RAPORT Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (1.4.2011)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

15.4.2011 - (2011/2043(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Jean-Pierre Audy

Menetlus : 2011/2043(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0160/2011

Esitatud tekstid :

A7-0160/2011

Arutelud :

PV 06/06/2011 - 18
CRE 06/06/2011 - 18

Hääletused :

PV 07/06/2011 - 8.10
CRE 07/06/2011 - 8.10
PV 08/06/2011 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0256

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta

(2011/2043(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige nende teadusuuringutega seotud artikleid;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust, mis käsitleb Euroopa Ühenduse (millest pärast Lissaboni lepingut on saanud Euroopa Liit) teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007—2013)[1];

– võttes arvesse eelkõige eespool nimetatud otsuse artiklit 7, mis on seotud seitsmenda raamprogrammi järelevalve, hindamise ja läbivaatamisega;

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõiget 2, mille kohaselt olukorra muutudes raamprogrammi kohandatakse või täiendatakse;

– võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2011. aasta teatist „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vastuseks eksperdirühma aruandele teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta ning eksperdirühma aruandele riskijagamisrahastu vahehindamise kohta” (KOM(2011)0052);

– võttes arvesse Euroopa Liidu nõukogu 3074. istungil (konkurentsivõime (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos)) 9. märtsil 2011. aastal vastu võetud järeldusi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (7. raamprogramm), sealhulgas riskijagamisrahastu vahehindamise kohta;

– võttes arvesse eksperdirühma 12. novembri 2010. aasta lõpparuannet seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta;

– võttes arvesse oma 11 novembri 2010. aasta resolutsioon teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta[2];

– võttes arvesse eksperdirühma 2009. aasta veebruari aruannet teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda raamprogrammi (2002–2006) hindamise kohta;

– võttes arvesse ekspertkomisjoni 23. juuli 2009. aasta aruannet „Teel maailmatasemel eesliini teadusuuringute organisatsiooni suunas – Euroopa Teadusnõukogu struktuuride ja mehhanismide hinnang”;

– võttes arvesse sõltumatute ekspertide rühma 31. juuli 2010. aasta aruannet riskijagamisrahastu (RSFF); vahehindamise kohta;

– võttes arvesse ekspertkomisjoni 20. detsembri 2010. aasta aruannet innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõtte esimese vahehindamise kohta;

– võttes arvesse ekspertkomisjoni 30. juuli 2010. aasta aruannet ARTEMISe ja ENIACi ühiste tehnoloogiaalgatuste esimese vahehindamise kohta;

– võttes arvesse sõltumatu toimkonna 2010. aasta detsembri aruannet intelligentse elukeskkonna ühisprogrammi vahehindamise kohta;

– võttes arvesse Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 27.–28. jaanuaril 2011 vastu võetud arvamust teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta;

– võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni määrusega (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi) teadus- ja uuendustegevuseks ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks eraldatud vahendite koostoime rakendamise kohta linnades ja piirkondades, samuti liikmesriikides ja liidus[3];

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. novembri 2007. aasta eriaruannet nr 9/2007 „Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide hindamise kohta - kas komisjoni lähenemisviisi on võimalik parandada?”;

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2009 ühenduse teaduspoliitika pädevusvõrgustike ja integreeritud projektide kohta;

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 2/2010 „Ettevalmistavate uuringute ja uute infrastruktuuride rajamise toetuskavade mõjusus kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames”;

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. septembri 2010. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine””;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0160/2011),

A. arvestades, et Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (7. raamprogramm) on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit;

B. arvestades vajadust võtta arvesse 7. raamprogrammi vahekokkuvõttest tulenevaid arenguid seoses mitmete muudatustega pärast selle läbirääkimisi ja vastuvõtmist 2006. aastal (uued institutsioonid, uued poliitilised organid, majanduskriis) ning samuti seoses selle kehtivusaja lõpuni olemasolevate rahasummade olulisusega;

C. arvestades, et Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa teadusruumi loomine Euroopa poliitika üheks konkreetseks vahendiks;

D. arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegias on teadustegevus ja innovatsioon aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu peamine vahend;

E. arvestades, et teadustegevus on majandusliku tugevuse muundamine teadmisteks, samas kui uuendustegevus on vastupidine protsess, mille käigus muudetakse teadmised majanduslikuks tugevuseks;

F. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad eraldama vahendeid, et astuda ühiselt vastu peamistele ühiskondlikele, majanduslikele, keskkonnaalastele, demograafilistele ja eetilistele probleemidele, millega Euroopa rahvad silmitsi seisavad, nagu demograafiline vananemine, tervishoid, toiduga varustatus, säästev areng, suured keskkonnaalased väljakutsed jne, ning arvestades, et leitud lahendused peavad üksikisikuid motiveerima oma tegevuse eest suuremat vastutust võtma;

G. arvestades, et investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on parim võimalik pikaajaline vastus praegusele majandus- ja finantskriisile, võimaldades ELil saada maailma tasandil konkurentsivõimelisi oskusi omavaks ühiskonnaks;

H. arvestades, et Euroopa konkureerib selliste majandusjõududega nagu Hiina, India, Brasiilia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, ning arvestades, et meie võime ühendada ja koordineerida oma püüdlusi – eelkõige teadustegevuse valdkonnas – Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel määrab väga suures osas ära meie majandusliku konkurentsivõime ja seega ka võimaluse rahastada meie sotsiaalseid püüdlusi ning pidada kinni meie kohustustest seoses Euroopa kodanike heaolu ja keskkonnakaitse tagamisega;

I. arvestades, et kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas on võrreldes muude ülemaailmsete suurjõududega madalad, seda muu hulgas ebapiisavate erainvesteeringute ja innovatsioonisõbralike raamtingimuste puudumise tõttu; arvestades, et 7. raamprogrammi atraktiivsust tööstussektori jaoks ja teadustegevuse kasutamist majanduse hüvanguks ei ole seega täielikult tutvustatud; arvestades, et lisaks rahasummadele on ilmselgelt vaja ka paremat koordineerimist ja kaasrahastamist liidu, liikmesriikide vahel ja piirkondade vahel, austades täielikult liikmesriikide eripära ja nende eetilisi valikuid;

J. arvestades, et Euroopa koostöö sisuks on avaliku sektori investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni üksnes suhteliselt madalal tasemel;

K. arvestades, et parem suhe akadeemiliste, teadus- ja tööstusringkondade vahel on hädavajalik, et võimaldada teadustegevuse tulemuste paremat muundamist toodeteks ja teenusteks, mis soodustavad majanduskasvu ja toovad kasu ühiskonnale tervikuna;

L. arvestades, et 7. raamprogrammi tuleks kujundada samade üldpõhimõtete alusel nagu Euroopa teadusruumi;

M. arvestades, et programmi 54,6 miljardist eurost võeti esimesel neljal aastal (2007–2010) kulukohustusi 25,8 miljardi euro ulatuses, mis teeb keskmiselt 6,5 miljardit eurot aastas, ning et viimase kolme aasta jooksul (2011–2013) tuleb kulukohustusi võtta 28,8 miljardi euro ulatuses, mis teeb keskmiselt 9,6 miljardit eurot aastas;

N. arvestades, et aastad 2011–2013 on nõrgad aastad, mis nõuavad kohest erilist tähelepanu seoses konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse teguritega, mille olulised komponendid on teadustegevus ja innovatsioon;

O. arvestades, et haldusjuhtimise keerukus, märkimisväärne bürokraatia, läbipaistvuse puudumine, ebatõhusus ja põhjendamatud viivitused jäävad 7. raamprogrammi peamisteks puudusteks ning pärsivad tugevalt teadlaste, tööstuse ja VKEde motivatsiooni programmis osaleda ja et seetõttu peaks otsustava edasimineku saavutamine lihtsustamisel olema üks tähtsamaid prioriteete;

P. arvestades, et 40% naisteadlaste osalemise eesmärk 7. raamprogrammis on ambitsioonikas ja õige eesmärk; arvestades, et naisteadlaste praegune 25,5% suurune osalus 7. raamprogrammi teadusprojektides on pettumust valmistav,

1. väljendab heameelt kvaliteedi üle 7. raamprogrammi ja riskijagamisrahastu vahehindamise kohta koostatud eksperdihinnangutes, mis hõlmavad tegevuste kvaliteeti, rakendamist ja saavutatud tulemusi, hoolimata eksperdirühmadele antud volituse üldisest iseloomust; juhib siiski tähelepanu, et hindamine ei hõlmanud liikmesriikide ja liidu meetmetest koosnevat üldist tervikut;

2. ei mõista komisjonipoolset viivitust, kes avaldas oma teatise 9. veebruaril 2011, kuigi tal oli kohustus seda teha hiljemalt 2010. aastal, ning avaldab kahetsust komisjoni teatise nõrkuse üle, võttes arvesse hetkeprobleeme, eelkõige praegust majanduskriisi olukorda, summasid, mille osas ei ole 7. raamprogrammi raames veel kulukohustusi võetud jne;

3. palub komisjonil järgida eelkõige eksperdirühma esitatud kümmet konkreetset soovitust;

4. rõhutab vahehindamise käigus tehtud järelduste suhtelisust, arvestades, et suuremat osa 7. raamprogrammi vahenditest ei ole veel eraldatud, algatatud projektid jätkuvad endiselt ning muud 7. raamprogrammi alusel rahastatavad projektid kestavad kauem kui programm;

Seitsmenda raamprogrammi tulemused

5. on seisukohal – hoolimata tõsiasjast, et Euroopa jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees –, et 7. raamprogrammi saavutatud tulemused väljendavad Euroopa lisaväärtust, pidades silmas teadus- ja arendustegevust Euroopas; kutsub komisjoni siiski üles suurendama oma jõupingutusi, et edastada teavet edukate tulemuste kohta liikmesriikidele, teadusringkondadele ja Euroopa kodanikele;

6. taunib tõsiasja, et puudub meetod, millega hinnata, kui palju on 7. raamprogrammi rahastatud projektid edendanud teaduslikult põhjendatud teadmisi;

7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi 7. raamprogrammi kohta teabe edastamiseks (sealhulgas kasutades uusi tehnoloogiaid, nagu arukad teadusteabe teenused), osalemist puudutavale teabele juurdepääsu lihtsustamiseks, teadustegevuse tulevastest probleemidest teavitamiseks ja teadustöö tulemuste levitamiseks; toetab komisjoni algatusi edendada avatud juurdepääsu avalikest vahenditest rahastatud teadustegevuse tulemustele, kus see on asjakohane ja võimalik seoses intellektuaalomandi õigustega;

8. väljendab heameelt osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel; avaldab siiski kahetsust, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad ja ei soodusta taotluste esitamist, eelkõige VKEde jaoks, mis etendavad olulist rolli teadustegevuse tulemuste muundamisel toodeteks ja teenusteks; usub, et haldus- ja finantseeskirjade lihtsustamine ning projektid ja menetlused, mis vastavad paremini VKEde vajadustele, võiks seda olukorda parandada;

9. märgib, et käsitlevate eesmärkide ja teemade arvu pidev suurenemine ja vahendite mitmekesistamine on laiendanud 7. raamprogrammi ulatust ja vähendanud selle võimet teenida konkreetset Euroopa eesmärki;

10. kiidab heaks eriprogrammi „Koostöö” tugevdamise, mis on oluline seoses praeguste teaduslike ja tehnoloogiliste probleemidega; rõhutab selle rolli teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kriitilise massi arendamisel, mida ei ole sellisel viisil võimalik saavutada riiklikul/piirkondlikul tasandil, tõestades sellega Euroopa lisaväärtust; usub, et riikidevaheline teadustöö alane koostöö peaks jääma prioriteediks; soovitab rakendada „tulevaste ja kujunemisjärgus olevate tehnoloogiate” kava ja laiendada nn teekaartide kasutamine kõikidele teemavaldkondadele; nõuab rohkem paindlikust taotluste teemade ning rahastamise künniste ja ülemmäärade kehtestamisel, eristades suuri projekte väikestest; rõhutab, et praegune koostöö programm on liiga kitsas ja teemad suurte ühiskondlike probleemidega tegelemiseks sageli liiga konkreetsed; soovitab tagada järgmises raamprogrammis laiema teemakäsitlusega konkursid;

11. rõhutab, et tõhus tegelemine kasvavate ühiskondlike probleemidega eeldab ka laiemaid valdkondadevahelisi perspektiive; rõhutab, et sotsiaal- ja humanitaarteadustel on väga oluline osa ELi ees seisvatele suurtele probleemidele reageerimisel; avaldab kahetsust, et peatükis „Koostöö“ määratletud väga konkreetsed ja kitsad sotsiaalmajandus- ja humanitaarteaduste alased projektikonkursid raskendavad olulisel määral uusi ja innovaatilisi teadusuuringuid selles valdkonnas;

12. teeb ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ettepaneku keskendada 7. raamprogrammist toetatav teadustegevus ELi kõige kiireloomulisemate probleemidega tegelemisele 7. raamprogrammi peatükis „Koostöö” määratletud sektorites: tervishoid (sh kliinilised ja ennetavad uuringud ning meditsiini tehnoloogia), toiduained ja biotehnoloogia (sh toidu ohutus), info- ja sidetehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia, energeetika (sh energiatõhusus, arukad võrgud, taastuvenergia, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, energiatehnoloogia strateegiline kava ja biogaasi kasutamine), keskkond (sh kliimamuutus, vesi, pinnas, metsad), säästev transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, kosmos ja julgeolek;

13. teeb ettepaneku tõhustada teadusalast koostööd, näiteks eriprogrammi „Koostöö” raames rahastatavaid tegevusi; nõuab väikeste ja keskmise suurusega projektide ja partnerite konsortsiumide moodustamise võimalust, mis annab lisaks teaduse tipptaseme tugevdamisele võimaluse tõhusalt koordineerida; rõhutab, et teadusalase koostöö lähenemisviis peab jääma raamprogrammi keskseks elemendiks;

14. tunneb heameelt peatükis „Ideed” Euroopa Teadusnõukogu (ETN) poolt saavutatud paljulubavate tulemuste üle ning ETNi rolli üle Euroopa teadustegevuse nähtavuse ja atraktiivsuse tugevdamisel; avaldab kahetsust erasektori vähese osalemise ja kaasatuse üle ETNis; kutsub komisjoni üles suurendama ETNi rahastamist (mis suurendab ka edunäitajaid) ning hindama võimalusi ETNi struktuuride ja mehhanismide edasiarendamiseks, sealhulgas ETNi muutmist otsustusõigusega sõltumatuks juriidiliseks isikuks, mis on otseselt vastutav oma teadusalase strateegia ja haldusjuhtimise eest ning mida võiks kasutada ka katseprojektina teistele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisasutustele suurema sõltumatuse andmisel; toetab suuremat läbipaistvust sõltumatu teadusnõukogu määramise protsessis ja ekspertide kogude koosseisu valimisel; soovitab ETNil jätkata tipptasemel üksikteadlaste tugevat toetamist; kutsub ETNi siiski üles võimaldama ka meeskonnapõhiste projektide toetamist, seda alati tingimusel, et sellised projektid tekivad alt-üles protsesside käigus;

15. avaldab toetust peatükis „Inimesed” esitatud Marie Curie meetmetele, mis on teadlastele nende karjääris väga väärtuslikud, tagavad individuaalsed alt-üles suunatud teadusuuringud väga laia teemade spektri piires, lõpetavad ajude äravoolu ning muudavad teaduskarjääri nii Euroopa kui ka kolmandate riikide paljutõotavate noorteadlaste jaoks ligitõmbavamaks; võttes arvesse, et taotluste arv ületab võimalusi suhteliselt suurelt, soovitab jätkata Marie Curie liikuvusprogrammi, eraldades sellele 7. raamprogrammi raames lisavahendeid, et suurendada veelgi teadlaste ja doktoriõppe üliõpilaste liikuvusvõimalusi (kaasa arvatud akadeemiliste ringkondade ja erasektori vahel või liikmesriikide vahel, võttes kasutusele näiteks nn teadlase kaardi süsteemi, kus teadusuuringuteks eraldatud raha liigub koos teadlastega); usub siiski, et Marie Curie meetmete raames on erinevate meetmete piires ka lihtsustamisruumi; avaldab kahetsust, et suurem osa ELis tehtavast teadustööst toimub endiselt ebakindlates töötingimustes;

16. on seisukohal, et Euroopas teadustegevusega tegelevate inimressursside suurendamiseks on vaja muuta kutsealane karjäär kõnealuses valdkonnas atraktiivsemaks, kõrvaldades haldustõkked ja tunnustades saavutusi ning koolitusaega ja tööd ükskõik millises teaduskeskuses; ergutab selleks komisjoni ja liikmesriike looma ühist süsteemi teadlaste pädevuse ja karjääri hindamiseks ning ülikoolide tulemuste hindamiseks; kinnitab veel kord haridusse, koolitusse ja oskuste arendamisse investeerimise ning hariduse, teadustöö ja innovatsiooni vaheliste sidemete täiendamise olulisust;

17. väljendab muret peatüki „Võimekus” eesmärkide ebaühtluse ja sellest tulenevate probleemide pärast, eelkõige seoses rahvusvahelise koostööga ning edusammudega peamiste teadustöö infrastruktuuride (ESFRI) alal; on seisukohal, et VKEde ja innovatiivsete VKEde kasuks võetavaid meetmeid on selgelt vaja, ning palub komisjonil vähemalt säilitada need meetmed ja nendega seotud eelarve, astudes samas samme nende rakendamise parandamiseks; on seisukohal, et infrastruktuuri projektid ERA-NET ja ERA-NET+ ning artiklil 185 põhinevad algatused täidavad oma rolli Euroopa teadusruumi struktureerimisel;

18. tunnistab, et ühised tehnoloogiaalgatused suurendavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; avaldab kahetsust õiguslike ja haldustõkete (juriidiline isik, finantseeskirjad ja teatavatel juhtudel ka intellektuaalomand) üle, mis võivad paljude oluliste teadustöö tegijate ning VKEde jaoks osalemisel takistuseks osutuda; avaldab samuti kahetsust ühiste tehnoloogiaalgatuste algusjärgule omase heterogeense juhtimise ja õigusstruktuuride ning suurte tegevuskulude üle; kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi, kui nad on andnud nõusoleku ühiste tehnoloogiaalgatuste kaasrahastamiseks; kutsub komisjoni üles lihtsustama 7. raamprogrammi mudeli alusel kõikide ühiste tehnoloogiaalgatuste sarnase kategooria osalejatele kehtivaid eeskirju ja rahastamismäärasid, sealhulgas riikidepoolset kaasrahastamist; soovib olla suuremal määral kaasatud nende vahendite poliitilisse järelevalvesse, seda eelkõige osalemise ja tegevuste piisava tasakaalu tagamiseks; rõhutab, et need algatused ei tohiks tuua kaasa riikliku rahastamise allhanget ja peaksid jääma riigiabi ja konkurentsieelset etappi käsitlevatesse õiguslikesse piiridesse;

19. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile selge ja üksikasjalik teave ühiste tehnoloogiaalgatuste toimimise kohta, tuues iga juhtumi puhul välja nende õigusliku seisundi, juhatusse kuuluvad isikud ja tegevuse;

20. tunnistab mitte piisavalt konkreetsete projektikonkursside (alt-üles lähenemisviis) süstemaatilisemat kasutamist, et tagada teadustegevuse pikaajaline võimekus; rõhutab siiski vajadust säilitada tasakaal nende kahe lähenemisviisi (alt-üles ja ülevalt-alla) vahel, millest kummalgi on konkreetsed vajadused; rõhutab teadustegevuse eesmärkide püstitamisel vajadust konsulteerida teadlaste, tööstuse ja kodanikuühiskonna osalejatega ning teha nendega koostööd;

21. usub, et võttes eelkõige arvesse ELi 2020. aasta strateegiat ja „aruka majanduskasvu” eesmärki, on vaja välja selgitada ühised teadustöö valdkonnad nende hulgast, mis on kõige paljutõotavamad selliste konkreetsete rakenduste tasandil, mis võimaldavad eetilisest küljest kõige laialdasemat jagamist; rõhutab, et need valdkonnad võiksid moodustada osa ELi rahastatavast ühisest teadustöö platvormist, mida toetab ühine andmevahetusvõrgustik ning mida tuleks pidada suurt tähtsust omavaks ja prioriteetse huvi objektiks;

22. taunib asjaolu, et teadustöö rahastamine Euroopas on endiselt äärmiselt killustatud ja rahastamine toimub mitmetest liikmesriikide ja ühenduse allikatest, mis kohaldavad erinevaid prioriteete, hindamiskriteeriume, määratlusi ja menetlusi, põhjustades tarbetut kattumist, segadust, vigu ja kriitilise massi puudumist; palub komisjonil ja nõukogul asetada koostöö ja kooskõlastamise küsimused ELi ja riiklike eri programmide vahel oma eesmärkide hulgas esmatähtsale kohale; palub komisjonil läbi viia analüüs, et parandada seost Euroopa ja riiklike meetmete vahel, sealhulgas võimalikku kooskõlastamist projektikonkursside sõnastamise ja projektide hindamise etapis, ning teha kindlaks riikide eeskirjad või seadused, mis takistavad rahvusvahelise teaduskoostöö projektide finantsjuhtimist või muudavad seda keerulisemaks; palub, et projektikonkursid, sealhulgas 2011. aasta juuli projektikonkursid korraldataks liikmesriikidega konsulteerides, et need ei dubleeriks ega konkureeriks riikide algatustega, vaid täiendaks neid; on selles osas seisukohal, et ERA-NET-kava tuleks tugevdada vahendina, millega toetatakse tipptaset ja kriteeriumide väljatöötamist kvaliteedinäitajate jaoks, mis on programmide või ühisettevõtete vahelise kooskõlastamise aluseks; soovitab, et 7. raamprogramm peaks täiendama ühises kavandamises osalevate riiklikke programme haldavate osaliste jõupingutusi, et minna teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise raamprogrammide puhul projekti haldamise mõtteviisilt üle programmi haldamise mõtteviisile, eiramata aga seejuures väikeste projektide haldamist; usub, et selleks, et ühine kavandamine oleks edukas, tuleks projektid valida pädevuse alusel, need peaksid olema kohandatud vastavalt iga sektori eripäradele, komisjoni koordineerivat rolli tuleks tugevdada ja osalevad liikmesriigid peaksid täitma omale võetud finantskohustusi; palub, et 7. raamprogrammi kolm viimast aastat pühendataks Euroopa teadusruumi struktureerimisele kaasa aitamisele;

23. on skeptiline tõsiasja suhtes, et sageli on võimalik rahastada ühte – ja ainult ühte – pakkumist konkursi kohta, kuna selle tulemusena lähevad raisku suurepäraste pakkumiste ettevalmistamisse ja hindamisse investeeritud ressursid ning jäävad rahastamata mõned suurepärased ideed; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi suurepäraste, kuid mittevalituks osutunud pakkumiste rahastamiseks, kasutades selleks teadustegevuse lisaeelarvet (kohandatud teadusfondi), mida toetavad liikmesriigid, piirkondlikud ja struktuurifondid ning erasektor;

24. rõhutab Teadusuuringute Ühiskeskuse otseste meetmete olulisust ning nende panust tuumaenergeetika säästvasse arendamisse, konkurentsivõimesse, turvalisusesse ja ohutusse;

25. tunnistab Musta mere vastastikuse ühendamise projekti tähtsust piirkondliku teadus- ja haridusvõrgustiku loomisel laiemas Musta mere piirkonnas ning selle ühendamisel üleeuroopalise teadusvõrgustikuga GEANT ja kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Musta mere piirkonna teadusprojekte, nagu HP-SEE, SEE-GRID, SCENE, CAREN ja BSRN;

26. palub komisjonil tagada 7. raamprogrammi ja tulevase finantsraamistiku kontekstis globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakenduste ja teenuste alase teadus- ja arendustegevuse piisav rahastamine;

27. rõhutab, et kogu 7. raamprogrammi raames tehtavat teadustööd tuleb teha Euroopa hartas väljendatud põhiõiguste kohaselt; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks koheselt kättesaadavaks kõik projektiga INDECT (teadustöö projekt, mida rahastab 7. raamprogramm ja mille eesmärk on arendada välja automaatne seiresüsteem, mis jälgib pidevalt veebisaite, valvekaameraid ja üksikuid arvutisüsteeme) seotud dokumendid ja määratleks selge ja range mandaadi INDECTi teadustöö eesmärgi, rakendamise ja lõppkasutajate kohta; rõhutab, et enne kui on tehtud põhjalik uuring võimalike mõjude kohta põhiõigustele, ei tohiks INDECTi 7. raamprogrammist rahastada;

Osalemine 7. raamprogrammis

28. rõhutab, et tööstus ei osale suuremal määral kui eelnevates raamprogrammides, eelkõige peatükis „Koostöö”; palub seetõttu komisjonilt üksikasjalikku analüüsi programmi suutlikkuse kohta võimendada paremini erasektori investeeringuid;

29. usub, et projektikonkursside menetlused uute partnerite leidmiseks peaksid põhinema peamisel eeldusel, et ettevõtetel ja osavõtvatel teadlastel on sügavaimad teadmised projektist ja sellest, millist partnerit sellel vaja on, ning selle asemel, et sundida neid jälgima hindamisekspertide pingeridasid, peaks komisjon hindama kirjalikku selgitust konsortsiumi valikul;

30. tervitab 7. raamprogrammi tulemusi VKEde jaoks, seda nii seoses VKEde toetusmeetmetega peatükis „Võimekus”, programmiga „Eurostars” kui ka peatükis „Koostöö” kehtestatud 15% eesmärgiga; et lihtsustada veelgi VKEde osalemist, nõuab suurema arvu mittetemaatiliste projektikonkursside korraldamist VKEde jaoks, sagedasemat projektikonkursside korraldamist VKE-spetsiifiliste tegevuste jaoks (või alalise avatud konkursi algatamist), eeskirjade (kaasa arvatud programmi „Eurostars” eeskirjade) täiendavat lihtsustamist ja toetuse saamiseni kestvate perioodide lühendamist; soovitab kaasata VKEsid aktiivsemalt saavutatud tulemuste kasutamise protsessi;

31. usub, et noorteadlaste osalemist tööstuse ja teadusorganisatsioonide teadusalase koostöö projektimeeskondades tuleks motiveerida; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid eesmärgiga suurendada noorteadlaste osalemist raamprogrammides; kutsub komisjoni üles kasutama 7. raamprogrammi vahekokkuvõtet noorteadlaste tööhõive edendamiseks, kavandades osalemise eeskirjad ja viisid selliselt, et oluline osa rahalistest vahenditest eraldataks noorteadlaste palkamiseks;

32. väljendab muret teatavate liikmesriikide 7. raamprogrammis suhteliselt mõõduka osalemise pärast, mis ei aita kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele ega Euroopa tasakaalustatud arengule; on seisukohal, et parem koordineerimine, sidusus ja sünergia 7. raamprogrammi ning struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahel, samuti programmi „Inimesed” parem kasutamine võiks suurendada alaesindatud liikmesriikide osalemist; usub, et struktuurifonde kasutamine teadustöö infrastruktuuri tugevdamiseks ning teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamiseks võimaldab kõigil liikmesriikidel saavutada kõrgema pädevuse taseme (tee tipptasemeni); tervitab seetõttu sünergia eksperdirühma loomist, mis loodi 7. raamprogrammi, struktuurifondide ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi vahelise sünergia leidmiseks; rõhutab siiski absoluutset vajadust teha vahet 7. raamprogrammi kriteeriumide ja struktuurifondide kriteeriumide vahel, sest 7. raamprogrammi rahaliste vahendite jaotamisel peaks valitsema tipptaseme põhimõte (komisjoni ühtse haldamise ja kooskõlastamise all), et tagada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile Euroopas maksimaalne lisaväärtus; märgib rahuloluga, et ajavahemikuks 2007–2013 on ühtekuuluvusfondide raames eraldatud 86 miljardit eurot innovatsiooni toetuseks (25% kogusummast), millest eraldis alusuuringuteks ja tehnoloogiaarenduseks küünib 50 miljardi euroni, mis võrdub 7. raamprogrammi kogueelarvega; rõhutab, kui oluline on teadus- ja arendustegevuse territoriaalne mõõde, mis võtab poliitika kavandamisel arvesse territooriumide erivajadusi ja võimekust („arukas spetsialiseerumine”); peab seetõttu ülioluliseks piirkondlike ja kohalike asutuste osalemist oma piirkonna teadus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamisel; soovitab suunata praegu ELi eelarves olevad kasutamata vahendid kuni 2013. aasta lõpuni ja ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud vahendid veelgi tugevamalt innovatsioonile, teadusele ja uurimistööle, seda nii inimressursside, arengu kui ka infrastruktuuri osas;

33. tervitab püsivat, kuigi tagasihoidlikku liikumist sugupoolte tasakaalustatuma osalemise poole 7. raamprogrammis, kuna mitmekesisus on loovuse ja innovatsiooni jaoks oluline; juhib tähelepanu, et naisteadlased kalduvad töötama väiksemate, vähem mainekate teadusprojektide ja ülesannetega ning et naisteadlaste jaoks tundub eksisteerivat väga problemaatiline nn klaaslagi, mis toob kaasa naisteadlaste osakaalu vähenemise kõrgematel ametikohtadel, mida näitab ka Euroopa Teadusnõukogu kogenud teadlase toetuse saamiseks valitud naisteadlaste väike arv; nõustub, et naiste osalemise suurendamise meetmeid on vaja tõhustada projektide kogu elutsükli jooksul (pöörates erilist tähelepanu paindlikele töötundidele, parematele lapsehoidmise võimalustele, sotsiaalkindlustussätetele ja lapsehoolduspuhkusele) ja et komisjon peaks andma uut hoogu naisteadlaste toetamise lähenemisviisile ning seadma eesmärgiks liikmesriikide ergutamise soolise ebavõrdsusega tegelema; rõhutab, et delikaatselt tuleks rakendada naiste programmides ja nõuandekomiteedes 40%-lise osalemise eesmärk; kutsub komisjoni üles looma valdkonnaülest komiteed, et jälgida naisteadlaste esindatust ja nõustada selles küsimuses, ning koostama soolist võrdõiguslikkust käsitlevat tegevuskava, nagu soovitati 6. raamprogrammi järelhindamisel; kutsub ülikoole ja ELi institutsioone üles propageerima mõlema soo jaoks teadust kui huvitavat valdkonda hariduse varastest etappidest peale, tuues eeskujuks naisteadlasi;

34. nõuab, et piirkondlikul tasandil tunnustataks vahendusorganisatsioonide (nagu kaubanduskojad, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja piirkondlikud innovatsiooniasutused) olulist rolli ühenduslülina iga piirkonna innovaatiliste VKEde ja komisjoni vahel;

35. usub, et programmid tuleks avada rahvusvahelistele partneritele; rõhutab, et aluspõhimõte peaks olema, et kõik programmid peaksid olema avatud ka välismaistele rühmade poolt rahastamisele (eeldades konkreetseid pädevusi); lükkab tagasi väite, et komisjon oleks koostööpartnerite valiku otsustamisel teadlastest pädevam;

36. on seisukohal, et 7. raamprogramm peaks kinnitama oma rahvusvahelise koostööga seotud prioriteedid, ning on seisukohal, et rahvusvaheliste koostöömeetmete sihtriikide ja teemade valik tuleb teha konsulteerides liikmesriikidega, et tagada kõnealuste meetmete ja kõigi kaasatud osapoolte vastastikune täiendavus; kinnitab siiski, et tähelepanu tuleb pöörata koostööle arengumaadega;

Rahastamine

37. on seisukohal, et 7. raamprogrammi rahastamise tase, mis on usaldusväärne ja vajalik, tuleb vähemalt säilitada, et tegeleda suurte ühiskondlike probleemidega, ja tuletab meelde, et investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on pikaajaline investeering ning see on oluline element Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks;

38. usub, et 7. raamprogrammi kulutused ning teadustöö üldine suund tuleks viia võimalikult suures ulatuses vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud üldiste poliitikaeesmärkidega; usub, et teadusliku edasimineku saavutamiseks suurte väljakutsete alal on vaja keskpikki ja pikaajalisi kohustusi rahastamisvahendite suhtes, mis toetavad nii alusuuringuid kui ka koostööd tööstuse ja teiste väliste partneritega;

39. tõstab esile teadustöö infrastruktuuride otsustavat rolli ja rõhutab, et nende arendamist ja rahastamist (ESFRI nimekirja alusel ning hõlmates laboriinventari ja -vahenditega varustamist ja nende hooldust) tuleks 7. raamprogrammi, EIP vahendite, struktuurifondide ning riikliku ja piirkondliku poliitika vahel paremini kooskõlastada ja kaasrahastada; usub, et teadustöö infrastruktuuri kattumist eri liikmesriikides tuleks vältida ning et avatud ja tipptasemel põhinevat ligipääsu teadustöö infrastruktuuridele tuleks tõhustada; nõuab jõupingutuste tegemist, et suurendada teadustöö infrastruktuuride rahastamist 7. raamprogrammis, eriti seal, kus sellel on suurim ruum ELi lisaväärtuse jaoks;

40. on seisukohal, et teadustöö infrastruktuuri rahastamisest kasusaajad peaksid selgelt põhjendama oma rolli ja inventari, laboratooriumide ja teadusliku või tehnilise personali kasutamist; usub, et sel eesmärgil tuleks luua järelevalve- ja kontrollisüsteem, mis kontrollib kokkulepete järgimist;

41. kutsub liikmesriike ja ELi üles kinni pidama oma rahalistest kohustustest, sealhulgas artiklitest 185 ja 187 tuleneva tegevuse kohustustest teadustegevusega seotud rahvusvaheliste lepingute raamistikus;

42. kutsub komisjoni üles – pidades silmas eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele, ning tunnistades, et teadustegevus ja innovatsioon tagavad ainsa kindla võimaluse ELi majanduse taastamiseks – kaaluma võimalust luua teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastamise siduv vahetase, mis moodustab 2015. aastaks umbes 1% SKPst;

Innovatsiooni roll

43. märgib innovatsiooni mõõtme tugevnemist tuleb tulevastes tööprogrammides; on seisukohal, et – selleks, et teadustegevuse ja innovatsiooni programmidel oleks selge mõju turule ja ühiskonnale – tuleks välja töötada meetmed, mis võimaldavad teadustöö tulemuste optimaalset ärakasutamist ja turustamist, nagu teadustöö tulemuste turustamise potentsiaali käsitlemine konkreetsete projektikonkursside kaudu või konkreetsete valdkondade hindamiskriteeriumides; kutsub komisjoni üles alustama näidis-, katse- ja kontseptsiooni tõestamise projektide rahastamist enne 7. raamprogrammi lõppu ning kaaluma rahastamissüsteemi loomist edukate projektide premeerimiseks ja nende turule toomise toetamiseks, et täiendada praegust eelrahastamist; usub, et ka selles osas on vaja tihedat kooskõlastamist 7. raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning struktuurifondide vahel;

44. märgib, et kui 7. raamprogramm on struktureeritud nii, et teha vahet teadusel teaduse pärast, teadusel konkurentsi tõttu ja teadusel ühiskonna jaoks, tekib risk jätta vaatluse alt välja järkjärguline üleminek alusuuringutelt rakendusuuringutele ja innovatsioonile; rõhutab, et integreeritud projektide edukat teostamist ei tohi takistada jäigad struktuurid;

45. usub, et nii 7. raamprogramm kui ka tulevane 8. raamprogramm peaksid toetama rohkem Euroopa tööstuse arengut, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rakendusuuringuid;

46. tunnistades, et 7. raamprogramm on suunatud peamiselt teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele, rõhutab ELi poliitika ja programmide kavandamise olulisust viisil, mis kasutab võimalikult suurel määral ära kogu teadus- ja arendustegevuse väärtusahela (alates teadustööst ja haridusest üle innovatsiooni kuni töökohtade loomiseni) sünergia; usub, et see on ainus viis juhtalgatuses „Innovatiivne liit” seatud eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa teadmistepõhiseks ühiskonnaks ümberkujundamise kiirendamiseks; nõuab seda silmas pidades – tervitades samas praegust innovatsiooni tulemustabeli väljatöötamist – innovatsiooni (sealhulgas mittetehnoloogilise ja töötajapõhise innovatsiooni) laia määratlemist ja tulemuslikumate mudelite, metoodika ja vahendite arendamist innovatsiooni mõõtmiseks ja kiirendamiseks, sealhulgas avalike hangete, normide kehtestamise ja uue finantskorralduse kaudu;

47. tunnustab, et Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühised tehnoloogiaalgatused ning riikliku ja erasektori partnerlused aitavad kaasa tööstussektori suuremal määral osalemisele ning nõuab nende tugevdamist tulevastes programmides; rõhutab vajadust tagada nõuetekohased eeskirjad osalemise (sh intellektuaalomandi õiguse eeskirjad) ja rahastamismäärade jaoks (sh kaudsete kulude rahastamismäärad) ning taotleda täiendavat lihtsustamist, et meelitada ligi suuremal hulgal VKEsid, riiklikke uurimisinstituute ja väiksemaid uurimisasutusi ning tagada seeläbi parem tasakaal sidusrühmade ligipääsul ja osalemisel ühistes tehnoloogiaalgatustes ning riikliku ja erasektori partnerlustes;

Lihtsustamismeetmete järelmeetmed

48. tunneb muret 7. raamprogrammi liigse halduskoormuse pärast; rõhutab, et lihtsustamismeetmed, mis ei nõua eeskirjade muutmist, tuleks viia ellu võimalikult kiiresti, järgides lihtsuse, stabiilsuse, järjepidevuse, õiguskindluse, läbipaistvuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtteid, ning ergutab komisjoni uurima täiendavaid lihtsustamismeetmeid, sealhulgas taotlejate mitterahalisi sissemakseid, ning viima neid veelgi rohkem kooskõlla riiklikes rahastamissüsteemides kasutatavate arvutus- ja raamatupidamisarvestusmeetoditega; kutsub komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et lühendada oluliselt aega avalduse esitamisest toetuse saamiseni, vähendada haldusmenetlusi, mis on seotud projekti ettevalmistamise, esitamise ja hindamisega (sh kasutades ELi avalduste portaali, mis põhineb USA vastaval mudelil), vähendad perioodiliste finantsolukorra aruannete arvu auditeerimisdokumentide arvu aruandlusperioodi kohta ning leida parem tasakaal teadustööriski ja kontrolli vahel; rõhutab, et ELi teadusuuringute rahastamise poliitikas levinud riskidest hoidumise tava võib rahastamisest kõrvale jätta sellised kõrge riskiga teadusuuringute ideed, millel on kõige suurem potentsiaal läbimurdeks, ning soovitab seetõttu riskide ja ebaõnnestumiste suhtes tolerantsemat, usaldusel põhinevat lähenemisviisi pelgalt tulemustel põhineva lähenemisviisi asemel, mis võib takistada innovatiivset teadustegevust; soovitab abikõlblike kulude mõiste lihtsustatud tõlgendamist ja edasist täpsustamist; toetab ettepanekut finantsmääruse läbivaatamiseks, et lihtsustada menetlusi, ja nõuab ELi personalieeskirjade läbivaatamist ja/või laiemat tõlgendamist isikliku vastutuse küsimuses; nõuab täpsemat, järjepidevamat ja läbipaistvamat auditi tegemise korda, kasutades sealhulgas vähem juhuslikku valikut ja rohkem tegelikke kriteeriume, nagu osalejate kogemus, eksimuste taust ja nõuetele vastavus;

49. kordab selliste menetluslike, haldus- ja finantsalaste lihtsustamismeetmete viivitamatu kasutuselevõtu olulisust 7. raamprogrammi praeguses halduses, nagu need, mis on määratletud parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis; tervitab komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsust, millega kehtestatakse kolm lihtsustamismeedet, ning spetsiaalse registreerimissüsteemi loomist; kutsub komisjoni üles neid meetmeid kiiresti ja ühtmoodi rakendama ning uurima, kus on võimalik rakendada täiendavaid lihtsustamismeetmeid; avaldab kahetsust tõsiste tõlgendamisprobleemide ja õiguskindlusetuse pärast 7. raamprogrammis osalejate jaoks ning kordab oma soovi, et komisjoni ja abisaajate vahelised praegused kohtumenetlused kõikide raamprogrammide osas leiaksid kiire lahenduse, järgides samas avalike vahendite vastutustundliku haldamise põhimõtet; palub komisjoni võimaldada abisaajatel projekti vältel või selle järel konsulteerida teadustegevuse selgituskomiteega, et selgitada küsimusi, mis puudutavad kulude arvestust, osalemiseeskirju ja auditeid, sh järelauditeid; rõhutab vajadust säilitada seda, mis toimib hästi, ja muuta ainult eeskirju, mis vajavad kohandamist;

50. nõuab meetmete võtmist, et lühendada käsitlusaega, taotledes vähem kui kaheksa kuu jooksul allkirjastatud uuringutoetuste osakaalu suurendamist 2011. aastal ja vähem kui kuue kuu jooksul allkirjastatud uuringutoetuste osakaalu suurendamist ülejäänud perioodi vältel;

51. toetab soovitusi lühendada pakkumistähtaegu ning nõuab olemasolevate vahendite hindamist enne mis tahes uute vahendite loomist 7. raamprogrammi raamistikus;

52. teeb ettepaneku, et komisjon aitaks riigiasutustel oma juhtimissüsteeme parandada ilma finantstagajärgedeta hindamiste läbiviimisega, mis võimaldaks kõnealustel asutustel võtta rea meetmeid, et parandada oma projektijuhtimist ja viia projektid ellu konkreetse, alla aastase tähtaja jooksul;

Riskijagamisrahastu

53. on seisukohal, et riskijagamisrahastu oli edasiviiv jõud nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses mõttes teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamisel kriisi ajal, mil pangandussektor ei suutnud seda rolli enam täita, andes esimestel aastatel 8 miljardit eurot laenu, mis kutsus esile üle 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid;

54. väljendab siiski muret seoses teadustöö infrastruktuuridele, ülikoolidele ja teadusasutustele ning VKEdele, eelkõige innovatiivsetele VKEdele eraldatud tühiste summadega, ning seoses märkimisväärse geograafilise ja sektoritevahelise tasakaalutusega eraldatud laenude puhul; toetab seetõttu eksperdirühma konkreetseid soovitusi, mille eesmärk on parandada teatavate alaesindatud sihtrühmade osalemist, ning toetab Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldusi, eelkõige selles osas, kus nõutakse, et tuleb kontrollida kõiki võimalikke meetmeid intellektuaalomandi õiguse väärtustamiseks Euroopa tasandil, eriti selleks, et soodustada VKEde pääsu teadmiste turule;

55. väljendab kahetsust, et riskijagamisrahastu projekte viiakse ellu ainult 18 ELi liikmesriigis ja kahes assotsieerunud riigis, ning et VKEd, ülikoolid/teadusasutused ja uurimisasutused on hetkel riskijagamisrahastus alaesindatud; kutsub komisjoni üles hindama põhjuseid, miks üheksa ELi liikmesriiki ei ole kasutanud seda uut rahastut, mis annab otsustava panuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise suurendamisse, ning tagama kõigi kõnealuste riikide osalemise;

56. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima riskijagamisrahastu laenude kättesaadavusest teavitamist liikmesriikide tasandil ja tagama, et potentsiaalsetel osalejatel on piisavalt teavet ja tuge, et riskijagamisrahastu laenude juurde pääseda, eriti liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro;

57. soovitab selle innovatiivse rahastamisvahendi rakendamise jätkamist ja tugevdamist 7. raamprogrammis ning tulevikus 8. raamprogrammis, kuna see aitab parandada juurdepääsu rahastamisele ning võimendab erasektori investeeringuid; rõhutab vajadust kujundada kõnealused rahastamisvahendid VKEde jaoks sobival viisil;

Üldised järeldused ja tulevikusuundumused

58. nõuab, et 7. raamprogrammi kasutamisel võetaks arvesse majanduskriisi erinevaid tagajärgi iga liikmesriigi jaoks programmi viimastel aastatel (2011–2013), võttes arvesse veel kavandada jäänud märkimisväärseid summasid (28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul), Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning Euroopa teadusruumi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ettevalmistamist; nõuab eriti 7. raamprogrammi eesmärkide kooskõlla viimist ELi ressursitõhususe, toormaterjalide ja digitaalse tegevuskava strateegiatega;

59. on seisukohal, et ülejäävaid summasid ei tohiks teadustöö eelarvest kõrvale juhtida ega kasutada teiste programmide või vahendite katteks, mis ei kuulu teadus- ja innovatsioonisektorisse või 7. raamprogrammi eesmärkidesse ja kohaldamisalasse;

60. rõhutab, et liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamist tuleb edendada, ergutada ja kindlustada, suurendades alates 2013. aastast märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid; on seisukohal, et kõnealune rahastamise suurendamine, ideaaljuhul eelarve kahekordistamise teel, peab edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsi tipptasemel soorituse abil; rõhutab siinkohal, et kõnealuse rahaliste vahendite suurendamisega peab kaasnema rohkem tulemustele orienteeritud, sooritusele suunatud lähenemisviis koos rahastamismenetluste radikaalse lihtsustamisega; toetab täiendavat koostööd ELi erinevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmide vahel, näiteks pealkirja „Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik” all; usub, et tulevase programmi järjepidevus – kui see kord käivitatakse – on oluline kõigi osalejate jaoks;

61. rõhutab, et oluline on käsitada saavutatud tulemuste hindamist igas määratletud valdkonnas rahastamise poliitilise prioriteedina ja kaalutleda, kui tulemuslikud need olid, et parandada tulevaste programmide hindamist;

62. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

[1] .ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
[2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401.
[3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0189.

Teaduse ja kodaniku lepitamine

„21. sajand pakub meile huvitavat paradoksi – kuigi ta esitab meile suuri teaduslikke väljakutseid ning teadus- ja tehnikaalane kasu on meie igapäevaelus levinud, ei ole teadus olnud kunagi nii kauge, kättesaamatu ja rahutuks tegev” – Claudie Haigneré, Universcience’i president, Prantsuse Vabariigi endine teadusminister (2002-2004) ja endine Euroopa asjade minister (2004-2005), arst ja astronaut.

23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks ambitsioonika strateegilise eesmärgi – saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse keskset rolli.

Eesmärk tundus olevat liidu moodustanud 15 riigi käeulatuses, kellest mõned, tundes igatsust kaotatud impeeriumi järele, nägid Euroopa Liidus lootust uueks ühiskonnaks.

Kuid Lissaboni strateegia kukkus läbi, ilma et Euroopa Liit oleks selle põhjuseid tegelikult analüüsinud.

Kas see oli nende riikide süü, kes ei pidanud kinni endale võetud Euroopa kohustustest?

Kas see oli nende inimeste süü, kes ei tundnud end olevat piisavalt kaasatud ja soovisid, et eliit maksaks selle eest kallist hinda?

Kas see oli eliidi süü, kes ei arvestanud inimeste sooviga saada aru nende ettepaneku mõttest?

Kas see oli vasturääkivate poliitiliste sündmuste surve, mis ületas liidu ja selle liikmete jõu?

Ajaloolased peavad välja selgitama, mis juhtus sellel raskel aastakümnel 2000–2010, millega tõenäoliselt lõppes rahu, jõukuse ja vendluse aeg Euroopa rahvaste vahel, mis oli alanud pärast teist maailmasõda ja lõppes Berliini müüri langemise ja selle tagajärgedega.

See aastakümme algas euro kehtestamise ja suure lootusega rahastabiilsusele, mis muutus aga tohutuks eelarvefiaskoks, kuna me unustasime, et meil ei saa olla rahaliitu ilma majandusliiduta ja samuti olukorras, kus riigid ei pea kinni stabiilsuspaktist, mille nad allkirjastasid.

Sellele järgnes Nice’i lepingu jõustumine 1. veebruaril 2003, mis oli katastroof ja nii keeruline, et selle allkirjastanud alustasid viivitamata arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle, mis peaks viima uue teksti loomiseni.

Seejärel tunti suurt rõõmu, kui kontinent oli lõpuks ühendatud 2004. ja 2007. aastal, mil Euroopa Liiduga ühines 12 riiki, sealhulgas 10 postkommunistlikku riiki; kuid majanduskriisi saabumine õhutas rahvuslikku egoismi, mis mõjutas teatavat avalikku arvamust.

Seejärel kogesime inimeste hämmeldust, kui 2005. aastal väljendati Prantsusmaal ja Madalmaades soovi mõista ja mitte olla Euroopa ülesehitamises, millest nad enam aru ei saanud, unustatud. Prantsusmaa ja Madalmaad ei pea end süüdi tundma – kui 2005. aastal oleks läbi viidud 25 referendumit, siis oleks rohkem kui kahes riigis vastatud „EI”.

Aastakümme lõppes finants- ja majanduskriisiga, mis algas 2008. aastal.

See lõppes 2009. aastal koos uute institutsioonide, uue Euroopa Komisjoni ja uue Euroopa Parlamendiga.

Vahepeal on Euroopa Liit olnud seotud kahe suurema projektiga – Galileo ja ITER, mille õnnestumises on kesksel kohal teadus ja teadustegevus ning mille puhul tekkivad raskused ilmestavad Euroopa karmi reaalsust.

Kuidas saame me pärast selliseid poliitilisi sündmusi loota, et me saame maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks?

Möödunud kümnendil seisid Euroopa Liit ja liikmesriigid silmitsi tohutu väljakutsega – tagada oma rahvastele jõukus ja sotsiaalne progress üha kiirenevas ja keerulisemaks muutuvas maailmas.

Olles üle saanud impeeriumite nostalgiast on riigid aegamisi mõistnud, et nad on liiga väikesed ja peavad ühinema.

Euroopal läheb veel aega mõistmaks, et me ei ole enam suur kontinent.

Euroopa peab aru saama, et tema konkurendid on kontinentaalsed riigid: Hiina, Venemaa, India, Brasiilia, rääkimata Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast.

Kuid meie ei ole üks rahvus – me oleme riikide liit.

Me peame ühinema oma prioriteetide seadmiseks.

Selles kontekstis on teadus tõenäoliselt selline kogunemise valdkond, mida tehakse teadlikult ning loomulikult Euroopa Liidule võõrastest huvidest sõltumatult.

Käesolev raport on esitatud seda arvesse võttes – et uurida, kas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (7. raamprogrammi) läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks, mis on eurooplaste saatuse võti.

Miks teha ettepanek 7. raamprogrammi läbivaatamiseks ja mitte oodata 8. raamprogrammini?

Sest pärast 2006. aastat, mil Euroopa Parlament ja nõukogu tegid lõpliku otsuse seoses 7. raamprogrammiga, on esile kerkinud neli uut tegurit, mis mõjutavad teadustegevust ja teadust:

· meil on uued institutsioonid seoses Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009;

· meil on uus Euroopa Komisjon ja uus Euroopa Parlament;

· meil on ELi 2020. aasta strateegia näol uus teekaart;

· me oleme üle elanud väga olulise finants- ja majanduskriisi, mis algas pärast 7. raamprogrammi läbirääkimisi 2007. aasta lõpus / 2008. aasta jooksul, ning programmi viimased aastad (2011-2013) on väga nõrgad seoses majanduskasvu ja kriisist väljumisega, mille puhul ei tohi midagi jätta juhuse hoolde.

7. raamprogramm on Euroopa Liidu jaoks võimalus viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete ambitsioonidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. 7. raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on aastate jooksul muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on Euroopa Liidu teaduspoliitika peamine töövahend. Kindlaks on määratud neli peamist eesmärki ja nendele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse alaseid jõupingutusi: programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”. Eesmärgiks on võimaldada Euroopa Liidul vastata peamistele ühiskondlikele väljakutsetele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata (demograafiline vananemine ja tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutus jne), ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda innovatiivsemateks ja suurendada oma konkurentsivõimet.

Tagamaks, et 7. raamprogramm vastab endiselt Euroopa poliitikate vajadustele, viidi enne 2010. aasta lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ artikli 7 lõikes 2 esitatud konkreetsete andmete põhjal läbi vahehindamine.

Raportöör tunneb heameelt eksperdirühmade poolt läbi viidud hea töö üle 7. raamprogrammi ja riskijagamisrahastu vahehindamisel, hoolimata väga laiast volitusest, mis nõudnuks palju tehnilisemat lähenemisviisi, ning loodab, et see on nii ka tulevaste raamprogrammide puhul. Kuid raportöör tunneb kahetsust seoses komisjoni selleteemalise teatise avaldamise hilinemisega, kuna seda teatist oodati 2010. aasta lõpuks, ometi nägi teatis päevavalgust alles 2011. aasta veebruaris.

Lisaks tunneb raportöör kahetsust, et kõnealuses hinnangus ei võetud piisaval määral arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise teadustegevuse ülemaailmseid aspekte.

Kõnealust hinnangut tuleb vaadata programmide raames veel jagamata oluliste summade valguses: 28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul (2011–2013) võrreldes 7. raamprogrammi neljal esimesel aastal (2007–2010) kavandatud 25,8 miljardi euroga ning 6. raamprogrammi raames (2002–2006) kasutatud 17 miljardi euroga. Teadustegevusele tuleks pühendada 2011. aastal rohkem kui 8,5 miljardit eurot, 2012. aastal rohkem kui 9,5 miljardit eurot ja 2013. aastal rohkem kui 10,5 miljardit eurot. Sellised summad nõuavad konkreetset analüüsi, et soodustada sidusrühmade osalemist ning vältida rahaliste vahendite hajusat jaotumist programmidesse, mille puhul esineb mittetoimimisi või mis ei vasta vajadustele. Raportöör usub, et avalike vahendite nõuetekohane haldamine on vajalik sõltumata sellest, kas on kriis või mitte, kuid mis tahes muudatused või suunamuutused tuleb teha, austades stabiilsust, üldist järjepidevust ja õiguskindlust, mis on sidusrühmade vastastikuse usalduse aluseks.

Mõned üldsuunised kõnealuseks vahekokkuvõtteks:

– lihtsustamine: seda käsitleti juba 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”, kuid selle juurde on vaja tagasi tulla, et vastata Euroopa Parlamendi nõudmistele. Tegelikkuses on üks ilmnenud takistusi haldusprotseduuride keerukus ja raskepärasus, mis juhivad seetõttu teadlased Euroopa rahastamisvahenditelt kõrvale, tegemaks otsus riiklike vahendite kasuks, ja muudavad Euroopa teadustegevuse mõttes ebapopulaarseks. Seda probleemi on suurendanud komisjoni hiljutine finantsauditite poliitika. Praegu näib eriti oluline lahendada minevikus, eelkõige 6. raamprogrammi raames esile kerkinud probleemid ning ennetada nende kordumist 7. raamprogrammis või tulevastes raamprogrammides. Kohtumenetluste lahendamine ilma Euroopa Kohtu sekkumiseta ning praegune ja tulevane lihtsustamine, võttes arvesse avalike vahendite nõuetekohast haldamist, on kõige olulisem tingimus, et teaduse, teadustegevuse ja innovatsiooniga saaks tegeleda Euroopa tasandil, eelkõige liikmesriikidega 8. raamprogrammi üle peetavate läbirääkimiste perspektiivis, kui me soovime rohkem üleeuroopalist teadustegevust ning lõpuks Euroopa teadusruumi saavutamist.

– VKEde osalemine: seda on alati peetud raamprogrammide üheks nõrkuseks; jõupingutusi on endiselt vaja teha, kuid paranemist on märgata – näiteks on programmi „Koostöö” eesmärk, milleks on VKEde osalemise määr 15%, peaaegu saavutatud;

– innovatsioon: praegu tugevdatakse innovatsiooni mõõdet pidevalt, seetõttu on oluline keskenduda viimastel aastatel just seda tüüpi projektidele. Raportöör soovib siiski rõhutada, et Euroopas on keeldutud ühendamast teadustegevust/innovatsiooni ja turustamist, kuigi turustamise potentsiaali tuleks alati arvesse võtta;

– riskijagamisrahastu: selle mehhanismi rakendamisel on olnud väga positiivne mõju ning seda tuleks jätkata ja tugevdada 7. raamprogrammi lõpus ja tulevastes programmides;

– raportöör teeb ettepaneku, et teadus- ja arengupoliitika muudetakse territoriaalseks, et ühtlustada teadustegevuse jagunemist seoses kõikide ülikoolidega. Seos pädevusega, mida sageli leiab linnapiirkondades, võiks tugevdada digitaalseid suhteid näiteks koos pidevate videokonverentsidega ja aruka vastastikuse sidumise kaudu piirkondlike uurimiskeskuste ja tippkeskuste vahel;

– raportöör teeb samuti ettepaneku ambitsioonika Euroopa teaduskava koostamiseks kaitsetehnoloogia valdkonnas liidu ja liikmesriikide vahel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 45 punktile d, eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstus- ja tehnoloogilist baasi ning parandada samas riiklike sõjaliste kulutuste tõhusust. Selle kava eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa kaitsetööstust.

Üldisemalt ja seoses veel alustamata projektikonkurssidega teeb raportöör ettepaneku, et need peaksid tugevdama Euroopa teadusruumi ning väljendama Euroopa olemasolevat lisaväärtust, eesmärgiga arutada liikmesriikidega ja alates 2014. aastast kehtiva tulevase finantsperspektiivi üle peetavatel läbirääkimistel teadustegevuse muutmist üleeuroopaliseks.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta
(2011/2043(INI))

Arvamuse koostaja: Carl Haglund

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. taunib asjaolu, et komisjoni teatised seitsmenda raamprogrammi ja riskijagamisrahastu kohta võeti vastu liiga hilja, mille tõttu ei jäänud peaaegu üldse aega kohanduste tegemiseks;

2. rõhutab, et vahehindamise aruandes tuuakse esile puudujäägid, ning palub komisjonil nende kõrvaldamisega põhjalikult tegelda ja kiirendada vastavalt seitsmenda raamprogrammi rakendamist;

3. rõhutab, et seitsmenda raamprogrammi ning tulevaste raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab põhinema lihtsuse, stabiilsuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtetel;

4. austab täielikult eelarvepädevate ja eelarve täitmise eest vastutavate institutsioonide õigusi ning kiidab heaks riskijagamisrahastu ja muud uuenduslikud rahastamisvahendid, mis suurendavad ELi eelarve mõju; rõhutab, et nende vahendite jaoks on vaja toimivaid rakendusmehhanisme; palub komisjonil parandada selliste peamiste sihtrühmade juurdepääsu nagu VKEd ja kõrgharidusasutused;

5. palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas tugevdada sidemeid teadusasutuste ja tööstussektori vahel töökohtade loomise ja tootlikkuse suurendamise eesmärgil ning kasutada ära teadus- ja uurimistegevuse rahastamise kogu potentsiaal;

6. on veendunud, et lihtsustamine peaks olema üks teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõttest tulenevaid kõige tähtsamaid prioriteete; rõhutab vajadust lihtsustada haldustoiminguid, et edendada väiksemate organisatsioonide ja VKEde osalemist ja suurendada nende esitatud taotluste arvu;

7. rõhutab vajadust edasiste jõupingutuste järele teadustöö infrastruktuuri valdkonnas, millest oleks kasu nii VKEdele kui ka tööstussektorile;

8. rõhutab, et ELi teadusuuringute rahastamise poliitikas levinud riskidest hoidumise tava võib rahastamisest kõrvale jätta sellised kõrge riskiga teadusuuringute ideed, millel on kõige suurem potentsiaal läbimurdeks, ning soovitab seetõttu riskide ja ebaõnnestumiste suhtes tolerantsemat usaldusel põhinevat lähenemisviisi pelgalt tulemustel põhineva lähenemisviisi asemel, mis võib takistada innovaatilist teadustegevust;

9. kiidab heaks personalikuludele esitatavate tingimuste lihtsustamise ja palub komisjonil uurida täiendavaid lihtsustamismeetmeid, sealhulgas seoses taotlejate mitterahaliste sissemaksetega; kinnitab taas endale võetud kohustust lihtsustada veelgi ELi eelarve täitmise eeskirju, eelkõige seoses teadusuuringutele tehtavate kulutustega; palub komisjonil taotlemisprotsessi veelgi lihtsustada, sealhulgas pakkuda teadlastele abi partnerite leidmisel; palub komisjonil asetada vahetused ja koostöö eri programmide ja liikmesriikide vahel ning läbipaistvus oma eesmärkide hulgas esmatähtsale kohale;

10. soovitab abikõlblike kulude lihtsustatud tõlgendamist ja edasist täpsustamist; nõuab täpsemat, järjepidevamat ja läbipaistvamat auditi tegemise korda;

11. palub komisjonil kiiresti lahendada varasemad juhtumid seoses käimasolevate kontrollidega ning tegutseda seejuures mõistvalt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid järgides;

12. nõuab tungivalt, et komisjon ühtlustaks veelgi seitsmendat raamprogrammi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, kuid säilitaks samas seitsmenda raamprogrammi rahastamise üldise taseme;

13. kinnitab veel kord, et kõik seitsmenda raamprogrammi parandused tuleks teha järgmist raamprogrammi silmas pidades.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Francesca Balzani, Reimer Böge, Lajos Bokros, Giovanni Collino, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Carl Haglund, Lucas Hartong, Monika Hohlmeier, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Claudio Morganti, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, László Surján, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Da Graça Carvalho, Jan Olbrycht, Peter Šťastný, Theodor Dumitru Stolojan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Õigusteave - Privaatsuspoliitika