SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta

14.7.2011 - (05307/2010 – C7‑0032/2010 – 2009/0192(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Rui Tavares

SELETUSKIRI

I – Taust

Nõukogu volitas 2001. aasta juulis nõukogu eesistujariiki alustama Euroopa Komisjoni abiga läbirääkimisi Norra ja Islandiga vastastikuse õigusabi ja väljaandmislepingute sõlmimiseks. Väljaandmisleping pidi kehtima Islandi ja Norra kohta 1996. aasta väljaandmise ELi konventsiooni nende sätete osas, mida ei loeta Schengeni acquis’ osaks. Läbirääkimisvolitusi ajakohastati 2002. aastal, kuna oli jõutud kokkuleppele, et ELis asendatakse väljaandmine Euroopa vahistamismäärusele tugineva üleandmismenetlusega. Hoolimata otsusest mitte siduda Euroopa vahistamismäärust Schengeni alaga, leidis nõukogu, et võttes arvesse Schengeni riikide erisuhet ELi liikmesriikidega, oleks kasulik kohaldada üleandmismenetluse mudelit ka nende riikide suhtes.

Nõukogu volitas nõukogu eesistujariiki alustama läbirääkimisi Norra ja Islandiga, et sõlmida Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel kõnealuste riikidega lepingud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja üleandmiskorra kohta. Nõukogu saavutas üleandmislepingu suhtes üldise lähenemisviisi 28. juunil 2006, kuid lepingut ei ole veel ametlikult sõlmitud, kuna Lissaboni lepingu jõustumise ajal ei olnud liikmesriikide ratifitseerimisprotsess veel lõpule jõudnud ning nüüd tuleb kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud uut menetlust. Seetõttu võib nõukogu vastu võtta otsuse lepingu sõlmimise kohta alles pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.

II – Lepingu sisu

Lepingu eesmärk on tõhustada üleandmismenetlust süüdistuse esitamiseks või karistuse täitmiseks ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt Norra ja Islandi vahel, võttes miinimumnõuetena arvesse 27. septembri 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätteid.

Lepinguosalised tagavad vastavalt lepingu sätetele, et väljaandmissüsteem põhineb vahistamismäärusele tuginevale üleandmise mehhanismile. Vahistamismääruse võib teha selliste tegude kohta, mida vahistamismääruse teinud riigis karistatakse vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud, või kui karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme kohta on otsus tehtud, peab see olema vähemalt nelja kuu pikkune.

III – Raportööri seisukoht

Arvestades, et lepinguga laiendatakse Norrale ja Islandile (nende kahe riigi soovil) ainult need sätted, mis juba kehtivad teiste ELi liikmesriikide kohta, ei ole raportööri arvates põhjust sellele vastu olla. Kuid ta arvab siiski, et Euroopa vahistamismäärust tuleks hinnata, et reageerida avalikkuse murele selles õiguskaitsevahendis sisalduvate võimalike kuritarvituste või vigade pärast. Eelkõige avaldab raportöör muret probleemide pärast, mis võivad tekkida seoses osalise loobumisega kahepoolsest karistatavusest. Loobumine, mis on toodud lepingu artikli 3 lõikes 4, tekitab vahistamise ja üleandmise võimaluse tegevuste eest, mida peetakse kuriteoks ainult ühes kahest riigist. Võimalik oleks loobuda kahepoolse karistatavuse kontrollimisest „ebaseaduslikule sissesõidule ja riigisviibimisele kaasaaitamise” puhul. Raportöör on arvamusel, et lepingupooled peaksid kahepoolse karistatavuse kontrollimisest loobumisega olema ettevaatlikud, et vältida vahistamist ja üleandmist kergemate rikkumiste puhul. Viimasena rõhutab raportöör vajadust minna menetlusõiguste alal kaugemale, et koos Euroopa vahistamismääruse kasutamisega anda kodanikele tugevad õigused ning tagada sellega kodanikuvabadused ja avalikkuse usaldus selle vahendi vastu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Philipp Albrecht, Sonia Alfano, Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Vilija Blinkevičiūtė, Mario Borghezio, Rita Borsellino, Emine Bozkurt, Simon Busuttil, Philip Claeys, Carlos Coelho, Rosario Crocetta, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Ágnes Hankiss, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Nuno Melo, Jan Mulder, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Renate Sommer, Rui Tavares, Wim van de Camp, Daniël van der Stoep, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Anna Maria Corazza Bildt, Ioan Enciu, Monika Hohlmeier, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Mariya Nedelcheva, Hubert Pirker, Michèle Striffler, Kyriacos Triantaphyllides, Cecilia Wikström