RAPORT Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul

23.3.2011 - (2010/2289(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Sandra Kalniete

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul

(2010/2289(INI))

Euroopa Parlament,

–      võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus: 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

–      võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–      võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Ühtne turg: ülevaade saavutustest” (SEK(2007)1521);

–      võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta[1] ja komisjoni talituste töödokumenti „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” (SEK(2008)3064);

–     võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (KOM(2010)0543);

–      võttes arvesse komisjoni 27. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Eri sektorite olukord” (SEK(2010)1143);

–      võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (C(2009)4728);

–      võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta;

–      võttes arvesse professor Mario Monti aruannet komisjonile ühtse turu taaselustamise kohta;

–      võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele[2];

–      võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 21 (2010) ning oma 9. märtsi 2010. aasta[3] ja 23. septembri 2008. aasta[4] resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta;

–      võttes arvesse komisjoni teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (KOM(2007)0502);

–      võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 258–260;

–      võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 7, 10 ja 15;

–      võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–      võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0083/2011),

A. arvestades, et ühtse turu edasiarendamine eeldab kõikide kodanike, Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade aktiivset toetust;

B.  arvestades, et kõikide sidusrühmade aktiivse toetuse saavutamiseks on väga tähtis tagada kodanikuühiskonna ja VKEde tõhus esindamine konsultatsioonide ja dialoogi ajal komisjoniga ning eksperdirühmades;

C. arvestades, et ühtse turu edukaks edasiarendamiseks on eriti oluline ELi erinevate institutsioonide konsultatsioonide ja aruannete (ELi 2010. aasta strateegia, 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta, integreeritud tööstuspoliitika, Euroopa digitaalarengu tegevuskava, Monti aruanne, Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, Gonzalese ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportid jne) korralik levitamine, sõnastamine ja haldamine;

D. arvestades, et ühtse turu eeskirjade ning selle vahel, millist kasu kodanikud ja ettevõtted nendest tegelikkuses saada võivad, on endiselt märkimisväärne lõhe;

E.  arvestades, et ELi keskmine ülevõtmise puudujääk on 1,7%, kui võtta arvesse juhtumid, mille puhul direktiivi ülevõtmise aeg ületab tähtaega ja mille puhul komisjon on algatanud mittevastavuse tõttu rikkumismenetluse,

I.  Sissejuhatus

1.  väljendab heameelt komisjoni ühtse turu akti käsitleva teatise, eriti selle kolmanda peatüki ning selles esitatud üldise lähenemisviisi üle, mille eesmärk on taastada ühtsel turul tasakaal ettevõtete ja kodanike vahel ning suurendada otsustusprotsessi demokraatlikkust ja läbipaistvust; rõhutab, et sellise lähenemisviisiga püütakse tagada teatise kolme osa ettepanekute parimat tasakaalu;

2.  on seisukohal, et teatise kolm peatükki on võrdselt olulised ja omavahel seotud ning neid tuleks käsitleda ühtse lähenemisviisi alusel, erinevaid küsimusi üksteisest eraldamata;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tugevdaksid ühtse turu edasiarendamise terviklikku lähenemisviisi, süvalaiendades ühtse turu prioriteete kõikides poliitikavaldkondades, mis on otsustava tähtsusega ühtse turu saavutamiseks Euroopa kodanike, tarbijate ja ettevõtete hüvanguks;

4.  usub, et Euroopa majanduse juhtimise tõhustamine, ELi 2020. aasta strateegia rakendamine ja ühtse turu edasiarendamine on Euroopa majanduse elavdamise jaoks võrdse tähtsusega ja neid tuleks käsitleda koos;

5.  on seisukohal, et tuleks viia lõpule takistusteta ja konkurentsivõimelise turu moodustamine, et tuua konkreetset kasu töötajatele, õppuritele, pensionäridele ja kodanikele üldiselt ning samuti ettevõtjatele, eriti VKEdele, nende igapäevases elus;

6.  palub komisjonil tutvustada ühtse turu akti rakendamise ajakava ja avalikustada regulaarselt konkreetsed edusammud, et teavitada Euroopa kodanikke akti rakendamisest ja viidata selle eelistele;

II. Üldhinnang

Poliitilise juhtimise ja partnerluse tugevdamine

7.  on veendunud, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises; usub, et kõrgeima poliitilise tasandi poolsetel ulatuslikel suunistel on otsustav tähtsus ühtse turu edasiarendamiseks;

8.  teeb ettepaneku, et komisjoni presidendile antaks volitus ühtse turu edasiarendamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liikmesriikide pädevate asutustega; nõuab komisjoni presidendilt ja Euroopa Ülemkogu eesistujalt tungivalt, et nad kooskõlastaksid tihedalt oma tegevuse, mis on suunatud liidu majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse turumajanduse ja jätkusuutlikkuse edendamisele;

9.  rõhutab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suurenenud rolli Lissaboni lepingu alusel; nõuab tungivalt Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist ühtse turu seadusandlikus protsessis; julgustab liikmesriikide parlamente tegelema ühtse turu eeskirjadega kogu õigusloometsüklis ja võtma osa ühistegevusest Euroopa Parlamendiga, mis loob kahe parlamenditasandi vahel parema sünergia;

10. tunneb heameelt komisjoni lähenemisviisi üle, millega asetatakse uuenenud ühtse turu keskmesse dialoog ja partnerlus, ning nõuab, et kõik sidusrühmad teeksid suuremaid jõupingutusi nimetatud lähenemisviisi rakendamiseks praktikas, et ühtne turg saaks etendada täit rolli majanduskasvu ja kõrge konkurentsivõimega turumajanduse edendamisel;

11. kutsub komisjoni koos eesistujariigiga üles korraldama igal aastal ühtse turu foorumi, tuues kokku ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonide sidusrühmad, et hinnata ühtse turu edasiarendamisel tehtud edusamme, vahetada häid tavasid ning käsitleda Euroopa kodanike suuremaid muresid; ergutab komisjoni jätkama tegevust selle nimel, et teha kindlaks 20 kõige olulisemat ühtse turuga seotud rahulolematuse ja pettumuse põhjust, millega kodanikud kokku puutuvad; teeb ettepaneku, et komisjon võiks kasutada ühtse turu foorumit nende probleemide ja vastavate lahenduste esitlemiseks;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused võtaksid endale vastutuse ühtse turu edasiarendamise eest; tunneb heameelt liikmesriikide tehtud algatuste üle optimeerida viisi, kuidas nad käsitlevad ühtse turu direktiive kooskõlastamise parandamise, stimuleerimisstruktuuride loomise ja ülevõtmisele omistatava poliitilise tähtsuse suurendamise osas; on arvamusel, et uute õigusaktide prioriteetide arutamisel on ülioluline keskenduda rohkem ühtse turu õigusaktide õigeaegsele ja nõuetekohasele ülevõtmisele, korralikule rakendamisele ja paremale jõustamisele ja luua selleks enam stiimuleid;

13. märgib, et ühtse turu eeskirju rakendavad sageli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused; nõuab tungivalt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suuremat kaasamist ühtse turu ülesehitamisse kõigil otsustamisprotsessi etappidel, vastavalt subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtetele; teeb nimetatud detsentraliseeritud lähenemise rõhutamise eesmärgil ettepaneku koostada igas liikmesriigis Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlev kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalne pakt, et tugevdada ELi 2020. aasta strateegia rakendamise omavastutust;

14. on seisukohal, et ühtse turu hea valitsemistava puhul tuleb austada ja tugevdada Euroopa tasandil kahe olemasoleva nõuandva asutuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ja samuti tööturu osapoolte rolli;

15. rõhutab, et dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga on oluline ühtse turu vastu usalduse taastamisel; ootab komisjonilt uusi ja julgeid ideid selle kohta, kuidas seda dialoogi konkreetselt parandada; nõuab tööturu osapoolte kaasamist ja nendega konsulteerimist kõikide tööturgu mõjutavate asjakohaste ühtse turu õigusaktide puhul;

16. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle tõhustada avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi kodanikuühiskonnaga;

17. palub komisjonil avaldada ELi institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna esindajate vahelisi konsultatsioone käsitlevate suuniste kohta rohelise raamatu, mis peaks tagama, et need konsultatsioonid on ulatuslikult ja interaktiivsed ning lisavad poliitikale väärtust;

18. kutsub komisjoni üles kohandama arutelu ja suhtlemist tavakodaniku vajadustele suurimal võimalikul määral, näiteks tehes kõik oma avalikud konsultatsioonid kättesaadavaks kõikides ELi ametlikes keeltes või kasutades keelt tavakodanikule arusaaval viisil;

19. nõuab tungivalt, et komisjon algataks teabe- ja õppekampaania ühtse turu olemuse ja eesmärkide kohta, et suurendada ühtse turu dünaamilisust, lisades sellele samas sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse mõõtme; rõhutab, et konkurentsinõuetele vastava, õiglase ja tasakaalustatud turu saavutamiseks on vaja, et selline teabekampaania aitaks kaasa iga kodaniku, töötaja ja tarbija suuremale osalemisele;

20. on seisukohal, et Web 2.0 uute koostöövahendite ja lähenemisviiside kasutamine pakub võimalust saavutada ühtse turu avatum, vastutustundlikum, kiiremini reageeriv ja tõhusam juhtimine;

Ühtse turu reguleerimine

21. on seisukohal, et üksikute liikmesriikide algatused ei saa olla tulemuslikud ilma koordineeritud tegevuseta ELi tasandil, mistõttu on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit tegutseks otsustavalt ja ühtselt ning rakendaks ühismeetmeid; on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajandusliku mudeli aluseks olev solidaarsus ning riiklike meetmete koordineerimine on olnud väga vajalikud, et vältida üksikute liikmesriikide lühiajalisi protektsionistlikke meetmeid; väljendab muret, et majandusliku protektsionismi uus esilekerkimine riikide tasandil tooks tõenäoliselt kaasa siseturu killustumise ja konkurentsivõime vähenemise, mistõttu tuleks seda vältida; tunneb muret selle üle, et praegust majandus- ja finantskriisi võidakse mitmes liikmesriigis kasutada selleks, et õigustada tagasipöördumist protektsionistlike meetmete juurde, kuigi majanduslanguse tingimustes on vaja kasutada hoopis ühiseid kaitsemehhanisme;

22. on seisukohal, et siseturu edusammud ei tohiks põhineda madalaimal ühisnimetajal; ergutab seepärast komisjoni võtma juhtrolli ja esitama ambitsioonikad ettepanekud; ergutab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppele jõudmine 27 riigi vahel ei ole võimalik; märgib, et teistel riikidel on võimalus nende algatustega hiljem liituda;

23. usub, et ühtse turu üldine tõhusus ja legitiimsus kannatavad ühtse turu juhtimise keerukuse tõttu;

24. on seisukohal, et ELi õigusaktide kvaliteedile ja selgusele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, et hõlbustada ühtse turu eeskirjade rakendamist liikmesriikides;

25. on seisukohal, et määruste kasutamine direktiivide asemel aitaks luua selgema reguleeriva raamistiku ja vähendaks ülevõtmisega seotud kulusid; kutsub komisjoni üles töötama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest kinni pidades välja sihipärasema lähenemise õigusaktide valikule, mis sõltub rakendatavate sätete õiguslikest ja sisulistest omadustest;

26. ergutab komisjoni ja nõukogu suurendama jõupingutusi aruka reguleerimise strateegia rakendamisel, et parandada regulatsiooni kvaliteeti, austades täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

27. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks õigusaktide sõltumatut eel- ja järelhindamist sidusrühmade osalusel, et parandada õigusaktide kvaliteeti;

28. teeb ettepaneku, et komisjon süstematiseeriks ja täiendaks VKEde testi nende olukorra mitmekesisust arvesse võttes, et anda hinnang õigusakti ettepanekute tagajärgedele nimetatud ettevõtete suhtes;

29. usub, et vastavustabelid aitavad tagada parema ülevõtmise ning hõlbustavad ühtse turu eeskirjade jõustamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõikide ühtset turgu käsitlevate õigusaktide vastavustabelid avalikult kättesaadavaks; juhib tähelepanu asjaolule, et kui vastavustabeleid ei esitata, ei pruugi parlament edaspidi nõukoguga kokku lepitud kompromisstekste käsitlevaid raporteid täiskogu istungite päevakorda lisada;

Haldusalane kooskõlastamine, probleemide lahendamise mehhanismid ja teave

30. toetab ühtse turu akti ettepanekuid, mille eesmärk on arendada edasi halduskoostööd liikmesriikide vahel, sealhulgas laiendada siseturu infosüsteemi muudele asjaomastele õigusvaldkondadele, võttes arvesse süsteemi turvalisust ja kasutajasõbralikkust; palub komisjonil toetada liikmesriike, pakkudes koolitust ja suuniseid;

31. on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiks kaasata siseturu infosüsteemi arendamisse ja laiendamisse pärast põhjalikku hinnangu andmist sellele, millist kasu ja probleeme selline süsteemi laiendamine võib põhjustada;

32. rõhutab parema teavitamise ja siseturu infosüsteemi laiendamise tähtsust, kuna see on väga oluline eelkõige VKEdele siseturu kohta selge teabe edastamiseks;

33. tervitab komisjoni kavatsust teha liikmesriikidega koostööd probleemide lahendamise mitteametlike vahendite, nt SOLVITi, projekti EU Pilot ja Euroopa tarbijakeskuste ühendamiseks ja tugevdamiseks; palub komisjonil esitada tegevuskava probleemide lahendamise erinevate vahendite arendamiseks ja sidumiseks, et tagada tõhusus ja kasutajasõbralikkus ning vältida mõttetut kattumist; kutsub liikmesriike üles varustama need probleemide lahendamise vahendid piisavate rahaliste vahenditega;

34. kutsub komisjoni üles edasi arendama ja edendama veebilehte „Teie Euroopa“, nii et sellest saaks ühtne värav juurdepääsuks kogu teabele ja kõikidele abiteenustele, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad oma õiguste teostamiseks ühtsel turul;

35. palub liikmesriikidel arendada teenuste direktiivi kohased ühtsed kontaktpunktid edasi kasutajasõbralikeks ja kergesti juurdepääsetavateks e-valitsuse keskusteks, kust ettevõtted saaksid asjaomastes liidu ametlikes keeltes kogu teabe, mida on vaja nende tegevuseks, ja võiksid täita kõik vorminõuded ning teostada vajalikud toimingud elektrooniliselt, et osutada teenuseid asjaomases liikmesriigis;

36. tunnistab süsteemi EURES olulist rolli töötajate vaba liikumise hõlbustamisel ELis ning riikide tööturuasutuste tiheda koostöö tagamisel; kutsub liikmesriike üles tõstma üldsuse teadlikkust nimetatud kasulikust süsteemist, et võimaldada suuremal hulgal ELi kodanikel saada kasu töövõimalustest kogu ELis;

37. kutsub liikmesriikide parlamente, piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning tööturu osapooli üles osalema aktiivselt ühtse turu eeliste tutvustamisel;

Ülevõtmine ja jõustamine

38. palub komisjonil kasutada kõiki volitusi, mis aluslepingud talle annavad, et parandada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, kohaldamist ja jõustamist, millest saavad kasu Euroopa kodanikud, tarbijad ja ettevõtjad; palub liikmesriikidel suurendada jõupingutusi, et tõeliselt ja korrektselt rakendada ühtse turu eeskirjad;

39. usub, et rikkumismenetlus on jätkuvalt tähtis vahend ühtse turu toimimise tagamiseks, kuid rõhutab, et kaaluda tuleks ka vähem aeganõudvaid ja väiksemate kuludega täiendavaid vahendeid;

40. kutsub komisjoni üles hoiduma mis tahes poliitilisest sekkumisest ning algatama viivitamata rikkumismenetlused, kui kohtueelsed probleemide lahendamise mehhanismid ei anna tulemust;

41. märgib, et Euroopa Kohtu hiljutine kohtupraktika avab komisjonile uued võimalused võtta meetmeid ühtse turu eeskirjade „üldise ja struktuurse rikkumise” suhtes liikmesriikide poolt;

42. kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära ELi toimimise lepingu artikliga 260 tehtud muudatusi, mis on ette nähtud rahaliste karistuste määramise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks rikkumismenetluste raames;

43. usub, et komisjon peaks ühtse turu eeskirjade jõustamisel ilmutama süsteemsema ja sõltumatuma järelevalve kaudu suuremat aktiivsust, et kiirendada ja lihtsustada rikkumismenetlusi;

44. avaldab kahetsust, et liiga paljude rikkumismenetluste puhul möödub palju aega enne, kui need lõpetatakse või viiakse Euroopa Kohtu ette; palub komisjonil seada rikkumisjuhtude maksimaalse keskmise menetlusaja sihttasemeks 12 kuud alates toimiku avamisest kuni avalduse saatmiseni Euroopa Kohtule; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et sellistel menetlustel ei ole otsest mõju ELi kodanikele ja elanikele, kes on langenud ELi õiguse puuduliku jõustamise ohvriks;

45. palub komisjonil anda paremat ja läbipaistvamat teavet käimasolevatest rikkumismenetlustest;

46. kutsub komisjoni üles esildama liikmesriikide poolt Euroopa Kohtu otsuste järgimise sihttähtaja;

47. toetab komisjoni algatusi parandada täiendavalt alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamist, et pakkuda tarbijatele ja ettevõtjatele kiiret ja tõhusat kohtuvälise vaidluste lahendamise võimalust siseriiklike ja piiriüleste vaidluste ning tavapäraste ja elektrooniliste ostude puhul; väljendab heameelt komisjoni käivitatud konsultatsiooni üle; rõhutab, et kodanikke on vaja selliste mehhanismide olemasolust paremini teavitada;

48. palub komisjonil keskenduda ka vaidluste ennetamisele, nt ebaausaid kaubandustavasid takistavate tugevamate meetmete abil;

49. kiidab heaks komisjoni kavatsuse algatada avalik arutelu seoses kollektiivse hüvituse Euroopa lähenemisviisiga ning on vastu kollektiivsete hüvitusmehhanismide kasutuselevõtule USA mudeli järgi, milles leidub tugevaid majanduslikke stiimuleid kohtuvaidluse algatamiseks põhjendamatute nõuete osas;

50. märgib, et iga tulevane konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kollektiivset hüvitusmehhanismi käsitlev ettepanek peab austama parlamendi seisukohta, mis on väljendatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta; rõhutab, et parlament peab olema seadusandliku tavamenetluse raames iga sellise õigusakti vastuvõtmisse kaasatud, ning palub komisjonil kaaluda miinimumnormide kehtestamist seoses õigusega sellise kahju hüvitamisele, mis on tekkinud ELi õiguse rikkumisest laiemalt;

Järelevalve, hindamine ja ajakohastamine

51. toetab sihipärast ja tõenditel põhinevat lähenemisviisi turu järelevalvele ja hindamisele; kutsub komisjoni üles jätkama oma turujärelevalvevahendite, nt teenuste direktiivis sisalduva hoiatussüsteemi arendamist metoodika, näitajate ja andmekogumise parandamise abil, järgides samal ajal praktilisuse ja kulutasuvuse põhimõtteid;

52. rõhutab, et ühtse turuga seotud kõikide õigusaktide liikmesriikides rakendamise olukorda tuleb kiiremini ja selgemalt hinnata;

53. rõhutab teenuste direktiivis sätestatud vastastikust hindamist kui innovatiivset viisi kasutada vastastikust survet ülevõtmise kvaliteedi parandamiseks; toetab vajaduse korral vastastikuse hindamise kasutamist muudes valdkondades, nt kaupade vaba liikumise valdkonnas;

54. ergutab liikmesriike vaatama korrapäraselt läbi siseriiklikud eeskirjad ja menetlused, mis mõjutavad teenuste ja kaupade vaba liikumist, et lihtsustada ja ajakohastada siseriiklikke eeskirju ja eemaldada kattuvusi; on arvamusel, et teenuste direktiivi rakendamiseks kasutatav siseriiklike õigusaktide läbivaatamise protsess võib olla teistes valdkondades tõhus vahend kattuvuste ja vabale liikumisele õigustamatult seatud riiklike tõkete eemaldamiseks;

55. nõuab tungivalt, et komisjon toetaks avaliku sektori püüdeid innovatiivsete lähenemisviiside vastuvõtmisel, uute tehnoloogiate ja menetluste ärakasutamisel ning heade tavade levitamisel avalikus halduses, mis vähendab bürokraatiat ja toetab kodanikukeskset poliitikat;

III. Peamised prioriteedid

56. palub, et Euroopa Ülemkogu igakevadine kohtumine pühendataks ühtse turu olukorra hindamisele, mida toetab järelevalveprotsess;

57. palub komisjonil avaldada ELi institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna esindajate vahelisi konsultatsioone käsitlevate suuniste kohta rohelise raamatu, mis peaks tagama, et need konsultatsioonid on ulatuslikult ja interaktiivsed ning lisavad poliitikale väärtust;

58. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõikide ühtset turgu käsitlevate õigusaktide vastavustabelid avalikult kättesaadavaks;

59. kutsub liikmesriike üles vähendama 2012. aasta lõpuks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5%-ni nii lõpetamata kui ka ebaõige ülevõtmise osas;

60. palub komisjonil esitada 2011. aasta lõpuks õigusakti ettepaneku alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamise kohta ELis ning rõhutab selle kiire vastuvõtmise tähtsust;

61. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT C 187E, 27.7.2008, lk 80.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0186.
• [3]  ELT C 349E, 22.12.2010, lk 25.
• [4]  ELT C 8E, 14.1.2010, lk 7.

SELETUSKIRI

Poliitilise juhtimise ja partnerluse tugevdamine

Raportöör on veendunud, et ühtse turu edasiarendamisel on üks peamisi ülesandeid tagada poliitiline juhtimine, pühendumus ja kooskõlastatus. 50 ettepanekut ühtse turu edasiarendamise kohta hõlmavad paljusid valdkondi, seostuvad tugevalt Euroopa Komisjoni mitme voliniku ülesannetega ja puudutavad Euroopa Parlamendi mitme komisjoni vastutusala. Nõukogus on ühtse turu akt omakorda jagatud nõukogu eri koosseisude vahel, kusjuures nende roll ja tõhusus erinevad üksteisest suuresti. Ka liikmesriikide institutsioonide vahel on suuri erinevusi nii ülesehituses kui ka organisatsioonikultuuris.

Raportöör on seisukohal, et konkurentsivõime nõukogu rolli tõhustamine vastavalt nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldustes sisalduvale ettepanekule on vajalik, kuid mitte piisav tingimus poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastatuse tagamiseks.

Raportöör on seisukohal, et kõrgetasemeline poliitiline juhtimine on ühtse turu edasiarendamiseks väga suure tähtsusega. Raportöör teeb sellega seoses ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu presidendile tuleks anda volitus ühtse turu edasiarendamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks tihedas koostöös komisjoni presidendiga. Euroopa Ülemkogu kõik kevadised kohtumised tuleks pühendada ühtse turu olukorra hindamisele, mida peaks toetama järelevalveprotsess, mille kaudu oleks võimalik hinnata vahe-eesmärkide saavutamist. Sellega seoses märgib raportöör, et Ungaril kui eesistujariigil on juba kavas korraldada 2011. aasta veebruaris Euroopa Ülemkogu kõigi aegade esimene ühele valdkonnale pühendatud kohtumine[1].

Raportöör on veendunud, et ühtse turu edasiarendamiseks on väga oluline ka liikmesriikide toetus ja aktiivne osalus. Raportöör tunnustab jõupingutusi, mida liikmesriigid on teinud ühtse turu eeskirjade ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Sellekohaste „heade tavade” hulka kuulub ülevõtmissüsteemide perioodiline hindamine, kontaktpunktide süsteemi töölerakendamine eri ministeeriumides ja hoiatussüsteemide loomine, arvestades eeskirjade ülevõtmistähtaja lähenemist.

Raportöör märgib, et liikmesriigid võivad enne direktiivi avaldamist rakendada mitmesuguseid meetmeid, et selle ülevõtmist ja rakendamist hõlbustada. Need meetmed hõlmavad ülevõtmisplaanide väljatöötamist kohe pärast poliitilise kokkuleppe saavutamist, ennetavat pädevuste määramist ja/või õigusliku mõju analüüsi, korrapärast teabevahetust läbirääkimiste eest vastutavate üksuste ning teisalt normide ülevõtmise ja parlamendi osalusega seotud üksuste vahel uute juba ELi õigusaktide üle peetavate läbirääkimiste varajases staadiumis, kuna selline tegevus ilmselt kergendab õigusaktide ülevõtmist pärast nende vastuvõtmist.

Raportööri arvates peaksid ka liikmesriigid määrama oma prioriteedid ja vastavalt ühtse turu prioriteetidele välja töötama oma tegevuskava, et ühtsel turul tegelikku vastutust võtta.

Raportöör on seisukohal, et komisjoni pakutud partnerluse ideed tuleks tugevdada kahe elemendiga.

Esiteks on vaja, et partnerlus kohalike ja piirkondlike asutustega laieneks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnast ühtse turu poliitika valdkonda. Ühtse turu eeskirjade rakendamist ja täitmist korraldavad liikmesriikide asutused väga sageli piirkondlikul või kohalikul tasandil. Teenuste direktiivi rakendamise kogemused on selgelt näidanud, et piirkondlike ja kohalike asutuste kaasamine võib olla väga tähtis, tagamaks ühtset turgu reguleerivate õigusaktide nõuetekohast rakendamist ja täitmist.

Raportöör märgib, et mõned liikmesriigid on juba võtnud konkreetseid meetmeid, et arendada koostööd kohalike ja piirkondlike toimijatega, muu hulgas eriliste võrgustike loomise kaudu näiteks riigihangete või turujärelevalve valdkonnas. Need võrgustikud seovad piirkondlikke ja kohalikke asutusi.

Teiseks tuleks raportööri arvates ühtse turu juhtimisel dialoogi ja partnerlust tugevdada liikmesriikide tugevama kaasamisega. Lissaboni lepingu jõustumisega on liikmesriikide parlamentidele avanenud võimalus tegeleda ühtse turu eeskirjadega kogu seadusandlikus tsüklis ja võtta osa ühistegevusest Euroopa Parlamendiga. Raportöör märgib, et liikmesriikide parlamentide varajane kaasamine direktiivi eelnõu arutamisse ELi tasandil võib kiirendada järgnevate ülevõtmismeetmete vastuvõtmist liikmesriikide tasandil. Normide ülevõtmist võib hõlbustada ka liikmesriikide parlamentidega toimuv pidev teabevahetus, millega jälgitakse ülevõtmise edenemist.

Ühtse turu reguleerimine

Raportööri arvates on ühtse turu juhtimisstruktuurid ja -protsessid ülimalt keerulised See raskendab vastutamist ning kahjustab ühtse turu üldist tõhusust ja legitiimsust. Raportöör leiab, et ühtse turu juhtimist edasi arendades tuleks rohkem rõhku panna läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetele.

Raportöör on seisukohal, et sihipärasem õigusaktide valik, mis sõltuks kehtestatavate normide juriidilistest ja sisulistest omadustest, aitaks luua selgema reguleeriva raamistiku ja vähendaks ülevõtmisega seotud kulusid;

Raportöör rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 on liikmesriigid kohustatud kaasa aitama komisjoni ülesande täitmisele, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Seda arvesse võttes peaksid liikmesriigid andma komisjonile selget ja täpset informatsiooni asjaomaste direktiivide rakendamise kohta.

Raportööri arvates peaksid liikmesriigid esitama vastavustabelid, milles on näidatud liikmesriigi õigusnormid, millega kõikides ühtse turu direktiivides sisalduvad kohustused võetakse riigi õigussüsteemi ja tehakse avalikult kättesaadavaks kodanikele (ühtse turu akti ettepanek nr 47).

Haldusalane kooskõlastamine ja probleemide lahendamise mehhanismid

Raportöör toetab ühtse turu akti ettepanekut nr 45, mille eesmärk on arendada edasi liikmesriikide halduskoostööd siseturu infosüsteemi kaudu. See süsteem võiks laieneda ka muudesse poliitikavaldkondadesse, näiteks e-kaubanduse ja riigihangete alale.

Raportöör leiab, et liikmesriikide nende asutuste tihedam koostegevus, kelle pädevusse kuuluvad ühtse turu küsimused, aitab lahendada konkreetsete direktiivide rakendamisel ilmnevaid otseseid probleeme ning sellele lisaks aitab suurendada vastastikust usaldust liikmesriikide asutuste vahel ja aitab pikemas perspektiivis muuta ühtset turgu elujõulisemaks.

Raportöör märgib, et mitmed ühtse turu teabemehhanismid ja probleemide lahendamise mehhanismid on mõeldud kodanike ja ettevõtjate abistamiseks. Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid teabe ja probleemide lahendamiseks nn ühe akna süsteemide toimimise ja vajaduse korral ühendaksid need süsteemid.

Raportöör toetab probleemide lahendamise mitteametlike vahendite, eriti SOLVITi võrgustiku tugevdamist. Raportööri arvates peaks komisjon SOLVITi tugevdamisel järgima Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2010. aasta raportit SOLVITi kohta (2009/2138(INI)).

Raportöör teeb ka ettepaneku, et liikmesriigid ja komisjon püüaksid luua kontaktpunkte, kust sama sihtrühm saaks kätte kogu teabe, mis on vajalik näiteks mingiks konkreetseks tegevuseks. Sellega seoses teeb raportöör veel ettepaneku, et teenuste direktiivi kohased ühtsed kontaktpunktid annaksid teavet ka kohaldatava maksustamiskorra kohta.

Jõustamine

Raportöör on seisukohal, et rikkumismenetlus peaks jääma otsustavaks vahendiks siseturu toimimise tagamiseks. Ta soovitab komisjonil rakendada rangelt rikkumismenetlusi, kui kohtueelsed probleemide lahendamise mehhanismid ei anna tulemusi, ja täielikult ära kasutada ELi toimimise lepingu artikliga 260 kehtestatud muudatusi, millega lihtsustatakse ja kiirendatakse rahaliste karistuste määramist rikkumismenetluste puhul.

Raportöör leiab, et Euroopa Kohtu hiljutine kohtupraktika pakub komisjonile uusi võimalusi võtta meetmeid seoses ühtse turu eeskirjade „üldiste ja struktuuriliste rikkumistega” liikmesriikide poolt. Traditsiooniliselt on komisjon pannud rõhku jõustamisabinõudele, mis põhinevad üksikjuhtumitel. Komisjoni kohtuasjas Iirimaa vastu[2] nõustus Euroopa Kohus aga sellega, et komisjon võib liikmesriikide suhtes menetlusi alustada mitte ainult ELi õigusaktide konkreetsete rikkumiste pärast, vaid ka juhul, kui liikmesriigil on „üldisi ja struktuurilisi rikkumisi” ELi õigusest tulenevate kohustuste täitmisel. Konkreetsete juhtumite väljatoomise asemel tahtis komisjon nimetatud kohtuasjaga demonstreerida „süsteemsete puudulike haldustavade” olemasolu ning selgitas, et Iirimaa oli jätnud süstemaatiliselt täitmata jäätmedirektiivi nõuded.

Mõistel „üldised ja struktuurilised rikkumised” on kaks olulist tagajärge. Esiteks võib komisjon kohtumenetluste käigus esitada uusi näiteid rikkumiste kohta konkreetsest ELi õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Teiseks tuleb liikmesriigil, kes on leitud rikkumises süüdi olevat, lisaks täitmata jäänud kohustuste täitmisele oma asjaomaseid haldustavasid põhjalikumalt muuta.

Raportöör on seisukohal, et mõiste „üldised ja struktuurilised rikkumised” rakendamine võib aidata teatavates valdkondades, näiteks riigihangete puhul, tulemuslikumalt järgida ühtse turu õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Raportöör leiab, et pingutusi ei tule teha mitte ainult õigusnormide õigeaegseks, vaid ka õigeks ülevõtmiseks. Raportöör soovitab liikmesriikidel püüda vähendada 2012. aastaks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5 %ni, kusjuures see puudujääk hõlmaks nii lõpetamata kui ka ebaõiget ülevõtmist.

Raportöör märgib, et ametlikud rikkumismenetlused võtavad tavaliselt palju aega (menetluse keskmine kestus ulatub 28 kuust (EL 15) kuni 16 kuuni (EL 12)). Ta nõuab, et komisjon seaks rikkumisjuhtude menetlemise aja maksimaalseks keskmiseks sihttasemeks 12 kuud.

Raportöör märgib, et liikmesriikide asutustel kulub keskmiselt 17,7 kuud Euroopa Kohtu nende otsuste täitmiseks, mis puudutavad kohustuste täitmata jätmist liikmesriigi poolt. Raportöör palub komisjonil esildada sihtnäitaja – tähtaja, milleks liikmesriikidel tuleb Euroopa Kohtu otsused täita.

Järelevalve, hindamine ja ajakohastamine

Raportöör on arvamusel, et ühtse turu hea valitsemistava vältimatuks eelduseks on kvaliteetne teave ühtse turu toimimise kohta. Ühtse turu poliitika järelevalve ja hindamise instrumente tuleb kasutada selle poliitika eri etappide seostamiseks – alates meetmete kavandamisest kuni ellurakendamiseni.

Raportöör soovitab komisjonil tegeleda turujärelevalve vahendite väljatöötamisega, toetudes sealjuures oma kogemustele edukaks osutunud vahenditega, mille hulka kuulub ka lauskontroll. Raportööri arvates tuleks prioriteediks võtta metoodika, näitajate ja andmekogumise parandamine, järgides samal ajal praktilisuse ja kulutasuvuse põhimõtteid.

Raportöör on seisukohal, et liikmesriike tuleks rohkem kaasata ühtse turu eeskirjade hindamisse ja järelevalvesse. Raportöör soovitab liikmesriikidel korrapäraselt hinnata ühtset turgu reguleerivaid õigusakte ning vaadata läbi siseriiklikud eeskirjad ja menetlused, mis mõjutavad teenuste ja kaupade vaba liikumist, et lihtsustada ja ajakohastada siseriiklikke eeskirju ja kõrvaldada kattuvused.

• [1]  Eesistujariik Ungari kavandab Euroopa Ülemkogu tippkohtumist ELi energiapoliitika teemal.
• [2]  Kohtuasi C-494/01 Komisjon versus Iirimaa, [2005] EKL I-3331.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS  (16.2.2011)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul
(2010/2289(INI))

Arvamuse koostaja: Jürgen Creutzmann

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et siseturg kui Euroopa projekti nurgakivi ja ELis püsiva rikkuse loomise alus vajab kõigi toetust;

2.  tunneb heameelt komisjoni lähenemisviisi üle, millega asetatakse uuenenud ühtse turu keskmesse dialoog ja partnerlus, ning nõuab, et kõik sidusrühmad teeksid suuremaid jõupingutusi nimetatud lähenemisviisi rakendamiseks praktikas, et ühtne turg saaks etendada täit rolli kasvu ja kõrge konkurentsivõimega turumajanduse edendamisel;

3.  on seisukohal, et siseturu edusammud ei tohiks põhineda madalaimal ühisnimetajal; ergutab seepärast komisjoni võtma juhtiva rolli ja esitama ambitsioonikad ettepanekud; innustab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppele jõudmine 27 riigi vahel ei ole võimalik, nii nagu seda praegu tehakse patentide valdkonnas, andes teistele riikidele võimaluse nende juhtalgatustega hiljem liituda;

4.  soovitab komisjonil korraldada protokolli nr 48 raames sõltumatu uuringu, et kindlaks teha 20 kõige olulisemat ühtse turuga seotud rahulolematuse ja frustratsiooni allikat, millega kodanikud iga päev kokku puutuvad, eelkõige seoses e-kaubanduse, piiriülese arstiabi ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamisega;

5.  on seisukohal, et tuleks viia lõpule takistusteta ja konkurentsivõimelise turu väljakujundamine, et töötajad, õppurid, pensionärid ja kodanikud üldiselt ning samuti ettevõtjad, eriti VKEd, saaksid sellest konkreetset kasu oma igapäevases elus;

6.  on veendunud, et hea valitsemistava ja õiguskindlus on äärmiselt olulised selleks, et saavutada ühtse turu majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid, sh tööjõu vaba liikumine, kõrge tööhõive taseme edendamine, piisava sotsiaalse kaitse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine, hariduse ja koolituse kõrge tase ning pensioniõiguste ülekandmine;

7.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tervishoidu ja ohutust ning muude sotsiaalvaldkonda, näiteks tööaega käsitlevate õigusaktide nõuetekohasele jõustamisele;

8.  tunnistab süsteemi EURES olulist rolli töötajate vaba liikumise hõlbustamisel ELis ning riikide tööturuasutuste tiheda koostöö tagamisel; kutsub liikmesriike üles tõstma üldsuse teadlikkust nimetatud kasulikust süsteemist, et võimaldada suuremal hulgal ELi kodanikel saada täielikku kasu töövõimalustest kogu ELis;

9.  rõhutab, et abivõrgustikel, näiteks SOLVITil ja Euroopa tarbijakeskustel on oluline roll selles, et ühtne turg tegutseks Euroopa kodanike ja ettevõtete huvides; on veendunud, et võrgustikku SOLVIT vajavad eelkõige VKEd; väljendab kahetsust selle üle, et paljud sidusrühmad ei tunne kõnealust võrgustikku ning tal puudub staatus, mida ta väärib; nõuab seega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid midagi ette ning kõrvaldaksid selle puudujäägi;

10. väljendab suurt heameelt komisjoni teate üle jätkata universaalteenistuse edendamist, koondades kõikide olemasolevate teenuste osutamise ühte juurdepääsupunkti ning pakkudes kodanikele ja ettevõtetele teavet ja tuge seoses nende õigustega ühtsel turul ning praktilist teavet siseriiklike eeskirjade ja menetluste kohta; kutsub liikmesriike üles tõstma üldsuse teadlikkust universaalteenistusest ja selle teenustest;

11. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle töötada välja strateegia, et võimaldada siseturu infosüsteemi laiemat rakendamist ning integreerida see teiste võrgustikega tulemuslikuma halduskoostöö ja siseturgu reguleerivate õigusaktide parema rakendamise eesmärgil;

12. väljendab heameelt komisjoni algatuse üle alternatiivsete vaidluste lahendamise süsteemide kasutamise kohta ELis; väljendab kahetsust selle üle, et töösuhete valdkonnas muutub üha tavalisemaks kohtuvaidluste kultuur, mis ohustab tõsiselt tööturu osapoolte vahelist tasakaalu kogu Euroopas, ning kui see nähtus süveneb, võib see põhjustada ebastabiilsust ja isegi sotsiaalseid rahutusi; kutsub komisjoni üles laiendama alternatiivsete vaidluste lahendamise süsteemide kohaldamisala, et hõlmata tööjõuküsimusi käsitlevaid piiriüleseid vaidlusi;

13. rõhutab, kui oluline on sidusrühmade tugevam ja varasem kaasamine ühtsel turul majanduskasvu ja kodanike õiguste edendamist käsitlevate meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja nende üle järelevalve teostamisse; märgib, et paljud ühtse turu aktis esitatud meetmed kuuluvad riiklike või riiklikust tasandist allpool olevate asutuste vastutusvaldkonda ning seega tuleks kõnealused asutused aktiivselt kaasata kõikidesse etappidesse; rõhutab lisaks sellele, et dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga on oluline ühtse turu vastu usalduse taastamisel; ootab komisjonilt uusi ja julgeid ideid selle kohta, kuidas seda dialoogi konkreetselt parandada; nõuab tööturu osapoolte kaasamist ja nendega konsulteerimist kõikide tööturgu mõjutavate asjakohaste ühtse turu õigusaktide puhul;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd tööturu osapooltega, eelkõige ühtse turu projekti toetavate õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel; palub komisjonil pakkuda konkreetseid meetmeid tööturu osapoolte aktiivseks ja tõhusaks kaasamiseks, et toetada ja ergutada neid teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamisel selles valdkonnas;

15. väljendab kahetsust selle üle, et ühtse turu akti käsitlevas teatises ei omistata suuremat tähtsust kohalikele omavalitsustele, kellel on ühtsel turul majanduslikust ja sotsiaalsest vaatenurgast väga oluline koht; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 26 tagatakse laiaulatuslik õigus korraldada, hallata ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid; palub komisjonil teha algatusi, et tagada nimetatud protokolli rakendamine;

16. on arvamusel, et komisjon peab kõikidesse siseturgu käsitlevatesse õigusaktidesse lisama viite põhiõiguste kohta; on arvamusel, et see tagaks, et ühtse turu majanduslike põhivabaduste rakendamine ei piira õigust pidada kollektiivseid läbirääkimisi ja õigust streikida, nagu on määratletud siseriiklikes õigusaktides;

17. rõhutab, et VKEdel on oluline panus töökohtade loomisel ja majanduskasvu tagamisel ning kutsub seega komisjoni üles eemaldama tõkked uute VKEde loomiselt ning ergutama ettevõtlust;

18. on seisukohal, et ühtse turu hea valitsemistava puhul tuleb austada ja tugevdada Euroopa tasandil olemasolevate nõuandvate asutuste (nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, valdkonnapõhise dialoogi nõukogud ning töötajate ja tarbijate esindajad) rolli.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.2.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 5 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Françoise Castex, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Emilie Turunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Catherine Bearder

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2011)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul
(2010/2289(INI))

Arvamuse koostaja: Klaus-Heiner Lehne

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni ühtse turu akti käsitleva teatise ja üldise lähenemisviisi üle, mille eesmärk on taastada ühtsel turul tasakaal ettevõtete ja kodanike vahel ning suurendada otsuste tegemise protsessi demokraatlikkust ja läbipaistvust; rõhutab, et sellise lähenemisviisiga püütakse tagada teatise kolme osa parimat tasakaalu;

2.  juhib tähelepanu sellele, et alternatiivne vaidluste lahendamine peaks pakkuma vaidluste õiglast ja kiiret kohtuvälist lahendamist, ning peab seda vahendiks, mis hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust ja pakub tõhusat alternatiivi kollektiivsetele hüvitusmehhanismidele;

3.  kutsub komisjoni üles tagama, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid oleksid õiguste jõustamisel kättesaadavad nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele ning kuuluksid muu hulgas ka tulevastesse ettepanekutesse Euroopa lepinguõiguse valdkonnas;

4.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse algatada avalik arutelu seoses Euroopa seisukohaga kollektiivse hüvituse kohta ja on vastu kollektiivsete hüvitusmehhanismide kasutuselevõtule USA mudeli järgi, milles leidub tugevaid majanduslikke stiimuleid kohtuvaidluse algatamiseks põhjendamatute nõuete osas;

5.  kordab, et Euroopa käsituses tuleb austada parlamendi arvamust, mida ta väljendas oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis valge raamatu „EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta” teemal, ning nõuab tungivalt, et parlament kaasataks seadusandliku tavamenetluse raames kõikidesse seadusandlikesse kollektiivse hüvitusega seotud algatustesse;

6.  rõhutab, et vastavustabelid on vajalikud ühtse turu eeskirjade nõuetekohase ülevõtmise hindamisel, ning juhib tähelepanu sellele, et kui vastavustabeleid ei esitata, ei pruugi parlament edaspidi nõukoguga kokku lepitud kompromisstekste käsitlevaid raporteid täiskogu istungite päevakorda lisada;

7.  kutsub liikmesriike üles lõpuks aktsepteerima vastavustabeleid, mis käsitlevad õigusaktide rakendamist, et muuta seadusandlikud puudujäägid nähtavamaks;

8.  rõhutab, et ELi õigusaktide õigest kohaldamisest, ülevõtmisest ja jõustamisest saavad kasu nii tarbijad kui ka ettevõtjad, ning ergutab komisjoni ühtse turu eeskirjade jõustamise nimel kasutama kogu oma aluslepingutest tulenevat pädevust;

9.  on seisukohal, et üksikute liikmesriikide algatused ei saa olla tulemuslikud ilma koordineeritud tegevuseta ELi tasandil, mistõttu on hädavajalik, et Euroopa Liit tegutseks otsustavalt ja ühtselt ning rakendaks ühismeetmeid; märgib, et Euroopa sotsiaalmajandusliku mudeli aluseks olev solidaarsus ning riikide lahenduste koordineerimine on olnud väga vajalikud, et vältida üksikute liikmesriikide lühiajalisi protektsionistlikke meetmeid; on mures, kuna majandusliku protektsionismi uus esilekerkimine riikide tasandil tooks tõenäoliselt kaasa siseturu killustumise ja konkurentsivõime vähenemise, mistõttu tuleks seda vältida; tunneb muret selle üle, et praegust majandus- ja finantskriisi võidakse mitmes liikmesriigis kasutada selleks, et õigustada tagasipöördumist protektsionistlike meetmete juurde, kuigi majanduslanguse tingimustes on vaja kasutada hoopis ühiseid kaitsemehhanisme;

10. on seisukohal, et edusammud siseturu valdkonnas ei tohiks põhineda vähimal ühisnimetajal; ergutab seepärast komisjoni võtma juhtrolli ja esitama ambitsioonikaid ettepanekuid; ergutab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppele jõudmine 27 riigi vahel ei ole võimalik; märgib, et teistel riikidel on võimalus nende juhtalgatustega hiljem liituda;

11. tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 kutsutakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kehtestama määrustega üldist majandushuvi pakkuvate teenuste põhimõtted ja tingimused, et kõnealused teenused täidaksid oma ülesandeid; väljendab kahetsust selle üle, et ühtse turu akti käsitlevas teatises ei omistata suuremat tähtsust kohalikele omavalitsustele, kellel on ühtsel turul majanduslikust ja sotsiaalsest vaatenurgast väga oluline koht; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 26 tagatakse laiaulatuslik kaalutlusõigus korraldada, hallata ja rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ning palub komisjonil tagada nende lepingusätete kohaldamine;

12. võtab teadmiseks komisjoni tahte toetada tõhusamalt sotsiaalset dialoogi ning parandada otsuste läbipaistvust ja demokraatlikkust; toonitab, et seda tahet tuleb toetada algatustega tööturu osapoolte osavõtul, et luua tööstuslike ümberkorralduste varajase kavandamise raamistik;

13. on seisukohal, et ühtse turu hea valitsemistava puhul tuleb austada ja tugevdada Euroopa tasandil kahe olemasoleva nõuandva asutuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ja samuti tööturu osapoolte rolli.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Sajjad Karim, Eva Lichtenberger, Toine Manders

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 1 12
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Kurt Lechner, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Eva-Britt Svensson, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pascal Canfin, Ashley Fox, María Irigoyen Pérez, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Olga Sehnalová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Luís Paulo Alves, Ivo Strejček