Menetlus : 2009/0060A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0006/2011

Esitatud tekstid :

A7-0006/2011

Arutelud :

PV 03/02/2011 - 4
CRE 03/02/2011 - 4

Hääletused :

PV 03/02/2011 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0032

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 428kWORD 103k
27.1.2011
PE 456.652v02-00 A7-0006/2011

Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

(16442/1/2010 – C7‑0426/2010 – 2009/0060A(COD))

Arengukomisjon

Raportöör: Gay Mitchell

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

(16442/1/2010 – C7‑0426/2010 – 2009/0060A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16442/1/2010 – C7‑0426/2010);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2009)0194) kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse arengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7‑0006/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI

TEISE LUGEMISE SEISUKOHT(2)*

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)         Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend)(4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(5), nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega)(6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend)(7), nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007 (millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend)(8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 (rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas)(9) ning määrust (EÜ) nr 1905/2006(10).

(2)         Määruse (EÜ) nr 1905/2006 rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta kõnealuse määruse asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(3)         Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses geograafiliste strateegiadokumentidega, mitmeaastaste näidisprogrammidega ja teemaprogrammide strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(4)         Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(5)         Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 muudetakse järgmiselt:

1)        artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon sõnastab edasised juhised toetuse saajatele ette nähtud kogusumma jaotamiseks nende vahel delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35 a ja 35 b sätestatud tingimusi.”;

2)        artikkel 21 asendatakse järgmisega:

               „Artikkel 21

           Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning artiklis 17 osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35 a ja 35 b sätestatud tingimusi.”;

3)        artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.”;

4)        artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.    Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.

4.      Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.”;

5)        artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.       Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.”;

6)        artikli 33 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.    Komisjon kontrollib ja vaatab oma programme korrapäraselt üle ning hindab geograafiliste ja temaatiliste poliitikate ja programmide ning valdkondlike poliitikate rakendamise tulemusi ja programmitöö tõhusust, vajadusel sõltumatute välishindamiste abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide või nõukogu ettepanekuid sõltumatute välishindamiste läbiviimiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalsektoritele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudele.

2.      Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.”;

7)        artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Komisjon jälgib käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise ja tulemuste ning võimaluse korral peamiste tagajärgede ja mõjude kohta. See aruanne esitatakse ka liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.”;

8)        artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Delegeerimine

1.      Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.      Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.      Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 35 a ja 35 b sätestatud tingimusi.

Artikkel 35 a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.      Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.      Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35 b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi kahe kuu võrra.

2.      Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile kavatsusest mitte esitada vastuväiteid.

3.      Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0379.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

          Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)

          ELT C 210, 31.7.2006, lk 82.

(5)

          ELT C 310, 9.11.2006, lk 1.

(6)

          ELT C 405, 30.12.2006, lk 41.

(7)

          ELT C 327, 24.11.2006, lk 1.

(8)

          ELT C 81, 22.3.2007, lk 1.

(9)

          ELT C 386, 29.12.2006, lk 1.

(10)

          ELT C 378, 27.12.2006, lk 41.


SELETUSKIRI

Kontekst: mis sellest oleneb?

Raportööri esitatava õigusakti soovituse põhiosa ei puuduta arengukoostöö rahastamisvahendi määruse sisu. Ettepaneku peamine eesmärk on kaitsta Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Parlamendi demokraatlikke õigusi. Kaasõigusloojana peab Euroopa Parlamendil olema võimalik kontrollida nõukoguga võrdsetel alustel strateegiliste otsuste vastuvõtmist selle kohta, kus ja kuidas arenguabi kasutatakse.

Tehniliselt täidavad mitmed otsused, mille komisjon tavapäraselt põhiõigusakti täitmiseks vastu võtab, delegeeritud õigusaktide kriteeriume (ELi toimimise lepingu artikkel 290). See annaks kahele seadusandjale võimaluse esitada komisjoni teatud otsuse projektidele vastuväiteid või isegi delegeerimine tagasi võtta. Raportöör on veendunud, et see annaks komisjonile tugeva stiimuli võtta ELi abi kavandamisel (rahaliste vahendite eraldamisel ja valdkondlike prioriteetide osas) nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekuid. Euroopa Parlamendile tõeliste kontrolli- ja järelevalvevolituste andmine, mis on Lissaboni lepingu ilmne kavatsus, aitaks oluliselt vähendada demokraatia vajakajäämist otsuste tegemisel Euroopa Liidus.

Sellest tulenevalt on esimeseks lugemiseks esitatud enamuse muudatusettepanekute eesmärk tagada delegeeritud õigusaktide menetluse asjakohane kaasamine arengukoostöö rahastamisvahendi määrusesse vastavalt Lissaboni lepingu tekstile ja mõttele. Samad muudatusettepanekud on ka esitatud Euroopa Parlamendi liikme Charles Goerensi raportis, millega muudetakse arengukoostöö rahastamisvahendit ja mis puudutab banaanisektori kaasnevaid meetmeid (A7-0285/2010).

Kuna delegeeritud õigusaktide menetlust kohaldatakse ka muude praegu läbivaatamisel olevate välistegevuse rahastamisvahendite – stabiliseerimisvahendi, demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi ja tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi – kavandamise suhtes, esitasid nende vahendite eest vastavad komisjonid (AFET ja INTA) Euroopa Parlamendi esimesele lugemisele identsed muudatusettepanekud.

Arengukomisjoni seisukoht delegeeritud õigusaktide kohta ühtib Euroopa Parlamendi õigusteenistuse analüüsiga ning vastab täielikult esimeeste konverentsi 9. septembril 2010. aastal väljendatud Euroopa Parlamendi poliitilisele seisukohale, mille kohaselt „peaksid parlamendi läbirääkijad alati nõudma delegeeritud õigusaktide lisamist kõikidesse otsustesse, mis vastavad ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses eesmärkide, prioriteetide valiku, eeldatavate tulemuste ja assigneeringute eraldamisega laias mõistes, et säilitada parlamendi õigused nendes valdkondades.“

Raportöör märgib, et artikli 290 kriteeriumid on kohustuslikud, mis tähendab seda, et juhul, kui need on täidetud (nagu välisrahastamisvahendite puhul), ei saa nende osas toimuda poliitilist kauplemist ning nende suhtes ei saa kohaldada mingit nn erikorda, kuna see oleks vastuolus aluslepinguga.

Euroopa Parlamendi jaoks ei ole välisrahastamisvahendite üle peetavad institutsioonidevahelised läbirääkimised seega mitte ainult tõhusa parlamentaarse kontrolli ja seeläbi demokraatliku kontrolli tagamise vahend ELi õigusaktide täitmise üle. Põhimõtteliselt on küsimus ka selles, et kõik institutsioonid järgiksid aluslepingut. Samuti tasuks silmas pidada, et tulemused läbirääkimistel, kus käsitletakse delegeeritud õigusaktide kasutamist välissuhete valdkonna rahastamisvahendite rakendamiseks, loovad selge pretsedendi kõiki finantsinstrumente käsitlevateks tulevaste õigusloomealasteks läbirääkimisteks. Kui Euroopa Parlament selle lahingu kaotab, tuleb tal võib-olla oodata uut aluslepingut, et saada endale lõpuks volitused, mille Lissaboni lepingu talle praegu annab.

Menetlus

Kui esimese lugemise seisukoht oli arengukomisjonis ametlikult heaks kiidetud, algasid 2010. aasta veebruaris institutsioonidevahelised läbirääkimised välisrahastamisvahendeid käsitlevate delegeeritud õigusaktidega seotud horisontaalküsimuses. Kompromissi ei saavutatud, kuna nõukogu keeldus täielikult tunnustamast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 Euroopa Parlamendile antud nõuetekohast rolli rahastamisvahendite korraldamisel ega esitanud alternatiivseid ettepanekuid, et võtta arvesse parlamendi õigustatud püüdlusi teostada nõuetekohast demokraatlikku kontrolli nende vahendite rakendamise üle.

Euroopa Parlament lõpetas 21. oktoobril 2010. aastal esimese lugemise õigusloomega seotud resolutsioonide vastuvõtmisega kõigi välisrahastamisvahendite kohta, kusjuures suur enamus toetas delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõtmist.

Nõukogu võttis 10. detsembrini 2010. aastal ametlikult vastu oma seisukoha neljast vahendist kolme kohta, sealhulgas arengukoostöö rahastamisvahendi kohta. Nõukogu lükkas oma seisukohas tagasi kõik esimese lugemise muudatusettepanekud, millega püüti kohaldada vahendite suhtes delegeeritud õigusakte, ega esitanud ettepanekut alternatiivse menetluse kohta. Nõukogu võttis arengukoostöö rahastamisvahendi vahehindamise osas vastu üksnes mõned Euroopa Parlamendi soovitatud tehnilised muudatused.

Nõukogu nõudis, et Euroopa Parlament võtaks nõukogu ühise seisukoha vastu enne 2010. aasta lõppu (st ilma läbirääkimisteta), mis ei oleks võimalik Euroopa Parlamendi sisemenetlust täielikult eiramata, nagu nõukogu väga hästi teab. Ka ei konsulteerinud nõukogu Euroopa Parlamendiga, et teha ühiselt kindlaks kõige sobivam aeg seisukoha edastamiseks, nagu kaasotsustamismenetluse valdkonnas tehtavat head institutsioonidevahelist koostööd käsitleva lepingu artikkel 20 oleks eeldanud.

-o0o-

Kuna kõik katsed liikuda nendes küsimustes edasi kolmepoolsetel kohtumistel ja tehnilise tasandil kontaktide kaudu on jäänud tulemusteta, on raportöör arvamusel, et Euroopa Parlament peaks võtma teisel lugemisel võimalikult kiiresti vastu ja kordama oma seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta. Kuna kaasseadusandja ei ole esitanud alternatiivseid ettepanekuid ja kuna kiire tegutsemine on abisaajate huvides, peaks Euroopa Parlament uuesti kinnitama oma esimese lugemise seisukohta ja mitte alustama selles etapis uut arutelu konkreetsete muudatusettepanekute üle.

Samas tuleks nõukogu ärgitada reageerima Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukohale nii kiiresti kui võimalik, et tagada lahenduse leidmine ning rahaliste vahendite võimalikult kiire vabastamine.

Raportöör soovitab kokkuvõtteks ja eespool nimetatud õiguslike ja poliitiliste argumentide alusel esitada uuesti kõik nõukogu poolt tagasi lükatud esimese lugemise muudatusettepanekud.


MENETLUS

Pealkiri

Arengukoostöö rahastamisvahend (määruse (EÜ) nr 1905/2006 muutmine)

Viited

16442/1/2010 – C7-0426/2010 – 2009/0060A(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

21.10.2010                     T7-0379/2010

Komisjoni ettepanek

KOM(2009)0194 - C7-0043/2009

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

16.12.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

16.12.2010

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Gay Mitchell

25.1.2011

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.1.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Iva Zanicchi, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Martin Kastler, Csaba Őry, Patrizia Toia

Õigusteave - Privaatsuspoliitika