RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud)

27.9.2011 - (KOM(2010)0784 – C7‑0030/2011 – 2010/0387(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sven Giegold
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 214 KB)
• ERR01 (DOC - 50 KB)

Muudatusettepanekud

• 001-003 (PDF - 81 KB)
• 001-003 (DOC - 44 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud)

(KOM(2010)0784 – C7‑0030/2011 – 2010/0387(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0784),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0030/2011),

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1],

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 25. märtsi 2011. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0314/2011),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Seoses alaliste üksuste käsitlemisega võib liikmesriikidel olla vaja määrata kooskõlas asutamislepingu põhimõtetega ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksureeglitega arvestades tingimused ja õigusaktid siseriikliku maksude laekumise tagamiseks ja siseriiklike seaduste täitmisest kõrvalehoidmise takistamiseks.	(9) Seoses alaliste üksuste käsitlemisega võib liikmesriikidel olla vaja määrata kooskõlas asutamislepingu põhimõtetega ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksureeglitega arvestades tingimused ja õigusaktid siseriikliku maksude laekumise tagamiseks ja siseriiklike seaduste täitmisest kõrvalehoidmise takistamiseks ning alamaksustamise ja maksustamata jätmise äärmuslike vormide ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ei maksusta sellist kasumit või	a) ei maksusta sellist kasumit, kui see on maksustatud tütarettevõtja asukohariigis ettenähtud ettevõtte tulumaksu määra ulatuses, mis ei ole madalam kui 70 % liikmesriikides kohaldatavast keskmisest seadusega ettenähtud ettevõtte tulumaksu määrast, või
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) maksustab sellist kasumit, lubades samal ajal emaettevõtjal ja alalisel üksusel tasumisele kuuluvast maksusummast maha arvata selle äriühingu tulumaksu osa, mis on seotud selle kasumiga ning makstud tütarettevõtja ja mis tahes neile alluva tütarettevõtja poolt tingimusel, et äriühing ja tema allühing vastavad igal tasandil artiklis 2 toodud määratlusele ning vastavad tasumisele kuuluva maksusumma piires artiklis 3 sätestatud nõuetele.	b) maksustab sellist kasumit ettenähtud ettevõtte tulumaksu määra ulatuses, mis ei ole madalam kui 70 % liikmesriikides kohaldatavast keskmisest seadusega ettenähtud ettevõtte tulumaksu määrast, lubades samal ajal emaettevõtjal ja alalisel üksusel tasumisele kuuluvast maksusummast maha arvata selle äriühingu tulumaksu osa, mis on seotud selle kasumiga ning makstud tütarettevõtja ja mis tahes neile alluva tütarettevõtja poolt tingimusel, et äriühing ja tema allühing vastavad igal tasandil artiklis 2 toodud määratlusele ning vastavad tasumisele kuuluva maksusumma piires artiklis 3 sätestatud nõuetele.

• [1]  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

Riikide majandustel olev suur surve nõuab parlamentidelt loovust, et püüda eelarved uuesti tasakaalu saada. See ei ole tingitud mitte ainult finantskriisi puhkemisest. Riigivõla ja eelarvepuudujäägi jätkusuutmatult kõrge tase ning süvenev sotsiaalne ebavõrdsus kõigis Euroopa ühiskondades eeldavad samuti kaugeleulatuvaid algatusi.

Kuigi siseturg on Euroopa projekti lahutamatu osa, piirab see samas liikmesriikide sõltumatust, eelkõige maksustamise valdkonnas. Ühise siseturu loomine ettevõtjate ja tarbijate huvides oli peaaegu kõigi ettevõtete maksustamist käsitlevate ELi direktiivide vastuvõtmise põhiargument. Riikide seadusandjatele jätkuvalt absoluutset maksustamisalast sõltumatust nõudva ideoloogia taustal ilmnesid väga kahjulikud mõjud kahjuks järjest selgemalt.

Iseseisva otsustamise võimalused pidevalt vähenesid, kapitali liikumine ELis muutus aga lihtsamaks.

Maksukonkurents ELis on nüüdseks viinud liikmesriigid avaliku sektori poliitikas liikumisruumi osas ummikseisu. Sellest tulenevalt alanes ELi keskmine ettevõtte tulumaksumäär 44%-lt 1980. aastal 35%-ni 1995. aastal ja lõpuks 23,2%-ni 2010. aastal.[1] Jätkusuutlikuma ja sotsiaalselt integreerituma ühiskonna saavutamine muutub aga väga raskeks, kui kapitali ja kasumi liigutamine on ühtedele väga lihtne ja tulus, teistele aga võimatu.

Isikute ja kogu Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtjate suhtes kohaldatakse erinevaid riiklikke maksusüsteeme. Maksubaasi riiklik kaitsmine on peaaegu alati ebaseaduslik ja ettevõtjate topeltmaksustamise vastu võideldakse kahepoolsete kokkulepete ning ühenduse õigusaktidega. Selleks et teha lõpp võidujooksule madalaima ettevõtte tulumaksu saavutamise eesmärgil ja seda suundumust muuta, on vaja ELi ühtset lähenemisviisi.

Seetõttu on nõukogu direktiivi eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta vaja praegu põhjalikult muuta. Direktiivi eesmärk on hõlbustada rahvusvahelisi ettevõtjate ühinemisi. Seetõttu püütakse sellega kaotada dividenditulu topeltmaksustamine:

Olukorras, kus emaettevõtja saab oma ühenduse tõttu tütarettevõtjaga kasumit, peab emaettevõtja asukohariik kas hoiduma sellise kasumi maksustamisest või lubama sellist kasumit maksustades emaettevõtjal tasutavast maksust maha arvata selle osa tütarettevõtja poolt makstud ettevõtte tulumaksust, mis seondub nimetatud kasumiga.

Selle sätte tõttu sai Euroopa-sisene soodsamate eeskirjade otsimine maksuplaneerimise seisukohalt väga oluliseks. Liikmesriikide ja investorite vahel algas võistlus peakorterite asukoha valiku üle. Nn emaettevõtjate ja tütarettevõtjate direktiivi lihtne kodifitseerimine ei lahenda järjest pakilisemaks muutuvaid probleeme, mis on seotud pikaajalise mittemaksustamise ja isegi topeltmittemaksustamisega.

Ühtlasi tekitab küsimusi ka see, et (Euroopa) rahvusvahelise ettevõtja väljaspool EL-i asuva tütarettevõtja teenitud kasum jõuab ühisturule, kasutades ära teatud riiklikke maksusüsteeme, mis soodustavad selliseid kapitalivoogusid kolmandate riikide kapitali ainult väga leebelt või üldse mitte maksustades. Sellised kasumid tulevad tavaliselt maksuparadiisidest ja põhinevad loasüsteemide siirdehindadel (nt intellektuaalomandi õiguste kasutamise eest makstavad litsentsitasud). Kui kasumilt on algselt tasutud nii madal maks, võib kasumi viia mujale ELis ja mis tahes muus liikmesriigis asuvasse emaettevõtjasse, ilma et seda kunagi ELis maksustataks.

Erijuhtum on Šveits, mis jäi Šveitsi-ELi kahepoolsest lepingust tulenevalt direktiivi kohaldamisalasse.[2] Eespool kirjeldatu kehtib ka siin. Šveitsi tütarettevõtjate poolt ELi emaettevõtjatele makstavad dividendid ei kuulu maksustamisele või neid saab maksudest maha arvata kõikjal ELis. Riik jääb kaotajaks rahvusvahelistele ettevõtjatega võrreldes, kes ei maksa enam oma õiglast osa sotsiaalsete vajaduste rahastamiseks. Seetõttu tuleb rakendada nõuet, et kui väljamineva rahavoo maksustamine ei ole lubatud, tuleb sissetuleva rahavoo suhtes kohaldada minimaalselt 25%-list maksumäära.

Need juhtumid näitavad, et direktiiv peab sisaldama tugevamaid kuritarvitamise vastaseid sätteid. Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate makstavad sissetulevad dividendid tuleb viia direktiivi kohaldamisalasse selliselt, et oleks võimalik kehtestada miinimumnõuded, millega piiratakse maksubaasi nõrgestamist ELi ettevõtjate poolt.

On vaja ka täiendavaid meetmeid topeltmittemaksustamise vastu võitlemiseks. Komisjon avaldas hiljuti ettepaneku ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[3]. Aga see meede võib anda tulemusi mõlemas aspektis: piirata ettevõtte tulumaksust hoidumise võimalusi ELis, samuti kergendada ettevõtjatele eeskirjade järgimisest tulenevat koormust, kui eeskirju kohaldada esiteks kohustuslikult kõigi piiriüleselt tegevate ELi ettevõtjate suhtes ja teiseks võtta kasutusele ühine maksu alammäär võrdse maksubaasi alusel.

• [1]  Allikas: Maksustamissuundumused Euroopa Liidus, 2010. aasta väljaanne (Taxation trends in the European Union, 2010 edition).
• [2]  Võrdle ELi ja Šveitsi vahelise lepingu artiklit 15 hoiuste intresside maksustamist käsitleva nõukogu direktiiviga 2003/48/EÜ, milles sätestatud meetmed on samaväärsed, ELT L 385/30, 29.12.2004.
• [3]  KOM(2011)0121.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref.: D(2011)16256

Ms Sharon BOWLES

Chair of the Committee on Economic and Monetary Affairs

ASP 10G201

Brussels

Subject:        Proposal for a directive of the Council on the common system of taxation applicable in the case of parent companies and subsidiaries of different Member States (recast)

                    (COM(2010)0784 - C7-0030/2011 - 2010/0387(CNS))

Dear Madam,

The Committee on Legal Affairs, which I am honoured to chair, has examined the proposal referred to above, pursuant to Rule 87 on Recasting, as introduced into the Parliament's Rules of Procedure.

Paragraph 3 of that Rule reads as follows:

"If the committee responsible for legal affairs considers that the proposal does not entail any substantive changes other than those identified as such in the proposal, it shall inform the committee responsible.

In such a case, over and above the conditions laid down in Rules 156 and 157, amendments shall be admissible within the committee responsible only if they concern those parts of the proposal which contain changes.

However, if in accordance with point 8 of the Interinstitutional Agreement, the committee responsible intends also to submit amendments to the codified parts of the proposal, it shall immediately notify its intention to the Council and to the Commission, and the latter should inform the committee, prior to the vote pursuant to Rule 54, of its position on the amendments and whether or not it intends to withdraw the recast proposal.

Following the opinion of the Legal Service, whose representatives participated in the meetings of the Consultative Working Party examining the recast proposal, and in keeping with the recommendations of the draftsperson, the Committee on Legal Affairs considers that the proposal in question does not include any substantive changes other than those identified as such in the proposal and that, as regards the codification of the unchanged provisions of the earlier acts with those changes, the proposal contains a straightforward codification of the existing texts, without any change in their substance.

In conclusion, after discussing it at its meeting of 22 March 2011, the Committee on Legal Affairs, by 17 votes in favour and no abstentions[1], recommends that your Committee, as the committee responsible, proceed to examine the above proposal in accordance with Rule 87.

Yours faithfully,

Klaus-Heiner LEHNE

Encl.: Opinion of the Consultative Working Party.

MENETLUS

Pealkiri	Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem (uuesti sõnastatud)
Viited	KOM(2010)0784 – C7-0030/2011 – 2010/0387(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	25.1.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 3.2.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 3.2.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Sven Giegold 15.2.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	24.5.2011	31.8.2011
Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Udo Bullmann, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Olle Schmidt, Marianne Thyssen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pervenche Berès, Thijs Berman, David Casa, Herbert Dorfmann, Saïd El Khadraoui, Sari Essayah, Sophia in ‘t Veld, Mojca Kleva, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Gianni Pittella, Andreas Schwab
Esitamise kuupäev	27.9.2011

• [1]  The following Members were present: Klaus-Heiner Lehne, Tadeusz Zwiefka, Luigi Berlinguer, Françoise Castex, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Jiří Maštálka, Kurt Lechner, Angelika Niebler, Jan Philipp Albrecht, Eva Lichtenberger, Sajjad Karim.