RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 (komisjonide ühiste koosolekutega menetlus) muutmise kohta

27.5.2011 - (2010/2061(REG))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Carlo Casini

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 88 KB)
• 001-001 (DOC - 42 KB)

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 51 (komisjonide ühiste koosolekutega menetlus) muutmise kohta

(2010/2061(REG))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi esimehe 11. märtsi 2010. aasta kirja ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esimehe 25. märtsi 2010. aasta kirja;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0197/2011),

1.  otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse;

2.  tuletab meelde, et muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 51
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Kui esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega, ning artikli 49 lõikes 1 ja artiklis 50 sätestatud tingimused on täidetud, võib esimeeste konverents otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele nende ühistel koosolekutel, mida juhatavad ühiselt asjaomaste komisjonide esimehed. Ühiste koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks võivad asjaomased komisjonid moodustada komisjonidevahelisi töörühmi.	1. Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 188 lõike 2 alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui
	valdkond on VII lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning
	esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.
	2. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.
	Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.
	3. Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise projekti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.
	Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.

SELETUSKIRI

I     RAPORTI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ajal asutas esimeeste konverents parlamendireformi töörühma, mille ülesanne on läbi vaadata parlamendi toimimine ning teha soovitusi selle parandamiseks. Komisjonide koostööle pühendatud peatüki raames soovitas töörühm tugevdada kaasatud komisjoni positsiooni kaasatud komisjonidega menetluses (kodukorra endine artikkel 47, praegune artikkel 50) ning arendada lisaks uut koostöövormi komisjonide vahel (mis kehtestati uue artikliga 51).

Soovitust põhjendati sellega, et erijuhtudel, „kui suure tähtsusega õigusloometoimik ei kuulu selgelt ühe komisjoni pädevuse, kuid kui seda võiks samas ühtlaselt jagada mitme komisjoni vahel [...], siis tuleks see pädevuskonflikt lahendada võrdsuse ja koostöö põhimõtte alusel. Asjaomased komisjonid kohtuvad ühiselt eesmärgiga vahetada [...] arvamusi ning selgemalt määratleda komisjonidevaheline enamus ja vähemus. Seejärel hääletavad asjaomaste komisjonide liikmed ühiselt õigusakti ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekuid. Selle tulemusel esitatakse täiskogule üksainus, tasakaalustatum […] raport.”

Esimeeste konverents kiitis 19. märtsil 2009 hääletusel heaks ettepaneku „töötada kodukorras välja võimalus, mille kohaselt esimeeste konverents võib algatada komisjonide ühiste koosolekutega ja ühise hääletusega menetluse väga eriliste juhtumite puhul, kui käsitletakse küsimust, mis kuulub peaaegu võrdselt vähemalt kahe komisjoni pädevusalasse [....]”.

Parlament vaatas 6. mail 2009 oma kodukorra läbi ja kehtestas artikliga 51 uue „komisjonide ühiste koosolekutega menetluse[1]”:

„Kui esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega, ning artikli 49 lõikes 1 ja artiklis 50 sätestatud tingimused on täidetud, võib esimeeste konverents otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele nende ühistel koosolekutel, mida juhatavad ühiselt asjaomaste komisjonide esimehed. Ühiste koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks võivad asjaomased komisjonid moodustada komisjonidevahelisi töörühmi.”

Komisjonide esimeeste konverents arutas 2010. aasta algul projekti „Suunised komisjonidevaheliseks koostööks vastavalt kodukorra artiklile 51”. Jo Leinen keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) nimel ning Sharon Bowles majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) nimel esitasid teksti kohta märkusi ja muudatusettepanekuid.

Komisjonide esimeeste konverentsi esimees Klaus-Heiner Lehne pöördus jätkuks kirjavahetusele põhiseaduskomisjoni poole järgmise kolme küsimusega artikli 51 kohaldamise kohta.

1)   Kas artiklis 51 sätestatud menetluskorda kohaldatakse seadusandliku tavamenetluse puhul kogu menetluse jooksul või ainult esimesel lugemisel?

2)   Kas vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi, nagu õigus teha täiskogus muudatusettepanekuid ja tagasilükkamise ettepanekuid, võivad kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt?

3)   Kas komisjonid peavad tegema ühiselt otsuseid selle kohta, kuidas parlament kasutab oma õigusi seoses delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide eelnõudega, mis põhinevad ise õigusaktil, mis on omakorda vastu võetud artiklis 51 sätestatud menetluskorras?

Klaus-Heiner Lehne soovitas ka esitada kodukorra lisas vastavalt artikli 215 punktile d suunised, mis hõlbustaksid selle uuendusliku menetluse rakendamist.

Klaus-Heiner Lehne pöördus samuti põhiseaduskomisjoni poole soovitusega, et olukorra selgitamiseks tuleks kodukord läbi vaadata. Ta väitis eelkõige, et kahte või enamat komisjoni on praktiliselt võimatu ühendada kaasotsustamismenetluse teisel lugemisel või komiteemenetluses. Kodukorra mitmes artiklis (artikli 43 lõikes 1, artikli 63 lõikes 1, artiklis 87 ja artikli 88 lõigetes 2 ja 3 ning eelkõige artiklis 188) mainitakse vaid ühte komisjoni, mis näitab, et menetluses ei ole kohta teisele komisjonile.

II   KODUKORRA MUUDATUSETTEPANEK

Raportöör on arvamusel, et kodukorra tõlgendamisest või suunistest kodukorra rakendamise hõlbustamiseks antud olukorras ei piisa. Tegemist on olulise menetlusküsimusega, mille üle tuleb otsustada, hääletades täiskogus kodukorra küsimustes kohaldatava liikmete häälteenamusega. Hääletust on vaja seda enam, et sätte sõnastus võimaldab seda mitut moodi tõlgendada.

Artikli 51 uue versiooni ettepanekul on peamiselt kolm eesmärki:

1)   muuta säte loetavamaks ja seega paremini kasutatavaks;

2)   määratleda uuesti sätte kohaldamise tingimused;

3)   määrata kindlaks artikli normeeriv sisu.

Esimese eesmärgi saavutamiseks ei ole kohaldamistingimused enam esitatud viitena teistele sätetele. Kaks tingimust on esitatud selgelt ja koheselt mõistetavalt.

Teise eesmärgi täitmine ehk kohaldamistingimuste uuesti määratlemine tõi kaasa teatava muudatuse sisus. Kui senini piisas artiklile 50 viidates esitatud tingimusest, et kõnealune valdkond „kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse”, on nüüd vaja sätestada, et „valdkond on […] lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga”.

Nimetatud muudatuse eesmärk on rõhutada ühiselt tegutsevate komisjonide menetluse erakorralist kasutamist ning seda õigustab muu hulgas ka kõnealuse menetlusega kaasnev haldus- ja tehniline koormus.

Kolmas eesmärk, milleks on määrata kindlaks artikli 51 normeeriv sisu ehk määrata kindlaks, millised on selle kohaldamise praktilised tagajärjed seadusandliku menetluse kulgemisele, on raskem. Seejuures tuleb eelkõige otsustada, mis etapis peab menetlus olema „ühine”, kas kogu menetluse jooksul või üksnes esimesel lugemisel.

Kuigi teise võimaluse kasuks võib tuua praktilisi argumente, pooldab raportöör esimest võimalust. Kui uue menetluse ühiselt heakskiidetud eesmärgiks on anda asjaomastele komisjonidele võimalus vahetada arvamusi varases järgus ja teha väga oluliste küsimuste puhul eeltööd täiskogu jaoks, siis kehtib see loogika seadusandliku tavamenetluse kõikide etappide puhul kuni õigusakti vastuvõtmiseni. Ühiselt tegutsevatest komisjonidest saab seega menetluse ajal kodukorra mõistes „vastutav komisjon”.

• [1]  Põhiseaduskomisjoni raport nr A6-273/2009, raportöör Richard Corbett (P6_TA(2009)0359, 6. mai 2009).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Andrew Henry William Brons, Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Matthias Groote, Enrique Guerrero Salom, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Daniel Hannan, Constance Le Grip, David Martin, Paulo Rangel, Potito Salatto, Algirdas Saudargas, Søren Bo Søndergaard, Indrek Tarand, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	John Stuart Agnew, Zuzana Brzobohatá, Sylvie Guillaume, Íñigo Méndez de Vigo, Rainer Wieland