RAPORT Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmise taotlus

26.5.2011 - (2010/2213(IMM))

Õiguskomisjon
Arvamuse koostaja: Diana Wallis

Menetlus : 2010/2213(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0196/2011
Esitatud tekstid :
A7-0196/2011
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2010/2213(IMM))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság 6. juulil 2010 ja millest teatati 6. septembri 2010. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Ágnes Hankissi 11. aprillil 2011 ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta ja 19. märtsi 2010. aasta otsuseid[1];

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0196/2011),

A. arvestades, et Budapestis asuv Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság on taotlenud Euroopa Parlamendi liikmelt Ágnes Hankissilt puutumatuse äravõtmist, et viia läbi uuesti algatatud kohtumenetlus Ágnes Hankissi vastu, nagu on nõutud Ungari Vabariigi Ülemkohtu otsuses;

B.  arvestades, et Ágnes Hankissi puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava laimamissüüdistusega Ungari kriminaalkoodeksi artikli 181 alusel seoses programmis „Péntek 8 mondatvadász” 23. jaanuaril 2004. aastal väljendatud arvamusavaldusega;

C. arvestades, et eraisikust hageja süüdistas Ágnes Hankissi 18. veebruari 2004 kuupäevaga süüdistuses, mis esitati Buda piirkonnakohtule Budai Központi Kerületi Bíróság 23. veebruaril 2004; arvestades, et Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság tegi 28. juunil 2005. aastal otsuse, mis kaevati edasi Budapesti linnakohtusse, kes tühistas selle 3. veebruaril 2006. aastal;

D. arvestades, et selle tulemusel saadeti kohtuasi tagasi Buda piirkonnakohtusse Budai Központi Kerületi Bíróság, kes mõistis Ágnes Hankissi 6. veebruaril 2009. aastal õigeks; arvestades, et hageja kaebas otsuse edasi Budapesti linnakohtusse, kes 25. märtsil 2009. aastal otsustas kinnitada Buda piirkonnakohtu Budai Központi Kerületi Bíróság otsust kõigi põhjenduste osas;

E.  arvestades, et 12. novembril 2009. aastal tühistas Ungari Vabariigi Ülemkohus mõlemad otsused materiaalõiguse rikkumise tõttu ja tegi Buda piirkonnakohtule Budai Központi Kerületi Bíróság kohustuseks algatada uus menetlus;

F.  arvestades, et Ágnes Hankiss on alates 15. juulist 2009 Euroopa Parlamendi liige;

G. arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet;

H. arvestades, et Ungari kriminaalmenetlusi reguleeriva akti artikli 522 lõike 1 kohaselt tuleb puutumatust omava isiku suhtes kriminaalmenetlus katkestada ja taotleda puutumatuse äravõtmist, ja arvestades, et akti artikli 551 lõikes 1 sätestatakse, et kriminaalmenetluse saab algatada muu hulgas Euroopa Parlamendi liikme vastu pärast tema puutumatuse äravõtmist;

I.   arvestades, et seaduse LVII lõike 12 punktis 1 sätestatakse, et eraisiku hagi käsitlevate kohtuasjade puhul peab kohus esitama Euroopa Parlamendi presidendile taotluse puutumatuse äravõtmiseks;

J.  arvestades, et uues menetluses, mis algatati pärast eelmise tühistamist, märkis Ágnes Hankiss, et ta on Euroopa Parlamendi liige, ja sellest tulenevalt otsustas Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság Ungari kriminaalmenetlusi reguleeriva akti artikli 552 lõike 1 ja seaduse LVII artikli 12 alusel menetluse katkestada ja taotleda puutumatuse äravõtmist;

K. arvestades, et seega on käesoleval juhul asjakohane soovitada parlamendiliikme puutumatus ära võtta,

1.  otsustab Ágnes Hankissi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava komisjoni raport viivitamatult Ungari pädevale ametiasutusele ja Ágnes Hankissile.

  • [1]  Kohtuasi 101/63 Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, kohtuasi 149/85 Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391, kohtuasi T-345/05 Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849, liidetud kohtuasjad C-200/07 ja C-201/07 Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929, ja kohtuasi T-42/06 Gollnisch vs. parlament.

SELETUSKIRI

1.        Üldine taust

Parlamendi president teatas 6. septembri 2010. aasta istungil vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2, et ta sai 6. juulil 2010. aastal Buda piirkonnakohtult Budai Központi Kerületi Bíróság kirja, milles taotletakse Ágnes Hankissilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist;

Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2 edastas president taotluse õiguskomisjonile.

Budapestis asuv Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság taotleb, et Euroopa Parlament võtaks oma liikmelt Ágnes Hankissilt puutumatuse seoses uuesti algatatud kriminaalmenetlusega, mida nõudis Ungari Vabariigi Ülemkohus oma 12. novembri 2009. aasta otsuses. Hageja süüdistab Ágnes Hankissit väidetavas avalikus laimamises (Ungari kriminaalkoodeksi artikkel 179) ja eelkõige Ungari kriminaalkoodeksi artikli 181 tähenduses surnud inimese ehk siis kaebuse esitaja isa mälestuse solvamises 23. jaanuaril 2004. aastal saates „Péntek 8 mondatvadász” tehtud avalduses. Kaebus, mille kuupäevaks on märgitud 18. veebruar 2004, esitati Buda piirkonnakohtule Budai Központi Kerületi Bíróság 23. veebruaril 2004. aastal. Kohus tegi 28. juunil 2005. aastal otsuse, mis seejärel kaevati edasi Budapesti linnakohtusse, kes selle 3. veebruaril 2006. aastal tühistas. Selle tulemusel saadeti kohtuasi tagasi Buda piirkonnakohtusse Budai Központi Kerületi Bíróság, kes mõistis Ágnes Hankissi 6. veebruaril 2009. aastal õigeks. Hageja kaebas otsuse edasi Budapesti linnakohtusse, kes otsustas 25. märtsil 2009 tunnistada Budai Központi Kerületi Bírósági otsus kehtivaks kõigi põhjenduste osas.

Seejärel andis hageja Ungari Vabariigi Ülemkohtusse sisse avalduse apellatsioonikohtu otsuse uuesti läbivaatamiseks, arvestades, et õigeksmõistmine tulenes karistusseaduse põhisätete rikkumisest. Ülemkohus märkis 12. novembril 2009. aastal, et karistusseaduse põhisätteid oli tõepoolsest rikutud, ja nõudis Buda piirkonnakohtult Budai Központi Kerületi Bíróság uue menetluse alustamist. Kohus peab alustama uue menetluse lähtuvalt ülemkohtu otsuses tehtud tähelepanekutest.

Buda piirkonnakohus Budai Központi Kerületi Bíróság algatas uue menetluse 31. märtsil 2010. aastal. Samal päeval menetlus katkestati põhjusel, et Ágnes Hankissil on Euroopa Parlamendi liikmena parlamendiliikme puutumatus. Kohus tegi vastavalt 6. juulil 2010. aastal taotluse puutumatuse äravõtmiseks.

2.        Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust käsitlevad aktid ja menetlus

8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklid 8 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 8.

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9.

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a.        oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b.        teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.

Euroopa Parlamendi Ungari parlamendiliikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta akti LVII lõige 12 (akt LVII) on sõnastatud järgmiselt: „1) Euroopa Parlamendil on õigus langetada otsus parlamendiliikme puutumatuse peatamise kohta.

2) kehtetu

3) kehtetu

4) Asutused, kes esitavad taotluse puutumatuse peatamiseks, annavad Euroopa Parlamendile ja puutumatust käsitlevate küsimustega tegelevale komisjonile kogu teave, mida komisjon peab vajalikuks, et langetada otsus puutumatuse peatamise kohta.

5) Puutumatuse peatamise korral teavitab puutumatuse peatamisest tulenevat otsust langetav kohus või asutus Euroopa Parlamendi presidenti oma sellekohasest otsusest.

6) kehtetu

7) Euroopa Parlamendi liikmeks kandideerijate puutumatuse peatamise otsuse langetab asjaomase riigi valimiskomisjon. Vastavasisuline avaldus tuleb esitada riikliku valimiskomisjoni esimehele.”

Seaduse LVII artikkel 10 on sõnastatud järgmiselt:

„1) Euroopa Parlamendi liikmetel on õigus privileegidele ja immuniteetidele, mis on sätestatud 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis.

2) Euroopa Parlamendi liikmetel on samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel.

3) kehtetu”

Ungari kriminaalmenetlusi reguleeriva akti artikli 552 lõike 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus peatada isiku puhul, kellel on puutumatus, ja taotleda puutumatuse äravõtmist ning sama akti artikli 551 lõikes 1 sätestatakse, et kriminaalmenetluse saab algatada ainult pärast puutumatuse äravõtmist, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmete puhul.

Euroopa Parlamendi menetlust reguleerivad kodukorra artiklid 6 ja 7. Nendes sätestatakse järgmist.

Artikkel 6: Puutumatuse äravõtmine

1.        Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel taotleb parlament eelkõige enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamist ja oma liikmete sõltumatuse tagamist nende ülesannete täitmisel.

2.        Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile. (...)

Artikkel 7: Puutumatusega seotud menetlused

1.        Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult nende esitamise järjekorras.

2.        Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

3.        Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta. Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi; ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks. Teda võib esindada teine parlamendiliige. (...)

6.        Eesõiguste või puutumatuse kaitsmise korral teeb vastutav komisjon kindlaks, kas asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendiliikme vaba liikumist parlamendi koosoleku toimumiskohta või sealt tagasi või arvamuse väljendamist või hääletamist tema mandaadiga seotud ülesannete täitmisel, või kuuluvad need privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 aspektide alla, mis ei ole reguleeritud siseriikliku õigusega; vastutav komisjon teeb ettepaneku paluda asjaomasel ametiasutusel teha vajalikud järeldused.

3.        Kavandatud otsuse põhjendus

Kooskõlas protokolli artikliga 9 tuleb tõdeda, et kuna menetlus puudutab Ungaris toimunud väidetavat kuritegu ja Ágnes Hankiss oli selle toimumise ajal Ungari kodanik, on ainus kohaldatav säte järgmine: „Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel: a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel”. Ungari seadusest on kohaldatavad seaduse LVII artikkel 10 ja artikkel 12.

Selleks et otsustada, kas kaitsta parlamendiliikme puutumatust või mitte, kohaldab Euroopa Parlament oma kindlaid põhimõtteid.

Käesoleva juhtumi puhul leiab raportöör, et kõnealune juhtum ei puuduta Ágnes Hankissi poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena. See on hoopis seotud avaldusega, mille ta tegi 2004. aastal, kaua aega enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks. Raportöör ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et juhtumi eesmärk on tekitada poliitilist kahju parlamendiliikmele.

Tuleb siiski märkida, et ülemkohtu 12. novembri 2009. aasta otsus, milles nõuti uue menetluse algatamist, tehti teatavaks ajal, kui Ágnes Hankiss oli Euroopa Parlamendi liige ja tal oli parlamendiliikme puutumatus, mille äravõtmist sellel ajal ei taotletud. Seda võib pidada menetluslikuks veaks. Siiski taotleti nõuetekohaselt puutumatuse äravõtmist 31. märtsil 2010. aastal Buda piirkonnakohtus Budai Központi Kerületi Bíróság uuesti algatatud esimese astme menetlusega seoses, kohus katkestas menetluse vastavalt Ungari kriminaalmenetlus reguleeriva seaduse artikli 552 lõikele 1 ja seaduse LVII artiklile 12 ja esitas taotluse puutumatuse äravõtmiseks.

Seega on käesoleva juhtumi puhul asjakohane soovitada parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist.

4.        Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaolude valguses ning vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2, olles kaalunud parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt- ja vastuargumente, soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Ágnes Hankissilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

9

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Klaus-Heiner Lehne, Jiří Maštálka, Bernhard Rapkay, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka