SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,

SELETUSKIRI

eelarvekomisjonI ARVAMUS (3.3.2011)

arengukomisjonI ARVAMUS (4.3.2011)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

22.3.2011 - (15572/2010 – C7‑0020/2011 – 2010/0287(NLE)) - ***

Kalanduskomisjon
Raportöör: Luis Manuel Capoulas Santos

Menetlus : 2010/0287(NLE)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0056/2011

Esitatud tekstid :

A7-0056/2011

Arutelud :

PV 05/04/2011 - 15
CRE 05/04/2011 - 15

Hääletused :

PV 06/04/2011 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0130

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,
SELETUSKIRI
eelarvekomisjonI ARVAMUS
arengukomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(15572/2010 ‑ C7‑0020/2011 – 2010/0287(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15572/2010);

– võttes arvesse uue protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) eelnõu (15571/2010);

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7–0020/2011);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni ning arengukomisjoni arvamusi(A7-0056/2011),

1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2. palub, et komisjon edastaks parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused[1], protokolli artikli 7 lõikes 2 osutatud mitmeaastase valdkondliku kava ning iga-aastase hindamise tulemused; nõuab, et vaatleja rollis olevatele Euroopa Parlamendi esindajatele antaks võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös vastavalt lepingu artiklile 9; nõuab, et komisjon esitaks protokolli rakendamise viimasel aastal, enne kui algavad läbirääkimised lepingu pikendamise üle, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate lepingu rakendamise kohta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Komoori Liidu valitsustele ja parlamentidele.

[1] Heaks kiidetud nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1563/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 290, 20.10.2006, lk 6).

Partnerluslepingutest üldiselt

Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel.

Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.

Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust.

Kalapüük Komoori Liidus

Komoori saarestik koosneb 3 peamisest saarest, mis asuvad India ookeani lääneosas (1 860 km², hinnanguline rahvaarv: 800 000), neljas saar (Mayotte) hääletas 1975. aastal Prantsusmaa alluvusse jäämise poolt. Väga kõrge rahvastikutiheduse, ebapiisavate põllumajandusressursside, pikaajalise tööpuuduse ning 633 USD suuruse SKP-ga inimese kohta (2007), loetakse Komooride Liitu vähimarenenud riigiks, mille majandus sõltub tugevalt välisriikide abirahadest ning tehnilisest abist.

Mandrilava puudumine ning mussoonide tugev vaheldumine, mille tõttu kestab soodne kalastusperiood vaid detsembrist märtsini, ning sobiva sadamavõrgustiku puudumine avaldavad tugevat mõju Komooride kalandussektori tegevusele, millel on siiski oluline roll riigi rahvastiku toiduga varustamises.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruannete[1] hinnangul töötab kalandussektoris umbes 33 000 inimest, kellest vaid 8 500 tegelevad traditsioonilise rannikupüügiga, mida iseloomustab väikeste, 6-7 meetri pikkuste väga tagasihoidlike tehniliste vahenditega varustatud klaaskiudpaatide (mootorimahuga kuni 25 hj) või motoriseerimata kanuude kasutamine. Kuigi Komooride majandusvööndi kasutatavaid kalavarusid (peamiselt pelaagilised kalad) hinnatakse 33 000 tonnile aastas, püüavad kohalikud kalurid aastas umbes 16 000 tonni kala, mille läheb täielikult kohalikule turule.

ELi ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping

ELi ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted kalandussektoris ulatuvad 1988. aastasse. Alates 2006. aastast reguleerib suhteid kalandusalane partnerlusleping, mis on määratletud vahemikku 1.1.2005 kuni 31.12.2010 hõlmavas protokollis. ELi rahaline toetus ulatub 390 000 euroni aastas[2], millest 60% on eraldatud Komooride kalanduspoliitika toetuseks. Kalandusalane kaubandusleping Komooride Liiduga on üks neljast kalanduslepingust India ookeani piirkonnas, seejuures India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC)[3] on valdkonda reguleeriv piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks.

Lepingu kestus	7 aastat, pikendatav (1.1.2005 - 31.12.2011)
Protokolli kehtivus	6 aastat (1.1.2005 - 31.12.2010)
Lepingu parafeerimine:	24. november 2004
Kalandusalase partnerluslepingu liik:	tuunipüügileping
Rahaline toetus:	390 000 eurot - sellest 60% Komooride kalanduspoliitika toetuseks, et edendada jätkusuutlikku kalandust sealsetes vetes
Laevaomanike makstavad tasud:	35 eurot püütud tonni kohta
Ettemaksed:	Tuunipüügiseinerid: 3 375 eurot aastas (võrdluspüük: 96 t) Triivõngejadaga kalapüügilaevad: 2 095 eurot aastas (võrdluspüük: 59 t)
Võrdlustonnaaž:	6 000 t/aasta

KEHTIV PROTOKOLLKalapüügivõimalused
	HISPAANIA	PRANTSUSMAA	ITAALIA	PORTUGAL	KOKKU
Tuunipüügiseinerid	21	18	1	-	40 laeva
Triivõngejadaga kalapüügilaevad	12	-	-	5	17 laeva

Kalandusalase partnerluslepingu rakendamist on 2009. ja 2010. aastal selgelt mõjutanud piraatlus India ookeani lääneosas ning pidev turvalisuse puudumine 13. laiuskraadist põhja pool. Seinerite kasutusmäär oli viimase kuue aasta jooksul keskmiselt 78%, samas kui 2006.- 2008. aastal saavutati kõrgeim kasutusmäär 98%. Triivõngejadaga kalapüügilaevade kasutusmäär oli samas ajavahemikus keskmiselt 24% ning kõikumised olid suured, s.t see näitaja vähenes 2009. aastal 6% tasemele ning 2010. aasta esimesel viiel kuul ei registreeritud ühtegi kasutuskorda[4].

Seinerite püügimaht arv ei kahanenud vaatamata püügitegevuse olulisele vähenemisele siiski olematuks: 2009. aastal püütud 2 165 tonni oli umbes 25% võrra väiksem keskmisest püügist 2005.-2009. aastal (2 800 tonni), kui püügitegevus laienes Mosambiigi väina. Siiski on püügikogused tunduvalt väiksemad kui võrdlustonnaaž 6 000 tonni.

ELi noodapüük Komoori vetes on peamiselt suunatud kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügile, mis moodustab ainult 1,1% nende liikide tuunipüügi kogumahust India ookeanis. Püügi koguväärtus Komoori vetest ajavahemikus 2005-2009 ulatub 13,7 miljoni euroni, s.t keskmiselt 2,7 miljoni euroni aastas.

Euroopa Komisjon pidas nõukogu 29. aprilli 2010. aasta volituse alusel Komoori Liiduga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu protokolli pikendamiseks selle lõppemise tõttu 31. detsembril 2010[5]. Läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 21. mail 2010 uus protokoll (mida muudeti 16. septembri 2010. aasta kirjavahetuse teel), mis hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates praeguse protokolli lõppemisest.

Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, luues mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistiku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas. Ette nähakse ka investeeringute edendamine selles valdkonnas, et optimeerida väikesemahulist kalapüüki.

Uue protokolli alusel tugineb kogu ELi rahaline toetus summas 1 845 750 eurot kolmeaastase perioodi vältel järgmisele:

1. võrdlustonnaažile 4 850 tonni aastas 70 laeva kohta (12 laeva rohkem kui eelmises protokollis) ja on 315 250 eurot aastas;

2. Komooridele eraldatavale kalandussektori arengupoliitika toetusele kuni 300 000 eurot aastas.

Seoses kalapüügivõimalustega lubatakse püüda 45 tuunipüügiseineril ja 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval koos võimalusega kohandada neid kvoote tegelike vajaduste ja kalavarude tulevaste hinnangute alusel, millega kaasneb ka rahalise toetuse mahu täpne korrigeerimine.

Uues protokollis nõutakse siiski, et selle alusel töötavatel ELi laevadel oleks vähemalt teatud arv Komooride töötajaid ning see sisaldab ainuõiguslikkuse klauslit kalastatavate liikide kohta. Hiljuti lisatud peatamis- ja läbivaatamisklauslite eesmärk oli võimaldada ELile Komoori Liidus aset leidvate suurte poliitiliste muutuste, eeskirjade eiramise või inimõiguste rikkumise korral teatud määral paindlikkust.

Kokkuvõte

Eelmainitu valguses arvab raportöör, et ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll teenib mõlema poole huve ning soovitab seetõttu protokolli heaks kiita.

Raportöör on siiski veendunud, et Euroopa Parlamendi ulatuslikum teavitamine ning temapoolse järelevalve suurendamine läbirääkimisprotsessi kõigis etappides edendaks tõelist partnerlust ning avaldaks märgatavat mõju lepingu teise poole kalandussektori arengule, ilma et see piiraks nimetatud poole suveräänsust, millega tagatakse ka parlamendi laiem toetus.

Sellest tulenevalt korratakse järgmisi nõudmisi komisjonile:

· komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused, samuti protokolli artikli 7 punktis c osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja iga-aastaste hindamiste tulemused;

· vaatleja rollis olevatele Euroopa Parlamendi esindajatele tuleks anda võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös;

· komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate lepingu rakendamise kohta enne uusi läbirääkimisi lepingu üle;

· Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks õiglaselt kohelda nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.

Parlament tuletab komisjonile ja nõukogule meelde, et Euroopa Parlamendi teavitamise nõue peegeldab ka institutsioonide üldisemat kohustust olla „omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed” kooskõlas ELi lepingu artikli 13 lõikega 2.

[1] Täiendav teave: http://www.fao.org/fishery/countrysector/.
[2] Antud summa moodustab 0,6% riigi aastaeelarvest.
[3] Vt www.iotc.org
[4] Vt ELi ja Komooride Liidu ühiskomitee 19. mail 2010. aastal Mauritiusel Port Louis’is toimunud koosoleku protokolli.
[5] Nõukogu 10. mai 2010. aasta otsus nr 9180/10.

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta
(15572/2010 – C7‑0020/2011 – 2010/0287(NLE))

Arvamuse koostaja: François Alfonsi

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühenduse ja Komooride vaheline kalanduskokkulepe kaotas kehtivuse 2010. aasta detsembris. Uus protokoll kehtib 2011. aastast 2013. aastani ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võib Euroopa Parlament nõusoleku anda või selle andmata jätta.

Kokkuleppe sisulist külge iseloomustavad järgmised näitajad:

Kulu liik	2011	2012	2013	KOKKU
tonnaaž 4 850 tonni aastas, 65 eurot tonn	315 250€	315 250€	315 250€	945 750€
kalanduspoliitika elluviimine Komooridel	300 000€	300 000€	300 000€	900 000€
KOKKU	615 250€	615 250€	615 250€	1 845 750€

Pärast ühise hinnangu andmist kalavarude seisukorrale võib kalapüügikvoote teatavatel tingimustel kohandada.

Euroopa Liidu rahaline toetus koosneb järgmistest osadest:

- aastatoetus 315 250 eurot, mis annab õiguse püüda aastas 4 850 tonni (65 eurot tonn);

- 300 000 eurot Komooride kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks,

mis on kokku 615 250 eurot aastas;

mis on kokku 1 845 750 eurot kokkuleppe 3 aasta jooksul.

Ülempiiri tuunikala lisapüügile ei ole ühenduse püügilaevadele seatud. Iga lisatonn maksab 65 eurot. Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad alles järgmisel aastal.

Maailma riikide korruptsiooniindeksit koostava Transparency Internationali hinnangul asuvad Komoorid 178 riigi hulgas 154. kohal. Komisjon peab kindlaks tegema, millises ulatuses raha kasutati ja kasutatakse selliselt, nagu Komoori Liiduga kokku oli lepitud.

Seetõttu on eelarvekomisjon seisukohal, et lepingu rakendamisel tuleks arvesse võtta järgmist:

· kontrollida igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad kalastavad lepingu juurde kuuluva protokolli alusel, on oma teavitamiskohustust täitnud. Kui kõnealused kohustused on täitmata, peaks komisjon keelduma neile järgmiseks aastaks püügiluba andmast;

· esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne protokolli artiklis 7 nimetatud mitmeaastase sektoripõhise programmi tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta;

· enne protokolli kehtetuks muutumist ja läbirääkimiste alustamist selle võimalikuks asendamiseks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli järelhindamise tulemused, sh kulude ja tulude analüüs.

*******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda lepingu sõlmimiseks nõusolek ning soovitab Euroopa Komisjonil ja Komoori Liidul võtta lepingu rakendamise jooksul nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a) kontrollida igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad kalastavad lepingu juurde kuuluva protokolli alusel, on oma teavitamiskohustust täitnud. Kui kõnealused kohustused on täitmata, peaks komisjon keelduma neile järgmiseks aastaks püügiluba andmast;

b) esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne protokolli artiklis 7 nimetatud mitmeaastase sektoripõhise programmi tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta;

c) esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne seda, kui protokoll kehtetuks muutub või alustatakse läbirääkimisi selle võimalikuks asendamiseks, protokolli järelhindamise tulemused, sh kulude ja tulude analüüs.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta
(15572/2010 – C7–0020/2011 2010/0287(NLE))

Arvamuse koostaja: Eva Joly

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühenduse ja Komooride vaheline kalanduskokkulepe kaotab kehtivuse 2010. aasta detsembris. Uus protokoll kehtib 2011. aastast 2013. aastani ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võib Euroopa Parlament nõusoleku anda või selle andmata jätta.

Lepingu eelnõu kohaselt kohustuvad lepingupooled edendama Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel, pidades ühtlasi poliitilist dialoogi vajalike reformide arutamiseks.

Samas ei piira leping tuunikala püügikoguseid. Lepingus nimetatud rahaline toetus on 1 845 750 eurot aastas, mis vastab võrdlustonnaažile 4850 tonni aastas 70 laeva kohta.

Kui Euroopa Liidu laevade kogupüük Komooride vetes ületab 4850 tonni aastas, suurendatakse aastast rahalist toetust 65 euro võrra tonni kohta, mis tundub tühisena.

Lisaks tasub Euroopa Liit eraldi summana 300 000 eurot Komoori Liidu kalandussektori arengupoliitika toetuseks.

Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. Selline lahendus võib arenguriikide jaoks mitmel põhjusel probleeme tekitada.

Samuti võib rahaliste vahendite eraldamise puhul probleeme tekitada nende maksmine Komooride ametivõimudele, kellel on ainupädevus neid vahendeid kasutada. Kuidas saab sellises olukorras kindel olla, kellele need vahendid tegelikult eraldatakse?

Kokkuvõttes on arvamuse koostaja seisukohal, et kalandusalased partnerluslepingud ei tohiks olla ainuüksi Euroopa laevade seaduslikuks juurdepääsuvõimaluseks kolmandate riikide kalavarudele, vaid peavad olema ka vahendiks, mille abil edendatakse mereressursside säästvat kasutamist. Euroopa maksumaksjatelt laekunud rahaline toetus tuleb eraldada eranditult arengueesmärkide täitmiseks, s.t kalurite kogukondade hüvanguks, nende elutingimuste parandamiseks, koolitusprogrammideks, ohutuse tagamiseks merel ja uute töökohtade loomiseks kohapeal.

Seetõttu on arengukomisjon seisukohal, et lepingu rakendamisel tuleb arvesse võtta järgmist:

1. kogupüügi tuvastamise menetluse läbipaistvust tuleks parandada;

2. kogu mehhanism peaks olema täiesti korruptsioonivaba;

3. kohalik valitsus, kes peab tagama kohalike kalurite elutingimuste parandamise, peaks aruandekohustust täitma suuremal määral;

4. piirkondlikul tasandil kokku lepitud miinimumnormid ja tingimused peavad olema täidetud;

5. Euroopa Liidule tuleks korrapäraselt esitada lepingu rakendamise aruandeid.

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda lepingu sõlmimiseks nõusolek.

Arengukomisjon soovib, et Euroopa Komisjon ja Komoori Liit võtaksid lepingu rakendamisel nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a) kogupüügi tuvastamise menetluse läbipaistvust ning ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise meetmeid tuleks parandada, eesmärgiga arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki;

b) kogu mehhanism peaks olema täiesti korruptsioonivaba;

c) kohalik valitsus, kes peab tagama kohalike kalurite elutingimuste parandamise, edendades eelkõige kalatooteid külmutavate ja töötlevate väikeste kohalike tööstusettevõtete asutamist, peaks aruandekohustust täitma suuremal määral;

d) piirkondlikul tasandil, eelkõige India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) raames kokku lepitud miinimumnorme ja tingimusi tuleks täita;

e) Euroopa Liidule tuleks korrapäraselt esitada lepingu rakendamise aruandeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Marta Andreasen, Francesca Balzani, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Estelle Grelier, Carl Haglund, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Miguel Portas, Dominique Riquet, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Richard Ashworth, Frédéric Daerden, Peter Šťastný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Regina Bastos, Jolanta Emilia Hibner, Elisabeth Jeggle, Maria do Céu Patrão Neves, Nuno Teixeira, Jarosław Leszek Wałęsa

Õigusteave - Privaatsuspoliitika