RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks
29.6.2011 - (KOM(2010)0509 – C7‑0289/2010 – 2010/0262(COD)) - ***I
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Vital Moreira
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks
(KOM(2010)0509 – C7-0289/2010 – 2010/0262(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament;
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0509);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0289/2010);
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;
– võttes arvesse Portugali parlamendi poolt õigusakti eelnõule esitatud täiendusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0256/2011),
1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
SELETUSKIRI
1. Taust
Määrusega 428/2009[1] kehtestatud ELi kahesuguse kasutusega kaupade[2] kontrollisüsteemi kohaselt on kõnealuse määruse lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks vaja luba. Kõnealuse määruse I lisa sõltub suuresti otsustest, mis on tehtud rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimide – nagu Austraalia grupp (AG) bioloogiliste ja keemiliste materjalide puhul, tuumatarneriikide grupp (NSG) tsiviilkasutuseks ettenähtud tuumakaupade puhul, raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR) ja Wassenaari kokkulepe (WA) tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate puhul − raames konsensuse alusel. Alusmääruse 428/2009 artiklis 15 on sätestatud, et „I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastatakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel”.
Wassenaari kokkulepe tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordikontrolli kohta (WA) kehtestati selleks, et edendada läbipaistvust ja vastutustunnet tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamisel, hoides seeläbi ära destabiliseerivat hankimist. See on külma sõja aegse mitmepoolse ekspordikontrolli kooskõlastuskomitee (COCOM) järglane ning sellele pandi alus 12. juulil 1996 Hollandis Haagi lähedal Wassenaari linnas. Wassenaari kokkulepe on oluliselt vähem range kui COCOM, keskendudes esmajoones siseriiklike ekspordikontrolli süsteemide läbipaistvusele ning andmata üksikliikmetele organisatsioonilistes otsustes vetoõigust. Osalisriigid[3] püüavad tagada oma siseriikliku poliitika abil, et selliste kaupade edasitoimetamine ei aitaks kaasa militaarvõimekuse loomisele või tugevdamisele ning et seda ei suunataks ümber sellise võimekuse toetuseks. Wassenaari kokkuleppe osalisriikide esindajad kohtuvad regulaarselt Viinis, kus asub kokkuleppe sekretariaat. Otsused võetakse vastu iga-aastasel Wassenaari kokkuleppe plenaaristungil, millel osalevad kõigi osalisriikide esindajad.
Austraalia grupp (AG) on mitteametlik riikide grupp, mis loodi Austraalia valitsuse algatusel 1985. aastal ajendatuna keemiarelvade tõhusast kasutamisest Iraagis 1984. aastal, selleks et aidata liikmesriikidel tuvastada see osa oma ekspordist, mida tuleb kontrollida, et mitte aidata kaasa keemiliste ja bioloogiliste relvade levikule. Grupp, mis koosnes algselt 15 liikmest, pidas oma esimese koosoleku 1989. aasta septembris. Praegu kuulub sellesse 41 liiget[4], k.a kõik OECD liikmed (v.a Mehhiko), Euroopa Komisjon ja kõik 27 ELi liikmesriiki. Austraalia grupi liikmed rakendavad ekspordikontrolli ühtse koostisosade loetelu suhtes, sealhulgas mõningad, mille eksport ei ole keemiarelvade konventsiooniga keelatud, kuid mida saab kasutada keemiarelvade valmistamiseks. Austraalia grupi eesmärk on võimaldada eksportivatel ja transiidiriikidel minimeerida keemiliste ja bioloogiliste relvade levikule kaasaaitamise ohtu. Grupp kohtub korra aastas. Kõik Austraalia gruppi kuuluvad liikmed on keemiarelvade konventsiooni ja bioloogiliste relvade konventsiooni osapooled.
Raketitehnoloogia kontrollrežiimi (MTCR) asutasid 1987. aastal Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid, et ohjeldada mehitamata tuumarelvade kandesüsteemide, eriti selliste, mis suudavad kanda vähemalt 500 kg koormust vähemalt 300 km kaugusele[5], levikut. 1992. aasta koosolekul Oslos leppisid osalisriigid kokku MTCR funktsionaalse reguleerimisala laiendamise suhtes nii, et see hõlmaks kõigi massihävitusrelvade mehitamata kandeõhusõidukite leviku tõkestamist. Keelatud materjalid on jagatud kahte kategooriasse, mis on esitatud MTCR varustuse, tarkvara ja tehnoloogia lisas. Raketitehnoloogia kontrollrežiim on aidanud edukalt kaasa mitme ballistiliste rakettide programmi aeglustamisele või lõpetamisele. 2002. aastal täiendati MTCRi ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamise rahvusvahelise tegevusjuhendiga (tuntud ka Haagi tegevusjuhendina), mis kutsub piiramisele ja ettevaatusele massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemi leviku suhtes.
Tuumatarneriikide grupp (NSG) on veel üks tuumarelvade levikut tõkestav rahvusvaheline organ, mis kontrollib selliste materjalide eksporti ja edasitoimetamist, mida võib rakendada tuumarelvade arendamisel, ning mis täiustab olemasolevate materjalide ohutus- ja kaitsemeetmeid. Grupp loodi 1974. aastal vastusena samal aastal läbi viidud India tuumakatsetusele, mis näitas, et teatud eriomast mitte relvastuseks mõeldud tuumatehnoloogiat saab hõlpsalt kasutada relvade väljatöötamisel. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule allakirjutanud riigid nägid vajadust piirata täiendavalt tuumavarustuse, -materjalide ja -tehnoloogia eksporti. Algselt kuulus rühma seitse riiki: Kanada, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Jaapan, Nõukogude Liit, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Aastatel 1976–1977 suurenes liikmete arv viieteistkümneni: liitusid Belgia, Tšehhoslovakkia, Ida-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Rootsi ja Šveits. Hiina liitus 2004. aastal. Euroopa Komisjon osaleb rühmas vaatlejana[6].
Määruse I lisa ajakohastati viimati määruse 428/2009 vastuvõtmisel 5. mail 2009. Sellest alates on kõik rahvusvahelised ekspordikontrollirežiimid oma kontrollinimekirju muutnud ja ajakohastanud. Seega tuleks vajalikud muudatused teha ka I lisasse.
2. Märkused
Senini võeti määruse I lisa peaaegu automaatselt ELi õigusesse ilma Euroopa Parlamendi või Euroopa Liidu riikide parlamentide osaluseta. ELi kooskõlastatust ja esindatust rahvusvahelistes kontrollirežiimides iseloomustas ELi suurte liikmesriikide juhtiv roll ning otsuste tegemine ja poliitika kujundamine suletud uste taga valitsustevahelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontseptsiooni raames. Kõik ELi liikmesriigid on tuumatarneriikide grupi ja Austraalia grupi liikmed, kuid Küpros ei ole Wassenaari kokkuleppega liitunud ning Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Rumeenia ei ole raketitehnoloogia kontrollirežiimi liikmed. Peale selle on Euroopa Komisjon Austraalia grupi asutajaliige ning tuumatarneriikide grupi vaatleja, kuid tal ei ole mingit rolli Wassenaari kokkuleppes ega raketitehnoloogia kontrollrežiimis. Sellest tulenevalt ei saa ükski Euroopa Liidu institutsioon praegu tagada ELi poliitika kooskõlastatust rahvusvaheliste kontrollirežiimide suhtes ja nende sees.
Euroopa Parlamendi ees on komisjoni ettepanek, mida on võimalik muuta. Tuleb aga märkida, et parlamendi tegutsemisruum on üsna piiratud. Õigusakti ettepanekut esitades tegutseb komisjon vaid omamoodi vahendajana liikmesriikide seas kokkulepitule. Nn tegelik määruse I lisa muutmise menetlus on aga selline:
1. Ühendkuningriigi ekspordikontrolli organisatsioon, mis on osa ettevõtluse, innovatsiooni ja oskuste ministeeriumist, kogub kõik rahvusvaheliste režiimide muudatused kokku ja koondab need ühte dokumenti.
2. Seejärel saadetakse see dokument nõukogule ning jagatakse liikmesriikidele.
3. Liikmesriikidel on teatav aeg muudatuste läbivaatamiseks ja märkuste esitamiseks.
4. Küsimust arutatakse nõukogu kahesuguste kaupade töörühmas (DUWP).
5. Kui kõik on I lisa muudatustega nõustunud, tõlgib nõukogu dokumendi ametlikesse keeltesse.
6. Pärast tõlkimist saadetakse lisa projekt komisjonile.
7. Komisjon kannab kokkulepitud muudatused õigusakti ettepanekusse ning lisab seletuskirja.
8. Komisjon kontrollib vajalikke vastuvõtmismenetlusi.
9. Komisjon võtab kogu ettepaneku vastu ja saadab parlamendile ning nõukogule.
Sellest tulenevalt ei ole parlamendil tegelikku võimalust tegutseda selle toimiku juures muutva institutsioonina, nagu nõuab tema kaasseadusandja roll. Kõnealuse määruse tulevasi muutmisi silmas pidades tuleb parandada ELi kooskõlastatust ja rolli rahvusvahelistes kontrollirežiimides ning tagada, et EL võtaks kõigis tema ainupädevusse kuuluvates küsimustes ühised seisukohad, millel on selge parlamendi toetus.
3. Kokkuvõte
Olukorra parandamiseks peab parlament praegu nõukoguga läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (raport A7-0028/2011 – KOM(2008)0854 – C7‑0062/2010 – 2008/0249(COD)). Siin on parlament kiitnud heaks määruse artikli 1 olulisi muudatusi, mille eesmärk on kohustada komisjoni ja liikmesriike looma turvalist teadete kogumise, edastamise ja säilitamise süsteemi ning kohustada komisjoni teavitama Euroopa Parlamenti süsteemi toimimisest. Senini on süsteem vaid 2009. aasta määrusega loodud lahendusvõimalus. Süsteemi puhul nähtaks ette veebipõhine juurdepääs andmebaasile, mis sisaldab näiteks ekspordilubadest keeldumisi. Parlament soovib kehtestada ka kahesuguse kasutusega kaupade koordinatsioonirühma kohustuse anda igal aastal Euroopa Parlamendile aru, et viimane saaks täita oma kontrollifunktsiooni Euroopa Komisjoni suhtes. Samuti taotleb parlament, et komisjonil oleks kohustus esitada aruandeid rakendamise ja kohaldamise kohta ning hinnata põhjalikult määruse mõju.
Olles veendunud, et eespool nimetatud määrust reformitakse vastavalt Lissaboni lepingu nõuetele saavutamaks liidu kahesuguse kasutusega kaupade raamistikus läbipaistvamat ja demokraatlikumat otsustusmehhanismi, soovitab raportöör käsitleda komisjoni ettepanekut esimesel lugemisel.
- [1] NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 428/2009, 5. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.
- [2] Kahesuguse kasutusega kaubad on määruses 428/2009 määratletud kui „kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, kaasa arvatud kaubad, mida saab kasutada nii rahuotstarbelisel eesmärgil, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel”.
- [3] Praegu Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugal, Korea Vabariik, Rumeenia, Vene Föderatsioon, Slovakkia, Sloveenia, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.
- [4] Argentina (1993), Korea Vabariik (1996), Austraalia (1985), Läti (2004), Austria (1989), Leedu (2004), Belgia (1985), Luksemburg (1985), Bulgaaria (2001), Malta (2004), Kanada (1985), Madalmaad (1985), Horvaatia (2007), Uus-Meremaa (1985), Küprose Vabariik (2000), Norra (1986), Tšehhi Vabariik (1994), Poola (1994), Taani (1985), Portugal (1985), Eesti (2004), Rumeenia (1995), Euroopa Komisjon (1985), Slovaki Vabariik (1994), Soome (1991), Sloveenia (2004), Prantsusmaa (1985), Hispaania (1985), Saksamaa (1985), Rootsi (1991), Kreeka (1985), Šveits (1987), Ungari (1993), Türgi Vabariik (2000), Island (1993), Ukraina (2005), Iirimaa (1985), Ühendkuningriik (1985), Itaalia (1985), Ameerika Ühendriigid (1985), Jaapan (1985).
- [5] Praegu on liikmeteks Argentina (1993), Austraalia (1990), Austria (1991), Belgia (1990), Bulgaaria (2004), Brasiilia (1995), Kanada (1987), Tšehhi Vabariik (1998), Taani (1990), Soome (1991), Prantsusmaa (1987), Saksamaa (1987), Kreeka (1992), Ungari (1993), Island (1993), Iirimaa (1992), Itaalia (1987), Jaapan (1987), Luksemburg (1990), Madalmaad (1990), Uus-Meremaa (1991), Norra (1990), Poola (1998), Portugal (1992), Korea Vabariik (2001), Vene Föderatsioon (1995), Lõuna-Aafrika (1995), Hispaania (1990), Rootsi (1991), Šveits (1992), Türgi (1997), Ukraina (1998), Ühendkuningriik (1987), Ameerika Ühendriigid (1987).
- [6] Praegused liikmed on Argentina, Austraalia, Austria, Valgevene, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Kanada, Hiina, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kasahstan, Korea Vabariik, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Vene Föderatsioon, Slovakkia, Sloveenia, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Komisjon osaleb vaatlejana.
MENETLUS
Pealkiri |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) muutmine |
||||
Viited |
KOM(2010)0509 – C7-0289/2010 – 2010/0262(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
27.9.2010 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
INTA 7.10.2010 |
|
|
|
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Vital Moreira 26.1.2011 |
|
|
|
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
16.3.2011 |
12.4.2011 |
23.5.2011 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.6.2011 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 1 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Kader Arif, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Mário David, Syed Kamall, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Inese Vaidere, Jarosław Leszek Wałęsa |
||||
Esitamise kuupäev |
29.6.2011 |
||||