RAPORT Adrian Severini puutumatuse äravõtmise taotlus

21.6.2011 - (2011/2070(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Francesco Enrico Speroni

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Adrian Severini puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2011/2070(IMM))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Adrian Severini puutumatuse äravõtmise taotlust, mille Rumeenia riiklik korruptsioonivastase võitluse amet (Rumeenia kõrgema astme kassatsioonikohtu prokuratuur) esitas 5. aprillil 2011. aastal ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 6. aprillil 2011;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Adrian Severini 23. mail 2011. aastal ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta ja 19. märtsi 2010. aasta otsuseid[1];

–   võttes arvesse Rumeenia Vabariigi põhiseaduse artikli 72 lõiget 2;

–   võttes arvesse Rumeenia karistusseadustiku artiklit 11, mille kohaselt kohaldatakse Rumeenia kriminaalõigust Rumeenia kodanike suhtes, kes on toime pannud kuriteo väljaspool Rumeenia riigipiire, kui kõnealune tegu on kuritegu ka selle toimepanemise riigi karistusseadustiku mõistes;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0242/2011),

A. arvestades, et Rumeenia korruptsioonivastase võitluse amet on taotlenud Euroopa Parlamendi liikmelt Adrian Severinilt puutumatuse äravõtmist, et võimaldada Rumeenia prokuratuuril viia läbi vajalikud uurimised ning võtta õiguslikke meetmeid Adrian Severini vastu, nõuda tema kodu ja tööruumide läbiotsimist ning vaadata läbi tema arvuti või vajaduse korral mis tahes muud elektroonilised andmekandjad, et algatada Adrian Severini vastu kriminaalmenetlus passiivse korruptsiooni ja/või mõjuvõimuga kauplemise või mis tahes muul õiguslikul alusel, mille pädevad kohtuorganid väidetavale kuriteole või väidetavatele kuritegudele omistavad;

B.  arvestades, et Adrian Severini puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetava korruptsiooniga vastavalt Rumeenia seaduse nr 78/2000 artiklile 6 koostoimes karistusseadustiku artikli 254 (korruptsioon) ja artikli 257 (mõjuvõimuga kauplemine) ning seaduse nr 78/2000 artikli 81 punktiga b;

C. arvestades, et Euroopa Parlament ei väljenda oma arvamust selle kohta, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist;

D. arvestades, et seega on käesoleval juhul asjakohane soovitada parlamendiliikme puutumatus ära võtta,

1.  otsustab Adrian Severini puutumatuse ära võtta, ilma et sellega piirataks tema isikuvabadust;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Rumeenia Vabariigi pädevatele asutustele ja Adrian Severinile.

• [1]  Otsus kohtuasjas 101/63 Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85 Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05, Mote vs. parlament, EKL 2008, II-2849; otsus ühendatud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06, Gollnisch vs. parlament.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Istungi juhataja teatas 6. aprilli 2011. aasta täiskogu istungil vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 6 lõikele 2, et parlamendi president on saanud riiklikult korruptsioonivastase võitluse ametilt (Rumeenia kõrgema astme kassatsioonikohtu prokuratuur) 5. aprillil 2011. aastal kirja, milles taotletakse Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist.

Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2 edastas president taotluse vastutavale komisjonile.

2. Asjaolud

Rumeenia riiklik korruptsioonivastase võitluse amet algatas 21. märtsil 2011. aastal menetluse Euroopa Parlamendi liikme Adrian Severini vastu teabe põhjal, mille kohaselt ajavahemikus 2010. aasta detsembrist kuni 2011. aasta märtsini Adrian Severin kuritarvitas Euroopa Parlamendi liikme staatust ja võttis väidetavalt vastu 100 000 eurot „Taylor Jones Public Affairs” nime all esineva konsultatsiooniettevõtte esindajalt, kes soovis vastutasuks, et Adrian Severin toetaks Euroopa Parlamendis direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) muudatusettepanekuid, mis käsitlevad hoiustajatele hoiuste tagasimaksmise piiraega panga maksevõimetuks muutumise korral.

Rumeenia ametivõimude andmetel annavad esmased uurimised (mis olid eelkõige seotud teise Euroopa Parlamendi liikme väitega, arve koopiaga ja ajakirjanduse vahendatud helisalvestistega) alust kahtluseks, et pärast väidetava konsultatsiooniettevõtte esindajaga kokkuleppe sõlmimist võttis Adrian Severin ühendust kas isiklikult või sekretariaadi vahendusel veel vähemalt ühe Euroopa Parlamendi liikmega, et teada saada, kas muudatusettepanek, mis käsitleb hoiustajatele hoiuste tagasimaksmise piiraega panga maksevõimetuks muutumise korral, on esitatud õiguskomisjonile arutamiseks. Pärast konsultatsiooniettevõtte esindajatele kinnitamist, et nende muudatusettepaneku esitas õiguskomisjonile arutamiseks teine Rumeenia parlamendiliige Sebastian Bodu, lubas Adrian Severin toetada muudatusettepanekut ning nõudis ettemaksuks 12 000 eurot osutatud teenuste eest, selle summa kohta kirjutati ka arve.

Adrian Severini sõnul oli Suurbritannia ajalehe Sunday Timesi loodud fiktiivne ettevõte Taylor Jones Public Affairs lubanud talle tasustatud kohta rahvusvahelises nõuandekomitees. Esmase lepingu kohaselt ei sekku Adrian Severin muudatusettepanekute koostamisse ega õigusakti toetamisse või muutmisse.

Adrian Severini sõnul kinnitati talle, et leping on seaduslik ega põhjusta huvide konflikti tema parlamendiliikme ülesannetega. Lisaks oli esitatud arve seotud konsultatsiooniteenustega. Väidetava ettevõtte soovitud muudatusettepanekuga sarnase muudatusettepaneku esitas hr Bodu ja see ei olnud kuidagi temaga seotud.

Adrian Severin tunnistab, et tal on olnud tegemist fiktiivse ettevõttega ja teda peteti. Ta kinnitab ühtlasi, et juhtumil ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi ning et ta ei ole kunagi täitnud oma parlamendiliikme ülesandeid raha eest. Kokkuvõttes väidab Adrian Severin, et nii ettevõte kui ka leping olid fiktiivsed. Ta ei teinud kunagi lobitööd, ei tekitanud kellelegi kahju, raha üleandmist ei toimunud ega ühtegi õigusakti ei muudetud.

Tuleb märkida, et Rumeenia ametiasutused tuginevad oma taotluses Sunday Timesi loodud ettevõtte väidetele ja tema esitatud helisalvestistele. Kõnealused asitõendid on saadud pettuse eesmärgil vale isikutunnistusega Euroopa Parlamenti sisenenud Sunday Timesi reporterite manipulatsiooni tulemusel.

Kuigi sellist käitumist võib eetilisest vaatenurgast taunitavaks pidada ja see tekitab küsimusi parlamendiliikmete ja ajakirjanduse vaheliste suhete kohta ning seda võib pidada lausa palgatud provokaatoritele (agents provocateurs) tüüpiliseks käitumiseks (kummalisel kombel ei ole praeguse seisuga nende vastu toimunud ühtegi kohtumenetlust), puuduvad tõendid selle kohta, et see võiks Rumeenia kohtuasutuse jaoks olla fumus persecutionis'i juhtum. Teisisõnu puudub tõsiseltvõetav ja konkreetne alus kahtlustamiseks, et menetlust alustati selge kavatsusega parlamendiliiget poliitiliselt kahjustada.

3. Õigus

Rumeenia kriminaalõigus

Rumeenia õiguses käsitletakse eespool nimetatud tegusid korruptsioonijuhtumite ennetamist, tuvastamist ja nende eest karistamist käsitleva seaduse nr 78/2000 artiklis 6 koostoimes karistusseadustiku artikli 254 (korruptsioon) ja artikliga 257 (mõjuvõimuga kauplemine) ning korruptsioonijuhtumite ennetamist, tuvastamist ja nende eest karistamist käsitleva seaduse nr 78/2000 artikli 82 punktiga b.

Eespool nimetatud sätted on järgmised.

Korruptsioonijuhtumite ennetamist, tuvastamist ja nende eest karistamist käsitleva seaduse nr 78/2000 artiklis 6 sätestatakse, et karistusseadustiku artiklis 254 osutatud passiivse korruptsiooni (altkäemaksu võtmine), karistusseadustiku artiklis 255 osutatud aktiivse korruptsiooni (altkäemaksu andmine), karistusseadustiku artiklis 256 osutatud alusetu hüvitise vastuvõtmise ja karistusseadustiku artiklis 257 osutatud mõjuvõimuga kauplemise eest karistatakse vastava õigusakti alusel.

Karistusseadustiku artiklis 254 on sätestatud järgmine.

(1) Riigiametnikku karistatakse teo eest, mille korral ta otseselt või kaudselt nõuab või võtab alusetult vastu või ei lükka tagasi raha või muid hüvesid, et ta täidaks oma ülesandeid, ei täidaks oma ülesandeid või viivitaks oma ülesannete täitmisega või toimiks nendele vastupidiselt, 3–12-aastase vangistuse ja teatavate õiguste äravõtmisega. (2) Lõikes 1 viidatud teo korral, kui selle on toime pannud järelevalveülesandeid täitev riigiametnik, karistatakse 3–15-aastase vangistuse ja teatavate õiguste äravõtmisega.

Karistusseadustiku artiklis 257 on sätestatud järgmine.

(1) Asjade või muude hüvede kas otseselt või kaudselt vastuvõtmise või nõudmise, st lubaduste või kingituste kas endale või kolmandale osapoolele vastuvõtmise korral isiku poolt, kellel on või kes annab mõista, et tal on piisav mõju riigiametnikule, et ta täidaks või ei täidaks teatavat ülesannet, mis kuulub tema ametikohustuste hulka, karistatakse 2–10-aastase vangistusega.

Korruptsioonijuhtumite ennetamist, tuvastamist ja nende eest karistamist käsitleva seaduse nr 78/2000 artikli 81 punktis b sätestatakse, et karistusseadustiku artikleid 254–257 ning seaduse nr 78/2000 artikleid 61 ja 82 kohaldatakse ka järgmiste kategooriate suhtes:

b) nende rahvusvaheliste organisatsioonide parlamentaarsete assambleede liikmed, kuhu kuulub ka Rumeenia.

Kõnealuse juhtumi kuulumine riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti pädevusse on sätestatud riiklikku korruptsioonivastase võitluse ametit käsitleva valitsuse erakorralise määruse nr 43/2002 artiklis 13, mille kohaselt kuuluvad kuriteod korruptsioonijuhtumite ennetamist, tuvastamist ja nende eest karistamist käsitleva seaduse nr 78/2000 (koos edaspidiste muudatuste ja lisadega) tähenduses riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti pädevusse, kui need toimuvad ühes järgmistest tingimustest:

a) kui sõltumata teod toime pannud isiku staatusest kõnealused kuriteod põhjustasid suurema materiaalse kahju kui 200 000 eurole vastav summa Rumeenia leides või kui teod põhjustasid tõsiseid häireid riigiasutuse, riikliku institutsiooni või mis tahes muu juriidilise isiku tegevuses või kui summa või varade suurus, mis on korruptsiooniga seotud kuriteo subjekt, on suurem kui 10 000 eurole vastav summa Rumeenia leides;

b) kui sõltumata materiaalse kahju suurusest või sellest, kui tõsiselt häiriti riigiasutuse, riikliku institutsiooni või mis tahes muu juriidilise isiku tegevust, või summa või varade suurusest, mis on korruptsiooniga seotud kuriteo subjekt, kõnealused kuriteod panevad toime seaduse nr 78/2000 (koos hilisemate muudatuste ja lisadega) artiklis 81 viidatud isikud.

Rumeenia karistusseadustiku artiklis 11 sätestatakse, et Rumeenia kriminaalõigust kohaldatakse Rumeenia kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on toime pannud kuriteo väljaspool Rumeenia riigipiire, kui kõnealune tegu on kuritegu ka selle toimepanemise riigi karistusseadustiku mõistes.

ELi õigus

Aluslepingute juurde kuuluv Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll nr 7.

„Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b) teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.”

Rumeenia Vabariigi põhiseaduse sätted, mis käsitlevad Rumeenia parlamendi liikmete puutumatust – Artikli 72 lõige 2:

Parlamendiliikmete ja senati liikmete vastu võib pärast nende ärakuulamist algatada kriminaaluurimise või nad kriminaalvastutusele võtta tegude eest, mis ei ole seotud nende hääletamiskäitumise või poliitilise arvamuse väljendamisega oma ülesannete täitmisel, aga neid ei saa jälitada, kinni pidada või arreteerida ilma selle parlamendikoja nõusolekuta, mille koosseisu nad kuuluvad. Uurimise saab algatada ja vastutusele võtta saab ainult kõrgema kassatsioonikohtu juurde kuuluv riigiprokuratuur. Sellised juhtumid kuuluvad kõrgema astme kassatsioonikohtu pädevusse.

4. Kokkuvõte

Eeltoodud kaalutluste põhjal ja kodukorra artikli 6 lõike 2 alusel ning pärast parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise poolt- ja vastuargumentide kaalumist soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Adrian Severinilt parlamendiliikme puutumatuse ära võtta, olles samal seisukohal, et enne lõpliku otsuse langetamist peaks parlamendiliige olema kaitstud igasuguse kinnipidamise ja eelvangistuse või muude meetmete vastu, mis takistavad tal täitmast oma mandaadile vastavaid ülesandeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	12 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Sebastian Valentin Bodu, Christian Engström, Marielle Gallo, Klaus-Heiner Lehne, Bernhard Rapkay, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Eva Lichtenberger, József Szájer