SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,

SELETUSKIRI

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (16.12.2010)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

19.1.2011 - (07782/2010 – C7‑0148/2010 – 2010/0057(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Francesca Balzani

Menetlus : 2010/0057(NLE)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0002/2011

Esitatud tekstid :

A7-0002/2011

Arutelud :

PV 02/02/2011 - 18
CRE 02/02/2011 - 18

Hääletused :

PV 03/02/2011 - 8.6
PV 03/02/2011 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0035

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,
SELETUSKIRI
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta

(07782/2010 – C7‑0148/2010 – 2010/0057(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07782/2010);

– võttes arvesse Genfi banaanikaubanduslepingu eelnõu (07968/2010) ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu eelnõu (07970/2010);

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0148/2010);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A7‑0002/2011),

1. annab nõusoleku lepingute sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela ja Ameerika Ühendriikide valitsustele ja parlamentidele.

Banaanikaubandus

Banaanid on riisi, nisu ja maisi järel maailma tähtsuselt neljas põllumajandustoode ning aitavad oluliselt kaasa toiduga kindlustatuse tagamisele. Samas on enamiku banaane tootvate riikide toodang mõeldud ainult sise- ja mõnikord ka piirkondlikule turule ning ainult 20% maailma banaanitoodangust suunatakse rahvusvahelisse kaubandusse.

Rahvusvahelises banaanikaubanduses osaleb ainult piiratud arv banaane tootvaid riike. Kontroll banaanikaubanduse üle on koondunud väheste ettevõtete kätte, kusjuures viis suurimat hargmaist ettevõtet kontrollivad rohkem kui 80% rahvusvahelisest banaanikaubandusest.

Viimastel aastatel on aga kontroll hakanud libisema hargmaiste banaanikaubandusettevõtete käest mõnede juhtivate ELi turgude, sealhulgas Ühendkuningriigi suurkaupluste kätte.

ELi tarbijad ostsid 2008. aastal üle 5,4 miljoni tonni banaane. EL importis peaaegu 90% tarbitud banaanidest (72,5% Ladina-Ameerikast ja 17% Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidest).

Ülejäänud 11% banaanidest tarnisid viis ELi liikmesriiki – Küpros, Prantsusmaa (Guadeloupe’i ja Martinique’i ülemeredepartemangud), Kreeka, Portugal (Madeira ja mandripiirkonnad) ning Hispaania (Kanaari saared).

Banaanivaidluse lahendamine

Euroopa Liit, rühm Ladina-Ameerika riike ja Ameerika Ühendriigid saavutasid 15. detsembril 2009. aastal kokkuleppe ELi banaaniimpordi tariifide üle, lahendades ühe kõige pikema ja teravama vaidluse mitmepoolse kaubandussüsteemi lähiajaloos.

ELi vaidlus rühma Ladina-Ameerika banaanitootjariikide ja Ameerika Ühendriikidega liidu banaaniimpordi poliitika üle oli WTOs kestnud kümmekond aastat.

WTO peadirektor Pascal Lamy avaldas suurt heameelt ühe WTO ajaloo tehniliselt kõige keerulisema, poliitiliselt tundlikuma ja kaubanduslikult olulisema õigusliku vaidluse lõppemise üle.

Kõne all oli AKV riikide banaaniimpordile ELi poolt osaks saanud eeliskohtlemine võrreldes Ladina-Ameerika päritolu banaanide impordiga. ELi banaaniimpordikord võimaldas AKV riikidel tuua igal aastal tollimaksuvabalt ELi 775 000 tonni banaane, samal ajal kui kõigi teiste eksportijate (enamsoodustusrežiimi alusel tarnijate) banaanidele kehtis tariif 176 eurot tonnilt.

Paljud Ladina-Ameerika riigid, nende seas mõned maailma suurimad banaanieksportijad, olid pikka aega väitnud, et niisugune impordikord andis AKV riikide banaanitootjatele õigusvastase eelise ning sellega rikuti WTO kvantitatiivsete piirangute eeskirju.

Vaidluse tulemusel tegid vaidluste lahendamise vaekogud, apellatsioonikogu ja erivahendajad rea õiguslikke otsuseid ning EL oli sunnitud oma poliitikat muutma.

Leping hõlmab järgmist kolme põhikomponenti:

- kooskõlastatud graafik enamsoodustusrežiimi alusel banaane eksportivate riikide tariifide vähendamise kohta;

- kokkulepe selle üle, kuidas käsitleda nn troopilisi tooteid ja väheneva soodustusega tooteid laiematel WTO läbirääkimistel;

- AKV banaanieksportijate toetuseks mõeldud 190 miljoni euro suurune rahaliste meetmete pakett, nn banaanisektori kaasnevate meetmete programm.

Vaidlused banaanikaubanduse üle on kõigutanud asjaomaste riikide tootmise ja kauplemise tasakaalu. Saavutatud kokkulepe muudab ülemaailmse banaanituru paremini prognoositavaks ja tasakaalustatumaks, ergutab seega investeerimist ja majanduskasvu ning suunab suuremat tähelepanu laiematele tootmistingimustega seotud küsimustele banaanide tarneahelas.

Tariifi vähendamine

Lepingu kohaselt vähendab Euroopa Liit järk-järgult Ladina-Ameerika banaaniekspordi suhtes kehtestatud tariifi praeguselt 176 eurolt tonni kohta, kuni see jõuab 2017. aastaks 114 euroni tonni kohta.

Esimese kärpega, 28 eurot tonni kohta, mida kohaldati tagasiulatuvalt alates lepingu parafeerimise kuupäevast (15. detsember 2009), vähendati tariifi 148 eurole tonni kohta. Järgmise seitsme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2011 vähendatakse tariifi taas iga aasta algul (vastavalt 143, 136, 132, 127, 122, 117 ja 114 euroni).

Kui Doha vooru läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, peatab EL tariifide vähendamise kuni kaheks aastaks. See tähendab, et kui kokkulepet ei ole saavutatud ajaks, mil EL vähendab tariifi 132 euroni tonnilt, ei tee liit uusi kärpeid kuni kahe aasta jooksul ehk hiljemalt 2015. aastani, ning hiljemalt alates 2016. aastast jätkab kokkuleppe kohaselt igal aastal tariifide vähendamist, kuni hiljemalt 1. jaanuariks 2019 jõutakse 114 euroni tonnilt.

Lepinguga, mille ühe punkti kohaselt Ladina-Ameerika banaanieksportijad loobuvad WTOs kõigist vaidlustest ELi vastu, lõpetatakse aastakümneid kestnud konflikt. Lepingupunktis on öeldud, et kui WTO kinnitab ELi uue tariifide vähendamise ajakava, loobuvad Ladina-Ameerika banaanitarnijad kõigist WTOs ELi vastu algatatud vaidlustest ning kõigist nõuetest, mida nad ELile esitasid, kui liit võttis vastu uusi liikmesriike ja kui EL 2006. aastal banaanitariifi muutis, ega taotle Doha vooru läbirääkimistel tariifi edasist vähendamist.

Eraldi kaubandus- ja arengulepingute kohaselt säilib AKV riikide banaanitoodangu tolli- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule, kuid ELi tariifide vähenedes kaotavad nad tõenäoliselt osa turust tõhusamatele Ladina-Ameerika tootjatele.

Nn troopilised ja väheneva soodustusega tooted

Ühtlasi on EL, AKV riigid ja Ladina-Ameerika riigid Doha arengukava läbirääkimistel kooskõlastanud oma seisukohad nn troopiliste ja väheneva soodustusega toodete suhtes. Troopiliste toodete tariife vähendatakse järsemalt, AKV riikidele huvipakkuvate väheneva soodustusega toodete tariifide vähendamine toimub aga suhteliselt pikema aja jooksul.

Leping kujutab endast ELi lõplikku Doha vooru läbirääkimiste järgset kohustust banaanide impordile kehtestatavate tariifide kohta.

Banaanikaubanduse toetusprogramm AKV riikide jaoks

Alates 1994. aastast on EL toetanud banaanitarnijatest AKV riike rohkem kui 450 miljoni euroga, et aidata neil muutustega kohaneda, konkurentsivõimelisemalt banaane toota ja oma majandust muude valdkondade arvel mitmekesistada.

Lisaks korralisele ELi abile saavad peamised banaane tarnivad AKV riigid ELi eelarvest veel kuni 190 miljonit eurot, mille eesmärgiks on aidata neil uue tariifiga kohaneda. Komisjon uurib koos eelarvepädeva institutsiooniga võimalust suurendada toetust veel 10 miljoni euro võrra, kui vastav summa aastaeelarve koostamisel kasutatavaks osutub. Abi eesmärgiks on konkurentsivõime suurendamine, majanduse mitmekesistamine ning kohandamise sotsiaalsete tagajärgede leevendamine.

Banaanisektori kaasnevate meetmete programm hõlmab kümmet AKV banaanieksportijast riiki (Belize, Kamerun, Côte d’Ivoire, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ghana, Jamaica, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Suriname), kellest kaks (Ghana ja Dominikaani Vabariik) ei ole traditsioonilised eksportijad.

Programmi raames pööratakse tavapäraselt tähelepanu konkurentsivõimele ja mitmekesisuse suurendamisele, lisaks aga püütakse lahendada laiemaid tööhõive, hariduse, tervishoiu ning keskkonnaga kohandamisega seotud probleeme.

Programmi rakendamist tuleks alustada 2011. aastal ja see peaks kestma 2013. aasta lõpuni. Programmi raames toetatakse konkurentsivõime parandamiseks mõeldud investeeringuid, majanduse mitmekesisuse suurendamise meetmeid, laiemat sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaga seotud kohandamist.

Abi saav valitsus määrab koostöös komisjoniga kindlaks, milliseid meetmeid toetatakse. Riikidele eraldatavad summad põhinevad kolmel kriteeriumil:

– ELiga peetava banaanikaubanduse maht;

– banaanide ELi eksportimise tähtsus riigi majandusele;

– riigi arengutase (näiteks inimarengu indeksi põhjal).

Ühele riigile aastas eraldatava toetuse suurus on keskmiselt 5 miljonit eurot.

AKV riikide probleemid

Traditsiooniliselt banaane eksportinud AKV riigid tunnevad muret, et banaanikaubanduslepingute tulemuseks võivad olla tõsised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised nihked.

AKV riigid on veendunud, et võimalike kaotuste vähendamiseks pärast banaanikaubanduslepingu jõustumist ning banaane eksportivatele Ladina-Ameerika riikidele muude kahepoolsete tariifsete soodustuste andmist oleks banaane eksportivate AKV riikide tootmise ning kaubanduse kohandamismeetmeteks vaja palju suuremat rahalist toetust.

Euroopa banaanitootjad

ELi banaanisektorit toetatakse POSEI programmi raames. ELi ühise turukorralduse 2006. aasta banaanireformi tulemusena saavad Euroopa äärepoolseimate piirkondade banaanitootjad sellest programmist igal aastal 279 miljonit eurot.

Kuna POSEI reform toimus 2006. aastal, ei võetud selles arvesse tulevasi tollimaksude vähendamisi importbanaanide pealt. Seepärast ei ole selge, kas praegusest POSEI rahastamisprogrammist piisab, et tagada Euroopa banaanitootjate suutlikkus panna vastu ülemaailmse banaanikaubanduse üha suuremast liberaliseerimisest tingitud survele. WTO banaanikaubanduslepingud võivad ohustada nende konkurentsivõimet ja püsimajäämist.

Kahepoolsed lepingud

Colombia, Peruu ning Kesk-Ameerika riikidega (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama) hiljuti sõlmitud kahepoolsed lepingud tagavad nende riikide ekspordi veelgi parema eeliskohtlemise (tollimaksu vähendatakse 2020. aastaks järk-järgult 75 euroni tonnilt).

See vähendab AKV riikide eelist veelgi.

Maailma suurim banaanieksportija Ecuador, kellega ei ole siiani kahepoolset lepingut sõlmitud, on mures. Kuna Ecuadori peamistel konkurentidel Colombial ja Costa Rical on paremad tariifid, võivad nad Ecuadori turuosa ELi turul kergesti üle võtta. Ecuador saab küll kasu Genfi lepingu kohastest vähendamistest, kuid 2020. aastaks on tollimaks iga Ecuadorist ELi eksporditud banaanitonni pealt 39 eurot suurem kui tema tõsiseimatel piirkondlikel konkurentidel.

Lisaks võivad suured hargmaised ettevõtted, nagu Chiquita ja Dole, ebakindla olukorra tõttu Ecuadori oma tarnijate hulgast välja jätta.

Järeldused

Raportöör on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks andma lepingute sõlmimiseks nõusoleku, kui komisjon ja nõukogu võtavad järgmised kindlad kohustused:

- esimesel võimalusel esitatakse Euroopa Parlamendile hinnang banaanikaubanduslepingute mõju kohta banaanitootjatest arenguriikidele ning Euroopa kaugeimatele piirkondadele kuni aastani 2020;

- parlamendile esitatakse 18 kuud enne banaanisektori kaasnevate meetmete programmi lõppu programmi mõjuhinnang, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

- tehakse konkreetsed algatused banaanikasvatajate ärilise seisundi tugevdamiseks eri tarneahelates;

- banaanitootjatest AKV riikide toetusprogrammi ei püüta rahastada summade ümbertõstmisega arengukoostöö eelarveridadelt;

- banaanisektori kaasnevate meetmete programmi vahendeid eraldatakse riikidele selle järgi, millised on antud riigi banaaniekspordi ja -tootmise oodatavad kaotused, riigi arengutase, kaalutud näitajad ning ELiga peetava banaanikaubanduse maht.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta
(07782/2010 – C7‑0148/2010 – 2010/0057(NLE))

Arvamuse koostaja: Charles Goerens

LÜHISELGITUS

Paljud WTO liikmeks olevad Ladina-Ameerika riigid ning Ameerika Ühendriigid on vaidlustanud vastavalt WTO vaidluste lahendamise menetlusele ELi imporditavate banaanide tootjate suhtes kohaldatava korra, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 404/93.

Vajadus kõrvaldada kooskõlas WTO eeskirjadega mis tahes ebavõrdne kohtlemine tõi kaasa ebasoodsad arbitraaži otsused ELile, kes seejärel pidas viieteistkümne aasta jooksul läbirääkimisi lahenduste üle, pakkudes esmalt välja üksnes tariifidel põhineva korra ja seejärel enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamise.

Läbirääkimised Maailma Kaubandusorganisatsiooniga lõppesid 15. detsembril 2009 ja tulemuseks olid banaanikaubandusleping Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuelaga ning banaanikaubandusleping Ameerika Ühendriikidega.

Komisjoni peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmitud lepingutes on ette nähtud vaidluste lahendamine asjaomaste riikide vahel üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe raames. Lisaks rakendatakse nende lepingutega vastastikuse mõistmise memorandumid, millega kehtestatakse üksnes tariifidel põhinev kord, ja nähakse ette kõikide Ladina-Ameerikast imporditavate banaanide üle peetavate vaidluste lahendamise menetlus.

Lepingute alusel vähendatakse järk-järgult ELi sissetoodud banaanide tollimaksu 2017. aastaks praeguselt 176 eurolt 114 euroni tonni kohta, jättes seejuures võimaluse langetada tollimaksu edaspidi kuni 75 euroni tonni kohta 2020. aastaks. See on võimalus, mille üle Euroopa Komisjon ja mõned enamsoodustusrežiimi Ladina-Ameerika riigid juba praegu peavad läbirääkimisi ning mis asetab kahtlemata veelgi enam ohtu banaanisektori püsimise mitmes AKV riigis.

Eelarve seisukohast vähenevad hinnangute kohaselt nende meetmetega seoses alates 2009. aastast ka ELi omavahendid, sest 15. detsembril 2009 jõustunud lepingutel on tagasiulatuv mõju.

Nõusolekumenetluse raames saab parlament kavandatava õigusakti kas heaks kiita või tagasi lükata, võttes aluseks soovituse vastutavalt komisjonilt, kes antud juhul on rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) ja kellele arengukomisjon esitab käesoleva arvamuse.

Arvamuse koostaja usub, et Genfis sõlmitud lepinguid ei ole võimalik tagasi lükata, sest need on kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjadega ning seega mis tahes ettepanek neist loobuda, isegi kui see on Euroopa Parlamendi volituste ja parlamendis toimuva aruteluga nõuetekohaselt põhjendatud, läheks vastuollu rahvusvahelistes suhetes valitseva põhimõttega pacta servanda sunt.

Arvamuse koostaja lähtus samast seisukohast, käsitledes banaanisektori kaasnevaid meetmeid, mille üle peeti läbirääkimisi samuti Genfis (arengukoostöö rahastamisvahendi ja banaanisektori kaasnevate meetmete määrus) ja mis võimaldavad kümnele banaane tootvale AKV riigile osaliselt hüvitada kõnealuste lepingutega tekitatud kahju. Siinkohal on sobilik rõhutada meid huvitavat arengukoostöö aspekti.

Sellega seoses tundub kohane meelde tuletada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 lõike 1 teises lõigus esitatud põhimõtet, mille kohaselt EL arvestab arengukoostöö eesmärke, kui rakendab poliitikat, mis võib mõjutada arengumaid. On kindel, et nimetatud lepingud avaldavad mõnele riigile ja eriti banaanitootmisega tegelevatele AKV riikidele kahjulikku mõju. Banaanisektori kaasnevad meetmed piirnevad 2013. aastaga ja üksnes korralduslikust aspektist on vajalik, et need riigid saaksid tõhusalt hallata ressursse, mis tagatakse arengukoostöö rahastamisvahendi määrusega (banaanisektori kaasnevad meetmed), ning arengu seisukohast on ilmselge, et tuleb põhjalikult hinnata nende lepingute mõju mitte ainult 2013. aastani, vaid 2020. aastani. Seetõttu on nende lepingute kuni 2020. aastani avaldatava mõju hindamine ülivajalik.

*******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha parlamendile ettepanek anda nõusolek kõnealuste lepingute sõlmimiseks tingimusel, et Euroopa Komisjon esitab niipea kui võimalik hinnangu lepingute avaldatava mõju kohta banaanide tootmisega tegelevatele arengumaadele kuni 2020. aastani.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Corina Creţu, Nirj Deva, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Judith Sargentini

Õigusteave - Privaatsuspoliitika