RAPORT Harald Wögerbaueri nimetamine kontrollikoja liikmeks

3.3.2011 - (C7‑0029/2011 – 2011/0801(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Harald Wögerbaueri nimetamise kohta kontrollikoja liikmeks

(C7‑0015/2011 – 2011/0803(NLE))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0029/2011);

–   võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 3. märtsi 2011. aasta koosolekul ära kontrollikoja liikme kandidaadi, kelle nõukogu oli nimetanud;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 108;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0048/2011),

A. arvestades, et Harald Wögerbauer vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

1.  toetab Harald Wögerbaueri nimetamist kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale, Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: Harald Wögerbaueri elulookirjeldus

MR/PR Mag. Dr. Harald Wögerbauer

Stadiongasse 5/1

1010 Wien

e-mail: [e-mail]

telefoninumber: [phone]

Isikuandmed:

sünniaeg: 27. juulil 1953. aastal Viinis

abielus, kaks last

Haridus:

1959–1963: Viini põhikool

1963–1971: Stiftung Theresianische Akademie gümnaasium Viinis

1971: gümnaasiumi lõpetamine küpsuseksamiga

1971–1972: ajateenistus Austria sõjaväes

1971–1974: õigusteaduse ja rahvamajanduse õpingud

1974: õigusteaduse õpingute lõpetamine magistri- ja doktorikraadiga,

politoloogiaõpingud Prantsusmaal

1975–1976: liidu akadeemilise juriidilise teenistuse ametieksam ja

kõrgema raamatupidamise ametieksam

Teenistuskäik:

alates 1974: Austria Kontrollikoja liige

1974–1979: kontrollikoja audiitor – vastutav Austria sotsiaalkindlustusorganite auditeerimise eest

alates 1979: määratud Austria parlamenti ja seejärel Austria Rahvapartei fraktsiooni – vastutav mh kontrollikoja komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tervishoiukomisjoni, väliskomisjoni, teaduskomisjoni, majanduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni, tööstuskomisjoni ja ombudsmanide kogu komisjoni eest

alates 1992: Austria Rahvapartei fraktsiooni poliitikadirektor

alates 1995: kontrollikoja osakonnajuhataja ja

alates 1999: parlamendi büroo nõunik

Muud funktsioonid teenistuskäigu jooksul:

Ø andmekaitsenõukogu kauaaegne eesistuja

Ø regionaalne ja kaabelringhäälinguamet ja eraringhäälinguamet

Ø põhiõiguste reformi komisjon

Ø üleriigiliste valimiste komisjon

Keeled:

emakeel – saksa keel, prantsuse keel (soravalt), inglise keel (soravalt), vene keel (põhiteadmised)

2. LISA: Harald Wögerbaueri vastused küsimustikule

Küsimustik kontrollikoja liikme kandidaatidele

Ametialased kogemused

1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.

Pärast õigusteaduse õpingute lõpetamist (mu teine eriala oli rahvamajandus) asusin ma kohe tööle Austria Kontrollikojas. Ma auditeerisin 1974.–1979. aastal Austria sotsiaalkindlustusorganeid. 1979. aastal alustasin ma tegevust parlamendis Austria Rahvapartei fraktsiooni töötajana, Austria Kontrollikoja liige olen aga praeguseni. Parlamendis kuulusid minu ülesannete hulka kontrollikoja komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tervishoiukomisjoni, väliskomisjoni, teaduskomisjoni, majanduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni, tööstuskomisjoni ja ombudsmanide kogu komisjoni laialdane juhtimine nii erialaselt (eelkõige seadusandlikult) kui ka poliitiliselt.

Ühe olulise osa minu tööst moodustas ka tegevus uurimiskomisjonide raames. Kuna nõuetekohase raamatupidamisarvestuse küsimused moodustavad karistusõiguse kõrval loomupäraselt selliste komisjonide uurimistegevuse põhiosa, avanes mulle siinkohal suurepärane võimalus rakendada ja täiendada oma kogemusi, mille ma omandasin Austria Kontrollikojas.

Oma põhitöö kõrval parlamendis tegutsesin ma ka intensiivselt muudes põhiseadust ja haldust puudutavates valdkondades.

Olin kaua põhiõiguste reformi komisjoni, regionaalse ja kaabelringhäälinguameti, eraringhäälinguameti, üleriigiliste valimiste komisjoni ja andmekaitsenõukogu liige.

Lisaks sellele tegutsesin ma fraktsiooni poliitikadirektorina, koordineerides Austria Rahvapartei fraktsiooni, liiduvalitsuse, erakonna juhtkonna, Austria Rahvapartei liidumaade fraktsioonide ja liidumaa tasandi erakondade tegevust. Samuti kuulus minu ülesannete alla poliitika planeerimine ja üldanalüüs ning ajakirjanduse informeerimine. Samuti võtsin ma alates 1986. aastast, kui Austria Rahvapartei kuulus valitsusse, osa kõigist läbirääkimistest vastava koalitsiooni valitsusprogrammi üle ning mängisin olulist rolli nii tööhõivet ja sotsiaalküsimusi kui ka tervishoidu puudutavates aruteludes, samuti tegutsesin kaasotsustajana valitsuse vastava tööprogrammi sõnastamisel.

Kogu mu senise tegevuse esmased eesmärgid seisnesid eelkõige selles, et reformide läbiviimisega kõigis valdkondades, mida ma mõjutada suutsin, aidata kaasa läbimurdele avalikus raamatupidamisarvestuse seaduslikkuses, tulususes, eesmärgipärasuses ja säästlikkuses, mis on Austria põhiseaduse kohaselt finantsjuhtimise põhiseadusega määratud eesmärgid.

2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?

Oma kauaaegse tegevuse kaudu Austria sotsiaalkindlustusorganite omavalitsuse valdkonna auditeerimises omandasin ma põhjalikke teadmisi nende institutsioonide sisemistest probleemidest nii halduse kui materiaalõiguslikus valdkonnas, eelkõige pensioni- ja haiguskindlustuse, kuid ka õnnetusjuhtumikindlustuse alal.

Pärast üleminekut Austria Parlamendi erialasele, aga ka poliitilisele otsustustasandile ning vastutava isikuna vastavate Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu komisjonide erialasel ja poliitilisel tasandil oli mul võimalik tuua kaasa teadmisi edumeelsetest otsustest, mis puudutavad reformimeetmete võtmist sisuliste, aga ka organisatoorsete küsimuste valdkonnas. Nii osalesin ma kõigi pensionireformide otsustusprotsessis alates 1986. aastast, eelkõige mõlema viimase suure reformi puhul. Nende abil tagati Austria pensionisüsteemi pikaajaline rahastamine ning viidi ellu pensionisüsteemide harmoniseerimise suur töö, mida oli taotletud aastakümneid. Lisaks sellele õnnestus ka pärast mitmeid aastaid kestnud diskussioone koondada töötajate pensionikindlustusasutused ühe laialdase struktuurireformi raames ühe asutuse alla, mille abil sai ellu viia hulga võimalusi sünergia loomiseks ja vahendite säästmiseks. Samuti viidi minu kaastegevusel täide kaua püüeldud töötajate ja teenistujate võrdsustamine laiaulatuslikes tööõiguslikes valdkondades.

Minu tööalase tegevuse olulise osa viimastel aastakümnetel moodustas aga ka Austria andmekaitsenõukogu, mis on andmekaitset puudutavates küsimustes liiduvalitsuse sõltumatu nõuandekomisjon. Kauaaegse eesistujana suutsin ma tagada, et selles nõuandekomisjonis ei tulnud pea üldse enam ette poliitilisi vaidlusi, vaid kõik poliitilised rühmitused, huvigrupid ja kohalikud omavalitsused taotlesid ühist eesmärki ning peaaegu kõik otsused langetati ühehäälselt. Sellega õnnestus mul hoida Austria andmekaitse poliitilistest vaidlustest väljas ning kujundada andmekaitsenõukogu otsuseid kõigile vastuvõetavalt ja kõrgemal kõigist ühiskondlikest erinevustest. Selle arengu tulemuseks oli see, et andmekaitse ja koos sellega ka andmekaitsenõukogu leidsid mitte ainult üha suuremat ühiskondlikku, vaid ka poliitilist heakskiitu ning nende tähtsus kasvas pidevalt. Viimastel aastatel pääsesid andmekaitsenõukogu soovitused seetõttu aina suuremal määral otseselt Rahvus- ja Liidunõukogu seadusandlusesse.

Ka meediavaldkond oli üks mu senise töökäigu põhiülesannetest. Toona äsja loodud regionaalse ja kaabelringhäälinguameti ning eraringhäälinguameti liikmena astuti Austrias 1990. aastate lõpus pinnale, mis oli kuni nende ametite loomiseni juriidiline uudismaa. Minu kaastegevusel nendes ametites õnnestus esmalt liberaliseerida raadioturg ja võimaldada litsentse ja sagedusi raadioteenuse erapakkujatele, samad tegevused järgnesid eraõigusliku televisiooniga. Minu silmis oli see üks verstaposte Austria meediaturu liberaliseerimises ning seetõttu oli äärmiselt huvitav ja samas mind proovile panev osaleda selles arengus esimesel positsioonil.

Sõltumatus

3. Asutamisleping sätestab, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas kavatsete seda tingimust tulevaste kohustuste täitmisel täita?

Nimetatud kohustus ei ole mu ametielus midagi uut, kuna sõltumatust pidin ma silmas pidama juba Austria Kontrollikoja liikmena. Lisaks sellele tegutsesin ma institutsioonides juhtpositsioonil, mille jaoks oli ja on sõltumatuse tagamine eriliselt tähtis.

Ma olen täiesti teadlik sellest, et kontrollikoja võime ennast kehtestada ning avalik hinnang ja usaldatavus sõltuvad tema liikmete jälgitavast sõltumatusest ja parteitusest ning sellega seotud usaldatavusest.

Loomulikult järgiksin ma Euroopa Kontrollikoja liikmena rangelt kontrollikoja liikmete lepingu ja käitumisjuhendi vastavasisulisi eeskirju ning teostaksin oma tööd nõuetekohaselt ja väliste mõjudeta.

4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Austrias ei ole sellist menetlust ette nähtud.

5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Mul ei ole osalust äriühingutes või aktsiakapitalis ega muid kohustusi, mis oleksid vastuolus mu tulevaste ülesannetega. Ma olen loomulikult meeleldi valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama. Ma ei ole hetkel seotud ühegi jooksva kohtumenetlusega.

6. Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Ma ei ole enam tegev sellistel ametikohtadel või sellistes tegevustes.

7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud osapooled Teie koduliikmesriigist?

Võitlus pettuse ja/või korruptsioonijuhtumite ning tõsiste eeskirjade rikkumistega ELi raamatupidamisarvestuses on erakordselt tähtis, et saavutada Euroopa kodanike usaldus ELi institutsioonide suhtes. Kui minu vastutusel oleva auditi puhul peaks tegu olema pettuse või korruptsiooni või mõne muu seadusevastase tegevusega, edastaksin ma oma teabe kontrollikoja presidendile ning teavitaksin sellest Euroopa Pettustevastast Ametit. Minu jaoks ei oleks absoluutselt mingit vahet, kui osalised oleksid pärit Austriast. Kui selle tõsise õigusrikkumise uurimise käigus peaks ilmnema vähimgi tõenäosus või oletus, et ma võisin mitte tegutseda erapooletult, annaksin ma asjaolude uurimise teistesse kätesse ning ei teostaks oma asjassepuutuvat pädevust.

Ülesannete täitmine

8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise põhijooned kõikides avaliku sektori asutustes?

Finantsjuhtimise tunnuseks peaks eelkõige olema tegutsevate institutsioonide teadlikkus sellest, et nad peavad tegutsema seaduslikult ja nõuetekohaselt ning järgima sealjuures nende käsutuses olevate avalike vahendite vastutustundlikku kasutamist. Sellist teadlikkust tuleks kõigil tegutsevatel tasemetel ja kõigis tegutsevates asutustes tugevdada ja tagada. Majandusjuhtimine ei tähenda aga ainult seaduspärase tegevuse tagamist, vaid samaaegselt säästlikkuse, tulususe ja tõhususe kindlustamist. Selleks, et aidata nendel põhimõtetel mitte ainult tagantjärele, vaid ka etteulatuvalt mõjule pääseda, on vaja tõhusat ja intensiivset raamatupidamisarvestuse kontrolli. Sel põhjusel on Euroopa Kontrollikoja ülesanded erilise tähtsusega ka finantsjuhtimise tulususe saavutamisel. Samal ajal tuleks aga tagada ka kontrollisüsteemide toimimine kõigil tasanditel, olgu see siis sise- või välisauditi vormis. Vältimatu on ka see, et auditite tulemustest tehtaks järeldusi, kas siis süsteemset või individuaalset laadi. Tulususe põhimõtte rakendamiseks on väga otsustava tähtsusega, et pärast puuduste kindlakstegemist töötataks koos selle eest vastutavate institutsioonidega välja meetmed, millega välja toodud puudusi kõrvaldada ja samaaegselt uurida, millistes valdkondades võiksid sarnased puudujäägid esineda. Minu arvates on eriti tähtis järelkontroll seoses välja toodud soovimatute arengusuundade kõrvaldamisega. Tegevusaudit ja järelmeetmete kontroll peavad olema välis- ja siseauditi seisukohast üksteisega kohandatud ning nende tegevuste tulemuse kohta peaks aru andma poliitiline institutsioon, kes kontrollitud vahendid võimaldas.

9. Aluslepingu järgi aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?

Ma olen pärit riigist, kus kontrollikoda on kõrgeim Rahvusnõukogu või Liidupäeva institutsioon avalike vahendite kontrollimiseks. Samuti kehtib see, et kontrollikoja iga-aastaselt koostatava liidu aastaaruandega kiidetakse heaks valitsuse tegevus, kui aruanne tõestab valitsuse nõuetekohast tegutsemist ja parlament selle vastu võtab. Seetõttu olen ma alates oma tegevusest Austria Kontrollikojas harjunud tegema tihedat koostööd parlamendi institutsioonidega. Ma tunnen aga ka mündi teist poolt, parlamendi kontrollikomisjoni koostööd kontrollikojaga. Ka nendes tegevustes olen ma oma igapäevatöö raames teinud kõik, et teha võimalikult tihedat koostööd parlamendi kontrolliorganiga.

Mulle on loomulikult täiesti selge, et neid mõlemat institutsiooni puudutav juriidiline olukord ELis on natuke teist liiki. Siiski on parlamendi ja ELi kontrollikoja ühine ülesanne tagada see, et ELi kodanike maksutulusid kasutataks nõuetekohaselt, ettenägelikult ja tulusalt. Selle tagamine ja omavaheline suhtlemine on mõlemale asutusele äärmiselt tähtis ülesanne, mis aitab tagada ELi positiivse vastuvõtu üksikutes liikmesriikides. Kontrollikoda toetab Euroopa Parlamenti ja nõukogu eelarveplaani täitmise kontrollimisel. Samuti on parlamendi ülesanne on anda nõukogu soovitusel heakskiit eelarve täitmiseks. Sealjuures saavad Euroopa Parlament ja nõukogu toetuda oma rollis heakskiidu andmise eest vastutava asutusena Euroopa Kontrollikoja iga-aastasele kinnitavale avaldusele raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Parlamendi ja kontrollikoja kõigi ühiste huvide ja Euroopa õiguskorraga ettekirjutatud mõlemapoolse tiheda koostöö tõttu näib, et kõigi osaliste huvides on see, et teostataks ning võimalusel parandataks võimalikult tihedat koostööd. Mis puudutab mind isiklikult, võin ma sügavaima veendumusega kinnitada, et ma teen kõik oma võimuses, et edendada ja toetada Euroopa Kontrollikoja ja parlamendi ühist tegevust tõhusal ja jätkusuutlikul viisil.

Euroopa Kontrollikoda toetab eelarvepädevat institutsiooni eelarveplaani täitmisel. Sel eesmärgil edastatakse Euroopa Parlamendile kontrollikoja koostatud aruanded (aastaaruanne, kinnitav avaldus ja eriaruanded) ning arutatakse need läbi, esmajoones eelarvekontrollikomisjonis. Seoses aruannete väljatöötamisega tuleb tagada, et need oleksid täpsed ja usaldusväärsed, et pidada edukalt vastu auditeeritud asutuste argumentidele ning samal ajal nii ajakohased, et nad ei oleks huvitavad mitte ainult eelarvekontrollikomisjonile, andes sellele võimaluse esitatud aruannete alusel kiiresti järeldusi teha, et takistada edasist kahju või viia kiiresti sisse parandusi, vaid võimaldaksid ka avalikkuse võimalikult kiiret teavitamist. Sama tähtsana tundub mulle juhtimis- ja tegevusauditi ning tulemusauditi tugevdamine. Euroopa Parlamendi sõnastatud märkusi, mis on esitatud vastavalt kontrollikoja esitatud aruannete järjekorrale, tuleb põhjalikult kontrollida, et tagada parlamendi otsuste järgimine, ning nimetatud märkused võivad pärast seda viia ka uute auditite läbiviimiseni. Aastaste tööprogrammide (aruandlusplaani) raames tuleks arvesse võtta edukat koostööd parlamendiga, mille juures tuleb siiski tagada kontrollikoja sõltumatus.

10. Milline on Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Euroopa Kontrollikoja ülimalt tähtis ülesanne esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastane kinnitav avaldus raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta hõlmab olulist personaliressurssi, mis leiab aset kontrollikoja tegevus- ja tulemusauditite läbiviimise võimekuse arvelt. Kontrollikoda on seadnud endale seda asjaolu silmas pidades strateegilise eesmärgi vähendada kinnitava avalduse esitamisel kasutatavaid ressursse, et tugevdada tegevus- ja tulemusauditite sektorit. Ma usun, et tegevus- ja tulemusauditite tugevdamise abil oleks võimalik tõsta tõhusust ELi vahendite kasutamise valdkonnas. Tugevdatud tähelepanu tuleks pöörata vahendite kasutamise eesmärgipärasusele. Ühe valdkonna põhjalikum auditeerimine, aga ka vahendite kohapealset kasutamist käsitlevad üksikud auditid võiksid eesmärkide saavutamises esinevate puudujääkide kindlakstegemise ja sellel põhinevate soovituste abil aidata soovimatut arengut kõrvaldada või vältida ning ELi vahendite kasutamist tõhusamalt kujundada. Tulemusaudit on seetõttu eriliselt tähtis, et tagada mitte ainult tulemusliku finantsjuhtimise põhimõtted, vaid saavutada ka üksikutes poliitikavaldkondades vigade esinemise riski iga-aastane vähenemine ning edendada mõttekat arengut vahendite kasutamises. Tulemusaudit võib toimuda nii väliselt kui ka siseselt. Välisauditi lisandväärtus seisneb selles, et väline asutus on sõltumatu ning tulemused on määratud mitte ainult asutusele, vaid ka parlamendile, kes saab soovitustest iseseisvalt järeldusi teha. Tulemusauditi raames tehtud tähelepanekuid võetakse haldusvaldkonnas arvesse erinevatel viisidel – see kuulub asja juurde. Üks võimalus seisneb selles, et audiitorite ja auditeeritavate vahelises positiivses õhkkonnas saab auditeeritavat asutust veenda selliste meetmete võtmise mõttekuses, mille kohta audiitor auditeeritavale asutusele on ettepaneku teinud (otsene rakendamine). Teine võimalus on olemas seni, kuni auditeeritavas asutusest kõrgem institutsioon järgib kontrollikoja soovitusi ja järeldusi ning rakendab neid oma valdkonnas. Selles vallas omandab ka Euroopa Parlament erilise tähtsuse, kui ta – juhul, kui see tundub parlamendile eriliselt oluline – reageerib otsuste tegemisega. Aga ka tulemusauditi raames on pärast kontrollikoja esitatud tulemusi ja soovitusi äärmiselt tähtis järjepidevalt ja reeglitekohaselt järelmeetmete võtmist kontrollida.

11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Riiklikud kontrolliorganid auditeerivad reeglipäraselt finantstegevusi, mis tulenevad vahendite jagatud kasutamisest. Need antakse ühenduse institutsioonide käsutusse. Euroopa Kontrollikoja auditid toimuvad ühenduses liikmesriikide kontrolliasutustega, säilitades vastava sõltumatuse. Siinkohal tuleks liikmesriikide kontrolliasutusi julgustada saatma kontrollikoja auditeid oma riigis. Euroopa Kontrollikoda ja liikmesriikide kontrolliasutuste presidendid kohtuvad iga aasta kontaktikomitees, et arendada oma koostööd. Peamiseks küsimuseks auditeerimisnormide ühtlustamine ELis. Lisaks peaks Euroopa Kontrollikoda rohkem arvestama riiklikke auditeerimistulemusi. Edasi tuleb püüelda seda, et kontrolliasutused oleksid tundlikumad kontrollteemade suhtes, mis huvitavad parlamenti ja iseäranis eelarvekontrollikomisjoni seoses finantsjuhtimise nõuetekohasuse ja kvaliteediga. Kontrollikoda võiks just ka selles valdkonnas optimaalselt rakendada liikmesriikide kontrolliasutuse tähelepanekuid.

On selge, et koostööd liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja vahel saab ikka ja alati parandada ning võib-olla oleks kõikide probleeme võimalikult ajakohasemaks arutamiseks ja nende üle läbi rääkimiseks otstarbekas kohtuda rohkem kui kord aastas juba olemasolevas kontaktkomitees.

Muud küsimused

Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah, kuna kontrollikoja ja parlamendi koostöö on Euroopa Kontrollikoja liikme üks tähtsamaid ülesandeid ning usalduslik alus nende kahe institutsiooni vahel oleks sellega püsivalt kahjustatud ning see ei edendaks ühist tegevust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	3.3.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	13 4 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Andrea Češková, Jorgo Chatzimarkakis, Luigi de Magistris, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ville Itälä, Iliana Ivanova, Elisabeth Köstinger, Monica Luisa Macovei, Christel Schaldemose, Bart Staes, Georgios Stavrakakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zuzana Brzobohatá, Derk Jan Eppink, Christofer Fjellner, Monika Hohlmeier, Ivailo Kalfin, Marian-Jean Marinescu, Véronique Mathieu, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Adam Gierek