RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta

22.2.2011 - (KOM(2008)0614 – C7‑0349/2008 – 2008/0196(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Andreas Schwab
Arvamuse koostaja (*):
Diana Wallis, õiguskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2008/0196(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0038/2011

Esitatud tekstid :

A7-0038/2011

Arutelud :

PV 23/03/2011 - 20
CRE 23/03/2011 - 20

Hääletused :

PV 24/03/2011 - 6.13
CRE 24/03/2011 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 23/06/2011 - 12.19
CRE 23/06/2011 - 12.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0116
P7_TA(2011)0293

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (*)
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

tarbija õiguste kohta

(KOM(2008)0614 – C7‑0349/2008 – 2008/0196(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0614);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0349/2008);

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. juuli 2009. aasta arvamust[1];

– võttes arvesse Regioonide Komitee 22. aprilli 2009. aasta arvamust[2];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A7‑0038/2011);

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest, mis kehtis endistes direktiivides, mille kohaselt liikmesriigid võisid säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju.

(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes, lubades samas liikmesriikidel teatavate muude aspektide suhtes säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju, mis näevad ette tarbijakaitse kõrgema taseme.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Tarbijad ei ole kaugmüügi piiriülest potentsiaali täies ulatuses ära kasutanud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potensiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksiküritajad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutest taganemise täielik ühtlustamine kaasa ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.

(5) Kaugmüügi piiriülest potentsiaali ei ole täies ulatuses ära kasutatud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potentsiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksikkauplejad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise teatavate aspektide täielik ühtlustamine kaasa tarbijate paremale kaitsmisele ning ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Tarbijalepinguid käsitlevad liikmesriikide õigusaktid erinevad üksteisest oluliselt, mis võib märgatavalt moonutada konkurentsi ning takistada siseturu tõrgeteta toimimist. Ühenduse õigustik, mis kehtib kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute valdkonnas tarbekaupade ja nende garantiide kohta, samuti ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, sätestab õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid ja annab liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, et tagada oma territooriumil kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Lisaks on paljud küsimused eri direktiivides vastuoluliselt reguleeritud või jäetud lahendamata. Neid küsimusi on liikmesriigid erinevalt lahendanud. Selle tulemusena erinevad tarbijate lepingulisi õigusi käsitlevate direktiivide rakendamiseks kehtestatud riiklikud eeskirjad suuresti.

välja jäetud

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Need erinevused kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes. Tarbijate usaldamatust suurendab veelgi tarbijakaitse ebaühtlane tase ühenduse piires. See probleem on eriti aktuaalne uute turuarengute taustal.

(7) Teatavad erinevused tarbijatega sõlmitavaid lepinguid, eelkõige kauglepinguid ja väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid käsitlevates liikmesriikide õigusaktides kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab ülemäärane killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu ühenduses. Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete ühenduse tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu ühenduse territooriumil.

(8) Kui ei ole sätestatud teisiti, ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 ei tohiks käesoleva direktiivi sätted takistada liikmesriike säilitamast või kehtestamast rangemaid siseriiklikke meetmeid, mis parandavad tarbijakaitset. Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide täielik ühtlustamine on siiski õigustatud, et tagada ühtne tarbijakaitse regulatiivraamistik ja tunduvalt suurendada nii tarbijate kui ka kauplejate õiguskindlust piiriüleses äritegevuses. Sel juhul saavad nii tarbijad kui ka kauplejad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu liidus. Seega tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu liidu territooriumil. Lisaks sellele kõrvaldatakse ühtsete eeskirjade kehtestamisega liidu tasandil eeskirjade ebaproportsionaalsest killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) Käesolevat direktiivi ei kohaldata tervishoiuteenuste suhtes, st kõigi teenuste suhtes, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 b) Hasartmängud, sealhulgas loteriid ja kihlveod, ei kuulu oma eripära tõttu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, mistõttu peavad liikmesriigid suutma kehtestada nimetatud valdkonnas muid või rangemaid tarbijakaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu hõlmavad käesoleva direktiivi sätted finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses, mis on vajalik regulatiivsete tühimike täitmiseks.

(11) Kehtiv liidu õigustik muu hulgas tarbijatele osutatavate finantsteenuste või reisipakettide valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu ei kohaldata käesoleva direktiivi artikleid 5–19 ja artiklit 23a finantsteenuseid käsitlevate lepingute suhtes ning artikleid 9–19 reisipakette käsitlevate kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, ilma et see piiraks kehtivates liidu õigusaktides sisalduvate muude sätete kohaldamist. Finantsteenuste puhul tuleks ergutada liikmesriike liidu tasandil reguleerimata küsimustes õigusaktide väljatöötamisel lähtuma finantsteenuste valdkonnas kehtivatest liidu õigusaktidest, et kõigile tarbijatele ja kõigi finantsteenuseid käsitlevate lepingute puhul oleks tagatud võrdsed tingimused. Komisjon peaks püüdma finantsteenuseid käsitlevat liidu õigustikku täiendada, et kõrvaldada õiguslikud lüngad ja kaitsta tarbijaid igat liiki lepingute korral.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) Käesoleva direktiivi artiklid 9–19 ei piira liikmesriikide õigusaktide nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad kinnisvara omandamist ja kinnisvaraga seotud tagatisi või kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist või ülekandmist. See hõlmab nimetatud õigusaktidega seotud lepinguid, näiteks veel arendamata kinnisvara müük ja üürimine-ostmine.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 b) Kuna psühholoogilist eriolukorda ei eksisteeri lepingute puhul, mille liikmesriikide eeskirjade kohaselt kinnitab avaliku võimu kandja, tuleks sellised lepingud käesoleva direktiivi artiklite 9–19 reguleerimisalast välja jätta.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 c) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mootorsõiduki liisinguleping, mille korral mootorsõiduk lepingu lõppedes tagastatakse, mootorsõiduki rendi teenust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 d) Paljud liikmesriigid on otsustanud siseriiklikke tarbijakaitse eeskirju kohaldada ka muudele üksustele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, alustavad äriühingud või väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning teisedki liikmesriigid võivad sellise otsuse vastu võtta. Tuleks meeles pidada, et liikmesriigid võivad laiendada vastuvõetud riiklike eeskirjade reguleerimisala, et kohaldada käesolevat direktiivi juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tarbijad.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 e) Digitaalvormingus tarbijani toimetatavat digitaalset infosisu, mida tarbija saab kasutada alaliselt või sarnaselt füüsiliselt oma valduses oleva kaubaga, tuleks käsitleda kui kaupa, et kohaldada käesoleva direktiivi müügilepingute suhtes kohaldatavaid sätteid. Kuid lepingust taganemise õigus peaks kehtima ainult hetkeni, mil tarbija otsustab digitaalsisu alla laadima hakata.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus müügi- või teenusleping sõlmitakse üksnes ühe või mitme sidevahendi vahendusel (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele. See parandaks ka õiguskindlust, võrreldes praegu kehtiva mõistega, mille kohaselt nõutakse organiseerunud kaugmüügiskeemi olemasolu, mida kasutades kaupleja lepingu sõlmib.

(12) Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kauba tarnimist või teenuse osustamist käsitlev leping sõlmitakse kaupleja ja tarbija vahel organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit(nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). Organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi mõiste ei peaks hõlmama veebisaite, mis annavad üksnes teavet kaupleja, tema kauba või teenuste kohta, isegi juhul, kui sellisel veebisaidil on osutatud üks või mitu sidevahendit. See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja on juhuslik kaugmüüja või kasutab organiseeritud skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.

(13) Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja kasutab organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad ajutiselt erilises olukorras, mis erineb poes valitsevast olukorrast näiteks psühholoogilisest seisukohast vaadatuna ning kaupade ja hindade võrdlemise võimaluste poolest, olenemata sellest, kas tarbijad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes, kuid üksnes juhul, kui lepingu põhikomponendid on määratud kindlaks ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel. Kuid eespool toodud määratluse alla ei kuulu lepingud, mille puhul tarbija tasutav summa ei ületa 40 eurot, et mitte koormata liigse teavitamiskohustusega näiteks tänaval kauplejaid, kes tarnivad kauba koheselt. Sellistel juhtudel ei ole vaja ka taganemisõigust, sest selliste lepingute mõju on selgelt nähtav. Liikmesriikidele peaks siiski jääma vabadus kehtestada madalam väärtus ja neide tuleks ergutada seda tegema.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid ja -laudu tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.

(15) Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood, takso või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt või regulaarselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Püsiva andmekandja mõiste peaks hõlmama eelkõige paberil dokumente, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte ja arvuti kõvaketast, millele on salvestatud e-kiri või pdf-dokument.

(16) Püsivad andmekandjad peaks hõlmama eelkõige paberit, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte või arvuti kõvakettaid. Selleks, et olla püsiv andmekandja, peab e-kiri või veebisait esiteks võimaldama tarbijal säilitada teavet nii kaua, kuni see on tema jaoks asjakohane, et kaitsta oma huve, mis tulenevad suhtest kauplejaga. Teiseks peaks e-kiri või veebisait võimaldama säilitada teavet nii, et kauplejal on võimatu seda ühepoolselt muuta.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tarbijatel peab olema õigus saada teavet enne lepingu sõlmimist. Siiski ei pea kaupleja esitama teavet, mis on kontekstist ilmne. Näiteks ettevõtte äriruumides toimuva tehingu puhul võivad toote peamised omadused, kaupleja identiteet ja tarnekorraldus olla selgelt näha. Kaugtehingute ja väljaspool äriruume tehtavate tehingute puhul peaks kaupleja esitama teavet maksekorra, tarnetingimuste, tarne toimumise ja kaebuste lahendamise põhimõtete kohta, sest need ei pruugi igas olukorras selged olla.

(17) Tarbija peab saama õigeaegselt enne äriruumides sõlmitava lepingu, kauglepingu, väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või samalaadse lepingu sõlmimist piisavalt teavet.

Teabe esitamisel peab kaupleja arvesse võtma nende tarbijate erivajadusi, kes on eriti kaitsetud oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu, mille ettenägemist kauplejalt võib mõistlikult eeldada. Kuid erivajaduste arvessevõtmine ei tohiks tekitada tarbijakaitse erinevat taset.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tarbija peaks teadma, kas ta sõlmib lepingu kauplejaga või vahendajaga, kes tegutseb mõne teise tarbija volitusel, sest viimati kirjeldatud olukorra puhul võib selguda, et käesoleva direktiiviga pakutav kaitse sel juhul tarbijale ei laiene. Seepärast peaks vahendaja sellest asjaolust teavitama ja võimalikke tagajärgi kirjeldama. Mõistet „vahendaja” ei tohiks kasutada Interneti-müügifoorumite kohta, kus ei sõlmita lepinguid mõne teise isiku nimel või volitusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, mis annaks talle võimaluse veenduda kauba olemuses ja toimimises.

(22) Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, et ta saaks kuni taganemisperioodi lõpuni veenduda kauba olemuses, kvaliteedis ja toimimises. Taganemisõigus tuleks tagada ka väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Õiguskindluse tagamiseks on käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. Seega tuleks kõiki käesolevas direktiivis sisalduvaid ajavahemikke väljendada kalendripäevades.

välja jäetud

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Kui tarbija tellib samalt kauplejalt rohkem kui ühe kaubaartikli, peab tarbijal olema taganemisõigus iga eseme suhtes. Kui kaubaartiklid tarnitakse eraldi, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, mil tarbija saab tegelikult kätte selle konkreetse eseme. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, kui tarbija või tema poolt määratud kolmas isik saab kätte viimase saadetise või kauba osa.

(26) Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija või tema poolt määratud kolmas isik (välja arvatud kaupleja) saab kätte esimese osa kaubast. Kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitu kaupa, mis tarnitakse eraldi, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija saab kätte viimase osa tellitud kaubast.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks seoses ajavahemikega tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes kolme kuu pikkune ajaline piirang, tingimusel, et kaupleja on täitnud oma lepingulised kohustused täies ulatuses. Kaupleja kohustused loetakse täielikult täidetuks, kui ta on kauba tarbijale tarninud või tarbija tellitud teenuse täielikult osutanud.

(27) Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes ühe aasta pikkune ajaline piirang. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud säilitada seni kehtinud õigusaktidega ettenähtud pikem ajaline piirang.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu ühenduse piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega).

(28) Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu liidu piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega).

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale.

(30) Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale, välja arvatud summad niisuguste kiirkullerteenuste kasutamise eest, mida tarbija on konkreetselt nõudnud. Tagasimakset peaks olema võimalik teha igasuguste makseviiside abil, tingimusel, et need on seaduslikud riigis, kus tarbija makse vastu võtab. Seetõttu ei saa tagasimakset teha kinke- või ostukaartide kujul.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane. Erandit kohaldataks näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur).

(33) Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane ja taganemisõiguse kasutamine seaks kaupleja ebaõiglaselt ebasoodsasse olukorda. Erandit kohaldataks eelkõige toiduainete ja muude hügieeni seisukohast tundlike või kergriknevate kaupade puhul, näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur). Taganemisõigust ei tuleks ette näha ka teatavate muude kaupade ja teenuste puhul, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, nagu näiteks toorained.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (nt tarbija laeb selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul.

(34) Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping või väljaspool äriruume sõlmitav leping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (näiteks tarbija laadib selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul, tingimusel et see on teadlik nõusolek, st tarbijat on teavitatud otsusega kaasnevast taganemisõiguse kaotusest.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada. Seetõttu ei peaks kohaldama taganemisõigust tarbija kodus teostatavate kiireloomuliste parandustööde suhtes, mille puhul taganemisõigus ei sobiks kokku hädaolukorraga; sama kehtiks poodide kojukandeteenuste puhul, kus tarbija võib valida poe veebilehelt toitu, jooke ja muid kaupu koheseks koduseks tarbimiseks ja kus need kaubad tuuakse tarbijale koju kätte. Sellistel juhtudel on tegemist kaubaga, mis ei ole kallis ja mida tarbija ostab pidevalt igapäevaseks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks ning mille suhtes seetõttu ei tuleks taganemisõigust kohaldada. Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.

(37) Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37 a) Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37 b) Kui kaupleja ei täida võetud tarnimiskohustust, peaks tarbija esitama kauplejale püsival andmekandjal nõude toimetada kaup kohale vähemalt seitsme päeva jooksul ning teavitama kauplejat oma kavatsusest lepingust taganeda, kui kaupa ei tarnita. Kui seatud ajavahemiku jooksul ei ole võetud mingeid kauplejapoolseid meetmeid, võib lugeda tarbija lepingust taganenuks. Ilma et see piiraks tarbija õigust nõuda kahjude hüvitamist, peaks tarbijal olema õigus saada seitsme päeva jooksul raha tagasi juhul, kui summa on juba makstud. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil. Ainult eeskirjad, millest saab hõlpsasti erandeid teha, võimaldavad vajalikku paindlikkust, et neid erinevusi arvesse võtta. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.

(38) Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil: kas kohe või hilisemal kuupäeval. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud konkreetses tarnimiskuupäevas, peaks kaupleja kauba tarnima võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38 a) Paljude tehingute puhul ei anta tarbijatele piisavalt võimalusi maksmisvahendi valimiseks või neilt võetakse tasu, kui nad keelduvad teatud maksevahendi kasutamisest. Selle olukorra kajastamiseks tuleks ette näha säte, mis tagab, et kaupleja pakub tarbijale valikut eri maksevahendite vahel, ning kauglepingute puhul peavad need hõlmama nii elektroonilisi kui ka mitteelektroonilisi maksevahendeid. Mitteelektrooniline maksesüsteem oleks näiteks võimalus trükkida maksekorraldus kaupleja veebisaidilt ja tasuda see sularahas pangas või muus kaupleja kontaktpunktis.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteediga. Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kui kaup ei vasta lepingutingimustele, siis peaks tarbija saama kõigepealt võimaluse nõuda kauplejalt kauba parandamist või selle asendamist, olenevalt kaupleja eelistusest – seda siiski vaid juhul, kui kaupleja ei tõesta, et sellised nõudmised on ebaseaduslikud, osutuvad võimatuks või nõuavad kauplejalt ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kaupleja jõupingutused tuleks määrata objektiivselt, võttes arvesse kaupleja kulusid kauba mittevastavuse kõrvaldamisel, kauba väärtust ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele. Varuosade puudumine ei tohiks olla põhjuseks, mis õigustab kaupleja suutmatust kõrvaldada kauba mittevastavuse mõistliku ajavahemiku jooksul või ebaproportsionaalsete jõupingutusteta.

(40) Tarbijal peaks kõigepealt olema võimalus nõuda kauplejalt kauba parandamist või asendamist, välja arvatud juhul, kui kõnealused nõuded osutuvad võimatuks või on ebaproportsionaalsed. See, kas nõue on ebaproportsionaalne, tuleks kindlaks määrata objektiivselt. Nõuded tuleks lugeda ebaproportsionaalseks juhul, kui need tooks muude nõuetega võrreldes kaasa põhjendamatuid kulusid. Selleks et teha kindlaks, kas kulud on põhjendamatud, peaksid ühe nõude täitmisega kaasnevad kulud olema tunduvalt suuremad kui teise nõudega kaasnevad kulud.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Tarbija ei peaks kandma mingeid kulusid seoses kauba mittevastavuse kõrvaldamisega, eelkõige postitamise, tööjõu ja materjalide osas. Samuti ei pea tarbija kompenseerima kauplejale puudustega kauba kasutamist. Tarbijal peaks olema kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega õigus nõuda kahjude hüvitamist, mis tekivad lepingutingimustele mittevastavuse ja selle kaupleja poolt kõrvaldamata jätmise korral. Kõnealune kahju peaks hõlmama mitterahalist kahju, kui kohaldatav siseriiklik õigus seda ette näeb.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Kui kaupleja on kas keeldunud mittevastavusest tulenevaid nõudeid täitmast või ei ole tal korduvalt õnnestunud neid täita, peaks tarbijal olema õigus vabalt valida mistahes õiguskaitsevahendit. Kaupleja keeldumine võib olla kas otsene või kaudne, viimasel juhul peetakse silmas olukorda, kui kaupleja ei vasta või ignoreerib tarbija nõuet mittevastavus kõrvaldada.

(42) Tarbijal peaks olema õigus vabalt valida mis tahes õiguskaitsevahendit, kui tal ei ole õigust nõuda kauba parandamist või asendamist. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte, millega sätestatakse õigus kauba mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid vabalt valida.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42 a)Tuleks sätestada, et teatavatel juhtudel võib pidada kauplejat vastutavaks lepingule mittevastavuse eest, mis esines tarbijale riski ülekandmise ajal, isegi kui lepingule mittevastavus tuleb ilmsiks alles pärast seda.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42 b) Kui kaupleja vastutab lõppmüüjana tarbija ees tootja tegevuse või tegematajätmise tõttu, tuleks tagada, et kauplejal kui lõppmüüjal on õigus esitada regressinõue vastutava(te) isiku(te) vastu lepinguahelas. Selleks peaksid liikmesriigid oma siseriiklikes õigusaktides kindlaks määrama vastutavad isikud ning nägema ette asjakohased meetmed ja toimimise korra.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Tarbijale tuleks kauba mittevastavuse kindlakstegemiseks ette näha kaheaastane garantiiaeg. Tarbija huvides peaks olema võimalik eeldada, et kui kauba mittevastavus tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esines see juba riski ülekandmise hetkel. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte garantiiaja, tõendamiskohustuse ümberpööramise kestuse või erieeskirjade kohta, mis käsitlevad pärast garantiiaja lõppemist ilmnenud olulisi lepingule mittevastavusi.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Direktiivis 1999/44/EÜ antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada ajavahemik kestusega vähemalt kaks kuud, mille jooksul tarbija peab kauplejale mis tahes mittevastavusest teatama. Ülevõtmisõigusaktides kehtestatud erinevused on tekitanud kaubandustõkkeid. Seetõttu on vaja selline regulatiivne võimalus kõrvaldada ja parandada õiguskindlust, kohustades tarbijaid teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul selle avastamise kuupäevast.

välja jäetud

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Mõned kauplejad või tootjad pakuvad tarbijatele kauba garantiid. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, peaks kauba garantii sisaldama teatavat teavet, sealhulgas garantii kestuse ja territoriaalse kohaldamisala kohta, ning kinnitust, et kõnealune garantii ei mõjuta tarbija seaduslikke õigusi.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45 a) Ühtlustatud regulatiivsed aspektid puudutavad ainult ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavaid lepinguid. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riiklikku õigust töölepingute, pärimis- ja perekonnaõiguse valdkonna lepingute ning äriühingute liitmist või loomist, partnerluslepinguid ning võlakirju reguleerivate lepingute osas.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme, mis on vastavuses ühenduse õigusega. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes selliseid lepingutingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega ühendus või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.

(46) Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avalikku korda reguleerivaid sätteid, mis on vastavuses liidu õigusega. Lepingutingimused peaksid peegeldama ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid ja sätteid. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes tingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega liit või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Tarbijalepingud tuleb koostada lihtsas ja arusaadavas keeles ja need peavad olema hästi loetavad. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.

(47) Kõik lepingutingimused peaksid olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47 a) Kauplejad peaksid saama vabalt valida lepingutingimuste edastamisviisi, näiteks kirjastiili laadi ja suuruse, milles lepingutingimused kirja pannakse. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud puuetega isikute puhul või juhul, kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele. Liikmesriigid võivad samuti püüda kehtestada lisanõudeid juhul, kui neid kaupu või teenuseid käsitlevate lepingute keerukus võib põhjustada tarbijale kahju, kaasa arvatud sektori konkurentsiga seotud küsimused. See võib kehtida näiteks finantsteenuste, gaasi, elektri ja vee, telekommunikatsiooni ja kinnisvaraga seotud lepingute puhul. Siiski ei tohiks see kehtida sõlmimist käsitlevate ja muude ametlike riiklike nõuete puhul, näiteks keel, milles tingimused esitatakse, nõuded tingimuste sisu või konkreetsete sektorite terminite sõnastamise kohta. Käesolev direktiiv ei peaks ühtlustama tarbijalepingutele kehtivaid keelenõudeid. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik siseriiklikus õiguses säilitada või kehtestada keelenõuded lepingutingimuste osas.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50) Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist. Need nimekirjad peaksid kehtima kõigis liikmesriikides.

(50) Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste mittetäielikku nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Eelkõige tuleks anda komisjonile õigus muuta II ja III lisa, kus on esitatud lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks või mis võivad seda olla. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53) Komisjoni õigust muuta II ja III lisa tuleks kasutada selleks, et tagada ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate eeskirjade järjekindel rakendamine, täiendades neid lisasid lepingutingimustega, mida tuleks pidada ebaõiglaseks igas olukorras või mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.

välja jäetud

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et nende riigiasutused teeksid vajalikul määral koostööd Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga, et reageerida piiriülestele juhtumitele, eelkõige juhul, kui Euroopa tarbijakeskustes on lahendamisel vastavad taotlused.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60) Euroopa Komisjon püüab leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid põhilistest õigustest, mis neil on ostu sooritades.

(60) Euroopa Komisjon püüab pärast liikmesriikide ja huvitatud isikutega konsulteerimist leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid ja kauplejaid põhilistest õigustest, mis neil müügikohas on. Komisjon peaks teavitamiseks eelkõige kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avaliku meedia vahendeid.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61 a)Tuleks näha ette vastastikuse hindamise menetlus, mille raames liikmesriigid peavad kõigepealt käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi jooksul läbi vaatama oma õigusaktid, et teha kindlaks, millised Euroopa Liidu toimimise lepinguga kooskõlas olevad rangemad õigusaktid oma õigussüsteemis säilitada või millised õigusaktid tuleb vastu võtta, et tagada tarbijate parem kaitse. Ülevõtmisperioodi lõpuks peaksid liikmesriigid koostama aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Iga aruanne tuleks esitada kõikidele teistele liikmesriikidele ja sidusrühmadele. Liikmesriigid võivad kuue kuu jooksul esitada oma märkusi kõnealuste aruannete kohta. Komisjon peaks hiljemalt aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi lõppu ja seejärel iga kolme aasta tagant esitama kokkuvõtva aruande, millele on vajaduse korral lisatud õigusaktide ettepanekud. Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele vajaduse korral tuge ühise meetodi väljatöötamisel.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61 b) Selleks et tagada kõikides liikmesriikides tarbijakaitse kõrge tase, tuleks ergutada isikuid ja organisatsioone, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta, teavitama liikmesriike ja komisjoni oma hinnangutest ning andma vabatahtlikke soovitusi, et liikmesriigid ja komisjon saaksid neid käesoleva direktiivi läbivaatamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63) On asjakohane vaadata käesolev direktiiv läbi, kui ilmnevad mingid tõkked siseturu toimimisel. Läbivaatamise tulemusena võib komisjon koostada ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, mis võib sisaldada muudatusi teistes tarbijakaitset käsitlevates õigusaktides, mis kajastavad komisjoni tarbijapoliitika strateegiaga võetud kohustust ühenduse õigustik ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks läbi vaadata.

välja jäetud

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisele ja siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;

(1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb peamiselt eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;

Liikmesriigid võivad säilitada või laiendada käesoleva direktiivi eeskirjade kohaldamist juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva punkti esimese lõigu tähenduses tarbijad.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik;

(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või riigiomanduses, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus‑, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega seoses sellise kaupleja volitusel tegutsev isik;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) kaup – mis tahes materiaalne vallasvara ja mis tahes mittemateriaalne vara, mida saab kasutada selle füüsilise omamisega sarnasel viisil, välja arvatud kaup, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaubaks ka vesi, gaas ja elekter, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;

(Vt artikli 2 punkti 4 kohta tehtud muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 b) kliendi nõuete järgi valmistatud kaup – mis tahes kaup, mis ei ole eelnevalt valmis toodetud ja mille valmistamisel on määrava tähtsusega kliendi isiklikud valikud või nõuded;

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) müügileping – mistahes leping kauba müügi kohta kauplejalt tarbijale, sealhulgas mistahes mitmeotstarbeline leping, mille objektiks on nii kaubad kui ka teenused;

välja jäetud

(Vt artikli 2 punkti 5 a kohta tehtud muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) kaup – mistahes materiaalne vallasvara, välja arvatud:

välja jäetud

(a) kaup, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil,

(b) vesi ja gaas, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses,

(Vt artikli 2 punkti 2 a kohta tehtud muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) teenusleping – mistahes leping, välja arvatud müügileping, mille alusel kaupleja osutab tarbijale teenust;

(5) teenus – kaupleja poolt tarbijale tasu eest tehtav töö või muu teenuse osutamine;

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) müügileping – mis tahes leping, mille alusel kaupleja annab kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tarbijale üle kauba omandiõiguse või võtab kohustuse anda kauba omandiõigus tarbijale üle ja mille alusel kohustub tarbija tasuma kokkulepitud hinna. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse müügilepinguteks ka lepingud, milles käsitletakse sellise kauba tarnimist, mis tuleb alles valmistada või toota;

(Vt artikli 2 punkti 3 kohta tehtud muudatusettepanekut.)

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 b) mitmeotstarbeline leping – mis tahes leping, mille objektiks on nii teenuste osutamine kui ka kaupade tarnimine;

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) kaugleping – mistahes müügi- või teenusleping, mille sõlmimiseks kaupleja kasutab eranditult kas üht või mitut sidevahendit;

(6) kaugleping – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust ning mis sõlmitakse kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit;

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) sidevahendid – mistahes vahendid, mida ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta saab kasutada nendevahelise lepingu sõlmimiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) väljaspool äriruume sõlmitav leping –

(8) väljaspool äriruume sõlmitav leping – mis tahes leping kaupleja ja tarbija vahel kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks,

a) mistahes müügi-või teenusleping, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume, või mistahes müügi-või teenusleping, mille pakkumine on tehtud tarbijale nimetatud tingimustes; või

a) mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume;

a a) mille kohta on tarbija teinud pakkumise kaupleja samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume; või

b) mistahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse äriruumides, kuid mille üle peetakse läbirääkimisi väljaspool äriruume olukorras, kus kaupleja ja tarbija viibivad mõlemad kohal;

b) mille põhikomponendid on määratud kindlaks kaupleja ja tarbija üheaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume kaupleja või tema volitusel tegutseva kolmanda isiku korraldatud ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel, kui sellise ringkäigu, vabaajaürituse või esitluse eesmärk on sõlmida hiljem leping äriruumides;

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 9 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) müügikioskid ja müügilauad, kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;

b) müügikioskid, kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) toode – mistahes kaup või teenus, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;

välja jäetud

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt õigustatult eeldada ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või heausklikkuse üldpõhimõttega kaupleja tegevusalal;

välja jäetud

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub kaupa või teenust võistupakkumise korras, mis võib hõlmata sidevahendi kasutamist ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma. Tehing, mis sõlmitakse pakkumise alusel, kus hind on eelnevalt määratud, kuid mille sõlmimiseks tarbijatele siiski antakse võimalus osaleda võistupakkumisel, ei ole enampakkumine;

välja jäetud

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub enampakkuja poolt juhitava võistupakkumise korras kaupa tarbijale, kes viibib enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba ostma;

(16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub avalikkuse jaoks füüsiliselt juurdepääsetava ürituse käigus kaupleja nimel tegutseva kolmanda isiku (enampakkuja) poolt tasu eest juhitava ja läbipaistva võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijale; tõusva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik, kes teeb kõrgeima pakkumise; langeva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik, kes on esimesena nõus kauba või teenuse küsitud hinna eest otsekohe ostma;

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) tootja – kauba valmistaja, ühenduse territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;

(17) tootja – kauba valmistaja, liidu territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mistahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;

(18) kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus lisaks oma juriidiliste kohustuste täitmisele vastavuse tagamise osas hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mis tahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või mis tahes vastavusega mitteseotud nõudele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) vahendaja – kaupleja, kes sõlmib lepingu tarbija nimel või volitusel;

välja jäetud

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) lisaleping – leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse, mis on seotud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, ning kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

(20) sidusleping – mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust,

a) mida vaadeldakse objektiivselt majanduslikult ühtsena kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga ning

b) kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

Majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui siduslepingu alusel tarnitud kaup või osutatud teenused on seotud vastavalt kas kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepingu täitmisega või sellise kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu alusel tarnitud kauba või osutatud teenuse kasutamisega.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuslepingute suhtes.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud niisuguste lepingute suhtes, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust, ja mitmeotstarbeliste lepingute suhtes.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse finantsteenuste puhul üksnes artiklites 8–20 sätestatud teatavate väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute, artiklites 30–39 sätestatud ebaõiglaste lepingutingimuste ja artiklites 40–46 sätestatud üldeeskirjade suhtes ning koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.

2. Käesolev direktiiv ei piira käesolevas valdkonnas kehtivat liidu õigustikku, mis reguleerib kaupleja ja tarbija vahelisi lepinguid.

2 a. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud järgmistes valdkondades:

a) sotsiaalteenused;

b) tervishoiuteenused, st kõik teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit;

c) hasartmängud, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud.

2 b. Artikleid 5–19 ja 23 ei kohaldata lepingute suhtes, mis

a) käsitlevad finantsteenuseid;

b) kuuluvad direktiivi 2002/65/EÜ kohaldamisalasse.

3. Lepingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ ja nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse üksnes artikleid 30–39, mis käsitlevad tarbija õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste puhul, loetuna koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.

3. Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4–7 kohaldatakse artikleid 9–19 kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes.

4. Artikleid 5, 7, 9 ja 11 kohaldatakse ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ sätestatud teavitamisnõuete kohaldamist.

4. Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes,

a) mis käsitlevad kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist, omandamist ja üleandmist, kinnisasjaga seotud tagatisi, hoonete ehitamist või ulatuslikku ümberehitamist või hoone või korteri üürimist;

b) mis kuuluvad nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta)[3] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/122/EÜ (tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega)[4] kohaldamisalasse;

c) mis liikmesriikide eeskirjade kohaselt kehtestatakse niisuguse avaliku võimu kandja poolt, kes on seadusega kohustatud olema sõltumatu ja erapooletu ning kes peab ulatusliku õigusalase selgitustööga tagama, et tarbija sõlmib lepingu üksnes põhjaliku kaalutluse alusel ja selle õiguslikust ulatusest teadlik olles;

5. Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, mille puhul kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ja tarbija makstav summa ei ületa 40 eurot, kui sellised lepingud sõlmitakse nende iseloomu tõttu tavaliselt väljaspool äriruume. Liikmesriigid võivad oma riiklikes õigusaktides määrata madalama väärtuse.

6. Artikleid 9–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes,

a) mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;

b) mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks või sõlmitud tarbija loodud ühe telefoni-, interneti- või faksiühenduse kasutamiseks.

7. Artikleid 12–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on majutus-, transpordi-, mootorsõidukirendi-, toitlustus- või vabaajaveetmisteenustega ning kui lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul.

8. Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 9, 10 ja 11 kohaldatakse artikleid 22–29 müügilepingute suhtes. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 5 kohaldamist, kui tegemist on mitmeotstarbelise lepinguga, kohaldatakse artikleid 22–29 ainult kauba suhtes.

9. Artikleid 23 a ja 23 b kohaldatakse ka teenuslepingute ja mitmeotstarbeliste lepingute suhtes

10. Artikleid 22–29 ei kohaldata:

a) elektri suhtes;

b) vee ja gaasi suhtes, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses.

11. Artikleid 22–29 ei kohaldata avalikul enampakkumisel müüdava kasutatud kauba suhtes.

^{____________________}

EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

²ELT L 33, 3.2.2009, lk 10.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täielik ühtlustamine

Ühtlustamise tase

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatust, sealhulgas ei rangemaid ega vähem rangeid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.

1. Välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud lõikes 1 a või 1 b, võivad liikmesriigid oma riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad sätted, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse, artiklis 5, artikli 9 lõikes 3 b, artikli 9 lõikes 3 c, artiklites 22–29, artikli 31 lõikes 4 ning artiklites 34 ja 35 sätestatud tingimustel ja ulatuses.

1 a. Liikmesriigid võivad oma riiklikes õigusaktides säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad eeskirjad, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase, nagu on sätestatud artikli 12 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 2.

1 b. Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad artiklis 2, artikli 9 lõigetes 1 kuni 3 a, artikli 9 lõikes 3 e, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõigetes 1–3, artikli 13 lõikes 1, artiklites 14–19, artiklites 30–33 ja artiklis 36 kehtestatust, sealhulgas rangemaid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Käesolevas direktiivis sisalduvate ajavahemike arvutamise suhtes kohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad¹.

^{____________________}

EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tarbija teavitamine

Tarbija teavitamine väljaspool äriruume sõlmitava lepingu korral

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavitamise üldnõuded

Nõuded väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes esitatavale teabele

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 - sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Enne mistahes müügi- või teenuslepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge:

1. Äriruumides sõlmitava lepingu sõlmimisel peab kaupleja või tema volitusel tegutsev isik esitama tarbijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge:

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) toote põhiomadused sidevahendile ja tootele kohases ulatuses;

a) kauba või teenuse põhiomadused kaubale või teenusele kohases ulatuses;

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi, ning vajadusel selle kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb;

b) kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda;

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toote või teenuse hind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;

c) toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetega kehtestatust;

d) vajaduse korral maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punktid f ja f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimused (kui see on asjakohane);

f) lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);

f a) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused;

g) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, lepingu lõpetamise tingimused;

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused.

i) vajaduse korral asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punktid i a, i b ja i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a) vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

i b) digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;

i c) vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktis b nõutava teabe enampakkuja aadressi ja identifitseerimisandmetega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kauba tarnimise või teenuse osutamise lepingute suhtes, mis käsitlevad igapäevaseid tehinguid ja mille korral peab kaupleja toote tarnima või teenuse osutama kohe, kui leping on sõlmitud.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama müügi- või teenuslepingu lahutamatu osa.

3. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2, artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikus lepinguõiguses tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.

2. Ilma et see piiraks artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikus õiguses tõhusad ja proportsionaalsed õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Konkreetsed teavitamisnõuded vahendajatele

välja jäetud

1. Enne lepingu sõlmimist selgitab vahendaja tarbijale, et ta tegutseb teise kaupleja nimel või volitusel ning et sõlmitud lepingut ei käsitata mitte tarbija ja kaupleja vahelise, vaid pigem kahe tarbija vahelise lepinguna, mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

2. Vahendajat, kes ei täida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust, loetakse isikuks, kes on sõlminud lepingu oma nimel.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata avalike enampakkumiste korral.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Nõuded kauglepingutes ja väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes esitatavale teabele

Lepingueelsed teavitamisnõuded kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral

Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitab kaupleja lepingu lahutamatu osana järgmise teabe:

1. Õigeaegselt enne seda, kui tarbija on seotud mis tahes kauglepingu, väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või vastava lepingupakkumisega, esitab kaupleja või tema volitusel tegutsev isik tarbijale selgel ja mõistetaval viisil järgmise teabe:

(a) artiklites 5–7 osutatud teave ning erandina artikli 5 lõike 1 punktist c kõigil juhtudel teave maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise korra kohta;

a) kauba või teenuse põhiomadused sidevahendile ja kaubale või teenusele kohases ulatuses;

b) taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimused ja kord vastavalt I lisas sätestatule;

b) kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;

b a) kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda;

c) kaupleja (ning vajadusel selle kaupleja, kelle volitusel isik tegutseb) tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see aadress erineb kaupleja aadressist;

c) toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajaduse korral ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;

d) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;

d) maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord;

e) vaidluste sõbraliku lahendamise võimalus (kui see on asjakohane);

e) taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimised, ajavahemik ja kord, sealhulgas võimalikud kauba tagastamise kulud tarbijale, sellel eesmärgil võib kaupleja vastavalt kasutada I lisa A osas esitatud lepingust taganemise näidisjuhist ja I lisa B osas esitatud taganemisteate näidist või mis tahes muud selgelt sõnastatud dokumenti; kui kaupleja teavitab tarbijat I lisa A osa kohast taganemisjuhendi näidist kasutades, on ta täitnud käesolevas artiklis sätestatud teavitamisnõuded taganemisõiguse osas;

e a) kui taganemisõigust vastavalt artikli 19 lõikele 1 ei kohaldata, teave selle kohta, et tarbijal ei ole õigust taganemiseks;

f) asjaolu, et leping sõlmitakse kauplejaga ja sellest tulenevalt kehtib tarbija suhtes käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitse.

f) lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);

f a) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;

f b) lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, lepingu lõpetamise tingimused;

f c) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane);

f d) asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused;

f e) vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

f f) digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;

f g) vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.

2. Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktides b, b a ja c nõutava teabe vastavate üksikasjadega enampakkuja kohta.

3. Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu lahutamatu osa.

3 a. Liikmesriigid ei kehtesta I lisa A osas esitatud taganemisjuhendi näidise vormile täiendavaid sisulisi nõudeid.

3 b. Transporditeenuseid või tervise- ja ohutusnõudeid käsitlevate kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid, tingimusel et need on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ning on asjakohased tarbija nõuetekohaseks teavitamiseks.

3 c. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada täiendavaid lepingueelseid teavitamisnõudeid kõikide kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid ning mille jaoks nad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul)¹! artikli 22 lõikele 5 kehtestavad täiendavaid teavitamisnõudeid, mida kohaldatakse nende territooriumil asutatud teenuseosutajate suhtes.

3 d. Artikkel 5 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul².

3 e. Käesolevas peatükis osutatud teavitamisnõuete täitmise tõendamise kohustus lasub kauplejal.

^{____________________}

ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

²EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuded väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute vormi kohta

Lepingueelse teavitamise vorminõuded väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute korral

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave tellimislehel lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt. Tellimislehe juurde kuulub ka taganemise tüüpvorm, mis on sätestatud I lisa B osas.

1. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave tarbijale püsival andmekandjal, sedavõrd kui see on sobiv lepingu loomust silmas pidades, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetava tekstina. Tarbija võib igal juhul nõuda, et teave esitataks paberkandjal.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Väljaspool äriruume sõlmitav leping on kehtiv üksnes juhul, kui tarbija allkirjastab tellimislehe, ning juhtudel, kui tellimisleht ei ole paberkujul, siis kui tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.

2. Väljaspool äriruume sõlmitav leping hakkab kehtima üksnes juhul, kui tarbija on tellimislehe allkirjastanud.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid.

3. Liikmesriigid ei kehtesta muid lepingueelseid vorminõudeid artikli 9 lõikes 1 nimetatud teavitamise nõuete täitmisele.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuded kauglepingute vormi kohta

Lepingueelse teavitamise vorminõuded kauglepingute korral

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõiked 1 ja 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauglepingute puhul esitatakse artikli 9 punktis a ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks enne lepingu sõlmimist, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.

1. Kauglepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks püsival andmekandjal lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.

1 a. Kui internetis teenuste osutamiseks sõlmitud kaugleping seab tarbijale maksekohustuse, on tarbija lepinguga seotud vaid siis, kui

a) kaupleja on selgelt ja esiletõstetult esitanud tarbijale teabe täishinna kohta, sh kõikide sellega seotud hinnakomponentide kohta, ning

b) kaupleja on interneti teel sõlmitavate lepingute osas kujundanud oma veebisaidi selliselt, et siduva tellimuse tegemine on võimalik alles pärast seda, kui tarbija on kinnitanud, et ta on punkti a kohaselt nõutava teabe teadmiseks võtnud, või

c) kaupleja on telefoni teel sõlmitavate lepingute kohta saatnud tarbijale kinnituse pakkumise kohta püsival andmekandjal ning tarbija on kinnitanud lepingu sõlmimise püsival andmekandjal.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõiked 2 ja 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Juhul kui kaupleja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, peab kaupleja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.

2. Juhul kui kaupleja või kaupleja nimel tegutsev vahendaja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, peab kaupleja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.

2 a. Kaubandusele pühendatud veebilehtedel tuleb avalehel selgelt ja loetavalt märkida, kas teatavatesse liikmesriikidesse tarnimisel kehtivad mingid piirangud, sealhulgas maksevahendite osas.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja täishinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a ja c. Muu artiklites 5–7 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote või teenuse põhiomadusi ja täishinda, lepingu kestust ning juhul, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimusi käsitleva lepingueelse teabe, vastavalt artikli 9 lõike 1 punktidele a, b, c, e ja g. Muu artiklis 9 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tarbija peab saama kinnituse artikli 9 punktides a–f osutatud teabe kohta püsival andmekandjal ja mõistliku aja jooksul pärast mistahes kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kättesaamise või teenuse osutamise alustamisega, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on tarbijale püsival andmekandjal esitatud enne kauglepingu sõlmimist.

välja jäetud

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1–4 kehtestatud nõuded.

4. Liikmesriigid ei kehtesta muid lepingueelseid vorminõudeid artikli 9 lõikes 1 nimetatud teavitamise nõuete täitmisele.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingupuhul algab lõikes 1 nimetatud taganemisperiood lepingu sõlmimise päevast või päevast, mil tarbija saab allkirjastatud lepingudokumendi koopia püsival andmekandjal, kui see ei toimu lepingu sõlmimise päeval.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija allkirjastab tellimislehe, või kui tellimisleht ei ole paberkujul, päevast, mil tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.

2. Olenemata lõikest 1 algab taganemisperiood niisuguse kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, mille alusel tarnitakse kaupu, päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab tellitud kaubad oma valdusse, või

Kauba müügiks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab kogu tellitud kauba oma valdusse.

Teenuse osutamiseks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil leping sõlmitakse.

a) kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitmeid eraldi kaupu, mis tarnitakse eraldi, algab taganemisperiood viimase kaubaartikli kättetoimetamise päevast,

b) kui kaup koosneb mitmest saadetisest või osast, algab taganemisperiood viimase saadetise või osa kättetoimetamise päevast,

c) kui sama liiki kaupu tarnitakse kindlaksmääratud aja jooksul korduvalt, algab taganemisperiood esimese kauba kättetoimetamise päevast.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaega on järgitud, kui tarbija saadab taganemisõiguse kasutamise kohta teatise enne selle perioodi lõppemist.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaega on järgitud, kui tarbija saadab taganemisõiguse kasutamise kohta teatise enne selle ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingust tulenevaid kohustusi taganemisperioodi ajal täita.

4. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingulisi kohustusi taganemisperioodi ajal täita. Siiski võivad liikmesriigid väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul säilitada olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, millega kauplejal keelatakse teatava ajavahemiku jooksul pärast lepingu sõlmimist tasu vastu võtta.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kaupleja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 9 punktis b, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood kolm kuud pärast kaupleja ülejäänud lepinguliste kohustuste täielikku täitmist.

1. Kui kaupleja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 9 lõike 1 punktis e sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood üks aasta pärast algse taganemisperioodi lõppu, mis on määratud vastavalt artikli 12 lõigetele 1a ja 2.

1 a. Liikmesriigid võivad siiski säilitada olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, milles sätestatakse pikem taganemisperiood.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tarbija teavitab kauplejat oma lepingust taganemise otsusest püsiva andmekandja vahendusel kas kaupleja aadressil saadetud vabas vormis kinnitusega või kasutades I lisa B osas sätestatud taganemisteate tüüpvormi.

1. Tarbija teavitab enne taganemisperioodi lõppu kauplejat oma lepingust taganemise otsusest. Tarbija võib selleks

a) kasutada I lisa B osa kohast taganemisteate näidist või muud üheselt mõistetavat kinnitust püsival andmekandjal, või

b) tagastada kaubad kauplejale koos selgelt sõnastatud avaldusega, milles tarbija annab kauplejate teada oma taganemisotsusest.

Liikmesriigid ei kehtesta taganemisteate tüüpvormile muid vorminõudeid.

Liikmesriigid ei kehtesta lepingust taganemise näidisjuhenditele muid vorminõudeid kui I lisa B osas esitatu.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Internetis sõlmitud kauglepingute puhul võib kaupleja lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse täita ja esitada taganemisteate tüüpvorm elektrooniliselt kaupleja veebilehel. Sel juhul teatab kaupleja tarbijale viivituseta e-kirja teel taganemisteate kättesaamisest.

2. Kaupleja võib lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse täita ja esitada I lisa osas B toodud taganemisteate tüüpvorm või muu selgelt sõnastatud avaldus elektrooniliselt kaupleja veebilehel. Kaupleja võib ka anda tarbijale võimaluse taganeda lepingust telefoni teel. Sel juhul teatab kaupleja tarbijale viivituseta püsival andmekandjal taganemisteate kättesaamisest.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – punktid a ja b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu täitmisega või

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

b) seoses väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.

b) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaupleja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed kolmekümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab taganemisteate.

1. Kaupleja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed, sealhulgas tarnekulud (kui see on asjakohane), liigselt viivitamata ja igal juhul hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab teada tarbija otsusest lepingust taganeda vastavalt artiklile 14. Kaupleja võib maksed tagastada, kasutades selleks igasugust makseviisi, mis on seaduslik riigis, kus tarbija selle vastu võtab ning tingimusel, et tarbijale ei kaasne maksete tagastamisest kohustust maksta lõivu.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Müügilepingu puhul võib kaupleja viivitada tagasimaksetega, kuni ta on kauba tagasi saanud või ära toonud või kuni tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, mis toimub varem.

2. Olenemata lõikest 1, ei pea kaupleja juhul, kui tarbija on selgesõnaliselt valinud standardtarnest erineva tarneviisi, sellest tulenevaid enamkulusid tagasi maksma.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Müügilepingute puhul, mille alusel tarbija või tema volitatud kolmas isik on kauba oma valdusse saanud enne taganemisperioodi aegumist, saadab tarbija taganemisest teatamise järel 14 päeva jooksul kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kaupleja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.

1. Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate kauba tarnimise lepingute puhul saadab tarbija asjatult viivitamata ning igal juhul mitte hiljem kui 14 päeva jooksul taganemisotsusest teatamise järel vastavalt artiklile 14 kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kaupleja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.

Tarbija peab maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need kulud ise kanda.

Tarbija peab maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud. Ta ei pea kõnealuseid kulusid tagasi maksma juhul, kui kaupleja on andnud lepingus nõusoleku need kulud ise kanda või tagasisaadetavate kaupade hind ületab 40 eurot.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõiked 2 ja 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta kauba väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 punktis b osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele. Teenuslepingute puhul, mille suhtes kehtib taganemisõigus, ei kanna tarbija mingeid kulusid taganemisperioodi kestel osaliselt või täielikult osutatud teenuse eest.

2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta mingil juhul kaupade väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele.

2 a. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei kaasne tarbijale taganemisõiguse kasutamisega vähimatki vastutust.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taganemisõiguse kasutamise mõju lisalepingute puhul

Taganemisõiguse kasutamise mõju siduslepingute puhul

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui tarbija kasutab vastavalt artiklitele 12–17 oma taganemisõigust kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, lõppevad lisalepingud automaatselt ja tarbija ei kanna nende eest mitte mingeid kulusid, ilma et see piiraks direktiivi 2008/48/EÜ artikli 15 kohaldamist.

1. Kui tarbija kasutab vastavalt artiklitele 12–17 oma taganemisõigust kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul, lõppevad siduslepingud automaatselt ja tarbija ei kanna nende eest mitte mingeid kulusid, mis ei ole käesoleva direktiiviga sätestatud, ilma et see piiraks direktiivi 2008/48/EÜ artikli 15 kohaldamist.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 - sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauglepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:

1. Kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) teenusega, mille osutamine on alanud tarbija eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist;

a) teenusega, mille osutamine on alanud tarbija poolt püsival andmekandjal antud eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist; sel juhul hõlmab nõusolek ka tarbija loobumist taganemisõigusest;

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada,

b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemisperioodi kestel;

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele iskule või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;

c) sellise kauba tarnimisega või teenuste osutamisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele isikule ning mille ettevalmistamine nõuab ettevõtjalt individuaalseid meetmeid, mida ettevõtja muul viisil kasutada ei saa, või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punktid d, d a (uus) ja d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) sellise veini tarnimisega, mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud aega ning kus veini tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada;

d) järgnevate kaupade tarnimine:

– toiduained,

– joogid,

– ravimid, või

muud hügieeni seisukohast tundlikud kaubad, mille pakendi või kinnituse on tarbija juba avanud, olles eelnevalt teavitatud taganemisõiguse kohaldamatusest;

d a) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate kaupade või teenuste suhtes taganemisõigust;

d b) lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja teostaks seal parandus- või hooldustöid; kui kaupleja sellise külastuse käigus osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) suletud pakendis audio- või videosalvestuste või arvutitarkvara tarnimisega, kui tarbija on pakendi avanud;

e) suletud pakendis audio- või suletud pakendis videosalvestuste või arvutitarkvara tarnimisega, kui tarbija on pakendi avanud;

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega;

f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega, välja arvatud selliste väljaannete tarnimiseks sõlmitud abonementlepingutega;

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) mängu- ja loteriiteenustega;

välja jäetud

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt h ja h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) enampakkumise käigus sõlmitud lepinguga.

h) avaliku enampakkumise käigus sõlmitud lepingutega.

h a) digitaalse sisu tarnimine, kui tarbija on alustanud digitaalse sisu allalaadimist.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:

välja jäetud

a) lepingutega, mille alusel tarnitakse toiduaineid, jooke või muud koheseks kodus tarbimiseks ettenähtud kaupa, mille tarbija on eelnevalt sidevahendit kasutades valinud ning mille kaupleja, kes tavaliselt müüb sellist kaupa oma äriruumides, tarnib füüsiliselt tarbija koju, asukohta või töökohta;

b) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;

c) lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt sidevahendit kasutades konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja parandaks tarbija vara või teostaks selle hooldust; kui kaupleja sel juhul osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust.

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Pooled võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.

2. Kaupleja ja tarbija võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute välistamine

välja jäetud

1. Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:

a) lepingutega, mis käsitlevad kinnisvara müüki või on seotud muude kinnisvaraõigustega, välja arvatud rendiõigused ja kinnisvaraga seonduvad tööd;

b) lepingutega, mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;

c) lepingutega, mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks;

d) lepingutega toidu ja joogi tarnimiseks kaupleja poolt tarneringsõidu käigus, mida kaupleja oma äriruumide ümbruses sageli ja korrapäraselt teeb.

2. Artikleid 8–19 ei kohaldata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:

a) kindlustusega;

b) finantsteenustega, mille hind sõltub finantsturu kõikumistest, mida kaupleja ei saa mõjutada ning mis võivad ilmneda taganemisperioodi kestel, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis a;

c) krediidilepinguga, mis kuulub direktiivi 2008/48/EÜ reguleerimisalasse.

3. Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on majutus-, transpordi-, autorendi-, toitlustus- või vabaajaveetmisteenustega ning kui lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul.

¹⁶ELT L 271, 9.10.2002, lk 16.

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 21

Reguleerimisala

välja jäetud

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse müügilepingute suhtes. Juhul, kui tegemist on mitmeotstarbelise lepinguga, mis hõlmab nii kaupu kui teenuseid, kohaldatakse käesolevat peatükki ainult kauba suhtes, ilma et see piiraks artikli 24 lõike 5 kohaldamist.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse ka lepingute suhtes, milles käsitletakse sellise kauba tarnimist, mis tuleb alles valmistada või toota.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata varuosade suhtes, mille kaupleja asendab artikli 26 alusel kauba mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusi tehes.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat peatükki ei kohaldata kasutatud kauba müügi suhtes avalikul enampakkumisel.

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba üle tarbija valdusse või tarbija määratud kolmanda isiku valdusse, kes ei ole kauba kättetoimetaja, hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.

1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud tarnimise ajas, tarnib kaupleja kauba, andes kauba üle tarbija valdusse või tarbija määratud kolmanda isiku valdusse, kes ei ole kauba kättetoimetaja, võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõiked 2, 2 a (uus) ja 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui kaupleja ei täida võetud tarnekohustust, on tarbijal õigus saada tagasi kogu makstud summa seitsme päeva jooksul tarnimise kuupäevast, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

2. Kui kaupleja ei täida võetud kohustust tarnida kaubad tarbijaga kukku lepitud ajal või vastavalt lõikele 1, on tarbijal õigus leping lõpetada, välja arvatud juhul, kui kaubad tarnitakse tarbija poolt määratud uue tähtaja jooksul, mis ei ole pikem, kui seitse päeva. Sel juhul teavitab tarbija kauplejat eelnevalt kirjalikult, täpsustades uue tarnetähtaja ning teatab oma kavatsusest leping lõpetada, kui kaupa ei tarnita enne nimetatud uue tähtaja lõppu. Kui selle perioodi möödumisel ei ole mingeid samme astutud, loetakse tarbija lepingust taganenuks.

Olenemata eelmises alalõigus sätestatust, on tarbijal õigus lõpetada leping, ning see lõpetamine jõustub kohe juhul, kui kaupleja on kaudselt või otseselt keeldunud kaupa kohale toimetamast, või kui tarnimistähtajast kinnipidamist peetakse lepingu lahutamatuks osaks, võttes arvesse lepingu sõlmimise asjaolusid.

2 a. Lepingu lõpetamise korral tagastab kaupleja viivitamata ja mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast lepingu lõppemist kõik lepingu alusel saadud summad.

2 b. Käesolev artikkel ei piira tarbija õigust nõuda kahjutasu.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22 a

Õigus kauba tarnimisele teise liikmesriiki või teenuste osutamisele teises liikmesriigis

Kauglepingu korral on tarbijal õigus nõuda, et kaupleja tarniks kauba teise liikmesriiki või osutaks teenust teises liikmesriigis. Kaupleja täidab tarbija nõudmise, kui see on tehniliselt võimalik ja kui tarbija on valmis kandma kõik seonduvad kulud. Kaupleja teeb nimetatud kulud igal juhul eelnevalt teatavaks.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22 b

Maksevahendid

1. Kaupleja ja tarbija võivad kokku leppida ettemakses või tarnimise ajal tehtavas sissemakses.

2. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul[5] artikli 52 lõikele 3 võivad liikmesriigid, võttes arvesse vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseviiside kasutamist, siiski tasu nõudmise keelata või seda õigust piirata.

3. Liikmesriigid keelavad kauplejatel nõuda teatud maksevahendite kasutamise eest tarbijatelt makseid, mis ületavad kaupleja kulutusi sellise vahendi kasutamise eest.

ELT L 319, 05.12.2007, lk 1.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba oma valdusse.

1. Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba oma valdusse. Kauba üleandmisega kättetoimetajale kandub risk üle tarbijale, kui tarbija on see, kes kättetoimetajalt kauba kättetoimetamise tellis ning kaupleja ei pakkunud seda võimalust, ilma et see piiraks tarbija õigusi kättetoimetaja suhtes.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, ei ole astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, ei ole ilmselgelt astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23 a

Lepingute kestus

1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätteid ebaõiglaste tingimuste kohta, ei tohi tarbijate ja kauplejate vahel sõlmitud lepingutes sätestatud esialgne kohustuste kestus ületada 12 kuud.

2. Lepingu esialgse 12-kuulise kestuse lõppedes on tarbijal õigus leping igal ajal lõpetada. Lepingu lõpetamise seotakse etteteatamistähtajaga, mis ei ole pikem kui kaks kuud. Tarbijatel on õigus lepingu lõppemisest ette teatada enne lepingu esialgse kestuse lõppu, et lõpetada leping etteteatamisperioodi lõpu kuupäevaga.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaupleja tarnib kauba vastavalt müügilepingule.

1. Kaupleja tarnib kauba vastavalt müügilepingule, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi suhtes, milles osapooled koos kokku leppisid.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina;

a) kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina, ja

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kaup sobib kasutamiseks konkreetsel otstarbel, mida tarbija kaubalt ootab ja mille ta on teinud kauplejale teatavaks lepingu sõlmimisel ning millega kaupleja on nõustunud;

b) kui kaup sobib selle omadusi käsitleva kokkuleppe puudumisel kasutamiseks lepinguosaliste poolt lepingu sõlmimisel eesmärgiks seatud otstarbel;

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2 – punktid c ja d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutataks, või

c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult võidaks kasutada ning kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, arvestades muu hulgas kasutust, välimust, vastupidavust ja viimistlust, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.

d) kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole tegemist lepingule mittevastavusega juhul, kui tarbija oli lepingu sõlmimise ajal teadlik või pidanuks olema teadlik lepingule mittevastavusest või kui lepingule mittevastavus tuleneb tarbija tarnitud materjalist.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole tegemist lepingule mittevastavusega juhul, kui tarbija oli lepingu sõlmimise ajal teadlik või ei saanud olla teadmatu lepingule mittevastavusest või kui lepingule mittevastavus tuleneb tarbija tarnitud materjalist.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust muudetud;

b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust lepingudokumendis õigeaegselt ja samaväärsel viisil või vähemalt esiletõstetud vormis muudetud;

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lepingule mittevastavus, mis tuleneb kauba ebaõigest paigaldamisest, loetakse samaväärseks lepingule mittevastavusega, kui paigaldamine moodustab kauba müügilepingu osa ning kaup paigaldati kaupleja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.

5. Kaupleja on vastutav lepingule mittevastavuse eest, mis tuleneb kauba pakendamisest või ebaõigest paigaldamisest, kui paigaldamine moodustab kauba müügilepingu osa ning kaup paigaldati kaupleja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui kaup ei vasta lepingule, on tarbijal käesoleva artikli lõigete 2–5 kohaselt õigus nõuda:

1. Kauba mittevastavuse korral on tarbijal õigus nõuda kas:

a) mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel;

a) mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel vastavuses lõigetega 2, 3 ja 5 või;

b) hinna alandamist;

b) hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist vastavalt lõigetele 4, 5 ja 5 a.

c) lepingu tühistamist.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kaupleja valib lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks kas kauba parandamise või selle asendamise.

2. Tarbija võib kauplejalt eelkõige nõuda kauba parandamist või selle asendamist, välja arvatud juhul, kui nõue osutub võimatuks või ebaproportsionaalseks.

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui kaupleja tõestab, et mittevastavuse kõrvaldamine parandamise või asendamise teel on ebaseaduslik, võimatu või põhjustab kauplejale ebaproportsionaalseid jõupingutusi, võib tarbija valida kas alandatud hinna või lepingu tühistamise. Kaupleja jõupingutused loetakse ebaproportsionaalseks, kui need toovad talle kaasa kulusid, mis võrreldes hinna alandamise või lepingu tühistamisega on liiga suured, kui arvestada kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele, ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele.

3. Lõikega 2 võimaldatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed hinnatakse ebaproportsionaalseks, kui need asetavad kulusid kauplejale, mis

Tarbija võib tühistada lepingu, kui selle mittevastavus ei ole tühine.

a) võttes arvesse kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele,

b) võttes arvesse seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele ja

c) kaaludes küsimust, kas oleks võimalik rakendada muid mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid (parandamist või asendamist) ilma tarbijale olulist ebamugavust tekitamata, kas see oleks ebamõistlik võrrelduna alternatiivse mittevastavuse kõrvaldamise meetmega (parandamise või asendamisega).

Kauba parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning see ei tohi tarbijale põhjustada olulisi ebamugavusi.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tarbija võib valida mistahes käesoleva artikli lõikes 1 esitatud nõude, kui tegemist on ühega järgmistest olukordadest:

4. Ilma et see piiraks lõike 5 b kohaldamist, võib tarbija nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui tegemist on ühega järgmistest olukordadest:

a) kaupleja on otseselt või kaudselt keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest;

a) tarbijal ei ole õigust nõuda kauba parandamist ega asendamist;

a a) ettevõtja on otseselt või järjekindla käitumisega keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest;

b) kaupleja ei ole suutnud mõistliku aja jooksul mittevastavust kõrvaldada;

c) kaupleja on mittevastavuse kõrvaldamist üritades põhjustanud tarbijale olulisi ebamugavusi;

c) kaupleja on mittevastavuse kõrvaldanud, põhjustades tarbijale olulisi ebamugavusi.

d) sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tarbijale põhjustatud olulisi ebamugavusi ja mõistlikku aega, mida kaupleja vajab mittevastavuse kõrvaldamiseks, hinnatakse, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija kauba omandas, nagu ette nähtud artikli 24 lõike 2 punktis b.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Tarbijal ei ole õigust müügilepingut tühistada, kui mittevastavus on tühine.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 b. Parema tarbijakaitse tagamiseks võivad liikmesriigid vastu võtta ja säilitada riikliku õiguse sätteid, andes tarbijatele õiguse mittevastavuse korral leping lühikese aja jooksul lõpetada ja saada täielik hüvitus või teha vaba valik lõikes 1 osutatud nõuete hulgast.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija nõuda kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.

2. Vastavalt kohaldatava siseriikliku õiguse sätetele, ja ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija kohaldamisele kuuluva riikliku õiguse alusel nõuda kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27 a

Õigus hüvitusele

Kui kaupleja vastutab lõppmüüjana tarbija ees valmistaja, samas lepinguahelas tegutseva eelmise kaupleja või mõne muu vahendaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, võib kaupleja kui lõppmüüja esitada regressinõude vastutavate isikute vastu lepinguahelas. Vastutav isik või vastutavad isikud, kellelt kaupleja kui lõppmüüja võib parandusmeetmeid nõuda, ning asjaomased meetmed ja nende kasutamise kord selle õiguse rakendamiseks määratakse kindlaks riiklike õigusaktide alusel.

Isik, kelle vastutus on esimese lõigu tähenduses kindlaksmääratud, peab tõendama, et mittevastavus ei olnud tekkinud tema süül või et hüvitus, mille lõppmüüja tarbijale maksis, ei kuulunud tegelikult maksmisele.

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui kaupleja on lepingule mittevastava kauba asendanud, vastutab ta artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on asemele antud kauba oma valdusse saanud.

välja jäetud

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Artiklis 25 ette nähtud õiguste kasutamiseks peab tarbija teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul alates päevast, mil ta sellise mittevastavuse avastas.

välja jäetud

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Liikmesriigid võivad parema tarbijakaitse tagamiseks vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pikem garantiiaeg, tõendamiskohustuse ümberpööramise pikem kestus tarbija huvides või erieeskirjad pärast garantiiaja lõppemist ilmsiks tulnud oluliste mittevastavuste korral.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28 a

Suhtlemine ja kättesaadavus

Kaupleja tagab asjakohastel tingimustel enda kättesaadavuse teenuslepingu kestuse ajal või pärast müügilepingu sõlmimist kuni artikli 28 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni tarbija kinnituste, teadete ja küsimuste jaoks, mis on seotud teenus- või müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Ta on eelkõige kohustatud tagama, et tarbija lepinguga seotud kinnitused jõuavad temani viivituseta ja et tarbijat nende kättesaamisest kohe teavitatakse. Teenus- või müügilepinguga seotud kinnituste, teadete ja küsimuste telefoni teel vastuvõtmisel ja vastamisel tekkivate kulude eest ei tohi tarbijale arvet esitada; see ei piira telesideteenuste osutaja õigust sidumistasule.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 - sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see ta peab olema loetav. Garantiikirjas sisaldub järgmine teave:

2. Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see peab olema loetav ja muutumatu kirjasuurusega. See peab olema kirjutatud lepinguga samas keeles. Garantiikirjas sisaldub järgmine teave:

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt a, b and c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) artiklis 26 ette nähtud tarbija õigused ja selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;

a) artiklites 26 ja 28 ning kohaldatavates riiklikes õigusaktides ning ette nähtud tarbija õigused ning selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;

b) kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;

c) ilma et see piiraks artiklite 32 ja 35 ning III lisa punkti 1 alapunkti j kohaldamist, nähakse vajadusel ette, et kauba garantiid ei saa üle kanda järgmisele ostjale.

c) teave, et kauba garantiid saab üle kanda järgmisele ostjale.

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui tarbija seda nõuab, teeb kaupleja garantiikirja kättesaadavaks püsival andmekandjal.

3. kaupleja garantiikirja kättesaadavaks püsival andmekandjal ning kui tarbija seda nõuab, ka paberkandjal.

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt kaupleja või kolmanda isiku poolt koostatud ja millega tarbija nõustub ilma, et tal oleks võimalust nende sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui sellised lepingutingimused moodustavad osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt kaupleja või kolmanda isiku poolt koostatud ja milles ei ole eraldi kokku lepitud. Tingimust käsitletakse alati kui eraldi kokku leppimata tingimust, kui see on eelnevalt koostatud ja tarbijal ei ole olnud võimalust tingimuse sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui selline lepingutingimus moodustab osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaolu, et tarbijal on võimalus muuta lepingutingimuste teatavate aspektide sisu või mõnda konkreetset mõistet, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.

2. Asjaolu, et lepingutingimuste teatud aspektide või ühe teatud aspekti sisu on individuaalselt kokku lepitud, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad ühenduse õigusele vastavaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või ühendus on ühinenud.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad liidu õigusele vastavaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avaliku õiguse sätteid ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või liit on ühinenud.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30 a

Ühtlustamise tase

Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatuist, kaasa arvatud rangemad ja leebemad sätted, mis tagaksid tarbijakaitse teistsuguse taseme.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lepingutingimused koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning need peavad olema hästi loetavad.

1. Kõik lepingutingimused peavad olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt.

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid ei kehtesta vormilisi nõudeid lepingutingimuste esitamise ega tarbijale kättesaadavaks tegemise kohta.

4. Liikmesriigid ei kehtesta nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud vormilised nõuded seoses puuetega isikutega või kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele või teatavate kaupade või teenuste puhul, kui on tõendeid, et need on tarbijale kahjulikud.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 38 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva toote laadi ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest leping sõltub. Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus artikli 31 kohaselt lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas kaupleja tarbijat on teavitanud.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus ka lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas kaupleja on artikli 31 lõike 1 ja artikli 31 lõike 2 kohaselt tarbijat teavitanud. Tingimust, mille kaupleja on esitanud artikli 31 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud selguse kohustust rikkudes, võib juba üksnes seetõttu pidada ebaõiglaseks.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või kaupleja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et kaupleja täidab täielikult artiklis 31 sätestatud nõudeid.

3. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 2(a) ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või kaupleja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et kaupleja täidab täielikult artiklis 31(1), (2) ja (3) sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kaupleja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud, langeb selle tõendamise kohustus temale.

Kui kaupleja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud või et lepingutingimus vastab artikli 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse nõudele, langeb selle tõendamise kohustus temale.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.

1. Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras.

2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.

1. Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased.

2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ebaõiglased lepingutingimused ei ole tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.

Lepingutingimused, mis käeoleva direktiivi kohaselt on ebaõiglased, ei ole siseriiklike õigusaktide kohaselt tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste jätkuv kasutamine kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste kasutamine kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võimaldavad kohtutel ja pädevatel ametiasutustel rakendada asjakohaseid ja tõhusaid vahendeid, millega hoida ära ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimuste jätkuv kasutamine kauplejate poolt.

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 39

välja jäetud

II ja III lisas esitatud lepingutingimuste läbivaatamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile lepingutingimustest, mida pädev riiklik ametiasutus peab ebaõiglaseks ja mis võivad olla asjakohased käesoleva direktiivi muutmiseks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2. Saanud käesoleva artikli lõike 1 kohase teate, muudab komisjon II ja III lisa.

Meetmed käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 40

Komitee

välja jäetud

1. Komisjoni abistab tarbijalepingutes kasutatavate ebaõiglaste tingimuste komitee (edaspidi „komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ¹ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva direktiiviga kindlustatud tarbijaõiguste täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et anda tarbijatele teavet riiklike õigusaktide kohta, millega käesolev direktiiv üle võetakse, ning innustavad vajaduse korral kauplejaid ja käitumisjuhendite omanikke oma käitumisjuhendeid tarbijatele tutvustama.

Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et anda tarbijatele ja kauplejatele teavet – eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avaliku meedia kaudu – riiklike õigusaktide kohta, millega käesolev direktiiv üle võetakse, ning innustavad vajaduse korral kauplejaid ja käitumisjuhendite omanikke oma käitumisjuhendeid tarbijatele tutvustama.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.

Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste kaupade tarnimise või teenuste osutamise suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija sellisel juhul ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

välja jäetud

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 46 a

Teavitamiskohustus ja vastastikune hindamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile [ülevõtmisperioodi lõpuks] ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a) liikmesriikide poolt artikli 9 lõigete 3 b ja 3 c kohaselt vastu võetud või säilitatud iga täiendavalepingueelse teavitamisnõude sõnastus;

b) liikmesriikide poolt artikli 12 lõike 4 ja artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate riiklike õigusaktide sõnastus;

c) liikmesriikide poolt artikli 22 lõike 2 a kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate riiklike õigusaktide sõnastus;

d) liikmesriikide poolt artikli 26 lõike 5 b ja artikli 28 lõike 5 a kohaselt vastu võetud või säilitatud erinevate riiklike õigusaktide sõnastus;

e) selliste täiendavate lepingutingimuste sõnastus, mida liikmesriigid peavad artikli 34 lõike 1 a kohaselt ebaõiglaseks igas olukorras;

e) selliste täiendavate lepingutingimuste sõnastus, mida liikmesriigid peavad artikli 35 lõike 1 a kohaselt tingimusteks, mis võivad olla ebaõiglased;

f) liikmesriikide kohtute, vahekohtute või pädevate haldusorganite poolt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas tehtavate väga oluliste otsuste sõnastus ning asjaomaste otsuste tegemise põhjendused.

2. Lõikes 1 märgitud aruanne esitatakse komisjonile. Lõike 1 punktides a–e nimetatud teabe puhul selgitavad liikmesriigid igal üksikul juhul, miks erinevad riiklikud õigusaktid on tarbijate asjakohase kaitse seisukohast tingimata vajalikud ning miks need on proportsionaalsed ja tõhusad.

3. Komisjon tagab, et lõike 1 punktides d ja e nimetatud teave on tarbijatele ja kauplejatele kergesti kättesaadav, nt sellele teemale pühendatud veebilehel, mille asutab ja mida peab komisjon.

4. Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud aruanded liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile, kes esitavad kuue kuu jooksul iga aruande kohta arvamuse. Komisjon peab sama aja jooksul huvirühmadega nõu kõnealuste aruannete üle.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 46 b

Tarbijakaitsega tegelevate isikute ja organisatsioonide aruandlus

Isikud ja organisatsioonid, kellel on siseriikliku õiguse alusel ja artikli 38 lõike 2 tähenduses õigustatud huvi tarbijaid kaitsta, teavitavad komisjoni sellest, millistele järeldustele nad jõudsid, hinnates käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle mõju tarbija õigustele ja siseturu toimimisele..

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 46 c

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [üks aasta pärast ülevõtmisperioodi lõppu] ja seejärel iga kolme aasta tagant üksikasjaliku aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, võttes arvesse vastavalt artikli 46 a lõikele 4 ja artiklile 46 b kogutud teavet. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandlikud ettepanekud direktiivi kohandamiseks tarbija õiguste valdkonna arenguga.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -47 (uus)

Direktiiv 2002/65/EÜ


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -47 Direktiivi 2002/65/EÜ muutmine
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust)¹ artikli 2 lõige a muudetakse ja asendatakse järgnevaga;
	“a) kaugleping – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust ning mis sõlmitakse kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit;.”
	^{____________________} ¹ELT L 271, 9.10.2002, lk 16.

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks.

Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [ülevõtmise kuupäev].

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48

Läbivaatamine

välja jäetud

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ja esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [lisatakse artikli 46 lõike 1 teises lõigus esitatud tähtaeg + viis aastat].

Vajadusel esitab komisjon ettepanekud direktiivi kohandamiseks kõnealuses valdkonnas toimunud arengutele. Komisjon võib liikmesriikidelt nõuda teabe esitamist.

Vt muudatusettepanek artikli 46 c kohta.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 48 a

Komisjon kaalub võimalust teha ettepanek võtta vastu määrus kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta, mille reguleerimisalast jäävad välja ei transpordi ja terviseteenused.

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

A. Taganemisteates esitatav teave

A. Taganemise näidisjuhendid

1. Kaupleja nimi, koha-aadress ja e-posti aadress, kuhu ja kellele taganemisteade saata.

Taganemisõigus

2. Märkus selle kohta, et tarbijal on lepingujärgne taganemisõigus ning et selle õiguse kasutamiseks tuleb saata allpool esitatud tagamisteade püsival andmekandjal punktis 1 osutatud isikule:

Te võite käesolevast lepingust taganeda püsival andmekandjal [või kui kaup antakse Teile üle enne tähtaja lõppu – kauba tagasisaatmisega] põhjust esitamata neljateistkümne kalendripäeva jooksul.

a) väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tellimislehele alla kirjutanud;

Taganemisperiood algab [tellitud kaupade kättesaamisega] (1). Taganemisperioodi sisse ei arvestata [kaupade kättesaamise] (2) päeva. Kui taganemisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb taganemisperiood järgmisel tööpäeval.

Taganemisperioodi järgimiseks piisab taganemiskinnituse või kauba õigeaegsest väljasaatmisest.

Taganemiskinnituse või kauba väljasaatmine enne taganemisperioodi lõppu peab olema tõestatav (näiteks postikviitungiga).

b) kaugmüügilepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on kauba oma valdusse saanud;

Taganemisteade peaks olema saadetud püsival andmekandjal (nt postitatud kirja vormis)(3) järgmistele isikutele: (4). Selleks võite kasutada allpool esitatud näidisvorm (4)i, kuid see ei ole kohustuslik.

c) kaugteenuslepingute puhul:

Taganemise mõju

– 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui tarbija ei ole andnud eelnevalt nõusolekut lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist;

Taganemise jõustumise korral peate saadud kaubad neljateistkümne päeva jooksul [meie kulul] (5) tagasi saatma. Tagastamisperiood algab Teie jaoks oma taganemiskinnituse või kauba väljasaatmisega. Taganemisteate kättesaamise päeva ei arvestata hüvitamise perioodi osana. Kui tagastamisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb tagastamisperiood järgmisel tööpäeval.

– aja jooksul, mis lõppeb lepingu täitmise alustamisel, kui tarbija on andnud eelnevalt nõusoleku lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist.

Kui teil ei ole võimalik kaupa algseisundis tagastada, olete te vastutav igasuguse väärtuse vähenemise eest. See kehtib üksnes juhul, kui kõnealune väärtuse vähenemine on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba laadis, olemuses ja toimimises veendumiseks. Te võite väärtuse vähenemist vältida, hoidudes kauba kasutamisest isikliku omandina ja hoidudes kõikidest käsitsusviisidest, mis võivad selle väärtust vähendada.

3. Kõigi müügilepingute puhul märkus kauba kauplejale tagasisaatmise ajaliste piirangute ja viiside kohta ning artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 2 esitatud hüvitamise tingimuste kohta.

Õiguspärase taganemise puhul peame hüvitama 14-päevase perioodi jooksul kõik maksed, mis te olete meile teinud. Hüvitamise periood algab, kui me oleme kätte saanud teie taganemisteate. Taganemisteate kättesaamise päeva ei arvestata hüvitamise perioodi osana. Kui tagastamisperioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb tagastamisperiood järgmisel tööpäeval.

4. Interneti teel sõlmitud kauglepingute puhul märkus, et tarbija võib kaupleja veebilehel täita ja edastada elektroonilise taganemisteate vormi ja et kaupleja saadab talle viivitamatult e-kirja taganemisteate kättesaamise kohta.

Meil on õigus siduda raha tagasimaksmine tingimusega, et oleme kaubad tagasi saanud.

5. Märkus, et tarbija võib kasutada taganemisteate näidist, mis on esitatud B osas.

Nõuanded alternatiivseks sõnastuseks:

1) Allpool toodud erijuhtude puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:

kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid: „alates lepingu sõlmimise päevast või päeval, mil te saite

kätte allkirjastatud lepingu koopia püsival andmekandjal, kui see erineb lepingu sõlmimise päevast”.

2) *2 Allpool toodud erijuhtude puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:

kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille alusel osutatakse teenuseid: „lepingu sõlmimisega või allkirjastatud lepingudokumendi koopia püsival andmekandjal kättesaamise päeval, kui see ei toimu lepingu sõlmimise päeval”.

3) Kauglepingute puhul tuleb lisada järgmine tekst:

a) kui kaupleja võimaldab tarbijal lepingust taganeda e-kirja teel: „või e-posti teel“;

b) kui kaupleja võimaldab tarbijal täita taganemisteate näidisvormi elektrooniliselt veebilehel: „või meie veebilehe kaudu”.

4) Lisada: kaupleja nimi ja tegevuskoha aadress. Kauglepingute puhul tuleb lisaks märkida: kaupleja e-posti aadress ja/või internetiaadress, mida tarbija võib kasutada lepingust taganemiseks.

5) Kui tagasisaadetava kauba hind ei ületa 40 eurot, on sulgudes esitatav tekst järgmine: „teie enda kulul”.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(täitke see vorm üksnes juhul, kui soovite lepingust taganeda)

Kellele:

Kellele: (kaupleja nimi, tegevuskoha aadress ja olemasolu korra e-posti aadress) (*)

Käesolevaga soovin/soovime* taganeda lepingust, millega on ostetud järgmised kaubad*/ on tellitud järgmised teenused*

Käesolevaga soovin/soovime** taganeda lepingust, millega on ostetud järgmised kaubad*/ on tellitud järgmised teenused**

Tellimuse esitamise kuupäev*/ Kättesaamise kuupäev*

Tellimuse esitamise kuupäev (***):

Tarbija(te) nimi/nimed

Tarbija(te) nimi (nimed): (***)

Tarbija(te) aadress

Tarbija(te) aadress(id): (***)

Tarbija(te) allkiri (ainult juhul, kui see teade esitatakse kirjalikult)

Tarbija(te) allkiri (allkirjad) (ainult juhul, kui see vorm esitatakse paberkujul) (***):

Kuupäev

Kuupäev (***):

*Mittevajalik maha tõmmata.

(*) Täidab kaupleja enne vormi tarbijale edastamist

(**) Mittevajalik maha tõmmata.

(***) täidab(täidavad) tarbija(d).

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) välistades või kaupleja vastutust tahtlikult põhjustatud kahju eest tarbija omandile või kauplejapoolse raske hooletuse korral tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena;

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) piirata kaupleja kohustust täita oma esindajate võetud kohustusi või siduda oma kohustuste täitmine mingi konkreetse tingimusega, mis sõltub üksnes kauplejast;

b) piirata kaupleja kohustust täita oma esindajate võetud kohustusi või siduda oma kohustuste täitmine mingi konkreetse tingimusega, mille täitmine sõltub üksnes kauplejast;

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) anda täielik jurisdiktsiooniline pädevus kõikide lepingu põhjal tekkivate vaidluste lahendamiseks kaupleja asukohajärgsele kohtule, välja arvatud juhul, kui valitud kohus on ka tarbija asukohajärgne kohus;

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) muudab tarbijale siduvaks kohustuse sõltuvalt tingimusest, mille täitmine sõltub ainuüksi kaupleja tahtest;

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca) nõuda tarbijalt täiendava kauba või teenuse ostmist, mida ei ole reklaamitud põhilepingu hinnas;

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c b) kohaldades täiendavaid maksekohustusi, nt karistusi lepingutingimuste rikkumise eest, mis on selgelt ebaproportsionaalsed kauplejapoolsete lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kulude suhtes;

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d a) välistades või takistades tarbija õigust juhendada ja volitada kolmandat isikut selle tarbija ja kaupleja vahelist lepingut sõlmima ja/või samme astuma, mis peaksid viima lepingu sõlmimiseni või abistama tarbija ja kaupleja vahelise lepingu sõlmimist.

Selgitus

Igal tarbijal on õigus juhendada ja volitada kolmandat isikut selle tarbija ja kaupleja vahelist lepingut sõlmima ja/või samme astuma, mis peaksid viima lepingu sõlmimiseni või hõlbustama sellise lepingu sõlmimist. Iga seda õigust välistavat või takistavat tingimust tuleb kõigil juhtudel ebaõiglaseks pidada.

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) võimaldada kauplejal lõpetada tähtajatu leping ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui tarbija on lepingut tõsiselt rikkunud;

e) võimaldada kauplejal lõpetada tähtajatu lepinguline suhe ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui selleks on alust; see ei mõjuta finantsteenuste lepingute tingimusi, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et tarnija peab teist lepingupoolt sellest koheselt teavitama;

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) lubada kauplejal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada;

g) võimaldada, et kauba või muu vara hind määratakse tarne hetkel, või lubada kauplejal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada, kui tõstetud hind on liiga kõrge, võrrelduna lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinnaga; see ei mõjuta hinnaindekseerimise klausleid, kui need on õiguspärased, tingimusel et meetod, mille alusel hinnad erinevad, on selgesõnaliselt kirjeldatud;

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) võimaldada kauplejal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi;

k) võimaldada kauplejal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi, ilma mõjuva põhjuseta, mis on lepingus täpsustatud; see ei mõjuta tingimusi, mille alusel finantsteenuste tarnija jätab endale õiguse muuta ette teatamata tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuste tasude määra, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et ettevõtja peab tarbijat esimesel võimalusel teavitama ja tarbijal on vabadus koheselt lepinguline suhe lõpetada; samuti ei mõjuta see tingimusi, mille alusel kaupleja on endale jätnud õiguse ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi muuta tingimusel, et kaupleja peab tarbijat mõistliku etteteatamisajaga teavitama ja et tarbijal on vabadus lepinguline suhe lõpetada;

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 1 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l a) lubada kauplejal, kellelt on tellitud midagi, mis ei ole saadaval, tarnida samaväärne kaup, ilma et ta tarbijat eelnevalt selgesõnaliselt teavitaks sellest võimalusest ja asjaolust, et kui tarbija kasutab oma taganemisõigust, peab kaupleja kandma tarbijale lepingu alusel tarnitud kauba tagastamise kulud.

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Punkti 1 alapunkti e ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse lõpetada ühepoolselt ja ette teatamata tähtajatu leping, tingimusel, et teenuse osutaja teatab viivitamata teis(t)ele lepinguosalis(t)ele lepingu lõpetamisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) reisipaketilepingud, mida reguleerib 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Punkti 1 alapunkti k ei kohaldata:

4. Punkti 1 alapunkte e, g ja k ei kohaldata:

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse ette teatamata muuta tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuse eest makstavate tasude suurust, kui on olemas mõjuv põhjus ning kui teenuse osutaja on kohustatud sellest teist lepinguosalist või teisi lepinguosalisi esimesel võimalusel teavitama ning lepinguosalisel või lepinguosalistel on võimalik soovi korral leping kohe lõpetada;

välja jäetud

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) vabalt kaubeldavate väärtpaberite, rahastamisvahendite ja muude toodete või teenustega seotud tehingute suhtes, kui nende hind on seotud börsinoteeringu või börsiindeksi või finantsturu kursi kõikumistega, mida kaupleja ei saa mõjutada;

välja jäetud

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) tingimuste suhtes, mille kohaselt kaupleja jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, tingimusel, et kaupleja teavitab tarbijat mõistliku aja jooksul ja tarbija võib vabalt lepingu lõpetada.

välja jäetud

[1] ELT C 317, 23.12.2009 lk 54.
[2] ELT C 200, 25.08.2009 lk 76.
[3]
[4]
[5]

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjoni ettepanek ja eesmärgid

Euroopa Komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv tarbija õiguste kohta koondatakse neli olemasolevat ühenduse direktiivi[1] ühte õigusakti. Ettepanek on 2004. aastal alustatud tarbijaõigustiku läbivaatamise tulemus; läbivaatamise eesmärk oli lihtsustada ja täiendada olemasolevat õiguslikku tarbijakaitseraamistikku. Ettepanek esitati 8. oktoobril 2008 pärast konsulteerimist ja mõjuhinnangut ning selles soovitakse rakendada uues direktiivis täieliku ühtlustamise põhimõtet.

Ettepaneku kahene eesmärk on hoolitseda selle eest, et ELi kõigi 27 liikmesriigi tarbijatele oleks tagatud tarbijakaitse kõrge tase ning et igas suuruses ettevõtjad saaksid pakkuda oma kaupu ja teenuseid liidu kõigi 27 liikmesriigi tarbijatele tarbetute juriidiliste takistusteta. Euroopa Parlament kinnitas resolutsioonis tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta[2] neid kahte eesmärki: suurendada tarbijate kindlust ja vähendada ettevõtjate vastumeelsust piiriülesele kauplemisele.

Õiguslik killustatus on piiriülesel kauplemisel takistus nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Tarbijad kaebavad sageli, et neile ei anta võimalust saada siseturust (eelkõige internetist ostes) täiel määral kasu, sest ühes liikmesriigis tegutsevad kauplejad ei taha uuele turule sisenedes[3] sageli järgida seal kehtivaid teistsuguseid eeskirju, samuti ei taha nad riskida sellega, et nad teises liikmesriigis kohtusse kaevatakse. Olukord võib veelgi halveneda, kui rakendatakse Brüsseli I ja Rooma I määrus ning nendega seotud Euroopa Kohtu otsused[4], mis tõenäoliselt raskendavad veelgi kaupade pakkumist üle ELi liikmesriikide piiride.

Kuigi enamik siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmeid nõustuvad sellega, et õigusliku killustatuse probleemiga tuleb tegeleda, on üldine arvamus siiski selline, et Euroopa Komisjoni kavandatav täielik ühtlustamine ei ole ettepaneku laadi ja reguleerimisala arvestades praegu tegelikult teostatav. Kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta ja nagu on juba kirjas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 2009. aasta töödokumendis[5], eelistavad siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmed sihtotstarbelist täielikku ühtlustamist, mis piirdub teatud lepingute teatud tahkudega, tagades samas tarbijakaitse hea taseme.

Raporti projekt

Eespool nimetatud põhjustel teeb raportöör ettepaneku muuta direktiivi reguleerimisala. Lisaks arvukatele sektoripõhistele eranditele piirdub direktiivi reguleerimisala suures osas väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega, mis on piiriülese kauplemise kõige olulisem osa.

Seepärast on vaja teha ka muutusi õigusakti ülesehituses. Lisaks I peatükis esitatud mõistetele peaks III peatükk vastavalt sihtotstarbelisele täieliku ühtlustamise põhimõttele katma ka kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta tarbijale antavat teavet ning lepingust taganemise õigust käsitlevaid sätteid.

Seevastu kehtib minimaalse ühtlustamise põhimõte selliste sätete puhul, mis käsitlevad tarbijate teavitamist äriruumides sõlmitavate lepingute kohta. Sihtotstarbelise täieliku ühtlustamine põhimõte kehtib ka V peatüki sätete kohta, kuid IV peatüki sätetele kehtib endiselt minimaalse ühtlustamise põhimõte. Siiski on raportöör võtnud arvesse mitmete parlamendiliikmete väljendatud arvamust ning on lisanud paljudesse artiklitesse nn. paindlikkuse klauslid, mis võimaldavad riiklikel seadusandjatel kehtestada võimaliku riikliku tarbijakaitse kõrgem tase.

Artikli 2 mõistetega piiritletakse ettepaneku kui terviku ning selle eri peatükkide ja sätete reguleerimisala. See, kas teatud lepingule kohaldatakse ühtlustatud eeskirju või mitte, sõltub paljuski määratluste sõnastusest. Mõned määratlused ei ole õiguslikust seisukohast rahuldavad. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku viia sisse muudatusi, mis oleksid lisaks ühtse tugiraamistiku eelnõus toodud määratlustega kooskõlas. Veel on lisatud mitmeotstarbelise lepingu ja siduslepingu mõisted. Suuremaks järjepidevuseks kehtivate direktiivide vahel tuleks läbi vaadata ka direktiivis 2001/65/EÜ sätestatud kauglepingu mõiste. Selgemaks on muudetud artiklis 3 nimetatud direktiivi ettepaneku ulatust, mis ei olnud üheselt väljendatud. Artiklis 4 tuuakse sisse sihtotstarbeline täieliku ühtlustamise põhimõte, ning artiklis 46a on esitatud nõue, et liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama erinevustest riiklikes õigusaktides.

Kolmandas peatükis käsitletakse ainult kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta tarbijatele antavat teavet ning lepingust taganemise õigust. Artikli 9 lõikes 1 tuuakse sisse säte, mis kohustab kauplejaid andma tarbijatele selgel ja mõistetaval viisil teavet ning tegema seda õigeaegselt, enne seda, kui tarbijad on seotud mis tahes kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga. See tundub asjakohane, sest kui jätta kõrvale lõikes 1 toodud nimekiri kohustusliku teabe kohta, siis võib osutuda vajalikuks üksikjuhtudel esitada konkreetseid hoiatusi või üksikasju. Lisaks teeb raportöör ettepaneku tuua sisse uus nõue teabe esitamiseks kauplejate tegevuskoha aadressi ja telefoninumbri kohta, koos faksi numbri ja elektronposti aadressiga, et tarbijad saaksid kauplejatega kiiresti ühendust võtta ja nendega tõhusalt suhelda. Taganemisõiguse suhtes peaks kauplejal olema võimalik kasutada lepingust taganemise näidisjuhiseid ja taganemisteate näidist, mille raportöör esitab I lisa A ja B osas. Artikli 9 suhtes tuleks rõhutada, et teavitamisnõuete täitmise tõendamise kohustus lasub kauplejal. Vastavalt artikli 10 lõikele 1 tuleks artiklis 9 loetletud teave esitada tarbijale püsival andmekandjal, sedavõrd kui see on sobiv väljaspool äriruume sõlmitava lepingu loomust silmas pidades. Tarbijal peab olema võimalus igal juhul nõuda, et teave antakse talle paberkandjal. Artiklis 11 on samuti sätestatud selgemad reeglid selle kohta, millistel asjaoludel tuleks teenuse osutamiseks sõlmitud kauglepingut lugeda tarbija jaoks siduvaks, eelkõige interneti kaudu või telefoni teel sõlmitud lepingute puhul. Artikli 13 lõike 1 kohaselt peaks juhul, kui tarbijat ei ole teavitatud lepingust taganemise õigusest, pikenema taganemisperiood ühe aastani. Samas lubatakse artikli 13 lõikes 2 liikmesriikidel säilitada olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, milles sätestatakse pikem taganemisperiood.

Edasised muudatused tarbijakaitse tugevdamiseks on ette nähtud artiklites 16 ja 17. Artikli 16 lõike 1 kohaselt on kauplejal kohustus tagastada kõik tarbijalt saadud maksed neljateistkümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab taganemisteate. Lisaks teeb raportöör artikli 17 lõikes 1 ettepaneku, et tarbija ei peaks maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvaid otseseid kulusid, kui tagasisaadetava kauba väärtus ületab 40 eurot.

Raportööri arvates peaks ka IV ja V peatüki suhtes, mis järgivad rangelt varasemate direktiivide sõnastust, kohaldama täieliku ühtlustamise põhimõtet. Siiski teeb ta ettepaneku lisada mõningatesse sätetesse paindlikkuse klauslid, mis peaksid andma liikmesriikidele võimaluse olla paindlikum.

Seoses artikliga 22, milles käsitletakse tarneid ja kättetoimetamist, teeb raportöör ettepaneku, et kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud tarnimise ajas, tarnib kaupleja kauba võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Kui kaupleja ei ole täitnud võetud kohustust tarnida kaubad tarbijaga kokku lepitud ajal, on tarbijal õigus leping lõpetada, välja arvatud juhul, kui kaubad tarnitakse tarbija poolt määratud uue tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui seitse päeva. Sel juhul teavitab tarbija kauplejat kirjalikult, täpsustab uue tarnetähtaja ja edastab oma kavatsuse leping lõpetada, kui kaupa ei tarnita enne nimetatud uue tähtaja lõppu.

Selle peatüki võtmetähtsusega säte on artikkel 26, milles käsitletakse õiguskaitsevahendeid kauba mittevastavuse korral: raportöör teeb siin põhimõtteliselt ettepaneku kehtestada õiguskaitsevahendite hierarhia, ja kuigi liikmesriikidele jääb võimalus võtta alternatiivseid meetmeid, peaksid need olema vajalikud ja ning vastama proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõttele. Selle alusel saaks näiteks Ühendkuningriik praegusel kujul säilitada oma eeskirjad pakkumisest keeldumise õiguse kohta. Kooskõlas hierarhiaga oleks tarbijatel kõigepealt õigus kaupade mittevastavuse korral nõuda nende parandamist või väljavahetamist. Teiseks peaks tarbijatel olema õigus nõuda kauplejalt kauba hinna alandamist või lepingu tühistamist. Lisaks teeb raportöör ettepaneku taastada mõningad sätted kehtivatest direktiividest. Siia hulka kuuluvad näiteks artikli 26 lõige 5a, milles ebaseadusliku tegevuse välistamiseks sätestatakse, et tarbijatel ei ole õigust nõuda müügilepingu tühistamist, kui mittevastavus on ebaoluline, ning samuti artikkel 27a, milles reguleeritakse regressiõigust. Artiklist 28, mis käsitleb ajalisi piiranguid ja tõenduskohustust, jäetakse välja nõue teavitada kauplejat mittevastavuse kohta, mis muudab selle sätte tarbijasõbralikumaks. Lisaks oleks ka selles valdkonnas liikmesriikidel võimalus kehtestada või säilitada õigussätteid, mis pakuvad tarbijale tugevamat kaitset. Selle lisasätte tõttu saaks Prantsusmaal praegusel kujul alles jätta varjatud puudusi käsitlevad eeskirjad (Garantie des vices cachés).

Viienda peatüki ulatuse suhtes teeb raportöör artiklis 30 ettepaneku, et see peatükk peaks kehtima lepingutingimuste kohta lepingutes, mille üle ei ole eraldi kokku lepitud. Artikli 32 suhtes tuleks rõhutada, et lepingutingimusi loetakse ebaõiglaseks siis, kui need on vastuolus heausksuse nõudega ning kutsuvad esile lepinguosaliste lepingujärgsete õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse. Selles peatükis on võtmetähtsusega artiklid 34 ja 35, mida tuleb lugeda vastavalt koos II ja III lisaga. Raportöör on jälginud komisjoni eeskuju sätestades, et II lisas loetletud lepingutingimusi tuleks pidada ebaõiglaseks kõikides liikmesriikides, kuna II lisas määratakse kindlaks lepingutingimused, mis on ebaõiglased kõikjal üle ELi igas olukorras ning mille tõlgendamise kohta võib Euroopa Liidu Kohus anda lõplikke otsuseid. Siiski võivad liikmesriigid vastu võtta või säilitada sätteid, millega loetakse täiendavad lepingutingimused ebaõiglaseks.

Lõpetuseks esitab raportöör VI peatükis menetluse käesoleva direktiiviga algatatud ühtlustamise põhimõtte edasiarendamiseks. Kõigepealt on selles ette nähtud liikmesriikide aruandekohustus komisjoni ees ja teenuste direktiivi sarnastele sätetele põhinev vastastikune hindamissüsteem. Sätete keskmes on põhimõte, et liikmesriigid peavad üksikasjalikult selgitama lahknevate siseriiklike õigusaktide vajalikkust ja vastavust proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõtetele. Tõhususe hindamisel tuleb arvesse võtta mõju siseturul toimuvale äritegevusele ja tarbijate õiguste rakendamise tegelikku tähendust. Lisaks peaksid isikud ja organisatsioonid, kes tunnevad huvi tarbijate kaitsmise vastu, esitama komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise tulemuste ja mõju kohta. Selle alusel koostaks komisjon aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos võimalike muudatusettepanekutega.

[1] Direktiiv 93/13/EÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, direktiiv 99/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta, direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral.
[2] Raport „Roheline raamat ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta”, A6-0281/2007, raportöör Béatrice Patrie.
[3] Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis toimunud kuulamine näitas, et ettevõtjad peavad tegema ebamõistlikke kulutusi – 20 000 eurot aastas riikliku turu kohta ainult õigusliku vastavusega seotud kuludeks.
[4] Kohtuasi C-144/09: Alpenhof v. Heller (24.4.2009, kuulamine Euroopa Kohtus 16.3.2010) ja kohtuasi C-585/08: Pammer v. Reederei Karl Schlüter (24.12.2008).
[5] Töödokument ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv tarbija õiguste kohta – IMCO/6/68476, koostaja Arlene McCarthy.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (*) (24.1.2011)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta
(KOM(2008)0614 – C6‑0349/2008 – 2008/0196(COD))

Arvamuse koostaja(*): Diana Wallis

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

Ühtlustamise aste

Komisjoni eesmärk õigusliku killustatuse likvideerimise abil piiriüleseid tehinguid suurendada on väga tervitatav. Seda eesmärki on siiski peaaegu võimatu saavutada, kui arvestada praegust tarbijakaitseõigustiku olukorda. Tundub, et kui seda eesmärki oleks silmas peetud, ei oleks me ei praegu seal, kus me oleme. Praegu on täiesti selge, et kavandatud eeskirjad ei saa toimida isoleerituna riiklikest eraõiguslikest süsteemidest. Kuna ettepanek ei kujuta endast lepinguõiguse terviklikku ühtlustamist, avaldab see ilmselgelt soovimatut mõju siseriiklikule õigusele. Veelgi enam, kavandatud täielikul ühtlustamisel oleks paljudel juhtudel vastuoluline mõju, sest tarbijalepinguõiguse täielikult ühtlustatud sätted erineksid täielikult ühtlustamata ettevõtja ja tarbija (B2B) ning ettevõtja ja ettevõtja (B2B) lepinguõiguse sätetest liikmesriikide tasandil[1]. Seetõttu on eesmärgi „ühtne eeskirjade kogum” saavutamine ülimalt ebatõenäoline ja oodata on lõputuid kohtuvaidlusi täpse määratluse küsimustes[2].

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku üldjuhul tarbijakaitset kõrgel tasandil minimaalselt ühtlustada, kuid täielikult ühtlustada mõned konkreetsed tehnilised eeskirjad, mis on esitatud erandina üldeeskirjast artikli 4 uues lõikes 2. Selle uue lõikega teeb raportöör ettepaneku täielikult ühtlustada ainult III peatüki sätteid, mis käsitlevad taganemisõiguse kasutamist ja tagajärgi. Üldteabe esitamise kohustuste ja paljude eriteabe esitamise kohustuste täielik ühtlustamine ei ole asjakohane. Ebaõiglaste tingimuste osas teeb raportöör ettepaneku jätta need täielikult ühtlustamata ning selgitada, et nn mustad ja hallid nimekirjad ei ole täielikud. Raportöör toetab ka tarbekaupade müügi ning lepinguliste kohustuste puhul kohaldatavate õiguskaitsevahendite minimaalset ühtlustamist.

Tarbijakaitse tase

Praegune ettepanek tooks täieliku ühtlustamise tõttu kaasa tarbijakaitse taseme languse paljudes liikmesriikides. Selle tulemusena tekiks paradoksaalne olukord, kus ettepanekuga reguleeritud lepinguõiguse valdkondades oleks tarbijate kaitse nõrgem kui ettevõtjate kaitse. Selle vältimiseks peaks liikmesriikidel olema piisavalt võimalusi otsustada, kuidas viia tarbijakaitse õigusaktid lepinguõiguse valdkonda oma õigussüsteemis.

Kooskõla ühise tugiraamistiku kavandiga (DCFR)

Kuigi ühise tugiraamistiku kavand töötati välja peamiselt selleks, et see oleks komisjonile töövahendiks lepinguõiguse valdkonna õigustiku läbivaatamisel, ei ole ettepanekus sellele kavandile ühtki viidet. Ühise tugiraamistiku kavandi ja tarbija õiguste direktiivi sätete võrdleva uurimuse põhjal[3] esitab raportöör ühise tugiraamistiku kavandist inspireerituna hulgaliselt muudatusettepanekuid, et parandada kooskõla siseriikliku lepinguõiguse ja muude tarbijaõiguse valdkonna ELi õigusaktidega ning samal ajal kindlustada tarbijakaitse kõrge tase.

Lepinguõiguse võimalik valikuline vahend alternatiivina täielikule ühtlustamisele ja selle suhe tarbija õiguste direktiiviga

Kavandatud tarbija õiguste direktiivis on palju sellist, mis võib ELi tarbijalepinguõigust üldisest lepinguõigusest veelgi rohkem eristada ja muuta võimalikuks selle sobitamine kavasse, mis võib viia Euroopa tarbijaõiguste seadustiku vastuvõtmiseni. Sellise kava kohaselt läheks tarbijaõigus peaaegu täielikult riikide tasandilt Euroopa tasandile ja viiks kiiresti ja tõhusalt ettevõtja ja tarbija (B2B) ning ettevõtja ja ettevõtja (B2B) lepingute rangema eristamiseni. Raportööril ei ole sellise lähenemisviisi suhtes poliitilisi ja menetlusega seotud reservatsioone, kui komisjon rakendab seda täiesti läbipaistvalt selliselt, et teeb kohe ettepaneku esitamise algul ja konsulteerimisel selgeks, et selline eraldi Euroopa seadustik on pikaajaline poliitiline eesmärk.

Jääb siiski küsimus, kas valikulise vahendi kasutuselevõtuga ei oleks võimalik leida vähem tülikat (ja siseriiklikku õigusse vähem sekkuvat) lahendust, mis laseks ettevõtjatel pakkuda tarbijatele võimalust, et nende ostu puhul kehtib Euroopa leping ja müügiõigus ning asjakohased tarbijakaitsemeetmed. Tarbija saaks sellise valiku teha lihtsalt nn sinisele nupule vajutades.

Kui praeguste arutelude ühise tegevusraamistiku kavandit hakatakse kasutama valikulise Euroopa lepinguseadustiku mudelina, on tarbija õiguste direktiivi ja ühise tegevusraamistiku kavandi sätete vaheline kooskõlal väga suur tähtsus. Lepinguõiguse valdkonna ühise tugiraamistiku tekst, mis võiks olla valikuline vahend, ei ole veel kättesaadav. Seetõttu võivad täiendavad muudatused olla hilisemal etapil vajalikud, et selgitada võimaliku valikulise vahendi ja tarbija õiguste direktiivi sätete suhet.

Mõned konkreetsed muudatusettepanekud

On tehtud ettepanek muuta tarbija ja kaupleja määratlust vastavalt ühise tugiraamistiku kavandi määratlustele. Mõned muudatusettepanekud on esitatud selleks, et viimistleda üldteabe andmisega seotud sätteid. On tehtud ettepanek, et kui ettevõtja ei ole andnud tarbijale teavet lepingust taganemise õiguse kohta, saab lepingust taganemise õigust kasutada maksimaalselt ühe aasta jooksul. Õiguskaitsevahendeid käsitlev artikkel 26 on suures osas välja jäetud. Kauba garantiid käsitlev artikkel 29 on uuesti kirjutatud ja raportöör soovib, et komisjon arutaks valikulise Euroopa garantii kasutusele võtmist. On selgitatud, et ebaõiglaste tingimuste mustad ja hallid nimekirjad ei ole täielikud. Komiteemenetlusele viitavad sätted on välja jäetud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114;
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras	toimides seadusandlikus tavamenetluses sätestatud korras,
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest, mis kehtis endistes direktiivides, mille kohaselt liikmesriigid võisid säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju.	(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest, mis kehtis endistes direktiivides, ning asuda rakendama täieliku ühtlustamise põhimõtet.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Asutamislepingu artikli 153 lõige 1 ja lõike 3 punkt a näevad ette, et ühendus aitab kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele meetmetega, mida ta võtab vastavalt asutamislepingu artiklile 95.	(3) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 169 lõige 1 ja lõike 2 punkt a näevad ette, et liit aitab kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele meetmetega, mida ta võtab vastavalt asutamislepingu artiklile 114.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Vastavalt asutamislepingu artikli 14 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Tarbijate lepinguliste õiguste teatavate aspektide ühtlustamine on vajalik toimiva ning tarbijatele suunatud siseturu arendamiseks, kus valitseb tasakaal kõrgetasemelise tarbijakaitse ja ettevõtete konkurentsivõime vahel, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet.	(4) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 26 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Tarbijate lepinguliste õiguste teatavate aspektide ühtlustamine on vajalik toimiva ning tarbijatele suunatud siseturu arendamiseks, kus valitseb tasakaal kõrgetasemelise tarbijakaitse ja ettevõtete konkurentsivõime vahel, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Tarbijad ei ole kaugmüügi piiriülest potensiaali täies ulatuses ära kasutanud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potensiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksiküritajad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutest taganemise täielik ühtlustamine kaasa ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.	(5) Tarbijad ei ole kaugmüügi piiriülest potentsiaali täies ulatuses ära kasutanud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potentsiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (sealhulgas üksiküritajad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtjate agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu võivad tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutest taganemise täieliku ühtlustamise teatavad aspektid kaasa aidata ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Tarbijalepinguid käsitlevad liikmesriikide õigusaktid erinevad üksteisest oluliselt, mis võib märgatavalt moonutada konkurentsi ning takistada siseturu tõrgeteta toimimist. Ühenduse õigustik, mis kehtib kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute valdkonnas tarbekaupade ja nende garantiide kohta, samuti ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, sätestab õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid ja annab liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, et tagada oma territooriumil kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Lisaks on paljud küsimused eri direktiivides vastuoluliselt reguleeritud või jäetud lahendamata. Neid küsimusi on liikmesriigid erinevalt lahendanud. Selle tulemusena erinevad tarbijate lepingulisi õigusi käsitlevate direktiivide rakendamiseks kehtestatud riiklikud eeskirjad suuresti.	(6) Tarbijalepinguid käsitlevad liikmesriikide õigusaktid erinevad üksteisest oluliselt, mis võib märgatavalt moonutada konkurentsi ning takistada siseturu tõrgeteta toimimist. Liidu õigustik, mis kehtib kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute valdkonnas tarbekaupade ja nende garantiide kohta, samuti ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, sätestab õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid ja annab liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, et tagada oma territooriumil kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Lisaks on paljud küsimused eri direktiivides vastuoluliselt reguleeritud või jäetud lahendamata. Neid küsimusi on liikmesriigid erinevalt lahendanud. Selle tulemusena erinevad tarbijate lepingulisi õigusi käsitlevate direktiivide rakendamiseks kehtestatud riiklikud eeskirjad suuresti.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Need erinevused kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes. Tarbijate usaldamatust suurendab veelgi tarbijakaitse ebaühtlane tase ühenduse piires. See probleem on eriti aktuaalne uute turuarengute taustal.	(7) Need erinevused kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes. Tarbijate usaldamatust suurendab veelgi tarbijakaitse ebaühtlane tase liidu piires. See probleem on eriti aktuaalne uute turuarengute taustal.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu ühenduses. Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete ühenduse tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu ühenduse territooriumil.	(8) Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavate aspektide ühtlustamisest kogu liidus. Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud olulised takistused ja edendatakse siseturgu selles valdkonnas. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete liidu tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrgem tarbijakaitse tase kogu liidu territooriumil.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Käesoleva direktiiviga ühtlustatud valdkond peaks hõlmama ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte. Need on eeskirjad selle kohta, millist teavet tuleb esitada enne lepingu sõlmimist ning lepingu kehtimise ajal, millised on kauglepingutest või väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise õigused ja müügilepingutega seonduvad tarbijate õigused ning ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes.	(9) Käesoleva direktiiviga ühtlustatud valdkond peaks hõlmama ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte. Need on eeskirjad selle kohta, millist teavet tuleb esitada enne lepingu sõlmimist ning lepingu kehtimise ajal, millised on kauglepingutest või väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise õigused ja müügilepingutega seonduvad tarbijate õigused ning ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Kui ei ole sätestatud teisiti, peaks liikmesriikidele jääma võimalus võtta vastu või säilitada rangemad sätted müügilepingutega seonduvate tarbijate õiguste kohta.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada üldist lepinguõigust reguleerivaid riiklikke õigusakte, kuivõrd see valdkond ei ole käesolevas direktiivis ühtlustatud.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Digitaalset infosisu, nagu arvutiprogrammid, -mängud või muusika, mida ei ole salvestatud meediakandjale, ei peeta materiaalseks esemeks. Seega ei peeta seda käesoleva direktiivi mõistes kaubaks. Ent digitaalsisu sisaldavad meediakandjad, nagu CDd ja DVDd, on materiaalsed esemed ja seega peetakse neid käesoleva direktiivi mõistes kaubaks. Tarbija poolt digitaalse infosisu allalaadimist internetist tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitleda käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva lepinguna, kuid mille puhul ei kehti taganemisõigus, kui lepingu täitmine on juba alanud tarbija eelnevalt nõusolekul. Komisjon peaks sellega seoses analüüsima ühtlustatud üksikasjalike sätete vajadust ning esitama vajaduse korral ettepaneku selle probleemi lahendamiseks.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu hõlmavad käesoleva direktiivi sätted finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses, mis on vajalik regulatiivsete tühimike täitmiseks.	(11) Kehtiv liidu õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Kinnisvara või selle ehitamisega seotud õiguste üleandmist, sealhulgas kinnisvara laiendamist, majutuse-ja transporditeenust, nagu ka tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid käsitlevatele lepingutele kehtivad riiklikes õigusaktides mitmed erinõuded. Seetõttu tuleks sellised lepingud II peatüki reguleerimisalast välja arvata.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus müügi- või teenusleping sõlmitakse üksnes ühe või mitme sidevahendi vahendusel (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele. See parandaks ka õiguskindlust, võrreldes praegu kehtiva mõistega, mille kohaselt nõutakse organiseerunud kaugmüügiskeemi olemasolu, mida kasutades kaupleja lepingu sõlmib.	(12) Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kauba hankimist või teenuse osutamist käsitlev leping sõlmitakse osapoolte füüsilise kohalolekuta ja üksnes ühe või mitme sidevahendi vahendusel (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugettevõtjatele.
	(Käesolevat muudatust (mõiste „kaupleja” asendamine mõistega „ettevõtja”) kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmisel viiakse see sisse kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad psühholoogilise surve all, olenemata sellest, kas nad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes.	(14) Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse ettevõtja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtja valdustest väljaspool on tarbijad ajutiselt eriolukorras, mis näiteks erineb poes olemise omast nii psühholoogilises kui kaupade ja hindade võrdlemise ulatuse mõttes, olenemata sellest, kas nad on soovinud ettevõtja kohalolekut või mitte. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik oma riiklikes õigusaktides kehtestada, et lepingud, mille väärtus on väiksem kui 60 eurot, tuleks II peatüki reguleerimisalast välja arvata, kuna nõutav teave ei ole lepingu väärtusega proportsioonis. Lepingud, mille on kehtestanud avaliku võimu esindaja vastavalt liikmesriikide sätetele, ei tekita tarbijale erilist psühholoogilist survet. Seega tuleks sellised lepingud II peatüki reguleerimisalast välja arvata.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid ja -laudu tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.	(15) Ettevõtja äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood või veoauto), mida ettevõtja kasutab pideva äritegevuse kohana. Valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole ettevõtja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud ettevõtjad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Püsiva andmekandja mõiste peaks hõlmama eelkõige paberil dokumente, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte ja arvuti kõvaketast, millele on salvestatud e-kiri või pdf-dokument.	(16) Püsiva andmekandja mõiste peaks hõlmama eelkõige paberil dokumente, USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte ja arvuti kõvaketast, millele on salvestatud e-kiri või pdf-dokument, ja muid muutmata kujul taasesitamist võimaldavaid faile. Internetilehekülgi ei käsitleta iseenesest püsivate andmekandjatena, välja arvatud juhul, kui need vastavad muutmata kujul taasesitamise kriteeriumile. Püsival andmekandjal esitatud teave tuleks teha taotluse korral kättesaadavaks kujul, mida saavad kasutada puudega tarbijad, sealhulgas nägemispuudega tarbijad.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Tarbijatel peab olema õigus saada teavet enne lepingu sõlmimist. Siiski ei pea kaupleja esitama teavet, mis on kontekstist ilmne. Näiteks ettevõtte äriruumides toimuva tehingu puhul võivad toote peamised omadused, kaupleja identiteet ja tarnekorraldus olla selgelt näha. Kaugtehingute ja väljaspool äriruume tehtavate tehingute puhul peaks kaupleja esitama teavet maksekorra, tarnetingimuste, tarne toimumise ja kaebuste lahendamise põhimõtete kohta, sest need ei pruugi igas olukorras selged olla.	(17) Tarbijatel peab olema õigus saada teavet oluliselt enne, kui tarbija end kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepingu või pakkumisega seob. Ettevõtja peaks alati esitama teatud teabe, nagu kauba või teenuse peamised omadused, maksekord, tarnetingimused, tarne toimumine ja kaebuste lahendamise põhimõtted.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Et tagada tarbijakaitse kõrge tase seoses kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu jaoks nõutava teabega, peaks liikmesriikidel olema võimalus võtta juhtudel, kui esineb ilmne oht tarbijate tervisele ja ohutusele, kasutusele käesoleva direktiiviga sätestatust rangemad nõuded.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, mis annaks talle võimaluse veenduda kauba olemuses ja toimimises.	(22) Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, andes talle taganemisperioodi lõpuni võimaluse otsustada kauba olemuse ja kvaliteedi üle ning veenduda selle toimimises.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Kaugmüügi teabe ja taganemisõiguse sätted ei peaks telefoni ja interneti abonemendi puhul selle teenuste olemuse tõttu kehtima juhtudel, kui tarbija kasutab avalikku tasulist telefoni, tasub internetiühenduse eest või valib ühe telefonikõne jaoks konkreetse suunakoodi.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kui tarbija tellib samalt kauplejalt rohkem kui ühe kaubaartikli, peab tarbijal olema taganemisõigus iga eseme suhtes. Kui kaubaartiklid tarnitakse eraldi, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, mil tarbija saab tegelikult kätte selle konkreetse eseme. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, kui tarbija või tema poolt määratud kolmas isik saab kätte viimase saadetise või kauba osa.	välja jäetud
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks seoses ajavahemikega tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes kolme kuu pikkune ajaline piirang, tingimusel, et kaupleja on täitnud oma lepingulised kohustused täies ulatuses. Kaupleja kohustused loetakse täielikult täidetuks, kui ta on kauba tarbijale tarninud või tarbija tellitud teenuse täielikult osutanud.	(27) Kui ettevõtja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes ühe aasta pikkune ajaline piirang.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu ühenduse piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega).	(28) Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu liidu piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega). Kasutades I lisa A osas välja toodud näidisjuhiseid taganemise kohta, peaks ettevõtja järgima ka kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingute suhtes kohaldatavaid teabenõudeid.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale.	(30) Lepingust taganemise korral peaks ettevõtja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab ettevõtte kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale, välja arvatud kiirkulleri maksumuse, kui tarbija on selleks selgelt soovi avaldanud.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane. Erandit kohaldataks näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur).	(33) Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane ja taganemisõiguse rakendamine paneks ettevõtja ebaõiglaselt halvemasse olukorda. Erandit kohaldataks eriti toidu ja muu hügieeniliselt tundliku või rikneva kauba puhul, mida nende olemuse tõttu ei saa pärast avamist uuesti müüa. Taganemisõiguse erandid peaksid kehtima ka sellise kauba ja teenuste puhul, mille väärtus sõltub turu kõikumisest, näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist (vin en primeur), või tarbekaupade puhul.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (nt tarbija laeb selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul.	(34) Võttes arvesse, et tarbija ei ole lepingust taganemisel kohustatud ostetud teenuse eest tasuma, võivad teatavad teenuse pakkujad eelistada maksmise taganemise eesmärgil enne taganemisperioodi möödumist teenuseid mitte osutada. Seepärast peaks tarbijal olema võimalik nõuda teenuste osutamist enne taganemisperioodi lõppemist. Talle peaks jääma õigus taganemisperioodi jooksul lepingust taganeda, kuid ta peaks olema valmis tasuma mis tahes teenuste eest kuni lepingust taganemise hetkeni. Enne teenuste osutamise algust peaks ettevõtja tarbijat nende tasude maksmise kohustusest teavitama.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Komisjon on teinud kindlaks mõned peamised tarbijate probleemid koduhooldustööde valdkonnas, kus tarbijatele avaldatakse survet tellida kalleid remonditöid. Teavitamis- ja taganemiseeskirjade kohaldamisala tuleks siin selgitada ja laiendada nii, et need kataksid sellised lepingud. Ainult lepingud, mis on sõlmitud huvide edastamiseks kinnisasja puhul, peaksid kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavatele lepingute suhtes kohaldatavate teavitamis- ja taganemisõiguste eeskirjade kohaldamisalast välja jääma.	(35) Kinnisasjaga seotud õiguste üleandmise või selliste õiguste loomisega (sealhulgas usaldusfondi või muu sarnase õigusliku üksusega seotud õigused või huvid) seotud lepingute, uute hoonete ehitamise lepingute, olemasolevate ehitiste suuremahulise ümberehitamise lepingute ja eluruumide üürilepingute suhtes kohaldatakse riiklikes õigusaktides juba mitmeid konkreetseid nõudeid. Käesoleva direktiivi sätted ei ole selliste lepinguid jaoks asjakohased. Seega ei tohiks käesolevat direktiivi selliste lepingute suhtes kohaldada. Suuremahuline ümberehitus on võrreldav uue hoone ehitamisega, näiteks kui jäetakse alles vaid vana hoone fassaad. Eelkõige hoonete juurdeehitiste (nt garaaž või veranda) ehitamisega ning hoonete remondi ja renoveerimisega (va suuremahuline ümberehitamine) seotud teenuslepingud on hõlmatud käesoleva direktiiviga, samuti lepingud, mis on seotud kinnisvaravahendajate teenustega ja eluruumide üürimisega muul eesmärgil, kui seal elamiseks.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Taganemisõiguse kohaldamine võib olla asjakohatu teatavate teenuste puhul, mis on seotud majutuse, transpordi ja vaba aja veetmisega. Seesuguste lepingute sõlmimine tähendab kaupleja jaoks teatud vahendite reserveerimist ning kui tarbijale kehtestataks taganemisõigus, võiks kauplejal olla raske uut tarbijat leida. Seetõttu ei peaks tarbija teavitamis- ja taganemisõigusi käsitlevad sätted hõlmama selliseid kauglepinguid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada. Seetõttu ei peaks kohaldama taganemisõigust tarbija kodus teostatavate kiireloomuliste parandustööde suhtes, mille puhul taganemisõigus ei sobiks kokku hädaolukorraga; sama kehtiks poodide kojukandeteenuste puhul, kus tarbija võib valida poe veebilehelt toitu, jooke ja muid kaupu koheseks koduseks tarbimiseks ja kus need kaubad tuuakse tarbijale koju kätte. Sellistel juhtudel on tegemist kaubaga, mis ei ole kallis ja mida tarbija ostab pidevalt igapäevaseks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks ning mille suhtes seetõttu ei tuleks taganemisõigust kohaldada. Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.	(37) Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki kaug- ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada. Seetõttu ei peaks kohaldama taganemisõigust tarbija kodus teostatavate kiireloomuliste parandustööde suhtes, mille puhul taganemisõigus ei sobiks kokku hädaolukorraga.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi ettevõtjatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju. Siiski jäävad kauba omandi üleandmise hetk ja selle määramine kehtivaks riiklike õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 b) Kui ettevõtja ei ole täitnud oma kohustust kaup tarnida, nõuab tarbija temalt kauba kohaletoimetamist antud olukorras asjakohase tähtaja jooksul. Kui meetmeid ei võeta, on tarbijal õigus lepingust pärast taganemisperioodi taganeda. Kuid seda eeskirja ei tuleks kohaldada juhtudel, kui ettevõtja on keeldunud kaupa tarnimast ning teatud tingimustel, kui tarnimise tähtaeg on väga oluline, näiteks pulmakleidi puhul, mis tuleb kohale toimetada enne pulmi, või jõulukinkide puhul. Kui eespool nimetatud juhtidel ei suuda ettevõtja kaupa õigel ajal tarnida, on tarbijal õigus leping pärast algselt kokkulepitud tähtaja lõppu viivitamata lõpetada.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil. Ainult eeskirjad, millest saab hõlpsasti erandeid teha, võimaldavad vajalikku paindlikkust, et neid erinevusi arvesse võtta. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.	(38) Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil. Ainult eeskirjad, millest saab hõlpsasti erandeid teha, võimaldavad vajalikku paindlikkust, et neid erinevusi arvesse võtta. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab ettevõtja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba üle võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast ettevõtjaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 a) Üks ühine vastavuse kontseptsioon, mis kindlustab tarbijakaitse kõrge taseme, tagab ettevõtetele ja tarbijatele suurema õiguskindluse ja vähendab kaubandustõkkeid. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus võtta vastutuse ja vastavate õiguskaitsevahendite puhul vastu või säilitada rangemad eeskirjad, kui on sätestatud käesolevas direktiivis.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Kui kaup ei vasta lepingutingimustele, siis peaks tarbija saama kõigepealt võimaluse nõuda kauplejalt kauba parandamist või selle asendamist, olenevalt kaupleja eelistusest – seda siiski vaid juhul, kui kaupleja ei tõesta, et sellised nõudmised on ebaseaduslikud, osutuvad võimatuks või nõuavad kauplejalt ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kaupleja jõupingutused tuleks määrata objektiivselt, võttes arvesse kaupleja kulusid kauba mittevastavuse kõrvaldamisel, kauba väärtust ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele. Varuosade puudumine ei tohiks olla põhjuseks, mis õigustab kaupleja suutmatust kõrvaldada kauba mittevastavuse mõistliku ajavahemiku jooksul või ebaproportsionaalsete jõupingutusteta.	(40) Kui kaup ei vasta lepingutingimustele, siis peaks tarbija saama võimaluse nõuda ettevõtjalt kauba parandamist või selle asendamist. Varuosade puudumine ei tohiks olla põhjuseks, mis õigustab ettevõtja suutmatust kõrvaldada kauba mittevastavuse mõistliku ajavahemiku jooksul või ebaproportsionaalsete jõupingutusteta.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Direktiivis 1999/44/EÜ antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada ajavahemik kestusega vähemalt kaks kuud, mille jooksul tarbija peab kauplejale mis tahes mittevastavusest teatama. Ülevõtmisõigusaktides kehtestatud erinevused on tekitanud kaubandustõkkeid. Seetõttu on vaja selline regulatiivne võimalus kõrvaldada ja parandada õiguskindlust, kohustades tarbijaid teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul selle avastamise kuupäevast.	välja jäetud
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 45 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(45 a) Ühtlustatud regulatiivsed aspektid puudutavad ainult ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavaid lepinguid. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riiklikku õigust töölepingute, pärimis- ja perekonnaõiguse valdkonnas ning selliste lepingute valdkonnas, mis reguleerivad äriühingute liitmist või loomist, partnerluslepinguid ning võlakirju.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme, mis on vastavuses ühenduse õigusega. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes selliseid lepingutingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega ühendus või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.	(46) Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avalikku korda reguleerivaid sätteid, mis on vastavuses liidu õigusega. Lepingutingimused peaksid ka peegeldama Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid ja sätteid. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes tingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega liit või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Tarbijalepingud tuleb koostada lihtsas ja arusaadavas keeles ja need peavad olema hästi loetavad. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.	(47) Kõik lepingutingimused peaksid olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt. Ettevõtjal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral ettevõtja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Ettevõtja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub ettevõtjale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 47 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(47 a) Ettevõtjad peaksid saama vabalt valida lepingutingimuste edastamisviisi, näiteks kirjastiili laadi ja suuruse, milles lepingutingimused kirja pannakse. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud puuetega isikute puhul või juhul, kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele. Liikmesriigid võivad samuti püüda kehtestada lisanõudeid juhul, kui neid kaupu või teenuseid käsitlevate lepingute keerukus võib põhjustada tarbijale kahju, kaasa arvatud sektori konkurentsiga seotud küsimused. See võib kehtida näiteks finantsteenuste, gaasi, elektri ja vee, telekommunikatsiooni ja kinnisvaraga seotud lepingute puhul. Siiski ei tohiks see kehtida sõlmimist käsitlevate ja muude ametlike riiklike nõuete puhul, näiteks keel, milles tingimused esitatakse, nõuded tingimuste sisu või konkreetsete sektorite terminite sõnastamise kohta. Käesolev direktiiv ei ühtlusta tarbijalepingutele kehtivaid keelenõudeid. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik siseriiklikus õiguses säilitada või kehtestada keelenõuded lepinguterminite osas.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel.	(49) Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel. Vabastust lepingus nimetatud lisa- või täiendavatest tasudest, mis hõlmavad lepingutingimuste rikkumise korral kohaldatavaid makse või tasusid, ei kohaldata ettevõtja jaoks ettenähtud tasu suhtes. Vabastust tuleks lepingutingimuste õigluse hindamisel igakülgselt kontrollida.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 50
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist. Need nimekirjad peaksid kehtima kõigis liikmesriikides.	(50) Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste mittetäielikku nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui ettevõtja ei tõesta vastupidist.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 51
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused¹⁰.	välja jäetud
¹⁰ EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Eelkõige tuleks anda komisjonile õigus muuta II ja III lisa, kus on esitatud lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks või mis võivad seda olla. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 53
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Komisjoni õigust muuta II ja III lisa tuleks kasutada selleks, et tagada ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate eeskirjade järjekindel rakendamine, täiendades neid lisasid lepingutingimustega, mida tuleks pidada ebaõiglaseks igas olukorras või mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 64 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(64 a) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe¹ punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja Euroopa Liidu huvides vastavustabelid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.
	¹ ELT C 321, 31.12.2003 lk 1.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 65
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(65) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõttele ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik siseturu toimimise tõkete kõrvaldamiseks ja ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks.	(65) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõttele ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik siseturu toimimise tõkete kõrvaldamiseks ja ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Ühtlustamise tase
	Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatuist, kaasa arvatud rangemad ja leebemad sätted, mis tagaksid tarbijakaitse teistsuguse taseme.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;	(1) tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb peamiselt eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik;	(2) ettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata sellest, kas ta on era- või riigiomanduses, tegutseb käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames eesmärgil, mis on seotud selle isiku kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise ettevõtja nimel või volitusel tegutsev isik, isegi kui isik ei kavatse oma tegevuse käigus kasumit teenida;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) müügileping – mistahes leping kauba müügi kohta kauplejalt tarbijale, sealhulgas mistahes mitmeotstarbeline leping, mille objektiks on nii kaubad kui ka teenused;	(3) müügileping – mistahes leping, millega ettevõtja riiklike õigusaktidega kooskõlas annab kauba omandiõiguse koheselt pärast lepingu sõlmimist või kunagi tulevikus tarbijale ning millega tarbija võtab kohustuse kauba eest tasuda;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 4 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vesi ja gaas, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses,	välja jäetud
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 4 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) elekter;	välja jäetud
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) kliendi nõuete järgi valmistatud kaup – mis tahes kaup, mis valmib tarbija isikliku valiku või otsuse alusel;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) teenusleping – mistahes leping, välja arvatud müügileping, mille alusel kaupleja osutab tarbijale teenust;	(5) teenusleping – mis tahes leping, millega ettevõtja võtab kohustuse osutada tarbijale hinna eest teenust;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) mitmeotstarbeline leping – mis tahes leping, mille objektiks on nii teenuste osutamine kui kaupade tarnimine;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) kaugleping – mistahes müügi- või teenusleping, mille sõlmimiseks kaupleja kasutab eranditult kas üht või mitut sidevahendit;	(6) kaugleping – mistahes müügi- või teenusleping, mille sõlmimine toimub ilma ettevõtja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta ning eranditult kas ühe või mitme sidevahendi abil;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) sidevahendid – mistahes vahendid, mida ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta saab kasutada nendevahelise lepingu sõlmimiseks;	välja jäetud
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) väljaspool äriruume sõlmitav leping –	(8) väljaspool äriruume sõlmitav leping – mis tahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse:
a) mistahes müügi-või teenusleping, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume, või mistahes müügi-või teenusleping, mille pakkumine on tehtud tarbijale nimetatud tingimustes; või	a) ettevõtja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume, või mistahes müügi-või teenusleping, mille pakkumine on tehtud tarbijale nimetatud tingimustes; või
b) mistahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse äriruumides, kuid mille üle peetakse läbirääkimisi väljaspool äriruume olukorras, kus kaupleja ja tarbija viibivad mõlemad kohal;	b) äriruumides, kuid mille põhikomponendid määratakse kindlaks väljaspool äriruume olukorras, kus ettevõtja ja tarbija viibivad mõlemad kohal;
	liikmesriigid võivad otsustada, et lepinguid kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks, mis on tarbija selgesõnalise ja esialgse taotluse põhjal sõlmitud või mille üle on läbirääkimisi peetud väljaspool äriruume, ei käsitleta väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutena;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) kirjalik tekst – tekst, mis on väljendatud tähtedega või muude arusaadavate märkidega sellise vahendi abil, mis võimaldab tekstis sisalduva teabe lugemist, salvestamist ja reprodutseerimist materiaalses vormis;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) tellimisvorm – vahend, milles on sätestatud lepingutingimused ja mille tarbija peab allkirjastama, et sõlmida väljaspool äriruume sõlmitav leping;	välja jäetud
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) toode – mistahes kaup või teenus, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;	välja jäetud
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt õigustatult eeldada ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või heausklikkuse üldpõhimõttega kaupleja tegevusalal;	välja jäetud
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub kaupa või teenust võistupakkumise korras, mis võib hõlmata sidevahendi kasutamist ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma. Tehing, mis sõlmitakse pakkumise alusel, kus hind on eelnevalt määratud, kuid mille sõlmimiseks tarbijatele siiski antakse võimalus osaleda võistupakkumisel, ei ole enampakkumine;	(15) enampakkumine – müügimeetod, kus ettevõtja pakub kaupa või teenust võistupakkumise korras, mis võib hõlmata sidevahendi kasutamist ning kus edukas pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma; Tehing, mis sõlmitakse pakkumise alusel, kus hind on eelnevalt määratud, kuid mille sõlmimiseks tarbijatele siiski antakse võimalus osaleda võistupakkumisel, ei ole enampakkumine;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub enampakkuja poolt juhitava võistupakkumise korras kaupa tarbijale, kes viibib enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba ostma;	(16) avalik enampakkumine – müügimeetod, kus ettevõtja pakub enampakkuja poolt juhitava võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijale, kes viibib enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus edukas pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) tootja – kauba valmistaja, ühenduse territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;	(17) tootja – kauba valmistaja, liidu territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mistahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;	(18) kauba garantii – ettevõtja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus lisaks oma õiguslike kohustuste täitmisele hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mis tahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) lisaleping – leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse, mis on seotud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, ning kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.	(20) sidusleping – leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse ning mis moodustab kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga ühe majandustehingu, ning kus kauba tarnib või teenuse osutab ettevõtja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja ettevõtja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Ühe majandustehinguga on tegemist siis, kui siduslepinguga hõlmatud kauba või teenuse eesmärk on teise lepingu täitmine või kui nimetatud kaup või teenus on ette nähtud teise lepinguga hõlmatud kauba või teenuse kasutamiseks.
	(Käesolevat muudatust (mõiste „lisaleping” asendamine mõistega „sidusleping”) kohaldatakse kogu teksti ulatuses; Muudatusettepaneku heakskiitmisel tuleb teha muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuslepingute suhtes.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingute suhtes.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse finantsteenuste puhul üksnes artiklites 8–20 sätestatud teatavate väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute, artiklites 30–39 sätestatud ebaõiglaste lepingutingimuste ja artiklites 40–46 sätestatud üldeeskirjade suhtes ning koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lepingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ¹² ja nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ¹³ reguleerimisalasse, kohaldatakse üksnes artikleid 30–39, mis käsitlevad tarbija õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste puhul, loetuna koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.	välja jäetud
¹² EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.
¹³ EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artikleid 5, 7, 9 ja 11 kohaldatakse ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/123/EÜ¹⁴ ja 2000/31/EÜ¹⁵ sätestatud teavitamisnõuete kohaldamist.	välja jäetud
¹⁴ EÜT L 376, 27.12.2006, lk 36.
¹⁵ EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 4	välja jäetud
Täielik ühtlustamine
Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatust, sealhulgas ei rangemaid ega vähem rangeid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv II peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tarbija teavitamine	Tarbija teavitamine ning kauglepingutest ning väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise õigus
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Reguleerimisala
	1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.
	2. Käesolevat peatükki ei kohaldata kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on: a) lepingutega, mis käsitlevad kinnisasjaga seotud õiguste või huvide loomist, üleandmist või lõpetamist ja eluruumide üürimist seal elamise eesmärgil; b) lepingutega, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/122/EÜ (tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega)¹ kohaldamisalasse; c) lepingutega, mis on sõlmitud uue hoone ehitamiseks, kui lepingus või siduslepingus nähakse ette kinnisvaraga seotud õiguste müümine või üleandmine; d) finantsteenuste lepingutega; e) tervishoiuteenuseid puudutavate lepingutega, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/…/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius)² kohaldamisalasse, sõltumata sellest, kas neid osutavad või ei osuta tervishoiuasutused; f) sotsiaalteenuste lepingutega.
	3. Käesolevat peatükki ei kohaldata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on: a) lepingutega, mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades; b) lepingutega, mille on liikmesriikide eeskirjadele vastavalt kehtestatud avaliku võimu esindaja, kellele on seadusega pandud kohustus olla sõltumatu ja erapooletu ning tagada üksikasjaliku õigusliku teabe andmise kaudu see, et tarbija sõlmib lepingu alles pärast nõuetekohast järelemõtlemist ja täieliku teadlikkusega selle õiguslikust ulatusest; c) kui lepingu väärtus on alla 60 euro, võivad liikmesriigid otsustada kohaldada künnist, mis on väiksem kui 60 eurot; sel juhul teavitavad liikmesriigid oma vastuvõetud künnisest komisjoni, kes teeb selle teabe avalikkusele kergesti ligipääsetaval viisil kättesaadavaks.
	4. Käesolevat peatükki ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on: a) lepingutega, mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks, seni kuni nad seostuvad nende kasutamisega või sõlmitud tarbija loodud ühe telefoni-, interneti- või faksiühenduse kasutamiseks; b) lepingutega, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ kohaldamisalasse.
	¹Tekst ei ole veel vastu võetud.
	²ELT L 33, 3.2.2009, lk 10.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Ühtlustamise tase
	Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada sätteid, mis erinevad käesoleva peatükiga kehtestatuist, kaasa arvatud rangemad ja leebemad sätted, mis tagaksid tarbijakaitse teistsuguse taseme.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne mistahes müügi- või teenuslepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge:	1. Ettevõtja või mis tahes tema nimel või volitusel tegutsev isik peab õigeaegselt enne seda, kui tarbija on seotud mis tahes kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või pakkumisega, esitama tarbijale teabe, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades selles olukorras normaalseks peetavaid kvaliteedistandardeid ja omadusi. Teave on selge ja täpne ning esitatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Teave peab sisaldama eriti järgmisi andmeid, kui need ei ole kontekstist niigi selged:
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) toote põhiomadused sidevahendile ja tootele kohases ulatuses;	a) kauba või teenuse põhiomadused sidevahendile ning kaubale ja teenusele kohases ulatuses;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi, ning vajadusel selle kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb;	b) ettevõtja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi, ning vajadusel selle ettevõtja tegevuskoha aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb;
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) kontaktandmed, sealhulgas võimaluse korral telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress ja muud kaugsidevahendid, mille abil tarbija saab ettevõtjaga kiiresti ühendust võtta ning otseselt suhelda;
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) toote või teenuse hind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;	c) toote või teenuse lõpphind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetega kehtestatust;	d) maksmise, tarne ja tellimuse täitmise kord;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) kaebuste lahendamise kord ning aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, sealhulgas ettevõtja volitusel kaebustega tegeleva asutuse aadress, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d b) vaidluste sõbraliku lahendamise kord, kui selline võimalus on olemas;
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) lepingust taganemise õigus (kui see on asjakohane);	e) võimalik lepingust taganemise õigus (kui see on asjakohane) ning selle õiguse kasutamise tingimused ja menetlus, sealhulgas taganemisperiood ning selle ettevõtja nimi ja aadress, kellele taganemisest tuleb teatada, ja kauba tagastamise võimalikud kulud; ettevõtja võib kasutada lepingust taganemise näidisjuhiseid ja taganemisteate näidist, mis on esitatud I lisa A ja B osas või mis tahes muud selgelt sõnastatud dokumenti;
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) kui taganemisõigust ei kohaldata kooskõlas artikli 19 lõikega 1, mille kohaselt tarbija ei saa kasutada taganemisõigust;
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e b) taganemise või tühistamise korral teave finantstagatiste kohta ettemaksete sissenõudmiseks, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane);	h) tarbija ja ettevõtja lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane);
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) asjaolu, et leping sõlmitakse ettevõtjaga ja sellest tulenevalt kehtib tarbija suhtes käesolevas direktiivis sätestatud kaitse;
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i b) tarbija maksmiskohustus kooskõlas artikli 17 lõikega 3, kui teenuste osutamine on alanud taganemisperioodi ajal tarbija eelneval otsesel nõusolekul (kui see on asjakohane);
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i c) ajavahemik, mille jooksul pakkumine kehtib, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i d) vajadusel digitaalsete toodete tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktis b nõutava teabe enampakkuja aadressi ja identifitseerimisandmetega.	2. Avaliku enampakkumise korral võib asendada lõike 1 punktides b ja b a nõutava teabe vastavate üksikasjadega enampakkuja kohta.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid ei kehtesta I lisa A osas esitatud lepingust taganemise näidisjuhenditele muid vorminõudeid.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kui ettevõtja kasutab I lisa A osas esitatud lepingu taganemisteate näidist, vastab see kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutele kehtivatele teavitamisnõuetele, mis on toodud lõike 1 punktis e.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama müügi- või teenuslepingu lahutamatu osa.	3. Lõikes 1 osutatud teave peab moodustama müügi või teenuse tarbeks sõlmitud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Ettevõtjal on kohustus tõendada, et ta on esitanud käesolevas artiklis nõutud teabe.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Juhul kui käesoleva artikli sätted satuvad vastuollu liidu teiste õigusnormidega, mis reguleerivad erilepinguid, saavad eesõiguse viimased ning reguleerivad nimetatud erilepinguid.
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2, artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikus lepinguõiguses tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.	2. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2, artiklite 13 ja 42 kohaldamist, määratakse artikli 5 rikkumisest tulenevad tagajärjed kindlaks vastavalt kehtivale riiklikule õigusele, välja arvatud sellised minimaalsed tehnilist laadi rikkumised, mille puhul ei oleks rikkumise tagajärjed kehtiva riikliku õiguse alusel võrdelised tegelikult tekitatud kahjuga. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikus õiguses tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 5 rikkumise puhuks.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolev artikkel ei piira sellise riikliku õiguse kohaldamist, mille alusel peetakse teatavaid vahendaja kaudu sõlmitud lepinguid ettevõtja ja tarbija vahelisteks lepinguteks.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu direktiiv III peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tarbijate teavitamine ning taganemisõigus kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul	välja jäetud
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	välja jäetud
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõuded kauglepingutes ja väljaspool äriruume sõlmitavates lepingutes esitatavale teabele	välja jäetud
Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitab kaupleja lepingu lahutamatu osana järgmise teabe:
a) artiklites 5–7 osutatud teave ning erandina artikli 5 lõike 1 punktist c kõigil juhtudel teave maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise korra kohta;
b) taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimused ja kord vastavalt I lisas sätestatule;
c) kaupleja (ning vajadusel selle kaupleja, kelle volitusel isik tegutseb) tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see aadress erineb kaupleja aadressist;
d) käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;
e) vaidluste sõbraliku lahendamise võimalus (kui see on asjakohane);
f) asjaolu, et leping sõlmitakse kauplejaga ja sellest tulenevalt kehtib tarbija suhtes käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitse.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse artiklis 9 ettenähtud teave tellimislehel lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt. Tellimislehe juurde kuulub ka taganemise tüüpvorm, mis on sätestatud I lisa B osas.	1. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitatakse artiklis 5 ettenähtud teave õigeaegselt enne seda, kui tarbija on seotud mis tahes lepingu või pakkumisega, sedavõrd kui see on sobiv lepingu loomust silmas pidades, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetava tekstina lepingus või mõnel muul püsival andmekandjal. Tarbija nõudmisel peab ettevõtja esitama teabe paberil.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väljaspool äriruume sõlmitav leping on kehtiv üksnes juhul, kui tarbija allkirjastab tellimislehe, ning juhtudel, kui tellimisleht ei ole paberkujul, siis kui tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.	välja jäetud
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuded.	3. Liikmesriigid ei kehtesta vormile ega teabele muid nõudeid kui artikli 5 lõikes 1 kehtestatud nõuded. Sellega ei piirata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega mitteseotud objektiivselt põhjendatud nõudeid, eelkõige seoses tervise- ja ohutusriskidega.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kauglepingute puhul esitatakse artikli 9 punktis a ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks enne lepingu sõlmimist, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.	1. Kauglepingute puhul esitatakse artiklis 5 ettenähtud teave või tehakse see teave tarbijale kättesaadavaks piisavalt varakult enne seda, kui tarbija on lepingu või pakkumisega seotud, lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt, pidades silmas konkreetse lepingu sõlmimiseks kasutatavat sidevahendit.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhul kui kaupleja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, peab kaupleja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.	2. Juhul kui ettevõtja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping telefoni teel, peab ettevõtja tarbijaga vestlust alustades nimetama oma isiku ja vajaduse korral selle isiku, kelle volitusel ta helistab, ning ütlema, et helistab ärilistel eesmärkidel.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja täishinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a ja c. Muu artiklites 5–7 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.	3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab ettevõtja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja lõplikku hinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a ja c. Muu artiklis 5 esitatud teabe esitab ettevõtja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui internetis sõlmitud kaugleping seab tarbijale maksekohustuse, on tarbija lepinguga seotud vaid siis, kui ettevõtja:
	a) esitab selgelt ja silmapaistvalt täishinna koos kõigi hinnakomponentidega; ja
	b) kujundab oma internetilehe sellisel viisil, et siduv tellimus on võimalik alles pärast seda, kui tarbija on kinnitanud, et on punktis a nõutud andmed tuvastanud;
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Tarbija peab saama kinnituse artikli 9 punktides a–f osutatud teabe kohta püsival andmekandjal ja mõistliku aja jooksul pärast mistahes kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kättesaamise või teenuse osutamise alustamisega, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on tarbijale püsival andmekandjal esitatud enne kauglepingu sõlmimist.	4. Tarbija peab saama kinnituse artiklis 5 osutatud teabe kohta püsival andmekandjal teksti kujul ja mõistliku aja jooksul pärast mistahes kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kättesaamise või teenuse osutamise alustamisega, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on tarbijale püsival andmekandjal esitatud enne kauglepingu sõlmimist.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1–4 kehtestatud nõuded.	5. Liikmesriigid ei kehtesta vormile ega teabele muid nõudeid kui artikli 5 lõikes 1 kehtestatud nõuded. Sellega ei piirata kauglepingutega mitteseotud objektiivselt põhjendatud nõudeid, eelkõige seoses tervise- ja ohutusriskidega.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija allkirjastab tellimislehe, või kui tellimisleht ei ole paberkujul, päevast, mil tarbija saab tellimislehe koopia mõnel muul püsival andmekandjal.	Taganemisperiood lõpeb 14 päeva pärast kõige hilisemat järgmistest aegadest:
	a) lepingu sõlmimise aeg;
Kauba müügiks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab kogu tellitud kauba oma valdusse.	b) kui lepingu sisu on kauba kohaletoimetamine, siis kauba ülevõtmise aeg;
Teenuse osutamiseks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil leping sõlmitakse.	c) mitmeotstarbelise lepingu korral kauba kohaletoimetamine või teenuse osutamine olenevalt sellest, kumb toimub hiljem;
	d) kui lepingu sisu on eri kaupade kohaletoimetamine, mis toimetatakse kohale eraldi, siis viimase kauba ülevõtmise aeg;
	e) kui lepingu sisu on eri partiidest või tükkidest koosneva kauba kohaletoimetamine, siis viimase partii või tüki ülevõtmise aeg;
	f) kui lepingu sisu on sama liiki kaupade korduv kohaletoimetamine kindlaksmääratud aja jooksul, siis esimese kauba ülevõtmise aeg;
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingust tulenevaid kohustusi taganemisperioodi ajal täita.	4. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingust tulenevaid kohustusi taganemisperioodi ajal täita. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul võivad liikmesriigid säilitada oma siseriiklike õigusaktide sätted, mis keelavad maksmise taganemisperioodi ajal.
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kaupleja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 9 punktis b, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood kolm kuud pärast kaupleja ülejäänud lepinguliste kohustuste täielikku täitmist.	Kui ettevõtja ei ole tarbijale taganemisõigust käsitlevat teavet esitanud ja rikub seega artikli 5 lõike 1 punktis e, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, siis aegub taganemisperiood ühe aasta möödumisel päevast, mis on osutatud artikli 12 lõikes 2.
	Kui ettevõtja on tarbijale esitanud taganemisõigust puudutava teabe ühe aasta jooksul alates artikli 12 lõikes 2 osutatud päevast, aegub taganemisperiood 14 päeva möödumisel päevast, mil tarbija teabe kätte saab.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tarbija teavitab kauplejat oma lepingust taganemise otsusest püsiva andmekandja vahendusel kas kaupleja aadressil saadetud vabas vormis kinnitusega või kasutades I lisa B osas sätestatud taganemisteate tüüpvormi.	1. Tarbija teavitab enne taganemisperioodi lõppu ettevõtjat oma lepingust taganemise otsusest püsiva andmekandja vahendusel. Tarbija võib selleks kasutada kas I lisa B osas sätestatud taganemisteate näidisvormi või muud üheselt mõistetavat avaldust.
Liikmesriigid ei kehtesta taganemisteate tüüpvormile muid vorminõudeid.	Liikmesriigid ei kehtesta taganemisteatele mingeid vorminõudeid.
2. Internetis sõlmitud kauglepingute puhul võib kaupleja lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse täita ja esitada taganemisteate tüüpvorm elektrooniliselt kaupleja veebilehel. Sel juhul teatab kaupleja tarbijale viivituseta e-kirja teel taganemisteate kättesaamisest.	2. Ettevõtja võib lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võimalustele anda tarbijale võimaluse kas esitada I lisa B osas sätestatud taganemisteate näidisvorm või mis tahes muu avaldus taganemise kohta või täita ja esitada taganemisteate vorm elektrooniliselt veebilehel. Ettevõtja teatab tarbijale viivituseta e-kirja teel taganemisteate kättesaamisest.
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) seoses väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.	b) seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaupleja kohustused lepingust taganemise korral	Ettevõtja tagasimakse lepingust taganemise korral
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaupleja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed kolmekümne päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab taganemisteate.	1. Ettevõtja tagastab kõik tarbijalt saadud maksed 14 päeva jooksul sellest päevast arvates, mil ta saab taganemisteate.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui tarbija on selgesõnaliselt valinud muu tarneviisi kui standardtarne, ei ole ettevõtja kohustatud hüvitama sellest tulenevaid lisakulusid.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Müügilepingu puhul võib kaupleja viivitada tagasimaksetega, kuni ta on kauba tagasi saanud või ära toonud või kuni tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, mis toimub varem.	2. Kaug- ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul võib ettevõtja viivitada tagasimaksetega, kuni ta on kauba tagasi saanud või ära toonud või kuni tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, mis toimub varem.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Müügilepingute puhul, mille alusel tarbija või tema volitatud kolmas isik on kauba oma valdusse saanud enne taganemisperioodi aegumist, saadab tarbija taganemisest teatamise järel 14 päeva jooksul kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui kaupleja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.	Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate kauba tarnimise lepingute puhul, mille korral tarbija või tema volitatud kolmas isik on kauba üle võtnud enne taganemisperioodi aegumist, saadab tarbija taganemisest teatamise järel 14 päeva jooksul kauba tagasi või annab kauba üle ettevõtjale või isikule, keda ettevõtja on volitanud kaupa vastu võtma, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on pakkunud välja võimaluse, et ta toob kauba ise ära.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta kauba väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 punktis b osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele. Teenuslepingute puhul, mille suhtes kehtib taganemisõigus, ei kanna tarbija mingeid kulusid taganemisperioodi kestel osaliselt või täielikult osutatud teenuse eest.	2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta kauba väärtuse vähenemise eest, kui ettevõtja ei ole artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Teenuslepingute puhul peab tarbija kandma taganemisperioodi jooksul osutatud teenuste kulud täielikult või osaliselt, kui ettevõtja esitas teabe vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile i b ning kui teenuste osutamine algas taganemisperioodi ajal tarbija eelneval selgesõnalisel nõusolekul.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei kaasne tarbijale taganemisõiguse kasutamisega vähimatki vastutust.
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kauglepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:	1. Kauglepingute ning väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) teenusega, mille osutamine on alanud tarbija eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist;	välja jäetud
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada,	b) sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub turu kõikumisest, mida ettevõtja ei saa mõjutada ning mis võib tekkida taganemisperioodi jooksul;
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele iskule või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;	c) sellise kauba või teenuse tarnimisega, mis on valmistatud või kujundatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele isikule, või kaubaga, mis võib kiiresti rikneda või aeguda;
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) toiduainete, jookide või teiste niisuguste hügieeniliselt tundlike kaupade tarnimisega, mille pakendi või sulguri on tarbija juba avanud;
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud ettevõtjalt lepingu kohese täitmise; kui ettevõtja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse taganemisõigust nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes;
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c c) lepingutega, mille puhul tarbija on ettevõtjalt konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et ettevõtja teostaks parandustöid või hooldust; kui ettevõtja sel juhul osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse taganemisõigust nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes;
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt c d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c d) majutus-, transpordi-, autorendi-, toitlustus- või vabaaja veetmise teenuste osutamise lepingutega, kui neis lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul;
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) sellise veini tarnimisega, mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud aega ning kus veini tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada;	d) sellise veini ja muude jookide tarnimisega, mille hind on kokku lepitud lepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud aega ning kus veini tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida ettevõtja ei saa mõjutada;
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) suletud pakendis audio- või videosalvestuste või arvutitarkvara tarnimisega, kui tarbija on pakendi avanud;	e) suletud pakendis audio- või videosalvestuste või suletud arvutitarkvara tarnimisega, kui tarbija on pakendi avanud;
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega;	f) ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega, välja arvatud abonementlepingutega;
Selgitus
Üks tarbijaõigustiku tsiviilõiguse kohase läbivaatamise eesmärkidest ELis – tarbijakaitse arendamine ja tugevdamine – nõuab ka taganemisõiguse erandite lõputu hulga kriitilist analüüsi ja vähendamist ning mõnede erandite definitsioonide selgitamist. Nende objektiivne põhjendus on teiste valdkondade lubaduste suhtes küsimuste tõstatamine ning nendega kooskõla saavutamine. Pealegi viidatakse neile eranditele praktikas kui argumendile tarbija taganemisõiguse vastu ning seetõttu on nad tarbija kahjuks.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – punkt 1 – alapunkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h a) lepingutega, mis on sõlmitud elektrooniliste sidevahendite kaudu ja mida täidetakse otsekohe ja täielikult samade kaugsidevahendite kaudu, näiteks internetist alla laadimine, kui teenuse osutamine on alanud tarbija eelneval selgesõnalisel nõusolekul.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul ei kohaldata taganemisõigust juhtudel, kui tegemist on:	välja jäetud
a) lepingutega, mille alusel tarnitakse toiduaineid, jooke või muud koheseks kodus tarbimiseks ettenähtud kaupa, mille tarbija on eelnevalt sidevahendit kasutades valinud ning mille kaupleja, kes tavaliselt müüb sellist kaupa oma äriruumides, tarnib füüsiliselt tarbija koju, asukohta või töökohta;
b) lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;
c) lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt sidevahendit kasutades konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja parandaks tarbija vara või teostaks selle hooldust; kui kaupleja sel juhul osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pooled võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.	3. Pooled võivad kokku leppida, et käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata.
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute välistamine	välja jäetud
1. Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:
a) lepingutega, mis käsitlevad kinnisvara müüki või on seotud muude kinnisvaraõigustega, välja arvatud rendiõigused ja kinnisvaraga seonduvad tööd;
b) lepingutega, mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
c) lepingutega, mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks;
d) lepingutega toidu ja joogi tarnimiseks kaupleja poolt tarneringsõidu käigus, mida kaupleja oma äriruumide ümbruses sageli ja korrapäraselt teeb.
2. Artikleid 8–19 ei kohaldata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:
a) kindlustusega;
b) finantsteenustega, mille hind sõltub finantsturu kõikumistest, mida kaupleja ei saa mõjutada ning mis võivad ilmneda taganemisperioodi kestel, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65/EÜ¹⁶ artikli 6 lõike 2 punktis a;
c) krediidilepinguga, mis kuulub direktiivi 2008/48/EÜ reguleerimisalasse.
3. Artikleid 8–19 ei kohaldata kauglepingute suhtes, kui tegemist on majutus-, transpordi-, autorendi-, toitlustus- või vabaajaveetmisteenustega ning kui lepingutes on ette nähtud, et teenust osutatakse konkreetsel kuupäeval või ajavahemikul.
¹⁶ EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata varuosade suhtes, mille kaupleja asendab artikli 26 alusel kauba mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusi tehes.	välja jäetud
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat peatükki ei kohaldata kasutatud kauba müügi suhtes avalikul enampakkumisel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 21 a
	Ühtlustamise tase
	Kui ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid käesoleva peatüki reguleerimisalas kehtestada või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad sätted, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Liikmesriigid teatavad need sätted komisjonile, kes teeb selle teabe avalikkusele hõlpsasti kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba üle tarbija valdusse või tarbija määratud kolmanda isiku valdusse, kes ei ole kauba kättetoimetaja, hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.	1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tarnib ettevõtja kauba, muutes kauba tarbija või tarbija määratud kolmanda isiku jaoks, kes ei ole kauba kättetoimetaja, kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ühelgi juhul olla pikem kui 30 päeva alates lepingu sõlmimise päevast.
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kaupleja ei täida võetud tarnekohustust, on tarbijal õigus saada tagasi kogu makstud summa seitsme päeva jooksul tarnimise kuupäevast, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.	2. Kui ettevõtja ei täida võetud kohustust tarnida kaup õigeaegselt vastavalt lõikele 1, on tarbijal õigus nõuda temalt kauba kohaletoimetamist antud olukorras asjakohase tähtaja jooksul. Kui ettevõtja ei toimeta kaupa asjakohase tähtaja jooksul kohale, on tarbijal õigus leping lõpetada.
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Tarbijal on õigus leping lõpetada, kui ettevõtja ei ole täitnud oma kohustust tarnida kaup õigeaegselt vastavalt lõikele 1, kui:
	a) ettevõtja on keeldunud kauba tarnimisest; või
	b) tarnimisaeg on kõiki lepingu sõlmimise asjaolusid arvestades oluline; või
	c) tarbija teatab ettevõtjale enne lepingu sõlmimist, et tarnimine on vajalik konkreetseks kuupäevaks või konkreetsel kuupäeval.
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Lisaks lepingu lõpetamisele vastavalt lõigetele 2 ja 2 a võib tarbija kasutada muid siseriiklike õigusaktidega ettenähtud õiguskaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõik 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesolevas artiklis sätestatud normidest erinevaid siseriiklikke norme.
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba oma valdusse.	1. Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik on kauba üle võtnud.
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, ei ole astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks.	2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud risk kandub üle tarbijale alates hetkest, millal kaup oleks pidanud olema üle võetud, kui tarbija või tema määratud kolmas isik ei ole suutnud täita kohustust kaup üle võtta ja selline mittetäitmine ei ole vabandatav takistava asjaoluga.
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lepinguosalised ei jäta käesolevat artiklit kohaldamata, ei kaldu selle kohaldamisest kõrvale ega muuda selle mõju, nii et see oleks tarbijale kahjulik.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesolevas artiklis sätestatud normidest erinevaid siseriiklikke norme.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaupleja tarnib kauba vastavalt müügilepingule.	1. Ettevõtja tarnib kauba tarbijale vastavalt müügilepingule.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tarnitud kaup loetakse lepingule vastavaks, kui ta vastab järgmistele tingimustele:	2. Tarnitud kaup loetakse müügilepingule vastavaks, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutataks, või	c) kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutataks, ning
Selgitus
Seoses lepingule vastavuse põhimõttega tuleks tugevdada ja parendada mittevastavuse kriteeriumite nimekirja.
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole tegemist lepingule mittevastavusega juhul, kui tarbija oli lepingu sõlmimise ajal teadlik või pidanuks olema teadlik lepingule mittevastavusest või kui lepingule mittevastavus tuleneb tarbija tarnitud materjalist.	3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole tegemist lepingule mittevastavusega, kui tarbija oli lepingu sõlmimise ajal teadlik või pidanuks olema teadlik lepingule mittevastavusest või kui lepingule mittevastavus tuleneb tarbija tarnitud materjalist.
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 4 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõike 2 punktis d osutatud üldsusele tehtud avaldused ei ole kaupleja suhtes siduvad, kui ta tõendab, et tegemist on olukorraga, kus:	4. Lõike 2 punktis d osutatud üldsusele tehtud avaldused ei ole ettevõtja suhtes siduvad, kui tegemist on olukorraga, kus:
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust muudetud;	b) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust muudetud ja võib põhjendatult eeldada, et tarbija oli korrigeerimisest teadlik;
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lepingule mittevastavus, mis tuleneb kauba ebaõigest paigaldamisest, loetakse samaväärseks lepingule mittevastavusega, kui paigaldamine moodustab kauba müügilepingu osa ning kaup paigaldati kaupleja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.	5. Lepingule mittevastavus, mis tuleneb kauba ebaõigest paigaldamisest, loetakse samaväärseks lepingule mittevastavusega, kui kaup paigaldati ettevõtja poolt või tema vastutusel. Sama kehtib ka juhul, kui tarbija poolt paigaldamiseks ettenähtud kauba paigaldab tarbija ning nõuetele mittevastav paigaldus tuleneb paigaldusjuhendite puudulikkusest.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 b. Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta käesolevas artiklis sätestatud normidest erinevaid siseriiklikke norme.
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kaup ei vasta lepingule, on tarbijal käesoleva artikli lõigete 2–5 kohaselt õigus nõuda:	1. Kui kaup ei vasta lepingule, on tarbijal käesoleva artikli lõigete 2–5 tingimuste kohaselt õigus nõuda:
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) hinna alandamist;	b) hinna alandamist või
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kaupleja valib lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks kas kauba parandamise või selle asendamise.	2. Lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks valib ettevõtja kas kauba parandamise või selle asendamise vastavalt tarbija valikule.
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui kaupleja tõestab, et mittevastavuse kõrvaldamine parandamise või asendamise teel on ebaseaduslik, võimatu või põhjustab kauplejale ebaproportsionaalseid jõupingutusi, võib tarbija valida kas alandatud hinna või lepingu tühistamise. Kaupleja jõupingutused loetakse ebaproportsionaalseks, kui need toovad talle kaasa kulusid, mis võrreldes hinna alandamise või lepingu tühistamisega on liiga suured, kui arvestada kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele, ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele.	3. Kui ettevõtja tõestab, et mittevastavuse kõrvaldamine nii parandamise kui ka asendamise teel on ebaseaduslik, võimatu või põhjustab ettevõtjale ebaproportsionaalseid jõupingutusi, võib tarbija valida kas alandatud hinna või lepingu tühistamise. Ettevõtja jõupingutused loetakse ebaproportsionaalseks, kui need toovad talle kaasa kulusid, mis võrreldes hinna alandamise või lepingu tühistamisega on liiga suured, kui arvestada kauba väärtust juhul, kui see vastaks lepingutingimustele, ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele.
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda.	d) sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda pärast parandamist või asendamist.
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tarbijale põhjustatud olulisi ebamugavusi ja mõistlikku aega, mida kaupleja vajab mittevastavuse kõrvaldamiseks, hinnatakse, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija kauba omandas, nagu ette nähtud artikli 24 lõike 2 punktis b.	5. Tarbijale põhjustatud olulisi ebamugavusi ja mõistlikku aega, mida ettevõtja vajab mittevastavuse kõrvaldamiseks, hinnatakse, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija kauba omandas, nagu ette nähtud artikli 24 lõike 2 punktis b.
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija nõuda kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.	2. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib tarbija nõuda siseriikliku õiguse alusel kõigi kahjude hüvitamist, mida ei ole vastavalt artiklile 26 heastatud.
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kaupleja on lepingule mittevastava kauba asendanud, vastutab ta artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on asemele antud kauba oma valdusse saanud.	2. Kui ettevõtja on lepingule mittevastava kauba asendanud, vastutab ta artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on asemele antud kauba üle võtnud.
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui ettevõtja on mittevastavuse kõrvaldanud parandamise teel, vastutab ettevõtja kõigi selliste varuosade mittevastavuse eest, mis ta on põhikauba parandamisel asendanud, põhikaupa puudutava järelejäänud vastutusperioodi jooksul, kuid alati kuus kuud pärast parandamist.
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artiklis 25 ette nähtud õiguste kasutamiseks peab tarbija teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul alates päevast, mil ta sellise mittevastavuse avastas.	välja jäetud
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui ei ole tõestatud vastupidist, loetakse kauba mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esinenuks riski ülekandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui see eeldus ei ole kooskõlas kauba laadi või mittevastavuse laadiga.	5. Kui ei ole tõestatud vastupidist, loetakse kauba mittevastavus, mis tuleb ilmsiks ühe aasta jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esinenuks riski ülekandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui see eeldus ei ole kooskõlas kauba laadi või mittevastavuse laadiga.
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 – lõige 2 - sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see ta peab olema loetav. Garantiikirjas sisaldub järgmine teave:	2. Garantiikiri koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning see peab olema loetav. Garantiikiri koostatakse ka samas keeles, milles kaupa pakuti, ning selles sisaldub järgmine teave:
a) artiklis 26 ette nähtud tarbija õigused ja selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;	a) artiklis 26 ja artiklis 28 ette nähtud tarbija õigused ja selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta; ning
b) kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;	b) kauba garantii tingimused, eelkõige kestus, üleandmise võimalus ja territoriaalne ulatus, garandi nimi ja aadress ning isik, kellele tuleb kaebus esitada, kui see isik ei ole garant ise, ja kaebuse esitamise kord;
c) ilma et see piiraks artiklite 32 ja 35 ning III lisa punkti 1 alapunkti j kohaldamist, nähakse vajadusel ette, et kauba garantiid ei saa üle kanda järgmisele ostjale.
	2 a. Tarbija võib garantii üle anda järgmisele ostjale. Garantiikirjas võib olla sätestatud teisiti, kui selline erand ei ole artiklite 32 ja 35 ning III lisa punkti 1 alapunkti j alusel ebaõiglane.
3. Kui tarbija seda nõuab, teeb kaupleja garantiikirja kättesaadavaks püsival andmekandjal.	3. Tarbija nõudmisel esitab ettevõtja garantiikirja tekstilises vormis püsival andmekandjal.
4. Mittevastavus käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 ei mõjuta garantii kehtivust.	4. Mittevastavus käesoleva artikli lõigetele 2, 2 a ja 3 ei mõjuta kauba garantii kehtivust.
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt kaupleja või kolmanda isiku poolt koostatud ja millega tarbija nõustub ilma, et tal oleks võimalust nende sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui sellised lepingutingimused moodustavad osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.	1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste lepingutingimuste suhtes, mis on eelnevalt ettevõtja või kolmanda isiku poolt koostatud ja milles ei ole eraldi kokku lepitud. Tingimust käsitletakse alati kui eraldi kokku leppimata tingimust, kui see on eelnevalt koostatud ja tarbijal ei ole olnud võimalust tingimuse sisu muuta, eelkõige juhtudel, kui selline lepingutingimus moodustab osa eelnevalt koostatud tüüplepingust.
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjaolu, et tarbijal on võimalus muuta lepingutingimuste teatavate aspektide sisu või mõnda konkreetset mõistet, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.	2. Asjaolu, et lepingutingimuste teatud aspektide või ühe teatud aspekti sisu on individuaalselt kokku lepitud, ei välista käesoleva peatüki kohaldamist teiste lepingutingimuste suhtes, mis moodustavad kõnealuse lepingu osa.
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad ühenduse õigusele vastavaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või ühendus on ühinenud.	3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad liidu õigusele vastavaid põhikirjasätteid, õigusnorme või avaliku õiguse sätteid ning selliste rahvusvaheliste konventsioonide sätteid ja põhimõtteid, millega liikmesriigid või liit on ühinenud.
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 30 a
	Ühtlustamise tase
	Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatuist, kaasa arvatud rangemad ja leebemad sätted, mis tagaksid tarbijakaitse teistsuguse taseme.
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lepingutingimused koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning need peavad olema hästi loetavad.	1. Kõik lepingutingimused peavad olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning loetavalt.
Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 31 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid ei kehtesta vormilisi nõudeid lepingutingimuste esitamise ega tarbijale kättesaadavaks tegemise kohta.	4. Liikmesriigid ei kehtesta nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud vormilised nõuded seoses puuetega isikutega või kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele või teatavate kaupade või teenuste puhul, kui on tõendeid, et need on tarbijale kahjulikud.
Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 38 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva toote laadi ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest leping sõltub. Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus artikli 31 kohaselt lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas kaupleja tarbijat on teavitanud.	2. Ilma et see piiraks artiklite 34 ja 38 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva toote laadi ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest leping sõltub.
Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lepingutingimuse õigluse hindamisel arvestab pädev riiklik asutus ka lepingu koostamise viisi ja seda, kuidas ettevõtja on artikli 31 lõike 1 ja artikli 31 lõike 2 kohaselt tarbijat teavitanud. Tingimust, mille ettevõtja on esitanud artikli 31 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud selguse kohustust rikkudes, võib juba üksnes seetõttu pidada ebaõiglaseks.
Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 32 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või kaupleja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et kaupleja täidab täielikult artiklis 31 sätestatud nõudeid.	3. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja lõike 2 punkti a ei kohaldata, kui hinnatakse lepingu põhisisu või ettevõtja peamise lepingulise kohustuse eest ette nähtud tasu, eeldusel, et ettevõtja täidab täielikult artikli 31 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kaupleja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud, langeb selle tõendamise kohustus temale.	Kui ettevõtja väidab, et lepingutingimus on eraldi kokku lepitud või et lepingutingimus vastab artikli 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse nõudele, langeb selle tõendamise kohustus temale.
Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.	1. Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras.
	2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.	1. Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased.
	2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega sätestada täiendavad lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud lepingutingimustest komisjonile. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe kergesti ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ebaõiglased lepingutingimused ei ole tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.	Lepingutingimused, mis käeoleva direktiivi kohaselt on ebaõiglased, ei ole siseriiklike õigusaktide kohaselt tarbija jaoks siduvad. Leping on lepinguosalistele jätkuvalt siduv, kui see võib jääda jõusse ilma, et ebaõiglased lepingutingimused kehtiksid.
Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste jätkuv kasutamine kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.	1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et ära hoida ebaõiglaste lepingutingimuste kasutamine ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavates lepingutes.
Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võimaldavad kohtutel ja pädevatel ametiasutustel rakendada asjakohaseid ja tõhusaid vahendeid, millega hoida ära ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimuste jätkuv kasutamine kauplejate poolt.	3. Liikmesriigid võimaldavad kohtutel ja pädevatel ametiasutustel rakendada asjakohaseid ja tõhusaid vahendeid, millega hoida ära ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimuste kasutamine ettevõtjate poolt.
Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 39	välja jäetud
II ja III lisas esitatud lepingutingimuste läbivaatamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile lepingutingimustest, mida pädev riiklik ametiasutus peab ebaõiglaseks ja mis võivad olla asjakohased käesoleva direktiivi muutmiseks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
2. Saanud käesoleva artikli lõike 1 kohase teate, muudab komisjon II ja III lisa. Meetmed käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 40 Komitee	välja jäetud
1. Komisjoni abistab tarbijalepingutes kasutatavate ebaõiglaste tingimuste komitee (edaspidi „komitee”).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ¹⁷ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.
¹⁷ EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.	Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste kaupade või teenuste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.
Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 47 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks.	Direktiivid 85/577/EMÜ, 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ ning direktiiv 1999/44/EÜ, mida on muudetud IV lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [ülevõtmise kuupäev].
Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – A osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
A. Taganemisteates esitatav teave	A. Taganemise näidisjuhendid
1. Kaupleja nimi, koha-aadress ja e-posti aadress, kuhu ja kellele taganemisteade saata.	Taganemisõigus
2. Märkus selle kohta, et tarbijal on lepingujärgne taganemisõigus ning et selle õiguse kasutamiseks tuleb saata allpool esitatud tagamisteade püsival andmekandjal punktis 1 osutatud isikule:	Te võite käesolevast lepingust taganeda, teatades sellest püsival andmekandjal 14 päeva pikkuse perioodi jooksul, ilma ühtki põhjust esitamata.
a) väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tellimislehele alla kirjutanud;	Taganemisperiood algab [tellitud kaupade kättesaamisega] ^1. Taganemisperioodi sisse ei arvestata [kaupade kättesaamise] ^2 päeva. Kui taganemisperioodi viimane, 14. päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb taganemisperiood järgmise tööpäeva viimase tunni lõppedes.
b) kaugmüügilepingute puhul 14 päeva jooksul pärast seda kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on kauba oma valdusse saanud;	Taganemisteate võib saata ükskõik millal enne taganemisperioodi lõppemist ning kui see on saadetud enne taganemisperioodi lõppemist, loetakse see saadetuks vastavalt taganemisperioodi tingimustele.
c) kaugteenuslepingute puhul:	Taganemisteade tuleks saata püsival andmekandjal (nt posti teel saadetud kirjaga või e-postiga ^*3). Te võite kasutada all lisatud taganemisteate näidist, kuid te ei ole selleks kohustatud.
	Taganemisteade tuleks saata järgmisel aadressil: [Ettevõtja nimi ja aadress, kellele taganemisest teatatakse] [vajaduse korral ettevõtja e-posti aadress ja/või veebiaadress, mida tarbija saab kasutada lepingust taganemiseks.]
– 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui tarbija ei ole andnud eelnevalt nõusolekut lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist;	Taganemise jõustumine
– aja jooksul, mis lõppeb lepingu täitmise alustamisel, kui tarbija on andnud eelnevalt nõusoleku lepingu täitmise alustamiseks enne kõnealuse 14-päevase ajavahemiku lõppemist.	Et taganemine jõustuks, tuleb teil kaup [meie kulul] ^4 14 päeva jooksul alates taganemisteate saatmisest tagasi saata või üle anda [ettevõtja nimi] või isikule, kes [ettevõtja nimi] poolt on volitatud kaupa vastu võtma. Kui 14. päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb nimetatud periood järgmise tööpäeva viimase tunni lõppedes. Päeva, millal te taganemisteate saadate, ei arvestata kauba tagastamise perioodi osana. Kui selle perioodi viimane päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb tagastamisperiood järgmisel tööpäeval ^5.
3. Kõigi müügilepingute puhul märkus kauba kauplejale tagasisaatmise ajaliste piirangute ja viiside kohta ning artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 2 esitatud hüvitamise tingimuste kohta.	Kui teil ei ole võimalik kaupa algseisundis tagastada, olete te vastutav igasuguse väärtuse vähenemise eest. See säte rakendub ainult juhul, kui väärtuse vähenemine on seotud kauba käsitsemisega muul viisil, kui selle laadi, omaduste ja toimimise väljaselgitamiseks vajalik. Te võite väärtuse vähenemist vältida, hoidudes kauba kasutamisest isikliku omandina ja hoidudes kõikidest käsitsusviisidest, mis võivad selle väärtust vähendada.
4. Interneti teel sõlmitud kauglepingute puhul märkus, et tarbija võib kaupleja veebilehel täita ja edastada elektroonilise taganemisteate vormi ja et kaupleja saadab talle viivitamatult e-kirja taganemisteate kättesaamise kohta.	Õiguspärase taganemise puhul peame hüvitama 14-päevase perioodi jooksul kõik maksed, mis te olete meile teinud. Hüvitamise periood algab, kui me oleme kätte saanud teie taganemisteate. Taganemisteate kättesaamise päeva ei arvestata hüvitamise perioodi osana. Kui 14. päev on riigipüha, laupäev või pühapäev, lõpeb nimetatud periood järgneva tööpäeva viimase tunni lõppedes.
5. Märkus, et tarbija võib kasutada taganemisteate näidist, mis on esitatud B osas.	Me võime hüvitamisest keelduda, kuni me ei ole [tagastatavat kaupa kätte saanud] ^*6
	*⁷
	Nõuanded alternatiivseks sõnastuseks:
	*¹ Allpool toodud erijuhtumite puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:
	Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul vaid teenuste osutamisel: „lepingu sõlmimise päevast” Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul nii teenuste osutamisel kui ka kaupade tarnimisel: „kauba kättesaamisel või alates teenuse osutamise päevast, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.” Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul mitmete eraldi kaupade kohaletoimetamisel: „siis, kui võetakse üle viimane kaup” Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul eri partiidest või osadest koosneva kauba kohaletoimetamisel: „siis, kui võetakse üle viimane partii või osa” Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul sama liiki kaupade korduval kohaletoimetamisel kindlaksmääratud aja jooksul: „siis, kui võetakse üle esimene kaup”.
	^*2 Allpool toodud erijuhtude puhul peaks sulgudes olev tekst olema järgmine:
	Kui teenuste osutamist sisaldavate kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutega ei ole teisiti määratud: „alates lepingu sõlmimise päevast või päevast, millal tarbija saab kätte allkirjastatud lepingu koopia püsival andmekandjal, kui see erineb lepingu sõlmimise päevast”.
	^*3 Kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, kui ettevõtja lubab tarbijal täita taganemisvormi elektrooniliselt veebisaidil, tuleks lisada järgmine tekst: „või meie veebilehe kaudu”.
	^*4 Kui ettevõtja ei ole nõustunud kandma kauba tagastamise kulusid, peaks sulgudes olev tekst olema järgmine: „teie enda kulul”.
	^*5 Kui ettevõtja pakub kaubale järeleminekut, tuleks lisada järgmine lause: „Kui te soovite käesolevast lepingust taganeda, võib [ettevõtja nimi] kaubale järele tulla”.
	*⁶ Kui ettevõtja pakub võimalust kaup tarbija juurest ära tuua, peaks sulgudes olev tekst olema järgmine: „tõi kauba teie juurest ära“.
	^*7 Kaug- või väljaspool äriruume sõlmitavate teenuslepingute puhul tuleks lisada järgmine tekst: „Kulud osutatud teenuste eest kas täielikult või osaliselt jäävad teie kanda, kui teenuste osutamine algab taganemisperioodi jooksul teie eelneval selgesõnalisel nõusolekul.”
Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – B osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
B. Taganemisteate näidis	B. Taganemisteate näidis
(täitke see vorm üksnes juhul, kui soovite lepingust taganeda)	(täitke see vorm üksnes juhul, kui soovite lepingust taganeda)
– Kellele:	– Kellele: (Ettevõtja nimi, juriidiline aadress ja vajaduse korral e-posti aadress)(*)
– Käesolevaga soovin/soovime* taganeda lepingust, millega on ostetud järgmised kaubad/ on tellitud järgmised teenused	Käesolevaga soovin/soovime* taganeda lepingust, millega on teilt ostetud järgmised kaubad() / on tellitud järgmised teenused():
– Tellimuse esitamise kuupäev/ Kättesaamise kuupäev	– Lepingu sõlmimise kuupäev(***)
– Tarbija(te) nimi/nimed	– Tarbija(te) nimi/nimed (***)
– Tarbija(te) aadress	– Tarbija(te) aadress (***)
– Tarbija(te) allkiri (ainult juhul, kui see teade esitatakse kirjalikult)	– Tarbija(te) allkiri (nõutav ainult juhul, kui see teade saadetakse paberil) (***)
– Kuupäev	– Kuupäev(***)
*Mittevajalik maha tõmmata.	(*) Täidab ettevõtja enne vormi tarbijale andmist.
	(**) Mittevajalik maha tõmmata.
	(***) Täidab/täidavad tarbija(d), kui vormi kasutatakse lepingust taganemiseks
Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) välistada või piirata ettevõtja vastutust tarbija omandile tekitatud kahju eest, mille ettevõtja on põhjustanud tahtlikult või suurest hooletusest oma tegevuse või tegevusetuse tulemusena;
Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) piirata kaupleja kohustust täita oma esindajate võetud kohustusi või siduda oma kohustuste täitmine mingi konkreetse tingimusega, mis sõltub üksnes kauplejast;	b) piirata ettevõtja kohustust täita oma esindajate võetud kohustusi või siduda oma kohustuste täitmine mingi konkreetse tingimusega, mille täitmine sõltub üksnes ettevõtjast;
Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu direktiiv II lisa – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) anda täielik jurisdiktsiooniline pädevus kõikide lepingu põhjal tekkivate vaidluste lahendamiseks ettevõtja asukohajärgsele kohtule, välja arvatud juhul, kui valitud kohus on ka tarbija asukohajärgne kohus;
Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) muuta tarbijale siduvaks kohustus tingimuse alusel, mille täitmine sõltub ainuüksi ettevõtja tahtest;
Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) nõuda tarbijalt täiendava kauba või teenuse ostmist, mida ei ole reklaamitud põhilepingu hinnas;
Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c b) kohaldada täiendavaid maksekohustusi, nt karistusi lepingutingimuste rikkumise eest, mis on selgelt ebaproportsionaalsed võrreldes ettevõtjale lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kuludega;
Muudatusettepanek 200 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) välistada või takistada tarbija õigust juhendada ja volitada kolmandat isikut tarbija ja ettevõtja vahelist lepingut sõlmima ja/või samme astuma, mis peaksid viima lepingu sõlmimiseni või hõlbustama tarbija ja ettevõtja vahelise lepingu sõlmimist.
Selgitus
Igal tarbijal on õigus juhendada ja volitada kolmandat isikut selle tarbija ja kaupleja vahelist lepingut sõlmima ja/või samme astuma, mis peaksid viima lepingu sõlmimiseni või hõlbustama sellise lepingu sõlmimist. Iga seda õigust välistavat või takistavat tingimust tuleb kõigil juhtudel ebaõiglaseks pidada.
Muudatusettepanek 201 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) võimaldada kauplejal lõpetada tähtajatu leping ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui tarbija on lepingut tõsiselt rikkunud;	e) võimaldada ettevõtjal lõpetada tähtajatu lepinguline suhe ilma mõistliku etteteatamiseta, välja arvatud juhul, kui selleks on põhjendatud alus; see ei mõjuta finantsteenuste lepingute tingimusi, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et tarnija peab teist lepingupoolt sellest koheselt teavitama;
Muudatusettepanek 202 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) lubada kauplejal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada;	g) võimaldada, et kauba või muu vara hind määratakse tarne hetkel, või lubada ettevõtjal tõsta tarbijaga lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinda, ilma et tarbijal oleks õigus lepingut lõpetada, kui tõstetud hind on võrreldes lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinnaga liiga kõrge; see ei mõjuta hinnaindekseerimise klausleid, kui need on õiguspärased, tingimusel et meetod, mille alusel hinnad erinevad, on selgesõnaliselt kirjeldatud;
Muudatusettepanek 203 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
k) võimaldada kauplejal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi;	k) võimaldada ettevõtjal ühepoolselt muuta lepingutingimusi, sealhulgas toote või teenuse omadusi, ilma mõjuva põhjuseta, mis on lepingus täpsustatud; see ei mõjuta tingimusi, mille alusel finantsteenuste tarnija jätab endale õiguse muuta ette teatamata tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuste tasude määra, kui selleks on mõjuv põhjus, tingimusel et ettevõtja peab tarbijat esimesel võimalusel teavitama ja tarbijal on vabadus koheselt lepinguline suhe lõpetada; samuti ei mõjuta see tingimusi, mille alusel ettevõtja on endale jätnud õiguse ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi muuta tingimusel, et ettevõtja peab tarbijat mõistliku etteteatamisajaga teavitama ja et tarbijal on vabadus lepinguline suhe lõpetada;
Muudatusettepanek 204 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 1 – punkt l a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	l a) lubada ettevõtjal, kellelt on tellitud midagi, mis ei ole saadaval, tarnida samaväärne kaup, ilma et ta tarbijat eelnevalt selgesõnaliselt teavitaks sellest võimalusest ja asjaolust, et kui tarbija kasutab oma taganemisõigust, peab ettevõtja kandma tarbijale lepingu alusel tarnitud kauba tagastamise kulud.
Muudatusettepanek 205 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Punkti 1 alapunkti e ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse lõpetada ühepoolselt ja ette teatamata tähtajatu leping, tingimusel, et teenuse osutaja teatab viivitamata teis(t)ele lepinguosalis(t)ele lepingu lõpetamisest.	välja jäetud
Muudatusettepanek 206 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) vabalt kaubeldavate väärtpaberite, rahastamisvahendite ja muude toodete või teenustega seotud tehingute suhtes, kui nende hind on seotud börsinoteeringu või börsiindeksi või finantsturu kursi kõikumistega, mida kaupleja ei saa mõjutada;	välja jäetud
Muudatusettepanek 207 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 3 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) reisipaketilepingud, mida reguleerib 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta.
Muudatusettepanek 208 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tingimuste suhtes, mille kohaselt kaupleja jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, tingimusel, et kaupleja teavitab tarbijat mõistliku aja jooksul ja tarbija võib vabalt lepingu lõpetada.	välja jäetud
Muudatusettepanek 209 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Punkti 1 alapunkti k ei kohaldata:	4. Punkti 1 alapunkte e, g ja k ei kohaldata:
Muudatusettepanek 210 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) tingimuste suhtes, mille kohaselt finantsteenuse osutaja jätab endale õiguse ette teatamata muuta tarbija poolt või tarbijale makstavat intressimäära või muude finantsteenuse eest makstavate tasude suurust, kui on olemas mõjuv põhjus ning kui teenuse osutaja on kohustatud sellest teist lepinguosalist või teisi lepinguosalisi esimesel võimalusel teavitama ning lepinguosalisel või lepinguosalistel on võimalik soovi korral leping kohe lõpetada;	välja jäetud
Muudatusettepanek 211 Ettepanek võtta vastu direktiiv III lisa – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tingimuste suhtes, mille kohaselt kaupleja jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, tingimusel, et kaupleja teavitab tarbijat mõistliku aja jooksul ja tarbija võib vabalt lepingu lõpetada.	välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri	Tarbija õigused
Viited	KOM(2008)0614 – C6-0349/2008 – 2008/0196(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 19.10.2009
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Diana Wallis 2.9.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	6.10.2009		10.11.2009	29.4.2010	2.9.2010
	27.10.2010
Vastuvõtmise kuupäev	20.1.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Sajjad Karim, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Toine Manders
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Pablo Arias Echeverría, Lorenzo Fontana, Karin Kadenbach

[1] Schulte-Nölke, „The potential impact of the consumer rights directive on Member states' contract law”, õiguskomisjoni tellitud uurimus, PE 419.606.
[2] Peter Rott; Evelyn Terryn, Proposal for a Directive on Consumer Rights: No Single Set of Rules, In: European Review of Private Law, 2009, 17. köide, nr 3, lk 456–488.
[3] De Booys, Mak, Hesselink, „A comparison between the provisions of the draft Common Frame of Reference and the European Commission' s proposal for a ConsumerRights Directive”, õiguskomisjoni tellitud uurimus, PE 419.608.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (1.10.2010)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta
(KOM(2008)0614 – C6‑0349/2008 – 2008/0196(COD))

Raportöör: Sirpa Pietikäinen

LÜHISELGITUS

Raportöör leiab, et komisjoni ettepanek muuta järgmisi õigusakte:

- direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral,

- direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

- direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja

- direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta,

on tervitatav oma eesmärgi osas, mis on siseturu elavdamine piiriülest kaubandust pidurdavate tõkete vähendamise kaudu, kuid märgib, et ettepanek toob nii tarbijatele kui ettevõtjatele kaasa probleeme.

Eesmärk nende nelja direktiivi ühitamise abil tõhustada siseturu toimimist ning edendada piiriülest kaubandust väärib tunnustust. Kuid ettepaneku suhe Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on siiski problemaatiline. Samuti on põhjust kahelda, kas ettepanekus on arvesse võetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud nõue, et ELi poliitika peab tagama tarbijakaitse kõrge taseme[1].

Täielik ühtlustamine; mõju tarbijatele ja ettevõtjatele

Euroopa 2020. aasta strateegia[2] kohaselt on kvaliteetne ja keskkonda säästev tootmine üks ELi konkurentsieeliseid. Tarbijakaitse kõrge tase tagab toodete kõrge kvaliteedi ning tugevdab tarbija usaldust, mis omakorda aitab siseturul tõhusamalt toimida. Ettepaneku I peatüki osas on ühtlustamise tingimused olemas, kuid ühtlustamine vastavalt IV peatükile alandaks mitmes liikmesriigis tarbijakaitse taset. Garantiiperioodi piiramine kahe aastaga, nagu soovitatakse ettepanekus, tooks kaasa selle, et paljudes liikmesriikides kasutusel olev pikem vastutuse periood mittevastavuse korral lüheneks ning samuti annaks see tootjatele mõista, et tooted ei pea vastu pidama üle kahe aasta, mis omakorda vähendaks tarbija usaldust.

Ettepaneku seletuskirjas väidab komisjon õigesti, et tarbija usaldus piiriülese müügi vastu on madal. Tarbija seisukohast põhjustavad seda muuhulgas keeleprobleemid, usalduse puudumine maksesüsteemide ja toodete tarnimise teenuste vastu ning ettevõtjate keeldumine piiriülesest kauplemisest.

Ettepaneku V peatüki osad, milles käsitletakse ebaõiglasi lepingutingimusi, on problemaatilised paljude liikmesriikide siseriikliku lepinguõiguse süsteemide seisukohalt, milles siseriiklik õigus on kõrgelt arenenud tänu lepinguõiguse traditsioonidele ja ELi seaduste väga väikesele osakaalule. Tarbijaõiguste seisukohalt on praegused miinimumnormid jätnud liikmesriikidele otsustamisvabaduse ELi määruste kohandamiseks siseriiklike põhimõtetega ning sellist lähenemist peaks rakendama ka tulevikus.

Raportöör avaldab kahetsust, et direktiivi ettepanekus ei võeta arvesse muutuva tootearenduse ja innovatsiooniga kaasnevat uut toodangut, näiteks digitaalseid tooteid. Üha sagedamini sisaldavad tooted – seda eriti ajaviite või elektrooniliste tarbekaupade valdkonnas – lisaks füüsilisele tootele ka valikut programme või muid mittemateriaalseid tooteid ja teenuseid. Kui mõni küsimus jääb kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja, on oht, et hiljem tuleb selle kohta võtta vastu eraldi õigusakt, mis tooks kauplejatele kaasa ülearuse halduskoormuse.

Finantsturud

ELi finantsturge käsitlevates õigusaktides[3] on juba reguleeritud tarbija õigusi seoses mitmete finantsteenustega, näiteks investeerimisteenuste ning mitut sorti tarbijakrediidi ja kindlustuse alal. Neid tuleks ka edaspidi eraldi reguleerida. Samuti tuleks eraldi direktiividega reguleerida hasartmänge.

Direktiivi ettepaneku III peatükki, milles käsitletakse tarbijaõigusi ja lepingust taganemise õigust ning V peatükki, mida kohaldatakse ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, tuleks laiendada ka finantstoodetele, mille hind jääb olemasolevates õigusaktides kehtestatud 200 euro alammäärast allapoole. Samuti tuleks jälgida turul selliste toodete arengut, kus alla 200 eurot maksev finantsteenus, nagu kindlustus, investeering või laen, muutub toote enda oluliseks osaks; selliste toodete kohta kehtivad teabenõuded tuleks samuti võtta kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse.

Järeldused

Raportöör leiab, et põhieesmärgiks on tarbijakaitse kõrge tase. Euroopa Liidu soovi ühitada siseturu ühtlustamine kõrgetasemelise tarbijakaitsega saab kõige paremini ellu viia sellega, et püütakse tõsta praegune minimaalne ühtlustamise tase parimate siseriiklike praktikate tasemeni. ELi mittevastavuse eest vastutamise süsteemi tuleks edaspidi arendada nii, et see parandaks tarbijate kaitstust ja tõstaks nende usaldust turu suhtes. See oleks ettevõtjate suhtes õiglane ja aitaks pikendada toodete kasutusaega. Nende põhimõtete praktikasse viimiseks on vaja tarbijavaidluste lahendamise Euroopa mudelit.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest, mis kehtis endistes direktiivides, mille kohaselt liikmesriigid võisid säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju.	(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu ühenduses. Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete ühenduse tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu ühenduse territooriumil.	(8) Kui ei ole sätestatud teisiti, ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmed takistada liikmesriikidel säilitada või kehtestada meetmeid, mis tagavad kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide täielik ühtlustamine on siiski õigustatud ühtse tarbijakaitse raamistiku tagamiseks kogu liidus, ning suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate välistehingute õiguskindlust. Täieliku ühtlustamise korral saavad nii tarbijad kui ka ettevõtjad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu liidus. Selle tulemusena peaks tarbijatel olema ühine kõrgem kaitsetase kogu liidus, see peaks kaasa aitama eeskirjade ülemäärasest killustatusest põhjustatud takistuste kõrvaldamisele ja muutma siseturu selles valdkonnas paremini toimivaks.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu hõlmavad käesoleva direktiivi sätted finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses, mis on vajalik regulatiivsete tühimike täitmiseks.	(11) Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Käesoleva direktiivi sätted peaksid hõlmama finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses, mil need ei ole hõlmatud muude liidu või siseriiklike õigusaktidega.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Kehtivate finantsalaste õigusaktide uuendamisel või käesoleva direktiivi tulevastes muudatustes, mis puudutavad tarbija teavitamist ja ebaausaid kaubandustavasid, tuleb arvesse võtta kehtivate õigusaktidega ettenähtud 200 eurosest alammäärast allapoole jäävaid uusi finantstooteid.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b) Komisjon peaks püüdlema selle poole, et tagada piisavat ja varast tarbijate teavitamist ning kõrgetasemelist tarbijakaitset, rakendades terviklikku horisontaalset lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki tarbijatele suunatud finantsteenuste sektoreid. Liit peaks seadma järk -järgult eesmärgiks töötada välja Euroopa tarbijaõiguste harta finantsteenuste valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Digitaalse võrgusisu tähtsus Euroopa turgudel tõuseb ning seepärast tuleks täpsustada, et käesolevas direktiivis osutatud tooted hõlmavad ka digitaalseid tooteid, nagu allalaetavad tooted ja tarkvara.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteediga. Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg.	(39) Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteediga. Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg. Kaupadele nõutakse pikendatud garantiiaega juhul, kui garantiikirjas sätestatud kirjeldusele mittevastavust on eriti raske kindlaks määrata ning kauba eeldatav kasutusaeg on märgatavalt pikem kui kaks aastat;
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 57 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(57 a) Komisjon peaks püüdma välja arendada Euroopa tarbijakeskuste võrku, et võimaldada sel saada seaduslik õigus tarbijavaidluste lahendamiseks.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 60 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(60 a) Komisjon peaks tagama sõltumatute, kergesti kättesaadavate ja tõhusate alternatiivsete vaidluse lahendamise meetodite olemasolu kõikides liikmesriikides. Kõrgetasemelise tarbijakaitse ühitamiseks ettevõtjate suhtes õiglaste kauplemistingimustega tuleks kaaluda parimate tavade, näiteks Põhjamaade ombudsmani mudeli kasutuselevõttu.
Selgitus
Tooted ja nende võimalikud vead on erinevad ning samuti erinevad mõistlikud lahendused, mida võib tarbijavaidlustes rakendada. Paindlikud õigusaktid ja usaldusväärsed meetodid vaidluste lahendamiseks tagavad, et leitakse nii tarbija kui ka ettevõtja suhtes mõistlik lahendus. Põhjamaade ombudsmani mudel on osutunud väga tõhusaks ning tuleks kaaluda selle kasutuselevõttu ka Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.	Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada kõrge tarbijakaitse tase, mis tagab siseturu nõuetekohase toimimise, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik;	(2) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik; finantsteenuste puhul tuleb arvesse võtta liidu sektoripõhistes finantsküsimusi käsitlevates õigusaktides sätestatud erinõudeid;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kaup – mistahes materiaalne vallasvara, välja arvatud:	kaup – mistahes materiaalne või mittemateriaalne vallasvara, välja arvatud:
Selgitus
Üha sagedamini on uutes toodetes ühitatud füüsiline toode, digitaalne infosisu ja teenused, mis kõik peaksid kuuluma direktiivi reguleerimisalasse.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse finantsteenuste puhul üksnes artiklites 8–20 sätestatud teatavate väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute, artiklites 30–39 sätestatud ebaõiglaste lepingutingimuste ja artiklites 40–46 sätestatud üldeeskirjade suhtes ning koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.	2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse finantsteenustele vaid ulatuses, mil need ei ole hõlmatud liidu või siseriiklike finantsalaste eriõigusaktidega;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lepingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ ja nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse üksnes artikleid 30–39, mis käsitlevad tarbija õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste puhul, loetuna koostoimes artikliga 4, mis käsitleb täielikku ühtlustamist.	3. Lepingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ ja nõukogu direktiivi 90/314/EMÜ reguleerimisalasse, kohaldatakse üksnes artikleid 30–39, mis käsitlevad tarbija õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste puhul, loetuna koostoimes artikliga 4, mis käsitleb minimaalset ühtlustamist.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui käesolevas direktiivis ei ole eeskirju ühtlustatud, ei mõjuta need siseriiklikku õigust üldise lepinguõiguse valdkonnas, mille raames reguleeritakse lepingu sõlmimist või kehtivust ja lepinguosaliste õigust lõpetada leping selle rikkumise korral.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Täielik ühtlustamine	Minimaalne ühtlustamine
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ei tohi riiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatust, sealhulgas ei rangemaid ega vähem rangeid eeskirju, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.	1. Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas kehtestada või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad rangemad eeskirjad, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse.
	2. Kui liikmesriigid säilitavad või kehtestavad eeskirju, millega tagatakse kõrgemal tasemel tarbijakaitse käesoleva direktiiviga ühtlustatud valdkonnas, peavad nimetatud eeskirjad vastama Euroopa Liidu toimimise lepingule ning neist tuleb teavitada komisjoni.
	Komisjon avalikustab selle teabe veebilehel või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil.
	3. Käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi kasutatakse, ilma et see piiraks muude õiguste kohaldamist, mida tarbija võib kasutada lepingulist või lepinguvälist vastutust reguleerivate siseriiklike eeskirjade alusel.
Selgitus
Siseriiklike tarbijalepingute õiguste erinevus tähendab, et ühtlustamise asjakohases tasemes on väga keeruline kokkuleppele jõuda. See omakorda tähendab, et mõned tarbijad kaotavad oma praeguse tarbijakaitse. Maksimaalse ühtlustamise põhimõte takistab liikmesriikidel säilitada ja/või kehtestada rangemaid eeskirju isegi juhul, kui turusuundumuste tõttu on paremad või kaitsvamad eeskirjad vajalikud. Et tagada direktiivist rangemate siseriiklike meetmete läbipaistvus, võib kasutusele võtta teavitamissüsteemi.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teavitamise üldnõuded	Teavitamise nõuded
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) krediidi kogukulu tarbija jaoks, mis hõlmab kõiki kulusid ja sisaldab järgmist: i) fikseeritud ja/või muutuva määraga laenuintress koos üksikasjadega kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; ii) krediidi kogusumma; iii) krediidi kulukuse aastamäär ning iv) krediidilepingu kestus;
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) lepingust taganemise õigus (kui see on asjakohane);	e) lepingust taganemise õigus või selle puudumine ning kõnealuse õiguse tingimused ja kasutamise kord, sealhulgas kauba tagastamise kulud, kooskõlas I lisaga;
Selgitus
Tarbijaid tuleb lisaks lepingust taganemise õigusest teavitada ka sellest, mida see tegelikult tähendab ja kuidas nad seda õigust kasutada saavad.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Finantsteenuste turustamisel, mida ei ole tellitud, ja nende tehingute puhul, mis on seotud ainult finantstoote või -teenuste ostuga, peab kaupleja esitama lõikes 1 osutatud andmed õigeaegselt enne mis tahes finantslepingu sõlmimist.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a
	Kõrgem tarbijakaitse tase
	Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad ja artiklite 5, 6 ja 7 suhtes rangemad eeskirjad, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid ei tohi siseriiklikes õigusaktides säilitada või nendega kehtestada eeskirju, mis erinevad käesoleva peatükiga kehtestatust, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud artikliga 9, artikli 11 lõikega 3, artikli 13 lõikega 1 a ning artiklitega 19 ja 20.
Selgitus
Vt artikli 4 lõike 1 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja täishinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a ja c. Muu artiklites 5–7 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.	3. Kui leping sõlmitakse sidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele sidevahendile kohases ulatuses vähemalt toote põhiomadusi ja täishinda käsitleva teabe, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides a, c ja ca. Muu artiklites 5–7 esitatud teabe esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid ei kehtesta vormile muid nõudeid kui lõigetes 1–4 kehtestatud nõuded.	välja jäetud
Selgitus
Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid nõudeid, sest see võib avaldada märkimisväärset negatiivset mõju riigi seadusandjate võimele teha ettepanekuid parandusmeetmete kohta juhtudel, kui tarbijale on tekitatud kahju.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kauba müügiks sõlmitud kauglepingu puhul algab taganemisperiood päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, saab kogu tellitud kauba oma valdusse.	Taganemisperiood lõpeb hiljemalt 14 päeva pärast järgmisi tähtaegu:
	a) lepingu sõlmimise tähtaeg;
	b) tähtaeg, mil õigustatud isik saab teiselt osapoolelt adekvaatset teavet taganemisõiguse kohta; või
	c) kauba kättesaamise aeg, kui lepingu sisu käsitleb kauba üleandmist;
Selgitus
Võimalus taganeda kauglepingust või väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust on tarbija põhiõigus. Taganemisperiood peab olema seotud ajaga, mille jooksul tarbija saab kaupleja käest teavet taganemisõiguse kohta. Vastasel juhul võib tarbija oma taganemisõiguse kaotada enne sellest teadlikuks saamist.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel lepingust tulenevaid kohustusi taganemisperioodi ajal täita.	välja jäetud
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad säilitada siseriiklikud eeskirjad, mis võimaldavad pikemat taganemisperioodi, või sellised eeskirjad, mille alusel taganemisperiood ei alga enne lõikes 1 osutatud teabe esitamist.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tarbija peab maksma üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need kulud ise kanda.	Kauba tagastamise kulud kannab kaupleja, kui lepingus ei ole seatud tingimuseks teisiti.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta kauba väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 9 punktis b osutatud korras juhtinud tähelepanu taganemisõigusele. Teenuslepingute puhul, mille suhtes kehtib taganemisõigus, ei kanna tarbija mingeid kulusid taganemisperioodi kestel osaliselt või täielikult osutatud teenuse eest.	2. Tarbija ei pea maksma järgmise eest:
	a) lepingu alusel saadu väärtuse vähenemine ülevaatuse või testimise tõttu;
	b) lepingu alusel saadu hävimine, kadu või rikkumine, kui tarbija kandis mõistlikku hoolt sellise hävimise, kao või rikkumise ennetamiseks.
	Teenuste lepingute puhul vastutab tarbija lepingust taganemiseni kogunenud kulude eest ainult juhul, kui ta nõudis selgesõnaliselt lepingu varajast täitmist.
Selgitus
Tarbijalt tasu nõudmine kauba vähenenud väärtuse eest vähendaks olulisel määral taganemisõiguse väärtust. Samuti oleks keeruline kindlaks määrata asjakohane allahindlus ning see oleks märkimisväärne ja asjatu koormus nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei kaasne tarbijale taganemisõiguse kasutamisega vähimatki vastutust.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19 a
	Kõrgem tarbijakaitse tase
	Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad ja artiklite 8–11 suhtes rangemad eeskirjad, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikleid 8–19 ei kohaldata väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, kui tegemist on:	2. Liikmesriigid ei kohalda artiklite 12–19 suhtes õigusakte, mis on käesoleva direktiivi sätetega vastuolus:
a) kindlustusega;
b) finantsteenustega, mille hind sõltub finantsturu kõikumistest, mida kaupleja ei saa mõjutada ning mis võivad ilmneda taganemisperioodi kestel, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis a;
c) krediidilepinguga, mis kuulub direktiivi 2008/48/EÜ reguleerimisalasse.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikleid 8–19 väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, mis puudutavad riiklikult kindlaksmääratud summat, mis ei ületa 60 eurot.
Selgitus
Direktiivis 85/577/EMÜ lubatakse liikmesriikidel praegu otsustada jätta oma siseriiklike õigusaktide reguleerimisalast välja väljaspool äriruume sõlmitavad lepingud, mille alusel tehtavad kogumaksed ei ületa 60 eurot, sest väikese väärtusega ostud ei õigusta ettevõtjate eeskirjade täitmise ja jõustamisega seotud suuremaid kulusid. Euroopa Komisjoni andmetel on suurem osa liikmesriike otsustanud kohaldada väljaspool äriruume sõlmitavad lepingute suhtes rahalist piirmäära. Nendeks riikideks on Austria, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kaupleja valib lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks kas kauba parandamise või selle asendamise.	välja jäetud
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda.	d) sama või mõni muu viga ilmneb lühikese aja jooksul pärast kauba esimest parandamist või asendamist.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse ära hoida olukord, kus tarbijad jäävad läbikukkunud parandamiste nõiaringi.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaupleja vastutab artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale.	1. Kaupleja vastutab artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kuue aasta jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale.
Selgitus
Seaduslikku garantiiaega tuleks pikendada kahelt aastalt kuue aastani. Pikem kui kaheaastane vastutusperiood on äärmiselt oluline. Lühike vastutusperiood ei oleks stiimuliks selliste kaupade tootmisel, mille puhul on silmas peetud pikemat kasutusiga, mistõttu tekib oht, et kaupade standard alaneb ja jäätmete taseme suurenemise tõttu esineb rohkem keskkonnamuresid.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kaupleja on lepingule mittevastava kauba asendanud, vastutab ta artikli 25 alusel juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates päevast, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on asemele antud kauba oma valdusse saanud.	2. Kui kaupleja on lepingule mittevastava kauba parandanud või asendanud, peatatakse lõikes 1 täpsustatud periood alates hetkest, mil tarbija teavitab kauplejat mittevastavusest, kuni hetkeni, mil tarbija on asemele antud kauba uuesti oma valdusse saanud.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kasutatud kauba puhul võivad kaupleja ja tarbija kokku leppida lühemas vastutusperioodis, mis siiski ei või olla lühem kui aasta.	välja jäetud
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui ei ole tõestatud vastupidist, loetakse kauba mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esinenuks riski ülekandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui see eeldus ei ole kooskõlas kauba laadi või mittevastavuse laadiga.	5. Kui ei ole tõestatud vastupidist, loetakse kauba mittevastavus, mis tuleb ilmsiks ühe aasta jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esinenuks riski ülekandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui see eeldus ei ole kooskõlas kauba laadi või mittevastavuse laadiga.
Selgitus
Lühike vastupidise tõendamiskohustuse periood võib takistada tarbijal kasutamast oma õigust vigaste kaupade parandusmeetmetele.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 29a
	Kõrgem tarbijakaitse tase
	Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad ja artiklite 21–29 suhtes rangemad eeskirjad, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.	Liikmesriigid tagavad, et II lisas esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks igas olukorras. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada lisaks nimekirjas loetletud tingimustele täiendavaid lepingutingimusi.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides ning seda võib muuta ainult vastavalt artikli 39 lõikele 2 ja artiklile 40.	Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktis 1 esitatud nimekirjas sätestatud lepingutingimused loetakse ebaõiglaseks, kui kaupleja ei ole tõendanud, et need lepingutingimused on vastavalt artiklis 32 sätestatule õiglased. Seda lepingutingimuste nimekirja kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada lisaks nimekirjas loetletud tingimustele täiendavaid lepingutingimusi.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 39 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 39 a
	Kõrgem tarbijakaitse tase
	Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, võivad liikmesriigid selle direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada Euroopa Liidu toimimise lepingule vastavad ja artiklite 30–39 suhtes rangemad eeskirjad, et tagada kõrgemal tasemel tarbijakaitse.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks.	Tarbija vabastatakse kõigist kohustustest selliste tarnete suhtes, mida ta ei ole tellinud ja mis on keelatud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 29. Kui tarbija ei reageeri sellisele tellimata tarnele, ei loeta seda tema nõusolekuks. Olenemata töötajate õigusest esitada vastuväiteid, ei takista see tööandjatel automaatselt lisamast töötajaid tööjõu pensioniskeemi juhul, kui skeemi rahastab tööandja. Samuti ei tohi see takistada kindlustus-, krediidi- ja teiste finantslepingute vaikivat uuendamist, kui neid uuendatakse automaatselt pärast nende aegumist, järgides otseselt lepingusätteid, kui vaikiv uuendamine on seadusega lubatud.

MENETLUS

Pealkiri	Tarbija õigused
Viited	KOM(2008)0614 – C6-0349/2008 – 2008/0196(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.10.2009
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Sirpa Pietikäinen 21.7.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	2.6.2010		28.6.2010
Vastuvõtmise kuupäev	28.9.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Udo Bullmann, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Werner Langen, Íñigo Méndez de Vigo, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Rolandas Paksas, Antolín Sánchez Presedo, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	David Casa, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Siiri Oviir, Sirpa Pietikäinen, Gianni Pittella

[1] ^{Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 38.}
[2] ^{Komisjoni teatis:}^{EUROOPA 2020.}^AASTAL:^{Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia,}^{Brüssel, 3.}^{märts, 2010 (KOM(2010)2020).}
[3] Tarbijakrediiti käsitlev direktiiv (2008/48/EÜ); makseteenuste direktiiv (2007/64/EÜ); ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv (2005/29/EÜ); direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust; elukindlustusdirektiiv (2002/83/EÜ); kindlustusvahendusteenuste direktiiv (2002/92/EÜ); finantsinstrumentide turgusid käsitlev direktiiv (2004/39/EÜ).

MENETLUS

Pealkiri	Tarbija õigused
Viited	KOM(2008)0614 – C6-0349/2008 – 2008/0196(COD)
EP-le esitamise kuupäev	8.10.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.10.2009
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.10.2009		JURI 19.10.2009
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Andreas Schwab 14.9.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	2.9.2009		29.9.2009	16.11.2009	2.12.2009
	25.1.2010		26.1.2010	23.2.2010	16.3.2010
	3.6.2010		24.6.2010	12.7.2010	11.10.2010
	18.11.2010		29.11.2010	9.12.2010	10.1.2011
	1.2.2011
Vastuvõtmise kuupäev	1.2.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 16 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Hans-Peter Mayer, Claudio Morganti, Gianni Pittella, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Laurence J.A.J. Stassen, Catherine Stihler, Alexandra Thein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Cornelis de Jong, Frank Engel, Ashley Fox, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Morten Messerschmidt, Catherine Soullie, Wim van de Camp

Õigusteave - Privaatsuspoliitika