RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

6.9.2011 - (KOM(2010)0775 – C7‑0434/2010 – 2010/0373(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sari Essayah

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2010/0373(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0292/2011

Esitatud tekstid :

A7-0292/2011

Arutelud :

PV 13/02/2012 - 17
CRE 13/02/2012 - 17

Hääletused :

PV 14/02/2012 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0037

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

(KOM(2010)0775 – C7‑0434/2010 – 2010/0373(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0775),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0434/2010),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0292/2011),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk on välja töötada ühtsed ELi maksevahendid, millega asendatakse praegused riiklikud maksevahendid. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama ELi kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. Samuti peaks SEPA projekti lõpuleviimine looma soodsad tingimused konkurentsi suurenemiseks makseteenustesektoris, samuti arengutegevuseks ja sujuvaks maksetealaste uuenduste rakendamiseks ELis. Seega peaksid eurodes osutatavad elektroonilised makseteenused suurendama mastaabisäästu, tõhustama tegevust ja tihendama konkurentsi ning seeläbi looma tingimused hindade alanemiseks. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuste kasutajatele ja eelkõige tarbijatele üldist hinnatõusu.

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk on välja töötada ühtsed ELi makseteenused, millega asendatakse praegused riiklikud makseteenused. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama ELi kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, konkurentsivõimelise hinnaga, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. SEPA projekti peaks lõpule viima viisil, mis soodustaks uute turuletulijate juurdepääsu ja uute toodete väljatöötamist ning looks soodsad tingimused konkurentsi suurenemiseks makseteenustesektoris, samuti arengutegevuseks ja sujuvaks maksetealaste uuenduste rakendamiseks ELis. Seega peaks suurem mastaabisääst, tõhusam tegevus ja tihedam konkurents parimast pakkumisest lähtuvalt tooma kaasa eurodes osutatavate elektrooniliste makseteenuste hindade alanemise. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuste kasutajatele ja eelkõige tarbijatele üldist hinnatõusu. Kui makseteenuse kasutaja on tarbija, tuleks pigem lähtuda põhimõttest, et kõrgemaid tasusid ei kehtestata. Komisjonil palutakse jätkata maksesektori hinnasuundumuste jälgimist ja esitada nende kohta iga-aastane analüüs.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/200119 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) nähakse ette ka mitmed SEPA toimimist hõlbustavad meetmed nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsearveldustehingutele.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) nähakse ette ka mitmed SEPA toimimist hõlbustavad meetmed, nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsearveldustehingutele ning juurdepääs otsearveldustele.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames isereguleerimiseks võetud meetmetest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreeditkorralduste ja otsearvelduste ELi skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Lisaks ei ole kõnealusel isereguleerimisel kohaldatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek SEPA toodetele on olnud aeglane nõudluse poolel. Ainult kiire ja tervikliku üleminekuga ELi kreeditkorraldustele ja otsearveldustele saadakse integreeritud makseturust täit kasu ning kõrvaldatakse varasemate maksevahendite ja SEPA vahendite samaaegsest kasutamisest tulenevad ülemäärased kulud.

(5) Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames isereguleerimiseks võetud meetmetest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreeditkorralduste ja otsearvelduste ELi skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Eelkõige ei ole võetud piisavalt ja läbipaistvalt arvesse tarbijate ja muude kasutajate huve. Lisaks ei ole kõnealusel isereguleerimisel kohaldatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek SEPA toodetele on olnud aeglane nõudluse poolel. Kuigi SEPA nõukogu hiljutine asutamine on SEPA projekti juhtimises märkimisväärne edusamm, tegeleb selle põhimõttelise ja formaalse juhtimisega siiski veel suures osas Euroopa Maksenõukogu. Seetõttu palutakse komisjonil teha ettepanek SEPA juhtimise edasise tõhustamise kohta enne 2012. aasta lõppu. On äärmiselt oluline, et seni, kuni kehtestatakse uus juhtimiskord, tuleks Euroopa Maksenõukogu koosseisu tasakaalustada, et kõiki asjaomaseid sidusrühmi kuulda võetaks, ja SEPA nõukogu osatähtsust tuleks suurendada, et võimaldada nende kahe organi tõhusamat koostööd.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki ELis eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi. Samas ei ole praeguses etapis asjakohane hõlmata kaarditehingud, kuna ELi kaardimaksete ühtsed standardid on veel välja töötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega.

(6) Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki ELis eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi, sealhulgas tehinguid, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus riigisisese pangakontonumbriga (BBAN) või rahvusvahelise pangakontonumbriga (IBAN) kontolt. Samas ei ole praeguses etapis asjakohane hõlmata kaarditehingud, kuna ELi kaardimaksete ühtsed standardid on veel välja töötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega. Lisaks ei tohiks eeskirjad hõlmata neid maksetehinguid, mille puhul klient on spetsiaalselt soovinud töötlemist suuremahuliste maksete süsteemi kaudu.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Olemas on mitmed maksevahendid (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN ja panga tunnuskoodi BIC ning mis põhinevad kreeditkorraldustel või otsearveldustel, kuid millel on lisaelemente. Kõnealused skeemid peaksid laienema kaugemale praegustest riigipiiridest ning rahuldama tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate maksevahendite järele. Selleks et mitte jätta turust välja selliseid skeeme, tuleks kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul kohaldatavaid tähtaegasid kohaldada ainult tehingu aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

(7) Olemas on mitmed makseteenused (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN ja panga tunnuskoodi BIC ning mis põhinevad kreeditkorraldustel või otsearveldustel, kuid millel on lisaelemente. Kõnealused teenused peaksid laienema kaugemale praegustest riigipiiridest ning rahuldama tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate makseteenuste järele. Selleks et mitte jätta turust välja selliseid teenuseid, tuleks kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul kohaldatavaid tähtaegasid kohaldada ainult nende tehingute aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Maksete lihtsustamiseks kõikide klientide jaoks tuleks BIC-koodi kasutada ainult siis, kui seda on tõesti vaja. Seetõttu peaksid makseteenuse pakkujad aitama kaasa hästitoimiva keskse andmebaasi väljatöötamisele, et luua teatavale IBANile vastav ainukordne BIC-kood ja lahendada juhtumid, mille puhul näiteks aluseks olev vastukäiv BBANi hierarhia tekitab olukorra, kus teatavale IBANile määratakse rohkem kui üks BIC-kood või on muul põhjusel ebaselge, milline BIC-kood tuleks teatavale IBANile määrata.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kreeditkorraldustehingu tegemiseks peab olema juurdepääs saaja kontole. Selleks et edendada kõnealuste maksevahendite kasutuselevõttu, tuleb kogu ELis kehtestada juurdepääsetavuse nõue. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks koondada ühte õigusakti kõnealune nõue ja otsearvelduste puhul kohaldatav juurdepääsetavuse kohustus, mis on juba kehtestatud määrusega (EÜ) nr 924/2009.

(8) Kreeditkorraldustehingu tegemiseks peab olema juurdepääs saaja kontole. Selleks et edendada kõnealuse makseteenuse kasutuselevõttu, tuleb kogu ELis kehtestada juurdepääsetavuse nõue. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks koondada ühte õigusakti kõnealune nõue ja otsearvelduste puhul kohaldatav juurdepääsetavuse kohustus, mis on juba kehtestatud määrusega (EÜ) nr 924/2009.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tehniline koostalitlusvõime on eeltingimus konkurentsi tagamiseks. Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul. Kui selliste maksete töötlemiseks kasutatakse mitut maksesüsteemi, peaksid kõnealused süsteemid olema koostalitlusvõimelised, nii et kõik makseteenuse pakkujad ja kasutajad saavad ELi ühtsetest euromaksetest kasu. Arvestades ettevõtlusturu eritunnustega, peab iga ettevõtjatevaheline otsearvelduste või kreeditkorralduste skeem küll vastama kõigile muudele käesoleva määruse sätetele, kaasa arvatud samade eeskirjade rakendamine piiriüleste ja riiklike tehingute puhul, kuid nõue, et osavõtjad esindaksid enamikku makseteenuse pakkujatest enamikus liikmesriikides, peab olema täidetud vaid sel määral, et makseteenuse pakkujatel, kes pakuvad ettevõtjatevahelise otsearvelduse või kreeditkorralduse teenust, peab olema osavõtjaid, kes esindavad enamikku makseteenuse pakkujatest enamikus liikmesriikides, kus niisuguseid teenuseid pakutakse.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Esmatähtis on määratleda tehnilised nõuded, millega üheselt määratakse kindlaks elemendid, mida peavad koostalitlusvõime tagamiseks järgima asjakohase juhtimiskorra kohaselt välja töötatavad ELi makseskeemid. Sellised tehnilised nõuded ei tohiks piirata paindlikkust ega innovatsiooni, vaid peaksid olema neutraalsed ja avatud võimalikele uuendustele makseturul. Kõnealuste nõuete väljatöötamisel tuleks võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste eriomadusi, eelkõige seoses maksesõnumis sisalduvate andmetega. Eelkõige otsearvelduste puhul peaksid kõnealused nõuded hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste maksevahendite vastu. Maksjal peaks olema võimalik nõuda makseteenuse pakkujalt kohustuslikku kontrolli otsearvelduste sageduse ja suuruse üle ning saajate kohta nn positiivsete ja negatiivsete nimekirjade koostamist. Muud asjaomased kasutajate õigused on juba kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivis 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul¹ ja need tuleks täiel määral tagada.

_______________

¹ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut kogu ELi hõlmavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul. Tuleb viivitamata algatada kasutajate teadlikkuse tõstmise kampaania ning teenusepakkujad ei peaks ootama kohustuslikke tähtaegu. SEPAle üleminek on liidu kodanike jaoks suur muutus, milleks nad tuleks asjakohaselt ette valmistada. Liikmesriigid, pädevad ametiasutused ja pangad peaksid andma nõutavat teavet ja vajalikku tehnilist tuge. Nad peaksid andma asjakohaste meetmete võtmisega otsustava panuse sellesse, et SEPAle üleminek oleks sujuv ja liidu kodanikele kasulik.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) SEPAle üleminek ning ühtsete maksestandardite ja -eeskirjade sisseviimine peaks põhinema liikmesriikides tundlike isikuandmete kaitset reguleerivatest siseriiklikest õigusaktidest kinnipidamisel ja liidu kodanike õiguste kaitsmisel.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Asjakohane on kehtestada tähtajad, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

(12) Selleks et võimaldada tarbijate jaoks selguse ja lihtsuse huvides kooskõlastatud üleminekut, on asjakohane kehtestada ühtne üleminekutähtpäev, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste vahelisi erinevusi, tuleks kehtestada erinevad üleminekutähtajad. Kuna ELi kreeditkorraldustel ja otsearveldustel on erinev valmisolekuaste ja kuna otsearveldus on kreeditkorraldusest keerulisem maksevahend, on üleminekul ELi otsearveldustele vaja oluliselt rohkem ressursse kui ELi kreeditkorralduste puhul.

(13) Kuigi liikmesriigiti on otsearveldus- ja kreeditkorraldusteenuste arengutase erinev, võimaldaks ühtne piisavalt pikale rakendusperioodile järgnev tähtaeg, mis laseb toimuda kõigil vajalikel protsessidel, aidata kaasa koordineeritud, ühtsele ja integreeritud üleminekule SEPAle ning ära hoida kahe kiirusega SEPA toimimist, mis põhjustaks tarbijates suuremat segadust.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Makseteenuse pakkujatel ja kasutajatel peaks olema piisavalt aega tehniliste nõuetega kohanemiseks, kuid see kohanemisperiood ei tohiks põhjendamatult edasi lükata tarbijate saadavat kasu ega karistada aktiivseid ettevõtjaid, kes on juba üle läinud SEPAle. Riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute jaoks peaksid makseteenuse pakkujad oma jaeklientidele tagama vajalikud tehnilised teenused, et kindlustada sujuv ja turvaline üleminek käesoleva määrusega ette nähtud tehnilistele nõuetele.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Komisjon peaks jälgima R-tehingute tasusid liikmesriikides. Komisjon peaks tagama, et R-tehingute tasud liikmesriikides läheneksid üksteisele aja jooksul ja et R-tehingute tasud ei erineks liikmesriikides sel määral, et puuduksid võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid makseteenuseid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem. Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid otsearveldusvahendeid, mis näivad maksekaarditehinguga väga sarnased, sest maksja kasutab müügikohas maksetehingu algatamiseks kaarti. Kuid makseskeemiks on otsearveldus. Kaarti kasutatakse ainult andmete lugemiseks, et võimaldada elektrooniliselt koostada volitus, millele maksja peab müügipunktis alla kirjutama. Niisuguseid makseteenuseid ei saa küll liigitada nišitooteks, kuid märkimisväärse tehingute mahu tõttu vajatakse selliste makseteenuste jaoks sellegipoolest üleminekuperioodi. Üleminekuperiood peaks olema piisavalt pikk, et sidusrühmad saaksid võtta kasutusele asjakohase SEPA asendaja.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt tarbijad, ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Selleks et kindlustada sujuv üleminek SEPAle, peaks saaja kehtiv volitus varasema süsteemi raames korduvaid otsearveldusmakseid vastu võtta jääma kehtima pärast käesolevas määruses sätestatud üleminekutähtpäeva ning seda tuleks käsitada maksja nõusolekuna, et makseteenuse pakkuja teostab nimetatud saaja poolt vastuvõetavad korduvad otsearveldusmaksed kooskõlas käesoleva määrusega, kui puuduvad volituste kehtivuse pikendamist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid või kliendilepingud, millega muudetakse otsearveldusvolitusi, et võimaldada nende kehtivuse pikendamist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada asjaomaseid vaidlusi.

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine ning juhuks, kui tekib muid makseteenustega seotud vaidlusi, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada selliseid maksjate, makse saajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest. Liikmesriigid, mille omavääring ei ole euro, peaksid siiski tehnilised nõuded kiiresti täitma, et luua tõeline Euroopa maksepiirkond, mis tugevdab siseturgu.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25 a) Selleks et kindlustada üldsuse laialdane toetus SEPAle, on väga oluline tagada maksjate tõhus kaitse. Maksjatel peaks olema tingimusteta õigus saada saaja poolt või kaudu algatatud tavapäraselt volitatud ja juba täidetud maksetehingu tagasimakse viivitamata kaheksa nädala jooksul pärast summa debiteerimist. Makseteenuse pakkujad peaksid maksma 10 äripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse saamist maksjale täissumma maksetehingu väärtuspäeva seisuga. Sellega seoses palutakse komisjonil teha ettepanekud direktiivi 2007/64/EÜ artiklite 62 ja 63 muutmise kohta direktiivi artiklis 87 ette nähtud 2012. aastal toimuva läbivaatamise käigus.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Liidus eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui nii maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad ELis või kui maksetehingut teeb ainult üks ELis asuv makseteenuse pakkuja.

1. Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Liidus eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste eeskirjad juhuks, kui nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad ELis või kui maksetehingut teeb ainult üks ELis asuv makseteenuse pakkuja.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide keskpankade suhtes, kui nad ei tegutse rahandusasutusena.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) makseteenuse pakkuja siseselt tehtud maksetehingud ja makseteenuste pakkujate vahel oma arvel tehtavad makstehingud;

a) makseteenuse pakkuja siseselt ja makseteenuste pakkujate vahel oma arvel tehtavad maksetehingud;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja;

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud ja suuremahuliste maksete süsteemide kaudu tehtud maksetehingud kliendi selgel taotlusel;

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine teel maksekontolt, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse riigisisese kontonumbriga (basic bank account number – BBAN)i või rahvusvahelist pangakontonumbriga (IBAN) kontolt või kontole;

c) maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmise teel maksekontolt, välja arvatud juhul, kui makse tehakse müügipunktis maksekaardi abil ja selle tulemuseks on kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt ja kontole;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt või kontole;

d) mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui nende maksetehingute tulemuseks ei ole kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt ja kontole;

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) maksetehingud, kus kantakse üle e-raha, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet)¹ artikli 2 punktis 2, välja arvatud juhul, kui niisugused tehingud toovad kaasa kreeditkorralduse või otsearvelduse.

_________________

¹ ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kreeditkorraldus” – makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;

(1) „kreeditkorraldus” – siseriiklik või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „otsearveldus” – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel;

(2)„otsearveldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel, mille maksja on andnud makse saajale või makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes teeb sellelt maksekontolt maksekäsundi;

(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes teeb sellelt maksekontolt maksekäsundi, või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekorralduse;

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „makseskeem” – maksete tegemiseks kasutatavad eeskirjad, tavad ja standardid, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt;

(7) „makseskeem” – liikmesriikide siseselt ja nende vahel maksete tegemiseks kasutatavad makseteenuse pakkujate vahel kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad, standardid ja rakendussuunised, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsearveldustehingu eest;

(12) „vahendustasu” – saaja makseteenuse pakkuja makstav tasu maksja makseteenuse pakkujale otsearveldustehingu eest;

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „mitmepoolne vahendustasu” – makseteenuse pakkujate vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel kehtestatud vahendustasu;

(13) „mitmepoolne vahendustasu” – rohkem kui kahe makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel kehtestatud vahendustasu;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) „BBAN” – maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mida saab kasutada ainult riigisiseste tehingute tegemiseks;

(14) „BBAN” – riigisisese pangakonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mida kasutatakse riigisiseste tehingute tegemiseks;

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) „IBAN” – rahvusvaheline maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

(15) „IBAN” – rahvusvaheline pangakonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616 või selle asemel kehtestatud standardiga;

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) „BIC” – kood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

(16) „BIC” – kood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 9362 või selle asemel kehtestatud standardiga;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) „ISO 20022 XML standard” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML süntaksis kooskõlas ELi selliste maksetehingute skeemide ärieeskirjade ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(17) „ISO 20022 XML standard või selle asemel kehtestatud standard” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML süntaksis kooskõlas ELi selliste maksetehingute skeemide ärieeskirjade ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1– punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) „SEPA” – ELi ala, mille piires kodanikud, ettevõtted ja muud majanduses osalejad saavad vaatamata oma asukohale teha ja vastu võtta euromakseid nii liikmesriikide territooriumil kui ka liikmesriikide vahel samadel põhitingimustel ning samade õiguste ja kohustustega;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 b) „suuremahuliste maksete süsteem” – maksesüsteem, mis on mõeldud esmajoones suuremahuliste või kiireloomuliste maksete tegemiseks seoses olulise finantsturutegevusega, nagu rahaturu või valuutaturu tehingud, samuti kommertstehingud, ning mida loetakse finantssüsteemi nõuetekohase toimimise vältimatuks tingimuseks;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 c) „jaemaksesüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on makseteenuseid töödelda, tasaarveldada või arveldada, makseteenused on enamasti ülekandeks kokku koondatud ning on enamasti väikesesummalised ja väikese tähtsusega, ning mille puhul ei ole tegu suuremahulise maksete süsteemiga;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 d) „volitus” – maksja nõusoleku ja volitamise otsene või kaudne väljendus saajale ja maksja makseteenuse pakkujale, millega saajal lubatakse algatada sissenõue maksja kindlaksmääratud maksekonto debiteerimiseks ja maksja makseteenuse pakkujal lubatakse vastavad korraldused täita;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 e) „arvelduskuupäev” – kuupäev, mil täidetakse ülekande kohustus maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel;

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 17 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 f) „sissenõudmine” – otsearveldustehingu osa alates saaja algatusest kuni maksja konto tavapärase debiteerimiseni või kuni lõpuleviimiseni tagasilükkamise, tagasisaatmise, keeldumise, tagasipööramise või tagasimakse näol.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseteenuse pakkujale, kellele on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste otsearveldus- või kreeditkorraldustehingute või mõlemat laadi tehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste otsearveldus- ja/või kreeditkorraldustehingute tegemiseks, mis on algatatud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja vahendusel.

1. Saaja makseteenuse pakkujale, kellel on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste kreeditkorraldustehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas riigisiseste ja piiriüleste maksete ühtse ja kogu ELi hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste eurodes nomineeritud kreeditkorraldustehingute tegemiseks, mille maksja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja vahendusel.

2. Maksja makseteenuse pakkujale, kellel on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste otsearveldustehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas riigisiseste ja piiriüleste maksete ühtse ja kogu ELi hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste eurodes nomineeritud otsearveldustehingute tegemiseks, mille saaja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ainult nende otsearvelduste suhtes, mis on tarbijatele kättesaadavad makseskeemi raames.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

1. Makseskeemid, mida makseteenuse pakkujad kasutavad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute tegemiseks, vastavad järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

a) eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt ning

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides.

b) skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamiku liikmesriikide üleselt ja enamikus liikmesriikides.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui maksja ega saaja ei ole tarbija, esindavad esimeses lõigus osutatud makseskeemid enamikku makseteenuse pakkujatest liikmesriikide üleselt ja liikmesriikides, kus niisugused teenused on kättesaadavad. Esimese lõigu punkti b ei tule niisuguste makseskeemide puhul kohaldada.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimene lõik kehtib uue makseskeemi loomisel, ning komisjon hindab, kas selles lõigus sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Maksesüsteemid ja vajaduse korral makseskeemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.

2. Maksesüsteemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kui on loomisel uus makseskeem, mis peaks vastama käesoleva määruse tingimustele, võib komisjon taotluse alusel vabastada selle lõike 1 esimese lõigu punkti b sätetele vastamise nõudest. Erand tehakse esialgu 36 kuuks ja seda perioodi on võimalik pikendada veel kuni 36 kuu võrra.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Käesoleva artikli kohane koostalitlusvõime peab olema saavutatud ...*, välja arvatud makseteenuste puhul, mille kohta kehtib artikli 17 lõikes 2 sätestatud vabastus.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Olulised nõuded

1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehinguid kooskõlas järgmiste nõuetega:

a) makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks IBANit olenemata sellest, kas maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis;

b) makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

c) kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekandeid, mida edastatakse protsessidevahelise dialoogi vormis või koondatud pakkfailina, kasutatakse ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

d) makseteenuse pakkuja nõustub makseteenuse kasutaja taotlusel vastu võtma makseteenuse kasutaja algatusi ...*;

e) makseteenuse pakkujad saadavad …* makseteenuse kasutaja taotlusel makseteenuse kasutajale või teevad talle kättesaadavaks maksetehingut puudutava teabe vastavalt punktile c.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes lõigetes 3–7 sätestatud nõudeid.

3. Enne esimest otsearveldustehingut edastab maksja oma IBANi. Maksja edastab oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi ainult sel juhul, kui BIC-koodi ei saa muul viisil kindlaks teha.

4. Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul ning saaja makseteenuse pakkuja edastab volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

5. Maksja võib nõuda, et tema makseteenuse pakkuja:

a) piiraks otsearveldusmaksete tegemise teatava summa või korduvusega või mõlemaga;

b) kontrolliks iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, enne kui ta debiteerib maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel, juhul kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust;

c) blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühe või mitme konkreetse saaja algatatud otsearveldused, või lubaks teha otsearveldusi, mille on algatanud ainult üks või mitu konkreetset saajat.

Kui maksja ega saaja ei ole tarbija, ei pea makseteenuse pakkujad täitma esimese lõigu punktides a, b ega c esitatud nõudeid.

6. Tagasimakseõiguse saab välistada üksnes juhul, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

a) makse volituses on esitatud

i) maksetehingu täpne summa ja

ii) korduvate otsearveldusmaksete korral nende korduvus;

b) maksja on andnud oma esialgse või uue volitusega selge nõusoleku tagasimakseõigust mitte kohaldada ning

c) otsearveldusega tasutud kaubad toimetatakse tarbijale kätte või otsearveldusega tasutud teenused osutatakse tarbijale nõuetekohaselt ja viivitusteta.

7. Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

8. Kui maksja ja tema makseteenuse pakkuja vaheline raamkokkulepe ei näe ette tagasimakseõiguse kohaldamist, kontrollib maksja, piiramata lõike 7 kohaldamist, volituses sisalduva teabe alusel iga otsearveldustehingut ja veendub enne maksja konto debiteerimist, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale ja korduvusele.

9. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kreeditkorralduste osas edastab kreeditkorralduse saaja iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

10. Lisaks käesoleva lõigetele 1–9 kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul ka lisas toodud täiendavaid tehnilisi nõudeid. Komisjonile antakse õigus võtta artikli 12 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika edusamme ja arenguid turul.

11. Makseteenuse kasutajad võivad maksja või saaja BIC-koodi mitte edastada, kui makseteenuse pakkuja saab BIC-koodi muul viisil vastavalt lisa punkti 2 alapunktile c ja punkti 3 alapunktile h kindlaks teha. Kogu ELi hõlmavas otsearvelduste skeemis osalevad makseteenuse pakkujad töötavad hiljemalt ...* välja keskse hästitoimiva andmebaasi ja ajakohastavad seda korrapäraselt, et määrata kindlaks teatavale IBANile vastav ainukordne BIC-kood ja lahendada juhtumid, mille puhul on teatavale IBANile võimalik määrata rohkem kui üks BIC-kood.

12. Kui see on maksesüsteemide tasakaalu ja nõuetekohase toimimise ohtusattumise tõttu tungivalt vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 ette nähtud menetlust.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad nõuded

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad üleminekutähtajad

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

1. Hiljemalt …* tehakse kreeditkorraldused vastavalt artikli 4 a lõigetes 1 ja 3 ning lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Hiljemalt …* tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning artikli 4 a lõigetes 1 ja 2 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

_________________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid, võtnud arvesse ja hinnanud oma kodanike ettevalmistatuse ja valmisoleku astet, kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja või makseteenuse pakkujad võivad kokkuleppel liikmesriigi SEPA nõukoguga kokku leppida lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühemas tähtajas.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Artiklis 6 sätestatud tingimusi kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes alates 1. novembrist 2012.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. Maksja ja saaja makseteenuse pakkujad ei kehtesta mingeid tasusid andmete lugemise protsessile, millest saadakse andmed maksetehingute jaoks, mis on müügipunktis algatatud maksekaardiga või mida teostatakse maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5 a

Volituste kehtivus ja tagasimakseõigus

Saaja kehtiv volitus varasema süsteemi raames enne artikli 5 lõikes 2 osutatud kuupäeva korduvaid otsearveldusmakseid vastu võtta jääb pärast seda kuupäeva kehtima ning kujutab endast maksja nõusolekut, et makseteenuse pakkuja teostab nimetatud saaja poolt vastuvõetavad korduvad otsearveldusmaksed kooskõlas käesoleva määrusega, kui puuduvad otsearveldusvolituste kehtivust pikendavad siseriiklikud õigusaktid või kliendilepingud.

Tavapärane volitus võimaldab teha tingimusteta tagasimakseid ja tagasimakstava maksetehingu kuupäeva seisuga tagasimakseid, kui need on ette nähtud kehtiva volituse raamistikus, mis hõlmab SEPA-eelseid raamistikke, kuid ei ole nendega piiratud.

Maksjal on tingimusteta õigus saada makseteenuse pakkujalt viivitamata saaja poolt või kaudu algatatud ja juba täidetud volitatud maksetehingu tagasimakse.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) korra eesmärk on tõhusalt kanda kulud osapoolele kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid ja eesmärki kaitsta tarbijaid;

a) korra eesmärk on tõhusalt kanda kulud osapoolele, kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid ja tagades, et maksjalt ei võeta ennetavat tasu. Saaja makseteenuse pakkuja või maksja makseteenuse pakkuja võivad R-tehingu tasusid mõnele konkreetsele maksjale edastada üksnes makseteenuse pakkuja poolt selle maksjaga seoses kantud kulude põhjal.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Erandid

1. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavalt kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

3. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, teatab ta sellest komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Teavitamise nõuded

1. Selleks et tagada tehingute standardimise ning IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise aktsepteerimine liidu kodanike poolt, korraldavad liikmesriigid ja makseteenuse pakkujad spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust ja selgitada asjakohaselt seda, millised on süsteemi eelised ning tagajärjed riigisisestele ja rahvusvahelistele tehingutele.

2. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkujad hõlbustaksid üleminekut oma klientide jaoks, eelkõige IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise osas, kasutades selleks läbipaistvat teabepoliitikat.

3. Makseteenuse pakkujad esitavad läbipaistvuse ja tarbijakaitse huvides tarbijatele selget ja mõistetavat teavet R-tehingute tasude kohta.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädevad asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädevad asutused …*. Nad teatavad komisjonile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010** alusel asutatud Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pädevad asutused teostavad tõhusat kontrolli määruse täitmise üle ja võtavad kõik vajalikud meetmeid, et tagada määruse täitmine.

4. Pädevad asutused teostavad tõhusat kontrolli määruse täitmise üle ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada määruse täitmine. Euroopa Pangandusjärelevalve abistab riikide pädevaid asutusi, kui see on asjakohane, ning edendab koostööd ja vastastikust õppimist.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest [12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Liikmesriigid kehtestavad …* eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ...* ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud karistusi ei kohaldata tarbijate suhtes.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused, kui see on asjakohane, või loovad uued asutused.

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused, kui see on asjakohane, või loovad uued asutused.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutused …*. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult tarbijate või mikroettevõtjate suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest sätetest hiljemalt ...*.

_____________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Juhtimine

Võimaluse korral kohaldatakse liidu meetodit. Samas taotletakse läbi aktiivse kaasamise, konsultatsioonide ja SEPAle ülemineku täieliku läbipaistvuse sidusrühmade isevastutust pakkumise ja nõudluse poolel. Nii makseteenuse pakkujaid kui ka kasutajaid võrdsetel alustel esindav SEPA nõukogu tagab eelkõige sidusrühmade aktiivse kaasamise, aitab kaasa lõppkasutajate piisavale teavitamisele SEPA protsessist ja teostab SEPA protsessi rakendamise üle järelevalvet.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

1 a. Komisjonile delegeeritakse artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volitused viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu koostab komisjon aruande delegeeritud volituste kasutamise kohta. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

1 b. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

3. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 a lõike 4 ja artikli 5 lõikega 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja tagasivõtmise põhjustele.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kiirmenetluse korras vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamise vajadust.

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamise vajadust.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 12 b lõikes 3 osutatud menetluse korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

__________________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. ...* kestva üleminekuperioodi jooksul osutab makseteenuse pakkuja oma jaeklientidele riigisiseste maksetehingute jaoks tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad neil konverteerida BBANi tehniliselt ja turvaliselt vastavaks IBANiks asjaomase makseteenuse pakkuja kaudu.

_____________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artikli 3 sätteid 31. oktoobriks 2014. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2013, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

1. Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad makseteenuseid euro vääringus ja asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad euro vääringus makseteenuseid pakkudes artikli 3 sätteid ...*. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele pärast ...** ja enne ...***, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

*** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne [kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest – sisestada konkreetne kuupäev], täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul 31. oktoobriks 2016. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2015, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni …* selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavast kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 2 on liikmesriikidel kuni ...* lubatud võimaldada oma pädevatel asutusel kohaldada erandit erinõude suhtes kasutada artikli 4 a lõike 1 punktis c sätestatud XML 20022 standardit või selle asemel kehtestatud standardit makseteenuse kasutaja suhtes, kes algatab või saab krediitkorralduse või otsearvelduse alusel üksikülekandeid, mis on edastamiseks kokku koondatud. Samas on makseteenuse pakkujad võimalikule erandile vaatamata alati kohustatud täitma artikli 4 a lõike 1 punktis c sätestatud kohustusi, kui makseteenuse kasutaja sellist teenust taotleb.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni …* selliste maksetehingute suhtes, mis on teostatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 d. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 2 a ja 2 b sätestatud erandit, teatab ta sellest kreeditkorralduste ja otsearvelduste kohta komisjonile hiljemalt…*. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõikidest järgnevatest muudatustest erandi kohaldamises.

___________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – punkt -1 (uus)

Määrus (EÜ) nr 924/2009

Artikkel 3 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt [...] välismaksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus siseriiklike maksete eest.”

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 18 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 924/2009

Artikkel 5 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a. Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Liikmesriigid vabastavad 1. jaanuarist 2010 makseteenuse pakkujad riigisisesest arvelduspõhisest aruandluskohustusest esitada oma klientide [...] maksetehingute kohta maksebilansistatistikat.”

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.

(1) Lisaks artiklis 4 a sätestatud olulistele nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis.

välja jäetud

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekande, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutatakse ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Kui andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peaksid maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessi viia läbi elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümberkodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute erikäitlemise korral.

(f) Kui vajalikud andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peaksid maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessi viia läbi elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümber kodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute erikäitlemise korral.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 1 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) Makseskeemidega ei kehtestata kreeditkorraldus- ja otsearveldustega tehtavate maksete alammäära.

(g) Makseskeemidega ei kehtestata kreeditkorraldus- ja otsearveldustega tehtavate maksete alammäära, kuid nullväärtusega tehinguid nad töötlema ei pea.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Kreeditkorralduste saaja edastab iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) maksja nimi ja/või maksja konto IBAN;

(i) maksja nimi või kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud ja maksja on nõus, siis maksja konto IBAN. Maksja konto IBANit ei teatata saajale automaatselt.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v a) vajaduse korral saaja tunnuskood;

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt v b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v b) vajaduse korral saajaga seotud kolmanda isiku nimi;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt v c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v c) vajaduse korral kreeditkorralduse eesmärk;

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt v d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v d) vajaduse korral kreeditkorralduse eesmärgi liik;

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut.

välja jäetud

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul. Saaja makseteenuse pakkuja saadab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

välja jäetud

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Maksjal on võimalus nõuda, et makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga.

välja jäetud

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja maksja taotlusel iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) Maksjal on võimalus nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühelt või mitmelt konkreetselt saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt.

välja jäetud

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

välja jäetud

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt g – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv) maksja nimi;

(iv) võimaluse korral maksja nimi;

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt g – alapunkt xii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(xii a) vajaduse korral otsearvelduse eesmärk;

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – punkt 3 – alapunkt g – alapunkt xii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(xii b) vajaduse korral otsearvelduse eesmärgi liik.

[1] ELT C 155, 25.5.2011, lk 1.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjon avaldas käesoleva määruse ettepaneku 16. detsembril 2010. Ettepaneku eesmärk on luua eurodes osutatavate makseteenuste siseturg (ühtne euromaksete piirkond – SEPA), kus ei ole erinevust piiriüleste ja riigisiseste maksesüsteemide vahel. Euroopa makseturgude integreerimine peaks tooma olulist majanduslikku kasu, sest see suurendab konkurentsi ja innovatsiooni, vähendab maksetega kaasnevaid kulusid tarbijatele ja ettevõtetele ning muudab piiriülesed maksed sama lihtsaks kui siseriiklikud maksed. Mõjuhinnangus märgitakse, et kuue aasta jooksul võiks Euroopa majandus sellest võita 100–300 miljardit eurot.

SEPA käivitati algselt eelkõige turupõhise projektina. Samas kujutab ta endast olulist poliitikaalgatust, mida on pidevalt toetanud eriti Euroopa Parlament, komisjon ja Euroopa Keskpank. ELi hõlmavad kreeditkorralduste ja otsearvelduste skeemid töötas välja ja rakendas Euroopa Maksenõukogu, mis on Euroopa pangandussektori loodud koordineeriv ja otsuseid tegev organ. jaanuaril 2008 käivitati SEPA kreeditkorraldus, millele järgnes SEPA otsearvelduse käivitamine 2. novembril 2009. Uutele skeemidele üleminek on siiski toimunud aeglaselt: kaks aastat pärast SEPA kreeditkorralduse käivitamist, 2010. aasta oktoobris, tehti ainult 9,3 % kõigist kliiring- ja arveldusmehhanismide töödeldud tehingutest SEPA kreeditkorralduse vormis; SEPA otsearvelduste osakaal oli umbes üks protsent.

Selleks et tagada õigeaegne üleminek, nõutakse õigusaktis ülemineku tähtaja sätestamist. Eelkõige on just Euroopa Parlament nõudnud oma kahes resolutsioonis (2009. aasta märtsis ja 2010. aasta märtsis), et SEPA vahenditele üleminekuks seataks selge, asjakohane ja siduv tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. detsember 2012. Raportöör on sellele üleskutsele reageerides soovitanud suhteliselt kiiret tähtaega, sest vastasel juhul oleks olukord varakult muutuste tegijatele ebaõiglane.

Komisjoni kavandatavas määruses sätestatakse, et riiklikud kreeditkorralduste ja otsearvelduste elektroonilised makseskeemid kaotatakse vastavalt 12 ja 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Need asendatakse üle liidu kehtivate skeemidega. Määruses nõutakse teatavate ühtsete standardite ja tehniliste nõuete kasutamist, nagu rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardi (ISO 20022 XML) kasutamist kõikide eurodes tehtavate pangakontomaksete puhul ELis. Raportöör on arvamusel, et ülemineku lihtsustamiseks peaks olema vaid üks tähtaeg. Nimetatud tähtaeg peaks olema 2 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist, et anda üleminekuks piisavalt aega ka nendes liikmesriikides, kus üleminek on kulgenud aeglaselt. Üks tähtaeg lihtsustaks ka avalikkuse teavitamist ja tõhustaks vajalike teabekampaaniate läbiviimist.

Komisjonil peaksid olema delegeeritud volitused tehniliste nõuete muutmiseks, kuid raportöör on viinud paljud oluliseks peetavad nõuded lisast määruse põhiteksti ning piiranud sellega delegeerimise ulatust. Delegeeritud volituste kasutamisel eeldatakse komisjonilt konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, nagu SEPA nõukogu, SEPA ekspertrühm jt.

Kuna skeemiga kaasneb nõue, et skeemis osaleb enamik makseteenuse pakkujaid enamikust liikmesriikidest, võib eeldada, et paralleelseid konkureerivaid skeeme, mille nõudeid teenuseosutajad peaksid järgima, ei teki palju.

Otsearveldusi käsitlevad uued tarbijakaitse sätted tulenevad tegelikult sellise põhimudeli valikust, mille järgi volitused on saajal ja makset vastuvõtval pangal ning mitte maksjal või makset sooritaval pangal. Raportöör on seisukohal, et nimetatud valik ei ole õige, kuid kuna see on juba tehtud, siis peavad tarbijad tundma end maksja volituste süsteemilt saaja volituste süsteemile üleminekul nõuetekohaselt kaitstuna.

Mitmepoolsete vahendustasude küsimus on keeruline. Komisjon teeb ettepaneku ainult kulupõhiste R-tehingute tasude kehtestamiseks, kui makse tegemisest keeldutakse, kui makse saadetakse tagasi või pööratakse tagasi. Raportöör on püüdnud leida kompromissi ja teinud ettepaneku jätkata mitmepoolsete vahendustasude kasutamist tehingute puhul pikema üleminekuperioodi jooksul, nii et automaatsed mitmepoolsed vahendustasud oleksid samad kõikides liikmesriikides ja väheneksid pidevalt. Võib arvata, et rangelt kulupõhised R-tehingute mitmepoolsed vahendustasud muutuvad samuti nii, et on lõpuks kõikides liikmesriikides samad ning võrdsed tingimused makseteenuste pakkujate vahel on tagatud.

Teatavad üleminekuperioodid on vajalikud, kuid raportöör on seisukohal, et need peaksid olema võimalikult lühikesed. Näiteks on Saksamaa ELV (Elektronisches Lastschrift Verfahren) ühekordne otsearveldus, mis sooritatakse kaarti kasutades, et anda volitamiseks vajalikud põhiandmed. Tegelikult ei pruugi paljud tarbijad teada, et kaupluses kaarti kasutades sooritavad nad otsearveldusmakse. Raportöör on kindel, et konkurents maksesektoris suureneb ka käesoleva määruse tõttu ning et see alandab maksetasusid, nii et kolme aasta pärast on võimalik muuta nii niši- kui ka ELV-maksed SEPAga ühilduvaks või leida asjakohane SEPA asendaja.

Määrus ei käsitle seda, kuidas maksed algatatakse, vaid nende aluseks olevaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi. On siiski selge, et määrusest tuleks välja jätta suuremahulised maksed, tagades samal ajal, et makseid, mida tuleks töödelda kui tavalisi SEPA makseid, ei töödeldaks suuremahuliste maksete süsteemi kaudu.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (16.6.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Evelyne Gebhardt

LÜHISELGITUS

Tõhusad ja turvalised maksesüsteemid on esmatähtsad siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja majandustehingute tegemiseks. Sellega seoses on eurodes osutatavate makseteenuste siseturu (ühtne euromaksete piirkond – SEPA) loomine äärmiselt oluline ja seda tuleb silmas pidada. SEPA kreeditkorraldus käivitati 28. jaanuaril 2008. SEPA otsearvelduse käivitamine oli teine oluline teetähis SEPA rakendamisel ELi skeemide abil. Kui SEPAt rakendatakse täielikult, pakub see olulist kasu ja kokkuhoidu kogu Euroopa majandusele.

Samas on Euroopa Liitu hõlmavad elektroonilised maksevahendid veel kaugel sellest, et asendada riiklikke makseid. Vajadus viia ellu praeguste Euroopa maksesüsteemide standardimine, viies nad üle IBANi ja BICiga rahvusvahelisse menetlusse, on küsitav. Senise aeglase SEPA-le ülemineku tõttu leiavad aga kõik sidusrühmad üha enam, et õiguslikult siduva tähtaja kehtestamine võib olla projekti edukaks lõpuleviimiseks vajalik. Seetõttu tuleb seada üleminekutähtajad eurodes tehtavate otsearvelduste ja kreeditkorralduste jaoks, et saavutada makseturu täielik lõimumine. Sellega seoses tuleks makseteenuse kasutajatele ja makseteenuse pakkujatele anda piisavalt aega nende tehniliste nõuetega kohanemiseks, et tähtaegadest kinni pidada. Tähtajad tuleks kehtestada nii, et ülemineku elluviimiseks oleks piisavalt aega. Asjakohaseks peetakse kreeditkorralduste puhul 36 kuu pikkust perioodi ja otsearvelduste puhul 48 kuu pikkust perioodi pärast määruse jõustumist.

SEPA-le üleminek mõjutab kasutajaid, sealhulgas kodanikke ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, viies praeguse süsteemi üle ühtsetele ELi pangakontonumbritele (IBAN ja BIC). Eelkõige ei tohi tarbija rolli selles protsessis kahjustada. Oluline on, et pangandussektor seda üleminekut hõlbustaks. Pankadelt tuleks nõuda üldsuse teadlikkuse suurendamiseks spetsiifiliste ja ulatuslikke teavituskampaaniate läbiviimist, et muuta arusaadavamaks eelkõige IBANi ja BICi numbrite koostamine. Lisaks peaksid pangad tagama klientidega suhtlemisel läbipaistva teabepoliitika. Neid meetmeid peetakse äärmiselt olulisteks selleks, et lihtsamate ja turvaliste Euroopa Liitu hõlmavate maksesüsteemide elluviimine oleks sujuv ja nõuetekohane ning Euroopa kodanikud muutuseid aktsepteeriksid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul.	(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et valmistada tarbijaid aegsasti ja nõuetekohaselt ette üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele üleminekuks. Eelkõige peaksid kõnealust üleminekut hõlbustama pangad, viies üldsuse teadlikkuse suurendamiseks läbi spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid ning tagades klientidega suhtlemisel teabepoliitika läbipaistvuse. Asjakohane ja ulatuslik teabepoliitika on vältimatult vajalik selleks, et saada heakskiit eelkõige tarbijaid puudutavatele suurtele muudatustele.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Asjakohane on kehtestada tähtajad, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.	(12) Selleks et võimaldada tarbijate jaoks selguse ja lihtsuse huvides kooskõlastatud üleminekut, on asjakohane kehtestada ühtne üleminekutähtaeg, mis ajaks kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste vahelisi erinevusi, tuleks kehtestada erinevad üleminekutähtajad. Kuna ELi kreeditkorraldustel ja otsearveldustel on erinev valmisolekuaste ja kuna otsearveldus on kreeditkorraldusest keerulisem maksevahend, on üleminekul ELi otsearveldustele vaja oluliselt rohkem ressursse kui ELi kreeditkorralduste puhul.	välja jäetud
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Makseteenuse pakkujatel ja kasutajatel peaks olema piisavalt aega tehniliste nõuetega kohanemiseks, kuid see kohanemisperiood ei tohi põhjendamatult edasi lükata tarbijate saadavat kasu ega karistada aktiivseid ettevõtjaid, kes on juba üle läinud SEPA maksesüsteemile. Riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute jaoks peaksid makseteenuse pakkujad oma jaeklientidele tagama vajalikud tehnilised teenused, et kindlustada sujuv ja turvaline üleminek käesoleva määrusega ette nähtud tehnilistele nõuetele.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Komisjon jälgib R-tehingute tasusid liikmesriikides. Komisjon tagab, et R-tehingute tasud liikmesriikides läheneksid üksteisele aja jooksul ja et R-tehingute tasud ei oleks liikmesriikides erinevad sel määral, et puuduksid võrdsed tingimused.
Selgitus
Aja jooksul peaksid R-tehingute tasud lähenema kõige tõhusama makseteenuse pakkuja tegelikele käitlemisega seotud kuludele. Samal ajal peaks komisjon jälgima seda, kas R-tehingute tasude erinevused liikmesriikide vahel seavad ohtu võrdsed võimalused piiriüleste tehingute puhul.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.	(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.
Selgitus
Enamikku neist toodetest võib kirjeldada nišitoodetena, kuid mitte kõiki. Mõnes liikmesriigis kasutatakse spetsiifilisi otsearveldusvahendeid, mis on maksekaarditehinguga väga sarnased ja millega tehtavate tehingute maht on üsna märkimisväärne. Mõlemal juhul on vaja üleminekuperioodi.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.	(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt tarbijad, ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada asjaomaseid vaidlusi.	(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega.	(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Kooskõlas ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korra kohta.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest.	(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest. Euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid peaksid siiski tehnilised nõuded kiiresti täitma, et luua tõeline Euroopa maksepiirkond, mis tugevdab siseturgu.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja;	b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud;
Selgitus
SEPA hõlmab standardseid makseid ja seda ei tohiks laiendada suuremahuliste maksete süsteemi kuuluvatele (tarbijate) tehingutele.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad olulised tehnilised nõuded
	1. Makseteenuse pakkujad teostavad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehinguid kooskõlas järgmiste nõuetega:
	a) makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis;
	b) makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;
	c) kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekandeid, mida edastatakse protsessidevahelise dialoogi vormis või koondatud pakkfailina, kasutatakse ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;
	d) makseteenuse pakkuja nõustub artiklis 5 vastava makseteenuse kohta nimetatud kuupäevaks vastu võtma makseteenuse kasutaja algatusi punktis c osutatud kujul, kui makse kasutaja seda soovib;
	e) makseteenuse pakkujad saadavad makseteenuse kasutajale või teevad talle kättesaadavaks …* maksetehingut puudutava teabe punktis c osutatud kujul, kui makse kasutaja seda soovib.
	2. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes järgmisi nõudeid:
	a) maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut;
	b) saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul ning saaja makseteenuse pakkuja edastab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul;
	c) maksja võib:
	i) nõuda, et tema makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga; või
	ii) nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühe või mitme konkreetse saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt;
	d) tagasimakseõiguse saab välistada üksnes juhul, kui makse volituses määratakse kindlaks
	i) maksetehingu täpne summa ja selle võimalik korduvus; ning
	ii) maksja selge nõusolek selle kohta, et tagasimakseõigust ei kohaldata;
	e) kui ei kohaldata tagasimakseõigust (ilma et see piiraks punkti d kohaldamist), kontrollib maksja makseteenuse pakkuja iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel;
	f) nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik ning otsearvelduseks nõusoleku andmise menetlus kooskõlastatakse maksja ja tema makseteenuse pakkuja vahel.
	3. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kreeditkorralduste osas edastab kreeditkorralduse saaja iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.
	4. Lisaks käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3 kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul ka lisas toodud täiendavaid tehnilisi nõudeid. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 12 kohaselt lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika edusamme ja arenguid turul.
	Kui see on maksesüsteemide stabiilsuse ja nõuetekohase toimimise ohtusattumise tõttu tungivalt vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 ette nähtud menetlust.
	* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad nõuded	Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad üleminekutähtajad
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.	1. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused ja otsearveldused vastavalt artiklis 4 a ja lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja.	3. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid kehtestada kas kreeditkorralduste või otsearvelduste või nende mõlema puhul lühema üleminekutähtaja.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui maksja on enne lõikes 1 sätestatud või lõikest 3 tulenevat tähtaega andnud loa kreeditkorralduste tegemiseks vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, läheb makseteenuse pakkuja automaatselt SEPA kreeditkorraldustele üle mingeid tasusid kehtestamata.
Selgitus
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Kui maksja on enne lõikes 2 sätestatud või lõikest 3 tulenevat tähtaega andnud saajale volituse võtta vastu korduvaid otsearveldusmakseid vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, läheb makseteenuse pakkuja automaatselt SEPA otsearveldustele üle mingeid tasusid kehtestamata.
Selgitus
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) kui tarbijatelt võetakse seoses R-tehingutega mis tahes tasusid, ei ületa kõnealused tasud kulusid, mille eest tarbija on otseselt vastutav. Seetõttu ei võeta maksjalt tasusid R-tehingute eest, mis tulenevad ebapiisavatest vahenditest maksja kontol enne, kui otsearvelduse maksetähtaeg on käes;
Selgitus
Maksja peaks maksma mitmepoolset vahendustasu üksnes juhul, kui R-tehing on tingitud asjaolust, et tema kontol ei olnud otsearvelduse maksetähtajal piisavalt vahendeid. Muud R-tehingud ei ole tõenäoliselt maksja põhjustatud. Muudel osapooltel ei tohiks olla võimalust võtta maksjalt tasu selliste R-tehingute eest, mis ei ole maksja põhjustatud.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	välja jäetud
Erandid
1. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavalt kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.
2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.
3. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, teatab ta sellest komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Teavitamise nõuded
	1. Selleks et tagada tehingute standardimise ning IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise aktsepteerimine liidu kodanike poolt, viivad liikmesriigid ja pangad läbi spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust ja selgitada asjakohaselt seda, millised on süsteemi eelised ning tagajärjed riigisisestele ja rahvusvahelistele tehingutele.
	2. Liikmesriigid nõuavad, et pangad hõlbustaksid üleminekut oma klientide jaoks, eelkõige IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise osas, kasutades selleks läbipaistvat teabepoliitikat.
	3. Pangad esitavad läbipaistvuse ja tarbijakaitse huvides tarbijatele selget ja mõistetavat teavet R-tehingute tasude kohta.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või riiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riiklike õigusaktide alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena.	1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või riiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riiklike õigusaktide alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena. Pädevad asutused on sõltumatud asutused, mis tegutsevad kõikide sidusrühmade, kaasa arvatud lõppkasutajate nimel, et tagada võrdsed tingimused kõikidele kreeditkorralduse ja otsearvelduse pakkujatele, sealhulgas ka uutele pakkujatele.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Et tagada käesolevas määruses sätestatud tehniliste nõuete aktsepteerimine liidu kodanike ja ettevõtjate poolt, korraldavad need ametiasutused teavituskampaaniaid avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks.
Selgitus
Ametiasutustel on avalikkuse teavitamisel oluline roll, kuna paljudes liikmesriikides teostavad nad üle 50% kõikidest kreeditkorraldustest.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.	1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte.
Selgitus
Viiakse kooskõlla artikliga 4 a (uus).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Selgitus
Viiakse kooskõlla artikliga 4 a (uus).
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.	2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 14 lõikes 1 osutatud menetluse korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.
Selgitus
Kooskõlas ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korra kohta.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.	Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.
	* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Selgitus
Kavandatav üleminekutähtaeg otsearvelduste puhul on 4 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (artikli 5 lõige 2); aruanne selle kohaldamise kohta esitatakse üks aasta hiljem.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 17 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artiklis 5 osutatud kuupäevani kestva üleminekuperioodi jooksul osutab makseteenuse pakkuja oma jaeklientidele riigisiseste maksetehingute jaoks tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad neil konverteerida BBANi tehniliselt ja turvaliselt vastavaks IBANiks asjaomase makseteenuse pakkuja kaudu.
Selgitus
Makseteenuse pakkujad peaksid tagama vajaliku tehnilise toe, et kindlustada tarbijate sujuv ja turvaline üleminek IBANile ja BICile.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne [kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest – sisestada konkreetne kuupäev], täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.	2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [36 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 4 sätteid sama ajavahemiku jooksul nagu euroalaga varem liitunud riigid.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.	(1) Lisaks artiklis 4 a sätestatud olulistele tehnilistele nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis.	välja jäetud
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.	välja jäetud
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekande, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutatakse ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.	välja jäetud
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 2 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Kreeditkorralduste saaja edastab iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.	välja jäetud
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) maksja nimi ja/või maksja konto IBAN;	i) maksja nimi;
Selgitus
Mõnedes Euroopa riikides loetakse pangakontonumber eriti tundlike isikuandmete hulka ja seda võib kolmandale isikule edastada üksnes piiratud juhtudel. Pidades silmas pettuse ohtu, ei tohiks maksja konto IBANit kunagi saajale automaatselt ja ilma maksja nõusolekuta edastada.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut.	välja jäetud
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul. Saaja makseteenuse pakkuja saadab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.	välja jäetud
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Maksjal on võimalus nõuda, et makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga.	välja jäetud
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja maksja taotlusel iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) Maksjal on võimalus nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühelt või mitmelt konkreetselt saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt.	välja jäetud
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 – alapunkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.	välja jäetud

MENETLUS

Pealkiri	Eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilised nõuded ja määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmine
Viited	KOM(2010)0775 – C7-0434/2010 – 2010/0373(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 18.1.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 18.1.2011
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Evelyne Gebhardt 10.2.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	24.5.2011
Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Lara Comi, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Phil Prendergast, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Simon Busuttil, Cornelis de Jong, Marielle Gallo, María Irigoyen Pérez, Konstantinos Poupakis, Olle Schmidt

MENETLUS

Pealkiri	Eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilised nõuded ja määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmine
Viited	KOM(2010)0775 – C7-0434/2010 – 2010/0373(COD)
EP-le esitamise kuupäev	16.12.2010
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 18.1.2011
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 18.1.2011	JURI 18.1.2011
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	JURI 28.2.2011
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Sari Essayah 21.9.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	28.2.2011	20.4.2011	15.6.2011
Vastuvõtmise kuupäev	11.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 3 10
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Edward Scicluna, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Thijs Berman, Herbert Dorfmann, Ismail Ertug, Sari Essayah, Knut Fleckenstein, Ashley Fox, Jens Geier, Sophia in ‘t Veld, Danuta Jazłowiecka, Krišjānis Kariņš, Olle Ludvigsson, Theodoros Skylakakis, Gianluca Susta, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Pablo Zalba Bidegain
Esitamise kuupäev	6.9.2011

Õigusteave - Privaatsuspoliitika