RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas

5.4.2011 - (KOM(2010)0666 – 05499/2011 – C7‑0032/2011 – 2010/0326(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Janusz Wojciechowski

Muudatusettepanekud

• 001-006 (PDF - 98 KB)
• 001-006 (DOC - 50 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas

(KOM(2010)0666 – 05499/2011 – C7‑0032/2011 – 2010/0326(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0666);

–   võttes arvesse nõukogu 26. jaanuari 2011. aasta kirja, milles nõukogu pidas vajalikuks õigusliku aluse muutmist ja palus, et Euroopa Parlament võtaks vastu seisukoha komisjoni ettepaneku suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel (05499/2011 - C7-0032/2011);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2011. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse muutmise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0121/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
Selgitus
Algne ettepanek põhineb direktiivi 92/119/EÜ artiklist 15 tuleneval õiguslikul alusel, mille kasutamine ei oleks aluslepinguga kooskõlas. Vastavalt Lissaboni lepingule jagavad parlament ja nõukogu seadusandlikku funktsiooni (Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 1) ja põllumajanduse valdkonnas kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2).
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Volitus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega),[1] eriti selle direktiivi artikli 15 teist taanet,	välja jäetud
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Selleks et uusi eeskirju saaks kohaldada 2011. aasta vaktsineerimishooajal, peaks käesolev direktiiv jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprillil 2011. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2011. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nad kohaldavad neid norme alates 1. maist 2011.	Nad kohaldavad neid norme hiljemalt alates 1. juulist 2011.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• [1]  Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

SELETUSKIRI

Praegune olukord

Lammaste katarraalne palavik on haigus, mis tabab mäletsejalisi (veised, lambad ja kitsed). 2000. aastate algusest on mitmes liikmesriigis, sealhulgas Euroopa kesk- ja põhjaosas esinenud epideemialaineid, mis on tekitanud suurt kahju loomade suremuse tõttu ja elusloomadega kauplemise raskendamise tõttu.

Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/75/EÜ on kehtestatud erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, sh vaktsineerimiseeskirjad. Need eeskirjad tuginevad kogemustele, mis on saadud nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamisel – need olid ainsad vaktsiinid, mida kasutati kümme aastat tagasi, kui direktiiv vastu võeti. Need vaktsiinid võivad tuua kaasa vaktsiini viiruse soovimatu leviku ka vaktsineerimata loomadele. Seepärast on vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ vaktsineerimine lubatud ainult kindlaksmääratud piirkondades, kus haigus on esinenud ja kus on kehtestatud loomade liikumispiirangud.

Viimase paari aasta jooksul aga on kättesaadavaks muutunud inaktiveeritud vaktsiinid. Erinevalt nn nõrgestatud elusvaktsiinidest ei kaasne inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsiini viiruse soovimatu leviku ohtu, seega saab neid edukalt kasutada ka mujal kui ainult piirkondades, kus kehtivad loomade liikumispiirangud.

Komisjoni ettepaneku eesmärk ja kohaldamisala

Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise eeskirjad paindlikumaks, eeskätt lubades kasutada inaktiveeritud vaktsiine piirkondades, kus ei kehti loomade liikumispiirangud.

Raportööri seisukoht

Raportöör toetab komisjoni ettepaneku sisu. See leevendaks teatud piiranguid, mis on muutunud ebavajalikuks, arvestades viimaseid arenguid vaktsiinitootmises. Uued eeskirjad aitaksid liikmesriikidel vaktsineerimist tõhusamalt kasutada, et kontrollida lammaste katarraalse palaviku levikut ja vähendada koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab.

Raportöör on seisukohal, et komisjoni algses ettepanekus kasutatud õiguslikku alust tuleks muuta. Raportöör toetab nõukogu 26. jaanuari 2011. aasta kirjas esitatud seisukohta, et õigusakt direktiivi 2000/75/EÜ muutmiseks tuleks võtta vastu kaasseadusandjate poolt seadusandliku tavamenetluse korras vastavalt artikli 43 lõikele 2.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Paolo De Castro

Esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas (KOM(2010)0666 – C7-0032/2011 – 2010/0326(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Edastasite oma 10. veebruari 2011. aasta kirjas soovi, et õiguskomisjon esitaks vastavalt kodukorra artikli 37 punktile 2 arvamuse eespool nimetatud komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kavandatava muutmise kohta, mille tagajärjel saaks nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ artikli 15 asemel õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 28. veebruari 2011. aasta koosolekul.

Taust

Komisjon esitas nõukogule 15. novembril 2010. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees küsis 18. novembril 2010. aastal Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamust ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta ning õigusteenistus vastas 25. novembril. Järgnevalt saatis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees komisjonile ja nõukogule kirja, milles ta väljendas tõsist kahtlust ettepaneku vastuvõtmise menetluse kohta. Ta palus komisjonil oma ettepanek tagasi võtta ja nõukogul ettepanekut mitte vastu võtta, vaid oodata, kuni komisjon esitab uue ettepaneku. Uue ettepaneku aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Kirjas rõhutati, et komisjon oli kasutanud teisesest õigusest tulenevat õiguslikku alust, mis „(…) näib olevat ebaseaduslik, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat (eelkõige kohtuasjas C-133/06 6. mail 2008 langetatud otsust)” ning väideti veel, et „(…) Lissaboni lepingu järgselt jagab parlament nõukoguga seadusandlikku funktsiooni ning pärast EÜ asutamislepingu artikli 202 tühistamist ei ole nõukogul enam ainuisikulist seadusandlikku pädevust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaldamisalasse jäävad põllumajanduse valdkonna seadusandlikud aktid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.”

Ettepanekut arutas 2. detsembril 2010 nõukogu juhtivate veterinaarametnike töörühm. Töörühma kohtumisel soovitas nõukogu õigusteenistus delegatsioonidel hoiduda teisese õigusliku aluse kasutamisest ja andis nõu, et ettepaneku õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Eeltoodut arvesse võttes otsustas nõukogu, et ei kasuta komisjoni poolt esitatud õiguslikku alust. Komisjon selgitas, et ei ole alust eeldada, et ta suudaks ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue, ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2 põhineva ettepaneku sellise aja jooksul, mis lubaks parlamendil ja nõukogul ettepaneku vastu võtta 2011. aasta vaktsineerimiskampaania ajaks.

Võttes arvesse eesmärgi kiireloomulisust, edastas nõukogu Euroopa Parlamendi presidendile adresseeritud 26. jaanuari 2011. aasta kirjas ettepaneku parlamendile ja soovitas kaasseadusandjatel muuta direktiivi õigusliku aluse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikeks 2. Nõukogu palus Euroopa Parlamendil võtta seisukoht komisjoni ettepaneku suhtes nimetatud õiguslikul alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Komisjoni esindajad andsid selgelt mõista, et komisjon ei ole sellise lähenemise vastu.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon vastutava komisjonina kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust vastavalt nõukogu soovitusele.

I. Kõnealused õiguslikud alused

Komisjoni ettepaneku aluseks on nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega[1], artikkel 15, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 15

Erandina käesoleva direktiivi üldsätetest:

– on konkreetsed normid sigade vesikulaarhaiguse tõrje ja likvideerimise meetmete kohta sätestatud II lisas,

– võtab konkreetsed normid seoses iga muu I lisas loetletud haiguse tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku.”

I lisa pealkiri on „Haigused, millest tuleb teatada” ja see lisa hõlmab lammaste katarraalset palavikku.

Nõukogu ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon esitasid ettepaneku kasutada õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2, mis on sõnastatud järgmiselt: „2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.” (Rõhuasetus lisatud)

II. Komisjoni valitud õiguslik alus

Komisjon tegi ettepaneku kasutada õigusliku alusena nõukogu direktiivi 92/119/EMÜ artiklit 15, ehk nn teisest õiguslikku alust. Komisjon selgitab õigusliku aluse valikut seletuskirjas järgmiselt: „Direktiivi 2000/75/EÜ õiguslik alus on nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega – põhiõigusakt) artikli 15 teine taane, milles on sätestatud, et nõukogu võib võtta konkreetsed normid seoses I lisas loetletud haiguste tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku. Kuna põhiõigusakt, mis on käesoleval juhul õiguslik alus, kehtib endiselt, ei mõjuta selle õigusaktiga nõukogule antud volituste õiguspärasust Lissaboni lepingu jõustumine ja nõukogu volitused jäävad kehtima.” (Rõhuasetus lisatud) Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi peadirektori 15. novembri 2010. aasta kirjas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehele kasutati sarnast sõnastust: „Nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, õiguslik alus sisaldub nõukogu direktiivis 92/119/EMÜ, milles on sätestatud, et nõukogu võib võtta konkreetsed normid seoses hulga loomahaiguste, sealhulgas lammaste katarraalse palaviku tõrje ja likvideerimise meetmetega vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võttes aluseks komisjoni ettepaneku. Kuna põhiõigusakt, mis on käesoleval juhul õiguslik alus, kehtib endiselt, ei mõjuta selle õigusaktiga nõukogule antud volituste õiguspärasust Lissaboni lepingu jõustumine. Neil põhjustel on komisjoni ettepanek suunatud ainult nõukogule.”

III. Euroopa Kohtu lähenemisviis

Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatavad põhimõtted. Esiteks, pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, siis on õige õigusliku aluse valik konstitutsioonilise tähtsusega[2]. Teiseks, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 tegutseb iga institutsioon talle aluslepingutega antud volituste piires[3] ning ühenduse institutsioonide tahte kujundamisega seotud normid on sätestatud asutamislepingutes ning need ei ole liikmesriikide ega institutsioonide endi käsutuses[4].

Euroopa Kohus keelas oma 6. mai 2008. aasta otsuses kohtuasja C-133/06 kohta ELi institutsioonidel kasutada teisest õiguslikku alust:

„56  Kui pidada lubatavaks, et institutsioonil on võimalus kehtestada tuletatud õiguslikke aluseid – kas akti vastuvõtmisel kohaldatava menetluse rangemaks muutmise või lihtsustamise suunas –, tähendaks see talle suurema seadusandliku pädevuse andmist kui see, mis on asutamislepinguga ette nähtud.

57    Ühtlasi võimaldaks see vastaval institutsioonil kahjustada institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet, mille kohaselt on nõutud, et iga institutsioon arvestab oma pädevuse teostamisel teiste institutsioonide pädevusega (22. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas C-70/88: parlament vs. nõukogu, EKL 1990, lk I-2041, punkt 22).”

Euroopa Kohtu otsusest järeldub, et ELi seadusandja võib seadusandliku akti vastuvõtmisel toimida üksnes aluslepingutes sätestatud korras ja ei tohi iseseisvalt kehtestada täiendavat õiguslikku alust või menetlusi akti vastuvõtmiseks.

IV. Kavandatavate meetmete eesmärk ja sisu

Ettepaneku eesmärgiks on muuta nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks[5], mis võeti vastu nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega) artikli 15 alusel. Direktiiv 92/119/EÜ võeti vastu põllumajandusvaldkonna meetmena Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 43, nüüdse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 alusel.

Tuleb märkida, et õigusakti õigusliku aluse valik ei olene niivõrd asjaomase institutsiooni veendumusest, kuivõrd taotletavast eesmärgist, kuid peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida on võimalik kohtulikult läbi vaadata[6], nagu meetme eesmärk ja sisu[7].

Ettepaneku eesmärk on võtta kasutusele lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise täiendavaid võimalusi ning „vähendada selle haiguse negatiivset mõju põllumajandussektorile” (ettepaneku põhjendus 5). Seega kuulub ettepanek põllumajanduspoliitika alla ja tema õiguslikuks aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

V. Järeldus

Lõplik seisukoht on, et ettepaneku kehtivaks õiguslikuks aluseks ei saa olla direktiivi 92/119/EMÜ artikkel 15, vaid selleks tuleb võtta ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Õiguskomisjon otsustas 28. veebruari 2011. aasta koosolekul ühehäälselt[8] 14 häälega soovitada ettepaneku õigusliku alusena kasutada ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

• [1]  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.
• [2]  Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; otsus kohtuasjas C-370/07: komisjon v. nõukogu, punkt 46-49; arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.
• [3]  Otsus kohtuasjas C-403/05: parlament v. komisjon [2007] EKL I-9045, punkt 49, ning selles viidatud kohtuasjad.
• [4]  Otsus kohtuasjas C-68/86: Ühendkuningriik v. nõukogu, EKL 1988, lk 855, punkt 38.
• [5]  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.
• [6]  Otsus kohtuasjas C-45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 11.
• [7]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-2867, punkt 10.
• [8]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Piotr Borys, Franēoise Castex, Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Eva Lichtenberger, Toine Manders, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Bernhard Rapkay, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka.

MENETLUS

Pealkiri	Lammaste katarraalse palaviku vastane vaktsineerimine
Viited	05499/2011 – C7-0032/2011 – 2010/0326(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 3.2.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Janusz Wojciechowski 26.1.2011
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 28.2.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	14.3.2011
Vastuvõtmise kuupäev	4.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Liam Aylward, José Bové, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Giancarlo Scottà, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Salvatore Caronna, Christa Klaß, Hans-Peter Mayer
Esitamise kuupäev	5.4.2011