Menetlus : 2011/2082(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0318/2011

Esitatud tekstid :

A7-0318/2011

Arutelud :

PV 13/10/2011 - 3
CRE 13/10/2011 - 3

Hääletused :

PV 13/10/2011 - 6.3
CRE 13/10/2011 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0436

RAPORT     
PDF 192kWORD 152k
30.9.2011
PE 466.976v02-00 A7-0318/2011

Käibemaksu tulevik

(2011/2082(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: David Casa

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

käibemaksu tuleviku kohta

(2011/2082(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut käibemaksu tuleviku kohta (KOM(2010)0695),

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2010)1455),

    võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (KOM(2008)0394),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245),

–   võttes arvesse PriceWaterhouseCoopersi uuringut, mis käsitleb nüüdisaegsete tehnoloogiate ja/või finantsvahendajate abil käibemaksu kogumise parandamisele ja lihtsustamisele suunatud alternatiivsete meetodite teostatavust,

–   võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi(1),

–   võttes arvesse OECD suuniseid käibemaksu neutraalsuse kohta,

–   võttes arvesse komisjoni trükist „Maksusuundumused ELis” (2010. a väljaanne),

–   võttes arvesse OECD väljaannet „Tarbimismaksu suundumused aastal 2010”,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2008. aasta raportit maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0318/2011),

A. arvestades, et ELi praegust käibemaksusüsteemi, mis on kehtinud 17 aastat, on peetud ajutiseks süsteemiks, millelt tuleks ettenähtud ajal uuele süsteemile üle minna; arvestades, et komisjoni rohelises raamatus sisalduv uus algatus on üksnes tõenäoliselt pika, raske ja keeruka protsessi algus ja selle õnnestumine sõltub liikmesriikide tegelikust soovist luua lihtsam, kindlam ja tõhusam käibemaksusüsteem, mis oleks läbipaistvam ja mille aluseks oleks liikmesriikide vahel subsidiaarsuse põhimõtte alusel toimuv tihe koostöö ja parimate tavade vahetamine;

B.  arvestades, et ühise käibemaksusüsteemi eesmärk on edendada siseturgu, sest see on ELi konkurentsivõime säilitamiseks ülitähtis vahend;

C. arvestades, et 99% Euroopa Liidu ettevõtjatest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

D. arvestades, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” abil soovib Euroopa Liit ühtse turu võimaluste ja eeliste kaudu VKEde majanduskasvu edendada;

E.  arvestades, et VKEde suhtes kohaldatavad käibemaksust vabastamise künnised on liikmesriigiti erinevad ja neid kohaldatakse ainult ühe konkreetse liikmesriigi tasandil;

F.  arvestades, et OECD tunnistab, et kogu maailmas toimub üleminek otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ning käibemaksusüsteemide osatähtsus suureneb pidevalt; arvestades, et ka parlament tunnistab seda suundumust, kui rõhutab samal ajal, et otsene maksustamine on maksusüsteemi progressiivsuse jaoks; arvestades, et ka OECD juhib tähelepanu sellele, et käibemaksu tõhusus on OECD riigiti erinev, mis tähendab, et käibemaksu tõhusamaks muutmisel on palju arenguruumi; arvestades, et käibemaksu tõhustamise meetmetega peaks kaasnema pettusevastased meetmed ja meetmed, mille eesmärk on selgitada asjaomaste tagajärgede analüüsi põhjal võimalusi finantstehingute käibemaksuvabastuse kaotamiseks, võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv CNS/2007/0267;

Üldised kaalutlused

1.  kiidab praeguse käibemaksusüsteemi ülevaatamist ja reformimist käsitleva komisjoni rohelise raamatu heaks ning nõustub sellega, et laiaulatuslik käibemaksusüsteem peaks vähendama kasutajate tegevuskulusid ja ametiasutuste halduskulusid maksupettusega võitlemisel, mis on suureks koormaks riikide rahandussüsteemidele ja tarbijatele;

2.  rõhutab, et arvestades liikmesriikide suuri kaotusi, mis võivad ulatuda 100 miljardi euroni, peab käibemaksusüsteemi pettusekindlaks muutmine olema peamine prioriteet; erilist tähelepanu tuleb pöörata niinimetatud karussellpettusele; tuletab meelde Bowlesi raporti (A6-0312/2008) üksikasjalikke soovitusi, mis kehtivad endiselt ja mida tuleks viivitamata rakendada;

3.  märgib, et sellised määratlused nagu „sotsiaalne heaolu” ja „sotsiaalsed põhjused”, millega määratletakse käibemaksuvabu või vähendatud käibemaksumääraga teenuseid, on väga ebamäärased, sest neid kehtestavad riiklikud kohtud liikmesriikide seaduste alusel ja seetõttu kujutavad need alalist konkurentsi moonutamise ohtu;

4.  leiab, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul seisavad liikmesriigid dilemma ees: maksundusalase piirikontrolli kaotamist 1993. aastal ei ole asendatud liikmesriikide vahelise piisava koostööga; märgib, et seetõttu on liikmesriigid kaotanud suure osa potentsiaalsest käibemaksutulust ja muudest maksutuludest, sest mõned seadusekuulekad ettevõtjad võivad hoiduda ühtse turuga liitumast ja petturid kasutavad praegust killustatud käibemaksusüsteemi ära;

5.  kutsub seetõttu liikmesriike üles jätkama usaldusel, läbipaistvusel ja riikide maksuametite vahelisel koostööl põhinevate suhete arendamist ja looma maksundusalaseid partnerlusi ettevõtetega, kes tegelevad tasumata maksude sissenõudmisega maksuasutuste jaoks;

6.  nõuab, et komisjon töötaks maksupettusevastase võitluse tõhustamiseks välja kooskõlastatud strateegia, sest käibemaksupettused kahjustavad ühenduse finantshuve;

Käibemaksusüsteemi kujundamine, maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad

7.  kutsub liikmesriike üles liikuma laiaulatusliku käibemaksusüsteemi poole; peale selle rõhutab, et praeguses finantskeskkonnas esineb suuri probleeme ja otseselt maksustamiselt kaudsele üleminekust üksi majanduskeskkonna stabiilsuse tagamiseks ei piisa; nõuab seetõttu õiglaste alternatiivsete sissetulekuallikate leidmist;

8.  rõhutab, et otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ülemineku kaalumisel tuleb üksikasjalikult uurida selle tagajärgi liikmesriikide piirkondade autonoomiale;

9.  tuletab meelde, et üks käibemaksu olulisemaid omadusi on neutraalsuse põhimõte, ning seetõttu tuleks ettevõtted võimalikult suures ulatuses käibemaksu kogumisest vabastada; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid tagama, et kõiki äritehinguid maksustatakse niivõrd kui see on võimalik ja erandeid kohaldatakse piiratult, tagades ühtlasi, et sarnaseid kaupu ja teenuseid koheldakse käibemaksuga maksustamisel sarnaselt; rõhutab, et olenemata formaadist tuleks näiteks kõiki raamatuid, ajalehti ja ajakirju käsitleda ühtemoodi, mis tähendab, et allalaaditavate ja voogedastatavate raamatute, ajalehtede ja ajakirjade suhtes tuleks kohaldada sama käibemaksu mis füüsilistel kandjatel raamatute suhtes, ning et erinevaid piiriüleseid transporditeenuseid tuleks olenemata transpordiviisist ühtmoodi käibemaksuga maksustada; märgib, et kui käibemaksuvabastus siseturu nõuetekohast toimimist ei takista, tuleks liikmesriikidele jätta õigus kohaldada maksuvabastust piiratud sotsiaalsete ja kultuuriliste kriteeriumide alusel;

10. nõuab kõikide ELi-siseste piiriüleste reisijatevedude suhtes transpordiliigist sõltumata ühtlustatud standardi või vähendatud käibemaksumäära kohaldamist ning käibemaksu mahaarvamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade kehtestamist;

11. on seisukohal, et müügiviisist (internetis või väljaspool internetti) olenemata peab kultuurikaupade ja -teenuste käibemaksumäär peab olema ühesugune; on seisukohal, et selline ühtlustamine aitaks kaasa e-kaubanduse arengule ja pakuks tarbijatele kultuuri- ja haridushüvesid, edendades samal ajal kiiresti kasvava digitaalsektori arengut;

12. märgib, et transpordisektoris esineb turumoonutusi, sest mõni transpordiliik, nagu bussi- ja rongitransport, kuulub käibemaksuga maksustamisele, kuid mõni on maksukohustusest vabastatud; märgib, et see loob ebavõrdsed võimalused, kuna kõik transpordiliigid konkureerivad samade piiriüleste transporditeenuste osutamiseks;

13. rõhutab neutraalsuse põhimõtte alusel, et olenemata formaadist tuleks kõiki raamatuid käsitleda käibemaksu seisukohast võrdsena; selgitab, et see tähendab seda, et allalaaditavate ja voogedastatavate raamatute suhtes tuleks kohaldada sama käibemaksu mis füüsilistel kandjatel raamatute suhtes;

14. nõuab, et koostataks roheline käibemaksustrateegia, mille raames kehtestataks keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele alandatud käibemaksumäärad, mis tasakaalustaks kauba või teenuse hinnas kajastamata välismõjudest tulenevat ebaausat konkurentsi;

15. rõhutab, et neutraalsuse tagamiseks peaks nendelt kaupadelt ja teenustelt tasutav käibemaks, mida kasutatakse maksustatavaks majandustegevuseks, olema mahaarvatav; märgib, et praegusel ajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise eeskirjad keerukad ja põhjustavad ettevõtetele probleeme seoses nende tegevuse eesmärgi (kohaldamisala), teenuse liigi (maksuvabastus) ja teenuse olemusega (mahaarvamine);

16. märgib piiriüleste ühendusesiseste tehingutega seoses, et praeguse käibemaksusüsteemi puhul ei täideta enam liikmesriikide esialgset kohustust rakendada päritolukoha põhimõtet, sest liikmesriikides puudub kõnealuse põhimõtte rakendamiseks vajalikule koostööle poliitiline toetus;

17. nõustub seega komisjoni ettepanekuga status quo tunnistamise ja sihtliikmesriigi põhimõtte suunas liikumise kohta; leiab, et nii kaupade kui ka teenuste tarbimise asukohal põhineval käibemaksusüsteemil oleks ilmselt perspektiivi ja selle analüüsimist tuleks jätkata; liikmesriikidel tuleb sellist süsteemi täiendada hästitoimivate koondsüsteemide rakendamisega; rõhutab, et käibemaksu koondsüsteemide kasutuselevõtmine alates 1. jaanuarist 2015 peab olema jätkuvalt üheks ELi olulisematest prioriteetidest;

18. arvestades suundumust harilike käibemaksumäärade ühtlustumise poole, kutsub liikmesriike üles harilike määrade erinevusi veelgi väiksemaks muutma; tunnistab, et liikmesriikidele tuleks anda õigus määrata käibemaksumäärasid vastavalt sellele, milline tähtsus käibemaksul eelarves on;

19. palub komisjonil esitada 2012. aasta detsembri lõpuks ettepanek piiriülese maksustamise lihtsustamiseks;

20. rõhutab, et mittetulundusorganisatsioonid on Euroopas demokraatia, majanduskasvu ja jõukuse edendamisel väga olulised ja kasulikud; palub komisjonil teha ettepanek mehhanismi kohta, mis võimaldaks kodanikuühiskonda tugevdada soovivatel liikmesriikidel vabastada käibemaksust kõik mittetulundusorganisatsioonide tegevused ja tehingud või enamik neist; rõhutab, et mehhanismi tuleks kohaldada vähemalt väiksemate mittetulundusorganisatsioonide suhtes;

21. palub liikmesriikidel leppida 2012. aasta jaanuariks kokku ühiste kaupade ja teenuste loetelus, mille suhtes tuleks kohaldada maksuvabastust või maksumäära vähendamist;

22. kutsub liikmesriike tegema tihedat koostööd käibemaksukomiteega, et jõuda kokkuleppele asjakohase õigusterminoloogia ühise tõlgendamise suhtes, sest vastasel korral jääksid Euroopa tasandil kõik teised kaubad ja teenused toetusõigustest ilma;

23. palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule raport, mis sisaldab liikmesriikide ja käibemaksukomitee järelduste alusel koostatud siduv loetelu ühistest kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib käibemaksudirektiivi raames kohaldada vähendatud maksumäära või maksuvabastust;

Bürokraatia vähendamine

24. kutsub liikmesriike üles haldustavasid paremini koordineerima ja ühtlustama, keskendudes parimatele tavadele, ja rakendama meetmeid, mis komisjon 2009. aastal välja pakkus, et vähendada ELi käibemaksualastest õigusaktidest tingitud halduskoormust, vähendades eelkõige käibemaksudeklaratsioonide esitamise sagedust, lihtsustades ekspordi suhtes käibemaksuerandi kohaldamisel vajalike tõendite esitamist, kaotades „nulltasemel” ELi-sisesed müügiloendid, suurendades kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava suunistega e-riigi lahenduste kasutamist – eriti käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks –, kaotades intressi- ja trahvimaksed käibemaksult, mis on seotud vormipuudustega, juhul kui iseseisev juriidiline üksus ei ole põhjustanud kõnealusele liikmesriigile käibemaksutulu saamata jäämist, ning kaaludes kogu ELis ühtse käibemaksumäära tagastamise menetluse, käibemaksukohuslase numbri ja käibemaksu elektroonilise registreerimise süsteemi kasutuselevõtmist;

25. kiidab heaks digitaalset siseturgu käsitleva uuringu; nõuab komisjonilt digitaalsete allkirjade koostoimimisvõime parandamist, et luua õiguslik raamistik turvaliste elektroonilise sertifitseerimise süsteemide tunnustamiseks, ning palub kaaluda elektroonilist allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamist ja laiendamist, et vähendada ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust; rõhutab elektroonilise isikutuvastamise ja elektroonilise autentimise vastastikuse tunnustamise vajadust kogu ELis;

26. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2010. aastal võeti ELis kasutusele uus käibemaksutagastuse süsteem; palub, et komisjon teavitaks parlamenti hiljemalt 2012. aasta juuliks uue süsteemi rakendamise tulemustest ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest; rõhutab, et uued eeskirjad tuleb korrapäraselt läbi vaadata kindlustamaks, et need pakuvad piisavat kaitset pettusekatsete vastu;

27. kutsub komisjoni üles esitama mõistliku aja jooksul ettepanekut võtta piiriüleste tehingute hõlbustamiseks ja ettevõtete kulude vähendamiseks kasutusele standardne Euroopa arve (paberarve ja elektrooniline arve), mis põhineb keeleliselt neutraalsel mallil ja mis võiks sisaldada sellist teavet, nagu täielik nimi ja aadress, käibemaksukohuslase numbri registreerimise ja sulgemise kuupäev, kontserni käibemaksuinfo;

28. kutsub liikmesriike ja komisjoni koostöös ettevõtjatega üles komisjoni tegevuskava kriitiliselt hindama, et saavutada parema õigusloome tegevuskava põhiprioriteet, st vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25%; märgib, et on selge, et nõukogu on juba võtnud vastu või arutab komisjoni käibemaksu tegevuskava nende meetmete vastuvõtmist, millel on suurim potentsiaalne mõju; märgib, et ülejäänud meetmed võivad vähendada veidi ettevõtjate halduskoormust ELis, aga ei pruugi tuua kasu kogu ELis;

29. rõhutab, et e-riigi lahendusi tuleb ulatuslikumalt kasutada ja toetada ja seda eelkõige käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks;

30. kutsub liikmesriike üles leppima ELi tasandil lühikeses / keskpikas plaanis kokku standardsetes maksimaalsetes käibemaksukohustustes, mida liikmesriigid võivad ettevõtetele kehtestada; kutsub liikmesriike üles koostöös ettevõtjatega uurima käibemaksukohustusi ja haldustavasid ning määratlema põhilised ettevõtlust segavad tegurid praeguses käibemaksusüsteemis, vahetama ideid ja häid tavasid selle lihtsustamiseks, selguse suurendamiseks, halduskoormuse ja kaubandustõkete vähendamiseks;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma käibemaksust vabastamise künnist VKEde jaoks kogu ELis viisil, mis vähendaks kulusid, hõlbustades laiemat juurdepääsu siseturule;

32. palub komisjonil kaaluda hoolikalt mittetulundusorganisatsioonide käibemaksubürokraatia edasist vähendamist; rõhutab, et käibemaksusüsteem peaks olema paindlikum liikmesriikidele, kes soovivad võtta julgeid meetmeid, et leevendada nende organisatsioonide käibemaksualast halduskoormust;

Käibemaksu kogumise tõhusus

33. nõustub komisjoniga, et käibemaksu kogumise tõhusust tuleb parandada, et vähendada käibemaksulõhet, piirata pettusevõimalusi ning et kaitsta heauskseid kauplejaid käibemaksupettuste eest; rõhutab, et rahanduspettuste vastu võitlemine Euroopa Liidus on prioriteet, ning õhutab liikmesriike, Europoli, Eurojusti ning Euroopa Pettusevastast Ametit tegema otsesemat koostööd; peale selle nõuab, et selgitataks mõisteid ja määratlusi, nagu „kohapealne tarbijariik” ning „ettevõtte asukohariik”;

34. rõhutab, et ühendusesiseste käibemaksupettustega seotud piiriülest kriminaaljälitustegevust tuleb liikmesriikides parandada ning kõnealuse valdkonna aruandluse ja riskide kohta tuleb rohkem teavet anda;

35. rõhutab, et kõnealuste pettustega seotud tõhusate piiriüleste juurdluste ja pettuste eest kohtumõistmise võimaldamiseks tuleb ELi õigusaktides kasutusele võtta käibemaksupettuse skeemi ehk käibemaksu-karussellpettuse − mis on käibemaksupettuse levinuim vorm − terviklik ja ühtne määratlus ning ühtlustatud halduskaritused;

36. märgib, et käibemaksupettuste ulatuse kohta puudub täpne hinnang; nõuab tungivalt, et käibemaksupettuste täpseks hindamiseks töötataks välja vahend, mille abil oleks võimalik ka asjaomaseid liikmesriikidevahelisi võrdlusi teha;

37. rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema tõhusamat ja ladusamat koostööd, teabevahetust tuleb paremini kontrollida ning kohalike maksuametite vahel peab olema rohkem otsekontakte ühise interneti teabeportaali näol, sest nii saavad liikmesriigid üksteist paremini aidata; kutsub tungivalt üles tõhustama õigusalast koostööd liikmesriikide õigusasutuste, Eurojusti, Europoli ja OLAFi vahel;

38. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid ühenduse pettusevastaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning tegema puuduste kõrvaldamiseks selle protsessi raames liikmesriikidega koostööd;

39. kutsub komisjoni üles tagama, et hiljuti (2010. aasta novembris) loodud EUROFISC annaks liikmesriikidele piiriüleste käibemaksupettuste uurimisel praktilist lisandväärtust, ning andma parlamendile korrapäraselt aru EUROFISCi toimimisest ning need aruanded üldsusele kättesaadavaks tegema;

40. rõhutab, et uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste suurema kasutusega saab käibemaksupettusi oluliselt vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks käibemaksuteabe vahetamise süsteemi veelgi tõhusamaks, lühendades andmete kogumise ja salvestamise aega ning laiendaks andmetele otsest juurdepääsu;

41. leiab siiski, et arutelu käibemaksu kogumise viiside üle on käesoleval etapil praegustest eeskirjadest ja menetlustest tulenevate puuduste ja probleemide järel teisejärguline, ning et praegusel etapil tuleks eelkõige tegeleda ühtlustamise puudumise, menetluste standardimise ja keeleliste takistuste vähendamise probleemiga; samuti tuleb vähendada võimalust süsteemis pettusi korraldada;

42. juhib tähelepanu sellele, et vaja on Euroopa organit, kes tegeleks ühese tõlgendamisega ja kellelt liikmesriigid saaksid ühise maksumetoodika ja käibemaksueeskirjade võrdse kohaldamise vallas selgeid vastuseid;

43. tuletab meelde, et rahvusvahelised ettevõtjad suudavad probleemidega, mis tulenevad ülemaailmsest äritegevusest, enamasti toime tulla, kuid maksuametitel sageli samasugusel tasemel ekspertteadmisi ei ole; toonitab seega, et koostöö tuleb kujundada selliselt, et ausaid osalejaid oleks võimalik petturitest eristada ja muuta süsteem arusaadavaks mõlemale poolele;

44. leiab, et piiratud käibemaksuandmebaas (koos standardse auditifailiga(3)) on koos sertifitseeritud maksukohustuslase mudeliga komisjoni uuringus hetkel käsitletavatest käibemaksu kogumise mudelitest kõige paljulubavamad, sest neid rakendatakse juba edukalt mõnes liikmesriigis, ja on tõestatud, et need suurendavad käibemaksu kogumise tõhusust;

Õiguskord

45. leiab, et äriringkonnad vajavad selgeid käibemaksueeskirju, mis suurendavad õiguskindlust ja liikmesriikidepoolse ühetaolise tõlgenduse tõenäosust; samuti leiab, et kehtivad nõukogu direktiivid sisaldavad ebaselgeid sätteid, mis suurendavad eri tõlgenduste võimalikkust, ning seetõttu tekkiv keerukas käibemaksusüsteem takistab piiriülest tegevust ja põhjustab tarbetut halduskoormust; on seisukohal, et käibemaksueeskirjad ei tohiks kahjustada muid ELi poliitikavaldkondi, nagu jätkusuutlikkus;

46. kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama ühtlustamise taset alljärgneval viisil:

–       kasutama võimalikult palju direktiivide asemel määrusi, sest need tagavad otsese ühtlustamise ja õiguskindluse;

–       või lubama komisjonil anda liikmesriikide enamuse(4) nõusolekul rakendusotsuste kujul välja „ühine ELi käibemaksueeskirjade kogumik”, muutes käibemaksukomitee rolli;

–       algatama ELi tasandil riikliku rakendusprotsessi ühtlustamise ja kooskõlastamise protsessi, andes komisjonile tugevama rolli;

–       kaasama üldiselt sidusrühmi ja ettevõtteid käibemaksualaste õigusaktide koostamise ja rakendamise protsessi nii ELi kui ka riikide tasandil, kaasates eriti väliseksperte käibemaksukomitee töösse ELi tasandil;

47. leiab, et ettevõtjatel on vaja selgeid ja üheselt mõistetavaid ELi käibemaksueeskirju, et toetada piiriülest tegevust, minimeerida halduskoormust ja seega ka ettevõtjate kulusid; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama kvaliteeti ja selgust alljärgneval viisil:

–       viima läbi seadusandlike ettepanekute toetamiseks kõikehõlmavad ja kvaliteetsed mõjuhindamised, milles osalevad ka ELi ettevõtjad;

–       suhtlema läbirääkimiste ajal ja rakendusetapis riikide tasandi ettevõtjatega;

–       toetama nõukogu määrustega nõukogu direktiive valdkondades, kus see annaks selgust juurde;

–       andma korrektset, õigeaegset ja kättesaadavat teavet ja nõu riiklike eeskirjade kohta, sealhulgas ka ELi tasandil, eriti valdkondades, kus kohtlemine ei ole ühetaoline;

–       otsima tehnoloogilisi võimalusi teabe levitamiseks kogu ELis; vahetama parimate tavade ideid ja meetodeid ELi foorumis või käibemaksukomitees;

–       kaasama ettevõtjad näiteks välisekspertidena, et toetada käibemaksukomitee tegevuse aspekte ELi tasandil;

–       suurendama üldisemalt ettevõtjate osalemist protsessides, kasutades seejuures teadmisi, mida ettevõtjad on tasustamata maksukogujatena tegutsedes ja iga päev ühendusesiseseid tehinguid tehes kogunud;

0

0 0

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)

ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.

(3)

Nagu on määratletud / soovitatud OECD suunistes.

(4)

Euroopa Komisjoni 25. juunil 1997. aastal KOM(97) 325-s tehtud ettepaneku kohaselt.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Käibemaks on liikmesriikide riigieelarves oluline tuluallikas. Käibemaksusüsteemil, mis põhineb Euroopa tasandil vastu võetud ja riiklikul tasandil rakendatavatel õigusaktidel, on mitu puudust, mille tagajärjel ei saa käibemaksusüsteem täiesti tõhusalt toimida ega tõelise ühtse turu nõudeid täita.

1. detsembril 2010. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu käibemaksu tuleviku kohta. Rohelise raamatu eesmärk on algatada kõigi sidusrühmadega laiaulatuslik arutelu praeguse käibemaksusüsteemi hindamise üle ja selle üle, kuidas tugevdada maksu sidusust ühtse turuga ja tulu tootmise võimet, vähendades samas maksu kogumise kulusid.

Konkreetsemalt käsitleb roheline raamat piiriüleste tarnete maksustamist ja ka teisi põhiküsimusi, mis puudutavad maksuneutraalsust, ühtse turu jaoks vajalikku ühtlustamise määra ja bürokraatia vähendamist, tagades samas liikmesriikidele käibemaksutulud.

Raportöör on pidanud nõu eri sidusrühmadega ettevõtluse valdkonnast (Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit, Eurocommerce), asjatundjatega (PriceWaterhouseCoopers ja Uus-Meremaa missioon ELi juures – kuivõrd OECD peab Uus-Meremaad käibemaksu valdkonnas parima tava valdajaks) ja kodanikuühiskonnaga (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ning majandus- ja rahanduskomisjoni aseesimees José Garcia-Margallo esindas teda 6. mail Milanos toimunud Euroopa Komisjoni käibemaksu tuleviku alasel konverentsil.

Raportöör soovib käsitleda oma raporti piiratud mahus käibemaksu alljärgnevat nelja tahku, mis peegeldavad komisjoni nõupidamisel käsitletud ja sidusrühmade tõstatatud probleeme.

Käibemaksusüsteemi kujundamine

Sarnaselt Euroopa Parlamendi varasemate õigusloomega seotud resolutsioonidega toetab raportöör komisjoni kava liikuda laiaulatuslikuma käibemaksusüsteemi suunas, nagu seda määratleb OECD. See peaks hõlmama oma tarbeks tootmisega / allhankega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise probleemi lahendamist, samuti tarneahelate varjatud käibemaksu probleemi lahendamist, kus ettevõtted, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, tarnivad käibemaksukohustuslikele ettevõtetele.

Raportöör tuletab ühtlasi meelde, et üks käibemaksu põhiomadusi on neutraalsuse põhimõte. Tõsiasja tõttu, et käibemaks on lõpptarbimise maks, ei peaks ettevõtted käibemaksu koormust kandma. Seetõttu peavad liikmesriigid põhimõtteliselt tagama, et kõiki äritehinguid maksustatakse ja sarnaseid kaupu ja teenuseid koheldakse käibemaksustamisel sarnaselt.

Piiriüleste ühendusesiseste tehingute osas jagab raportöör komisjoni, mitme liikmesriigi ja paljude käibemaksustamise ala töötajate ning sidusrühmade hinnangut, et päritolumaa põhimõte, milleks liikmesriigid olid kohustunud ja mida on minevikus toetanud nii komisjon kui ka Euroopa Parlament, ei ole teostatav peamiselt liikmesriikide poliitilise toetuse puudumise tõttu.

Seetõttu nõustub raportöör komisjoni algatusega tunnistada status quo’d ja võtta kasutusele sihtliikmesriigi põhimõte. Käibemaksusüsteem, mis põhineb nii kaupade kui ka teenuste saaja asukohal, on ilmselt paljutõotav tee, mida tuleb edasi uurida ja analüüsida. Seda tuleb täiendada hästitoimivate koondsüsteemide rakendamisega liikmesriikides, et vältida mitmekordset käibemaksukohustuslasena registrisse kandmist, maksu kogumisega seotud kulude suurenemist ja rahavoogude negatiivset mõju rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele. Hästitoimivad koondsüsteemid on sihtliikmesriigi-põhise käibemaksusüsteemi eluliselt tähtis ja loomulik osa.

Bürokraatia vähendamine

Raportöör soovib keskenduda sellele punktile, et selgitada välja valdkonnad, kus saab kergesti bürokraatiat vähendada, eriti seal, kus võiks saada lähiperspektiivis n-ö kiireid võite nii ettevõtetele kui ka maksuasutustele, ilma praegust süsteemi oluliselt muutmata.

Käesolevas raportis väljapakutud meetmete hulka kuuluvad:

§ aastase käibemaksu koonddeklaratsiooni ja ELi-sisese soetusloendi kaotamine;

§ käibemaksudeklaratsioonide esitamise sageduse vähendamine;

§ ekspordi käibemaksuvabastuse jaoks nõutava tõendamise vähendamine;

§ „nulltasemel” ELi-siseste soetusloendite kaotamine;

§ e-riigi lahenduste ulatuslikum kasutamine, eriti käibemaksudeklaratsioonide ja loendite elektrooniliseks esitamiseks;

§ intressi- ja trahvimaksete kaotamine käibemaksult, mis on seotud vormipuudustega, juhul kui iseseisev juriidiline üksus ei ole põhjustanud kõnealusele liikmesriigile käibemaksutulu saamata jäämist;

§ keeleliselt neutraalsel mudelil põhineva standardse Euroopa arve kehtestamine.

Raportöör kutsub kolleege üles käesolevat jaotist täiendama.

Käibemaksu kogumise tõhusus

Tõhususe suurendamiseks ja käibemaksupettuste vähendamiseks on komisjon koostanud ulatusliku uuringu, milles vaadeldakse mitmeid erinevaid käibemaksu kogumise viise.

Uuringus käsitletakse detailsemalt nelja käibemaksu kogumise mudelit.

Jagatud maksete mudel

Jagatud maksete mudeli korral tasub ostja käibemaksu kinnisele käibemaksuotstarbelisele pangakontole, mida saab kasutada ainult tarnija, et sealt tasuda käibemaksu omakorda oma tarnijate kinnisele käibemaksuotstarbelisele pangakontole. Seega kantakse käibemaks käibemaksu kogumise protsessi varases staadiumis füüsiliselt kinnisele käibemaksuotstarbelisele pangakontole maksuasutuse pangas. Kõnealune mudel võimaldab maksuasutustel jälgida ja blokeerida käibemaksuotstarbelistel pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid ja vältida võimalust, et maksukohustuslased kaovad koos neile makstud käibemaksusummadega.

Käibemaksu jälgimise keskandmebaasi mudel

Kõnealune mudel saab toimida ainult juhul, kui e-arved muudetakse kohustuslikuks kõigi ettevõtjatevaheliste tehingute puhul ja maksuasutused koguvad aktiivselt e-arvetes sisalduvaid andmeid. Selle mudeli peamiseks kulukomponendiks on maksukohustuslaste paberarvetelt e-arvetele üleminekuks vajalikud investeeringud. Täiendavad tegevuskulud hõlmavad andmete käibemaksu jälgimise keskandmebaasi ülekandmise kulu ja maksuasutuste kulusid suurte andmemahtude säilitamisel ja hankimisel.

Käibemaksuandmebaasi mudel

Selle mudeli korral loob käibemaksukohustusliku ettevõtte raamatupidamissüsteem maksu jaoks standardse auditifaili ja andmed, mida see fail sisaldab, tuleb salvestada käibemaksuandmebaasis, millele maksuametil on juurdepääs. Seda mudelit on mõnes liikmesriigis juba (osaliselt) rakendatud. Kasutus, vorm ja andmeelemendid on määratletud OECD suunises. Kõnealuste liikmesriikide kogemus näitab, et investeeringud on piiratud, sest enamik raamatupidamistarkvara tarnijaid kohandab oma rakendusi nii, et need vastaksid maksunduse otstarbeks standardse auditifaili loomise nõudele. Käibemaksuandmebaasi rakendamine iga maksukohustuslase poolt nõuaks siiski ulatuslikke investeeringuid.

Sertifitseeritud maksukohustuslase mudel

Selle mudeli korral peab maksukohustuslane vastama sertifitseerimisnõuetele ja looma sisekontrollisüsteemi. Kõnealune mudel vajaks piiratud investeeringuid maksukohustuslaselt, kelle käibemaksualase raamatupidamise süsteemid on saanud maksuasutuste heakskiidu ja kinnitatud ja/või kes juba järgivad teisi sarnaste nõuetega õigusakt, nt Sarbanes-Oxley seadust. Mudeli positiivne külg on täiendav kindlustunne, et maksukohustuslased kasutavad nõuetele vastavaid süsteeme ja riskitase väheneb. See võiks anda võimaluse suunata audititegevused maksukohustuslaste rühmadele, kes kujutavad endast kõrgemat riski. Kasu käibemaksulõhe vähendamisel on väiksem kui teiste mudelite korral.

Raportöör leiab, et arutelu käibemaksu kogumisviiside üle on käesoleval etapil teisejärgulise tähtsusega sügavamate puuduste ja probleemide lahendamise järel, mis tulenevad olemuslikult praegustest eeskirjadest ja menetlustest, eriti ühtlustamise puudumisest.

Raportöör leiab siiski, et piiratud käibemaksuandmebaasi mudel (koos standardse auditifailiga) ühendatuna sertifitseeritud maksukohustuslase mudeliga on käibemaksu kogumise mudelitest kõige paljutõotavam, sest seda rakendatakse juba edukalt mõnedes liikmesriikides ja on tõestatud, et see suurendab käibemaksu kogumise tõhusust ja selle halduskoormus ettevõtete jaoks on väike.

Õiguskord

Seadusandliku protsessi kohta arvab raportöör, et väga tähtis on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja tõhustada koostööd komisjoni, liikmesriikide ja ettevõtete vahel.

Raportööri arvates tuleks võimaluse korral direktiividele eelistada määrusi. Määrused viivad koheselt ühtlustamisele, vähendavad erinevate tõlgenduste võimalust ja loovad seega õiguskindluse, mis on ettevõtete jaoks eluliselt tähtis.

Sidusrühmade ja ettevõtetega tuleb käibemaksualaste õigusaktide koostamise ja rakendamise protsessis konsulteerida nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ja kaasata neid sellesse protsessi, et luua õiguskindlus ja tagada ühtlustatud rakendamine kogu Euroopa Liidus.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (15.7.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

käibemaksu tuleviku kohta

(2011/2082(INI))

Arvamuse koostaja: Bart Staes

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega(1),

1.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle luua terviklik käibemaksusüsteem, mis parandab praeguse süsteemi puudujääke pettustevastase kaitse osas ning on piisavalt kindel, et võidelda maksupettustega, mille tõttu kaotab EL-27 aastas hinnanguliselt 80–100 miljardit eurot, ja aitab muuta ELi ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja läbipaistvamaks;

2.  rõhutab, et ühendusesiseste käibemaksupettustega seotud piiriülest kriminaaljälitustegevust liikmesriikides tuleb parandada, nagu ka suurendada teadlikkust aruandluse ja riskide suhtes kõnealuses valdkonnas;

3.  rõhutab, et kõnealuste pettustega seotud tõhusate piiriüleste juurdluste ja pettuste eest kohtumõistmise võimaldamiseks tuleb ELi õigusaktides kasutusele võtta käibemaksupettuse skeemi ehk käibemaksu-karussellpettuse terviklik ja ühtne määratlus, mis on käibemaksupettuse levinuim vorm, ning ühtlustatud halduskaritused;

4.  märgib, et puudub täpne hinnang käibemaksupettuste ulatuse kohta; nõuab tungivalt käibemaksupettuste täpseks hindamiseks vajaliku vahendi väljatöötamist, mis võimaldaks ka asjaomaseid liikmesriikidevahelisi võrdlusi;

5.  rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema tõhusamat ja ladusamat koostööd, teabevahetust tuleb paremini kontrollida ning kohalike maksuametite vahel peab olema rohkem otsekontakte ühise interneti teabeportaali näol, sest nii saavad liikmesriigid üksteist paremini aidata; kutsub tungivalt üles tõhustama õigusalast koostööd liikmesriikide õigusasutuste, Eurojusti, Europoli ja OLAFi vahel;

6.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid ühenduse pettusevastaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning tegema puuduste kõrvaldamiseks selle protsessi raames liikmesriikidega koostööd;

7.  kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt käibemaksualaste õigusaktide lihtsustamist ja ühtlustamist, et viia sisse ühtne käibemaksuvorm ja ühtne viis kohaldatud käibemaksumäära näitamiseks, eelkõige nende kaupade ja teenuste osas, millele asjaomases liikmesriigis rakendub vähendatud käibemaksumäär, et õigusaktide kättesaadavust parandada ning tõlkida need vähemalt inglise, prantsuse ja saksa keelde;

8.  kutsub komisjoni üles tagama, et hiljuti (2010. aasta novembris) loodud EUROFISC annaks liikmesriikidele piiriüleste käibemaksupettuste uurimisel praktilist lisandväärtust, ning andma parlamendile korrapäraselt aru EUROFISCi toimimisest ning need aruanded üldsusele kättesaadavaks tegema;

9.  rõhutab, et uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste suurema kasutusega saab käibemaksupettusi oluliselt vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks käibemaksuteabe vahetamise süsteemi veelgi tõhusamaks, lühendades andmete kogumise ja salvestamise aega ning laiendaks andmetele otsest juurdepääsu;

10. tunnustab Ühendkuningriigi valitsuse õnnestunud lähenemisviisi, millega mobiilside ja arvuti riistvara sektoris kehtestati pöördmaksustamise mehhanism, et võidelda kasvava käibemaksu-karussellpettuse nähtuse vastu ja mis tõi kaasa vahetu positiivse tagajärje; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks juhtumeid, mil pöördmaksustamine on osutunud Ühendkuningriigis ja teistes liikmesriikides tõhusaks käibemaksualaste karussellpettuste vastaseks vahendiks, ning annaks nendest juhtumitest aru;

11. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks õigusaktide ettepanekuid, millega võidelda käibemaksualaste karussellpettuste vastu nende algetapis, kehtestades kogu ELis käibemaksu osas pöördmaksustamise, mis ei ole mitte ainult tõhus pettusevastane meede, vaid muudaks ka haldustoimingud tootjate ja kaubandusettevõtjate jaoks lihtsamaks; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama õigusakti ettepanekud pöördmaksustamise mehhanismi kehtestamiseks kuues kõige tundlikumas sektoris: audio ja videoseadmed, toit ja jook, arvuti riistvara, mikroprotsessorid ja nende tarvikud, mobiiltelefonid ja nende tarvikud, tekstiilkaubad ja autod; nõuab tõhusat reageerimist käibemaksupettuse probleemile ELi heitkogustega kauplemise süsteemis;

12. nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile igal aastal ülevaate liikmesriikides avastatud ja karistatud rohkem kui 100 000 eurot hõlmavate käibemaksupettuste juhtumite kohta, sealhulgas andmed seaduslike järelmeetmete, karistuste ja rahaliste sanktsioonide kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Cozzolino, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Iliana Ivanova, Bogusław Liberadzki, Monica Luisa Macovei, Aldo Patriciello, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Søren Bo Søndergaard

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thijs Berman, Zuzana Brzobohatá, Derk Jan Eppink, Christofer Fjellner, Salvador Garriga Polledo, Monika Hohlmeier, Marian-Jean Marinescu, Jan Mulder

(1)

ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (2.9.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

käibemaksu tuleviku kohta

(2011/2082(INI))

Arvamuse koostaja: Iliana Ivanova

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et võttes arvesse vananeva ühiskonna mõju tööturule, hoiustamistavadele ja tarbimisharjumustele ning järgnevate aastate riiklikele kulutustele, ning arvestades ELis valitsevat majandus- ja finantskriisi olukorda, tuleks otsese ja kaudse maksustamise tasakaalu arutada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; rõhutab sellele vaatamata, et fiskaalpoliitilised otsused, isegi kui need on ELi tasandil kooskõlastatud, peavad siiski jääma liikmesriikide tasandile; on seetõttu seisukohal, et kindlam ja tõhusam käibemaksusüsteem, mis on praegu makromajanduspoliitika keskne element, on edaspidi veelgi vajalikum;

2.  väljendab sügavat muret toimuvate ühendusesiseste käibemaksupettuste ja -kuritegude ning nendega seotud rahapesu pärast, mis õõnestavad siseturu nõuetekohast toimimist ning mille tõttu kaotatakse igal aastal 60–100 miljardit eurot; on seisukohal, et strateegia, sealhulgas IT-vahendite väljatöötamine kõnealuste probleemidega võitlemiseks võiks olla väga kasulik vahend, mille abil vältida riigikassa suurt tulude kaotust ning sotsiaal- ja töövaldkonna õigusaktide rikkumist;

3.  rõhutab, et arvestades liikmesriikide suuri kaotusi, mis võivad ulatuda 100 miljardi euroni, peab käibemaksusüsteemi pettusekindlaks muutmine olema peamine prioriteet; märgib, et erilist tähelepanu tuleb pöörata nn karussellpettusele; tuletab meelde Bowlesi raporti (A6-0312/2008) üksikasjalikke soovitusi, mis peavad endiselt paika ja mida tuleks viivitamata rakendada;

4.  palub komisjonil esitada ettepanekud käibemaksupettuste probleemi lahendamiseks ilma siseturu nõuetekohast toimimist või liikmesriikide fiskaalpoliitilist iseseisvust kahjustamata;

5.  rõhutab, et eeskirjade keerukuse ja halduskoormuse tõttu näevad ettevõtjad praegust käibemaksusüsteemi sageli siseturu väljakujundamist takistava asjaoluna; märgib, et praegune ELi-siseste tehingute suhtes kohaldatav käibemaksukord mõjub ettevõtetele ja eelkõige VKEdele pigem pärssivalt; nõuab seetõttu seniste eeskirjade reformimist, mis tagaks ELi ettevõtjatele parema maksukeskkonna; kutsub komisjoni üles kaaluma käibemaksubaasi eeskirjade ühtlustamist ja riikide pädevate asutuste halduskoostöö tõhustamist;

6.  juhib tähelepanu sellele, et uus käibemaksusüsteem peaks soodustama piiriüleseid tehinguid ja aitama seeläbi kaasa ühtse turu kindlustamisele; on arvamusel, et käibemaksukohustuste valdkonnas looks standardimine oluliselt lisandväärtust; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma võimalust luua standardne kõigis ametlikes keeltes kättesaadav ELi käibedeklaratsioon või koostada ammendav loetelu standardsetest käibemaksukohustustest, mida liikmesriigid võivad kehtestada;

7.  palub komisjonil kaaluda standardse arvevormi kehtestamist kõigis ELi keeltes, mis aitaks ettevõtetel siseturul tegutseda ja oleks siseturu lisandväärtuseks;

8.  on seisukohal, et käibemaksukohustusega ettevõtjatele kohaldatavaid haldusmenetlusi tuleks veelgi rohkem ühtlustada, eelkõige liidus tehtavate rahvusvaheliste tehingute korral; on ühtlasi seisukohal, et maksuametid peavad tegema veelgi ulatuslikumat koostööd, eelkõige automaatse teabevahetuse alal;

9.  rõhutab, et killustatuse vältimiseks on oluline ühtne arusaam väikeettevõtjatele erikorra raames kohaldatava käibemaksuvabastuse künnistest; on arvamusel, et ühtse turu paremaks arvessevõtmiseks tuleks uurida piiriüleste tarnete hõlmamist selle erikorra alla;

10. märgib, et erinevad käibemaksumäärad ja haldusmenetlused võivad osutuda e-kaubanduse arengut takistavateks probleemideks; rõhutab, et oluline on kõrvaldada e-kaubanduse jaemüüjate piiriüleseid tegevusi takistavad maksupoliitilised tegurid; on arvamusel, et kõnealustele ettevõtetele, kellel on suuri probleeme kaupade ja teenuste müügiga teistes liikmesriikides, tuleks kehtestada selgemad käibemaksueeskirjad ja käibemaksu aruandluskohustused, et ühtse turu tegelik potentsiaal ei jääks kasutamata;

11. toetab kõigi kehtivate käibemaksuvabastuste täielikku läbivaatamist, et määrata kindlaks nende asjakohasus ja mõju käibemaksuahelale; rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi käibemaksuvabastuste kooskõlastamiseks; nõuab, et põhjalikult analüüsitaks kaupu ja teenuseid hõlmavate piiriüleste tehingutega seotud nõuete täitmise maksumust VKEde jaoks;

12. rõhutab, et kohaldatavaid käibemaksuvabastusi ja vähendatud maksumäärasid on vaja liikmesriikide vahel paremini kooskõlastada, et tagada rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtjatele samad mängureeglid;

13. kiidab heaks digitaalset siseturgu käsitleva uuringu; nõuab komisjonilt digitaalsete allkirjade koostoimimisvõime parandamist, et luua õiguslik raamistik turvaliste elektroonilise sertifitseerimise süsteemide tunnustamiseks, ning palub kaaluda elektroonilist allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamist ja laiendamist, et vähendada ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust; rõhutab elektroonilise isikutuvastamise ja elektroonilise autentimise vastastikuse tunnustamise vajadust kogu ELis;

14. ergutab uurima ja analüüsima, mis võimalused on olemas käibemaksu ühtlustamiseks piiriüleste tehingute puhul Euroopa Liidu siseses e-kaubanduses, ning käibemaksu vähendamiseks või sellest vabastamiseks, et Euroopa ettevõtjad saaksid ära kasutada e-kaubanduse kogu potentsiaali;

15. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2010. aastal võeti ELis kasutusele uus käibemaksutagastuse süsteem; palub, et komisjon teavitaks parlamenti hiljemalt 2012. aasta juuliks uue süsteemi rakendamise tulemustest ning selle tugevatest ja nõrkadest külgedest; rõhutab, et uued eeskirjad tuleb alati läbi vaadata kindlustamaks, et need pakuvad piisavat kaitset pettusekatsete vastu;

16. on seisukohal, et kultuurikaupade ja -teenuste käibemaksumäär peab olema ühesugune, olenemata nende müügiviisist (internetis või väljaspool internetti); on seisukohal, et selline ühtlustamine aitaks kaasa e-kaubanduse arengule ja pakuks tarbijatele kultuurilisi ja hariduslikke hüvesid, edendades samal ajal kiiresti kasvava digitaalsektori arengut;

17. rõhutab, et uute ärimudelite hoogustamiseks raamatusektoris ja eelkõige digitaalse ühtse turu stimuleerimiseks peavad komisjon ja liikmesriigid tagama raamatute puhul ühtse, raamatuid toetava maksupoliitika kohaldamise, olenemata raamatu vormist (trükis, digi- või audioraamat); rõhutab, et mis tahes vormis sisu pakub tarbijatele samu kultuurilisi ja hariduslikke hüvesid;

18. märgib, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele või tuginedes riikide ajaloolistele, majanduslikele, ühiskondlikele või keskkonnaga seotud iseärasustele, peaks liikmesriikidele jääma võimalus otsustada kohaldada teatud sektorites vähendatud käibemaksumäära, et tõhusamalt rakendada Euroopa Liidu ja siseriiklikku poliitikat;

19. rõhutab, et majandus- ja finantskriisi oludes peab maksureform võimalikult palju kaasa aitama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele;

20. nõuab, et koostataks roheline käibemaksustrateegia, mille keskmes oleks alandatud käibemaksumäärade kohaldamine energiatõhusatele ja keskkonnahoidlikele toodetele ja teenustele, ning mis tasakaalustaks kauba või teenuse hinnas kõrvalmõjude kajastamata jätmisest tulenevat ebaausat konkurentsi;

21. on seisukohal, et käibemaksueeskirjade parema ja järjekindlama kohaldamise ning seeläbi topeltmaksustamise ja maksustamata jätmise ohu vähendamise eesmärgil oleks tõhusam õigusakt pigem määrus kui direktiiv.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Phil Prendergast, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ashley Fox, Anna Hedh, Pier Antonio Panzeri, Antonyia Parvanova, Søren Bo Søndergaard, Marc Tarabella


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (8.9.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

käibemaksu tuleviku kohta

(2011/2082(INI))

Arvamuse koostaja: Markus Ferber

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et praegused reisijateveo käibemaksueeskirjad takistavad siseturu nõuetekohast toimimist, moonutavad transpordiliikide omavahelist konkurentsi ning takistavad transpordi sotsiaalse ja keskkondliku efektiivsuse tõstmist;

2.  juhib tähelepanu keerulisele ja ebaõiglasele olukorrale reisijateveo valdkonnas: kuigi riigisisene reisijatevedu on peaaegu kõikides liikmesriikides maksustatud, kohaldatakse eri liikmesriikides sõltuvalt transpordiliigist ka maksuvabastust, käibemaksu nullmäära ja eri maksumäärasid; juhib tähelepanu sellele, et rahvusvahelise mere- ja õhutranspordi, sh ELi-sisese piiriülese mere- ja õhutranspordi kohta kehtib käibemaksuvabastus kõikides liikmesriikides, muude transpordiliikide osas on aga olukord liikmesriigiti erinev; rõhutab peale selle, et rahvusvaheliste õhu- ja mereveoteenuste pakkujad saavad mõningaid kaupu ja teenuseid osta käibemaksuvabalt;

3.  juhib tähelepanu ettepanekule vähendada 2050. aastaks transpordi kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 60% võrra ning rõhutab, kui vajalik on „õigete hindade saavutamine ja moonutuste vältimine”;

4.  nõuab ühtlustatud standardi või vähendatud käibemaksumäära kehtestamist kõikide ELi-sisestele piiriülestele reisijatevedudele transpordiliigist sõltumata ning käibemaksu mahaarvamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade kehtestamist;

5.  nõuab suuremat läbipaistvust; reisijateveo eri käibemaksumäärade üksikasjad peaksid olema kergesti kättesaadavad ning võimaluse korral tuleks need välja tuua piletitel, et teavitada reisijaid sõidu täpsest maksumusest;

6.  pooldab aga madalamat käibemaksumäära või nullmäära ühistranspordile – linnatranspordile, linnalähitranspordile ja piirkondlikule transpordile, arvestades avalikku huvi ning sotsiaalseid ja keskkondlikke põhjuseid;

7.  palub komisjonil tagada, et käibemaksudirektiivi III lisas (vähendatud maksumäär) edaspidi tehtavad muudatused oleksid kooskõlas ELi transpordipoliitika eesmärkidega;

8.  väljendab muret praeguse korra üle, mille järgi reisijateveo teenusele kohaldatakse käibemaksu sõltuvalt sellest, kus reisijatevedu tegelikkuses toimub, ning võrdeliselt ühes või teises liikmesriigis läbitud vahemaaga; on seisukohal, et nõuete lihtsustamise ja parema rakendatavuse huvides tuleks transporditeenused maksustada reisi alguspunktis;

9.  rõhutab aga, et ELI reisijateveoturg on killustatud ning koosneb paljudest segmentidest, mille määravad muu hulgas teekonna pikkus, reisi eesmärk ja alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavus; on seetõttu seisukohal, et käibemaksukorra muutmise mõju eurooplaste liikuvusele ja mõju keskkonnale on keeruline küsimus ning selle kohta tuleks teha kõikehõlmav kvantitatiivne uuring;

10. rõhutab, et see võimaldaks liikmesriikides turismiteenustele järk-järgult kehtestada ühtlustatud – vähendatud käibemaksumäära, mis oleks vajalik tingimus turismiettevõtete vahelise läbipaistva konkurentsi võimaldamiseks nii ELi siseselt kui ka ELi mittekuuluvate riikidega;

11. palub nõukogul kiirendatud korras vastu võtta direktiivi eelnõu reisibüroode suhtes kohaldatava käibemaksu erikorra muutmise kohta (CNS/2002/0041), et teha lõpp eri liikmesriikide õigusaktide erinevusest tulenevatele konkurentsimoonutustele selles valdkonnas tegutsevate mitut liiki ettevõtjate vahel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Luis de Grandes Pascual, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Gesine Meissner, Olga Sehnalová, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Artur Zasada

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Spyros Danellis, Markus Ferber, Gilles Pargneaux, Dominique Riquet, Olle Schmidt, Laurence J.A.J. Stassen, Nuno Teixeira, Ramon Tremosa i Balcells, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

David Campbell Bannerman


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Udo Bullmann, Pascal Canfin, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Othmar Karas, Wolf Klinz, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Hans-Peter Martin, Ivari Padar, Olle Schmidt, Marianne Thyssen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Pervenche Berès, Thijs Berman, David Casa, Herbert Dorfmann, Saïd El Khadraoui, Sari Essayah, Sophia in ‘t Veld, Mojca Kleva, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Gianni Pittella, Andreas Schwab

Õigusteave - Privaatsuspoliitika