SOOVITUS Nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013

28.6.2011 - (16973/3/2010 – C7‑0024/2011 – 2010/0048(APP)) - ***

Eelarvekomisjon
Raportöör: Reimer Böge

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT,

mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013

(16973/3/2010 – C7‑0024/2011 – 2010/0048(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (16973/3/2010);

- võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1];

- võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 (C7–0024/2011);

- võttes arvesse suuliselt vastatavaid küsimusi, mis esitati 20. mail 2010 eelarvekomisjoni nimel nõukogule (O-0074/2010 – B7–0310/2010) ja komisjonile (O-0075/2010 – B7-0311/2010), ning 15. juuni 2010. aasta arutelu täiskogu istungil;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013[2];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 81 lõiget 1;

- võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A7-0253/2011),

A.  arvestades, et praegu kehtivat õigusakti, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, tuleb pärast Lissaboni lepingu jõustumist muuta;

B.  arvestades, et kõik kolm institutsiooni on käsitlenud seda nõuet järgmiselt:

§ komisjon on koostanud nn Lissaboni paketi, mis sisaldab ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013, institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu koostöö kohta eelarveküsimustes ja ettepanekut muuta finantsmäärust;

§ nõukogu on koostanud nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013;

§ Euroopa Parlament on esitanud suuliselt vastatavad küsimused, võtnud vastu resolutsiooni ja püüdnud arutada Lissaboni paketti teiste institutsioonidega kolmepoolsetel kõnelustel 2011. aasta eelarvemenetluse käigus;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et senine institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta kehtib uue määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) jõustumiseni, välja arvatud artiklid, mis aegusid pärast Lissaboni lepingu jõustumist;

D.  arvestades, et eesistujariikide Belgia ja Ungari püüdlustele vaatamata ei ole nõukogu näidanud üles valmisolekut alustada läbirääkimisi Lissaboni paketi üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 5 kohaselt;

E.  arvestades, et nõukogu soovitatud mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmäära vähendamine piiraks Euroopa Parlamendi volitusi ja õigusi praegusega võrreldes;

F.  arvestades, et Lissaboni lepingu eesmärk ei ole vähendada Euroopa Parlamendi õigusi ja Euroopa Parlament ei ole valmis sellise kärpimisega leppima,

1.  ei anna nõusolekut nõukogu määruse eelnõule, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013;

2.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada seadusandlik menetlus lõppenuks ning edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

• [1]               ELT C 139, 17.6.2006, lk 1.
• [2]               Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0328.

SELETUSKIRI

ELi toimimise lepingu artiklis 312 sätestatakse, et nõukogu võtab mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 nõutakse, et kolm institutsiooni teeksid „kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul” koostööd lahenduse leidmiseks, s.t mitmeaastase finantsraamistiku määrust puudutav nõusolekumenetlus tugineb eeldusele, et toimuvad eelnevad läbirääkimised.

Euroopa Parlament väljendab oma seisukohti komisjoni ettepaneku kohta selgelt 20. mail 2010 esitatud suuliselt vastatavates küsimustes ja 22. septembri 2010. aasta resolutsioonis. Nõukogu võttis oma ettepaneku vastu 21. detsembril 2010 ja taotles 18. jaanuaril 2011 Euroopa Parlamendi nõusolekut, alustamata seejuures Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi ühise seisukoha leidmiseks.

Nõukogu juhib oma 18. jaanuari 2011. aasta kirjas tähelepanu asjaolule, et nõukogu ettepanekus tuuakse kooskõlas Euroopa Parlamendi soovidega sisse teatud paindlikkus. See pakkumine ei ole piisav. Arvestades, et Euroopa Parlament on suuremate vajaduste ja kahanevate varude ning institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud paindlikkusinstrumentide (ülemmäärade kohandamine ja läbivaatamine, paindlikkusinstrumendi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja hädaabireservi kasutuselevõtmine) ulatuslikuma kasutamise tõttu nõudnud suuremat paindlikkust, kuid nõukogu ettepanekus on tunduvalt vähem paindlikkust kui praegu kehtivas finantsraamistikus. Ka ei käsitletud ühtegi muud Euroopa Parlamendi soovi, mida väljendati suuliselt vastatavates küsimustes, Euroopa Parlamendi resolutsioonis ning 2011. aasta eelarvet käsitlenud kolmepoolsetel kõnelustel.

Euroopa Parlament ei saa anda nõusolekut nõukogu määruse eelnõu (mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2007–2013) käsitlevale ettepanekule. Õigusnõustamise põhjal on Euroopa Parlament seisukohal, et senine 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] kehtib uue määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) jõustumiseni, välja arvatud lisas loetletud artiklid, mis aegusid pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Parlament nõuab tulevaste ettepanekute osas tõelisi läbirääkimisi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 5.

Euroopa Parlament ootab, et plaanikohaselt 29. juunil 2011 avaldatav komisjoni ettepanek 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldaks tunduvalt suuremat paindlikkust.

LISA

NIMEKIRI 2006. AASTA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE SÄTETEST, MIS AEGUSID LISSABONI LEPINGU JÕUSTUMISEL

Punkt 3

Viide EÜ asutamislepingule ei ole enam asjakohane.

Punkt 13

Ei kehti enam pärast kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamise kaotamist.

Punkt 14

Viide kaasotsustamismenetlusele tuleb asendada viitega seadusandlikule tavamenetlusele.

Punkt 23, kolmas lõik

Ei kehti enam pärast kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamise kaotamist.

Punktid 34, 35 ja 36

Kõik kolm punkti käsitlevad kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamist ja seetõttu need enam ei kehti.

Punktid 37 ja 38

Viiteid kaasotsustamismenetlusele tuleb käsitleda viitena seadusandlikule tavamenetlusele.

Punkt 40

Ei kehti enam pärast kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamise kaotamist.

Punkt 42

Viidet Euroopa Liidu lepingu artiklile 28 tuleks nüüd mõista viitena Euroopa Liidu lepingu artiklile 41.

Punkt 43, esimene lõik

Nõukogu eesistujariigi rolli ÜVJP-s võtab nüüd üle Euroopa välisteenistus ja see lõik seetõttu enam ei kehti.

• [1]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Daniel Cohn-Bendit, Andrea Cozzolino, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Carl Haglund, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Claudio Morganti, Miguel Portas, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Georgios Stavrakakis