RAPORT Määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated

5.5.2011 - (2009/2149(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Gay Mitchell

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

määruse (EÜ) nr 1905/2006 kohta, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated

(2009/2149(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 208–211, 290 ja 291;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[1];

–    võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, millega nähakse ette aastatuhande arengueesmärgid kui kriteeriumid, mille rahvusvaheline üldsus on ühiselt kehtestanud vaesuse kaotamiseks;

–    võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus”, mis allkirjastati 20. detsembril 2005[2];

–    võttes arvesse ühisdeklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuste sidususe kohta ning komisjoni deklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuste sidususe kohta, mis on lisatud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele[3];

–    võttes arvesse komisjoni deklaratsioone, mis on kantud nõukogu protokolli, millega nõukogu võttis ametlikult vastu nõukogu ühise seisukoha arengukoostöö rahastamisvahendi vastuvõtmise kohta[4] ning eriti komisjoni deklaratsiooni arenguabi rahastamisvahendi määruse artikli 5 kohta,

–    võttes arvesse tolleaegse arengukomisjoni esimehe Josep Borrell Fontellesi 5. märtsi 2007. aasta kirja D (2007) 303749 tolleaegsetele volinikele Ferrero-Waldnerile ja Michelile[5];

–    võttes arvesse tolleaegse voliniku Ferrero-Waldneri 26. märtsi 2007. aasta kirja A (2007) 5238 tolleaegsele arengukomisjoni esimehele Josep Borrell Fontellesile[6];

–    võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee (OECD/DAC) võlausaldajate teavitussüsteemi raporteerimise direktiive[7];

–    võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsust kohtuasjas C-403/05 (Euroopa Parlament versus Euroopa Ühenduste Komisjon) tühistamishagi komisjoni otsuse suhtes, millega kiidetakse heaks Filipiinide riigipiiri turvalisusega seonduv projekt (määruse (EMÜ) nr 443/92 alusel tehtud otsus);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1337/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades[8];

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 29. ja 30. oktoobri 2009. aasta järeldusi (dokument nr 15265/09);

–    võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine[9];

–    võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist ELi eelarve läbivaatamise kohta (KOM(2010)0700);

–    võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta rohelist raamatut kolmandatele riikidele antava ELi eelarvetoetuse tuleviku kohta (KOM(2010)0586);

–    võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2010. aasta rohelist raamatut „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine” (KOM(2010)0629);

–    võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta[10];

–    võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid[11];

–    võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Aasia piirkonnastrateegia dokument aastateks 2007–2013 ja mitmeaastane näidisprogramm[12];

–    võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise demokraatliku järelevalve kohta[13];

–    võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Iraagi 2007. aasta erimeede[14],

–    võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale[15];

–    võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni kohalike omavalitsuste ja arengukoostöö kohta[16];

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (KOM(2008)0626);

–    võttes arvesse komisjoni 2010. aastal algatatud struktureeritud dialoogi, mille eesmärk on kaasata komisjoni arengukoostöösse kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused;

–    võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse 2009. aasta tegevusprogramm valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste osalemiseks arengus (II osa: sihtprojektid)[17];

–    võttes arvesse oma 3. veebruari 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[18];

–    võttes arvesse oma 3. veebruari 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend[19];

–    võttes arvesse oma 3. veebruari 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega[20];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A7‑0187/2011),

A.  arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt on selle vahendi raames tehtava koostöö põhiline eesmärk kaotada vaesus partnerriikides ning püüda sealhulgas saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

B.   arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 2 lõike 4 kohaselt peavad kõik geograafiliste programmide meetmed ja 90% temaatiliste programmide meetmete kulutustest vastama OECD/DAC ametliku arenguabi kriteeriumidele;

C.  arvestades, et komisjoni arvutuste kohaselt ei vastanud ametliku arenguabi kriteeriumidele ainult 0,2% 2007.–2009. aastal arengukoostöö rahastamisvahendi temaatilistest programmidest rahastatud kohustustest;

D.  arvestades, et vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ (komiteemenetluse otsus)[21] algatas parlament 2007. aastal määruse (EÜ) nr 1905/2006, sealhulgas kõikide riiklike, piirkondlike ja temaatiliste strateegiadokumentide ning mitmeaastaste näidisprogrammide ja enamiku iga-aastaste tegevusprogrammide rakendamise demokraatliku järelevalve;

E.   arvestades, et kooskõlas ühisdeklaratsiooniga demokraatliku järelevalve ja välistegevuste sidususe kohta ning komisjoni deklaratsiooniga demokraatliku järelevalve ja välistegevuste sidususe kohta, mis on lisatud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele, kohustus komisjon võtma parlamendi seisukohti nende strateegiate elluviimisel nõuetekohaselt arvesse;

F.   arvestades, et isevastutuse, osalemise ja hea valitsemistava põhimõtted eeldavad mitmepoolset lähenemist, mille raames eri arengupartnerid, nagu kohalikud omavalitsused või valitsusvälised osalejad tegutsevad üksteist täiendaval ühtsel viisil; arvestades, et oluline on siiski teha selget vahet kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste osalejate konkreetses rollis, seoses nende pädevusvaldkondade, õiguspärasuse ja demokraatliku kontrolli, kogemustega kohaliku tasandi küsimustega tegelemisel ja riikliku poliitika elluviimisse kaasamisega;

G.  arvestades, et EL rahastab rahvusvahelist koostööd Aafrikaga nelja geograafilise rahastamisvahendi kaudu: Euroopa Arengufond Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide jaoks, Lõuna-Aafrika kaubandus-, arengu- ja koostööleping, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument viie Põhja-Aafrika riigi jaoks ning arengukoostöö rahastamisvahend temaatiliste programmide rahastamiseks;

H.  arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse tagada, et 2009. aastaks oleks 20% tema poolt arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riiklikest programmidest eraldatud abist pühendatud põhi- ja keskharidusele ning esmatasandi tervishoiule, kasutades nende sektoritega seotud projekti-, programmi- või eelarvetoetusi, arvestades kõigi geograafiliste piirkondade keskmisi näitajaid;

I.    arvestades, et EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile,

J.    arvestades, et 2012. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi eesmärk on tagada uue poliitilise vastutuse võtmine säästva arengu toetamiseks, hinnata säästva arengu valdkonnas rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärkide elluviimisel seni saavutatud edu ning tegeleda uute ja esilekerkivate probleemidega;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 on sätestatud, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi;

Omandatud kogemused

1.   väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle pidada kinni oma lubadusest alustada Euroopa Parlamendiga korrapärast dialoogi arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise üle; tunnustab pingutusi, mida on tehtud selleks, et hoida parlamendi arengukoostöö rahastamisvahendi töörühmi kursis sellega, kuidas parlamendi märkusi strateegiadokumentide kohta on arvesse võetud iga-aastaste tegevusprogrammide koostamisel;

2.   märgib, et eriti vahehindamise käigus on komisjoni ja Euroopa Parlamendi vaheline dialoog demokraatliku järelevalve osana aidanud vältida selliste strateegiadokumentide vastuvõtmist, mis sisaldavad pädevust ületavaid sätteid, ning viia strateegiadokumendid kooskõlla arengukoostöö rahastamisvahendi määruse ja eriti ametliku arenguabi abikõlblikkuse põhimõtetega;

3.   väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole võtnud piisavalt arvesse parlamendi poolt demokraatliku järelevalve käigus tõstatatud probleeme, eriti seoses vähese keskendumisega vaesusele ja aastatuhande arengueesmärkidele;

4.   väljendab kahetsust selle üle, et ehkki Euroopa konsensuses arengu küsimuses (2005) ja arengukoostöö rahastamisvahendis rõhutatakse isevastutuse tähtsust, on riikide parlamentide kaasatus riiklike strateegiadokumentide koostamisse osutunud tegelikkuses väga väikeseks; väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole nõuetekohaselt rakendanud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikleid 19, 20 ja 33, mis käsitlevad konsulteerimist valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsustega;

5.   märgib, et majanduskasvu soodustavat strateegiat ei tohi segi ajada pikaajalise arengustrateegiaga, mis hõlmab selliste pikaajaliste eesmärkide rahastamist nagu tervishoid, haridus, energia kättesaadavus maapiirkondades, väiketalunike toetamine jne;

6.   väljendab kahetsust selle üle, et vastuseks parlamendi resolutsioonidele, milles anti märku määruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud ametliku arenguabi abikõlblikkuskriteeriumi nõude mittetäitmisest, muutis või tühistas komisjon vaid 3 asjaomasest 11-st rakendusmeetme projektist;

7.   väljendab kahetsust selle üle, et vastavalt arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artiklile 35 loodud komitee ei reageerinud parlamendi resolutsioonidele, milles anti märku, et komisjon on ületanud oma rakendusvolitusi; märgib murega, et parlamendi oluline järelevalvealane töö ei saanud liikmesriikide esindajatelt arengukoostöö rahastamisvahendi komitees mingit vastukaja; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastutuse ja tagaksid tihedas koostöös parlamendiga komisjoni esitatud meetmete täieliku vastavuse arengukoostöö rahastamisvahendi suunistele;

8.   nõuab, et komisjon annaks tähtsuse ja vastava kaalu järjekorras teada, milliseid kriteeriume ta on kasutanud arengukoostöö rahastamisvahendi riikide ja piirkondade ning eri tegevusalade vahel vahendite eraldamisel igast geograafilisest ja temaatilisest programmist;

9.   on seisukohal, et paljude riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide alusel ei eraldata piisavalt vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendi põhilisele eesmärgile, milleks on vaesuse kaotamine säästvat arengut arvesse võttes, ning paljudes dokumentides puuduvad selged viited selle kohta, kui suures ulatuses kavandatavad tegevused aitavad kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

10.  juhib eriti tähelepanu ametliku arenguabi abikõlblikkuse nõudele arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilistes programmides ning nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus tagaksid alati selle juriidilise kohustuse täieliku täitmise;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et arengupoliitika sidusus, arengupoliitika isevastutus ja abi killustamatus on väga olulised abi tõhususe tagamiseks;

Tulevikuväljavaated: põhimõtted

12.  rõhutab, et EL vajab jätkuvalt eraldi arengukoostöö rahastamisvahendit, mis oleks loodud ainult arenguriikide jaoks ja millega seataks selgelt eesmärgiks ELi toimimise lepingu artiklis 208 määratletud sihtide saavutamine; nõuab, et ametliku arenguabi iga-aastased summad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kasvaksid reaalselt niipalju, et saavutatakse ühine eesmärk kulutada 2015. aastaks 0,7% kogurahvatulust ametlikule arenguabile;

13. rõhutab, et kõigi uue rahastamisvahendi geograafiliste programmide osana rahastatavate meetmete puhul peab jääma tingimuseks ametliku arenguabi kriteeriumide täielik järgimine ning eriti OECD/DACi nõudmise täitmine, mille kohaselt peab iga tehingu sooritamise peamine eesmärk olema arenguriikide majandusarengu ja heaolu edendamine[22]; nõuab temaatilistele programmidele praeguse arengukoostöö rahastamisvahendiga võrreldes rangema ametliku arenguabi kvoodi kehtestamist, eelkõige seoses rände ja varjupaiga programmidega, mille puhul komisjon ei ole selgelt näidanud, kuidas seoses piirikontrollidega rahastatavad tegevused vastavad ametliku arenguabi abikõlblikkuse kriteeriumitele kooskõlas OECD/DACi kriteeriumidega;

14. rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma kuni 2015. aastani rahastamisvahendi esmatähtsaks eesmärgiks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi abi jätkuva sidususe rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide ja -sihtidega, mille ÜRO ja teised pädevad rahvusvahelised organisatsioonid võtavad vastu pärast 2015. aastat;

15. tunnistab vajadust teha paljude arenguriikidega ametliku arenguabi alla mittekuuluvat koostööd globaalsete avalike hüvede pakkumiseks; on arvamusel, et sellist koostööd tuleks reguleerida ja eraldada selleks raha ühe või mitme eraldi vahendi kaudu, et tagada läbipaistvus ja kaitsta arengukoostöö erilist iseloomu iseseisva poliitikavaldkonnana välissuhete raames; nõuab kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29.–30. oktoobri 2009. aasta kohtumisel antud lubadusega, et kliimamuutusega seotud rahastamine ei õõnestaks ega ohustaks võitlust vaesuse vastu ega aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude jätkumist, ning vaesuse vähendamiseks ettenähtud ametliku arenguabi vahendeid ei juhitaks arenguriikides kõrvale muude kui arengueesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et OECD kehtestatud ametliku arenguabi määratlust ei tohiks muuta ning kutsub komisjoni üles tagama, et ükski ELi rahastatavatest arenguprojektidest ei oleks vastuolus maailmas kliimamuutuse leevendamiseks tehtavate jõupingutustega ja et need oleksid kliimamuutusele vastupanuvõimelised, eriti kui on tegemist suurte infrastruktuuriprojektide või projektidega väikesaartel, mis kliimamuutuse tagajärgede tõttu esimesena kannatavad;

16. väljendab muret, et praegu, kui riikide eelarveid tõsiselt kärbitakse, keskendutakse rohkemate arenguabi rahastamisallikate leidmise eesmärgil tugevasti erasektori investeeringutele; juhib tähelepanu asjaolule, et arengukoostöö on humanitaarabi kõrval ainuke välispoliitilise tegevuse valdkond, mille eesmärk ei ole mitte ELi huvide teenimine, vaid planeedi kõige enam marginaliseerunud ja haavatavamate elanike huvide kaitse; kutsub komisjoni seetõttu tungivalt üles tagama, et erasektori lõunasuunaliste investeeringute toetamiseks kasutatavaid riiklikke vahendeid ei juhitaks kõrvale juba isegi alarahastatud sektoritest (nagu valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste programmid) ning et niisugune toetus võimaldaks tõhusalt arendada kodumaist erasektorit ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid madala sissetulekuga riikides;

17. nõustub, et eri arenguriike tuleb käsitleda diferentseeritult ning traditsiooniline rahaline abi võib muutuda tärkava turumajandusega riikides vähem asjakohaseks; on seisukohal, et tärkava turumajandusega riikidele antav abi peaks jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kõrval keskenduma samas endiselt partnerriigi eelarvepoliitika tõhustamisele ja siseriikliku tulu mobiliseerimise edendamisele, mis peaks aitama vähendada vaesust ja abist sõltumist;

18. nõuab tungivalt, et komisjon abistaks tõhusamalt arenguriike ja tärkava turumajandusega riike maksureformide läbiviimisel, et toetada mõjusaid, tõhusaid, õiglasi ja jätkusuutlikke maksusüsteeme; kutsub komisjoni üles tõhusalt integreerima hea maksuhaldustava põhimõtted riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse ning võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et rahvusvahelised ettevõtted järgivad riikide kaupa liigendatud aruandluse nõuet;

19. rõhutab, et tulevane arengukoostöö rahastamisvahend peaks hõlmama jätkuvalt kõiki vahendiga kaetavates geograafilistes piirkondades asuvaid riike vastavalt OECD/DACi arenguriikide loetelule;

20. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid koordineeriksid ELi toimimise lepingu artiklis 210 sätestatud nõude täitmiseks tihedamalt oma tegevust, ning toetab Euroopa ühiste strateegiadokumentide väljatöötamist; on veendunud, et ELi kõikide riiklike ja piirkondlike programmidokumendid peavad sisaldama üksikasjalikke ja ajakohaseid andmeid rahastajate kohta ning eraldi peatükki ELi abi tõhususe kohta, milles loetletakse meetmed, mida on võetud rahastajate tegevuse koordineerimise, ühtlustamise ja täiendavuse tõstmiseks ning rahastajate ja eelkõige ELi liikmesriikide vahelise tööjaotuse parandamiseks;

21. kordab oma üleskutset integreerida Euroopa Arengufond ELi eelarvesse, mis lihtsustaks menetlusi ja suurendaks komisjoni abi tulemuslikkust ja tõhusust; rõhutab, et see ei tohi vähendada ELi tasandil arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist eraldatavate rahaliste vahendite kogusummat ega ELi tasandil ametlikule arenguabile eraldatavate vahendite kogusummat;

22. on veendunud, et tuleb suurendada toetust haavatavatele rühmadele (naised, puuetega inimesed, noored ja töötud ning põlisrahvad) ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja teistele valdkondadevahelistele küsimustele; rõhutab, et arengukoostöö rahastamisvahendile järgneva vahendi puhul tuleb programmidokumentides kehtestada selged võrdlusnäitajad, et tagada võimalus mõõta ELi sekkumise mõju kõnealustes valdkondades;

23. rõhutab, et kohalike omavalitsuste kaasamine arengupoliitikasse on väga oluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ja hea valitsemistava tagamisel; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et kohalikel omavalitsustel on otsustav osa sellistes valdkondades nagu haridus, võitlus nälja vastu, tervishoid, vesi, kanalisatsioon, sotsiaalne ühtekuuluvus, kohalik majandusareng jne; peab seetõttu tähtsaks tõsta nende osakaalu järgmises finantsinstrumendis kooskõlas arengupoliitika isevastutuse põhimõttega;

24. rõhutab vajadust komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ning valitsusväliste osalejate ja kohalike omavalitsuste vahelise korrapärase ja struktureeritud dialoogi järele strateegiadokumentide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel; rõhutab seetõttu vajadust võtta tulevaste rahastamisvahendite puhul arvesse struktureeritud dialoogi järeldusi;

25. rõhutab vajadust paindlike sätete järele, mis võimaldaksid ELil reageerida vajaduste ja prioriteetide muutustele; teeb ettepaneku kaaluda tulevase arengukoostöö rahastamisvahendi ühe võimaliku variandina Euroopa Arengufondi programmivälise abi piiratud riiklikke abipakette; rõhutab siiski, et paindlikumalt kasutatavad rahalised vahendid peavad olema suunatud tõeliste arengueesmärkide saavutamisele;

26. on seisukohal, et uus arengukoostöö rahastamisvahend peaks looma aluse sihipärase ja paindlikuma abi andmiseks ebakindlates olukordades; on veendunud, et uus finantsstruktuur peaks rahastamismehhanismide paindlikkuse ja täiendamise abil aitama tagada häda-, taastus- ja arenguabi nõuetekohase sidususe;

Tulevikuväljavaated: geograafilised ja temaatilised programmid

27. nõuab, et geograafiliste programmide puhul seataks siht, mille kohaselt 20% kulutustest eraldataks põhilistele sotsiaalteenustele, nagu need on määratlenud ÜRO aastatuhande arengueesmärkides (eesmärgi 8 „Ülemaailmse arenguvõrgustiku loomine” näitaja 8.2);

28. nõuab eelarvetoetuse puhul rangeid abikõlblikkuse kriteeriume; rõhutab, et komisjon peab hoiduma eelarvetoetuse kasutamisest riikides, kus ei ole tagatud avalike kulutuste läbipaistvus, ja nõuab, et eelarvetoetusega kaasneksid alati meetmed abi saava riigi parlamentaarse järelevalve teostamise ja auditialase suutlikkuse tõstmiseks ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamiseks; nõuab, et kodanikuühiskond kaasataks eelarvetoetuse üle järelevalve teostamisse;

29. tunnustab kodanikuühiskonna olulist osa arenguvaldkonnas, näiteks valitsuse tegevuse üle järelevalve teostajana ja vastutuse võtmise tagamisel ning nõuab arenguriikide kodanikuühiskondadele piisavate vahendite eraldamist;

30. kordab oma nõudmist komisjonile esitada üksikasjalik finantsanalüüs kohalikule omavalitsusele projektide kaudu või muus vormis eraldatud üldise ja valdkondliku eelarvetoetuse kohta; rõhutab, et selline üldpilt aitaks suurendada kohalikule omavalitsusele eraldatava toetuse järjekindlust ja aitaks kaasa hea valitsemistava levikule partnerriikides;

31. märgib, et kõik arengukoostöö rahastamisvahendi temaatilised programmid on tõestanud oma asjakohasust ja rõhutab, et kindlasti tuleb säilitada nii temaatilised kui ka geograafilised programmid, kuid nõuab teatavaid ümberkorraldusi, arvestades uusi probleeme, nagu ülemaailmne finants- ja majanduskriis, ülemaailmne toidukriis, kliimamuutus ning nõrkade ja üleminekuetapis riikide erivajadused;

32. juhib tähelepanu sellele, et ränne on valdkond, kus on selge vajadus seada arengupoliitika sidusus esikohale ELi lühiajaliste rändekaalutluste suhtes, mille eesmärk on enamasti ebaseadusliku sisserände tõkestamine; rõhutab, et rände arengufonde ei tohi kasutada piirihalduse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks; rõhutab, et tulevane temaatiline rändeprogramm tuleb viia täielikult kooskõlla ELi arengueesmärkidega ning sellest programmist eraldatavad põhilised rahalised vahendid peavad vastama ametliku arenguabi abikõlblikkuse kriteeriumidele; rõhutab eelkõige, et temaatilises programmis tuleb seada esikohale lõuna-lõuna suunalist rännet käsitlevad projektid;

33. rõhutab, et uues temaatilises programmis „Investeerimine inimestesse” tuleb keskenduda selliste aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, millega ollakse kavast kõige rohkem maha jäänud, seadmata seda samas ainsaks eesmärgiks, ning pöörata eelkõige tähelepanu kriitilises seisus aastatuhande arengueesmärkide näitajatega riikidele ja piirkondadele; rõhutab, et põhiharidus ja kirjaoskus on inimeste teadlikkuse tõstmise protsessi ja arengupoliitika isevastutuse lähtepunktiks; nõuab seetõttu, et kõnealuses programmis keskendutaks haridusele kui emantsipatsiooni ja osalemise vahendile;

34. on veendunud, et uue vahendiga tuleks kehtestada diferentseeritud lähenemine kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste rahastamisele ning vältida nimetatud kaht tüüpi osaleja mõttetut konkurentsi; rõhutab vajadust tegeleda praegusest programmist vahendite ületaotlemise probleemiga; nõuab, et tulevane temaatiline programm ja pakutud abiandmise viisid peegeldaksid igakülgselt struktureeritud dialoogi tulemusi;

35. juhib tähelepanu asjaolule, et üks põhjus, miks aastatuhande arengueesmärke ei ole saavutatud, on see, et ei tunnistata keskkonna, loodusvarade ja ökosüsteemide osa inimühiskonna arengule ja vaesuse kaotamisele kaasa aitamisel; märgib murega, et kui Euroopa praeguse ametliku arenguabi raames eraldatakse keskkonnaküsimustele ainult 3% kogukulutustest, on lisaprobleemiks see, et osa ELi ja liikmesriikide poolt arenguriikidele eraldatavatest vahenditest investeeritakse projektidesse, mis kliimamuutust pigem soodustavad kui leevendavad; rõhutab, et kliimamuutuse valdkonnas tuleb parandada arengupoliitika sidusust, eelkõige seoses kliimameetmete rahastamise ja kliimamuutusega seotud probleemide integreerimisega ELi arengukoostöösse;

36. juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruande nr 6/2006 järeldusele, et alates 2001. aastast on EL keskkonnaküsimuste integreerimisel arengukoostöösse saavutanud vähe edu, kuna riiklikes strateegiadokumentides ei võetud keskkonnaküsimusi piisavalt arvesse; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon tagaks keskkonnaküsimuste parema integreerimise ja süstemaatilise järelevalve välispoliitika ja kõikide rahastamisvahendite lõikes, eelkõige silmas pidades praegust kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise probleemi;

37. kordab, et arengukoostöö rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse täielikult ELi toimimise lepingu artiklit 290 ning rõhutab seetõttu, et delegeeritud õigusaktide menetluse rakendamine on kohustuslik ELi toimimise lepingu artikli 290 tingimustele vastavate otsuste puhul, näiteks üldeesmärkide, prioriteetide, oodatavate tulemuste ja rahaliste vahendite eraldamise kindlaksmääramisel;

o

o o

38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
• [2]  ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
• [3]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [4]  Lisatud komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatisele Euroopa Parlamendile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, mis käsitleb nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) vastuvõtmise kohta (KOM(2006)0628);
• [5]  Registreeritud komiteemenetluse dokumendina nr CMT-2007-1709 – lisa registreeritud komiteemenetluse dokumendina nr CMT-2007-1709-2.
• [6]  Registreeritud komiteemenetluse dokumendina nr CMT-2007-1709-3.
• [7]   DCD/DAC (2007)39/lõplik, 4.9.2007, lk 145.
• [8]  ELT L 354, 31.12.2008, lk 62.
• [9]  ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
• [10]  ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 507.
• [11]  ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 213.
• [12]  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 337.
• [13]  ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 595.
• [14]  ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 624.
• [15]  ELT C 294E, 3.12.2009, lk 19.
• [16]  ELT C 301E, 13.12.2007, lk 249.
• [17]  ELT C 212E, 5.8.2010, lk 8.
• [18]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0032.
• [19]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0030.
• [20]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0033.
• [21]  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
• [22]  Vt OECD/DAC: „Võlausaldajate teavitussüsteemi aruandlusdirektiivid”

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Aasta 2011 on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem käesoleva aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on juba varajases etapis välja kujundada parlamendi seisukoht uue ELi arengukoostöö rahastamisvahendi suhtes, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi.

Kogemused

Pärast arengukoostöö rahastamisvahendi kehtima hakkamist moodustas Euroopa Parlamendi arengukomisjon neli töörühma (mida nüüd on viis), et kasutada parlamendi kontrolliõigust kõigi komisjoni esitatud oluliste programmidokumentide üle. Protsessi tulemuseks oli pidev ja struktureeritud põhjalik dialoog arengukomisjoni ja Euroopa Komisjoni talituste vahel, millest kujunes kasulik õpiprotsess mõlema institutsiooni jaoks: saime teada, milliste raskustega puutus komisjon kokku oma programmi koostamise käigus, ning raportöör loodab, et ka komisjon sai teadlikumaks parlamendi demokraatliku kontrolli praktilisest olemusest ning meie töömeetoditest.

Samal ajal kui dialoog oli asjalik ning komisjon tegi suuri jõupingutusi töörühmade teavitamiseks parlamendi soovituste kohastest järelmeetmetest, ei õnnestunud sellega kahjuks komisjoni tähelepanu juhtida mitmetele arengukomisjoni taotlustele ega parlamendis vastu võetud resolutsioonidele[1]; komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõud kajastasid vaid juhuti parlamendi seisukohta.

Meie pettumuseks selgus ka, et parlamendi teostatud põhjalik järelevalve ei leidnud vastukaja liikmesriikide esindajatelt arengukoostöö rahastamisvahendi komisjonis. Erinevalt parlamendist ei paistnud liikmesriigid keskenduvat komisjoni ettepanekute vastavuse kontrollimisele arengukoostöö rahastamisvahendit käsitlevate õigusnormidega (eriti ametlikule arenguabile vastavuse nõue).

Meie dialoogist selgus, et peamine probleem on see, kuidas mõista ja aktsepteerida arengukoostöö spetsiifilist rolli ELi välistegevuse kontekstis. See on mõistetav: komisjonis oli meie peamine partner välissuhete peadirektoraat, kelle põhivolituseks oli ELi huvide edendamine kogu maailmas. Ometi on vajalik mõista, et arengukoostöö on see välistegevuse poliitikavaldkond (peale humanitaarabi), mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve: vaesuse leevendamine, jätkusuutlik inim-, sotsiaalne ja majanduslik areng; ühesõnaga kõigi õigus inimväärsele elule.

Mitmest komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi raames välja antud dokumendist ilmnes probleem, kuidas mõista meie arengukoostöö poliitika volitusi ja eesmärke ning suunata need konkreetsetesse programmidesse ja meetmetesse. See tähendab, et need ei keskendu selgelt vaesuse kaotamisele säästva arengu kontekstis ja aastatuhande arengueesmärkidele, mis on arengukoostöö rahastamisvahendi esmatähtsad ja põhilised eesmärgid.

Parlament mõistab teatava ELi tegevuse tähtsust arenguriikides (sh kultuurilised ja kodanikevahelised kontaktid, poliitiline dialoog jne), mis ei täida OECD/DACi poolt määratletud ametliku arenguabi tingimusi. Sellist tegevust ei tohiks aga rahastada ELi arengueelarvest. Seetõttu taotles parlament sellise vahendi loomist, mis võimaldaks ELil rahastada selliseid tegevusi muudest allikatest peale arengukoostöö rahastamisvahendi. Korrates küll seisukohta, et seda niinimetatud ICI+ vahendit ei tohiks rahastada ressursside ülekandmisega arengukoostöö rahastamisvahendist, jätkab parlament konstruktiivset osalemist käimasolevates läbirääkimistes selle regulatsiooni üle.

Raportöör teadvustab, et eriti 2009/2010. aasta strateegiadokumentide vahehindamise käigus on demokraatlik järelevalve aidanud vältida selliste strateegiadokumentide vastuvõtmist, mille sätted ületavad pädevusala (ultra vires). Samas ilmnes meie kontrollist ka risk tuua sisse välispoliitilised huvid, vähene keskendumine vaesusele ja aastatuhande arengueesmärgile ning kahtlused, kas toimub piisav konsulteerimine sidusrühmadega.

Tulevikuväljavaated

Seoses uue mitmeaastase finantsraamistiku alase aruteluga on komisjon viidanud, et kavatseb läbi vaadata kõigi väliste rahastamisvahendite üldstruktuuri. Arvesse tuleb võtta mitmeid olulisi aspekte, nagu edasist lihtsustamist ning uusi probleeme, näiteks kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Nii varases etapis ei tee raportöör üksikasjalikke soovitusi ülesehituse kohta, vaid keskendub pigem olulisimatele põhimõtetele, mida tulevane ELi arengupoliitika kajastama peab.

Esimene selline oluline põhimõte ning meie kaalutluste lähtepunkt on, et vaja on eraldi arengukoostöö vahendit, mis oleks loodud konkreetselt ja ainult arenguriikide jaoks ning täidaks eesmärke, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Läbipaistvuse huvides peaks ametliku arenguabi alla mitte kuuluv koostöö arenguriikidega (k.a tärkava turumajandusega riikidega) toimuma eraldi vahendi kaudu.

Muudatused ülesehituses peaksid lahendama ka aastakümneid kestnud probleemi: selleks et tagada kõigi arenguriikide õiglane kohtlemine ja suurendada ELi kogu arengupoliitika raames demokraatlikku vastutust, tuleks ELi eelarvesse lisada Euroopa Arengufond. See ei pruugi siiski tähendada seda, et väheneks reaalselt kas arengukoostöö rahastamisvahendi või Euroopa Arengufondi rahastamine (võrreldes praeguse tasemega) või ELi tasandil ametliku arenguabi otstarbeks eraldatud rahastamisvahendite kogusumma.

Asjakohane rahastamine

Tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Arvestades komisjonipoolse abi lisandväärtust ja komisjoni uut rolli Liidu ja liikmesriikide arengupoliitika kooskõlastamisel (ELi toimimise lepingu artikkel 210), peaks ELi eelarve kaudu eraldatava ametliku arenguabi osa püsima vähemalt stabiilsena.

Uue arengukoostöö rahastamisvahendi iga-aastane maht peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul ilmutama märkimisväärset reaalset kasvu.

Tuletades liikmesriikidele meelde nende 29.–30. oktoobri 2009. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel antud lubadust, nõuab parlament, et kliimamuutusega kohanemise rahastamine ei tohiks õõnestada ega ohustada võitlust vaesuse vastu ega aastatuhande arengueesmärkide suunas tehtavate edusammude jätkumist ning peaks seetõttu olema lisaks spetsiifiliste arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi eesmärkide saavutamiseks ettenähtud summadele.

Keskendumine vaesuse kaotamisele ja ametliku arenguabi kriteeriumid

Arengukoostöö rahastamisvahend on määratletud kui tõeline arengukoostööle suunatud vahend, eriti kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 (milles määratletakse vaesuse kaotamist kui esmatähtsat ja põhilist eesmärki) ja lõike 4 sätete kaudu (100% rahastamisest geograafiliste programmide raames ja 90% rahastamisest temaatiliste programmide raames peab vastama ametliku arenguabi kriteeriumidele).

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 peavad need sätted olema täidetud ka arengukoostöö rahastamisvahendile mis tahes järgneva vahendi puhul ning – nagu näitavad arengukoostöö rahastamisvahendiga saadud kogemused – need peaksid olema sõnastatud veelgi rangemalt. Temaatilised programmid võivad jätkuvalt sisaldada mõnda meedet, mis ei kuulu ametliku arenguabi alla, kuid kindlaks tuleb määrata nende kindel maht.

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peab jääma edasise arengukoostöö rahastamisvahendi esmatähtsaks eesmärgiks, kuna 2015. aastaks seatud eesmärk jääb järgmise arengu rahastamisvahendi toimimisaja raamesse. Isegi kui aastatuhande arengueesmärk õnnestub täita, jääb vaesus ikkagi paljude jaoks reaalsuseks. Perioodiks pärast 2015. aastat tuleb leida viis, mis tagab sidususe veel määratlemata uute rahvusvaheliste eesmärkidega. Arengukoostöö rahastamisvahendi siht kulutada 20% tervishoiule ja haridusele (2009. aastaks) on olnud parlamendile oluliseks võrdlusaluseks, kuid selle rakendamist on olnud keeruline jälgida. Tulevase rahastamisvahendi puhul tuleb samuti paika panna selline siht, kuid läbipaistvuse ja selguse huvides võiks selle sisule viidata kui põhilistele sotsiaalteenustele, nagu need on määratlenud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon aastatuhande arengueesmärgis nr 8 (näitaja 8.2), ning nõuda komisjonilt ranget aruandlust.

Toiduainete hinna kriis on näidanud, et on vaja paindlikku ja kiiret viisi, kuidas reageerida ootamatutele vajaduste ja prioriteetide muutustele. See ei pruugi väljenduda ainult välisrahastamise struktuuris, vaid ka arengukoostöö rahastamisvahendis endas.

Geograafilised ja temaatilised programmid

On kaalukaid põhjendusi, miks erinevate probleemidega arenguriikidele oleks vajalik diferentseeritum lähenemine. Arengukoostöö rahastamisvahend ei pruugi paljude keskmise sissetulekuga riikide jaoks olla kõige sobivam, eriti nende puhul, kes näevad ennast uute doonorriikidena. See ei tohiks aga viia arenguriikide ühepoolsetel otsustel põhineva määratlemiseni, mis peab jääma OECD/DACi eelisõiguseks rahvusvahelise konsensuse alusel. Ka asjaolu, et väga suur osa uute doonorriikide elanikest elab ikka allpool absoluutset vaesuspiiri, õigustab raportööri arvates seda, et tulevane rahastamisvahend hõlmaks jätkuvalt kõiki rahastamisvahendi geograafilisse rakendusalasse kuuluvaid riike DACi loetelus.

Oma asjakohasust on tõestanud kõik temaatilised programmid, kuid uute probleemide (toidukriis, kliimamuutus, nõrkade riikide eriomased vajadused) kontekstis võivad olla vajalikud teatud ümberkorraldused.

Valitsusväliste osalejate ja kohalike asutuste alane programm on olnud pidevalt alarahastatud ja ületaotletud ning seda tuleks tulevase rahastamisvahendiga parandada. Lisaks peaks valitsusväliste osalejate ja abi andmise viiside määratlemine peegeldama pideva ja struktureeritud dialoogi tulemusi.

ELi abiprogrammide menetlused

Uue arengukoostöö rahastamisvahendi väljatöötamisel peaksid kõige olulisemateks põhimõteteks olema kooskõlastamine ja tööjaotus. Euroopa strateegiadokumentide mõttega tuleb tegeleda ühena prioriteetidest. Lisada tuleks eripeatükk abi tõhususe kohta, mis määratleb selleks seni ette võetud sammud, ning lisaks sellele abiandjate finantsprognoosi tabel ja aastatuhande arengueesmärgi finantsprognoosi tabel, et tagada läbipaistvus komisjoni sekkumisotsuste osas.

Geograafilised programmid on nüüd Euroopa välisteenistuse ülesanne, kuuludes arenguvoliniku vastutuse alla koostöös arengu ja koostöö peadirektoraadiga EuropeAid. Pidades silmas Euroopa välisteenistuse eesmärke ja ülesehitust ning arvestades arengukoostöö rahastamisvahendiga seotud kogemustega, eksisteerib tegelik ja suur risk, et arengualaseid eesmärke hakkavad asendama välispoliitilised huvid. Seega on väga tähtis, et kehtestataks menetlused ja struktuurid, mis kaitseksid arengut kui autonoomset poliitikavaldkonda sellele ainuomaste eesmärkidega.

Demokraatialõhe ületamine

2013. aasta järgse arengukoostöö rahastamisvahendi puhul peab parlamendil olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga. Eelkõige tuleb delegeeritud õigusaktide menetluse korras vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja oodatavaid tulemusi ning samuti nende rahaliste vahendite jaotamist, mis täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimusi.

• [1]  Arengukomisjon esitas viis täiskogu istungil vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 81 vastu võetud resolutsiooni, andes Euroopa Komisjonile mõista, et komisjon oli 11 meetme eelnõu puhul ületanud oma rakendusvolitusi. Ometi muutis komisjon otsuse eelnõud või võttis selle tagasi ainult kolmel korral.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.5.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Corina Creţu, Leonidas Donskis, Charles Goerens, Catherine Grèze, Eva Joly, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Alf Svensson, Eleni Theocharous, Ivo Vajgl
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kriton Arsenis, Proinsias De Rossa, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Enrique Guerrero Salom, Martin Kastler, Krzysztof Lisek, Csaba Őry, Bart Staes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Edit Bauer