RAPORT Musta mere kalavarude praegune ja edasine majandamine

17.6.2011 - (2010/2113(INI))

Kalanduskomisjon
Raportöör: Iliana Malinova Iotova

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Musta mere kalavarude praeguse ja edasise majandamise kohta

(2010/2113(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi uue rolli ja uute kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel[1];

–   võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta[2];

–   võttes arvesse oma 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu kohta[3] (KOM(2009)0163);

–   võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta[4];

–   võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1256/2010, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2011. aastaks[5];

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta[6];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[7];

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575);

–   võttes arvesse 1992. aasta Musta mere saastekaitse konventsiooni (Bukaresti konventsioon) ja selle protokolle;

–   võttes arvesse 1993. aasta ministrite deklaratsiooni Musta mere kaitse kohta (Odessa deklaratsioon);

–   võttes arvesse 2007. aasta Musta mere piiriülest diagnostilist analüüsi[8];

–   võttes arvesse Musta mere saastekaitse komisjoni 2008. aasta aruannet Musta mere keskkonnaseisundi kohta;

–   võttes arvesse Musta mere saastekaitse komisjoni 2009. aasta strateegilist tegevuskava Musta mere keskkonna kaitse ja taastamise kohta;

–   võttes arvesse ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni;

–   võttes arvesse lepingut ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta;

–   võttes arvesse lepingut mereõiguse konventsiooni XI osa rakendamise kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhendit;

–   võttes arvesse ÜRO 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni (Ramsari konventsioon);

–   võttes arvesse 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (Bonni konventsioon);

–   võttes arvesse kokkulepet vaalaliste kaitsmise kohta Mustas meres, Vahemeres ja sellega külgneval Atlandi ookeani alal;

–   võttes arvesse ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepet;

–   võttes arvesse Vahemere üldise kalanduskomisjoni 32. istungi aruannet koostöö tugevdamise kohta Mustal merel (2008);

–   võttes arvesse Vahemere üldise kalanduskomisjoni 2009. aasta piirkondlikku uurimust väikeste tuuniliste kohta Vahemeres ja Mustas meres;

–   võttes arvesse Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni;

–   võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni (Praha deklaratsioon);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0236/2011),

A. arvestades, et arutelu ühise kalanduspoliitika reformi üle ELis alles kestab ning arutelus tuleks arvesse võtta selle akvatooriumi eripära ja vajadusi, kuna tegemist on ühise kalanduspoliitika esimese reformiga, mis hõlmab ka Musta merd;

B. arvestades, et seni on koostöö olnud nõrk või olematu ning kuna kõik veed kuuluvad erinevate rannikuriikide jurisdiktsiooni alla, puudub konkreetne ühtlustatud õigusraamistik ja Musta mere riikide ühine õigusakt kalandustegevuse kohta, samuti ei ole piisavaid ja süstemaatilisi uuringuid ega teaduslikke andmeid Musta mere basseini kohta;

C. arvestades, et Musta mere kalavarude majandamine on äärmiselt keeruline, kuna ainult kaks kuuest Musta mere äärsest riigist kuuluvad ELi, kusjuures tegemist on uute liikmesriikidega, kes ühinesid ELiga alles 2007. aastal;

D. arvestades, et pikemas perspektiivis tuleks uurida kuuele Musta mere äärsele riigile ühise poliitikamehhanismi loomist, et tagada muu hulgas keskkonna kaitse ja aidata kaasa rannikualade sotsiaalsele ja majandusarengule;

E. arvestades, et Musta mere uue poliitikamehhanismi eesmärk peaks olema säilitada ja parandada bioloogilist mitmekesisust ning suurendada selle piirkonna kalandussektoris töötajate jõukust, mis on ühed Euroopa Liidu prioriteedid;

F. arvestades, et Mustale merele tuleb anda talle kuuluv koht Euroopa peamiste merepiirkondade hulgas, kuna see on poolsuletud meredest kõige noorem ja dünaamilisem;

G. arvestades, et Must meri peab saama talle kuuluva koha reformitud ühises kalanduspoliitikas ja integreeritud merenduspoliitikas ning Euroopa Kalandusfondi uues finantsraamistikus pärast 2013. aastat tuleb võtta asjakohaselt arvesse kalurite ning kalandus- ja tootmissektori ja töötleva tööstuse vajadusi;

H. arvestades, et käesolevat raportit võidakse arvesse võtta mitte ainult suunisena ühise kalanduspoliitika reformis, vaid see võib saada ka osaks ELi tulevasest koostööpoliitikast idapartneritega, et kasutada maksimaalselt ära komisjoni teatist Musta mere sünergia kohta[9], tugevdamaks koostööd Musta mere piirkonnas, milles on oluline osa kalandusel ja eri sektorite arendamisel;

I.  arvestades, et Musta mere piirkonna kalavarude majandamisele oleks väga kasulik paremini kooskõlastatud teadusalane koostöö rannikuala riikide vahel, samuti ühtne kalavarude säilitamise ja parandamise poliitika Euroopa tasandil;

J. arvestades, et paljusid mereökosüsteeme, sealhulgas ka Musta mere ökosüsteemi mõjutavad tõsiselt kalanduse, kliimamuutuse ja reostusega seotud dünaamilised muutused;

K. arvestades, et meriteo (Rapana venosa) populatsioon kahjustab ja ohustab ökoloogilist tasakaalu Mustas meres, kuna hävitab vee looduslikke filtreerijaid, nagu söödav rannakarp (Mythilus galloprovincialis) ja veenuskarp (Chamelea gallina);

L. arvestades, et enamik ELi kalurite kasutatavaid kalapüügilaevu Mustal merel on alla 12 meetri pikad ja seega on neil Musta mere keskkonnale piiratud mõju, siiski peaksid kalurid austama püüdlusi jätkusuutliku kalanduse saavutamiseks ja täitma sellest tulenevaid kohustusi;

M.       arvestades, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi probleemiga Mustal merel tuleb viivitamata tegeleda;

N. arvestades, et Musta mere äärse kuue riigi vahelise kokkuleppe puudumist saab parandada raamlepinguga, mis võidaks välja töötada näiteks komisjoni teatise alusel ning milles oleks väljendatud ja arvesse võetud kõikide osapoolte huvid;

O. arvestades, et suur osa Musta mere probleemidest tuleneb sellest, et puudub vajalik institutsiooniline struktuur, mis koordineeriks ja tegeleks Musta mere kalavarude majandamisega professionaalsel ja spetsialistide tasemel; arvestades, et läbirääkimised niisuguse institutsioonilise struktuuri loomiseks on kalanduspoliitika rakendamisega tegelevate riiklike asutuste vahel kestnud juba viimased kümme aastat, sealhulgas on arutatud selle struktuuri vormi ja ülesandeid, ning arvestades, et need läbirääkimised ei ole tulemusi andnud; arvestades, et seepärast ei ole võetud asjakohaseid meetmeid saagi ja eeskätt piiriülese kalapüügi kontrollimiseks;

P. arvestades, et Vahemere üldine kalanduskomisjon, kelle volitused katavad ka Musta mere piirkonda, ei vasta siiani sidusrühmade – eeskätt kalurite – vajadustele ja ootustele sellisel määral nagu võiks, ja peaks ära kasutama kõik vaadeldava piirkonnaga seonduvad olemasolevad vahendid;

Q. arvestades, et Must meri erineb oluliselt Vahemerest oma kalavarude, reostuse taseme, liikide mitmekesisuse, domineerivate liikide, üldise biomassi ja produktiivsuse poolest;

R. arvestades, et 2011. aasta jaanuaris võttis Euroopa Parlament vastu raporti Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta[10], milles rõhutati ka vajadust kohaldada kalanduses mitmeaastaseid majandamiskavasid, samuti luua eraldi piirkondlik organ Musta mere kalavarude majandamiseks,

Üldist

1. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa tasandil tuleb luua stabiilne, elujõuline ja jätkusuutlik kalandussektor ning konkreetselt Musta mere jaoks on vaja eraldi poliitikat, et kaitsta ja parandada kalavarude olukorda ning tagada Musta mere basseinile vastav kalandussektor, võttes arvesse Musta pere piirkonna eripära ja asjaolu, et Musta mere kalanduspoliitika peaks olema ühise kalanduspoliitika eelseisva reformi lahutamatu osa;

2. toonitab, et on vaja täpsemaid analüütilisi ja teaduslikke uuringuid, mida koordineeritaks piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, et säilitada ja parandada Musta mere basseini kalavarusid ja ökosüsteeme;

3. tunnustab komisjoni jõupingutusi kindlama ja struktureerituma dialoogi edendamiseks Musta mere äärsete ELi mittekuuluvate riikidega ning julgustab komisjoni tegutsema veelgi intensiivsemalt, kuni saavutatakse kogu Musta mere basseini hõlmav rohkem struktureeritud ja piirkonna kalavarude majandamisel piirkondlikku lähenemisviisi arvestav ühine raamistik;

4. on seisukohal, et kõik Musta merega seotud otsused ja poliitikad peaksid tuginema kindlatele teaduslikele andmetele ning nõuab, et kõik sidusrühmad teeksid sel eesmärgil koostööd;

5. rõhutab, et kalavarude olukorda tuleb pidevalt teaduslikult analüüsida ja kalavarude vaatlemiseks on vaja stabiilset pikaajalist süsteemi ning märgib, et selles analüüsis peaksid osalema kõik Musta mere äärsed riigid;

6. julgustab komisjoni kasutama kõiki saadaolevaid diplomaatilisi ja rahalisi vahendeid, mis aitaksid saavutada eduka ja jätkusuutliku kalanduse osas ELi huvidele vastavaid konkreetseid tulemusi, sealhulgas tuleks parimal viisil ära kasutada Euronesti parlamentaarset assambleed ja idapartnerluse algatust, arvestades ELi lähinaabrite otsustavat rolli;

7. nõuab tugevamat kalandustegevuse seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, mis soodustab kalavarude pikaajalist säästvat kasutamist ning aitab tulemuslikumalt võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

8. toetab Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri rahvusvahelist rolli ning nõuab aktiivsemat panustamist ja tulemuslikumat koostööd seoses Musta mere piirkonna kontrollimise, inspekteerimise ja järelevalvega;

9.   on seisukohal, et põhjalähedaste liikide püügi tehnikad tuleks hoolikalt ja üksikasjalikult läbi vaadata, et määrata kindlaks merepõhja jaoks kahjutud või kõige vähem kahjulikud liigid; rõhutab, et põhjalähedaste liikide püügi tehnikate nõuetekohane kasutamine on väga tähtis, et hoida ära meriteo (Rapana venosa) populatsiooni liigset arvukust, mis ohustaks vee looduslikku filtrit – söödavat rannakarpi (Mythilus galloprovincialis), veenuskarpi (Chamelea gallina), söödavaid austreid (Ostrea edulis) ja paljusid muid karpe;

10. on seisukohal, et Mustal merel peaks olema ühenduse poliitikas asjakohane staatus ning selleks tuleks teha vastavaid diplomaatilisi ja teaduslikke jõupingutusi, samuti tuleks Musta mere basseini jätkusuutlikuks kalanduseks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid; leiab, et ELi eelarvevahendid peaksid olema paindlikud, kättesaadavad ja läbipaistvad, et EL saaks tagada Musta mere kalanduse jätkusuutlikkuse;

11. rõhutab, et sidusrühmade dialoog on Musta mere piirkonna integreeritud merenduspoliitika tulemusliku edendamise aluseks; märgib, et integreeritud merenduspoliitika peaks ka lihtsustama konflikti- ja probleemivabade sidemete loomist merendussektorite vahel, võttes arvesse rannikualade jätkusuutlikku arengut;

12. rõhutab kahepoolse koostöö ja rahvusvaheliste lepingute tähtsust, kuna enamik Musta mere äärseid riike ei ole ELi liikmed ega pea seega täitma ühenduse õigusakte;

13. on seisukohal, et kõik Musta mere äärsed riigid, eriti ELi liikmesriigid või kandidaatriigid peaksid järgima kalandustegevuse suhtes kohaldatavat ELi ja rahvusvahelist õigust, mille eesmärk on tagada mitte üksnes kalavarude, vaid kogu kalandussektori jätkusuutlikkus;

14. julgustab komisjoni jätkuvalt edendama rannikualade arengut jätkusuutliku kalanduse arendamise abil, mis on eriti tähtis kõrge tööpuuduse määraga Musta mere piirkonnas;

Konkreetsed märkused

15. väljendab rahulolu komisjoni jõupingutustega luua kalavarude majandamise valdkonnas Türgi ja Venemaa Föderatsiooniga töörühmad, mis oleks aluseks edasistele koostööd käsitlevatele aruteludele; kutsub komisjoni üles laiendama oma jõupingutusi ja dialooge kõikidele Musta mere äärsetele riikidele; kutsub komisjoni üles täielikult ära kasutama olemasolevaid organisatsioone ja asjakohaseid vahendeid, et teha edusamme tegevuspoliitika parema kooskõlastamise suunas; on samas seisukohal, et eraldi Musta mere piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon võiks pikemas perspektiivis tugevdada ja edendada suhtlemist teadusasutuste ning kalurite, tootjate ja töötlejate kutseorganisatsioonide vahel, et lahendada küsimusi ja süvendada koostööd Musta mere piirkonnas; julgustab komisjoni tegema Musta mere riikidega koostööd kahepoolsel tasandil, pidades silmas, et paljud neist ei ole Euroopa Liidu liikmed;

16. rõhutab vajadust uurida edaspidi võimalust luua Musta mere piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, mis kooskõlastaks teadusuuringuid, analüüsiks kalavarude olukorda ja viiks ellu ohustatud liikide vaatlust käsitlevat eraldi poliitikat; märgib, et see organisatsioon võiks teha ka soovitusi kalandust käsitlevate mitmeaastaste majandamiskavade osas ja jagada Musta mere äärsetele riikidele kvoote;

17. nõuab tungivalt, et EL kasutaks diplomaatilisi vahendeid, et veenda võimalikult paljusid ELi mittekuuluvaid Musta mere äärseid riike ELi ühise kalanduspoliitika põhimõtete rakendamise vajalikkuses, eriti mitmeaastaste majandamiskavade kohaldamisel;

18. usub, et ELi vahendeid tuleks kasutada teadustegevuses, et edendada ja lihtsustada Euroopa teadlaste rühmade koostööd kolleegidega Ukrainast, Venemaa Föderatsioonist, Gruusiast ja Türgist;

19. on seisukohal, et ELi tegevus Musta mere kalanduse valdkonnas ja eeskätt integreeritud merenduspoliitika peaks olema suunatud peamiselt väikesemahulisele kalapüügile, mis on selle piirkonna jaoks ja rannikualade majandusliku olukorra jaoks otsustava tähtsusega;

20. toonitab, et ELi ühine kalanduspoliitika peaks julgustama kalurite kutseorganisatsioonide ning kalandus- ja akvakultuurisektori valdkondlike organisatsioonide loomist Musta mere piirkonnas, kus need puuduvad või ei ole kaugeltki piisavalt arenenud;

21. on seisukohal, et praegu rakendatav iga-aastase lubatud kogupüügi ja kvootide põhimõte ei tohiks olla ainus võimalus Musta mere kalavarude majandamiseks; on veendunud, et mitmeaastaste majandamiskavade koostamist tuleb edendada ning need võivad muuta selgemaks ELi eesmärgid Musta mere piirkonna kalavarude valdkonnas ja ELi visiooni selle basseini tuleviku kohta;

22. rõhutab, et kõigi osapoolte jätkusuutlikuks kalandustegevuseks Mustal merel on vaja piirkonna kõigi sidusrühmade ühist ja koordineeritud pikaajalist lähenemisviisi ning tervitab seetõttu heade tavade vahetamist asjaomaste sidusrühmade vahel;

23. tuletab meelde, kui tähtis on kalanduse selline juhtimine, mis tagab ökosüsteemide elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse, seadusliku kalandustegevuse ning võitluse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu; nõuab Euroopa rannavalve loomist liikmesriikide vahelise tõhusa koostöö arendamiseks, et suurendada mereohutust ning võidelda meredel ja eeskätt Mustal merel ilmnevate uute ohtude vastu;

24. on seisukohal, et mitmeaastased majandamiskavad on väga kasulikud nii kalandussektori majandusliku olukorra kui ka Musta mere ökosüsteemide keskkonnaseisundi jaoks; usub, et mitmeaastaste majandamiskavade lähenemisviisiga peaks kaasnema tõhus kontroll saagi üle;

25. rõhutab vajadust ergutada Musta mere küsimuste teaduslikku uurimist, nii et vastutavad Euroopa, piirkondlikud ja riiklikud ametivõimud saaksid otsuste tegemisel arvesse võtta nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju; peab vajalikuks viia läbi üksikasjalikke kooskõlastatud teadusuuringuid, et anda selged ja ühesed vastused küsimustele seoses kalavarude majandamisega ning kalapüügimeetodite (nt traalpüügi) võimaliku mõjuga, sest kui mõjude kohta uurimused puuduvad, ei saa ka teha tõsiseltvõetavaid järeldusi; on seisukohal, et Musta mere kalavarusid käsitlevaid uurimisprogramme ja projekte, nagu SESAME, KNOWSEAS, WISER ja BlackSeaFish tuleb jätkuvalt ergutada;

26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina, Venemaa Föderatsiooni, Gruusia ja Türgi valitsusele ja parlamendile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0373.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0025.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0039.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0386.
• [5]  ELT L 343, 29.12.2010, lk 2.
• [6]  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 50.
• [7]  ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
• [8]  http://www.grid.unep.ch/bsein/tda/main.htm.
• [9]  KOM(2007)0160 Musta mere sünergia kohta.
• [10]  Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta (2010/2087(INI)).

SELETUSKIRI

Käesoleva raporti peamine eesmärk on panna paika raamistik Musta mere piirkonna kalavarude arenguks keskmises ja pikas perspektiivis. Raport on väga tähtis, kuna siiani ei ole kõikide osapoolte tegevust Musta mere kalanduse valdkonnas koordineeritud. Institutsiooniline koordineerimine võib anda reaalseid tulemusi kalurite elatise osas, rannikualade majandusarengu tagamisel ja selle basseini ökoloogilise tasakaalu ning kalavarude kaitsmisel. See kehtib mitte ainult ELi liikmesriikide, vaid ka kõikide teiste Musta mere riikide kohta.

Must meri on suletud bassein, mille ressursse jagavad teatud määral kuus mere äärset riiki. See piirkond on ka suure majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise tähtsusega. Seepärast usub raportöör, et Musta mere piirkonna riikide koostöö kalanduse valdkonnas on oluline samm kalavarude säilitamise ja probleemide eduka lahendamise suunas Musta mere basseinis.

Musta mere kalavarude süvaanalüüs näitab, et on vaja leida moodus kõige tõhusamaks koostööks kõikide piirkonna riikide vahel. Mere bioloogilise mitmekesisuse eripärast tuleneb vajadus leida selle unikaalse basseini haldamiseks ühine lähenemisviis. Et Musta mere piirkonna probleeme edukalt lahendada, on väga oluline süvendada koostööd kalandussektori kõikide sidusrühmade vahel, kaasa arvatud tööstuse esindajad, teadlased ja poliitikakujundajad, et stimuleerida investeerimist teadustegevusse ja uuringutesse.

Musta mere piirkonna partnerluse mudel peab tuginema ühiste ja pikaajaliste majandamiskavade rakendamisele, samuti sidusrühmade vahelisele koostööle ja nende jõupingutuste kooskõlastamisele eri valdkondades, nagu:

· ressursside ja neid ohustavate tegurite teaduslik hindamine,

· piirkondliku andmebaasi loomine, millesse kogutakse kättesaadavat teavet,

· Musta mere piirkonna riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide koostöö,

· ühised algatused andmete kogumiseks,

· range kontroll kalapüügi üle, sealhulgas kuue riigi tihe koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, takistamiseks ja kaotamiseks.

See mudel tagab Musta mere ökosüsteemi tasakaalu, võimaldades parandada kalavarude seisundit ilma piirkonna kalandussektorit kahjustamata.

Enne, kui Musta mere kalanduspoliitikat välja töötama ja rakendama hakata, peab olema selge, et mis tahes jõupingutustest, meetmetest või strateegiatest on kasu ainult siis, kui need meetmed või strateegiad meeldivad ka ELi mittekuuluvatele riikidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et Rumeenial ja Bulgaarial on Musta mere kalalaevastikus ja püügis suhteliselt väike osa, eriti võrreldes Türgi ja Venemaa Föderatsiooniga. Seepärast on liikmesriikide jaoks eriti tähtis leida alternatiivne lähenemisviis iga-aastasele lubatud kogupüügile ja kvootidele, mis panevad nad oma Musta mere äärsete naabritega võrreldes eriti ebasoodsasse olukorda. Raportöör soovitab, et need tuleks asendada kalavarude mitmeaastaste majandamiskavadega – see on põhimõte, mille tulevast rakendamist on ELi mittekuuluvad Musta mere riigid valmis arutama ja heaks kiitma. See soovitus on raporti üks tähtsamaid elemente.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ohtudele. Niisuguse kalapüügi vastu võitlemiseks peaksid rangeid meetmeid võtma kõik Musta mere riigid, nii ELi kuuluvad kui ka mittekuuluvad. Seda on võimalik saavutada ainult Euroopa Komisjoni ja Musta mere riikide aktiivse koostööga.

Raportis juhitakse tähelepanu ka vajadusele asutada Musta mere piirkondlik organ kalavarude majandamiseks, eraldi Vahemere üldisest kalanduskomisjonist. Tugevaim argument niisuguse organi asutamise poolt on asjaolu, et need kaks basseini on erinevad, mistõttu tuleb Vahemere ja Musta mere kalavarude majandamisele läheneda erinevalt. Kalanduskomisjon on korduvalt rõhutanud, kui oluline on tulevase poliitika väljatöötamisel võtta arvesse piirkondlikku eripära. See seisukoht kajastub mitmetes Euroopa Parlamendi vastuvõetud dokumentides, sealhulgas algatusraportis ühise kalanduspoliitika reformi teemal, mille kalanduskomisjon koostas (Patrão Nevesi raport). On selge, et mis tahes poliitika Musta mere kalavarude majandamiseks peab võtma arvesse üldist jätkusuutlikkuse põhimõtet, mida Euroopa Liit merede suhtes kohaldab. Loodav Musta mere kalavarude majandamise organ seisaks silmitsi paljude probleemidega, kuid raportöör usub, et see oleks ELi jaoks hea koht alustamiseks. Selles kontekstis kiidab raportöör heaks dialoogi, mida Euroopa Komisjon hiljuti alustas Musta mere piirkonna peamiste osalistega, nagu Venemaa Föderatsioon ja Türgi. Raportöör leiab, et Euroopa Komisjon on õigel teel, kui moodustas nende kahe riigiga töörühmad, et arutada koostöö vormi ja üksikasju. Euroopa Komisjoni ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ees seisab keeruline ülesanne tuua Türgi, Gruusia, Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina seisukohad ELi ühise kalanduspoliitika põhimõtetele nii lähedale kui võimalik, tasakaalustades seda nende huviga Mustal merel. Selle basseini tuleviku, rannikualade arengu ja kalavarude ökoloogia jaoks on ülimalt tähtis, et need jõupingutused annaksid konkreetseid tulemusi mõistliku aja jooksul.

Euroopa kalavarudel on kindel piirkondlik struktuur, kus igal piirkonnal on oma eripära; see nõuab kalavarude majandamisele piirkondlikku lähenemisviisi. Sellepärast soovitab raportöör kasutada otsuste langetamisel kahetasandilist lähenemist, mis toimiks järgmiselt:

-    Euroopa tasandil (nõustumine ühiste põhimõtetega, raamistikuga ja pikaajaliste eesmärkidega, samuti tegevuskavaga nende saavutamiseks)

-    piirkondlikul tasandil (kindlaksmääramine ja otsustamine, mil viisil neid eesmärke saavutada; näiteks peaks kohalikel otsustajatel olema volitused määrata kindlaks, kuidas majandada piirkonna kalavarusid ühistest normidest kõrvale kaldumata).

Niisuguse kahetasandilise lähenemisviisi kohaldamine ja otsuste tegemine sobival poliitilisel tasandil muudab poliitika lihtsamaks ja majanduslikult põhjendatumaks.

Järelikult tuleks luua Musta mere jaoks piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, võttes eeskujuks Läänemere samalaadse organi. Selle piirkondliku organisatsiooni liikmed peaksid olema kõik Musta mere riigid ja EL. Piirkondlik komitee peaks jälgima kalavarude seisundit kogu Mustas meres ja määrama kõikidele piirkonna riikidele lubatud kogupüügi ja kvoodid, lähtudes teadlaste nõuannetest. Kalavarude majandamine oleks palju tõhusam, kui ohustatud liike puudutavad piirangud kehtiksid kõikides Musta mere riikides, mitte ainult Bulgaarias ja Rumeenias.

Raportöör usub, et Musta mere piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni loomine on ülimalt õigustatud. See organ võimaldab erinevate kalapüügitavade kooseksisteerimist ainsa eesmärgiga taastada ja säilitada Musta mere kalavarud. Siiani on Musta mere kalavarude majandamisel puudunud piisav ühtne ja vajalik koostöö rannikuriikide vahel. Kuna Bulgaaria ja Rumeenia on ELi liikmed, peavad nad kohaldama teatud meetmeid kalavarude säilitamiseks oma vetes. Need meetmed ei saa aga tuua maksimaalset kasu, kui ülejäänud Musta mere riigid neid ei kohalda.

Selleks on vaja nende riikide vahel kalavarude säilitamiseks institutsioonilist koostööd. Selle algatusega kohaldatakse ELi ühises kalanduspoliitikas sätestatud meetmeid kogu Musta mere basseinis. Seda argumenti toetavad teadusuuringute tulemused, mis näitavad, et institutsiooniline koostöö on mere elusressursside jätkusuutliku kasutamise jaoks säästva arengu kontekstis hädavajalik.

On oluline toonitada, et niisuguse organisatsiooni loomine kindlustaks ELi tegevust selles piirkonnas kalavarude jätkusuutliku arengu osas, kuna sellel on pikas perspektiivis positiivne mõju kõikidele Musta mere riikidele.

Muutes piirkondliku koostöö kalanduse valdkonnas institutsioonipõhiseks, võimaldaks see piirkondlik organisatsioon ka seada ELil oma ühise kalanduspoliitika põhimõtted kesksele kohale rahvusvahelises kalanduskoostöös Türgi, Ukraina, Gruusia ja Venemaa Föderatsiooniga.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa Liit peaks kasutama kõiki oma diplomaatilisi ja rahalisi ressursse, nagu idapartnerluse algatus, Euronesti parlamentaarne assamblee ja mitmesugused Euroopa Liidu poolsed rahastamisvõimalused, et saavutada ELi mittekuuluvate riikidega peetavatel läbirääkimistel oma prioriteete.

Raportis rõhutatakse, et otsused peavad olema teaduslikult põhjendatud. Lisaks peab EL arendama võimalikult laialdast koostööd kõikide liikmesriikide uurimisasutuste vahel, mis ei piirdu ainult uurimisrühmadega. EL peaks eraldama selleks piisavalt raha. Vastasel juhul on võimatu saada kalavarude seisundist täielikku pilti ja Musta mere kalavarude majandamise otsused tekitaksid tõsiseid kahtlusi.

Raportis keskendutakse sellele, kui olulised on teadusuuringud, et määrata kindlaks kõige ohutumad püügitehnikad põhjalähedaste liikide, eeskätt meriteo (Rapana venosa) püügiks. See on Musta mere ökosüsteemi jaoks eriti tähtis, kuna on selgunud, et meritigu on nö röövloom ilma vaenlasteta, kahjustades seega suurel määral merevee looduslikke filtreid, nagu söödav rannakarp (Mythilus galloprovincialis) ja veenuskarp (Chamelea gallina), ning ohustades tõsiselt Musta mere ökoloogilist tasakaalu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Josefa Andrés Barea, Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Iliana Malinova Iotova, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Britta Reimers, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Trautmann, Jarosław Leszek Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luis Manuel Capoulas Santos, Chris Davies, Raül Romeva i Rueda, Ioannis A. Tsoukalas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sławomir Witold Nitras