RAPORT Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

21.6.2011 - (KOM(2010)0093 – C7‑0046/2009 – 2009/0089(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(KOM(2010)0093 – C7‑0046/2009 – 2009/0089(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0093);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artiklit 74, artikli 82 lõike 1 punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0046/2009);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 7. detsembri 2009. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 9. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0241/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED*

nõukogu ettepanekule / nõukogu ühisele seisukohale

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artiklit 74, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

▌

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[2]

ning arvestades järgmist:

(1)         Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[3]. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK vastutab üleminekuperioodil keskse SIS II operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(2)         Viisainfosüsteem (VIS) loodi nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta[4]. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)[5], vastutab üleminekuperioodil VISi operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse VISi, riiklike liideste ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(3)         EURODAC loodi nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[6]. Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad[7], nähti ette vajalikud rakendussätted. ▌

(4)         Selleks et tagada SIS II, VISi ja EURODACi ning sideinfrastruktuuri osade ning võimalik, et ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide – mille jaoks tuleb vastu võtta eraldi õigusaktid – operatiivjuhtimine pärast üleminekuperioodi, on vaja asutada korraldusasutus.

(5)         Koostoime saavutamiseks on vaja nimetatud suuremahuliste süsteemide operatiivjuhtimine anda ühele üksusele, saades sel viisil kasu mastaabisäästust, luues kriitilise massi ning tagades kapitali ja inimressursi võimalikult kõrge kasutusmäära.

(5 a)      SIS II ja VISi õigusaktidele lisatud ühisavaldustes palusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada pärast mõjuhinnangu tegemist vajalikud õigusakti ettepanekud keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri osade ning VISi pikaajalise operatiivjuhtimisega seotud ülesannete üleandmiseks ametile.

(6)         Kuna korraldusasutus peaks olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, tuleks see luua reguleerimisametina, kellel on juriidilise isiku staatus. Nagu kokku lepitud, peaks ameti asukoht olema Tallinnas (Eesti). Kuna aga SIS II ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Strasbourgis (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varurajatis on juba sisse seatud Sankt Johann im Pongaus (Austria), peaks see nii jäämagi. Neis kahes asukohas tuleks samuti vastavalt täita EURODACi tehnilise arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid ning sisse seada EURODACi varurajatis. Nii tuleks toimida ka seoses muude vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise arendamise ja operatiivjuhtimisega ning nende süsteemide varurajatistega, mille abil tagatakse IT-süsteemide toimimine süsteemi tõrke korral, kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides.

(7)         Seepärast peaks määrustes (EÜ) nr 1987/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 ▌sätestatud korraldusasutuse ülesandeid täitma amet. Osutatud ülesanded hõlmavad tehnilist edasiarendamist.

(7 a)      Vastavalt määrustele (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 luuakse komisjonis kesküksus, mis vastutab Eurodaci keskandmebaasi tegevuse ja muude sellega seotud ülesannete eest. Koostoime ärakasutamiseks peaks amet alates kuupäevast, mil amet asub oma ülesandeid täitma, võtma üle komisjoni need ülesanded, mis on seotud Eurodaci operatiivjuhtimisega, sealhulgas teatavad ülesanded, mis on seotud sideinfrastruktuuriga.

(7 b)      Ameti põhieesmärk on täita SIS II, VISi ja EURODACi ning vastavasisulise otsuse tegemisel ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid. Amet peaks vastutama ka talle antud mittenormatiivset laadi ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste meetmete võtmise eest. Need kohustused ei tohiks mõjutada normatiivseid ülesandeid, mis on usaldatud üksnes komisjonile või komisjonile ja teda abistavale komiteele õigusaktidega, mis reguleerivad süsteeme, mille operatiivjuhtimise eest vastutab amet.

(8)         Peale selle peaks amet täitma SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid, mis võidakse talle tulevikus usaldada.

(9)         Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) V jaotise alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ▌. ▌Ametile tuleks anda sellised ülesanded üksnes hilisemate ja eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

(9 a)      Amet peaks vastutama teadusuuringute jälgimise ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[8] artikli 49 lõike 6 punkti a kohaselt ka katsekavade eest seoses suuremahuliste IT-süsteemidega ELi toimimise lepingu V jaotise alusel, kui komisjon seda konkreetselt taotleb. Kui ta vastutab katsekava eest, tuleks pöörata erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

(10)       Asjaolu, et ametile usaldatakse õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ei mõjuta nende süsteemide suhtes kehtivaid erieeskirju. Eelkõige kohaldatakse täies ulatuses neid erieeskirju, mis reguleerivad kõigi selliste suuremahuliste IT-süsteemide eesmärki, juurdepääsuõigusi, turvameetmeid ja täiendavaid andmekaitsenõudeid, mille operatiivjuhtimine kuulub ameti pädevusvaldkonda.

(11)       Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused.

(11 a)    Euroopa Politseiametile (Europol) ja Eurojustile, kellel on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisel SIS II-le juurdepääsu õigus ja õigus SIS II sisestatud andmeid vahetult otsida, tuleks SIS II osas anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Nii Europolil kui ka Eurojustil peaks olema võimalik nimetada esindaja SIS II nõuanderühma, mis on loodud artikli 16 lõike 1 punkti a alusel.

(11 b)    Europolile tuleks seoses VISiga anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel[9], kohaldamisega seotud küsimused. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja VISi nõuanderühma, mis on loodud artikli 16 lõike 1 punkti c alusel.

(11 c)    Liikmesriikidel peaks olema õigus ameti haldusnõukogus suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taanil olema õigus vastava suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada.

(11 d)    Liikmesriigid peaksid nimetama suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taani nimetama vastava suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

(12)       Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. Ameti rahastamine peab toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 47. Kohaldada tuleks liidu eelarve- ja heakskiidu andmise menetlust ▌. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(13)       Oma pädevuse raames peaks amet tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ametitega, eelkõige õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas asutatud ametite ning eriti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbe alaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(14)       Suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist ja operatiivjuhtimist tagades peaks amet järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid, eelkõige Euroopa Liidu infohaldusstrateegiat.

(15)       Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab amet, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[10]. Selle määrusega on Euroopa andmekaitseinspektorile antud muu hulgas õigus saada ametilt juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema poolt teostatavaks uurimiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 28 konsulteeris komisjon Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 7. detsembril 2009.

(16)       Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[11]. Euroopa Ombudsman teostab ameti tegevuse üle järelevalvet ELi toimimise lepingu artikli 228 sätete kohaselt.

(17)       Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[12] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[13].

(17a)     Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolituse ning asjakohase transpordiühenduse.

(18)       Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68[14] ette nähtud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(19)       Amet on määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõike 1 tähenduses ▌asutatud asutus ja peaks sellest tulenevalt vastu võtma oma finantseeskirjad.

(20)       Ameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[15] artiklis 185.

(21)       Kuna nimetatud määruse eesmärke, nimelt õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende väljatöötamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(22)       Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(23)       ▌ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani ▌käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb SIS II ja VISi osas Schengeni acquis’l ▌, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil)[16] artiklile 3 teatab Taani komisjonile, kas ta rakendab käesoleva määruse Eurodaciga seonduvat osa.

(24)       Ühendkuningriik osaleb käesoleva määruse SIS II-ga seotud sätetes nõukogu otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[17] artikli 8 lõikele 2. Ühendkuningriik palus 5. oktoobri 2010. aasta kirjas vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artiklile 4 nõukogu eesistujalt luba osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel selles ulatuses, mil määruse sätted käsitlevad SIS II määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi, millega arendatakse edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt ▌otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi eespool nimetatud taotlust käsitleva nõukogu 14. detsembri 2010. aasta otsuse 2010/779/EL[18] alusel anti Ühendkuningriigile luba käesolevas määruses osaleda. Lisaks teatas Ühendkuningriik ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt 23. septembri 2009. aasta kirjas nõukogu eesistujale oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel selles ulatuses, mil määruse sätted käsitlevad Eurodaci. Seega osaleb Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on tema suhtes siduv ja kohaldatav ▌.

(25)       Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga ning milles Iirimaa vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[19] ei osale. Iirimaa ei ole ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 4 alusel esitanud taotlust osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel. Seepärast ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav Eurodaciga seotud sätete osas. Kuna sellises olukorras ei ole võimalik tagada, et määrus on Iirimaa suhtes ELi toimimise lepingu artiklis 288 sätestatud nõude kohaselt tervikuna kohaldatav, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ilma et see mõjutaks eespool nimetatud protokollist tulenevaid Iirimaa õigusi.

(26)       Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast SIS II ja VISi osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[20] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) tähenduses uus EURODACiga seotud meede. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma siseriiklikus õiguses osalema ameti haldusnõukogus ▌. Selleks et määrata kindlaks edasine, nt hääleõigust hõlmav kord, mis võimaldab Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja nimetatud riikidel sõlmida täiendav kokkulepe.

(27)       Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISiga seotud osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[21] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) tähenduses uus EURODACiga seotud meede. Seega peaks Šveitsi Konföderatsiooni delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma siseriiklikus õiguses osalema ameti haldusnõukogus ▌. Selleks et määrata kindlaks edasine, nt hääleõigust hõlmav kord, mis võimaldab Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Šveitsi Konföderatsioonil sõlmida täiendav kokkulepe.

(28)       Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISiga seotud osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[22]tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[23] artikliga 3. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokolli (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) tähenduses[24] uus EURODACiga seotud meede. Seega peaks Liechtensteini Vürstiriigi delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus ▌. Selleks et määrata kindlaks edasine, näiteks hääleõigust hõlmav kord, mis võimaldab Liechtensteini Vürstiriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Liechtensteini Vürstiriigil sõlmida täiendav kokkulepe,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Ameti asutamine

1.        Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa amet (edaspidi „amet”) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi (edaspidi „suuremahulised IT-süsteemid”) operatiivjuhtimiseks.

2.        Ametile võib samuti teha ülesandeks muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise, kuid üksnes juhul, kui see on sätestatud asjakohases Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi leping) V jaotisel põhinevas õigusaktis, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva määruse artiklis 5 nimetatud teadusuuringute arengut ning käesoleva määruse artiklis 6 nimetatud katsekavasid.

3.        Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki lõikes 1 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende suuremahuliste IT-süsteemide kasutatava sideinfrastruktuuri eest. Kõnealuste suuremahuliste IT-süsteemide raames ei vahetata andmeid ega võimaldata teabe ja teadmiste vahetamist, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud konkreetse õigusliku alusega.

Artikkel 1 a

Eesmärgid

Ilma et see piiraks komisjoni ja liikmesriikide kohustusi vastavalt artiklis 1 osutatud suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivatele õigusaktidele, tagab amet:

a)        artiklis 1 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide tõhusa, turvalise ja pideva toimimise ellurakendamise;

b)        nimetatud suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku ja rahandusküsimustes vastutustundliku haldamise;

c)        nimetatud suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse nõuetekohase kvaliteedi;

d)        pideva ja katkematu teenuse;

e)        kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas iga artiklis 1 osutatud suuremahulise IT-süsteemi eraldi reguleerivatele erieeskirjadele vastava kõrge andmekaitse taseme;

f)       kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas iga artiklis 1 osutatud suuremahulist IT-süsteemi eraldi reguleerivatele erieeskirjadele vastava nõuetekohase andmeturbe ja füüsilise julgeoleku taseme ning

g)        nõuetekohase projektijuhtimisstruktuuri kasutamise suuremahuliste IT-süsteemide tõhusaks arendamiseks.

II PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 2

SIS II-ga seotud ülesanded

Amet täidab:

-          korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja ▌otsusega 2007/533/JSK antud ülesandeid ▌;

-          ülesandeid, mis on seotud eelkõige SIRENE büroo töötajate SIS II tehnilise kasutuse alase koolitamisega, ning ülesandeid, mis on seotud ekspertide koolitamisega SIS II tehniliste aspektide osas Schengeni hindamise raames.

Artikkel 3

VISiga seotud ülesanded

Amet täidab:

-          korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja ▌otsusega 2008/633/JSK antud ülesandeid;

-          VISi tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 4

EURODACiga seotud ülesanded

Amet täidab:

-          ▌ülesandeid, mis on antud komisjonile kui asutusele, mis vastutab Eurodaci operatiivjuhtimise eest vastavalt määrustele (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002;

-          järgmisi sideinfrastruktuuriga seotud ülesandeid: järelevalve, turvalisus ning liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;

-          EURODACi tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 4 a

Muude suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded

Kui ametile on tehtud ülesandeks muude kui artikli 1 lõikes 1 nimetatud suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, väljatöötamine ja operatiivjuhtimine, täidab amet vajaduse korral ka nende süsteemide tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 4 b

Sideinfrastruktuuriga seotud ülesanded

1.        Amet täidab sideinfrastruktuuriga seotud ülesandeid, mis on suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega antud korraldusasutusele.

2.        Kõnealuste õigusaktide kohaselt jagunevad sideinfrastruktuuriga (sealhulgas operatiivjuhtimise ja julgeolekuga) seotud ülesanded ameti ja komisjoni vahel. Tagamaks, et komisjon ja amet täidavad oma vastavaid ülesandeid omavahel kooskõlastatult, tuleb nende vahel sisse seada operatiivne töökord ning kajastada seda vastastikuse mõistmise memorandumis.

3.        Sideinfrastruktuuri hallatakse ja kontrollitakse nõuetekohaselt, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sideinfrastruktuuri ja suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas süsteemi kaudu edastatavate andmete turvalisus.

4.        Vastu võetakse asjakohased meetmed, sealhulgas julgeolekukavad, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Tagatakse, et sideinfrastruktuuris ei ringle süsteemiga seotud krüpteerimata operatiivteavet.

5.        Sideinfrastruktuuri operatiivjuhtimise alased ülesanded võib usaldada välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 asjakohastele sätetele. Sellisel juhul on võrguteenuse pakkujale siduvad lõikes 3 nimetatud turvameetmed ning tal ei ole mingil viisil juurdepääsu VISi, EURODACi ega SIS II operatiivandmetele ja SIRENE raames vahetatavatele andmetele.

6.        Ilma et see mõjutaks SIS II, VISi ja EURODACi käsitlevaid olemasolevaid lepinguid, jääb krüpteerimisvõtmete haldamine ameti pädevusse ning seda ei saa teha ülesandeks ühelegi välisele eraõiguslikule üksusele.

Artikkel 5

Uuringute jälgimine

1.        Amet jälgib ▌SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise seisukohalt oluliste uuringute arengut.

2.        Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjasse puutuvate andmekaitseküsimuste korral ka Euroopa andmekaitseinspektorit regulaarselt lõikes 1 osutatud arengust.

Artikkel 6

Katsekavad

1.        Amet võib ELi toimimise lepingu V jaotise alusel ja vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktile k rakendada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 lõike 6 punktis a osutatud katsekavasid suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks ja/või operatiivjuhtimiseks üksnes juhul, kui komisjon on esitanud selleks konkreetse taotluse, olles sellest teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu vähemalt kolm kuud ette, ja kui haldusnõukogu on teinud vastava otsuse. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjasse puutuvate andmekaitseküsimuste korral ka Euroopa andmekaitseinspektorit teavitatakse regulaarselt nende katsekavade arengust.

2.        Komisjoni taotletud katsekavade jaoks kantakse assigneeringud eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

III PEATÜKK

STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 7

Õiguslik seisund

1.        Amet on ELi asutus ja juriidiline isik.

2.        Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilisel isikul. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtumenetluse osaliseks. Ta on samuti pädev sõlmima vastavalt lõikele 4 loodud ameti ja tehniliste keskuste asukohta käsitlevaid lepinguid liikmesriikidega, kelle territooriumil amet ning tehnilised keskused ja varurajatised asuvad (asukohaliikmesriigid).

3.        Ametit esindab ameti tegevdirektor.

4.       Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukoht on Eestis Tallinnas.

Artikli 1 lõikes 2, artiklites 2–4 ja artiklis 4 b osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis.

Varurajatis, mis on võimeline tagama suuremahuliste IT-süsteemi toimimise selle tõrke korral, luuakse Austrias Sankt Johann im Pongaus, kui see on ette nähtud selle süsteemi arendamist, loomist ja kasutamist reguleerivas õigusaktis.

Artikkel 8

Struktuur

1.        Ameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)        haldusnõukogu;

b)        tegevdirektor;

c)        nõuanderühmad.

2.        Ameti struktuuri kuuluvad ka:

a)        andmekaitseametnik;

   b)        julgeolekuametnik;

c)        peaarvepidaja.

Artikkel 9

Haldusnõukogu volitused

1.        Tagamaks, et amet täidab oma ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised volitused:

(a)       nimetada vastavalt artiklile 15 ametisse tegevdirektor ja vajaduse korral vabastada ta ametist;

(b)      teostada tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostada järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(c)       kehtestada ameti organisatsiooniline struktuur, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

(d)      kehtestada ameti kodukord, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

▌

(f)  kiita tegevdirektori ettepaneku alusel heaks peakorterit käsitlev leping ning vastavalt artikli 7 lõikele 4 loodud tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid;

(g)       võtta komisjoni nõusolekul personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed;

(g a)    võtta vastu vajalikud rakendusmeetmed, mis käsitlevad riikide ekspertide lähetamist ametisse;

(g b)   võtta vastu ülesandeid käsitlevas II peatükis osutatud ülesannetel põhinev mitmeaastane tööprogramm, kasutades selle alusena tegevdirektori poolt artikli 14 kohaselt esitatud kavandit, olles eelnevalt konsulteerinud artiklis 16 osutatud nõuanderühmadega ja saanud kätte komisjoni arvamuse; piiramata ELi iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, sisaldab mitmeaastane tööprogramm mitmeaastast eelarveprojekti ja eelhinnanguid, et struktureerida eesmärgid ja mitmeaastase planeerimise eri etapid;

(h)       võtta vastu mitmeaastane personalipoliitika kava ja iga-aastase tööprogrammi kavand ning esitada see igal aastal hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele;

(i)        võtta pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, mis on kooskõlas ELi iga-aastase eelarvemenetluse ja ELi toimimise lepingu V jaotise valdkondi hõlmava ühenduse õigusloomekavaga, ning tagada, et vastuvõetud tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;

(j)       võtta iga aasta 31. märtsiks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega, ning edastada see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ▌;

(k)      täita vastavalt käesoleva määruse artiklile 28, artikli 29 lõikele 6 ja artiklile 30 ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendada artiklis 6 nimetatud katsekavasid;

(l)        võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 30 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(m)      nimetada ametisse ▌peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

(m a)  võtta asjakohaseid järelmeetmeid tulenevalt erinevates sisemistes ja välistes auditeerimisaruannetes ja hinnangutes esitatud tähelepanekutest ja soovitustest;

(n)       võtta vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

(n a)   nimetada ametisse turvaametnik;

(o)      nimetada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse ▌andmekaitseametnik;

(p)      võtta kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

(q)      võtta vastu määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 4 kohased SIS II tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ning määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõike 3 kohased VISi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ▌;

(q a)   võtta vastu määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 24 lõike 1 kohane iga-aastane EURODACi kesküksuse tegevuse aruanne;

(r)       esitada märkused aruannete kohta, mille Euroopa andmekaitseinspektor on auditite tulemusel määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2 kohaselt koostanud, ning tagada pärast auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmine;

(s)       avaldada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 3 kohased SIS II-ga seotud statistilised andmed;

(s a)    koostada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 3 lõikega 3 EURODACi kesküksuse töö kohta statistiline aruanne;

(t)       tagada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõike 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõike 8 kohase SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamine igal aastal koos määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 osutatud N.SIS.II asutuste nimekirja ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 osutatud SIRENE büroode nimekirjaga;

(t a)    tagada määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud asutuste loendi avaldamine kord aastas;

(u)       täita muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

2.        Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamise või operatiivjuhtimisega.

Artikkel 10

Haldusnõukogu koosseis

1.        Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

2.        Iga liikmesriik ja komisjon nimetab hiljemalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed. Pärast nimetatud ajavahemiku lõppemist kutsub komisjon haldusnõukogu kokku. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral. ▌

3.        Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest ning nende teadmistest andmekaitse alal.

4.        Liikmete volituste kestus on neli aastat. Volitusi võib pikendada ühe korra. Volituste tähtaja möödumisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

5.        Ameti töös osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asetäitja ▌.

Artikkel 11

Haldusnõukogu esimees

1.        Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

2.        Esimehe volituste kestus on kaks aastat ja volitusi võib pikendada ühe korra. Esimehe volitused lõpevad enne tähtaega, kui tema haldusnõukogu liikmesus lõpeb.

3.        Esimehe võib nimetada ainult selliste liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad kõigi ameti hallatavate suuremahuliste süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid.

Artikkel 12

Haldusnõukogu koosolekud

1.        Haldusnõukogu koosolek kutsutakse kokku:

           (a)       haldusnõukogu esimehe algatusel,

           (b)       vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel,

           (c)       komisjoni taotlusel või

           (d)       tegevdirektori taotlusel.

Haldusnõukogu tuleb korraliseks koosolekuks kokku vähemalt kord poole aasta jooksul.

2.        Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor.

3.        Haldusnõukogu liikmeid võivad abistada eksperdid, kes on nõuanderühmade liikmed.

4.        Europolile ja Eurojustile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on ▌otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europolile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus ka juhul, kui päevakorras on ▌otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused.

5.        Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.        Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 13

Hääletus

1.        Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 ning artikli 9 lõike 1 punkti i ja artikli 15 lõike 1 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete ▌häälteenamusega.

2.        Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl.

3.        Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni ameti hallatava suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, võivad hääletada asjaomast suuremahulist IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul. Peale selle võib Taani, kui ta otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, hääletada vastava suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes.

3 a.     Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide suhtes kohaldatakse artiklit 33.

4.        Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, teevad nad asjaomase otsuse kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.        Ameti tegevdirektor ei hääleta.

6.        Üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral kvooruminõuded kehtestatakse ameti kodukorraga.

Artikkel 14

Tegevdirektori ülesanded ja volitused

1.        Ametit juhib ja esindab ameti tegevdirektor.

2.        Tegevdirektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei taotle tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ning ei allu sellistele juhistele.

3.        Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kannab tegevdirektor täielikku vastutust ametile antud ülesannete eest ja Euroopa Parlament kohaldab tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

4.        Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda ameti tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

5.        Tegevdirektoril on järgmised ülesanded:

(a)       tagada ameti igapäevane juhtimine;

(b)      võtta vajalikke meetmeid, et tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;

(c)       valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavates õigusaktides täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning rakendada neid;

(d)      luua ja rakendada tööle tõhus süsteem, mis võimaldab teostada korrapärast järelevalvet suuremahuliste IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) ja ameti üle ning neid hinnata, muu hulgas seoses ameti eesmärkide tõhusa ja tulemusliku saavutamisega;

(e)       osaleda haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta;

(f)       kasutada ameti töötajate suhtes artikli 17 lõikes 2 sätestatud volitusi ja lahendada personaliküsimusi;

(g)       ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 täitmiseks ning asjakohaste ametisaladuse hoidmise eeskirjade või muude samaväärsete konfidentsiaalsuskohustuste kohaldamiseks kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad Eurodac-süsteemi andmetega;

(h)       pidada asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimisi peakorterit käsitleva lepingu ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevate lepingute üle ning pärast nende heakskiitmist haldusnõukogus kirjutada nendele alla.

6.        Tegevdirektor esitab haldusnõukogule vastuvõtmiseks eelkõige järgmiste dokumentide kavandid:

(a)       ameti iga-aastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne, olles eelnevalt konsulteerinud nõuanderühmadega;

(b)      ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(b a)   mitmeaastane tööprogramm;

(c)       järgmise aasta eelarve, mis on koostatud tegevuspõhise eelarvestamise alusel;

(d)      mitmeaastane personalipoliitika kava;

(e)       volitused artiklis 27 osutatud hindamise korraldamiseks;

(f)       määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

(g)       vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava;

(h)       järelevalve ja hindamise tulemuste alusel mõlema käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis q osutatud suuremahulise IT-süsteemi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ja käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis q a osutatud iga-aastane Eurodaci kesküksuse tegevuse aruanne;

(i)        käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis t osutatud SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekiri, sealhulgas N.SIS.II asutuste nimekiri ja SIRENE büroode nimekiri, ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis ta osutatud asutuste nimekiri, mis avaldatakse mõlemad igal aastal.

7.        Tegevdirektor täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

Artikkel 15

Tegevdirektori ametisse nimetamine

1.        Haldusnõukogu valib komisjoni korraldatud avaliku konkursi kaudu leitud nõuetekohaste kandidaatide hulgast ameti tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Valikumenetlusega nähakse ette osalemiskutsete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu võib nõuda uue menetluse läbiviimist, kui ta ei ole veendunud ühegi esimesse nimekirja lisatud kandidaadi sobivuses. Tegevdirektor nimetatakse ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse ning haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitse alaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.        Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele. Pärast seda esitab Euroopa Parlament arvamuse valitud kandidaadi kohta. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust on arvesse võetud. Arvamust käsitatakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

3.        Viieaastase ajavahemiku lõpule eelneva üheksa kuu jooksul viib haldusnõukogu tihedas koostöös komisjoniga läbi hindamise. Hindamise käigus annab haldusnõukogu hinnangu eelkõige esimesel ametiajal saavutatud tulemustele ja nende saavutamise viisidele. ▌

4.        Haldusnõukogu võib ▌hindamisaruannet arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhtudel, kui see on õigustatud ameti ülesannete ja talle esitatavate nõuetega.

5.        Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Kuu aja jooksul enne tegevdirektori ametiaja pikendamist kutsutakse tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele.

6.        Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

7.        Tegevdirektori võib ametist vabastada haldusnõukogu. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 16

Nõuanderühmad

1.        Haldusnõukogule jagavad eksperditeadmisi vastavate suuremahuliste IT-süsteemide kohta ning eelkõige iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande ettevalmistamise kontekstis järgmised nõuanderühmad:

(a)       SIS II nõuanderühm;

(b)      VISi nõuanderühm;

(c)       EURODACi nõuanderühm.

(d)      muu nõuanderühm, kes on seotud mõne suuremahulise IT-süsteemiga, kui nii on sätestatud vastava süsteemi väljatöötamist, loomist, kasutamist ja toimimist reguleerivas asjaomases õigusaktis.

2.        Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, ning samuti komisjon nimetab vastava süsteemi nõuanderühma ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, nimetab ka Taani vastava süsteemi nõuanderühma liikme.

Iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise, EURODACiga seotud meetmete ning muude suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmetega ühinenud riik, kes osaleb mõnes konkreetses süsteemis, nimetab vastava süsteemi nõuanderühma liikme.

3.        Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja VISi nõuanderühma.

4.        Haldusnõukogu liikmed ei tohi olla nõuanderühmade liikmed. Ameti tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel.

5.        Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras.

6.        Arvamusi koostades teeb iga nõuanderühm kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Lahkarvamuste korral koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav arvamus koos asjakohaste põhjendustega. Samuti lisatakse vähemuse seisukoht/seisukohad koos põhjendustega. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 13 lõikeid 3 ja 3a. Liikmed, kes esindavad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riike, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

7.        Iga liikmesriik ning iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

8.        Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 11 mutatis mutandis.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Personal

1.        Ameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju (edaspidi „ametnike personalieeskirjad”) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „teenistustingimused”), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (edaspidi „personalieeskirjad”), ning eeskirju, mille ▌liidu institutsioonid on nimetatud personalieeskirjade rakendamiseks ühiselt vastu võtnud.

1 a.     Personalieeskirjade rakendamisel käsitatakse ametit ametina ametnike personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

2.        Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele ametnike personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele ▌teenistustingimustega antud volitusi.

2 a.     Ameti personal koosneb ametnikest, ajutistest töötajatest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu nende lepingute puhul, mida tegevdirektor kavatseb uuendada ning mis muudetakse teenistustingimuste kohaselt tähtajatuks.

2 b.     Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle ajutisi töötajaid.

2 c.     Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu selleks vajalikud rakendusmeetmed, võttes arvesse personalipoliitika mitmeaastast kava.

3.        Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

4.        Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 18

Avalik huvi

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal nimetatud kohustuse võtmist käsitleva kirjaliku kinnituse, mis avalikustatakse.

Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.

Artikkel 19

Peakorterit käsitlev leping ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevad lepingud

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende riikide pakutavaid vahendeid ning ▌asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse peakorterit käsitlevas lepingus ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevates lepingutes, mille amet ja asukohaliikmesriigid sõlmivad, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud. ▌

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Vastutus

1.        Ameti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.        Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.        Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta osakonnad või teenistujad on ülesannete täitmisel tekitanud.

4.        Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.        Ameti teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleeritakse personalieeskirjadega.

Artikkel 22

Keelekasutuse kord

1.        Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled[25].

2.        Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 9 lõike 1 punktides i ja j osutatud iga-aastane tööprogramm ja tegevusaruanne ELi institutsioonide kõikides ametlikes keeltes.

3.        Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

▌

Artikkel 23

Juurdepääs dokumentidele

1.        Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku põhjal hiljemalt kuus kuud pärast artikli 34 lõikes 2 nimetatud kuupäeva vastu ameti dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad vastavalt ▌määrusele (EÜ) nr 1049/2001[26] ▌.

▌

3.        Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Kohtule.

Artikkel 24

Teave ja selle edastamine

1.        Amet edastab teavet vastavalt artiklis 1 nimetatud suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, kasutamist ja toimimist reguleerivatele õigusaktidele ja omal algatusel oma ülesannete piiresse kuuluvates valdkondades. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 9 lõike 1 punktides i, j, s ja t, artikli 27 lõikes 3 ja artikli 29 lõikes 8 osutatud teabe avaldamisele antakse avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta.

2.        Haldusnõukogu kehtestab lõike 1 kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 25

Andmekaitse

1.        Ilma et see piiraks vastavalt suuremahuliste IT-süsteemide väljaarendamist, loomist, kasutamist ja toimimist reguleerivates õigusaktides sätestatule kehtivaid andmekaitsesätteid, kohaldatakse ameti poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldava teabe suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.        Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 ja eriti andmekaitseinspektorit käsitleva 8. jao kohaldamiseks.

Artikkel 26

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse

kohta

1.        Amet järgib komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda)[27] sisalduvaid turvapõhimõtteid. Turvapõhimõtted hõlmavad muu hulgas salastatud teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid ning füüsilise julgeoleku meetmeid.

2.        Amet järgib ka ▌ komisjoni poolt vastuvõetud ja järgitavaid salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid.

2 a.     Haldusnõukogu otsustab artikli 1A ja artikli 9 lõike 1 punkti n kohaselt ameti asjaomaste turvapõhimõtete täitmiseks vajaliku sisestruktuuri üle.

Artikkel 26a

Ameti julgeolek

1.        Amet vastutab julgeoleku ja korra säilitamise eest tema poolt kasutatavates hoonetes, ruumides ja maa-alal. Amet kohaldab artiklis 1 nimetatud julgeolekupõhimõtteid ja suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, kasutamist ja toimimist reguleerivate õigusaktide asjaomaseid sätteid.

2.        Asukohaliikmesriigid võtavad kõik tõhusad ja asjakohased meetmed korra ja julgeoleku säilitamiseks ameti poolt kasutatavate hoonete, ruumide ja maa-ala vahetus läheduses ning tagavad ametile nõuetekohase kaitse vastavalt asjaomasele peakorterit käsitlevale lepingule ning asjaomastele tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevatele lepingutele, kindlustades samal ajal, et ameti poolt volitatud isikutel on nimetatud hoonetele, ruumidele ja maa-alale vaba juurdepääs.

Artikkel 27

Hindamine

1.        Komisjon annab kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga nelja aasta järel tihedas koostöös haldusnõukoguga hinnangu ameti tegevusele. Hinnangus uuritakse, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ja täidab käesolevas määruses kirjeldatud ülesandeid. Hinnangu raames tuleks käsitleda ka ameti osa liidu tasandi koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamist taotlevas liidu strateegias, mis kavatsetakse luua lähiaastatel.

2.        Kõnealuse hinnangu alusel esitab komisjon, kes on eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga, soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, muu hulgas eesmärgiga viia see suuremasse kooskõlla eespool nimetatud ELi strateegiaga. Komisjon edastab soovitused koos haldusnõukogu arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

▌

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 28

Eelarve

1.        Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks:

(a)       ELi toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

(b)      Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide osamaks;

(c)       liikmesriikide osamaks.

2.        Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning ameti sõlmitud lepingutest või kokkulepetest tulenevaid kulusid. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti poolt täide viidavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

3.        Ameti tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.        Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

5.        Haldusnõukogu edastab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning selle aluseks olevad üldsuunised komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele iga aasta 10. veebruariks ning lõpliku eelarvestuse 31. märtsiks.

6.        Haldusnõukogu esitab komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt iga aasta 31. märtsiks:

(a)       oma iga-aastase tööprogrammi kavandi;

(b)      oma ajakohastatud mitmeaastase personalipoliitika kava, mis on koostatud vastavalt komisjoni kehtestatud suunistele;

(c)       teabe personalieeskirjades kindlaksmääratud ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate arvu kohta aastatel n–1 ja n ning prognoosi aastaks n+1;

(d)      teabe asukohaliikmesriikide poolt ametile antud mitterahaliste toetuste kohta;

(e)       prognoosi eelarve täitumise ülevaate saldo kohta aastal n-1.

7.        Komisjon edastab eelarvestuse ▌ eelarvepädevatele institutsioonidele koos ▌liidu üldeelarve ▌ projektiga.

8.        Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve ▌ projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.        Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10.      Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.      Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

12.      Haldusnõukogu teatab võimalikult vara eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõikide kinnisvaraga seotud projektide, nagu hoonete rentimise või ostmise puhul. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 29

Eelarve täitmine

1.        Ameti eelarvet täidab ameti tegevdirektor.

2.        Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemuste seisukohast olulise teabe.

3.        Ameti peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande koos asjakohase aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

4.        Ameti peaarvepidaja saadab eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks ka eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.        Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6.        Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

7.        Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks eelarvepädevatele institutsioonidele, komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale ▌ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele.

8.        Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

9.        Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10.      Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11.      Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

Artikkel 30

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Artikkel 31

Pettusevastane võitlus

1.        Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.        Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3.        Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Ettevalmistavad meetmed

1.        Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet on saavutanud eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

2.        Kuni tegevdirektor asub pärast haldusnõukogu poolt vastavalt käesoleva määruse artiklile 15 ametisse nimetamist täitma oma ülesandeid, võib komisjon sel eesmärgil määrata ajutiselt ametisse piiratud arvu ametnikke, sealhulgas ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Ajutise tegevdirektori võib ametisse määrata alles siis, kui haldusnõukogu on kokku kutsutud vastavalt artikli 10 lõikele 2.

Kui ajutine tegevdirektor ei täida käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib haldusnõukogu paluda komisjonil määrata ametisse uue ajutise tegevdirektori.

3.        Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi ameti eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist. Kui see on õigustatud, võib haldusnõukogu kehtestada ajutise tegevdirektori volitustele piirangud.

Artikkel 33

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

1.        Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.        Amet alustab artiklites 2–6 sätestatud ülesannete täitmist […][28].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

[Allakirjutamise aeg ja koht],

Euroopa Parlamendi nimel                              Nõukogu nimel

eesistuja                                                      eesistuja

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKTI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse eelnõu

     Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistavad, et on olemas erakorralised asjaolud, mille tõttu on ameti asukoha ning tehniliste keskuste ja varurajatiste suhtes kokku lepitud erikord, ning märgivad, et see ei piira 13. detsembril 2003. aastal Brüsselis riigi- ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud liikmesriikide esindajate järelduste[29] kohaldamist, eelkõige seoses ELiga 2004. ja 2007. aastal ühinenud liikmesriikidele antava eelisõigusega tulevikus asutatavate asutuste või ametite asukoha määramisel.

• [1]               ELT C 70, 19.3.2010, lk 13.
• [2]               Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht.
• [3]               ELT L 381, 28. 12. 2006, lk 4.
• [4]               ELT L 213, 15. 6. 2004, lk 5.
• [5]               EÜT L 218, 13.8.2008, lk 60.
• [6]               EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.
• [7]          EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.
• [8]           EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [9]               ELT L 218, 13.208.08, lk 129.
• [10]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [11]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
• [12]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
• [13]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
• [14]             EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
• [15]             EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
• [16]             ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.
• [17]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
• [18]             ELT L 333, 17.12.2010, lk 58.
• [19]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
• [20]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
• [21]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
• [22]             ELT … Palun sisestada dokumendis st16462/06 sisalduva protokolli avaldamisviide.
• [23]             EÜT L 83, 26.3.2008, lk 3.
• [24]             ELT …
• [25]             EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
• [26]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
• [27]             EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.
• [28]       ELT: palun sisestage konkreetne kuupäev, mis peaks olema avaldamise kuupäevast möödunud aastasele perioodile järgneva kuu esimene kuupäev.
• [29]            Vt 5381/04, lk 27.

SELETUSKIRI

TAUST

2009. aasta juunis esitas komisjon kaks õigusloomega seotud algatust eesmärgiga asutada amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Neist esimene oli ettepanek võtta vastu määrus süsteemidega SIS, VIS ja Eurodac seotud esimese samba küsimuste kohta ja teine ettepanek võtta vastu otsus nende süsteemidega seotud kolmanda samba küsimuste kohta.

Lissaboni lepingu jõustumisega muutusid need algatused aga mõttetuks. 19. märtsil 2010 esitas komisjon uue ettepaneku, mis olulises osas kujutas endast läbivaadatud versiooni varasemast ettepanekust võtta vastu määrus, millele lisati kolmanda samba küsimused.

Kuigi Lissaboni lepingu jõustumine on kaotanud sammaste eristamise, on kõnealune ettepanek iseloomulik vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldistes ja eelkõige Schengeni ala erinevates aspektides kajastuvale „muutuvale geomeetriale”. Ameti hallatavate süsteemide õiguslikku raamistikku kohaldatakse erinevas ulatuses osalevate täiesti erinevate liikmesriikide rühma (mis puudutab Ühendkuningriiki, Taanit ja Iirimaad) ning assotsieerunud kolmandate riikide (Norra, Island, Šveits ja tulevikus Liechtenstein) suhtes.

SIS II-s ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa endise esimese samba alusel (määrus (EÜ) nr 1987/2006), nende osalus piirdub kolmanda sambaga (nõukogu otsus 2007/533/JSK). Taani ei osale. Norra ja Island on assotsieerunud riigid ning Liechtenstein saab selleks tulevikus.

VISis Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale, kuid Taani osaleb. Norra, Island ja Šveits on assotsieerunud riigid ning Liechtenstein saab selleks tulevikus.

Eurodacis Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani ei osale. Ühendkuningriik on teatanud nõukogule, et ta soovib osaleda ametis Eurodaciga seotud küsimustes, kuid Iirimaa ei ole seda teinud. Norra, Island ja Šveits on assotsieerunud riigid ning Liechtenstein saab selleks tulevikus.

Mis puutub neisse kolme ameti hallatavasse süsteemi, osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa SIS II-s üksnes mõningal määral ja VISis ei osale; mis puutub ametisse, osaleb vaid Ühendkuningriik selles osas, mis puudutab Eurodaciga seotud meetmeid.

Seetõttu on vastust nõudvad küsimused:

– Kui liikmesriigid ei osale kõigis süsteemides, siis kui suur sõnaõigus tuleks neile anda õigusloomega seotud algatuse vastuvõtmisel ameti asutamiseks?

– Millises ulatuses on määrus nende liikmesriikide jaoks siduv?

Komisjoni ettepanek ei ole täiesti selge. Ühelt poolt on komisjon veendunud, et ettepaneku aluseks on Schengeni acquis’. Seevastu põhjendused 24 ja 25 osutavad Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalemisele nende kolme süsteemi õiguslikes raamistikes. Ettepanekus üritatakse ilmselt kindlaks määrata, mil määral tuleks neil liikmesriikidel lubada kaasa rääkida selle vastuvõtmisel ja kuivõrd vastuvõetud teksti nende suhtes kohaldatakse. Põhjenduses 24, mis on seotud Ühendkuningriigiga, sedastatakse aga üksnes ähmaselt, et sellel riigil on sõnaõigus ja tema suhtes kohaldatakse määruse sätteid nende SIS II ja VISi puudutavate küsimuste puhul, mis ei kuulu endise esimese samba alla. Põhjenduses 25 tehakse sarnane viide Iirimaa osas.

Oma 7. juuni 2010. aasta arvamuses juhtis EP õigusteenus tähelepanu Euroopa Kohtu 18. septembri 2009. aasta otsusele vaidluses Ühendkuningriigi ja nõukogu vahel (kohtuasi C-77/05 määruse (EÜ) nr 2007/2004 – Frontexi määrus – vastuvõtmise kohta). Kohus oli seisukohal, et kuigi Ühendkuningriik oli ametlikult taotlenud osalemist määruse vastuvõtmisel, ei tuleks tal lubada seda teha, kuna ta ei olnud nõustunud muutma enda jaoks siduvaks Schengeni acquis’ asjaomast osa. Teine hagi sarnases küsimuses on praegu kohtus menetlemisel (see puudutab nõukogu otsuse 2008/633/JSK (VISi kohta) vastuvõtmist).

Õigusteenistuse arvates ei ole komisjoni ettepaneku põhjendused 24 ja 25 „piisavad, et tagada käesoleva määruse vastuvõtmine viisil, mis on läbipaistev ja kooskõlas Euroopa Kohtu ülalnimetatud pretsedendiõigusega”. Lisaks „oleks võimatu (…) teha kindlaks õigusakti õiguslikke tagajärgi Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, mis tekitaks seetõttu õigusliku ebakindluse, mis on vastuolus liidu õiguse põhimõtetega”.

EP ja nõukogu, kes jagavad seadusandlikku võimu, kaaluvad hoolikalt kahes õiguslikus arvamuses soovitatud alternatiive:

1. VALIKUVÕIMALUS – lükata komisjoni ettepanek tagasi ja nõuda selle asendamist teiste algatustega. (Näiteks määrus, millega asutatakse amet, ja eraldi õigusakt, millega antakse ametile volitused ja reguleeritakse iga süsteemi haldamist.. Igale liikmesriigile antav sõnaõigus sõltuks nende osalemise ulatusest kõnealuses süsteemis.)

2. VALIKUVÕIMALUS – muuta ettepanekut, tuues selgelt välja, milline hääleõigus igal liikmesriigil ameti suhtes oleks. Lisaks võiks võtta vastu sellekohase otsuse, kui Ühendkuningriik ja Iirimaa peaksid taotlema ühinemist määrusega, millega asutatakse amet.

3. VALIKUVÕIMALUS – jaotada ettepanek kaheks ja käsitleda VISiga seotud küsimusi teises õigusaktis (VIS on kõnealusest kolmest süsteemist ainuke, milles ei Iirimaa ega Ühendkuningriik mingil viisil ei osale).

Komisjoni ettepanek

SIS II ja VISi kohta õigusaktide vastuvõtmisel kutsusid EP ja nõukogu komisjoni üles esitama vajalikke õigusloomega seotud algatusi, et asutada asutus nende süsteemide haldamiseks.

Komisjon on koostanud mõjuhinnangu, et selgitada välja, milline oleks parim lahendus finants-, tegevus- ja institutsioonilisest aspektist.

Raportööri seisukoht

Raportöör usub, et komisjoni uuringus välja toodud erinevate valikuvõimaluste hulgast oleks parim Euroopa ameti loomine.

1. Milleks on meil vaja asutada uus amet

Muud lahendust lihtsalt ei ole. Oleks üsna vale panna vastutus komisjonile, eriti võttes arvesse viimastel aastatel seoses süsteemide arendamisega esile kerkinud pikaleveninud probleeme. Lisaks on komisjon ise juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et Eurodaci juhtimine on üksnes ajutine lahendus ja et ta ei pea end pädevaks võtma otsest vastutust suuremahuliste IT-süsteemide juhtimise eest.

Miks ei võiks lahenduseks olla täitevasutus? Kuna sel juhul võetaks seadusandjalt võimalus ametit kujundada ja teostada oma demokraatlikku kontrolli. Täitevasutused asutab komisjon täielikult oma järelevalve all ja vastutusel. Komisjon sätestab nende ülesanded ja nimetab nende juhtorganid, kaasa arvatud direktori. Täitevasutusel on piiratud eluiga ja seega oleks see ajutine lahendus.

2. Ameti kohustuste laiendamine teistele süsteemidele

Üks punkt, mille selgitamist peab raportöör oluliseks, on see, et ametile laiemate volituste andmine, mis võimaldab tal hallata selliseid uusi süsteeme nagu võidakse luua, võiks toimuda üksnes konkreetsete õigusaktide alusel.

3. Ameti eesmärkide ja ülesannete selgitamine

On oluline rõhutada, et ameti eesmärgid ja ülesanded on seotud üksnes operatiivjuhtimise tehnilise tasandiga. Ametil ei tohi olla volitusi võtta vastu poliitilisi otsuseid, näiteks mis puudutavad uute süsteemide loomist või süsteemide koostalitlusvõimet.

4. Katseprojektid

Oleks arukas kehtestada eeskirjad, millega välditakse ameti kohustuste de facto laiendamine katseprojektide leviku kaudu järelevalve või läbipaistvuse raamest kaugemale.

5. Ameti asukoht

Ameti asukohale on kaks kandidaati: Eesti ja Prantsusmaa. Raportöör ei pea õigeks praegu asukohta välja pakkuda, isegi kui parlamendil koos nõukoguga on volitus vajalik otsus vastu võtta.

Parlament peaks siiski välja tooma teatavad kriteeriumid, mida tuleb kaalutletud otsuse vastuvõtmiseks järgida:

– Turvalisusest ja eelarvelistest põhjustest lähtuvalt oleks eelistatav, kui amet asuks ühes kohas (vastandina detsentraliseeritud korrale); infrastruktuuride ja inimressurssside üleküllus ei tundu olevat hea mõte.

– Ruume peaks amet ise omama või rentima, et garanteerida diplomaatiline kaitse, ja neid ei tohiks jagada ühegi muu siseriikliku süsteemiga.

– Turvastandardid peavad olema võimalikult kõrged, seda nii füüsiliste ruumide kui andmete seisukohast.

– Asukoht peab kujutama endast kõige kulusäästlikumat lahendust.

6. Sideinfrastruktuur

Nagu on sätestatud SIS II õiguslikus raamistikus, vastutab amet osaliselt sideinfrastruktuuri eest, eriti mis puudutab selle järelevalvet ja turvalisust, mille eesmärk on muuta võrk turvaliseks iga kaasatud süsteemi õigusliku raamistiku raames toimuva andmevahetuse jaoks.

On oluline kaitsta võrku igasuguste ohtude eest ja tagada mitte üksnes võrgu kui sellise, vaid ka edastatavate andmete turvalisus.

Raportöör ei usu, et kõnealuse kolme süsteemi jaoks tuleks luua eksklusiivne sideinfrastruktuur, seda ka seetõttu, et eelarve seisukohast oleks sellisel lahendusel märkimisväärne mõju. Allhangete võimalus ei ole välistatud, kuid peab alluma rangetele kriteeriumidele. Nende nõuete täitmiseks tuleks näiteks s-TESTA võrgus sisse viia märkimisväärsed muudatused.

7. Ameti struktuuri peaksid kuuluma ka

– andmekaitseametnik

– julgeolekuametnik

– peaarvepidaja

8. „Muutuv geomeetria”

Nagu parlamendi õigusteenistus (vt eelpool ära toodud arvamust), on ka raportöör seisukohal, et Euroopa kohtu otsust tuleb arvesse võtta. Ta kutsub komisjoni ja nõukogu üles otsima aktiivselt lahendusi õiguslikele probleemidele, et tagada ameti asutamisel võimalikult suur selgus.

9. Haldusnõukogu liikmed ja hääleõigus

Ameti haldusstruktuuri ja liikmesriikide osaluse määrab kindlaks muutuv geomeetria. Tundub endastmõistetav, et liikmesriigil, kes süsteemis ei osale, ei peaks olema juurdepääsu teabele ega sõna- või hääleõigust selle süsteemiga seotud küsimustes. Keerulisem on probleem nende liikmesriikide puhul, kes osalevad üksnes mõningal määral mingi süsteemi teatavates osades.

Oma muudatusettepanekute kaudu on raportöör üritanud luua selge korra iga liikmesriigi ja assotsieerunud kolmandate riikide osalemiseks igas süsteemis.

Esimees tuleks valida selliste liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, kes kohaldavad täielikult kõiki ameti hallatavate süsteemidega seotud õigusakte.

10. Suurem andmekaitse ja demokraatlik kontroll

Raportöör on muutnud tervet rida artikleid, püüdes tugevdada parlamendi rolli ja suurendada läbipaistvust.

Samuti on ta püüdnud karmistada andmekaitse alaseid eeskirju ning isikuandmete terviklikkust ja turvalisust, tugevdades Euroopa andmekaitseinspektori rolli.

Parlamendi roll tegevdirektori ametikohale kandidaatide valimisel tuleks selgelt kindlaks määrata ja seda tuleks suurendada.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

12.4.2011

Hr Juan Fernando López Aguilar

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010)0093 – C7 0046/2009 – 2009/0089(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Palusite 14. märtsi 2011. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust komisjoni kõnealusele ettepanekule kahe õigusliku aluse lisamise kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 12. aprilli 2011. aasta koosolekul.

Komisjoni ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 74, artikli 77 lõike 2 punktid a ja b, artikli 78 lõike 2 punkt e, artikli 79 lõike 2 punkt c, artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a, mis kõik kuuluvad V jaotisse „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”.

On tehtud ettepanek lisada õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikli 85 lõige 1 ja artikli 88 lõige 2, mis kuuluvad samuti V jaotisse ja milles on sätestatud menetlus, mida tuleb kasutada vastavalt Eurojusti ja Europoli struktuuri, toimimismehhanismide, tegevusvaldkonna ja ülesannete kindlaksmääramisel.

I – Taust

Juunis 2009 esitas komisjoni ettepanekute paketi, et asutada õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest vastutav amet. Pakett koosneb ettepanekust võtta vastu määrus ameti asutamise kohta ja ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv, millega antakse ELi lepingu VI jaotise (endise kolmanda samba) alusel nimetatud määrusega asutatud ametile teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Euroopa daktüloskoopia süsteemi (EURODAC) operatiivjuhtimisega seotud ülesanded.

Teadaolevalt kaotati Lissaboni lepinguga sammaste struktuur ja nüüd tuleb peaaegu kõik vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda kuuluvad õigusaktid võtta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Seetõttu esitas komisjon eespool nimetatud muudetud ettepaneku võtta vastu määrus, milles on arvesse võetud Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevad muutused ja milles sisalduvad algselt nõukogu otsusena kavandatud sätted.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimus seisukohtade väljaselgitamiseks 11. oktoobril 2010 raporti projekti muudatusettepanekute hääletus, et anda raportöör Carlos Coelhole volitused nõukoguga läbirääkimisteks. Mitteametlikud kolmepoolsed kohtumised ekspertide tasandil toimusid 2010. aasta novembri ja 2011. aasta märtsi vahelisel ajal.

Nõukogu õigusteenistuse ettepanekul lisati kompromissteksti, mis oli 2011. aasta märtsi lõpuks kavandatud kõrgetasemelise kolmepoolse kohtumise aluseks, kaks uut õiguslikku alust: ELi toimimise lepingu artikli 85 lõige 1 ja artikli 88 lõige 2, et täiendada endise kolmanda samba kohase akti õiguslikku alust[1].

II – Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomased artiklid

Komisjoni ettepaneku õiguslikuks aluseks on esitatud järgmised artiklid.

Artikkel 74

Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kui artiklist 76 ei tulene teisiti, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 76

4. ja 5. peatükis osutatud õigusaktid ning artiklis 74 osutatud meetmed, mis tagavad halduskoostöö nimetatud peatükkides määratletud valdkondades, võetakse vastu:

a) komisjoni ettepaneku põhjal, või

b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.

Artikkel 77

1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:

a) tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;

b) tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;

c) kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:

a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

c) ...

d) ...

e) ...

3. ...

4. ...

Artikkel 78

1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:

a) ...

b) ...

c) ...

d) ...

e) kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;

f) ...

g) ...

3. ...

Artikkel 79

1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:

a) ...

b) ...

c) ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;

d) ...

3. ...

4. ...

5. ...

Artikkel 82

1. Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis 83 osutatud valdkondades.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, et:

a) ...

b) ...

c) ...

d) hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel.

2. ...

3. ...

Artikkel 87

1. Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:

a) asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;

b) ...

c) ...

3. ...

On tehtud ettepanek järgmiste artiklite lisamiseks:

Artikkel 85

1. Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel läbi viidavaid süüdistuse esitamisega seotud toiminguid.

Sellega seoses määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Eurojusti struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:

a) riigi pädevate asutuste poolt läbiviidavate uurimise alustamine ja ettepanekute tegemine süüdistuste esitamiseks, eelkõige seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;

b) punktis a osutatud uurimise ja süüdistuste ettevalmistamise koordineerimine;

c) õigusalase koostöö tugevdamine, sealhulgas kohtualluvuse konfliktide lahendamise teel tiheda koostöö abil Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.

Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka kord Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse.

2. ...

Artikkel 88

1. ...

2. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:

a) liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;

b) liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajaduse korral koostöös Eurojustiga.

Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust.

3. ...

III – Esitatud õiguslikud alused

ELi toimimise lepingu artiklis 74, milles viidatakse ELi toimimise lepingu artiklis 76 nimetatud meetmetele õigusalase koostöö tagamiseks kriminaalasjades ja politseiasutuste vahel, on liikmesriikide pädevate talituste vahelise halduskoostöö üldine kord. Vastavalt nendele kahele artiklile võtab nõukogu meetmed vastu üksinda ja parlamendiga üksnes konsulteeritakse. On siiski oluline märkida, et Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 3 kohaselt teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, sest ELi toimimise lepingu artiklis 76 ei ole sätestatud teisiti.

Artiklites 77–79, 82 ja 87 käsitletakse vastavaid valdkondi, milles parlament on kaasseadusandja.

Lisaks sellele käsitletakse artiklites 85 ja 88 Eurojusti ja Europoli struktuuri, toimimismehhanisme, tegevusvaldkonda ja ülesandeid, mis määratakse kindlaks koos parlamendi kui kaasseadusandjaga. Võiks märkida, et nende mõlema artikli järgi on ette nähtud, et nende artiklite alusel vastu võetud määrustes tuleb kindlaks määrata kord, kuidas Euroopa Parlament ja riikide parlamendid kontrollivad Eurojusti ja Europoli tegevust.

IV – Kohtupraktika õigusliku aluse kohta

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik tuginema kohtulikult kontrollitavatele objektiivsetele teguritele, sealhulgas akti eesmärgile ja sisule”[2]. Vale õigusliku aluse valimisega võib seega põhjendada kõnealuse akti tühistamist.

V – Kavandatud määruse eesmärk ja sisu

Kavandatud määruse põhjendustes on eesmärgid määratletud järgmiselt.

a) Selleks et saavutada koostoime, on vaja SIS II, VISi ja EURODACi operatiivjuhtimine anda ühele üksusele, mis tuleks luua reguleerimisametina, kellel on juriidilise isiku staatus.

b) Lisaks võib anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel vastutuse ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel peaks amet vastutama uuringute jälgimise ja suuremahuliste IT-süsteemide katsekavade eest.

c) Oma pädevuse raames peaks amet tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ametitega, eelkõige õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnaga seotud ametitega.

d) Mitmes põhjenduses on esitatud ameti tegevuse haldusraamistik.

e) Taani, Ühendkuningriigi, Iirimaa, Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini jaoks on erikord.

Eespool nimetatud 11. märtsi 2011. aasta kompromissteksti on lisatud kaks uut põhjendust.

„(11a)  Euroopa Politseiametile (Europol) ja Eurojustile, kellel on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisel SIS II-le juurdepääsu õigus ja õigus SIS II sisestatud andmeid vahetult otsida, tuleks seoses SIS II-ga anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Nii Europolil kui ka Eurojustil peaks olema võimalik nimetada esindaja SIS II nõuanderühma, mis on loodud artikli 16 lõike 1 punkti a alusel.

(11b)   Europolile tuleks seoses VISiga anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja VISi nõuanderühma, mis on loodud 16 lõike 1 punkti c alusel.”

Ettepaneku regulatiivosa on järgmine.

Artiklis 1 on sätestatud ameti asutamine

Artiklites 2–6 on sätestatud ameti ülesanded, mis on seotud SIS II, VISi ja EURODACiga, ning uuringute ja katsekavade jälgimine.

Artiklites 7–16 käsitletakse ameti struktuuri ja töökorraldust, artiklites 17–27 on sätestatud ameti toimimine ja artiklites 28–31 esitatud finantssätted.

Artikli 12 lõike 4 sõnastus on järgmine:

„Europolile ja Eurojustile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on nõukogu otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europolile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus ka juhul, kui päevakorras on nõukogu otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused.”

Artikli 16 lõike 3 sõnastus on järgmine:

„Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja VISi nõuanderühma.”

Artikli 12 lõige 4 ja artikli 16 lõige 3 on 11. märtsi 2011. aasta kompromisstekstis jäetud samaks.

Ülejäänud artiklites 32–34 on lõppsätted ja kavandatud määruse jõustumise säte.

VI – Kohase õigusliku aluse määramine

Kuna esitatud põhjendustes 11a ja 11b ning artikli 12 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 3 on ette nähtud Europoli ja Eurojusti osalemine SIS II ja VISi tegevuse ja toimimisega seotud küsimustes, oleks kavandatud määruses esitatud nende kahe asutuse struktuuri, toimimismehhanismide, tegevusvaldkonna ja ülesannetega seotud sätted, mille tõttu on vajalik lisada esitatud õiguslikud alused.

Kuigi vastupidiselt muudele õigusliku aluse moodustavatele artiklitele ei ole ELi toimimise lepingu artiklites 74 ja 76 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kasutamine, on nendes sätestatud, et nõukogu peab tegema otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Järelikult ei ole need artiklid menetluslikult sobimatud.

VII – Järeldus ja soovitus

Eelneva analüüsi põhjal tuleb kavandatud määruse õiguslikule alusele, milleks on ELi toimimise lepingu artikkel 74, artikli 77 lõike 2 punktid a ja b, artikli 78 lõike 2 punkt e, artikli 79 lõike 2 punkt c, artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a, lisada ELi toimimise lepingu artikli 85 lõige 1 ja artikli 88 lõige 2.

12. aprilli 2011. aasta koosolekul võttis õiguskomisjon ühehäälselt[3] vastu otsuse esitada järgmine soovitus: muudetud ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010)0093), õiguslikuks aluseks peavad olema ELi toimimise lepingu artikkel 74, artikli 77 lõike 2 punktid a ja b, artikli 78 lõike 2 punkt e, artikli 79 lõike 2 punkt c, artikli 82 lõike 1 punkt d, artikli 85 lõige 1, artikli 87 lõike 2 punkt a ja artikli 88 lõige 2.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

• [1]  Nõukogu 11. märtsi 2011. aasta dokument 7638/11.
• [2]  Kohtuasi C-45/86, komisjon v. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; Kohtuasi C-440/05, komisjon v. nõukogu, EKL 2007, lk I-9097; kohtuasi C-411/06, komisjon v. parlament ja nõukogu (8. september 2009) (ELT C 267, 7.11.2009, lk 8).
• [3]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Evelyn Regner (aseesimees), Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Antonio López-Istśriz White, Arlene McCarthy, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Angelika Niebler, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström ja Tadeusz Zwiefka.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (15.7.2010)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
(KOM(2010)0093 – C7‑0046/2009 – 2009/0089(COD)

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

24. juunil 2009 võttis komisjon vastu õigusaktide ettepanekute paketi, et asutada amet, kes vastutab õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest tekkis vajadus liita algne õigusaktide pakett (ettepanek võtta vastu määrus ja ettepanek võtta vastu nõukogu otsus) üheks muudetud ettepanekuks võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Ameti peamine ülesanne on täita SIS II, VISi ja EURODACi operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid, hoides süsteeme toimimas seitse päeva nädalas ööpäev läbi ja tagades selle kaudu pideva katkematu teabevahetuse, kuid ilma kohustuseta vastutada süsteemidesse sisestatud andmete eest.

Kuigi arvamuse koostaja toetab ameti loomisega seatud poliitilisi eesmärke, peab ta siiski tõstatama mõningaid küsimusi eelarve seisukohast, võttes arvesse, et punktid, mis puudutavad ameti missiooni ja ülesandeid, või isegi selle moodustamise võimalust, kuuluvad juhtiva komisjoni pädevusse.

Eelarve

Ameti rahastamiseks ELi eelarvest luuakse peatüki 18 02 alla kaks uut eelarverida. Kogukuludeks kuni finantsraamistiku lõpuni planeeritakse 113 miljonit eurot, mis jaguneb järgmiselt:

Miljonit eurot

	2010	2011	2012	2013	Kokku
Finantskulu kokku	1,500	15,500	55,700	40,300	113,000

Nagu õigusaktile lisatud finantsselgituses on öeldud, tulevad need assigneeringud eelarveridadest, mis on praegu mõeldud asjaomaste IT-süsteemide jaoks: 18 02 04 Schengeni infosüsteem (SIS II), 18 02 05 viisainfosüsteem (VIS) ja 18 03 11 EURODAC. Ettepanek vastab seega olemasolevale finantsplaneeringule.

Vastavalt viimastele rahastamiskava andmetele näevad nimetatud eelarveread ajavahemikuks 2010–2013 välja järgmised:

Miljonit eurot

	2010	2011	2012	2013	Kokku
VIS, SIS II, Eurodac FP	58,000	112,000	109,000	122,000	401,000

Kuna ülejäänud assigneeringud (umbes 288 miljonit eurot) VISi, SIS II and Eurodaci jaoks ette nähtud eelarveridadel jäid vaatamata ameti loomisele endiselt vajalikuks, siis väljendab arvamuse koostaja oma üllatust, et vajalikuks peetav kogusumma koos ameti loomise kuludega klapib täpselt kokku rahastamiskavas algselt ette nähtud summadega (ei mingit kokkuhoidu, ei mingeid ülekulusid).

Arvamuse koostaja tuletab ka meelde, et detsentraliseeritud ametite loomine kujutab endast tegelikult võimalust kasutada tegevuse rubriigi assigneeringuid halduskulude katmiseks. Lahendada tuleks küsimus, kas osa ametite kuludest oleks võimalik rahastada rubriigi 5 kaudu. Alamrubriigi 3a kaudu kättesaadavad piiratud vahendid räägivad seesuguse toimimise kasuks, sest muidu ei ole võimalik rahastada muid Euroopa Parlamendi prioriteete. Arvamuse koostaja loodab, et reguleerivate ametite alane institutsioonidevaheline töögrupp võimaldab selles valdkonnas edasist arutelu.

Personal

Täiskoormusega töötades peaks amet tööd andma 120 inimesele, keda hakatakse värbama järk-järgult alates 2011. aastast.

Kuigi uue ameti ülesanded tuuakse üle komisjonist, ei ole kavas komisjonist üle tuua ühtegi ametikohta:

– Eurodaci puhul vabaneb Brüsselis neli ametnikku ja ajutist töötajat ning üks mittekoosseisuline töötaja, kes paigutatakse ümber komisjoni muudesse prioriteetsetesse valdkondadesse;

– ning ligikaudu 20 ametnikku ja 25 koosseisuvälist töötajat (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid), kes tegelevad SIS II ja VISi arendamise ja tegevuse ettevalmistamisega, paigutatakse ümber vastavalt komisjoni iga-aastasele poliitilisele strateegiale ja haldusmenetlustele.

Seetõttu taunib arvamuse koostaja asjaolu, et ülesannete delegeerimist ametile kasutatakse selleks, et vabastada mõningaid ametikohti teiste prioriteetide jaoks. Nagu komisjon on tunnistanud, suudab komisjon vaid ülesannete delegeerimise ja allhankega täita oma lubadust töökohti mitte juurde taotleda.

Mõju hindamine

Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjoni esitatud mõjuhinnangus esinevad olulised puudujäägid seadusandja teabe usaldusväärsuse ja täielikkuse osas.

Eelkõige puudub selgesõnaline põhjendus, milleks on senini komisjoni pädevusse kuulunud tehnilise ülesande teostamiseks vaja ametit.

Pealegi viidi mõjuhinnang läbi 2007. aastal ja see mõjub, hoolimata kvalitatiivsetest parendustest võrreldes nendega, mis teostati eelmiste ametite suhtes, mitmel põhjusel aegununa ja ebapiisavana:

– arvesse ei ole võetud kõiki praeguseid valikuvõimalusi;

– mainitud ei ole, kuidas oleks võimalik paremini hakkama saada komisjoni ette kerkinud raskustega või kuidas ameti ülesanded oleksid liigendatud võrreldes komisjoniga, eriti kui arvestada üleminekul SIS II-le tekkinud raskusi;

– arvesse ei ole võetud mõningaid liikmesriikide parlamentide tõstatatud küsimusi, eelkõige andmekaitse osas ning puuduvat seost kavandatava vastutuse ja puuduliku andmetele juurdepääsu vahel;

– sellise ameti loomise eelarvelist kogumõju ei ole mõjuhinnangus selgelt välja toodud, ei komisjoni ega ka liikmesriikide eelarvete osas.

See ei ole esimene kord, kui komisjon esitab vasturääkiva mõjuhinnangu või tasuvusanalüüsi. Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks kaaluma võimalust, et sellise olukorra vältimiseks saadaks komisjon edaspidi oma mõjuhinnangud/tasuvusanalüüsid uue ameti loomise kohta kontrollikotta, et see saaks esitada arvamuse mõjuhinnangute kooskõlalisuse kohta.

Muudatusettepanekud

Muudatusettepanekud hõlmavad ettepaneku järgmisi aspekte:

– viide õiguslike aluste täielikule komplektile;

– Euroopa Parlamendi eesõiguste kaitsmine eelarve ja heakskiidu andmise menetlustes, samuti parlamentaarne kontroll;

– kontrollikoja ülesanded;

– asukohaliikmesriikide kohustused;

– tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise rakendamine ameti tegevuse ja eelarve paremaks järelevalveks;

– haldusnõukogu tegelik juhtimis- ja järelevalvetegevus ning selle liikmete piisav pädevus;

– auditite järelmeetmed;

– direktori ametiaja pikkus;

– nõuanderühmade mõistlik suurus;

– ameti hindamiste tagajärjed ja Euroopa Parlamendi teavitamine;

– kohandamine Lissaboni lepingu eelarveterminoloogiaga;

– ameti tegevuse algusetapp ja komisjonipoolne toetus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitused 1 a ja 1 b (uued)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185;
	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta2, eriti selle punkti 47;
	1 EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
	2 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Selgitus
Uue ELi ameti asutamisel tuleks õigusliku alusena ära märkida finantsmäärus (artikkel 185) ning eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe (punkt 47).
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Komisjon peaks eelarvepädevatele institutsioonidele esitama teekaardi süsteemide, eelkõige SIS II ja VISi edasiarendamiseks. Sellest peaks nähtuma, millised tehnilised sammud on kavandatud milliste kulude juures ja mis ajaks. Kui ettekirjutusi ja kavasid ei täideta, võiksid eelarvepädevad institutsioonid paigutada vastavad vahendid reservi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi osamaksu ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisdokumentide auditit peaks teostama kontrollikoda.	(12) Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. Ameti rahastamiseks peab olema eelarvepädevate institutsioonide nõusolek, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47. Kohaldada tuleks liidu eelarve- ja heakskiidu andmise menetlust. Raamatupidamisdokumentide ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditit peaks teostama kontrollikoda.
Selgitus
Viide vajadusele ameti rahastamise osas kahe eelarvepädeva institutsiooni vahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mis on ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppega, tuleks lisada põhjendusse. Põhjenduses tuleks viidata ka heakskiidu andmise menetlusele ja kajastada, et seda ei kohaldata mitte üksnes ELi rahastatavale tegevusele. Lisaks tuleks ameti suhtes kohaldada raamatupidamisdokumentide ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditit, nii nagu seda tehakse ka teiste ELi ametite puhul.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tegutsevate ametite vahelist koostööd silmas pidades tuleks luua sünergia poliitika paremaks elluviimiseks kõnealusel alal, et tagada usaldusväärne juhtimine ja vältida menetluste ja struktuuride ning seega ka kulude dubleerimist.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel Euroopa amet (edaspidi „amet”) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi operatiivjuhtimiseks ning muude suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (edaspidi „IT-süsteemid”) väljatöötamiseks ja haldamiseks.	Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel ja kooskõlas finantsmääruse artikliga 185 Euroopa amet (edaspidi „amet”) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi operatiivjuhtimiseks ning muude suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (edaspidi „IT-süsteemid”) väljatöötamiseks ja haldamiseks.
Selgitus
Artiklisse ameti õigusliku määratluse ja staatuse kohta tuleks lisada viide finantsmääruse põhireeglile detsentraliseeritud ametite loomise kohta, mille kohaselt amet rajatakse.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ameti asukoht on [...].	4. Ameti asukoht on [...]. Asukohaliikmesriik tagab ametile soodsad tingimused ametile antavate ruumide ning ameti töötajate ja juhtorganite liikmete suhtes kohaldatavate eeskirjade osas, mis määratakse kindlaks peakorterit käsitlevas lepingus.
	Ameti võimalikult optimaalse pikaajalise toimimise tagamiseks peaks peakorterit käsitleva lepingu sõlmimisele eelnema tasuvusanalüüs. Eelkõige tuleks arvesse võtta liikmesriigi valmisolekut ja võimet pakkuda ameti majutamiseks oma ressursse, et tagada selle tõrgeteta loomine ja toimimine.
Selgitus
The provision of such attractive conditions should not depend solely on the goodwill of the designated host Member State. While the Member States will decide on the Agency’s location, a prior financial assessment, with particular reference to the physical establishment in the host country, should determine where the least extra costs are likely to be incurred in setting up the Agency, bearing in mind the conditions set out in Article 19 of the regulation. The assessment should also reflect a Member State’s willingness to provide its own resources to accommodate the Agency’s needs, and its ability to do so.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) võtta igal aastal 31. märtsiks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne ning edastada see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale; iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse;	j) võtta igal aastal 31. märtsiks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega, ning edastada see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale; iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse;
Selgitus
Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM-ABB) põhimõtetega peaks ameti iga-aastane tegevusaruanne olema seotud tööprogrammis üles seatud eesmärkidega, et võimalda ameti saavutuste usaldusväärset seiret.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt m a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	m a) teostada järelevalvet ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid tulenevalt erinevate sisemiste ja väliste auditeerimisaruannete ja hindamiste tähelepanekutest ja soovitustest;
Selgitus
Haldusnõukogule, kelle ees direktor on aruandekohustuslik, tuleks parema isevastutuse ning auditite ja hindamiste järelmeetmete nimel usaldada ka õigus nende järelevalve üle.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest.	3. Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest. Samuti peavad neil olema vajalikud haldus- ja juhtimisoskused artiklis 9 loetletud ülesannete täitmiseks.
Selgitus
Haldusnõukogu liikmete oskused peavad olema kooskõlas neile määratud teenistusülesannetega.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kehtestada tõhus süsteem korrapäraseks järelevalveks IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) ja ameti üle ja nende hindamiseks ning rakendada seda süsteemi;	d) kehtestada ja rakendada tööle tõhus süsteem korrapäraseks järelevalveks IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) ja ameti üle ning nende auditeerimiseks ja hindamiseks, sh seoses ameti eesmärkide tõhusa ja tulemusliku saavutamisega;
Selgitus
Kooskõlas eeltoodud muudatusettepanekuga 6 artikli 9 lõike 1 punkti m a kohta luuakse ka süsteem audititulemuste ja nende järelmeetmetega tegelemiseks – nii finants-, vastavus- kui ka tulemusauditi osas.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) pidada asukohaliikmesriigi valitsusega läbirääkimisi peakorterit käsitleva lepingu üle ning pärast selle heakskiitmist haldusnõukogus kirjutada sellele alla.	h) pidada asukohaliikmesriigi valitsusega läbirääkimisi peakorterit käsitleva lepingu üle ning pärast selle heakskiitmist haldusnõukogus kirjutada sellele alla, olles võtnud arvesse artikli 7 lõike 4 teises lõigus nimetatud tasuvusanalüüsi.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 6 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ameti iga-aastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne, olles eelnevalt konsulteerinud nõuanderühmadega;	a) ameti iga-aastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne, mille juures on ära toodud igale tegevusele eraldatud vahendid, olles eelnevalt konsulteerinud nõuanderühmadega;
Selgitus
Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM-ABB) põhimõtetega peaks ameti tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 6 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) järgmise aasta eelarve;	c) järgmise aasta eelarve, mis on koostatud tegevuspõhise eelarvestamise alusel;
Selgitus
Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM-ABB) põhimõtetega peaks ameti eelarve otseseks aluseks olema ameti eesmärgid ja tegevus, sidudes omavahel ameti missiooni ja eesmärgid ning tema tegevuse ja vahendid.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele.	2. Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele. Selle/nende võimalikku arvamust võetakse enne ametisse nimetamist arvesse.
Selgitus
Parlamendi arvamust mis tahes valitud kandidaadi kohta tuleb enne tema ametisse nimetamist arvesse võtta.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhtudel, kui see on õigustatud ameti ülesannete ja talle esitatavate nõuetega.	4. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhtudel, kui see on õigustatud ameti ülesannete ja talle esitatavate nõuetega. Tegevdirektori maksimaalne ametiaeg on kaheksa aastat.
Selgitus
Arvestades selle ametikoha tundlikku iseloomu, ei tohiks tegevdirektor olla ametis rohkem kui kaheksa aastat, sh ka samale ametikohale korraldatud välise konkursi alusel pärast tema ametiaja pikendamist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nii iga liikmesriik, iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik kui ka komisjon nimetavad igasse nõuanderühma ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.	2. Nii iga liikmesriik, iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik kui ka komisjon nimetavad rotatsiooni alusel ühte nõuanderühma kolmest ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.
Selgitus
Vältimaks juhtimisstruktuuri, kus erinevate nõukogude liikmeid on sama palju kui ameti töötajaid, ei tohiks ühe nõuanderühma liikmete arv ületada 1/3 liikmesriikide arvust. See vastab nende nõuandvale iseloomule ja seda tasakaalustab liikmesriikide täielik esindatus haldusnõukogus.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist. Ameti asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.	Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, mille eesmärk on tagada töötajatele head tingimused, sätestatakse ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist. Ameti asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse. Kõnealuseid tingimusi uuritakse tasuvusanalüüsis enne peakorterit käsitleva lepingu allkirjastamist ja kooskõlas artikli 7 lõike 4 teise lõiguga ning võttes arvesse liikmesriigi valmisolekut ja võimet pakkuda ameti majutamiseks omavahendeid.
Selgitus
Nimetatud sätete eesmärk tuleks selgelt välja öelda.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.	2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks selle käigus käsitleda võimalikku vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid või lõpetada selle tegevus juhul, kui see on muutunud ülearuseks.
Selgitus
Tuleks ära mainida, et korraliste hindamiste tulemuseks võib vajadusel olla ka ameti ülesannete või olemasolu ümbermõtestamine.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning ameti sõlmitud lepingutest või kokkulepetest tulenevaid kulusid. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.	2. Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning ameti sõlmitud lepingutest või kokkulepetest tulenevaid kulusid. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti poolt läbiviidud tegevuste alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.
Selgitus
Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM-ABB) põhimõtetega peaks ameti eelarve otseseks aluseks olema ameti eesmärgid ja tegevus, sidudes omavahel ameti missiooni ja eesmärgid ning tema tegevuse ja vahendid.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 6 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) oma tööprogrammi eelnõu;	a) oma tööprogrammi eelnõu koos eeldatavate inimressursside ja rahaliste vahenditega, mis on seotud iga kavandatava tegevusega;
Selgitus
Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM-ABB) põhimõtetega peaks ameti tööprogramm andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.	7. Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.
Selgitus
Lissaboni lepingule vastava liigenduse kohaldamine.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.	8. Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest makstavate toetuste summade vahel.
Selgitus
Muudatusettepaneku esimene osa puudutab Lissaboni lepingule vastava liigenduse kohaldamist. Teise osa eesmärgiks on eelarvepädevate institutsioonide asjakohane teavitamine, juhul kui komisjon peaks ameti eelarvestust muutma.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.	10. Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse eelarves ja iga-aastases tööprogrammis vastavaid kohandusi.
Selgitus
Juhul kui komisjon peaks eelarvet märkimisväärselt vähendama, ei tuleks ametilt nõuda samade ülesannete ja tegevuste täitmist vähendatud vahenditega.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	11 a. Komisjon esitab eelarvepädevatele institutsioonidele teekaardi süsteemide, eelkõige SIS II ja VISi edasiarendamiseks. Sellest peab nähtuma, millised tehnilised sammud on kavandatud milliste kulude juures ja mis ajaks.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemuste seisukohast olulise teabe.	2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemusi puudutava teabe.
Selgitus
Ameti direktorile ei peaks andma õigust otsustada, mis on Euroopa Parlamendi jaoks oluline.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Ameti raamatupidamiskontode ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditit teostab Euroopa Kontrollikoda. Ühtlasi esitab ta võimaluse korral tähelepanekuid ameti tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse kohta oma eesmärkide saavutamisel.
Selgitus
Sageli, kui parlament peab andma hinnangu ametite eesmärkide saavutamisele, puudub tal teave nende tegevuse tulemuslikkuse kohta. Kuigi kontrollikojalt ei saa tema praeguste ressursside juures nõuda iga ameti tulemusauditit, tuleks eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele edastada olemasolev teave tegevuse tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kuni tegevdirektor asub pärast haldusnõukogu poolt vastavalt käesoleva määruse artiklile 15 ametisse nimetamist täitma oma ülesandeid, võib komisjon sel eesmärgil määrata ajutiselt ametisse piiratud arvu ametnikke, sealhulgas ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid.	2. Kuni tegevdirektor asub pärast haldusnõukogu poolt vastavalt käesoleva määruse artiklile 15 ametisse nimetamist täitma oma ülesandeid, määrab komisjon sel eesmärgil ajutiselt ametisse piiratud arvu ametnikke, sealhulgas ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid.
Selgitus
Enne kui amet saavutab autonoomia, ei tohiks komisjoni abi ameti käivitamisel jääda vaid hüpoteetiliseks.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet alustab artiklites 2–6 sätestatud ülesannete täitmist 1. jaanuaril 2012.	2. Amet alustab artiklites 2–6 sätestatud ülesannete täitmist 1. jaanuaril 2012, eeldusel et liikmesriigid on piisavalt varakult ameti asukohas kokku leppinud, mis lubaks ameti põhilisel infrastruktuuril ja protseduuridel seal toimima hakata.
Selgitus
Kõnealuse täienduse eesmärk on ära hoida olukordi (nagu EMSA puhul), kus amet asutatakse esialgselt teises kohas kui selle lõplik asukoht ning hiljem tekivad seoses üleviimisega märkimisväärsed lisakulud.

MENETLUS

Pealkiri	Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
Viited	KOM(2010)0093 – C7-0046/2009 – KOM(2009)0293 – 2009/0089(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.7.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jutta Haug 21.10.2009
Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Reimer Böge, Lajos Bokros, Giovanni Collino, Andrea Cozzolino, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Jiří Havel, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Claudio Morganti, Miguel Portas, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Maria Da Graça Carvalho, Peter Jahr, Riikka Manner, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis, Theodor Dumitru Stolojan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(kodukorra art 187 lg 2)	Lucas Hartong

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2010)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
(KOM(2010)0093 – C7‑0046/2009 – 2009/0089(COD))

Arvamuse koostaja: Marian-Jean Marinescu

LÜHISELGITUS

Uus reguleerimisamet tähendab lisakulusid. Seetõttu on ülimalt tähtis tagada sobivaim tasakaal tõhususe, tulemuste ja kulude vahel.

Erinevate hindamisaruannete alusel võib välja tuua mõned aspektid, mida tuleb tõsiselt arvesse võtta.

Esiteks, vajadus töötada välja dokument, mille abil muuta ameti strateegia selgete eesmärkide ja tulemusnäitajatega mitmeaastaseks raamistikuks. See parandab ameti tulemusi, finantsjuhtimist ja kontrolli.

Teiseks, vajadus vähendada haldusnõukogu liikmete arvu. See tagab tõhusama toimimise ning hoiaks ära ameti juhtimiskulude kasvamise ja ka struktuurse puudujäägi. Haldusnõukogu liikmete arvu vähenemine toob loomulikult kaasa ka haldusnõukogu tema töös abistava auditikomitee liikmete arvu vähenemise.

Kolmandaks, hea valitsemistava huvides peaks haldusnõukogu koosseis võimaldama liikmesriikide õiglast esindatust ning selle võiks garanteerida muu hulgas vaheldumise kaudu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Ameti üle teostab järelevalvet komisjon.
Selgitus
Isegi kui amet luuakse õiguslikult iseseisva haldusorganina, peab komisjon oma järelevalvefunktsiooni raames tagama, et juhtkond peab kinni õigusaktidest.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) võtta vastu II peatükis – Ülesanded – osutatud ülesannetel põhinev mitmeaastane tööprogramm, kasutades selle alusena tegevdirektori poolt artikli 14 kohaselt esitatud kavandit, olles eelnevalt konsulteerinud artiklis 16 osutatud nõuanderühmadega ja saanud kätte komisjoni arvamuse; piiramata ELi iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, sisaldab mitmeaastane tööprogramm mitmeaastast eelarveprojekti ja eelhinnanguid, et struktureerida eesmärgid ja mitmeaastase planeerimise eri etapid;
Selgitus
Ametite suhtes kohaldatava raamfinantsmäärusega nähakse mitmeaastast planeerimist puudutav kohustus ette üksnes töötajate suhtes. Oma eriaruandes nr 5/2008 „Euroopa Liidu ametid: tulemuslikkus” soovitas kontrollikoda ametitel välja töötada dokument, mille abil muuta oma strateegia mitmeaastaseks tööprogrammiks, millel on selged eesmärgid ja tulemusnäitajad. Seda nõuti ka EP resolutsioonis „2008. aasta eelarve täitmise kohta: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll” (Vastuvõetud tekstid, 5. mai 2010, P7_TA(2010)0139).
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) võtta vastu mitmeaastane personalipoliitika kava ning esitada see igal aastal hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele;	h) võtta vastu mitmeaastane personalipoliitika kava ja iga-aastase tööprogrammi eelnõu ning esitada need igal aastal hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele;
Selgitus
Artikli 28 lõike 6 punktiga a kooskõlla viimiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) võtta pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, mis on kooskõlas ELi iga-aastase eelarvemenetluse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise valdkondi hõlmava ühenduse õigusloomekavaga, ning tagada, et vastuvõetud tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;	i) võtta mitmeaastase programmi alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, mis on kooskõlas ELi iga-aastase eelarvemenetluse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise valdkondi hõlmava ELi õigusloomekavaga, ning tagada, et vastuvõetud tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 6 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) mitmeaastane tööprogramm;
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu nimetab ameti tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks.	1. Haldusnõukogu nimetab ameti tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks. Kandidaatidel on vajalikud omadused ja oskused ameti tegevdirektori ülesannete tõhusaks täitmiseks, eelkõige ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade osas.
Selgitus
Kooskõlla viimine artikli 14 lõikega 3.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nii iga liikmesriik, iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik kui ka komisjon nimetavad igasse nõuanderühma ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.	2. Igas nõuanderühmas on kümme liiget. Iga nõuanderühma kümnest liikmest ühe nimetab komisjon. Iga nõuanderühma üheksa liiget nimetab nõukogu. Kõik liikmed nimetatakse kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.
Selgitus
Kuna nõuandvad organid peaksid püüdma jõuda oma arvamustes kokkuleppele, on liiga suurte organite puhul kokkuleppe saavutamine raskendatud. Liiga suured nõuandvad organid võivad seega ameti töö asjatult keeruliseks muuta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus IV peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
AMETI TOIMIMINE	PERSONAL
Selgitus
Uus pealkiri personali puudutavatele sätetele.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle ajutisi töötajaid.
Selgitus
Ajutiste töötajate värbamine tundlike finantsülesannete täitmiseks võiks mõjutada ameti tulemusi kvalifitseerimata/väljaõpetamata / puuduliku motivatsiooniga töötajate tõttu. Samuti võiks see põhjustada ametis finantspettusi, kuna ajutised töötajad lasevad end lepingule pikenduse saamise nimel rohkem mõjutada. Vt ka EP resolutsiooni „2008. aasta eelarve täitmise kohta: ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll”, lõige 7 (Vastuvõetud tekstid, 5. mai 2010, P7_TA(2010)0139).
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kui komisjon teeb kindlaks, et ametnike personalieeskirju või muude teenistujate teenistustingimusi on korduvalt rikutud ning ameti haldusnõukogu ei täida talle selles valdkonnas pandud kontrollifunktsiooni, võib komisjon nõuda, et ta võtab ametilt üle personalijuhtimisega seotud ülesanded.
Selgitus
Teiste ametite varasem kogemus on näidanud, et haldusnõukogu ei ole teostanud personaliosakonna tegevdirektori tegevuse üle piisavat kontrolli. Isegi kui esines korduvalt ametnike personalieeskirjade selgeid rikkumisi, ei täitnud teiste ametite haldusnõukogud oma kontrollifunktsiooni kuigi innukalt. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on anda komisjonile võimalus sekkuda viimase võimalusena oma järelevalvefunktsiooni raames.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 17a Privileegid ja immuniteedid
	Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku artikkel 20 on nüüd viidud artikliks 17 a (uus).
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus IV a peatükk (uus) – enne artiklit 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	IV a PEATÜKK ÜLDSÄTTED
Selgitus
Uus peatükk.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku kinnituse nimetatud kohustuse võtmise kohta.	Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku kinnituse nimetatud kohustuse võtmise kohta. Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.
Selgitus
Eesmärk on suurendada läbipaistvust, kuna ametid ei järgi selles suhtes ühtseid tavasid.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peakorterit käsitlev leping	Peakorterit käsitlev leping ja töötingimused
Selgitus
Pealkirja muutmine.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 20   Privileegid ja immuniteedid   Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.	välja jäetud
Selgitus
Muutub muudatusettepaneku 11 tõttu ülearuseks.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 23 a
	Halduskontroll
	Ameti tegevuse üle teostab järelevalvet Euroopa Ombudsman vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hindamine	Hindamine ja läbivaatamine
Selgitus
Läbivaatamise võimalusi oleks samuti tarvis arvesse võtta.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu tellib kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamist käsitleva sõltumatu välishinnangu, millega seotud tingimused määrab haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.	1. Haldusnõukogu tellib kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga kolme aasta järel käesoleva määruse rakendamist käsitleva sõltumatu välishinnangu, millega seotud tingimused määrab haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.	2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tõhusust. Hindamise raames tuleks samuti kontrollida, kas juhtimisstruktuur on asjakohane ameti ülesannete täitmiseks. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.
Selgitus
Nimetatud hindamise raames tuleks samuti kontrollida, kas juhtimisstruktuur on asjakohane ameti ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Haldusnõukogu saab hindamisaruande ning esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga. Hindamisaruanne ja soovitused avalikustatakse.	3. Haldusnõukogu saab hindamisaruande ning esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Hindamisaruanne ja soovitused avalikustatakse.
Selgitus
Tulevaste hindamiste ajakava, mille puhul võetakse arvesse lõikes 2 osutatud hindamisaruande järeldusi, tuleks käsitleda eraldi ja üksikasjalikumas lõikes. Vt muudatusettepanekut 21 allpool.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Haldusnõukogu teeb kokkuleppel komisjoniga otsuse tulevaste hindamiste ajakava kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud hindamisaruande järeldusi.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 20 selgitust.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 6 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) oma tööprogrammi eelnõu;	a) oma iga-aastase tööprogrammi eelnõu;
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 2.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 6 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) oma ajakohastatud mitmeaastase tööprogrammi;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemuste seisukohast olulise teabe.	2. 2. Tegevdirektor edastab vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/200211 artikli 72 lõikele 5 igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele aruande, milles tuuakse kokkuvõtlikult ära siseaudiitori teostatud siseauditite arv ja laad ning esitatud soovitused ja meetmed, mida seoses soovitustega võeti.
	___________ 1 EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
Selgitus
Kooskõlas finantsmäärusega tuleb täpsustada tegevdirektorile esitatavad nõuded.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettevalmistavad meetmed	Ameti tegevuse alustamine
Selgitus
Pealkirja muutmine.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Jõustumine ja kohaldamine	Jõustumine

MENETLUS

Pealkiri	Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet
Viited	KOM(2010)0093 – C7-0046/2009 – COM(2009)0293 – 2009/0089(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CONT 14.7.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Marian-Jean Marinescu 1.10.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	31.5.2010
Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Jan Olbrycht, Aldo Patriciello, Theodoros Skylakakis, Georgios Stavrakakis, Søren Bo Søndergaard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zuzana Brzobohatá, Edit Herczog, Ivailo Kalfin, Olle Schmidt, Derek Vaughan

MENETLUS

Pealkiri	Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet
Viited	KOM(2010)0093 – C7-0046/2009 – KOM(2009)0293 – 2009/0089(COD)
EP-le esitamise kuupäev	19.3.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 14.7.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.7.2009	CONT 14.7.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 2.9.2009
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 12.4.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	15.6.2011
Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Rita Borsellino, Simon Busuttil, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Cornelis de Jong, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Clemente Mastella, Véronique Mathieu, Claude Moraes, Jan Mulder, Georgios Papanikolaou, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Axel Voss, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Michael Cashman, Anna Maria Corazza Bildt, Luis de Grandes Pascual, Ioan Enciu, Heidi Hautala, Mariya Nedelcheva, Norica Nicolai, Zuzana Roithová, Michèle Striffler, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Marita Ulvskog
Esitamise kuupäev	21.6.2011