RAPORT globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (28.1.2011)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

24.3.2011 - (2010/2208(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău

Menetlus : 2010/2208(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0084/2011

Esitatud tekstid :

A7-0084/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/06/2011 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0250

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis

(2010/2208(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (KOM(2010)0308);

– võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2010. aasta järeldusi nimetatud tegevuskava kohta (14146/10);

– võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2010. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” (KOM(2010)546);

– võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne“ (KOM(2011)0005), milles ollakse seisukohal, et satelliit-raadionavigatsiooni infrastruktuuri lõpuleviimiseks on vaja märkimisväärset rahastamist;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta[1];

– võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta[2];

– võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2006. aasta rohelist raamatut satelliitnavigatsioonirakenduste kohta (KOM(2006)0769);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008[3];

– võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule Galileo programmi edenemise kohta[4];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0084/2011),

A. arvestades, et GNSS rakendused on praeguseks muutunud iga transpordisektori tegevuses keskseks ja asendamatuks teguriks, ning arvestades, et nende tõhus ja tulemuslik töö muudab transpordi turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks;

B. arvestades, et transpordirakendused moodustavad mahult 20% ja väärtuselt 44% kõigist GNSSi rakendustest, ning arvestades, et peamiselt transpordiga seotud ohutuse tagamise arvele langeb veel täiendavalt 5%;

C. arvestades, et Euroopa Liit ei saa GNSSi tööks vajaliku põhilise infrastruktuuri osas igaveseks jääda sõltuvaks süsteemidest, mis on välja töötatud teistes riikides ja algselt hoopis teisel otstarbel;

D. arvestades, et EGNOS on eraldiseisev süsteem, mis täiendab GPSi, mis omakorda sõltub arvutuste ja paranduste tegemisel GPS-signaalidest; arvestades, et kuni Galileo kasutuselevõtuni ei eksisteeri täiesti iseseisvat GNSSi;

E. arvestades, et Euroopa EGNOSe süsteem on projekteeritud nii, et see vastaks Euroopa ja maailma tööstuse laiale ja mitmekesisele nõudlusele praegu ja tulevikus, näiteks transpordi ohutuse ja jälgitavuse valdkonnas, et vastata Euroopa uue, senisest ennetavama tööstuspoliitika eesmärkidele, ning arvestades, et see on ka ühildatav oluliselt täpsema Galileo süsteemi ja GPSiga ning täiendab viimast;

F. arvestades, et GNSSi ja Galileo kommertslikud transpordirakendused kujutavad endast kasvavat ülemaailmset turgu, millest tuleks Euroopa tööstuse majandushuvides ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomiseks hõivata võimalikult suur osa;

G. arvestades, et GNSSil on oluline osa intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) kasutamise toetamisel ja edendamisel;

H. arvestades, et GNSSi rakenduste ja teenuste arendamine on ülioluline, tagamaks Galileo infrastruktuuri tehtud investeeringute täielikku kasutamist ja Galileo süsteemi täisvõimsuse väljaarendamist;

I. arvestades, et sellesse valdkonda investeerimine mõjutab kõiki ELi tegevuspoliitikaid ning et selle laiendamine ja rakendamine mõjutab otseselt ELi 2020. aasta strateegia elluviimist ning GNSSi rakenduste ja teenuste Euroopa turu potentsiaali arendamist töökohtade loomiseks ja Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks;

J. arvestades, et GNSSi ja Galileo projekt annavad Euroopa tööstuspoliitikale olulist lisandväärtust ning arvestades, et tähtis on tagada nende edu,

1. tervitab komisjoni teatist globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava kohta ning selles tehtud konkreetseid ettepanekuid rea valdkondlike, regulatiivsete ja horisontaalsete meetmete kohta;

2. nõustub komisjoniga, et suunatud tegevuskava on praegusel hetkel parim võimalus, et anda täiendav impulss EGNOSe ja Galileo arendamisele ja rakendamisele, eriti transpordi valdkonnas; rõhutab, et satelliitnavigatsioonisüsteemid peaksid tagama koostalitlusvõime eri süsteemide, sealhulgas tavapäraste süsteemidega, ning peaksid võimaldama ka ühendvedude kasutamist nii kauba- kui ka reisijateveol;

3. märgib, et tegevuskava 15 valdkonnaspetsiifilisest ettepanekust üheksa on otseselt seotud transpordiga ning enamik teisi on vajalikud vastavate transpordirakenduste toetamiseks;

4. palub komisjonil pädevate asutuste kaudu kiiresti tagada EGNOSe sertifitseerimine tsiviillennunduses kasutamiseks;

5. nõustub, et meetmed EGNOSe ja Galileo kasutamise edendamiseks tsiviillennunduses on strateegiline eeldus ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogrammi (SESAR) rakendamiseks, eriti selle kasutamiseks maandumisprotseduuridel ja väikelennujaamades;

6. avaldab kahetsust, et kogu Euroopa Liit ei ole veel EGNOSega kaetud, ning nõuab esmatähtsa küsimusena EGNOSe süsteemi laiendamist Lõuna-, Ida- ja Kagu-Euroopale, et seda saaks kasutada kogu Euroopas ja kõigis transpordisektorites, ning rõhutab vajadust tagada süsteemi laiendamine ka MEDA programmi riikidele, Lähis-Idale ja Aafrikale;

7. rõhutab GNSSi olulisust ITSide arendamisel; tuletab meelde, et ITSid võivad anda tõhusamaid, puhtamaid ja ohutumaid transpordilahendusi ning et paljude ITS-teenuste õige kasutamine eeldab hästi toimivaid GNSS-süsteeme;

8. toetab seisukohta, et EGNOS ja Galileo võivad anda olulise panuse maanteeliikluse korraldamisse ning et selles valdkonnas on tarvis teadvustamiskampaaniat, et suurendada nende pakutavate võimaluste kasutamist seoses teemaksude kogumise, automaatsete hädaabikõnede (eCall), veoautodele interneti teel turvaliste parkimiskohtade reserveerimise ja reaalajas asukoha määramisega, et aidata muuta maanteetransporti ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks;

9. palub seetõttu komisjonil esitada vajalikud õigusakti ettepanekud, mis võimaldavad kasutada GNSSi pakutavat lisandväärtust igasuguse transpordi ja eelkõige maanteeliikluse ohutumaks muutmisel ja kaubavedude tõhustamisel;

10. nõuab komisjonilt tungivalt tihedamat tööstusalast koostööd kolmandate riikidega, et edendada EGNOSe ja Galileo rakenduste ja teenuste arengut ja koostalitlusvõimet;

11. nõustub, et komisjonil tuleks hoolikalt hinnata vajadust muuta digitaalsete sõidumeerikute kasutamist reguleerivaid kehtivaid õigusakte, tagamaks, et GNSSi pakutavaid võimalusi asukoha ja kiiruse määramiseks kasutataks nõuetekohaselt;

12. nõustub, et GNSS võib oluliselt aidata tõsta laevanduse tõhusust ja turvalisust ja et komisjonil tuleks võtta meetmeid, et suurendada teadlikkust ja teadmisi GNSSi rakendusvõimalustest merenduse ja siseveeteede sektoris ning saavutada EGNOSel põhinevate rakenduste aktsepteerimine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) tasandil;

13. toetab komisjoni kavatsust korraldada kampaaniaid eri sidusrühmade teadlikkuse tõstmiseks, et julgustada Euroopa tööstust investeerima ELi satelliitnavigatsiooniprojektide ärialasesse potentsiaali;

14. palub komisjonil tõhusalt rakendada tegevuskavas nimetatud jõulisi teadlikkuse tõstmise meetmeid, et tagada Euroopas EGNOSe laialdane kasutamine selle kõigis rakendusvaldkondades ja tagada sellega laiahaardelisemad lähenemisviisid;

15. nõuab tungivalt, et komisjon teeks eelarvemenetluse ja tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis ettepaneku sammudeks, mis tagavad GNSSi uurimis- ja arendustegevuse ning rakendamise piisava rahastamise; rõhutab, et transpordisektori ELi poolne rahastamine on niigi kasin ning et GNSSi täiendav rahastamine ei tohiks vähendada ühise transpordipoliitika muude prioriteetide rahastamist; kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks seoses nii antud konkreetse projekti kui ka muude sarnaste projektide, näiteks üleeuroopaliste transpordivõrkudega mitmeaastase rahastamisettepaneku, mis hõlmab mitmeaastasest finantsraamistikust pikemat ajavahemikku, et luua ambitsioonikamate ja praegusest perioodist kaugemale ulatuvate ELi projektide jaoks stabiilne ja usaldusväärne rahastamisraamistik;

16. palub komisjonil kaaluda võimalust lisada Galileoga seotud äritegevusest saadav tulu ELi eelarvesse;

17. palub komisjonil parlamendile teatada, kuidas Galileo toimima hakkamisel kaetakse umbes 800 miljoni euro suurused aastased hoolduskulud;

18. palub komisjonil koostöös Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga esitada põhjalik rahastamisstrateegia, milles võiks peale ELi ja liikmesriikide piisavate panuste ette näha muu hulgas ka kooskõlastatud maksusoodustusi, lihtsustatud toetuse taotlemise menetlusi ning riskikapitali VKEdele suunamise ja EGNOSe ja Galileo rakenduste väljatöötamise ja turustamise soodustamise korda;

19. palub komisjonil tagada, et need 100 miljonit eurot, mis seitsmenda raamprogrammi raames ilmselt jäävad maksete assigneeringutena teadusuuringuteks kasutamata, eraldataks GNSSi rakenduste arendamiseks;

20. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas saaks lihtsustatud menetluste abil tõhustada ja muuta läbipaistvamaks väljamakseid GNSSiga seotud üldkasutatava transpordi alaste teadusuuringute toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu puuetega isikute vajadustele ja keskendudes eriti VKEdele;

21. palub, et komisjon aitaks lihtsustada VKEde juurdepääsu ELi rahastamisele, mis on ette nähtud GNSSi rakendustega seotud innovatsiooni edendamiseks, eelkõige seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi raames;

22. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, millised andmekaitseprobleemid võivad tekkida EGNOSe rakenduste ja teenuste kasutamisel, ja teha kõik endast olenev nende ärahoidmiseks;

23. märgib vajadust investeerida eriti puuetega isikute erivajadusi silmas pidavate GNSS-teenuste ja -rakenduste alastesse teadusuuringutesse, kuna sellistel investeeringutel on GNSS-teenuste nõuetekohase arendamise ja kasutamise jaoks otsustav mõju;

24. palub komisjonil toetada valdkonnaspetsiifiliste teeninduskeskuste arendamise algatusi, eriti merendusvaldkonnas;

25. kahetseb asjaolu, et EGNOSe ja Galileo põhiste rakenduste alasteks teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite nappus pidurdab oluliselt tehnilist progressi, tööstusvõimsuste kasvu ning keskkonnasõbralikke rakendusi Euroopa Liidus ning seepärast nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks korra, mis muudab rahastamise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks;

26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.
[2] ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
[3] ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
[4] ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 128.

Sissejuhatus

Komisjon avaldas 14. juunil 2010 oma globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitleva tegevuskava, mis sisaldas 24 konkreetset soovituslikku meedet. Tegevuskava üldine taust on globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide üleüldine rakendamine ning konkreetsemalt Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamine ja töösserakendamine. EGNOS on programmi GALILEO eelkäija. Pärast GPS-teenuste esmakordset pakkumist Ameerika satelliitide abil 2000. aastal on sektoris tervikuna toimunud tohutu kasv. Sektori globaalne turuväärtus moodustas 2008. aastal hinnanguliselt 124 miljardit eurot ning 2025. aastaks ennustatakse kasvu kuni 230 miljardi euroni. Sellest 20% moodustavad intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) ning 5% ohutust, sh transpordiohutust suurendavad rakendused.

EL on käivitanud EGNOSe (ja Galileo) projekti eesmärgiga pakkuda signaale üksnes tsiviilkasutuseks ning selleks, et tagada Euroopa tööstusele igal tasandil võimalus konkureerida sellel kasvaval strateegilisel turul. Euroopa praegune turuosa 25% ei vasta ootustele. EGNOS ühildub GPSiga, kuid suudab pakkuda rohkem võimalusi – pärast Galileo töölehakkamist 2013. aastal. EGNOS on kümme korda täpsem kui GPS.

ELi ja USA vahelise GPSi–Galileo koostööleppega on tagatud süsteemide koostalitlusvõime ning sedamööda, kuidas kasvab satelliitide arv ja võetakse kasutusele paremad GPS-süsteemid, paranevad ka kiirus ja täpsusaste. Kasutades kõige täiuslikumaid tsiviilotstarbelisi süsteeme, on lähemas tulevikus võimalik jõuda täpsuseni kuni 45 cm.

Tegevuskava sisu

Tegevuskava piiritleb meetmed, mis on komisjoni meelest vajalikud selleks, et viia GNSS sellise „kriitilise massi” punktini, kust alates selle edu on tagatud. Komisjon eelistab suunatud tegevuskava üleüldisele tegevuskavale, millega võiks kaasneda risk mattuda algatuste laviini ja piirdumine vaid konsultatsioonidega ja nii ei õnnestuks anda vajalikku tõuget. Tegevuskava ajalised piirid on 2010–2013.

Transpordi osa tegevuskavas

Tegevuskava 15 valdkondlikust meetmest on 9 vahetult ja olulisel määral seotud transpordiga. Need on järgmised:

– EGNOSe süsteemi sertifitseerimine tsiviillennunduse jaoks, et hõlbustada ühtse Euroopa taeva loomist;

– asutuste ja menetluste loomine maanteevedude sektoris kasutatavate intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakenduste, sealhulgas kõrgetasemeliste juhiabisüsteemide (ADAS) sertifitseerimiseks koostöös tootjatega;

– EGNOSe ja GALILEO rakenduste kasutuselevõtt meretranspordi sektoris koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), eesmärgiga parandada navigeerimist eeskätt sadamates, rannikuvetes ja suure liiklusega laevateedel; teine rakendusvaldkond on siseveeteed;

– EGNOSe eeliseid tutvustav kampaania maanteetranspordisektoris tegutsejatele, eeskätt valdkondades, mis on juba ELi õigusaktidega kaetud, nagu elektrooniliste maanteemaksusüsteemide koostalitlusvõime või loomade vedu, või sellistes valdkondades nagu automaatne hädaabikõne (eCall) ja konteinerite asukoha määramine reaalajas;

– pärast EGNOSe sertifitseerimist lennundussektoris korraldavad komisjon ja Eurocontrol teadlikkuse suurendamist ja turustamist edendava kampaania, mis on suunatud õhusõidukite tootjatele, üldlennundusoperaatoritele ja väikelennujaamadele;

– komisjon korraldab analoogilise kampaania seadmete tootjate ja laevaehitajate, sadamaoperaatorite ja laevaomanike teadlikkuse suurendamiseks EGNOSe rakendamise võimalustest merendussektoris;

– kuna reguleerivaid meetmeid võib vaja minna selleks, et tagada GNSSi lisandväärtus maanteeohutusele (nt ohtlike vedude seire, ühistransport kaugliinidel) ja kaubavedude tõhususele või paremale liikluskorraldusele, analüüsib komisjon täiendavalt, kas on otstarbekas esildada direktiivid kaugsõidubusside GNSSi-põhise seire kohta ja GNSSi-põhise multimodaalse logistika kohta;

– komisjon analüüsib, kas selleks, et võtta kasutusele olemasolev autenditud GNSSi-põhine positsioneerimise ning aja- ja kiirusemääramise rakendus, on otstarbekas muuta digitaalseid sõidumeerikuid käsitlevat määrust;

– komisjon analüüsib, kas on vaja võtta vastu direktiiv sõidukite varustamise kohta GNSSi ja raadiosagedustuvastuse (RFID) toel töötava funktsionaalse seadmega, mis võimaldab nii sõiduki täpset autenditud positsioneerimist kui ka elektroonilist identifitseerimist, võttes nõuetekohaselt arvesse privaatsuse ja andmekaitse eeskirju.

Tegevusplaanis sisalduvad 9 horisontaalmeedet, nagu EGNOSe kasutamise edendamine kolmandates riikides või teavitamiskampaania teadlikkuse suurendamiseks kolmandates riikides, avaldavad transpordisektorile samuti suurt mõju. On selge, et kui käsitleda kõiki neid meetmeid koos, on nende potentsiaalne mõju kõigile transpordiliikidele keskpikas ja pikemas perspektiivis märkimisväärne.

Mida oleks nüüd vaja teha?

Komisjonil on parim positsioon selleks, et koordineerida tegevusplaani rakendamist, vältides dubleerimist liikmesriikide tasandil ning tagades kõigi GNSSi rakendustega hõlmatud ELi poliitikavaldkondade üldise arengu.

Seda silmas pidades ning arvestades tohutut majanduslikku mõju, mida EGNOS võib täieliku väljaarendamise ja kasutuselevõtu korral avaldada Euroopa majandusele laiemalt, on vaja astuda kaks järgmist sammu. Esiteks, komisjon peab tegevuskavas toodud meetmed tähtsusjärjekorda seadma.

EGNOS peab katma kogu Euroopa Liitu ning esmajärjekorras tuleb seda laiendada Põhja-, Ida- ja Kagu-Euroopasse. Selleks, et EGNOS oleks transpordi seisukohast täielikult toimiv, peab see katma kogu Euroopa Liidu ja isegi meie lähinaabrid.

Tsiviillennunduse valdkonnas peavad liikmesriigid edendama EGNOSel põhinevate maandumisprotseduuride arendamist ja kasutamist ning EGNOSel põhinevad protseduurid ja teenused tuleb tsiviillennunduse jaoks sertifitseerida esmajärjekorras. See on tõeliselt ühtse Euroopa taeva strateegiline eeldus.

Samuti on selge EGNOSe ja GNSSi oluline panus ohutuse ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmisse, ning sujuvamasse liiklusvoogu maanteetranspordis tänu nende rakendatavusele maanteemaksude kogumiseks.

Lisaks peaks teadlikkuse suurendamine EGNOSe ja Galileo võimalustest merenduses ja tsiviillennunduses valmistama Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ette nimetatud süsteemide ohutuse seisukohast oluliste rakenduste aktsepteerimiseks.

Siiski on ka selge, et ühtegi neist eesmärkidest ei ole võimalik täita ilma piisavate investeeringuteta uurimis- ja teadustegevusse. Siin on meil tegu murettekitava alafinantseerimisega.

Seoses viimase punkti ja kõige eelnevaga korraldas transpordi- ja turismikomisjon 1. detsembril 2010 lühikuulamise GNSSi transpordirakenduste teemal ning kuulas ära kaks eksperti GNSSi tegevettevõtjate seast, kes esindasid vastavalt ühte suhteliselt noort tehnoloogiafirmat ja ühte spetsialisti ettevõtete rahastamise alal selles valdkonnas. Nende sõnul on ELi riskikapitali VKEd alarahastatud ning seitsmenda ja kaheksanda finantsperspektiivi raames on vaja lihtsustatud menetlusi, et tõsta atraktiivsust kommertsettevõtjate jaoks. Lisaks vajab tööstus kindlust jätkuva uurimis- ja arendustegevuse rahastamise osas, mis tuleks 7. finantsperspektiivis taastada oma algsel tasemel. Euroopa Liit on ainus kaubandusblokk, kes ei võimalda oma GNSSi programmile otserahastamist.

transpordi- ja turismikomisjonile

globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis
(2010/2208(INI))

Arvamuse koostaja: Norbert Glante

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) järelrakendustel on suur turupotentsiaal ning et 25 % rakendustest leiab kasutust transpordialal;

B. arvestades, et satelliitnavigatsioonitehnoloogia muudab põhjalikult kõiki transpordiliike, eriti mere-, maismaa- ja õhutransporti, aitab tulemuslikumalt optimeerida liikluskoormust, vähendada CO2-heidet ning parandada logistikat ja liiklusohutust,

C. arvestades, et satelliitnavigatsioonitehnoloogia tuleks kõikide transpordiliikide puhul sünkroonida, säilitamaks vajalikku intermodaalsust näiteks logistikakeskustes, et tagada nõuetekohast kaubavedu,

1. tervitab komisjoni GNSSi rakendusi käsitlevat tegevuskava (KOM(2010)308), mille eesmärgiks on edendada järelrakenduste arendamist sertifitseerimise, standardiseerimise ja tegevuse kooskõlastamise abil nii tööstuse kui ka teiste riikidega, samuti teavitamise, teadlikkuse suurendamise, reguleerimismeetmete rakendamise ja rahastamise suurendamise kaudu;

2. nõuab, et tähtsustataks selliste GNSSi rakenduste väljatöötamist, mis aitaksid suurendada jätkusuutlikkust, nagu näiteks: tõhus transpordi- ja logistikahaldus, teede maksustamine, säästev maakasutuse planeerimine ja ressursihaldus, keskkonnanõuete täitmine ja järelevalve (metsa- ja merekaitse);

3. rõhutab, et GNSS on ELi 2020. aasta strateegia tuumiku osa, mis seostub uuendustegevuse, keskkonnasõbralikuma ja paremini ühitatud majanduse ja majanduskasvu edendamise ning kliimamuutuse ja säästva liikuvuse probleemidega;

4. märgib, et nii nagu internet, on ka GNSSid mitte niivõrd iseseisvad teenused kui pigem võimaldavad teenuseid pakkuda, ergutades majandustegevust, aidates luua lisandväärtust ja töökohti väga erinevates omavahel seotud valdkondades (eel- ja järelturgudel) ning makromajanduslikul tasandil tuua sotsiaalmajanduslikku kasu ühiskonnale tervikuna;

5. rõhutab, et keskmiselt 15 miljonit eurot aastas on GNSSi rakenduste ja teenuste uurimis- ja arendustegevuse vajadusteks ebapiisav ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada GNSSi arendamiseks vajalike vahendite jaoks märksa suurem summa;

6. on arvamusel, et GNSSi programmi käivitamisel on rakenduste väljatöötamiseks väga tähtis stabiilsus, prognoositavus ja läbipaistvus; on seisukohal, et tõhusus, ühilduvus ja koostalitlusvõime on toimiva süsteemi ja toimivate rakenduste olulised tunnusjooned;

7. nõuab sellega seoses EGNOSe (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) ja Galileo süsteemi väljaarendamise paremat kooskõlastamist, et tagada tõhusa ELi süsteemi loomine; nõuab ka väljapoole suunatud kooskõlastamist ja koostööd teiste süsteemidega (näiteks GPS ja Glonass) nii infrastruktuuri kasutamisel kui ka rakenduste väljatöötamisel, et kindlaks teha kõigile kasulikud mõjud ning tagada vajalik ühilduvus ja koostalitlusvõime;

8. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta kasutusele GNSSi vautšerisüsteem, et toetada rakenduse arendajaid tehnilise oskusteabe ja finantsnõustamisega ning lihtsustada nende juurdepääsu olemasolevatele Galileo testimis- ja simulatsioonivõimalustele;

9. kutsub komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveametit (GSA) üles tegema nõuetekohaste pakkumismenetluste, teavituskampaaniate ja tehnosiirdemehhanismide kaudu koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nii kosmosevaldkonnaga seotud kui ka mitte vahetult seotud VKEdega kui GNSSi rakenduste potentsiaalsete lõppkasutajatega;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama GNSSi rakenduste potentsiaalsete arendajate, investorite ja kasutajate suhtlemist;

11. palub komisjonil kaaluda GNSSiga seotud uurimis- ja arendustegevuse täiendava rahastamise võimalust, et soodustada EGNOSel ja Galileol põhinevate rakenduste väljatöötamist ning tagada Euroopa sõltumatus väljaspoolsetest, sõjaväelaste kontrolli all olevatest süsteemidest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Jan Březina, Reinhard Bütikofer, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Romana Jordan Cizelj, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Antonio Cancian, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Oriol Junqueras Vies, Bernd Lange, Vladko Todorov Panayotov, Silvia-Adriana Ţicău, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marit Paulsen

Õigusteave - Privaatsuspoliitika