Menetlus : 2010/2154(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0216/2011

Esitatud tekstid :

A7-0216/2011

Arutelud :

PV 05/07/2011 - 16
CRE 05/07/2011 - 16

Hääletused :

PV 06/07/2011 - 6.9
CRE 06/07/2011 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0329

RAPORT     
PDF 212kWORD 156k
30.5.2011
PE 450.741v02-00 A7-0216/2011

Lennundusjulgestus ja eelkõige turvaskannerid

(2010/2154(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Luis de Grandes Pascual

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

lennundusjulgestuse ja eelkõige turvaskannerite kohta

(2010/2154 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades (KOM(2010)0311);

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon lennundusjulgestuse vahendite ja kehaskannerite mõju kohta inimõigustele, privaatsusele, inimväärikusele ja andmekaitsele(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrust (EÜ) nr 300/2008 tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2009 määrust (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid(3);

–   võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2010 määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks(4);

–   võttes arvesse komisjoni viiendat aruannet parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (KOM(2010)0725), rakendamise kohta;

–   võttes arvesse oma 5. mai 2010 seisukohta, mis on avaldatud aruandes ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta(5);

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 1999 soovitust üldsuse elektromagnetväljadega (0–300 GHz) kokkupuute piiramise kohta(6);

–   võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)(7);

–    võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006 direktiivi 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(8);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(9);

–    võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996 direktiivi 96/29/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest(10);

–    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamust komisjoni teatise kohta parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni aruannet, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0216/2011),

Turvaskannerid

A.  arvestades, et turvaskanner on üldine termin, mida kasutatakse sellise tehnoloogia määratlemiseks, mis võimaldab riiete varju jäädavate metalliliste ja mittemetalliliste esemete avastamist; arvestades, et avastamise tõhusus on turvaskannerite võime avastada mis tahes keelatud eset, mida kontrollitav isik riiete varjus kannab;

B.   arvestades, et ELi lennundusohutuse õiguslikus raamistikus nähakse ette erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad avastada riiete varjus olevaid keelatud esemeid, mille seast liikmesriik valib ühe või enam; arvestades, et turvaskannerid ei ole hetkel kõnealuses nimekirjas;

C.  arvestades, et mitmed liikmesriigid kasutavad hetkel oma lennujaamades ajutiselt, maksimaalselt 30-kuulise perioodi jooksul, turvaskannereid, rakendades oma õigust katsetada uusi tehnoloogiaid (komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa XII peatüki punkt 8);

D.  arvestades, et liikmesriikidel on õigus rakendada rangemaid meetmeid kui Euroopa õigusaktidega nõutavad ühised põhistandardid ning seetõttu võivad nad oma territooriumil turvaskannerid kasutusele võtta; arvestades, et sel juhul peab nende käitumine põhinema riskianalüüsil ja kooskõlal ELi õigusega; arvestades, et kõnealused meetmed peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ning plaanitava riski suhtes proportsionaalsed (määruse (EÜ) nr 300/2008 artikkel 6);

E.   arvestades, et kehaskannerite kasutuselevõtt liikmesriikide poolt ükskõik kummal eespool mainitud kahest juhust teeb tõeliselt ühekordse julgestuse võimatuks; arvestades, et praeguse olukorra jätkudes ei ole liikmesriikidele kehtivad põhitingimused enam ühesugused ning seetõttu ei ole reisijatel neist kasu;

F.  arvestades, et arutelu turvaskannerite üle ei tohi pidada eraldi Euroopa lennujaamade üldist integreeritud julgeolekukava käsitlevast debatist;

G.  arvestades, et tervis on hüve, mida tuleb hoida, ja õigust tervisele tuleb kaitsta; arvestades, et kokkupuude röntgenkiirgusega kujutab endast ohtu, mida tuleks vältida; arvestades, et seepärast ei tohiks Euroopas lubada ioniseeriva kiirgusega skannerite kasutamist, mille mõju on kumulatiivne ja tervisele kahjulik;

H.  arvestades, et nii ELi õigusaktide kui liikmesriikide seadustega on juba kehtestatud standardid, et kaitsta ioniseerivat kiirgust väljutava tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivate terviseohtude eest, standardid, mis sisaldavad kõnealuse kiirgusega kokkupuutumise piirväärtusi; arvestades, et seepärast tuleks ioniseeriva kiirgusega skannerid Euroopa Liidus keelustada;

I.    arvestades, et komisjon konsulteeris Euroopa andmekaitseinspektoriga, artikli 29 töögrupiga ja Euroopa põhiõiguste kaitse ametiga, ning et nende vastused sisaldavad olulisi asjaolusid selle kohta, et lennujaamades turvaskannerite kasutamise tingimused oleksid vastavuses põhiõiguste kaitsega;

J.    arvestades, et tervis, õigus eraelule, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, mittediskrimineerimise põhimõte ja andmete kaitse on küsimused, millega tuleb tegeleda nii kasutatava tehnoloogia kui ka rakenduse seisukohast lähtudes juba enne seda, kui kaalutakse turvaskannerid kasutusele võtta;

K. arvestades, et lisaks sellele, et turvaskannerid tagavad suurema turvalisuse kui praegused vahendid, peavad need kiirendama reisijate kontrollimist ja lühendama ootejärjekordi;

Lennundusjulgestuse rahastamine

L.   arvestades, et nõukogu ei ole veel avaldanud oma seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta lennundusjulgestustasude valdkonnas;

Lasti turvameetmed

M.  arvestades, et viimastes luureteenistuste poolt avastatud terroristide vandenõudes kavatseti rünnakute toimepanekuks kasutada lasti;

N.  arvestades, et mitte üksnes reisijate vaid ka lasti ja posti osas rakendatakse ning tuleb rakendada asjakohaseid turvameetmeid;

O. arvestades, et lasti ja posti laaditakse reisilennukitele, mis on terroristlike rünnakute sihtmärk, ning arvestades, et kuna lasti ja posti julgestuskontroll on tunduvalt nõrgem kui reisijatele kehtiv kontroll, tuleb karmistada reisilennukite pardale laaditava lasti ja posti julgeolekumeetmeid;

P.   arvestades, et turvameetmed ei puuduta üksnes lennujaamasid vaid kogu tarneahelat;

Q.  arvestades, et lennundusjulgestuse valdkonnas on postisektori ettevõtjatel oluline roll posti ja postipakkide vahetamise haldamises ning arvestades, et nad on Euroopa suuniseid rakendades investeerinud olulisi summasid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, et kindlustada vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa julgestusstandarditega;

Rahvusvahelised suhted

R.   arvestades, et kõrgetasemelise julgestuse tagamiseks on vajalik lennundusjulgestusmeetmete rahvusvaheline kooskõlastamine, vältides reisijate korduvat kontrollimist, millega kaasneksid piirangud ja lisakulud;

Turvatöötajate koolitamine

S.  arvestades, et turvatöötajate väljaõpe ja täiendkoolitus on väga oluline, tagamaks lennundusjulgestuse kõrget taset, mis peab omakorda võimaldama reisijate kohtlemist nii, et austataks nende kui isikute väärikust ja tagataks isikuandmete kaitse;

Üldised märkused

1.  leiab, et vajalik on integreeritud lähenemine lennundusjulgestusele üheainsa turvakontrolliga nii, et reisijaid, pagasit ja lasti, mis jõuavad ühest ELi lennujaamast teise, ei pea uuesti kontrollima;

2.  on seisukohal, et optimaalse rakendusajaga tõhusad ja kiired reisijate skaneerimise meetodid, arvestades, kontrollpunktis kuluvat aega, on lennundusjulgestuse valdkonnas lisaväärtuseks;

3.  palub komisjonil uurida ka teisi tehnoloogiaid, millega saaks lennundusjulgestuse valdkonnas avastada lõhkeaineid, kaasa arvatud tahkeid materjale;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua reisijate, kelle puhul esineb põhjendatud julgeolekuohu kahtlus, ning pagasi ja lasti kontrollimiseks integreeritud riskianalüüsisüsteem, mis põhineks saadavaloleval ja usaldusväärsel teabel, eelkõige politseilt, luureteenistuselt, tollidelt ja transpordiettevõtetelt; kogu süsteem peab põhinema püüdlusel tõhususe poole, austades sealjuures mittediskrimineerimise põhimõtet;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada koostöö, julgeolekukorraldus ja teabevahetus kõikide asjaomaste asutuste ja teenistuste, ning ametiasutuste, julgestusteenistuse ja lennundusettevõtete vahel nii Euroopa kui riiklikul tasandil;

6.  palub komisjonil vaadata regulaarselt üle lubatud kontrollimeetodite nimekiri ja nende rakendamise tingimused ja miinimumstandardid, et võtta arvesse tekkida võivaid probleeme, praktilisi kogemusi ning tehnoloogia arengut, et tagada kõrgel tasemel avastamine ning reisijate ja töötajate õiguste ja huvide kaitse kooskõlas selle arenguga;

7.  rõhutab, kui oluline on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, mis ohustavad Euroopa Liidu julgeolekut, nagu märgiti juba Stockholmi programmis, ning toetab seepärast terrorijuhtumite ärahoidmiseks üksnes selliste julgestusmeetmete kasutamist, mis on seadusega ette nähtud, tõhusad ning vajalikud vabas ja avatud demokraatlikus ühiskonnas, on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning vastavad täielikult ELi põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste konventsioonile; tuletab meelde, et oluline on kodanike usaldus asutuste vastu ja seepärast tuleb leida õige tasakaal julgeoleku tagamise ning põhiõiguste ja -vabaduste kindlustamise vahel;

8.   rõhutab sellega seoses, et kõik terrorismivastased meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste ja kohustustega, mis on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, ning meetmed peavad olema proportsionaalsed, vältimatult vajalikud, seadusega ette nähtud ja seetõttu piiritletud konkreetse eesmärgiga, mida nendega soovitakse saavutada;

Turvaskannerid

9. palub komisjonil teha ettepanek lisada turvaskannerid lubatud kontrollimeetodite nimekirja, tingimusel, et sellega kaasnevad asjakohased eeskirjad ja ühised miinimumstandardid nende kasutamiseks, nagu käesolevas resolutsioonis sätestatud, ainult juhul, kui on läbi viidud Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal taotletud mõjuhinnang, mis näitab, missugused seadmed ei kujuta ohtu reisijate tervisele, isikuandmetele, isiku väärikusele ega privaatsusele, ja mis näitab ka skannerite tõhusust;

10. usub, et turvaskannerite kasutamist tuleb reguleerida ELi ühiste eeskirjade, meetmete ja standarditega, mis ei sätestaks üksnes avastamise tõhususe kriteeriume, vaid kehtestaks ka vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta reisijate ja töötajate tervist ning põhiõigusi ja huvisid;

11. On arvamusel, et turvaskannerid peavad olema vahend, mis kiirendab kontrollide läbimist ja ooteaega lennujaamades ning mis vähendavad tüli reisijatele, sellepärast kutsub komisjoni üles võtma oma õigusloomeettepanekus seda aspekti arvesse;

12. teeb konkreetselt ettepaneku, et komisjon vaataks siis, kui on kehtestatud ühised turvaskannerite kasutamiseeskirjad, need vajaduse korral regulaarselt üle, et kohandada tervishoiu, privaatsuse ja isikuandmete kaitset ning põhiõiguste kaitset käsitlevad sätted tehnoloogia arenguga;

Vajalikkus ja proportsionaalsus

13. usub, et terrorismi suurenemine nõuab riiklike meetmeid kaitseks ja ennetuseks, mida ootab demokraatliku ühiskond;

14. on seisukohal, et turvaskannerite avastamistõhusus on suurem praeguste metallidetektorite omast, eelkõige selles osas, mis puudutab mittemetallilisi esemeid ja vedelikke, ning et läbiotsimisprotsess (täies ulatuses käsitsi otsimine) ärritab reisijaid tõenäoliselt rohkem, võtab rohkem aega ja tekitab suuremat vastuseisu kui skanner;

15. leiab, et turvaskannerite kasutamine, kui on paigas asjakohased ettevaatusabinõud, on parem valik, kui teised vähemnõudlikud meetmed, mis ei tagaks kaitse osas sarnast tulemust; tuletab meelde, et lennundusjulgestuse valdkonnas peaksid meie põhiprioriteetideks jääma luureteabe kasutamine kõige laiemas tähenduses ja hästi koolitatud lennujaama julgeolekutöötajad;

16. leiab, et muresid ja nõudeid privaatsuse ja tervislikkuse osas saab saadavaoleva tehnoloogia ja meetoditega lahendada; et praegu arendatav tehnoloogia on paljulubav ning et kasutada tuleb saadavolevatest tehnoloogiatest parimat;

17. on seisukohal, et see, kas turvaskannerid paigaldatakse või mitte jääb ELi liikmesriikide vastutada ja otsustada, on siiski seisukohal, et skannerite kasutamise parem ühtlustamine on vajalik Euroopa ühtse lennundusjulgestuse ruumi loomiseks;

18. leiab, et kui ELi liikmesriigid paigaldavad turvaskannerid, peavad need vastama ELi kõikidele liikmesriikidele määratud miinimumstandarditele ja nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid;

19. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid täiendama kontrollpunkte ja turvameeskondi, tagamaks, et turvaskannerite paigaldamine ei mõjuta reisijaid;

20. on seisukohal, et kontrolli läbivatele inimestele peaks jääma võimalus valida, kas kasutada turvaskannerit, ning sellest keeldumise korral oleks nad kohustatud läbima kontrolli alternatiivse meetodiga, mis tagab samal tasemel tõhususe nagu turvaskannerid ning austab täielikult nende õigusi ja väärikust; rõhutab, et niisugune keeldumine ei tohiks anda alust reisija kahtlustamiseks;

Tervishoid

21. tuletab meelde, et Euroopa ja riiklikke õigusakte tuleb rakendada kookõlas ALARA (As Low As Reasonably Achievable) põhimõttega;

22. kutsub liikmesriike üles kasutama tehnoloogiat, mis on inimese tervisele kõige ohutum ja pakub aktsepteeritavaid lahendusi inimeste privaatsuse kaitsmise seisukohast;

23. leiab, et kokkupuude kumulatiivse ioniseeriva kiirgusega ei tohiks olla lubatud; on seepärast seisukohal, et igasugune ioniseerivat kiirgust kasutav tehnoloogia peaks olema turvakontrollis selgelt välistatud;

24. palub komisjonil järgmise teadusuuringute raamprogrammi raames uurida võimalust sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, mis on kõigile inimestele täiesti ohutu ning samas tagab lennuohutuse;

25. kutsub liikmesriike üles korrapäraselt jälgima turvaskanneritega kokkupuutumise pikaajalist mõju, võttes arvesse uusi arenguid teaduses, ning kontrollima, et seadmed on õigesti paigaldatud ning neid kasutatakse ja juhitakse nõuetekohaselt;

26. nõuab, et tervise ja suhtlemisvõime seisukohast tundlike reisijate – nagu rasedad naised, lapsed, kõrges eas inimesed, puudega inimesed ja meditsiiniliste implantaatide (milleks võivad olla ortopeedilised proteesid või stimulaatorid) kandjad – kohtlemisel võetaks õiglasel ja isiklikul viisil arvesse nende eripärasid; sama peab kehtima ka inimeste suhtes, kellel on kaasas ravimid ja/või meditsiiniseadmed, mis on vajalikud nende tervisliku seisundi säilitamiseks (nt süstlad, insuliin);

Kehakuvandid

27. usub, et peaks kasutama ainult nn kriipsujuku kujutist ning rõhutab, et kehakuvandeid ei tohi teha;

28.  rõhutab, et skaneerimisel saadud andmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil kui keelatud objektide tuvastamine, neid andmeid võib kasutada ainult skaneerimistoiminguks kuluva aja jooksul, need tuleb hävitada kohe, kui isik on turvakontrolli läbinud ning neid ei tohi säilitada;

Diskrimineerimise keelustamine

29. leiab, et töökorra eeskirjad peavad tagama, et isikute väljavalimine toimuks pisteliselt ja et reisijate valimine, kes turvaskanneri peavad läbima, ei toimuks diskrimineerimise alusel;

30. rõhutab, et igasugune profileerimine (näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, geneetiliste joonte, keele, usu või tõekspidamiste põhjal) menetluses enne kehaskaneerimisele suunamist või seoses kehaskaneerimisest keeldumisega ei ole vastuvõetav;

Andmekaitse

31. on seisukohal, et kõik turvaskannerid peaksid kasutama kriipsukuju, et kaitsta reisijate identiteeti ja tagada, et neid ei saaks ühegi kehaosa kujundi järgi tuvastada;

32. rõhutab, et kasutatav tehnoloogia ei tohi võimaldada andmete säilitamist või salvestamist;

33. tuletab meelde, et turvaskannereid tuleb kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta;

34. rõhutab, et liikmesriikidel, kes otsustavad turvaskannereid kasutada, peaks olema subsidiaarsuse põhimõtte alusel võimalus kohaldada rangemaid norme, kui on kindlaks määratud ELi õigusaktides kodanike ja nende isikuandmete kaitse kohta;

Teave skaneeritavatele isikutele

35. leiab, et kontrollitavad isikud peavad saama enne kogu vajaliku teabe, eelkõige asjaomase skanneri toimimise kohta, samuti õiguse kohta väärikuse ja privaatsuse kaitsele ja andmekaitsele ning võimaluse kohta skanneri läbimisest keelduda;

36. palub komisjonil integreerida oma teavituskampaaniatesse lennureisijate õiguste kohta peatükk, mis hõlmab ka reisijate õigusi seoses turvakontrollide ja turvaskanneritega;

Skaneeritavate isikute kohtlemine

37. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et turvatöötajad saaksid spetsiaalse väljaõppe turvaskannerite kasutamiseks nii, et oleks kaitstud reisijate põhiõigused, isiklik väärikus, andmekaitse ja tervis; on sellega seoses seisukohal, et turvaskanneritega tegelevatele turvatöötajatele oleks vaja käitumisjuhist;

Lennundusjulgestuse rahastamine

38. tuletab meelde oma 5. mai 2010 seisukohta lennundusjulgestustasude osas;

39. leiab, et julgestustasud peavad olema läbipaistvad ning neid tuleks kasutada üksnes julgestuskulude kaitseks ning et liikmesriigid, kes otsustavad rakendada rangemaid meetmeid, peavad katma sellest tulenevad lisakulud;

40. teeb nõukogule ülesandeks võtta viivitamatult vastu esimese lugemise seisukoht lennundusjulgestustasude osas, sest lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestustasudega seotud õigusaktid on omavahel tihedalt seotud;

41. teeb ettepaneku märkida iga reisija piletile julgeolekumeetmete kulud;

Vedelike, aerosoolide ja geelide keelustamine

42. kordab ja kinnitab oma seisukohta, et keeld kanda kaasas vedelikke peaks lõppema 2013. aastal, nagu on ELi õigusaktides sätestatud; kutsub seepärast kõiki osapooli, komisjoni, liikmesriike ja majandusharu üles tegema tihedat koostööd, et tagada vedelike lennuki pardale kaasavõtmise piirangute tühistamine reisijate huvides;

43. kutsub liikmesriike ja lennujaamasid üles tegema kõike vajalikku, et asjakohane tehnoloogia oleks õigeaegselt saadaval, et vedelike transpordikeelu lõppemine ettenähtud ajal ei tooks kaasa turvalisuse vähenemist;

44. leiab, et kõik asjaomased pooled peaksid tegema kõik vajaliku, et üleminek vedelike, aerosoolide ja geelide keelustamisest nende kontrollimisele toimuks kõige tõhusamal ja ühtsemal moel, tagades alati reisijate õigused;

Lasti turvameetmed

45. leiab, et lasti ja posti kontrollimine, mis põhineb riskianalüüsil, peab olema nende transpordiga kaasnevate ohtudega proportsionaalne ning tagama asjakohase turvalisuse, eelkõige kui kaupa ja posti transporditakse reisijate lennukites;

46. tuletab meelde, et lasti 100%-line skaneerimine ei ole teostatav; palub liikmesriikidel jätkata jõupingutusi määruse (EÜ) nr 300/2008 ja vastava komisjoni määruse (EÜ) nr 185/2010 rakendamisel, et tõhustada turvalisust kogu tarneahela ulatuses;

47. leiab, et lasti ohutustase on liikmesriigiti endiselt erinev ning et ühise turvakontrolli eesmärgi nimel peavad liikmesriigid tagama olemasolevate meetmete õige rakendamise Euroopa lasti ja posti osas ning samuti tunnustama teiste liikmesriikide poolt heaks kiidetud kokkuleppelisi esindajaid;

48. leiab, et liikmesriikide turvameetmeid lennulasti ja posti üle ning nende meetmete inspekteerimisi Euroopa Komisjoni poolt on tugevdatud ning peab seetõttu hädavajalikuks tehnilise aruande koostamist, et kindlaks määrata praeguse kaubaveosüsteemi nõrkused ja nende võimalikud lahendused;

49. palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada kontrolli ja inspektsioone lasti üle, sealhulgas kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate tunnustamiseks, ja sellega seoses rõhutab rohkemate inspektorite vajadust riiklikul tasandil;

50. rõhutab tolliinfo võimalikku tähtsust erisaadetistega seotud ohu hindamisel ja palub komisjonil jätkata oma tööd seoses elektroonilise tollisüsteemi võimaliku kasutuselevõtuga lennundusjulgestuses, toetudes eelkõige Euroopa Liidu impordi kontrollisüsteemi kavale (Import Control System), mille eesmärgiks on parandada tollide vahelist koostööd;

51. palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed ohutu kaubasaadetise tagamiseks kolmandatest riikidest, kus on nende päritolukoht, kindlaks määrata kriteeriumid kõrge riskiteguriga lasti tuvastamiseks ning täpsustada üheselt erinevate osapoolte vastutus;

52. nõuab komisjonilt, et programmi ohutuse puhul võetaks arvesse kõiki asjaosaliste iseärasusi ning posti- ja kaubavahetuse ohutusmeetmete ühtlustamist seoses vajadusega tagada dünaamiline majandus, mis jätkuvalt soodustaks kaubavahetust, teenuste kvaliteeti ja elektroonilise kaubanduse arengut;

53. nõuab komisjonilt ettepanekut lastiga seotud turvatöötajate hariduse ja koolituse ühtse süsteemi osas, et arvesse võtta julgeolekuvaldkonna kõige uuemaid tehnilisi arenguid;

Rahvusvahelised suhted

54. palub komisjonil ja liikmesriikidel teha lennundusjulgestuse alases riskianalüüsis ja luuresüsteemides koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja kolmandate riikidega;

55. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames ülemaailmseid normatiive, et toetada kolmandate riikide pingutusi kõnealuste normatiivide rakendamisel, areneda turvameetmete vastastikuse tunnustamise suunas ning püüelda tõhusa ühtse turvakontrolli suunas;

o

o o

56. usub, et lennundusjulgestuse sektoris on komiteemenetlus, vähemalt kodanike õigusi mõjutavate meetmete puhul, sobimatu, ja nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist kaasotsustamismenetluse kaudu;

57. ootab, et komisjon teeks õigusakti ettepaneku võtta käesoleva ametiaja jooksul vastu määrus (EÜ) nr 300/2008 sel moel, et võetakse arvesse komisjoni enda 16. detsembri 2010. aasta avaldust seoses parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes;

58. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 71.

(2)

ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(3)

ELT L 91, 3.4.2009, lk 7.

(4)

ELT L 55, 5.3.1010, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0123.

(6)

EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59.

(7)

ELT L 184, 24.5.2004, lk 1.

(8)

ELT L 114, 27.4.2006, lk 3.

(9)

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(10)

EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.


SELETUSKIRI

Lennundusjulgestuse terviklik lähenemisviis

Komisjoni teatis parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta, mis algselt oli käesoleva lennundusjulgestusaruande eesmärgiks, on sündmuste tõttu, mis leidsid aset pärast selle valmimist, sisu osas kõrvale jäetud.

Järgnevad terrorismihoiatused, kõigepealt Ühendkuningriigis kaubalennukisse peidetud lõhkeainet sisaldava paki näol ning seejärel Kreeka politsei kinnipeetud erinevate lõhkeainet sisaldavate pakkide näol, mis olid suunatud kõrgetele esindajatele ja saatkondadele Ateenas, on sundinud ELi võtma uute avastatud ohtudega proportsionaalseid meetmeid.

Seepärast võtab Euroopa Parlament vastu väljakutse võetud meetmeid analüüsida ja teha ettepanek uute meetmete osas, kui need meetmed ohtude ennetamist soodustades tulenevad lennundusjulgestuse terviklikust lähenemisviisist.

Seega hõlmab käesolev aruanne turvaskannereid, vedelike, aerosoolide ja geelide osas võetud otsuste analüüsi ning lasti ja posti turvameetmeid.

Terrorismivastane võitlus ja lennundusjulgestus

Elame ajal, mil üleilmastumine ei ole oletus vaid vaieldamatu asjaolu. Sellise maailma seotuse raames ei ole terrorism kahjuks eraldiseisev nähtus, mis osasid riike mõjutab ja teisi mitte. Demokraatlikus ühiskonnas on igasugune terrorism õigustumatu ja ei ole olemas põhjust, mis seda õiguspäraseks muudaks.

Seda silmas pidades on pädevatel demokraatlikel asutustel vältimatu kohustus võtta nii palju meetmeid, kui kodanike turvalisuse tagamiseks on vajalik. Tihti toovad julgestuse tagamiseks võetud otsused kaasa osa vabaduste kaotuse ning igal juhul tekitavad ebamugavust, häirivust ja normaalsete käitumisnormide varieerumist.

Kahjuks esitatakse turvalisust kaasaegsete ühiskondade väärtuste hierarhias kui väärtust, mida tuleb hoida, sest see ei ole tagatud. Siiski nõuavad demokraatlikud ühiskonnad samal ajal, kui nad volitavad oma esindajaid institutsioonides ennast kaitsma, et seda ei tehtaks mis tahes viisil ega mis tahes hinnaga. Euroopa kodanikud nõuavad, et julgestusmeetmete vastuvõtmine ei piiraks nende põhiõigusi.

Tsiviillennundusjulgestuse täiustamise vajadus

Tsiviillennundusjulgestus on kahtlemata Euroopa Liidu üks põhimuresid. 11. septembri 2001 rünnakutest alates on arendatud rida meetmeid, mis on ELi määrustega sätestatud ning mis püüavad ühelt poolt ennetada ja teiselt poolt vältida mis tahes terrorismirünnakut või mis tahes kodanike julgeolekut ohustavat sündmust.

Seda silmas pidades on välja töötatud järgmised lennundusjulgestusalased õigusaktid:

· Pärast 11. septembri 2001. aasta terrorismirünnakuid pandi alus ühenduse poliitikale, mis varem oli jäänud riiklikule tasandile ning võeti vastu määrus 2320/2002.

· 2001. aasta detsembris püüdis niinimetatud „kingaterrorist” peita lõhkeaineid oma kinga kontsadesse, mistõttu kehtestati Euroopa tasandil konkreetsed meetmed reisijate jalatsite tõhusamaks kontrollimiseks.

· 2006. aasta augustis viis lõhkeainet sisaldavate vedelike kasutamine, mille käigus üritati rünnata erinevaid Atlandiüleseid lennukeid, lennuki pardal vedelike transpordi kiire keelamiseni.

· Tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas kogunenud kogemuse tõttu vajas määrus 2320/2002 uuendamist, mistõttu võeti vastu Euroopa õigusaktide alused tsiviillennundusjulgestuse kohta, määrus 300/2008. See lihtsustas, ühtsustas ja selgitas asjaomase valdkonna olemasolevaid eeskirju.

· 25. detsembril 2009 aset leidnud terrorismirünnaku katse varjatud lõhkeainetega Amsterdami-Detroidi lennul, tegi ilmseks Euroopa lennujaamade praeguste kontrollisüsteemide piirangud mittemetalliliste esemete avastamisel. Seetõttu hakkasid mitmed riigid tegema katsetusi või kehtestasid rangemad julgestusmeetmed, võttes kontrollimeetodina kasutusele turvaskannerid.

· Hiljutised rünnakud 2010. aasta oktoobri lõpus lõhkeainet sisaldavate pakkidega, mis olid saadetud USAsse ja avastatud Ühendkuningriigis ja Dubais, tugevdasid lasti julgestust käsitlevaid meetmeid, mille tulemuseks oli Euroopa tegevuskava järgmisteks aastateks.

Kokkuvõttes on kolm põhilist määrust tsiviillennundusjulgestuse kohta:

· (Euroopa Parlamendi ja nõukogu) määrus (EÜ) 300/2008 tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade kohta;

· (komisjoni) määrus (EÜ) nr 272/2009, mis täiendab määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid;

· (komisjoni) määrus (EÜ) nr 185/2010, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks.

Käesoleva algatusaruande selgitus

Turvaskannerid

Taustteave

Arvestades, et ELi lennundusohutuse alases õiguslikus raamistikus kehtestatakse erinevad kontrollimeetodid ja -tehnoloogiad, mille hulgast liikmesriigid ja/või lennujaamad peavad valima, tuleb praegust õigusakti muuta, et turvaskannerid kõnealusesse nimekirja lisada (piiramata võimalust paigaldada turvaskannerid proovimise alusel või rangema julgestusmeetmena).

Taustteave

Kui 2008. aastal tegi komisjon parlamendile ettepaneku komisjoni määruse kohta, milles ilmnesid turvaskannerid kui üks tunnustatud meetoditest inimeste kontrollimiseks, asjaolu, mida 23. oktoobri 2008 määruses kritiseeriti lisaväärtuse mitte omamise ja põhiõiguste säilitamise osas kahtluste tekitamise tõttu. Parlamendi määruses rõhutati turvaskannerite mõju inimõiguste, privaatsuse, inimväärikuse ja andmete kaitsele, nõudes olukorra ulatuslikku analüüsi.

Komisjoni teatis

Vastusena parlamendi 2008. aasta määrusele on komisjon avaldanud teatise, mis lahendab osaliselt parlamendi edastatud muresid:

· konsultatsioon Euroopa andmekaitseinspektoriga;

· teaduslik ja meditsiiniline hinnang mõju kohta tervisele;

· kui võimalik, hinnang majanduslike ja äriliste mõjude kohta ning tasuvusanalüüs ja

· hinnang mõju kohta põhiõigustele.

Seega on käesoleva teatise eesmärgiks vastata komisjoni debatikutsele ja kolme institutsiooni ühisele mõtisklusele, et areneda selles ühises ülesandes, milleks on Euroopa kodanike kaitse.

Raportööri hinnang

Raportöör väärtustab komisjoni teatist. Tema arvates on komisjon rahuldavalt lahendanud parlamendi 2008. aastal esitatud mõistlikud kahtlused.

Raportöör on kogu ELile ühtsustatud eeskirjade, mis töötingimusi ja skannerite avastamise tõhususe ühtseid standardeid reguleeriksid, rakendamise poolt.

Uue põlvkonna turvaskannerid näivad olevat ideaalsed, et suurendada ELi õhutranspordi julgestust. Nad annavad ELi lennujaamade julgestuskontrolli tõhususele lisaväärtuse, olles lisaks välditava riskiga proportsionaalsed.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid

Euroopa lennujaamades vedelikke, aerosoole ja geele puudutava olukorra taustteave.

2006. aastast alates kehtib keeld kanda käsipagasis 100 milliliitrist suuremamahulisi vedelikke, geele ja aerosoole.

2007. aasta septembris võttis parlament vastu määruse P6-TA (2007) 0374, milles palus komisjonil „vaadata kiireloomuliselt üle vedelike keelamise küsimus ja juhul kui ei ole esitatud ühtegi hilisemat otsustavat asjaolu, määrus 1546/2006 tühistada”. Sellest ajast alates on erinevate katsete tulemuseks kõnealune keeld lõpetada olnud kolme institutsiooni ühine seisukoht, mis määras kindlaks vedelike vedamise keelu etapiviisilise kehtetuks tunnistamise.

Vedelikke, aerosoole ja geele käsitlevate õigusaktide praegune seis

Komisjoni 9. aprilli 2010 määrus (EÜ) 297/2010 tegi lõpu vedelike, aerosoolide ja geelidega seotud piirangutele, luues järk-järgulise süsteemi keelu tühistamiseks, et jõuda lõhkeainet sisaldavate vedelike kontrollimeetodini.

Selle raames nõutakse, et lennujaamades oleks olemas tõhus mehhanism, kuni usaldusväärsete avastamise seadmete paigaldamiseni, mille saavutamine enne 29. aprilli 2013 on kehtestatud eesmärgiks. Kõnealusel kuupäeval peavad kõik lennujaamad olema võimelised vedelikke, aerosoole ja geele kontrollima.

Etapid on järgnevad:

Vedelikke, aerosoole ja geele lubatakse turvaaladele ning lennuki pardale tingimusel, et need on kontrollitud või vastavalt rakenduseeskirjade nõuetele kontrollimisest vabastatud:

· Hiljemalt 29. aprilliks 2011 lubatakse kolmanda riigi lennujaamast või väljastpoolt ELi pärit lennuettevõtja lennuki pardal omandatud vedelikke, aerosoole ja geele turvaaladele ning lennuki pardale teatud tingimustel.

· Hiljemalt 29. aprillil 2013 peavad kõik lennujaamad kontrollima vedelikke, aerosoole ja geele vastavalt määruse (EÜ) 300/2008 artikli 4 lõikele 3 vastuvõetud rakenduseeskirjade nõuetega kooskõlas.

Last ja post

Lastiga seotud Euroopa julgeolekusüsteem põhineb kahel täiendaval alustalal:

· Lasti ja posti julgestuskontroll Kogu lasti ja posti suhtes kohaldatakse enne lennukile laadimist julgestuskontrolli meetmeid. Kõnealust julgestuskontrolli viib läbi: kokkuleppeline esindaja (lennuettevõtja, esindaja või mis tahes muu üksus, kes tagab lasti või posti suhtes julgestuskontrolli meetmete kohaldamise), tuntud saatja (saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks ja kelle menetlused vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab seda lasti või posti vedada mis tahes õhusõiduki pardal) või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja (saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks, ja kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab lasti vedada kaubalennuki pardal või posti postilennuki pardal). Lasti, mis ei ole eelnevat kontrolli läbinud, lennukisse ei lubata.

· Lasti ja posti kaitsmine tarneahelas: Lennukis veetavat lasti ja posti kaitstakse loata juurdepääsu (kaitse) eest alates paigast, kus selle suhtes kohaldati julgestuskontrolli meetmeid, kuni seda vedava lennuki väljalennuni. Pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest nõuete kohaselt kaitsmata lasti ja posti tuleb kontrollida.

Taustteave

Pärast sündmusi 2010. aasta oktoobri lõpus ja novembri alguses tagas Euroopa Liit kiiresti lasti puudutavad julgestuse lisameetmed, pidades eelkõige silmas, et kõnealust lasti transporditakse tihti reisijate lennukites.

ELi lennundusjulgestuse eksperdid soovitasid koheselt erinevaid põhimõtteid; lasti ja posti julgestuskontroll peab põhinema riski ühisel hindamisel, mis sisaldab saadetise omadusi, arvestades eelnevalt rakendatud julgestuskontrolli kvaliteeti, õhusõiduki tüüpi (reisijate lennuk, lasti- või postilennuk) nagu ka päritolu.

Lisaks lepiti kokku, et luuakse töögrupp, kes esitab uusi ettepanekuid lennundusturvalisuse tugevdamiseks. Praegune tegevusraamistik põhineb kõrgetasemelise töögrupi kõnealusel plaanil kauba õhutranspordi julgestust tugevdada.

Lasti kontrollimise täiendamise meetmed jagunevad kolmeks põhiliseks valdkonnaks:

· Lastilende puudutavate Euroopa õigusaktide tugevdamine ja ühtsustamine. Täpsemalt kolmandatest riikidest pärit lasti- ja postijulgestuse osas. Koolituse ja kontrolli täiendamine Euroopa ja riiklikul tasandil.

· Teabevahetuse ja koostöö täiustamine ELis. Alates 1. jaanuarist 2011 on praegust tollisüsteemi tugevdatud. Vajalik on tõhus teabevahetus liikmesriikide vahel.

· Ülemaailmsete standardite edendamine. Selle jaoks on vajalik jätkata täielikku koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga, et saavutada kolmandatest riikidest pärit pakkide vastavus Euroopa või samaväärsete standarditega, kui nad meie piiri ületavad.

Asjaomasel taustal, kus raportöör kinnitab oma arvamuse ja palub komisjonil täiendamise osas oma tööd jätkata, soovitades talle lisaks valiku meetmeid, mida ta peab lasti puudutava ebakindluse tõkestamisel väga oluliseks.

Ei tohi unustada, et kontroll, luure- ja järelevalveteenistus, politsei teabe vahetus ja inimfaktori analüüs on lennundusjulgestuse mõiste olulised osa, moodustades ühtse terviku.

Kõik see vastab lennundusjulgestuse ühtsele lähenemisviisile, mille eesmärgiks on Euroopa kodanike maksimaalne kaitse, mis on Euroopa seadusandjate väga oluline ja vältimatu ülesanne. Kokkuvõttes on see demokraatlike väärtuste kaitse ja võitlus neid ohustava terrorismi vastu.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.1.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

lennundusjulgestuse ja eelkõige turvaskannerite kohta

(2010/2154(INI))

Arvamuse koostaja: Crescenzio Rivellini

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et liikmesriigid ja lennujaamade juhtkond kasutavad kehaskannereid järjest rohkem usus, et need aitavad kaasa turvatöötajate võimalusele avastada keelatud esemeid, nagu vedelikud või plastsed lõhkeained, mida ei suudeta avastada praeguste metallidetektorite abiga, ning kõrvaldavad vajaduse, et reisijad peaksid läbima ebamugava ja alandava füüsilise läbiotsimise;

2.  tunnistab, et liikmesriikidel on juriidiline õigus nõuda kehaskannerite kasutamist, kui nad usuvad, et see parandab turvalisust rohkem, kui on nõutud ELi õigusaktidega, või katse-eesmärgil, ning on veendunud, et praegu Soomes, Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja Ühendkuningriigis tehtavad katsed annavad teavet, mis aitab komisjonil töötada reguleerimiseks välja üleeuroopalisi parima tava standardeid ja tegevusjuhiseid, mis kaitseb isikuandmeid ja inimeste tervist;

3.  võtab teadmiseks komisjoni 15. juuni 2010. aasta teatise turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades (KOM(2010)0311 lõplik) ning selles sisalduvad järeldused ja soovitused;

4.  tunnistab turvaskannerite kui reisijate kaitse täiendava vahendi tähtsust, kuid rõhutab, kui tähtsad on võimaliku terroriohu tuvastamisel piiriülese operatiivteabe õige kasutamine, keskbroneerimissüsteemide jälgimine ja reisijaprofiilide koostamine;

5.  palub komisjonil järgmise teadusuuringute raamprogrammi raames uurida võimalust sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, mis on kõigile inimestele täiesti ohutu ning samas tagab lennuohutuse; Muudatusettepanek välja jäetud;

6.  kutsub liikmesriike üles kasutama tehnoloogiat, mis on inimese tervisele kõige ohutum ja pakub aktsepteeritavaid lahendusi inimeste privaatsuse kaitsmise seisukohast;

7.  märgib, et juba on kasutusel mitmesuguseid eri tehnoloogiaga kehaskannereid, usub, et igaüht neist tuleb hinnata tema kasulikkusest lähtuvalt, ning toetab Euroopa Komisjoni hiljutises teatises väljendatud seisukohta, et Euroopa kodanikele saaks tagada ühtse kaitsetaseme tehniliste standardite ja toimimistingimuste alusel, mis tuleb sätestada ELi õigusaktides;

8.  märgib, et meditsiinilisest seisukohast on kõige ohutum lahendus tehnoloogia, mis põhineb passiivsete millimeeterlainete abil saadud kujutisi töötlevatel süsteemidel, mis ei eralda kiirgust;

9.  palub komisjonil esitada passiivsete skannerite kasutamise kohta ettepaneku, millega kaasneks mõjuhinnang selle tehnoloogia suhtelise maksumuse, tõhususe ja inimväärikuse austamise kohta võrreldes muude terrorismivastaste meetmetega;

10. pakub kõige sobilikuma lahendusena ning tõenäolise tulemuse ja inimtervisele kujutatava ohu parima kompromissina välja passiivsete millimeeterlainete abil saadud kujutisi töötlevad süsteemid, mis kasutavad mitteioniseerivat kiirgust, seda ei peeta kahjulikuks, kui kokkupuude ei ületa kehtivates õigusaktides sätestatud piirnorme;

11. märgib, et röntgenikiirguse tagasihajumisel põhinev tehnoloogia eraldab väikestes doosides röntgenikiirgust ja seetõttu soovitab seda tehnoloogiat vältida, kuna on selge, et igasugusel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutel, ka väikestes doosides, võib olla kiirguse kumulatiivse mõju tõttu tervisele pikaajaline mõju;

12. nõuab, et juhul kui röntgenikiirguse tagasihajumisel põhineva tehnoloogia kasutamist ei saa vältida nähtaks ette ioniseeriva kiirguse suhtes tundlike reisijate (nt rasedad, lapsed, eakad ja puudega isikud) erikohtlemine ning lisaks sellele tehtaks erand siirdatud meditsiiniseadmetega (ortopeedilised proteesid, südamerütmiaparaadid ja defibrillaatorid) inimestele;

13. rõhutab, et röntgenikiirguse abil saadud kujutisi töötlevatel süsteemidel põhinev tehnoloogia eraldab röntgenikiirgust suurtes doosides ning seetõttu ei tohi see olla kaalumisel süstemaatilise läbivaatuse seadmena lennuohutuse tagamisel;

14. palub liikmesriikidel jälgida korrapäraselt kehaskanneriga kokkupuute pikaajalist mõju, võttes arvesse uusi teaduslikke saavutusi, ja kontrollida, et skannerid oleksid korrektselt paigaldatud, neid kasutataks otstarbekalt ja nad töötaksid nõuetekohaselt;

15. nõuab, et lennureisijaid teavitataks asjakohasel viisil sellest, milline on turvaskannerite kasutamise ja sellele järgneva lennureisi võimalik mõju ja oht tervisele;

16. palub, et liikmesriigid annaksid reisijatele asjakohast, täielikku ja selget teavet lennuohutuse valdkonnas kehaskannerite kasutamise kõikide aspektide kohta;

17. nõuab, et kuni püsivad õigustatud kahtlused kehaskannerite ohutuses inimeste tervisele, tuleb reisijaid aegsasti teavitada, et nad peavad läbima kehaskanneri, ning selle asemel peab kontrollimiseks olema vastuvõetav alternatiivne võimalus;

18. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut kehaskannerite kasutamise eest vastutavate julgestustöötajate erikoolituse kohta, võttes arvesse mõju inimväärikusele, tervisele ja isikuandmete kaitsele;

19. palub komisjonil koos liikmesriikidega välja töötada käitumisjuhend kehaskannerite kasutamise kohta, milles nähakse ette, et lennujaamades suhtutaks skannerite kasutamisse delikaatselt ja arvestataks reisijate privaatsust;

20. kutsub asjaomast sektorit üles koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega töötama välja kehaskannerite kasutamise eest vastutavate töötajate eetikakoodeksi, milles võetakse arvesse kõige haavatavamaid isikuid ja kõnealuse sektori töötajad, õigust eraelu puutumatusele ja inimväärikusele ning asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte;

21. kutsub komisjoni üles esitama kahe aasta pärast aruande kulude ja tulude vahekorra ning tervisele kaasneva mõju kohta;

22. Muudatusettepanek palub, et komisjon esitaks kehaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades viivitamata õigusraamistiku, milles arvestataks täiel määral põhiõiguste austamist ja lahendataks tervisekaitse probleemid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

12

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Kriton Arsenis, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Nick Griffin, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Oreste Rossi, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Catherine Soullie, Salvatore Tatarella, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Tadeusz Cymański, José Manuel Fernandes, Jacqueline Foster, Gaston Franco, Matthias Groote, Jutta Haug, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Miroslav Mikolášik, Crescenzio Rivellini, Renate Sommer, Eleni Theocharous, Michail Tremopoulos, Thomas Ulmer, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (27.4.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

lennundusjulgestuse ja eelkõige turvaskannerite kohta

(2010/2154(INI))

Arvamuse koostaja: Judith Sargentini

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui oluline on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, mis ohustavad Euroopa Liidu julgeolekut, nagu märgiti juba Stockholmi programmis, ning toetab seepärast terrorijuhtumite ärahoidmiseks üksnes selliste julgestusmeetmete kasutamist, mis on seadusega ette nähtud, tõhusad ning vajalikud vabas ja avatud demokraatlikus ühiskonnas, on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning vastavad täielikult ELi põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste konventsioonile; tuletab meelde, et oluline on kodanike usaldus asutuste vastu ja seepärast tuleb leida õige tasakaal julgeoleku ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise vahel;

2.  rõhutab sellega seoses, et kõik terrorismivastased meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste ja kohustustega, mis on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, ning meetmed peavad olema proportsionaalsed, vältimatult vajalikud, seadusega ette nähtud ja seetõttu piiritletud konkreetse eesmärgiga, mida nendega soovitakse saavutada;

3.  tuletab meelde, et kehaskannereid tuleb kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1);

4.  rõhutab, et kehaskannerite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused peavad olema selgelt kindlaks määratud;

5.  nõuab sellega seoses tungivalt, et eesmärk, mida soovitakse saavutada, oleks täpselt ja asjakohaselt sõnastatud; nõuab kehaskannerite kasulikkuse põhjalikku tehnilist hindamist; lisaks sellele nõuab tungivalt kehaskannerite kasutamise keelamist juhul, kui mõne hinnangu tulemused on mitmeti tõlgendatavad või negatiivsed;

6.  märgib, et ainult mõned liikmesriigid on kehaskannerite kasutamist katsetanud(2) ja paljud neist on seejärel kehaskannerite kasutamisest loobunud, põhjuseks kõrged kulud, aeglus ja ebaefektiivsus(3), kuid enamik liikmesriike ei ole kehaskannereid kasutusele võtnud või on olnud nende vastu või on kinnitanud, et neil ei ole kavas kehaskannereid osta, paigaldada ega kasutada;

7.  märgib, et vaatamata kehaskannerite lisamisele lubatud läbivaatusmeetodite nimekirja, peavad need liikmesriigid, kus kehaskannereid juba kasutatakse, tagama Euroopa inimõiguste konventsioonis ja põhiõiguste hartas sätestatud kodanike põhiõiguste järgimise, kaitsmise ja edendamise, eriti puudutab see õigust eraelu puutumatusele ja tervisele, mida on nõudnud ka Euroopa Parlament;

8.  rõhutab, et nendes liikmesriikides, kus kehaskannereid on kasutatud, välistati nende kasutamine teatud haavatavate isikute rühmade puhul, näiteks lapsed, rasedad, eakad ja puudega inimesed ning meditsiiniliste implantaatidega inimesed ja töötajad, kes puutuvad tihti kokku radiatsiooniga; kui liikmesriigid paigaldavad ja kasutavad kehaskannereid, siis tuleb selles valdkonnas rakendada ELi tasandil ühiseid eeskirju;

9.  usub, et lennundusjulgestuse sektoris on komiteemenetlus, vähemalt kodanike õigusi mõjutavate meetmete puhul, sobimatu, ja nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist kaasotsustamismenetluse kaudu;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et otsus paigaldada lennujaamadesse turvaskannerid kuulub liikmesriigi pädevusalasse ning selles kontekstis peavad need vastama ELi sätestatud ühistele miinimumstandarditele ja -nõuetele;

11. on arvamusel, et otsus kasutada lennujaamades kehaskannereid ei peaks olema liikmesriikidele kohustuslik; rõhutab, et kui liikmesriik otsustab lennujaamades kehaskannereid kasutada, siis peaksid need vastama ELi miinimumstandarditele ja -nõuetele;

12. rõhutab, et liikmesriikidel, kes otsustavad kehaskannereid kasutada, peaks olema subsidiaarsuse põhimõtte alusel võimalus kohaldada rangemaid norme, kui on kindlaks määratud ELi õigusaktides kodanike ja nende isikuandmete kaitse kohta;

13. nõuab, et kõik kehaskannerid vastaksid minimaalsetele tehnilistele nõuetele, enne kui need võib võtta lubatavate skriiningumeetodite nimekirja, ning on seisukohal, et nimetatud nõuded peaksid muu hulgas välistama kõik võimalikud, sealhulgas ka pikaajalised terviseohud reisijatele ja töötajatele; nõuab sellega seoses, et tehnika arengut arvesse võttes piirataks selliste skannerite kasutamist, milles kasutatakse ioniseerivat kiirgust, näiteks röntgenkiirgust, millel võib olla kumulatiivne mõju, ja nõuab nende mõjude edasist uurimist;

14. kutsub liikmesriike korrapäraselt jälgima turvaskanneritega kokkupuutumise pikaajalist mõju, võttes arvesse uusi arenguid teaduses, ning kontrollima, kas seadmed on õigesti paigaldatud ning neid kasutatakse ja käitatakse nõuetekohaselt;

15. nõuab lisaks, et kehaskannerid varustataks tehnoloogiaga, mis ei luba edastada täielikku kujutist inimkehast, vaid esitaks standardse ja sooneutraalse kriipsukuju, mis on täiesti anonüümne, ning igasugune andmete töötlemine ja säilitamine ei tohi olla võimalik;

16. palub komisjonil kehtestada turvaläbivaatuse kujutiste loata salvestamise või jaotamise eest hoiatavad sanktsioonid;

17. nõuab, et pädevad asutused viiksid korrapäraselt läbi seadmete tehnilist kontrolli, et tagada nende terviklikkus ja vastavus lõigetes 13 ja 15 kehtestatud tingimustele;

18. rõhutab, et kõigil reisijatel ja töötajatel on õigus keelduda keha skaneerimisest ilma kohustuseta seda põhjendada, samuti peaks igaühel olema õigus nõuda standardset turvakontrolli, mille puhul järgitakse täielikult selle isiku õigusi ja inimväärikuse kaitsemist; sellega seoses nõuab, et kõik turvatöötajad peaksid saama korraliku ja põhjaliku koolituse; toonitab, et ioniseerivat kiirgust, näiteks röntgenkiirgust, kasutavate skannerite kasutamise piiramine kaotaks vajaduse kehtestada konkreetsed erandid sellistele haavatavatele isikutele nagu rasedad, lapsed, puudega inimesed või isikud, kelle tervislik seisund välistab sellise kontrolli läbiviimise;

19. rõhutab, et kehaskaneerimisest keeldumine ei tohiks iseenesest tekitada asjaomase reisija või töötaja suhtes mingeid kahtlusi või täiendavaid kohustusi, sealhulgas põhjalikud läbiotsimised või viivitused, ning et igasugune profileerimine, näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, kodakondsuse, geneetilise eripära, keele, usu või tõekspidamiste põhjal, enne kehaskaneerimisele suunamist või seoses kehaskaneerimisest keeldumisega ei ole vastuvõetav;

20. nõuab, et reisijatele ja töötajatele, kes on kehaskaneerimisega nõus, tuleb anda kehaskannerite kohta asjakohast ja põhjalikku teavet, sealhulgas isiku õiguse kohta kehaskaneerimisest keelduda ning õiguse kohta esitada kaebus ja saada tõhusat õiguskaitset, kui seoses kehaskaneerimise, sellest keeldumise või järgneva standardse turvakontrolliga esineb eeskirjade eiramist; rõhutab, et lennuettevõtja peaks reisijaid ja töötajaid kehaskaneerimisest ja sellise kontrollimise korrast teavitama mitte ainult lennu broneerimise ajal või lennujaama veebisaidil, vaid seda tuleks teha ka skaneerimise kohas; rõhutab, et turvatöötajatele tuleb anda asjakohast koolitust;

21. rõhutab, et kõik ettepanekud kehaskannerite kasutuselevõtu ja kasutamise kohta lubatava skriiningumeetodina peaksid olema täielikult põhjendatud mõjuhinnangus, milles muu hulgas hinnatakse kehaskanneritega seonduvaid põhiõiguste aspekte, proportsionaalsust ja vajalikkust, võttes arvesse selle lisandväärtust terrorismivastases võitluses, kehaskannerite ostmise, paigaldamise ja kasutamisega seotud kulusid ning nende võimalikku terviseohtu reisijatele ja töötajatele, eelkõige haavatavatele reisijatele ja töötajatele, võttes arvesse arvamusi, mille on esitanud Euroopa Liit, rahvusvahelised ja siseriiklikud inimõiguste ja andmekaitseasutused, nagu Euroopa andmekaitseinspektor, artikli 29 alusel asutatud töörühm, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Maailma Terviseorganisatsioon ja ÜRO eriraportöör terrorismivastase võitluse kontekstis inimõiguste edendamise ja kaitse alal;

22. ootab, et komisjoni ettepanek põhineks ulatuslikul sõltumatul ja objektiivsel teaduslikul teabel, mis on saadud ELi vastava ala ekspertidelt ilma tööstussektori, liikmesriikide valitsuste ja kolmandate riikide sekkumiseta;

23. rõhutab, et Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi tehnilise töörühma spetsifikatsioonid ja kehaskannerite müügilepingud tuleks liigitada mittekonfidentsiaalseks ja teha avalikult kättesaadavaks;

24. teeb ettepaneku märkida iga reisija piletile julgeolekumeetmete kulud;

25. palub, et igasuguse ettepaneku puhul kehaskannerite kasutuselevõtuks ja kasutamiseks küsitaks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt põhjalikku arvamust selle ettepaneku põhiõiguste aspekti kohta;

26. palub komisjonil uurida kehaskannerite kasutamise alternatiive, võttes arvesse muid meetmeid, mida juba kasutatakse lennundusjulgestuses julgeolekuohtude avastamiseks, ja tõestada, et lennujaamade praeguste turvakontrolli meetmete asendamine kõnealuste skanneritega on vajalik;

27. palub komisjonil, nõukogul ja vastutaval komisjonil asendada sõna „turvaskanner(id)” sõnaga „kehaskanner(id)” juhul, kui skannereid kasutatakse inimeste läbivaatamiseks, ning teha seda ka raporti pealkirjas, vältides nii kohatut ja tarbetut segadust ja kahemõttelisust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Roberta Angelilli, Gerard Batten, Vilija Blinkevičiūtė, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Luis de Grandes Pascual, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Monica Luisa Macovei, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Jan Mulder, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Ioan Enciu, Ana Gomes, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Hubert Pirker, Zuzana Roithová, Joanna Senyszyn, Michèle Striffler, Cecilia Wikström

(1)

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)

UK, NL, DE, DK.

(3)

IT ja FIN.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Guido Milana, Dominique Riquet, Alfreds Rubiks, Laurence J.A.J. Stassen

Õigusteave - Privaatsuspoliitika