SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta

27.1.2011 - (13988/2010 – C7‑0335/2010 – 2009/0115(NLE)) - ***

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Silvia-Adriana Ţicău

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(13988/2010 – C7‑0335/2010 – 2009/0115(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13988/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ning Brasiilia Liitvabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu eelnõu (12922/2009);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 218 lõike 8 esimesele lõigule ja lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0335/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A7‑0004/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia Liitvabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele on ühendusel ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingutega.

Sellest tulenevalt volitas nõukogu 5. juunil 2003. aastal komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitavate lepingutega.

Seetõttu pidas komisjon Brasiilia Liitvabariigiga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, millega asendatakse ELi liikmesriikide ja Brasiilia Liitvabariigi vahel sõlmitud 12 kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted. Lepingule kirjutati alla 14. juulil 2010. aastal.

Lissaboni leping

Läbirääkimiste ajal jõus olnud Nice’i lepingu kohaselt konsulteeriti rahvusvaheliste lennunduslepingute küsimuses parlamendiga. 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust[1]. Menetluses olevaid ettepanekuid, mida need muudatused mõjutasid, muudeti ametlikult komisjoni 2. detsembri 2009. aasta teatisega „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele”[2].

Parlamendi rolli suurenemine uue aluslepingu tulemusel tähendab ka kohustust läbirääkimisi põhjalikumalt jälgida, kasutades selleks täiel määral parlamendi kodukorra artiklist 90 tulenevaid võimalusi. Kõigi osaliste seisukohalt on kindlasti soovitav, et kõik olulisemad probleemid, mis võivad kahandada parlamendi valmidust oma nõusolekut anda, selgitatakse välja ja nendega tegeletakse juba aegsasti, mitte alles pärast läbirääkimiste lõppemist.

Lepingu eesmärgid

Artikkel 2 (Liikmesriigipoolne määramine)

Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahelise diskrimineerimise vältimiseks asendatakse tavapärased, kahepoolse lennunduslepingu osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele viitavad määramissätted ELi määramissättega, mis hõlmab ELi kõiki lennuettevõtjaid.

Artikkel 3 (Ohutus)

Selle sättega tagatakse, et kahepoolsete lepingute ohutussätteid kohaldatakse ka olukorras, kus lennuettevõtja on muu liikmesriigi reguleeriva kontrolli all kui lennuettevõtja määranud liikmesriik.

Artikkel 4 (Lennukikütuse maksustamine)

Kuigi tavapärastes kahepoolsetes lepingutes ei ole lennukikütuse maksustamist üldiselt ette nähtud, võimaldab nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) sellist maksustamist Euroopa Liidu territooriumil tegutsemise korral.

Artikkel 5 (Vastavus konkurentsieeskirjadele)

Selle artikliga keelatakse konkurentsi takistamine.

Järeldused

Horisontaalne leping Brasiiliaga viib ELi lennundussuhted Brasiiliaga taas kindlale õiguslikule alusele. See on oluline esimene samm ELi ja Brasiilia lennundussuhete tugevdamisel, mis on võimaldanud pooltel lennunduskoostööd tugevdada ning valmistada ette läbirääkimisi Brasiilia ja ELi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks.

Euroopa Komisjoni palvel volitas ELi transpordinõukogu 15. oktoobril 2010 komisjoni alustama läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks Brasiiliaga, lähtudes turu järkjärgulisest avamisest ning õigusloomekoostööst ja õigusnormide lähendamisest.

Eeldatakse, et selle lepingu tulemusel võib tekkida kuni 460 miljoni euro suurune tarbija ülejääk (madalamatest hindadest saadav kasu). See aitab suurendada tööhõivet ja annab ELi lennuettevõtjatele olulisi uusi ärivõimalusi, samuti toob see kasu reisijatele.

Eeltoodu põhjal teeb raportöör parlamendile ettepaneku lepingu sõlmimine heaks kiita. Kuna leping ei saa jõustuda, kuni seda pole sõlmitud, oleks ka väga soovitav, et nõukogu pärast seda, kui parlament on otsuse teinud, menetluse ilma asjatu viivituseta lõpule viiks.

• [1]               Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v.
• [2]               KOM(2009)0665.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hella Ranner, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philip Bradbourn, Spyros Danellis, Anne E. Jensen, Petra Kammerevert, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Guido Milana, Janusz Władysław Zemke