoni üles jälgima tervishoiusektorit ja eriti konkurentsi riiklike ja erahaiglate vahel; palub komisjonil uurida põhjalikumalt juhtumeid, kus erahaiglad kaebavad riigihaiglaid soodustava ristsubsideerimise üle neis riikides, kes on liberaliseerinud selle sektori;

15. toetab kindlalt ELi patendi ja üleliidulise patendivaidluste lahendamise mehhanismi loomist, et kaotada praeguste patente käsitlevate sätete tekitatud konkurentsimoonutused;

16. palub komisjonil kanda hoolt, et telekommunikatsioonisektori siseriiklikud reguleerivad asutused järgiksid tema soovitust kõne lõpetamise tasude kohta, et kaotada konkurentsimoonutused; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks täiendavaid meetmeid, kui oodatud tulemust, s.t madalamaid tarbijahindu, ei saavutata;

17. on veendunud, et konkurentsiõiguse rikkumised maksekaartide turul mõjutavad tarbijaid negatiivselt; toetab komisjoni jõupingutustes võidelda ebaharilikult kõrgete piirüleste mitmepoolsete vahendustasude vastu, mille tagajärjel kallinevad tootehinnad tarbijate jaoks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

2009. aasta konkurentsipoliitika aruanne
(2010/2137(INI))

Arvamuse koostaja: Michael Cramer

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada transpordi siseturu lõplik väljakujundamine ja aus konkurents transpordisektoris ning austada samas muid Euroopa Liidu poliitikaeesmärke, nagu korralikult toimivad transpordi- ja liikuvusteenused, poliitikaeesmärgid avalike teenuste, ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas ning ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid süsinikdioksiidi heitkoguste ja naftast sõltuvuse kohta;

2. rõhutab vajadust viia lõpule vabaturu kujundamine kõigile transpordiliikidele, et tagada piirideta siseturg, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kus selged ja lihtsalt jõustatavad eeskirjad tekitavad vaba ja õiglase konkurentsi;

3. palub komisjonil avaldada aruanne ülevaatega igasugusest ühistranspordile antavast riigiabist, pidades silmas vajadust lõplikult välja kujundada siseturg kõigi transpordiliikide jaoks;

4. rõhutab asjaolu, et finants- ja majanduskriis on põhjustanud väga palju pankrotte ja ettevõtlustegevuse ebaõnnestumisi, sealhulgas transpordiala VKEde ja mikroettevõtjate seas, et kriisiohjamiskavad on olnud valdavalt riiklikud kavad ning et Euroopa tasandil kooskõlastamine on olnud hilinenud ja ebatõhus; peab kahetsusväärseks, et majanduskriisi mõjude paremaks ettenägemiseks ja tõrjumiseks puudus transpordiettevõtjate kuubaromeetri taoline üleeuroopaline mehhanism; märgib, et üleeuroopalisel tasandil oleks võinud pakkuda meetmeid, et aidata transpordiettevõtjatel jagu saada rahavoogude ja ajutiste lisakuludega seotud raskustest, et vältida riiklike kavade kattumist ning mitte kahjustada riigiabi üldist korraldust või vajadust vaba konkurentsi järele;

5. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada võrdsed konkurentsitingimused eri transpordiliikide ning era- ja riigiettevõtjate vahel ühe transpordiliigi piires;

6. kinnitab oma toetust komisjoni suunistele transpordi valdkonnas keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta, mis aitab suurendada Euroopa transpordisektori jätkusuutlikkust; soovitab komisjonil tugevdada transpordisektoris lubatud riigiabi stimuleerivat mõju;

7. toonitab vajadust tagada transpordiliikide vahel ja nende siseselt aus konkurents selgete ning läbipaistvate hinnakujundusstruktuuride ja hinnapoliitika kujundamiseks, ning selle üle järelevalvet teostada;

8. palub, et komisjon teostaks järelevalvet sotsiaalsete, ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise üle, näiteks kaubaveo eri liikide (maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransport) või lähilendude ja pikamaa-reisirongiliikluse vahel;

9. kutsub komisjoni üles tooma suuremat läbipaistvust riiklike ja avaliku sektori raudtee-ettevõtjate, sealhulgas nende maanteevedudega tegelevate tütarettevõtjate vahelistesse suhetesse ning rahaülekannete küsimustesse;

10. kutsub komisjoni üles esitama ülevaadet eri transpordiliikide ja eri liikmesriikide maksustamise, lõivude, infrastruktuuri rahastamise, tasude ja käibemaksusüsteemide ning nende mõju kohta transpordiliikidevahelisele ja -sisesele konkurentsile ning näitama selles ülevaates, millist mõju avaldab kohustuslik ja piiramatu raudtee kasutustasu võrreldes vabatahtliku ning piiratud maanteede kasutamise tasuga;

11. palub komisjonil välja selgitada, kas mingis liikmesriigis asuva raudtee-ettevõtja kaubandusmaksu tühistamine on ELi konkurentsieeskirjadega kooskõlas, kui sellega samaaegselt kaasneb kindlasummalise maksu kehtestamine raudteeveeremile, kuna nii peavad välisriikide ettevõtjad, erinevalt antud liikmesriigi ettevõtjatest, lisaks veeremimaksule maksma endiselt ka kaubandusmaksu, mis rikub ausa konkurentsi põhimõtet;

12. palub komisjonil reisijate õigusi ja viivituste eest hüvitamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel tagada õiglased ning võrdsed viivituste hüvitamisskeemid kõigi transpordiliikide puhul ja luua käitajate ning klientide vahel sõltumatud vahekohtud;

13. palub komisjonil analüüsida viimastel aastatel autotööstusele antud märkimisväärse abi mõju eri transpordiliikide vahelisele konkurentsile;

14. rõhutab vajadust vältida liberaliseeritud maanteetransporditurul ebaausat konkurentsi, tagada selleks sotsiaal-, ohutus- ja keskkonnaeeskirjade nõuetekohase rakendamine ning pöörata eritähelepanu selle turu kabotaažile ja dumpingule avamisele;

15. palub komisjonil õigusloome abil võidelda diskrimineerimise vastu, mida kogetakse merendussektoris, sealhulgas isegi ELi siseses kaubavahetuses liikmesriikide kehtestatud tollide jm bürokraatlike eeskirjade tõttu, mis ei kehti muude transpordiliikide puhul;

16. palub komisjonil esitada ülevaade juhtumitest, kus odavlennufirmad olid/on soodsamas olukorras võrreldes teiste lennuettevõtjatega seoses neile kehtestatud eritingimustega teatavate lennujaamade kasutamisel, mis kehtivad kauem kui lennuettevõtjatele ette nähtud kolmeaastane starditoetus;

17. palub komisjonil parandada korda, kuidas transpordisektoris saaks teatavatel juhtudel rakendada ühekordset riigiabi;

18. kutsub komisjoni üles tagama läbipaistvust teenindusaegade jaotamisel ja tegelikul kasutamisel, et kindlustada lennundussektoris tegelik konkurents;

19. tunneb heameelt komisjoni esimese raudteepaketi läbivaatamise ettepaneku üle ja palub, et komisjon ei lubaks liikmesriikidel ja nende raudtee-ettevõtjatel tõkestada või takistada muude ettevõtjate sisenemist oma raudteeteenuste turule, eeskätt kui nad ise osalevad muude turgude avanemises (vastastikkuse põhimõte);

20. juhib komisjoni tähelepanu kaudsetele konkurentsitõketele transpordisektoris, mis tulenevad ohutus-, koostalitlusvõime- ja tüübikinnituseeskirjade erinevustest;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valvsusele, et tagada nii ELi kui liikmesriikide tasandil tehtud otsuste abil konkurentsiõiguse eeskirjade ühtne ja ühtlustatud rakendamine raudteesektoris; rõhutab eriti raudteejärelevalveasutuste (reguleerijate) ning riiklike ja üleeuroopaliste konkurentsiametite ühtsuse vajalikkust;

22. rõhutab vajadust asjakohaselt piirata meretranspordikonsortsiumide konteinerilaevandusettevõtjate turuosa ja jagada tegevuseelised – nii merevedude kui ka tagamaa teenindamiseks – vastavalt ausat konkurentsi käsitlevatele ELi eeskirjadele ja määrusele (EÜ) nr 906/2009 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta; rõhutab ka vajadust tagada laevandusettevõtjate igapäevane koostöö ühiste liinilaevandusteenuste osutamiseks, et tagada laevandusteenuste tõhusus ja kvaliteet;

23. palub komisjonil õiguskindluse suurendamiseks esitada ettepanek sadamatele sadamainfrastruktuuri rajamiseks antava riikliku toetuse kohta;

24. võttes arvesse Lissaboni lepingut, uusi konsolideeritud pädevusi ja turismi majanduslikku potentsiaali ELi jaoks, palub komisjonil hõlbustada turismiettevõtjate vahelist ennetavat koostööd ja võtta vajalikke meetmeid ELi nn tippsihtkohtade ülemaailmse konkurentsivõime tagamiseks.

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Fiona Hall, Romana Jordan Cizelj, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia De Campos, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Silvana Koch-Mehrin, Ivari Padar, Vladko Todorov Panayotov, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău, Catherine Trautmann

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Õigusteave - Privaatsuspoliitika