SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

27.1.2011 - (16362/2010 – C7‑0399/2010 – 2010/0222(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ioan Enciu

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT,

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(16362/2010 – C7‑0399/2010 – 2010/0222(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16362/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu kavandit, mis käsitleb diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist (13708/2010);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0399/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7‑0010/2011),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia Liitvabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Vastavalt määrusele (EÜ) 539/2001 kuulub Brasiilia nn positiivsesse nimekirja ehk riikide hulka, mille kodanikelt Euroopa Liidu välispiiride ületamisel viisat ei nõuta. Määrusega ette nähtud vastastikkuse põhimõtte kohaselt peaks kõikidel ELi kodanikel olema Brasiiliasse reisimisel samasugune õigus.

Siiani on vastastikkuse põhimõtet praktikas rakendatud Brasiilia ja ELi liikmesriikide kahepoolsete viisanõudest loobumise lepingute abil. Kuid neli ELi riiki – Eesti, Läti, Malta ja Küpros – ei ole niisuguseid lepinguid sõlminud. Seetõttu nõutakse nende kodanikelt Brasiiliasse reisimisel endiselt viisat, mis aga on vastastikkuse põhimõttega vastuolus.

Seoses sellega ja võttes arvesse asjaolu, et Lissaboni lepingu kohaselt kuulub ühine viisapoliitika kolmandate riikide suhtes ELi ainupädevusse, võib ainult EL ja mitte üksikud liikmesriigid Brasiiliaga viisanõudest loobumise läbirääkimisi pidada ja lepingu sõlmida.

Seetõttu kiitis nõukogu 18. aprillil 2008. aastal heaks otsuse, millega komisjoni volitatakse Euroopa Liidu nimel niisuguse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama. Pooled on otsustanud sõlmida kaks eraldi lepingut – üks tavapassi kasutajate jaoks ning teine diplomaatilise, ameti- ja teenistuspassi kasutajate jaoks. Põhjuseks on asjaolu, et viimatinimetatud lepingut ei ole vaja Brasiilia Kongressis ratifitseerida, mistõttu see võib kiiremini jõustuda.

Läbirääkimisi Brasiiliaga diplomaatilise, ameti- ja teenistuspassi kasutajaid hõlmava lepingu üle alustati 2. juulil 2008. aastal ja need lõpetati 19. novembril. Leping parafeeriti 28. aprillil 2010. aastal ning ELi ja Brasiilia esindajad kirjutasid sellele ametlikult alla 8. novembril 2010. aastal Brüsselis.

ELi ja Brasiilia vaheline viisanõudest loobumise leping ei asenda eri liikmesriikidega sõlmitud lepinguid, vaid täiendab neid. Teatavates kahepoolsete lepingutega hõlmatud valdkondades, nimelt turismi- ja ärireiside puhul, on ELi sõlmitud leping aga ülimuslik.

Lepingu lõpliku sisu võib kokku võtta järgmiselt.

Eesmärk

Lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus lühiajaliseks viibimiseks riigis kõigile ELi ja Brasiilia kodanikele, kes on diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajad. Et tagada kõigi ELi kodanike võrdne kohtlemine, sätestatakse lepingu artiklis 8, et Brasiilia võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi ELi liikmesriikide suhtes ning vastupidi, EL võib lepingu peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes.

Lepingu preambulis võetakse arvesse Ühendkuningriigi ja Iirimaa eriolukorda.

Lepingu kohaldamisala ja viibimise kestus

Viisanõudest loobumine hõlmab diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajaid, kes reisivad turismi eesmärgil või äriasjus. Lepinguosaliste riikide kodanikud võivad viibida üksteise territooriumil maksimaalselt kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul, alates esimesest sisenemisest lepingupoole territooriumile. Reiside puhul, mida leping ei hõlma, võib viisavabastusi endiselt anda kahepoolsete lepingute alusel, mille Brasiilia on sõlminud 23 ELi liikmesriigiga 27st.

Lepingus võetakse arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd. Seni, kuni kõnealused liikmesriigid (Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ei ole Schengeni ala osa, nähakse Brasiilia kodanikele viisavabaduse lepinguga ette õigus viibida sõltumatult kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikust kolm kuud iga kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Muud sätted

Lepingus nähakse ette eksperdikomitee moodustamine lepingusätete tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivate vaidluste lahendamiseks. Ühtlasi nähakse lepingus ette passinäidiste vahetamine Brasiilia ja ELi liikmesriikide vahel.

***

Seetõttu kiidab raportöör kõnealuse lepingu sõlmimise heaks.

Nagu komisjoni aseesimehe Jacques Barrot’ ja Brasiilia ametivõimude kirjavahetuses rõhutatakse, peaks kahepoolsete lepingute säilitamine samas olema Euroopa Liidule endiselt väga tähtis, sest need võimaldavad lühiajalise viisa nõudest loobumist nende reisijaliikide puhul, keda ELi-Brasiilia leping ei hõlma. Sellega seoses tuleks meenutada, et Euroopa Liit võib kohaldada ELi ja Brasiilia vahelise viisanõudest loobumise peatamise klauslit, kui Brasiilia peaks kahepoolsetest lepingutest loobuma.

Praegune viisanõudest loobumise leping diplomaatilise, teenistus- või ametipassi kasutajate puhul kujutab endast sammu täieliku vastastikuse viisavabaduse suunas kooskõlas määrusega 539/2001.

Kuid, nagu öeldakse komisjoni kuuendas aruandes viisanõuete vastastikkuse kohta (KOM (2010) 620), jätkavad kaks riiki – Kanada ja Ameerika Ühendriigid – viisa nõudmist kolmelt-neljalt ELi liikmesriigilt, rikkudes seega vastastikkuse põhimõtet. Raportöör on seisukohal, et komisjon peaks võtma püsivaid ja ennetavaid meetmeid, et saavutada viisanõuetest loobumine nende riikide suhtes. Käesoleval näitel põhinevate erilepingute sõlmimine diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi kasutajate kohta võiks olla esimene samm viisanõude täieliku kaotamise suunas Kanada ja Ameerika Ühendriikide ning ELi liikmesriikide vahel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sonia Alfano, Roberta Angelilli, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Clemente Mastella, Véronique Mathieu, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Ioan Enciu, Monika Hohlmeier, Stanimir Ilchev, Ádám Kósa, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Jean Lambert, Petru Constantin Luhan, Norica Nicolai, Raül Romeva i Rueda, Ernst Strasser, Marie-Christine Vergiat