SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise lepingu, mis käsitleb tavapassi kasutajate suhtes lühiajalise viisa nõudest loobumist, sõlmimise kohta
27.1.2011 - (16364/2010 – C7‑0400/2010 – 2010/0228(NLE)) - ***
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Monica Luisa Macovei
SELETUSKIRI
Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001[1] kohaselt võivad Brasiilia kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikides lühiajaliselt viibida viisavabalt. Brasiilia aga nõuab siiski viisat nelja liikmesriigi – Eesti, Küprose, Malta ja Läti kodanikelt, et nad saaksid siseneda riigi territooriumile. Teistel liikmesriikidel on Brasiiliaga kahepoolsed viisalepingud, mis võimaldavad nende kodanikel viibida Brasiilias lühiajaliselt viisavabalt.
Põhiseadusest tulenevalt ei ole Brasiilial võimalik kehtestada viisavabadust nende liikmesriikide suhtes ühepoolselt: tavapassi kasutajatega seoses tuleb selleks sõlmida viisavabadusleping, mille peab ratifitseerima Brasiilia parlament (diplomaatiliste ja ametipasside kasutajaid hõlmab eraldi leping, mis sõlmitakse kõnealuse lepinguga üheaegselt, kuid mis ei vaja Brasiilia parlamendi heakskiitu).
Tulenevalt ühise viisapoliitika olemusest ja Euroopa Liidu ainupädevusest selles valdkonnas on Euroopa Liit ainukesena pädev pidama läbirääkimisi viisavabaduse lepingute üle ja neid sõlmima. Liikmesriigid ise seda teha ei saa. Seepärast võttis nõukogu 18. aprillil 2008 vastu otsuse, millega komisjon sai volituse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Brasiilia vahel lühiajalise viisa nõudest loobumise lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised algasid 2. juulil 2008 ja need viidi lõpule 1. oktoobril 2009. Leping parafeeriti 28. aprillil 2010 ning ametlikult kirjutati Euroopa Liidu ja Brasiilia nimel alla Brüsselis 8. novembril 2010.
Liidu poolt on lepingu õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkt a koostoimes artikliga 218[2].
Eesmärk ja reguleerimisala
Käesoleva ELi ja Brasiilia vahelise lepinguga kehtestatakse vastastikune viisavabadus turismi ja äritegevuse eesmärgil reisimiseks, nagu see on lepingus määratletud, kõikidele Brasiilia ja ELi kodanikele, sealhulgas nende nelja liikmesriigi kodanikele, kelle suhtes Brasiiliasse reisimiseks viisavabadus praegu ei kehti. Leping ei asenda, vaid täiendab olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid mitme ELi liikmesriigi ja Brasiilia vahel, mis hõlmavad reisimist muul eesmärgil kui turism ja äritegevus (nt tudengid ja teadlased). Lepingu reguleerimisalast on välja jäetud ka tasustatava töö eesmärgil reisivate isikute kategooria.
Kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks on lepingusse lisatud säte, et Brasiilia võib lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liidu liikmesriikide suhtes korraga. Samamoodi võib Euroopa Liit lepingu täitmise peatada või lõpetada ainult kõigi liikmesriikide nimel.
Riigis viibimise kestus
Lepingus on Schengeni alal viibimise kestus piiratud kolmekuulise ajaga kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.
Lepingus võetakse arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes veel ei kohalda täies ulatuses Schengeni acquis’d. Seni kui kõnealused liikmesriigid ei ole sisepiirideta Schengeni ala osa, nähakse Brasiilia kodanikele viisavabaduslepinguga ette õigus viibida lisaks kogu Schengeni ala kohta arvestatud ajavahemikule kolm kuud iga kõnealuse liikmesriigi (Küpros, Bulgaaria, Rumeenia) territooriumil.
Muud sätted
Lisaks muudele sätetele moodustatakse lepinguga lepingu haldamise eksperdikomitee.
Ühendkuningriigi ja Iirimaa eriseisundit on kajastatud otsuse preambulis.
***
Raportöör on selle poolt, et anda Euroopa Parlamendi nõusolek viisavabaduslepingu sõlmimiseks võimalikult kiiresti, võimaldamaks kõikidele ELi kodanikele, sealhulgas Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikele viisavaba reisimist Brasiiliasse turismi ja äritegevuse eesmärgil samal viisil nagu Brasiilia kodanikud saavad viisavabalt reisida ELi kõikidesse liikmesriikidesse. Peame viivitamata jõustama ELi vastastikuse viisavabaduse poliitikat.
Liit peaks nõudma vastastikust viisavabadust, kuni ELi kõikide liikmesriikide kodanikud saaksid viisavabalt siseneda kõigisse riikidesse, kelle kodanikud võivad juba viisavabalt reisida ELis, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Kanada.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.1.2011 |
|
|
|
||
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
44 2 3 |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Sonia Alfano, Roberta Angelilli, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Clemente Mastella, Véronique Mathieu, Louis Michel, Claude Moraes, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss, Renate Weber, Tatjana Ždanoka |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Edit Bauer, Ioan Enciu, Monika Hohlmeier, Stanimir Ilchev, Ádám Kósa, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Jean Lambert, Petru Constantin Luhan, Norica Nicolai, Raül Romeva i Rueda, Ernst Strasser, Marie-Christine Vergiat |
|||||