SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
27.1.2011 - (16447/1/2010 – C7-0424/2010 – 2010/0059(COD)) - ***II
Arengukomisjon
Raportöör: Charles Goerens
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
(16447/1/2010 – C7-0424/2010 – 2010/0059(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (16447/1/2010 – C7‑0424/2010);
– võttes arvesse liikmesriikide parlamentide poolt õigusakti eelnõule esitatud täiendusi;
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2010)0102) suhtes;
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 66;
– võttes arvesse arengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7‑0009/2011),
1. võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
EUROOPA PARLAMENDI
TEISE LUGEMISE SEISUKOHT[2]*
---------------------------------------------------------
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt[3]
ning arvestades järgmist:
(1) Liidu arengupoliitika eesmärk on vähendada vaesust ja lõpuks see kaotada.
(2) Liit kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige on pühendunud kaubandusküsimuste kaasamisele arengustrateegiatesse ja rahvusvahelise kaubavahetuse edendamisele, et kiirendada majanduse arengut ja vähendada vaesust ning pikemas perspektiivis see kaotada kogu maailmas.
(3) Liit toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike (AKV riigid) vaesuse vähendamise, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu teel ning tunnistab nende riikide kaubasektorite olulisust.
(4) Liit on pühendunud arenguriikide sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse kaasamise toetamisele eesmärgiga tagada jätkusuutlik areng. Peamistel banaane eksportivatel AKV riikidel võib esineda probleeme seoses kauplemise korra muutumisega, eelkõige enamsoodustustariifi liberaliseerimisega WTO raames ning liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepetega. Seepärast tuleks AKV riikide banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programm (edaspidi „programm”) lisada määrusesse (EÜ) nr 1905/2006[4].
(5) Programmi raames võetavad rahalise abi meetmed peaksid olema suunatud banaanikasvatuspiirkondade ja banaanide väärtusahelas osalevate elanike, eelkõige väiketootjate ja -ettevõtjate elatustaseme tõstmisele ja elutingimuste parandamisele, samuti töönormidele, töötervishoiu- ja ohutusstandarditele vastavuse parandamisele, eelkõige pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Samuti tuleks seetõttu meetmetega toetada banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumist ja vajaduse korral ümberkorraldamist sektorikohase eelarvetoetuse või projektikohaste sekkumiste kaudu. Meetmete eesmärk peaks olema tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus, majandustegevuse mitmekesistamine ja investeerimine konkurentsivõime suurendamisse, juhul kui see on elujõuline strateegia, võttes arvesse kogemusi ja tulemusi, mis on saadud traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabisüsteemiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2686/94[5] ja traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele antava toetuse eriraamistikuga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 856/1999[6] ning vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1609/1999[7]. Liit tunnistab, et on oluline edendada banaanikaubandusest saadava tulu õiglasemat jaotumist.
(6) Kõnealune programm peaks aitama kaasa kohanemisprotsessile nendes AKV riikides, kes on viimastel aastatel eksportinud liitu märkimisväärses koguses banaane ja keda mõjutab Genfi banaanikaubanduslepingu[8] raames või liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete tagajärjel toimuv liberaliseerimine. Programm põhineb tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistikul. Programm on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega WTO raames ning on ümberkorralduslik, lähtub konkurentsivõime suurendamise eesmärgist ja on seega ajutine, kestusega neli aastat (2010–2013).
(7) Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta teatise „Kahe aasta aruanne tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistiku kohta” järelduste kohaselt andsid varasemad abiprogrammid märkimisväärse panuse majanduse eduka mitmekesistamise suutlikkuse paranemisse, kuigi täpset mõju ei saa veel kindlaks määrata ning AKV riikide banaaniekspordi jätkusuutlikkus on endiselt habras.
(8) Komisjon on hinnanud toetuste eriraamistiku programmi, kuid ei ole läbi viinud banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete mõjuhinnangut.
(9) Komisjon peaks jälgima, et kõnealune programm oleks kooskõlas abisaajariikides rakendatavate piirkondlike ja riiklike näidisprogrammidega, eelkõige seoses majanduslike, põllumajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega.
(10) Peaaegu 2 % maailma banaanikaubandusest on sertifitseeritud õiglase kaubanduse süsteemi tootjaorganisatsioonide poolt. Õiglase kaubanduse miinimumhinnad määratakse jätkusuutliku tootmise kulude alusel, mis kehtestatakse sidusrühmadega konsulteerides, eesmärgiga võtta arvesse rahuldavate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimisega seotud kulusid ning toota mõistlikku kasumit, et tootjad saaksid endale elatise tagada pikemaks ajaks.
(11) Kohalike töötajate ekspluateerimise ärahoidmiseks tuleks banaanisektori tootmisahelas saavutada kokkulepe sektori toodetud tulu õiglase jaotamise osas.
(12) Komisjonil peaks olema volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses geograafiliste strateegiadokumentide, mitmeaastaste näidisprogrammide ning temaatilisi programme ja kaasnevaid meetmeid käsitlevate strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On äärmiselt oluline, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
(13) Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1905/2006 muudetakse järgmiselt:
(1) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 4Liidu abi rakendamine
Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi artiklites 5–16 sätestatud geograafiliste ja temaatiliste programmide ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide kaudu.”
(2) Lisatakse artikkel järgmises sõnastuses:
„Artikkel 17a
Peamised banaane tarnivad AKV riigid
1. IIIa lisas loetletud banaane tarnivate AKV riikide suhtes kohaldatakse banaanisektoris võetavaid kaasnevaid meetmeid. Liidu abi suunatakse nende riikide kohandumisprotsessi toetamisele pärast liidu banaanituru liberaliseerimist WTO raames. Liidu abi kasutatakse eelkõige vaesuse vastu võitlemiseks, parandades asjaomaste põllumajandustootjate ja isikute, sh väikeettevõtjate elatustaset ja elutingimusi, muu hulgas töö- ja ohutusnormidele ning keskkonnastandarditele vastavust, sealhulgas pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Liidu abi andmisel arvestatakse nii nende riikide poliitika ja kohanemisstrateegiate kui ka regionaalkeskkonnaga (liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide läheduse tähenduses) ning pööratakse eritähelepanu järgmistele koostöövaldkondadele:
a) banaaniekspordisektori konkurentsivõime tõstmine, kui see on jätkusuutlik, arvestades seejuures ahela eri sidusrühmade olukorda;
b) banaanidest sõltuvate piirkondade majanduse mitmekesistamise edendamine, juhul kui see on elujõuline strateegia;
c) tegelemine kohanemisprotsessi laiemate järelmõjudega, mis võivad olla seotud tööhõive ja sotsiaalsete teenuste, maakasutuse ja keskkonna taastamise, ja makromajandusliku stabiilsusega, kuid ei pruugi nendega piirduda.
2. IV lisas osutatud summa ulatuses määrab komisjon kindlaks igale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud banaane tarnivale AKV riigile kättesaadava maksimumsumma järgmiste objektiivsete ja kaalutud näitajate alusel:
a) banaanikaubandus liiduga;
b) banaaniekspordi osatähtsus asjaomase AKV riigi majanduses ja riigi arengutase.
Abi eraldamiskriteeriumite mõõtmisel lähtutakse 2010. aastale eelnevatest, kuni viieaastast ajavahemikku hõlmavatest representatiivsetest andmetest ja komisjoni uuringust, milles hinnatakse WTO raames sõlmitud lepingu ja liidu ning teatavate Ladina- ja Kesk-Ameerika riikide – põhiliste banaane eksportivate riikide – vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete mõju AKV riikidele.
3. Komisjon võtab vastu mitmeaastased toetusstrateegiad analoogia põhjal artikliga 19 ja vastavalt artiklile 21. Komisjon tagab, et nimetatud strateegiad täiendavad asjaomaste riikide geograafilisi strateegiadokumente ning et kõnealused banaanisektoris võetavad kaasnevad meetmed on ajutised.
Mitmeaastased toetusstrateegiad banaanisektori kaasnevatele meetmetele hõlmavad järgmist:
a) ajakohastatud keskkonnaprofiil, milles pööratakse piisavat tähelepanu riigi banaanisektorile ja keskendutakse muu hulgas pestitsiididele;
b) teave varasemate banaanisektori abiprogrammide tulemuste kohta;
c) näitajad, mille alusel hinnatakse edusamme võrreldes väljamaksete tingimustega, kui rahastamiseks valitakse eelarvetoetus;
d) abi oodatavad tulemused;
e) toetustegevuse ja eeldatavate väljamaksete ajakava iga abisaajariigi kohta;
f) meetodid, millega saavutatakse ja jälgitakse edusamme rahvusvaheliselt kokkulepitud ILO põhiliste töönormide ning asjakohaste tööohutus- ja tervishoiutavade ning ka põhiliste rahvusvaheliste keskkonnakaitsestandardite järgimisel.
Hiljemalt 18 kuud enne programmi lõppu koostatakse banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programmi ja asjaomaste riikide edusammude kohta hinnang, mis sisaldab ka soovitusi meetmete võtmiseks ja nende meetmete olemuse kohta.”
(3) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 21
Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine
Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning vastavalt artiklites 17 ja 17a osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.”
(4) Artiklis 22 asendatakse lõige 3 järgmise tekstiga:
"3. „3. Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.”
(5) Artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:
"3. Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.
4. Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.”;
(6) Artiklis 25 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:
"2. Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.”
(7) Artiklis 29 asendatakse lõige 1 järgmise tekstiga:
1. Eelarveliste kulukohustuste aluseks on artikli 17a lõike 3, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused.”
(8) Artikli 31 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Artiklites 11–16 nimetatud temaatilise programmi alusel ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad taotlusi esitada kõik füüsilised isikud, kes on OECD/DACi loetelus ja II lisas nimetatud arenguriikide kodanikud, ja kõik juriidilised isikud, kes on nimetatud arenguriikides asutatud, ning need füüsilised või juriidilised isikud, kes on temaatilise programmi või artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel abikõlblikud. Komisjon avaldab II lisa ja ajakohastab seda vastavalt OECD/DACi koostatud abisaajate loetelu regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.”
(9) Artiklis 33 asendatakse lõige 2 järgmise tekstiga:
"2. Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.”
(10) Artikkel 35 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 35
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud delegeeritud õigusakte.
2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 35a
Delegeerimise tagasivõtmine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2, artiklites 17a ja 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 35b
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.
Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
2. Kui lõikes 1 osutatud tähtaja möödumisel ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles sätestatud kuupäeval.
Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”
(11) Artikli 38 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:
"1. Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2007–2013 on 17 087 miljonit eurot.
2. Igale artiklites 5–10, 11–16 ja 17–17a osutatud programmile eraldatav soovituslik summa on kindlaks määratud IV lisas. Need summad on kehtestatud ajavahemikuks 2007–2013.”
(12) Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud IIIa lisa.
(13) IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
„IIIa LISA
Peamised banaane tarnivad AKV riigid
1. Belize
2. Kamerun
3. Côte d'Ivoire
4. Dominica
5. Dominikaani Vabariik
6. Ghana
7. Jamaica
8. Saint Lucia
9. Saint Vincent ja Grenadiinid
10. Suriname”.
II LISA
„IV LISA
Rahaeraldiste soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (miljonit eurot)
|
Kokku |
17 087 |
|
|
Geograafilised programmid: |
10 057 |
|
|
Ladina-Ameerika |
2 690 |
|
|
Aasia |
5 187 |
|
|
Kesk-Aasia |
719 |
|
|
Lähis-Ida |
481 |
|
|
Lõuna-Aafrika |
980 |
|
|
Temaatilised programmid: |
5 596 |
|
|
Inimestesse investeerimine |
1 060 |
|
|
Keskkond ja loodusvarade säästev majandamine |
804 |
|
|
Valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemine arengus |
1 639 |
|
|
Toiduga kindlustatus |
1 709 |
|
|
Rände- ja varjupaigaküsimused |
384 |
|
|
Suhkruprotokolliga ühinenud AKV riigid |
1 244 |
|
|
Peamised banaane tarnivad AKV riigid |
190 |
|
- [1] Vastuvõetud tekstid, 21.10.2010, P7_TA(2010)0382.
- [2] * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
- [3] Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
- [4] ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
- [5] EÜT L 286, 5.11.1994, lk 1.
- [6] EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2.
- [7] EÜT L 190, 23.7.1999, lk 14.
- [8] ELT L 141, 9.6.2010, lk 3.
SELETUSKIRI
Olulised küsimused seoses banaanisektori kaasnevate meetmetega
Arengukoostöö rahastamisvahendi määruse muutmise määruse projekti eesmärk on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) peamiste banaane eksportivate riikide toetamine banaanisektori kaasnevate meetmete abil, mis on ette nähtud neljaks aastaks (2010–2013).
Parlament tõstatas arengukomisjoni kaudu juba alguses komisjoni ettepaneku kohta rea küsimusi. Meie komisjon rõhutas eriti vajadust tagada, et banaanisektoris võetavad kaasnevad meetmed oleksid suunatud kesksete eesmärkide (st arengu ja vaesuse kaotamise) saavutamisele, et arvesse võetaks majandus-, tervise- ja tööalaseid standarte ning et oleksid määratletud konkreetsed kriteeriumid vahendite jaotamiseks.
Parlament alustas Euroopa Komisjoni toel kõigis olulistes küsimustes kiiresti konstruktiivseid läbirääkimisi nõukoguga ning kaasseadusandjad jõudsid varsti kokkuleppele.
Nõukogu esimese lugemise ühises seisukohas kiidetakse vastavalt saavutatud kokkuleppele heaks kõik parlamendi esimese lugemise seisukohas tehtud 15 olulist muudatusettepanekut: nimelt muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4 (tehnilise kohandusega), 25, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 26, ja 17. Mis puudutab olulisi küsimusi, võib raportööri arvates parlament määruse projekti sisuga nõukogu esitatud kujul rahule jääda.
Raportöör soovitab teha ainult ühe väikese muudatuse põhjenduse 5 nõukogu esitatud versiooni (parlamendi esimese lugemise muudatusettepaneku 4 põhjal), mis aitab nõukogu soovitatud tehnilist kohandust paremaks teha ja tuua see esialgu kokku lepitud sõnastusele lähemale.
Kuid kaasseadusandjad ei jõudnud kokkuleppele horisontaalse küsimuse osas, mis puudutab delegeeritud õigusaktide menetluse kohaldamist (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290) arengukoostöö rahastamisvahendi määruse suhtes, mis puudutaks lisaks banaanisektori kaasnevate meetmetega seotud strateegilisi programmdokumente. Banaanisektori kaasnevate meetmete kohta ei saanud esimese lugemise järel kokku leppida ainult selle vastuolulise, kuid väga tähtsa küsimuse tõttu, mida analüüsitakse allpool pikemalt.
Rahalised küsimused
Raportöör tõdeb, et parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamise suhtes 2010 ja 2011. aastaks.
Kuid raportöör rõhutab, et esimese lugemise käigus väljendatud mure banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamise mooduste pärast on ikka veel aktuaalne ning et 2012. ja 2013. aastaks ei ole rahastamise suhtes kokku lepitud.
Määruse ettepanekus vähendatakse drastiliselt mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) rubriigi 4 ülemmäära suhtes jäävat varu, mis ei jäta piisavalt tegutsemisruumi tekkida võivate kriisidega toimetulekuks ja neile asjakohaselt reageerimiseks. Ühtegi uut vahendit ei tuleks põhimõtteliselt rahastada ümberpaigutamise kaudu, kuna see seaks ohtu olemasolevad prioriteedid, vaid rahastamine peaks toimuma täiendavate vahendite kasutuselevõtmise teel.
Seetõttu on parlament esitanud nõudmise mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks kõigi 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21–23 ette nähtud vahendite või muude vahendite abil, nagu punktides 25 ja 27 toodud vahendid.
Nende asjaoludega tuleks arvestada järgnevateks aastateks banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamise küsimuse otsustamise juures.
Küsimus teiseks lugemiseks: demokraatliku kontrolli menetlused
Tagapõhi: mis on kaalul?
Raportööri poolt teiseks lugemiseks esitatud seadusandliku soovituse peamine eesmärk on kaitsta parlamendi demokraatlikke eesõigusi vastavalt Lissaboni lepingule: parlamendil kui kaasseadusandjal peab olema võimalik võrdselt nõukoguga kontrollida strateegiliste otsuste vastuvõtmist selle kohta, millele ja kuidas kulutatakse arenguabi.
Tehnilises mõttes täidavad delegeeritud õigusaktide kriteeriume (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290) paljud otsused, mille komisjon põhiõigusakti jõustamiseks tavaliselt vastu võtab. Delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamine annaks seadusandliku võimu mõlemale harule võimaluse esitada teatavate komisjoni poolt ettepandud otsuse projektide suhtes vastuväiteid või isegi delegeeritud volitused tagasi võtta. Raportöör on veendunud, et see oleks komisjoni jaoks tugev stiimul, mis motiveeriks teda komisjoni ELi abi kavandamise juures rahaliste vahendite eraldamise ja valdkondlike prioriteetide otsustamise käigus parlamendi soovitusi kuulda võtma. Euroopa Parlamendile tegelike kontrolli- ja järelevalveõiguste andmine, nagu Lissaboni lepingus on selgelt kavatsetud, aitaks märkimisväärselt vähendada demokraatia puudujääki Euroopa Liidu otsuste langetamise protsessis.
Seetõttu on mitme esimeseks lugemiseks ette pandud menetlusliku muudatuse eesmärgiks tagada, et delegeeritud õigusaktide menetlus on asjakohaselt ning kooskõlas Lissaboni lepingu mõtte ja tekstiga kaasatud arengukoostöö rahastamisvahendi määrusse. Ka kolleeg Gay Mitchell tegi oma raportis arengukoostöö rahastamisvahendi vahekokkuvõtte (A7-0078/2009) kohta samasugused muudatusettepanekud.
Kuna delegeeritud õigusaktide menetlus on kohaldatav ka teiste rahastamisvahendite (stabiliseerimisvahend, demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahend ning tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahend) koostamise kohta praegu läbivaatamisel olevate välismeetmete alal, esitasid nende vahendite eest vastutavad parlamendikomisjonid (AFET ja INTA) parlamendi esimesele lugemisele samasugused muudatusettepanekud.
Meie komisjonide seisukoht delegeeritud õigusaktide kohta on kooskõlas parlamendi õigusteenistuse analüüsiga ja vastab täielikult parlamendi poliitilisele seisukohale, mida esimeeste konverents väljendas 9. septembril 2010. järgmiselt: „parlamendi läbirääkijad peaksid alati nõudma delegeeritud õigusaktide lisamist kõikidesse otsustesse, mis vastavad ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses eesmärkide, prioriteetide valiku, eeldatavate tulemuste ja assigneeringute eraldamisega laias mõistes, et säilitada parlamendi õigused nendes valdkondades”.
Raportöör märgib, et artikli 290 kriteeriumid on kohustuslikud, mis tähendab, et kui neid täidetakse (nagu välisrahastamisvahendite puhul), siis ei saa nende kohta sõlmida mingeid poliitilisi kokkuleppeid ega kohaldada nö erikorda, sest see oleks lepinguga vastuolus.
Parlamendi jaoks ei tähenda institutsioonidevahelised läbirääkimised välisrahastamisvahendite üle mitte ainult ELi õigusaktide rakendamise üle tõhusa parlamentaarse kontrolli tagamist, mis omakorda tähendab demokraatlikku kontrolli. Nad tähendavad ka seda, et kõik institutsioonid peavad asutamislepingust kinni pidama. Samuti tasuks meeles pidada, et see, milline tulemus on läbirääkimistel, mida peetakse delegeeritud õigusaktide kasutamiseks rahastamisvahendite rakendamisel välissuhete valdkonnas, loob kõikide rahastamisvahendite üle tulevikus peetavate õigusakte käsitlevate läbirääkimiste osas arvestatava pretsedendi. Kui me selle lahingu kaotame, tuleb meil võib-olla ootama jääda uut lepingut, et saada lõpuks kätte need volitused, mis on meile praegu Lissaboni lepinguga tagatud.
Menetlus
Pärast DEVE komisjoni esimese lugemise seisukoha ametlikku vastuvõtmist alustati 2010. aasta veebruaris institutsioonidevahelisi läbirääkimisi horisontaalse küsimuse osas, mis puudutab delegeeritud õigusaktide kasutamist välisrahastamisvahendite rakendamisel. Kuna nõukogu otseselt keeldus andmast parlamendile rahastamisvahendite osas temale ettenähtud rolli kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ega pakkunud ka alternatiivseid lahendusi, et täita parlamendi seaduspärast soovi nende vahendite rakendamise üle nõuetekohase demokraatliku kontrolli korraldamiseks, siis kompromissile ei jõutud.
Parlament lõpetas oma esimese lugemise 21. oktoobril 2010 ning võttis kõigi välisrahastamisvahendite kohta vastu seadusandlikud ettepanekud, kusjuures suur enamik parlamendiliikmetest toetas delegeeritud õigusaktide menetluse kasutuselevõttu.
Nõukogu võttis 10. detsembril 2010 ametlikult vastu seisukoha kolme vahendi kohta neljast, mille hulgas oli ka arengukoostöö rahastamisvahend. Selles seisukohas lükkas nõukogu tagasi kõik esimese lugemise muudatusettepanekud, millega püütakse rahastamisvahenditesse kaasata delegeeritud õigusaktid. Alternatiivset menetlust nõukogu välja ei pakkunud.
Nõukogu kutsub parlamenti üles võtma enne 2010. aasta lõppu (ilma läbirääkimisteta) vastu nõukogu ühise seisukoha, mis (nagu nõukogu väga hästi teab) ei ole võimalik ilma parlamendi sisemist protseduuri täielikult eiramata. Samuti ei konsulteerinud nõukogu parlamendiga, et koos määrata kõige sobivam hetk oma seisukoha edastamiseks, nagu on nõutud institutsioonidevahelise kaasotsustamismenetluse alase hea koostöö lepingu artiklis 20.
-o0o-
Kuna kõik katsed kolmepoolsete läbirääkimiste ja tehnilise tasandi kontaktide käigus toimikute osas edasi liikuda on nurjunud, leiab raportöör, et parlament peaks võimalikult kiiresti vastu võtma ja rõhutama veelkord oma seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta teisel lugemisel. Arvestades, et kaasseadusandja ei ole esitanud alternatiivseid ettepanekuid ning et toetusesaajate huvides on vaja kiiresti tegutseda, peaks parlament uuesti kinnitama oma esimese lugemise seisukohta demokraatliku kontrolli ja delegeeritud õigusaktide rakendamise asjakohase menetluse kohta, alustamata selles etapis uut debatti üksikute muudatusettepanekute üle.
Samal ajal tuleks veenda nõukogu reageerima, niipea kui võimalik, parlamendi teise lugemise seisukohale ja sellega tagada võimalikult kiire lahendus ja rahaliste vahendite vabaks laskmine.
Lõpetuseks – ja lähtudes ülaltoodud õiguslikest ja poliitilistest argumentidest – soovitab raportöör uuesti sisse tuua kõik delegeeritud õigusakte ja demokraatlikku kontrolli käsitlevad muudatusettepanekud, mida nõukogu heaks ei kiitnud.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Arengukoostöö rahastamisvahend |
|||||||
|
Viited |
16447/1/2010 – C7-0424/2010 – 2010/0059(COD) |
|||||||
|
EP 1. lugemise kuupäev – P-number |
21.10.2010 T7-0382/2010 |
|||||||
|
Komisjoni ettepanek |
KOM(2010)0102 – C7-0079/2010 |
|||||||
|
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev |
16.12.2010 |
|||||||
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 16.12.2010 |
|||||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Charles Goerens 25.1.2011 |
|
|
|||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
25.1.2011 |
|
|
|
||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.1.2011 |
|
|
|
||||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 0 0 |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Thijs Berman, Michael Cashman, Ricardo Cortés Lastra, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Eva Joly, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Iva Zanicchi, Gabriele Zimmer |
|||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Martin Kastler, Csaba Őry |
|||||||