SOOVITUS Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõu ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli sõlmimise kohta

2.3.2011 - (15381/2010 – C7‑0385/2010 – 2010/0112(NLE)) - ***

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Artur Zasada

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli sõlmimise kohta

(15381/2010 – C7‑0385/2010 – 2010/0112(NLE))

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse eelnõu (15381/2010);

–   võttes arvesse protokolli eelnõu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel 2007. aastal sõlmitud lennutranspordilepingut (09913/2010);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõike 8 esimese lõigule (C7-0385/2010);

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi-USA lennutranspordilepingu kohta[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A7-0046/2011),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning USA Kongressile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0239.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga laiendati tingimusi, mille korral on rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks tarvis parlamendi nõusolekut. Lennunduslepingud kuuluvad sellesse kategooriasse, sest need hõlmavad valdkonda, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust[1]. Varem oli Euroopa Parlament osaline, kellega selliste lepingute sõlmimise korral üksnes konsulteeriti. Seetõttu on lennutranspordilepingu muutmise protokolli jaoks vaja parlamendi nõusolekut, kuna ka algne leping sõlmiti pärast parlamendiga konsulteerimist.

ELi ja USA lennundusturud moodustavad üheskoos ligi 60% maailma lennuliiklusest. Turu avamine ELi ja USA lennuettevõtjatele mittediskrimineerival alusel võimaldaks reisijatele ja veoettevõtjatele paremat teenust nii mitmekesisuse kui ka hinna osas, pakuks olulisi majanduseeliseid ning looks töökohti. Peale selle võiks õigusraamistiku lähenemine edendada oluliselt ausat konkurentsi, eelkõige riiklike toetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas.

Läbirääkimiste ajalugu

Kuni esimese etapi lepingu osalise kohaldamiseni 2008. aasta märtsis toimisid ELi ja USA vahelised lennuteenused üksikute liikmesriikide ja USA vaheliste kahepoolsete lepingute alusel. 2002. aasta novembris tegi Euroopa Kohus otsuse selle kohta, et mõned nende kahepoolsete lepingute sätted on vastuolus ühenduse õigusega.

Nõukogu andis seetõttu 2003. aasta juunis komisjonile mandaadi, mille eesmärk oli luua ELi ja USA vaheline avatud lennunduspiirkond, lennutranspordi ühisturg, kus investeeringud saaksid vabalt liikuda ning kus Euroopa ja USA lennuettevõtjad saaksid pakkuda lennuteenuseid ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas mõlema poole siseturul. Siiski mõisteti, et see nõuaks Ameerika Ühendriikides olulisi õigusalaseid muudatusi, eelkõige olemasolevate õiguspiirangute kaotamiseks USA lennuettevõtjate välisomandi ja kontrollimise ning kabotaaži osas. Seetõttu oldi nõus mitmeetapilise lähenemisviisiga, eeldusel, et antakse tagatised järgmiste etappide elluviimise kohta.

Esimese etapi leping võimaldas Euroopa lennuettevõtjatel lennata mis tahes ELi punktist mis tahes USA punkti. See tõi kaasa teenuste arvu suurenemise. Leping nägi ette ka tihedama koostöö ELi ja USA vahel, mille eesmärk oli tegeleda uute probleemidega, näiteks julgeoleku- ja keskkonnaalaste küsimustega. Samuti kohustusid mõlemad lepingupooled pidama täiendavaid läbirääkimisi selleks, et avada juurdepääs turgudele ning suurendada eeliseid tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ja omavalitsustele ning tegeleda selliste küsimustega nagu investeeringute soodustamine. Oluline on, et esimese etapi kokkulepe sisaldas peatamisklauslit, mida rakendatakse juhul, kui 2010. aasta novembriks ei ole sõlmitud teise etapi kokkulepet.

Pärast kaheksat läbirääkimiste vooru parafeerisid läbirääkijad 25. märtsil 2010 teise etapi kokkuleppe. See kokkulepe avas tee tulevikuvõimalusteks, mis olid seotud täiendavate investeeringute ning turulepääsuga ning koostöö tugevdamisega reguleerivates valdkondades, näiteks ohutus, julgeolek ja eelkõige keskkond, mille puhul mõlemad pooled nõustusid asjaomase keskkonnalase ühisavaldusega.

Teise etapi kokkuleppe sisu

Kuigi teise etapi kokkuleppega ei saavutata turu mõlemapoolse täieliku ja piiranguteta avamise lõplikku eesmärki, sisaldab see tervet rida ergutusvahendeid reformi edendamiseks. Eelkõige siis, kui USA muudab oma seadusandlust selliselt, et ELi investoritel on lubatud omada USA lennuettevõtetes enamusosalust, lubab EL vastutasuks omada USA investoritel ELi lennuettevõtete enamusosalust ning USA lennuettevõtjad saavad kasutada eeliseid, mis kaasnevad täiendavate turulepääsu õigustega ELi ja EList.

Leping tugevdab ka keskkonnaalast koostööd, nõudes dubleerimist vältivate turupõhiste meetmete kooskõla ja seotust (nt heitkogustega kauplemise süsteemid), edendades keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, kütuseid ja õhuliikluse korraldust. Esmakordselt on lepingus artikkel ELi ja USA vaheliste lennundusalaste suhete sotsiaalse mõõtme kohta. See tagab lennuettevõtte töötajate olemasolevate õiguste säilimise. Peale selle tõstab leping julgeolekualase koostöö taset, mis võimaldaks ressursse paremini jagada, edendades vastastikust usaldust üksteise julgestusmeetmete vallas, ning reageerida kiirelt ja kooskõlastatult uutele ohtudele.

See leping laiendab lisaks ka lepingu rakendamist jälgiva ning õigusalase koostöö eri töösuundi kooskõlastava ELi ja USA ühiskomitee rolli. Ühiskomitee saab seetõttu koostööd kiirendada, edendades uusi algatusi. Uued eeskirjad vähendavad bürokraatiat, muu hulgas üksteise reguleerivate otsuste vastastikuse tunnustamise kaudu, ning väldivad ressursside tarbetut kahekordistamist (nt ühised ohutust toetavad algatused, ühekordne julgestuskontroll ning lennureisijate liikumise hõlbustamine).

Turule juurdepääs muudetakse rohkem avatuks neile ELi lennuettevõtjatele, kes saavad parema juurdepääsu USA valitsuse rahastatavale liiklusele. ELi lennujaamad saavad tulevikus uusi ärivõimalusi USA ja ELi mittekuuluvate riikide vahel lendamiseks, kuid selleks tuleb teha teatud muudatusi mürapõhiseid lennujaamapiiranguid käsitlevasse õigusraamistikku.

Hindamine

Kuigi turu täiendava avamise ergutusvahendid on teretulnud, valmistab pettumuse märkimisväärse arengu puudumine aegunud õiguslike piirangute kaotamisel välisinvesteeringute valdkonnas, sest see säilitab praegused tasakaalustamata piirangud välisomandile ja -kontrollile Ameerika Ühendriikides. Lisaks saavad ELi lennuettevõtjad üksnes piiratud juurdepääsu USA valitsuse rahastatavale liiklusele. See omakorda tähendab tasakaalustamata olukorra jätkumist, arvestades, et ELi riikide valitsused ei kohalda samalaadseid piiranguid.

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raamesse kuuluv koostöökokkulepe ning heade tavade vahetamine müra vähendamise valdkonnas tähistab olulist sammu edasi. Siiski ei tohiks unustada, et lennundusalaste õigusaktide eri aspektid, sealhulgas mürapiirangud ning öösel lendamise piirangud, tuleks kindlaks määrata kohalikul tasandil täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Seetõttu on oluline, et nende küsimuste kooskõlastamisel Euroopa tasandil võtaks komisjon täiel määral arvesse liikmesriikide õigusakte.

Sotsiaalse mõõtme tähtsuse tunnistamine ning ühiskomiteele antud vastutus lepingu sotsiaalse mõju jälgimisel ning vajaduse korral asjakohaste vastuste väljatöötamisel on teise etapi kokkuleppe oluline uuendus. Selles kontekstis peaks komisjon kasutama lepingut selleks, et edendada vastavust sotsiaalseid õigusi käsitlevale asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonides sisalduvatele tööstandarditele (ILO 1930-1999), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelistele ettevõtetele antud suunistele (1976, läbi vaadatud 2000. aastal) ja 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioonile.

Vajalik on tihedam julgeolekualane konsulteerimine ja koostöö, eelkõige praeguse rahvusvahelise olukorra kontekstis. See ei tohi siiski kaasa tuua liigseid või kooskõlastamata meetmeid, millele pole antud asjakohast riskihinnangut. Need meetmed peavad pakkuma selgeid eeliseid, mis vähendaksid olulisi takistusi nii reisijate kui ka lennuettevõtjate jaoks. Seetõttu oleks hea, kui komisjon ja USA vaataksid läbi alates 2001. aastast vastu võetud täiendavad julgestusmeetmed eesmärgiga kaotada kattumine ja nõrgad lülid julgestusahelas. Selles kontekstis peaks eesmärk olema ühekordne julgestuskontroll, mitte reisijate ja pagasi ülekontrollimine igal ümberistumisel.

Oluline on, et reisijate isikuandmete vahetamisel ELi ja USA vahel järgitaks Euroopa ja USA kodanike eraelu puutumatust vastavalt Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioonis nõutavatele kriteeriumidele. Eelkõige peavad julgestuseesmärkidel toimuva isikuandmete vahetamisel alati kaasnema ELi kodanike kaitse meetmed ning järgida tuleb menetluslikke tagatisi ja kaitseõigusi ning täita riikliku ja Euroopa tasandi andmekaitseseadusi. Peale selle tuleb kiiremas korras kehtestada ülemaailmsed andmekaitse- ja eraelu puutumatuse standardid.

Vähem oluline pole lennuohutuse valdkonna eest vastutavate ELi ja USA ametkondade vaheline parem koostöö. Selles kontekstis on oluline rõhutada, kui tähtis on Euroopa must nimekiri nõuetele mittevastavate lennuettevõtjate kohta ning USA süsteem lennuettevõtjate standardite jälgimiseks. Mõlemad pooled peaksid selle teema kohta teavet jagama, tagamaks standardite rahvusvahelise kehtestamise.

Järgmised sammud

Samal ajal kui teise etapi kokkulepe tähistab olulist sammu edasi, on oluline, et seda ei käsitletaks Atlandi-ülese lennundusturu loomise protsessi lõpuna. Ühiskomitee tugevdatud roll tähendab, et õigusalases koostöös ja ühtlustamisel on ruumi täiendava arengu jaoks. Eelkõige tuleks kõnealust komiteed julgustada töötama välja täiendavaid ettepanekuid reguleerivate otsuste vastastikuseks tunnustamiseks kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega. See võiks aidata kaasa ka tõhusama koostöö saavutamisele Euroopa ja USA lennuliikluse juhtimissüsteemide (SESAR ja Next Gen) väljatöötamisel eesmärgiga saavutada vastastikune koostalitlusvõime ja kooskõla ning aidata vähendada keskkonnamõju.

Komisjon peaks tagama ka selle, et parlamenti hoitakse ühiskomitee tööga täielikult kursis ning et parlamendiga konsulteeritakse, arvestades selle töö olulisust Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks.

Samal ajal peame arvestama sellega, et suur hulk küsimusi jääb uue protokolliga muudetava lepingu kohaldamisalast välja. Seetõttu peab komisjon mõtlema lepingu edasise etapi läbirääkimiste peale, mis käsitleksid järgmisi teemasid:

· liiklusõiguste täiendav liberaliseerimine;

· täiendavad võimalused välisinvesteeringuteks;

· keskkonnameetmete ja infrastruktuuripiirangute mõju liiklusõiguste teostamisel;

· reisijate õiguste põhimõtete parem kooskõlastamine eesmärgiga tagada reisijate parim võimalik kaitsetase.

Reisijate õiguste järjepidevad standardid, sh piiratud liikuvusega inimesi hõlmavad standardid on eriti tähtsad selleks, et vältida reisijate kokkupuutumist ebajärjekindla kohtlemisega ühe ja sama reisi ajal, mille osade suhtes kohaldatakse praegu erinevaid eeskirju. See lahendaks ka küsimuse, kes vastutab juhul, kui tekib probleeme reisi ajal, mille käigus vahetati lennukeid ühes või mitmes sõlmlennujaamas.

Samuti võib edasisi läbirääkimisi oluliselt edendada süstemaatilisem dialoog ja teabevahetus parlamendi ja USA kongressi vahel eesmärgiga arutada kõiki ELi-USA lennunduspoliitika asjakohaseid küsimusi.

Järeldus

Kuigi raportöör ei pea teise etapi kokkulepet veel kindlasti täiuslikuks, on seda oluliselt parandatud. See kaotab ka ohu, et lepingu puudumisel võidaks kohaldada peatamisklauslit. Lepingu kohaldamise peatamine võib tuua Euroopa reisijate ja lennuettevõtjate jaoks kaasa oluliste eeliste kadumise, mis on kehtinud alates 2008. aasta märtsist. Seetõttu soovitab raportöör parlamendil nõustuda protokolliga, millega muudetakse ELi ja USA vahelist lennutranspordilepingut.

• [1]               Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georges Bach, Antonio Cancian, Saïd El Khadraoui, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Eva Lichtenberger, Hella Ranner, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philip Bradbourn, Frieda Brepoels, Spyros Danellis, Ádám Kósa, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Karin Kadenbach