RAPORT Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava

4.10.2011 - (2011/2067(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Regina Bastos

Muudatusettepanekud

• 001-002 (PDF - 88 KB)
• 001-002 (DOC - 223 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta

(2011/2067(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (KOM(2010)0682),

–       võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa[1],

–       võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[2],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta[3],

–       võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta[4],

–       võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames[5],

–       võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi „Tööhõivemeetmed konkurentsivõimelise, vähese CO₂-heitega, ressursitõhusa ja rohelise majanduse jaoks“ kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2010. aasta uuringut „Oskused rohelisteks töökohtadeks”,

–       võttes arvesse oma … oktoobri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikuvuse edendamise kohta Euroopa Liidus[6],

–       võttes arvesse Brugge kommünikeed Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020, mis võeti vastu 7. detsembril 2010. aastal[7],

–       võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2010. aasta keskpikka prognoosi aastani 2020 oskuste pakkumise ja nõudluse kohta Euroopas (Medium-Term Forecast up to 2020: Skills Supply and Demand in Europe, European Centre for the Development of Vocational Training, 2010)[8],

–       võttes arvesse 2009. aasta mais toimunud Cedefopi uuringut „Euroopa tuleviku oskused: tööoskuste vajaduste prognoosimine”,

–       võttes arvesse 25. märtsi 2010. aasta raamlepingut kaasavate tööturgude kohta, millele on alla kirjutanud Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), BUSINESSEUROPE, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP),

–       võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),

–       võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011) ja sellega kaasnevat ühise tööjõuaruande eelnõu,

–       võttes arvesse komisjoni 2011. aasta 23. veebruari teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (KOM(2011)0078),

–       võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik” (KOM(2010)0642),

–       võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Edusammud ühiste Euroopa eesmärkide saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas“ (SEK(2011)0526),

–       võttes arvesse ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puudega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[9],

–       võttes arvesse Euroopa puudega inimestele teenuste pakkujate liidu aruannet, mis näitab, et seoses Euroopas kasvava tööpuudusega on puudega inimestel raskem saada ja säilitada töökohta, ning tõsiasja, et paljudes riikides on puudega inimeste töötuse tase kõrgem kui puudeta inimeste puhul,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491),

–       võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020,

–       võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivsema kaasamise kohta (KOM(2008)0639) ja oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni samal teemal[10],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0320/2011),

A.     arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt on ülemaailmne majanduskriis suurendanud tööpuuduse määra Euroopa Liidus praeguseks 9,5%ni, mis tähendab kokku 22 828 miljonit inimest, kellest 19,4% on pikaajalised töötud; arvestades, et noorte tööpuudus on 20,4%, ulatudes mõnes liikmesriigis 40% tasemele;

B.     arvestades, et VKEd, kes on majanduskasvu edendamisel, töökohtade loomisel ja 2020. aasta eesmärkide saavutamisel liikumapanev jõud, on kaotanud majanduskriisi tõttu enam kui 3,5 miljonit töökohta;

C.     arvestades, et 2008. aasta majanduskriisi tagajärjel kaotasid primaar- ja tootmissektor oodatust rohkem töökohti ning 2020. aastaks kaob neis valdkondades eeldatavasti veel 2,5 miljonit töökohta;

D.     arvestades, et 2008. aasta majanduslangus mõjutas nii nõudlust oskuste järele kui ka pakkumist tööhõivesektoris ning suurendas seega tuntavalt töövõimaluste ebakindlust ja soodustas vajadust olla paremini kursis töövõimalustega tööturul;

E.     arvestades, et mitmes liikmesriigis rakendatud kokkuhoiumeetmed kattuvad töötuse suurenemisega ja on osaliselt süüdi väga suures töötuse kasvus;

F.     arvestades, et poliitikakujundajad peavad kaitsma kodanikke töötuse ohu eest, tagades, et töötajatel on sobivad oskused, et suurendada maksimaalselt oma töölevõtmise võimalusi;

G.     arvestades, et uue tehnoloogia arengu ja muudatuste tõttu Euroopa Liidu riikide majanduse struktuuris on muutunud inimeste jaoks hädavajalikuks ajakohastada ja edendada tööelu jooksul oma oskusi;

H.     arvestades, et sotsiaalse, ressursitõhusa, ökoloogilise ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine on Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärke;

I.      arvestades, et tänasest 2020. aastani suureneb töökohtade arv oodatavasti endiselt kiiresti teenindussektoris, nagu müügitöö, turvateenuste, puhastusteenuste, toitlustuse, hoolduse ja individuaalsete teenuste alal, ning see võib osutuda kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks;

J.      arvestades, et põllumajandus- ja toiduainete sektor on taas muutumas ülemaailmselt tähtsaks ja vajab erinevaid ja kõrgetasemelisemaid oskusi, kuid vähendab tunduvalt madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arvu;

K.     arvestades, et jätkusuutliku majanduskasvu ja vähese CO₂-heitega majandusele ülemineku saavutamiseks on keskkonnakaitsel ja uue rohelise tehnoloogia väljatöötamisel vaja, et asjakohased oskused oleksid kättesaadavad;

L.     arvestades, et muutused tehnoloogias ja valdkondade uued töökorralduse mudelid mõjutavad loomulikult ka kutsealade ja kvalifikatsioonitaseme jaoks vajaminevate oskuste osas tööhõivet;

M.    arvestades, et riikide majandus nõuab töökohas üha rohkem loomingulisi, interaktiivseid suhtlus- ja probleemilahendamise oskuseid, samas kui madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ja rutiinselt korduvate tööülesannetega töötajaid ohustab väga töökoha kaotus;

N.     arvestades, et madala haridustasemega ja väheste oskustega töötajad ning ka teised haavatavad rühmad on suuremas töökoha kaotamise, ebakindlatesse tingimustesse sattumise ja vaesuse ohus, kui neile ei pakuta asjakohaseid ümberõppe- ja koolitus- võimalusi, mis võimaldavad neil turu nõudmistega sammu pidada;

O.     arvestades, et koolituse ja kõrghariduse pikaajaline tõhusus sõltub mitmesugustest teguritest, nagu kvaliteetse hariduse ja koolituse pakkumine, kõigile võrdsed võimalused ja hariduse tõketeta kättesaadavus, hooldusteenuste kättesaadavus, avaliku sektori pidevad investeeringud, riigi rahanduse olukord ja tõhus juhtimine ning üksikisiku ja tööturu vajaduste parem kooskõlastamine;

P.     arvestades, et EL on võtnud eesmärgiks tõsta haridustaset, vähendada 2020. aastaks koolist väljalangemist alla 10%ni ja suurendada kõrg- või sellega võrdsustatud hariduse omandamist vähemalt 40%ni;

Q.     arvestades, et prognoositakse tehnika- ja teadusalast kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arvu kasvu ja et aastaks 2020 on ligikaudu pool kõikidest töökohtadest mõeldud keskmise kvalifikatsiooniga töötajatele, samas kui 35% töökohtadel on vajalik kõrge kvalifikatsioon (võrreldes tänase 29%ga) ning majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks läheb vaja täiendavaid kvalifikatsioone kõikides kutseala- ja oskussegmentides;

R.     arvestades, et nii ELi sisene kui ka liitu sisse ja sealt välja suunduv ränne ning demograafilised muutused mõjutavad mitmel viisil liikmesriikide töötava elanikkonna tulevast suurust ja koosseisu ning sellel on oluline mõju oskuste nõudmisele ja pakkumisele, eriti neis liikmesriikides, mille rahvastik väheneb kiiresti või kus on tekkinud laiaulatuslik „ajude äravool”;

S.     arvestades, et võõrtöötajate pädevusi ja oskusi ei tunnustata sageli piisavalt ega kasutata töökohal täielikult ära, ning arvestades, et võõrtöötajatel on tihti raskusi tööturule sisenemise ning hariduse ja koolituse kättesaadavusega, seda ka seetõttu, et neil puudub teave oma tööalaste ja sotsiaalsete õiguste kohta ning nad ei osale töötajate ühendustes; arvestades, et integratsioonipoliitika, mis soosib sisserändajate juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööhõivele, võib seetõttu tulevaste tööturu vajaduste rahuldamisele oluliselt kaasa aidata;

T.     arvestades, et vaatamata sellele, et mikrokrediit on põhivahend naiste ettevõtluse jaoks ja perefirmade loomiseks, on naised Euroopa Liidu ettevõtlussektoris endiselt alaesindatud, moodustades keskmiselt 30% kõikidest ettevõtjatest;

U.     arvestades, et üle 60% ülikoolilõpetajatest on naised, kuid teadusega ei hakka tegelema piisavalt naisi, mis toob sektorite lõikes kaasa tõsise soolise segregatsiooni, ning arvestades, et IT-valdkonnas töötavate meeste ja naiste arvu erinevus on aja jooksul pigem kasvanud kui kahanenud;

V.     arvestades, et naised on tööturul ebasoodsas positsioonis ja on ebaproportsionaalselt esindatud osalise tööajaga ja uute töökorraldusvormidega töösuhetes, mis on sageli ebakindlad, ning neil on takistusi täielikul juurdepääsul sotsiaalõigustele, sotsiaalkaitsele ja sotsiaalhüvedele;

W.    arvestades, et jätkusuutlik majanduskasv võib suurendada inimväärsete töökohtade arvu ning toetada kogu Euroopa Liidu riikide majanduse taastumist;

X.     arvestades, et EL investeerib teadusse, innovatsiooni ja haridusse kui majanduskasvu ja elutingimuste parandamise nurgakividesse endiselt vähem kui tema majanduspartnerid ja konkurendid mujal maailmas; arvestades, et oskusteabepõhine majandus, tehniline haridus ja kutseharidusalane ümberõpe vajab suuri investeeringuid,

Y.     arvestades, et sihipärane ja kohandatud oskuste täiendamine on hädavajalik, et aidata inimestel omandada uusi oskusi, et nad saaksid kasu üleminekust jätkusuutlikumale majandusele; arvestades, et oskuste täiendamise, tööturu integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse kasuks räägivad veenvad majanduslikud argumendid; arvestades, et oskuste täiendamisse investeerimise vähendamine toob kaasa kahjuliku pikaajalise mõju;

Tööhõivepoliitika ülesanded

1.      tuletab meelde, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames leppisid liikmesriigid kokku, et 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive eesmärk, mis 2020. aastaks soovitakse saavutada, on 75%, ning et see eesmärk on tihedalt seotud majanduskasvu ning Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide ja riikide rahanduse jätkusuutlikkusega; tuletab meelde, et naiste tööhõivemäär on praegu 58,2 %; rõhutab, et tööhõive eesmärgi saavutamise olulisteks eeldusteks on noorte töötuse määra tuntav vähendamine, naiste suurem osalemine tööturul ja strateegias nimetatud kaasatuse prioriteedi tõhus rakendamine; rõhutab, et enamik riiklikke reformikavasid ei vasta ei tööhõive ega vaesusega seotud eesmärkidele, ning kutsub kõiki huvirühmi üles suurematele jõupingutustele, et tagada Euroopa 2020. aasta strateegia edu;

2.      kordab, et liidu viis peamist eesmärki on tööhõive edendamine, innovatsiooni-, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, kliimamuutuse ja energiaeesmärkidega seotud probleemide lahendamine, haridustaseme parandamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;

3.      tuletab meelde suurte takistuste olemasolu, mis ei võimalda ELis tööhõive määra oluliselt tõsta, struktuurse tööpuudusega võidelda ega uusi töökohti luua ning seeläbi tootlikkust tõsta ja suuremat konkurentsivõimet soodustada; on seisukohal, et lisaks paremini toimiva tööturu tagamisele tuleb esmajärjekorras tegeleda paljude tänaste töötajate ebapiisava oskuste taseme ja oskuste nõudlusele mittevastavusega ning madala haridustasemega mõnes Euroopa riigis võrreldes rahvusvahelise tasemega; on seisukohal, et ühtne lähenemisviis vajaliku oskustebaasi arendamise suhtes on uue säästva majanduse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks väga oluline, ning kutsub komisjoni üles oma kavandatavas uue säästva majanduse töökohti käsitlevas teatises parlamendi vastavasisulisi soove arvesse võtma;

4.      juhib tähelepanu sellele, et tööhõive määr ja majandustulemused tugevdavad teineteist, soodustades eriti suurt majanduskasvu ja kvaliteetset tööhõivet; soovitab siiski tungivalt, et liikmesriigid järgiksid Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõivepoliitika koondsuuniseid ja üldisi majanduspoliitika suuniseid, tagades samas, et kehtestatud poliitika vastab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ning iga liikmesriigi eritingimustele;

5.      rõhutab, et liikmesriigid vastutavad endiselt sotsiaalpoliitika peamiste osade eest, nagu maksud, sotsiaalhoolekande programmid, teatavate töösuhete reguleerimine, tervishoid ja haridus; peab hädavajalikuks, et sotsiaalpoliitika vastab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ning eriti tingimustele igas liikmesriigis;

6.      nõuab majanduspoliitika paremat kooskõlastamist liikmesriikide vahel, et soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning tõhusat konkurentsi, võttes arvesse tööhõive ja töötuse määra piirkondlikku ebavõrdsust kogu Euroopas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid eelarvedistsipliini eeskirju, et vähendada liigse defitsiidi tekkimise ohtu, ning nõuab tulemuslikku eelarve järelevalvet, võimaldades samas teha avalikke investeeringuid kooskõlas ELi majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega; rõhutab siiski aluslepingus nõutava sotsiaalmõju hindamise olulisust ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid kulude kärpimise sotsiaalset kulukust, eriti seoses haridusele ja aktiivsele tööturupoliitikale tehtavate kulutuste kärpimisega, sest see võib takistada Euroopas valitseva oskustööjõu puuduse kõrvaldamist ja majandussuutlikkuse tagamist;

7.      toetab Euroopa 2020. aasta strateegia raames komisjoni juhtalgatust kui raamistikku konkurentsi ja tööhõive edendamiseks ning üleminekuks jätkusuutlikule, arukamale ja kaasavamale majandusele; rõhutab piirkondliku mõõtme tähtsust tegevuskava rakendamisel; palub komisjonil täita juhtalgatusest tulenevad tööhõive ja oskuste alased esmatähtsad ülesanded, pöörates piisavalt tähelepanu nii tööjõu pakkumise kui ka nõudluse edendamisele teadmistepõhise, jätkusuutliku ja kaasava majanduse kontekstis;

8.      on seisukohal, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskava tuleks vaadelda koostoimes ELi teadusuuringute raamprogrammiga ja et nende kahe sünergia võiks suurendada majanduskasvu ja tööhõivet;

9.      rõhutab, et viimased muutused majanduses ja tööturul ning eesseisvad raskused, nagu demograafilised muutused ja üleminek säästvale majandusele, eeldavad paremat tööhõive, hariduse ja töö korraldamise strateegiat, et parandada ELi konkurentsivõimet, töö- ja elutingimusi ning luua uusi töökohti ja seega edendada nn arukat majanduskasvu, sidudes omavahel täieliku tööhõive ja hoolekande ning säästva tootmise ja eluviisi; rõhutab sellega seoses, et on oluline tagada kõigile vanuserühmadele juurdepääs elukestvale õppele, kvalifikatsioonile ja oskustele; rõhutab oskuste täiendamise, tööturu integratsiooni, sotsiaalse kaasatuse, tõhusa diskrimineerimisvastase võitluse ja kõigi töötajate oskuste parema ärakasutamise majanduslikke argumente; tuletab meelde, et töö- ja eraelu paremal tasakaalustamisel, haridusel ja inimkapitali arendamisel on üksikisiku jaoks ka mittemajanduslikke eeliseid;

10.    rõhutab, et riikide turvalise paindlikkuse korraldus tuleb uut sotsiaalmajanduslikku konteksti arvestades läbi vaadata, see tuleb vajaduse korral säilitada ning seda tuleb tugevdada ja kohandada vastavalt iga liikmesriigi erivajadustele, et tagada paindlik, kaasav ja aktiivne tööturg, kõigile kättesaadav tõhus koolitus ja asjakohane sotsiaalkaitsesüsteem; kutsub liikmesriike üles tegelema oma tööturu reformimise käigus ka vaesust ära hoidva sotsiaalkaitse ja töötukaitse tugevdamise ning riiklike tööturuasutuste kvaliteedi parandamisega; rõhutab, et turvalist paindlikkust ei tohiks käsitada tüüplahendusena;

11.    rõhutab mitteametliku õppe ja oskuste omandamise ning põlvkondadevahelise tihedama koostöö tähtsust, sest see võimaldab noortel omandada uusi oskusi, õppides vanematelt kogenud töötajatelt;

12.    avaldab kahetsust, et paljude töötajate jaoks on töö- ja pereelu ühitamine endiselt raske ülesanne; kutsub liikmesriike üles andma kõigile vanematele, eelkõige naistele, üksikvanemaga perekondadele ning ebasoodsas olukorras olevatele või puudega inimestele võimalusi osaleda mitte üksnes tööelus, vaid ka elukestva õppe protsessides; rõhutab, et selle eeltingimusena tuleb töö korraldust ja koolitusvõimalusi sobitada perekondlike kohustustega, tõhustada lastehoiuteenuseid ja muuta need kättesaadavamaks ning pakkuda vanematele asjakohast tuge; kutsub lisaks liikmesriike üles kehtestama poliitika ja programmid pereliikme hooldajate toetuseks;

13.    peab kasulikuks edendada kaugtööd soosivaid olusid juhtudel, kus leitakse, et see ühitab pere- ja tööelu nõudmisi;

Lahendused

Oskustega tööjõu kättesaadavuse kindlustamine

14.    kiidab heaks Euroopa Tööhõive Seirekeskuse loomise ja komisjoni algatuse koostada ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus (EU Skills Panorama) ning reformida Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES), et suurendada läbipaistvust ja kättesaadavust tööotsijate jaoks ning edendada ELis tööalast liikuvust; rõhutab, et EURESel on juhtiv roll liikuvate töötajate ja tööotsijate nõustamisel nende õiguste kohta ja seega tõelise siseturu loomisel, ning tervitab 27 liikmesriigi noortele tööotsijatele suunatud pilootprojekti „Sinu esimene EURESi abil saadud töökoht” käivitamist; rõhutab ka EURESi rolli piirialadel ja on seisukohal, et EURESi piiriüleste partnerlussuhete jaoks tuleb eraldada vajalikud ressursid, et oleks võimalik lahendada Euroopa tööturu probleemid;

15.    rõhutab, kui tähtis on kasvav osalemine elukestvas õppes, eelkõige kutseõppes ja -koolituses, et tagada tööalane konkurentsivõime, parandada tööjõu oskusi ja suurendada konkurentsivõimet; juhib tähelepanu sellele, et täiendõppes osalemise määra tuleks samuti tõsta, et kõrgema kvalifikatsiooniga inimestel oleks võimalik leida enda jaoks sobiv töökoht ja töötada kõrge vanuseni; on sellega seoses seisukohal, et tuleks pakkuda stiimuleid nii töötajatele kui ka tööandjatele, keskendudes eelkõige VKEdele; on ühtlasi seisukohal, et tuleb kehtestada põhjalikumad elukestva õppe strateegiad ning et kutseharidus- ja koolitussüsteemid tuleb kohandada tööturu kiiresti muutuvate vajaduste, tehnoloogilise arengu ja uute töökorralduslike lahendustega;

16.    kahetseb asjaolu, et liikmesriigid on kriisi ajal vähendanud oma haridus- ja koolituseelarveid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles haridus- ja koolitussüsteemidesse senisest rohkem investeerima;

17.    nõuab Euroopa tulevase oskuste vajaduse paremat jälgimist erialade ja kvalifikatsioonitasemete kaupa ning tulemuste viivitamatut ülekandmist liikmesriikide haridusse, elukestva õppe poliitikasse ja teistesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse; rõhutab, et on oluline suurendada töökohtade ja karjääri atraktiivsust noorte töötajate jaoks ning et eelkõige noori tuleb jooksvalt teavitada tööturu arengutest, et nad saaksid keskenduda tegelikult vajaminevate oskuste arendamisele; on seisukohal, et ettevõtteid, sotsiaalpartnereid ja haridusasutusi ühendav nn teadmiste liit oleks kasulik abivahend innovatsiooni ja oskuste puuduse ületamiseks ning aitaks oluliselt kaasa majanduse ja kogu ühiskonna huvide edendamisele, arvestades eriti väga tõsist ülesannet saavutada täielik tööhõive, vaesuse kaotamine, sotsiaalne kaasatus ja jätkusuutlik majanduskasv ülemaailmses majanduses;

18.    rõhutab vajaminevate oskuste varajase kindlakstegemise olulisust, soovitades vähemalt 10 aasta pikkust ajavahemikku, ning kutsub liikmesriike ja vajadusel piirkondi üles looma tööhõive seirekeskusi, keskendudes tuleviku vajadustele; rõhutab ka seda, et on oluline töötada välja usaldusväärsemad süsteemid, mis võimaldavad prognoosida ELi ja liikmesriikide tulevasi vajadusi oskuste järele ja oskuste puudust, ning et on tähtis jätkata oskuste täiendamisse investeerimist ja sobitada oskusi paremini töökohtadega; kordab, et üldsusele on vaja tagada juurdepääs kvalitatiivsele informatsioonile, ning nõuab sellega seoses kogemuste ja heade tavade vahetamist; rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja tihedamat ja tõhusamat koostööd ühelt poolt hariduse ja koolituse pakkujate, sealhulgas ülikoolide ja teaduskeskuste ning teiselt poolt riiklike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja tööandjate vahel;

19.    rõhutab vajadust tõsta nende elukutsete ja töökohtade profiili ja ligitõmbavust, mille puhul tööturul valitseb praegu tööjõupuudus;

20.    palub komisjonil rohkem esile tuua ning rahaliselt toetada Leonardo da Vinci programmi, mis annab inimestele võimaluse omandada uusi oskusi, teadmisi ja kutseoskusi ning muudab kutsehariduse kõikide jaoks köitvamaks; juhib lisaks tähelepanu sellele, et koolitus töökohal on eriti oluline, ning kutsub üles toetama riiklikke programme sellise karjäärivõimaluse edendamiseks;

21.    märgib, et Erasmuse allprogrammi assigneeringute kasutamise määr on peaaegu 100%; tuletab meelde dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et Erasmuse programm hõlbustab märkimisväärselt välismaal õppimist ja annab üliõpilastele võimaluse omandada laiemas valikus oskusi, mis omakorda parandab märkimisväärselt nende tudengite tulevasi tööväljavaateid, kes osalevad Erasmuse programmis, ning sellest tulenevalt aitab oluliselt parandada Euroopa konkurentsivõimet;

22.    rõhutab kvaliteetse riikliku haridussüsteemi tähtsust, mis tagab kõikidele vaba ja võrdse juurdepääsu;

23.    usub, et on väga tähtis luua tingimused tihedaks koostööks teadusasutuste ja tööstuse vahel ning julgustada ja toetada tööstusettevõtjaid investeerima teadus- ja arendustegevusse; tuletab meelde, et kõrgkoolidel ja koolitusasutustel on liikmesriikide piirkondlikus majanduses väga tähtis roll ja need on ainulaadsed paigad, kus on ühendatud innovatsioon, haridus ja teadustöö, ning see võib soodustada uute töökohtade loomist, ettevõtlusalaste ja muude oskuste arendamist ning luua rohkem tööhõivevõimalusi; tunnustab sellega seoses ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi algatust; kutsub kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles edendama Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ning ergutama kõiki majandussektoreid end EMASis registreerima;

24.    palub komisjonil jätkata uute oskuste ja töökohtade tegevuskava raames tööhõivet ja oskusi käsitlevate Euroopa valdkondlike nõukogude loomise toetamist, sest neid võiks kasutada platvormina liikmesriikide ja piirkondade käes oleva teabe kogumiseks ja vahetamiseks, et aidata kooskõlastada kõigi asjaosaliste jõupingutusi, ning vahendina sotsiaaldialoogi toetamiseks;

25.    peab esmatähtsaks suurendada oluliselt investeeringuid haridusse, teadusesse ja innovatsiooni ning on seega seisukohal, et liikmesriikide sellele stimuleerimiseks tuleb liikmesriikide eelarve-eesmärgi keskpikas perspektiivis hindamisel eriliselt arvesse võtta riiklikke kulutusi haridusele, teadustööle ja kutseõppele;

26.    märgib, et seetõttu tuleb asjakohaselt toetada selliseid vahendeid nagu sotsiaalse partnerluse raames tehtavad uuringud eri sektorites nõutavate tööülesannete ja kutsealade kohta;

27.    kutsub Euroopa sotsiaaldialoogi komiteesid suurendama pakutava koolituse sobivust praeguste ja tulevaste nõudmistega, kaardistades saavutatu hindamiseks vajalikud selged eesmärgid ja näitajad;

28.    rõhutab vajadust kaasata tööandjaid haridusasutuste juhtimisse ning kursuste programmide, õppemetoodika, praktika, hindamise ja kvalifikatsiooni väljatöötamisse; rõhutab vajadust stimuleerida tööandjaid, kes pakuvad väljaõpet vähekvalifitseeritud või kvalifitseerimata inimestele, võimaldades neil omandada praktilisi kogemusi otse töökohal;

29.    avaldab kahetsust selle pärast, et varakult koolist lahkuvate noorte arv on ELis endiselt liiga suur; juhib tähelepanu sellele, et varakult koolist lahkuvate noorte määra vähendamine ainult ühe protsendipunkti võrra võiks tööturule tuua ligikaudu 500 000 potentsiaalset töötajat; kutsub seetõttu liikmesriike üles rakendama tõhusamat poliitikat, mis põhineks hea kvaliteediga nüüdisaegsel haridusel ja kutseõppel, et vältida varajast koolist lahkumist ja kõrvaldada õpingute jätkamise takistused, pakkuda õpiraskuste või puudega õpilastele alternatiivseid õppe- ja koolitusvõimalusi ning ümberõppe võimalust ja luua tihe seos põhikoolituse ja tegeliku tööelu vahel; rõhutab väikelaste hariduse olulisust, sest see paneb kindla aluse inimeste tulevaste funktsionaalsete oskuste arendamisele, aga ka nende võimele õppida, spetsialiseeruda ja edasi areneda, ning nõuab väikelaste haridust ja lastehoidu käsitleva järjekindla, tervikliku ja pikaajalise lähenemisviisi väljatöötamist, nagu on soovitatud asjakohases komisjoni teatises;

30.    peab kahetsusväärseks, et paljud puudega inimesed, kes on töövõimelised, ei ole tööturule integreeritud, ning kutsub liikmesriike üles rakendama poliitikameetmeid, mis pakuvad alternatiive seoses puudega inimeste hariduse, koolituse ja tööhõivega;

31.    kutsub liikmesriike üles toetama riiklikult rahastatud ja korralikult reguleeritavaid alushariduse institutsioone, mille alla kuuluvad eel-, alg- ja keskkoolid, kutseõpe ja kolmanda taseme haridus hästi kvalifitseeritud ja koolitatud ning hea palga ja tingimustega õpetamis- ja tugipersonaliga;

32.    rõhutab, et riiklikud haridussüsteemid peavad olema kättesaadavad kõigile ja kooskõlas eesmärgiga tagada kõigile võrdsed võimalused;

33.    väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle edendada Euroopa tippkeskusi, mis tegelevad uute akadeemiliste erialadega, et katta tulevase tööturu vajadusi ning aidata kaasa nende erialade noorte liikuvuse suurendamisele; rõhutab, et on oluline luua tingimused innovatiivsete ettevõtjate klastrite kasvuks, mis võib otsustavalt kannustada kohalikku majandusarengut ja luua piirkondades uusi töökohti; on seisukohal, et majanduse ümberstruktureerimise kiirenedes on kvalifitseeritud tööjõud, juhtimisoskused, innovatsioon, teadus, tehnoloogia ja keskkonnahoidlikud töökohad kõik jätkusuutliku kasvu eeldused;

34.    ergutab liikmesriike kaasama haridussüsteemide kõikidesse tasemetesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi, digitaaloskusi, ettevõtlusoskusi ja valdkonnaüleseid põhipädevusi, nagu võõrkeelteoskus, ning ka isikliku eneseteostuse ja arengu, aktiivse kodanikuks olemise, loomingulisuse, kultuurilise teadlikkuse ja kultuuridevahelise mõistmise võimekust, aga ka põhiteadmisi keskkonnast, kliimamuutusest ja säästvast arengust; rõhutab sellega seoses, et inimeste tööhõivevõimaluste parandamiseks on tähtis edendada ja tunnustada nii nn kõvu kui ka pehmeid oskusi; juhib tähelepanu sellele, et väga kasulik on osata suhelda võõrkeeltes, ning toetab keeleõpet ja keeleõpetamise arendamist;

35.    rõhutab vajadust innovatsioonile suunatud hariduse järele; rõhutab, et tulevikku silmas pidades tuleb soodustada harjumuspärastest skeemidest väljuvat ja abstraktset mõtlemist, samuti tehnilist haridust;

36.    rõhutab, et tuleks teha jõupingutusi tagamaks, et kõik lapsed võiksid IT-oskusi arendada juba noores eas, milleks tuleb IT lisada alghariduse programmi ning kõigile eurooplastele tagada odav ja lihtne juurdepääs internetile;

37.    arvestades, et 2015. aastaks on oodata 384 000 kuni 700 000 IT-spetsialisti puudujääki, millele lisandub ligikaudu miljoni spetsialisti puudujääk tervishoiusektoris ja miljon puuduvat teadlast, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis tagaksid vajaliku kvalifitseeritud inimressursi olemasolu neis valdkondades;

38.    märgib, et hariduse rahvusvaheliseks muutmine on sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult tähtis, ning nõuab seetõttu, et komisjon lihtsustaks teadlaste, tudengite ja õppejõudude rahvusvahelist liikuvust nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool;

39.    väljendab muret seoses sellega, et kõrgelt kvalifitseeritud isikud võtavad vastu töökohti, mis jäävad allapoole nende võimeid, või kvalifitseerimata tööd, mis põhjustab Euroopa Liidus „ajupotentsiaali raiskamist”;

40.    nõuab, et liikmesriigid arendaksid õpetajatele suunatud koolituskavasid, et anda neile vahendid, mis võimaldavad paremini kohaneda tööturu muutustega, samuti arendada kõikidele õppetasemetele vastavaid oskusi;

41.    ergutab liikmesriike soodustama töökohas toimuvat koolitust, sealhulgas kahetist hariduse ja väljaõppe süsteemi, et noored puutuksid võimalikult varakult kokku tööturuga, ning edendama kvaliteediraamistikku praktika ja koolituse jaoks, millele järgneks võimalikult sageli stabiilne töökoht; samuti palub asjaomastel sidusrühmadel kindlustada, et praktika ja väljaõpe toimuks professionaalsete juhendajate käe all ja võimaldaks omandada tööturu vajadustele vastavaid praktilisi oskusi ja kogemusi ning sellele järgneks uute töökohtade pakkumine; kutsub liikmesriike üles kehtestama praktikaga seotud sissetuleku ja sotsiaalsete õiguste miinimumstandardid ning nõuab Euroopa praktika kvaliteediraamistiku kasutuselevõttu, et tagada inimväärsed töötingimused ja kehtestada eeskirjad, mis aitaksid vältida praktikantide kasutamist tavapärase tööhõive asendusena;

42.    kutsub komisjoni ja liikmesriike tugevdama tõenditel põhinevat tegevuspõhimõtete vahetust haridus- ja koolitussüsteemist tööle ülemineku ja õppimisega seotud liikuvuse kohta, mis aitavad kaasa noorte inimeste oskuste arendamisele ja tööhõivevõimalustele;

43.    nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks järgmises kutsekvalifikatsioone käsitlevas seadusandlikus algatuses diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning võtaks eesmärgiks pädevuste ja oskuste, sealhulgas informaalse ja mitteformaalse õppe kõigus omandatud oskuste suurema vastastikuse tunnustamise korra kehtestamise ja laiendaks seda tunnustamiskorda ka kolmandatest riikidest pärit töötajatele; on seisukohal, et kõnealune kord peaks põhinema asjakohastel Euroopa raamistikel, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET);

44.    palub riiklikel statistikateenistustel töötada välja adekvaatsed näitajad oskuste ja haridussüsteemide eri tasandite kvaliteedi hindamiseks;

45.    on seisukohal, et välisteenistused, eelkõige ELi delegatsioonid kolmandates riikides, võivad täita olulist rolli, andes teavet Euroopas vajalike oskuste ja saadaval olevate töökohtade kohta, ning abistada Euroopasse tulemiseks vajalikes toimingutes;

46.    märgib, et demograafiliste muutuste tulemusena on tekkinud suur arv vanemaid potentsiaalseid vabatahtlikke, kes on meie ühiskonnas tohutu veel kasutamata ressurss; kutsub komisjoni üles pakkuma eakatele vabatahtlikele rohkem võimalusi ja koostama suureneva arvu vabatahtlikust tööst huvitatud ning väga kogenud eakate kodanike jaoks eakate tegevuskava, mis võiks toimida paralleelselt programmiga „Aktiivsed noored” ja seda täiendada, ning lisaks edendama põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse ja juhendamise eriprogramme;

47.    leiab, et aktiivse eluea pikendamise strateegia raames ei ole seni piisavalt tehtud selleks, et vanematel inimestel oleks võimalik IT-oskusi omandada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama sellele eagrupile mõeldud laiapõhjalisi haridusprogramme;

48.    rõhutab käsitöötraditsiooni ja sellega seonduvate oskuste säilitamise ning käsitöö väikeettevõtjate jaoks strateegiate koostamise vajadust, et säilitada käsitöösektori kultuurilist eripära; meenutab sellega seoses vajadust toetada praktilist tööd ja teooriaõpinguid ühendavat kutseõpet ning noorte oskustööliste liikuvust; märgib, et ametipraktika soodustamine eesmärgiga kaasata sellesse sektorisse noori võib olla tunnustamist vääriv aktiivne poliitika, ning kutsub liikmesriike üles astuma sellekohaseid samme; rõhutab humanitaarteaduste tähtsust mineviku uurimisel ning kultuurilise identiteedi paremal säilitamisel;

Tööjõu nõudluse ja töökohtade loomise edendamine

49.    arvestades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli majanduskeskkonnas nii nende arvukuse kui ka strateegilise funktsiooni poolest tööpuuduse vastu võitlemisel, tuletab meelde, et 85% ELi töökohtadest on VKEdes, mis loovad ELis 58% kogu lisandväärtusest; nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad kõrvaldaksid kõik ettevõtete loomist ja vaba liikumist takistavad meetmed; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lihtsustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja ergutama nende kasvu, pöörates erilist tähelepanu naisettevõtlusele, tagama neile soodsa regulatiiv- ja maksukeskkonna, hõlbustama turulepääsu, selgitama välja takistused töökohtade loomisel, vähendama bürokraatia taset miinimumini ja parandama nende juurdepääsu rahastamisallikatele;

50.    on seisukohal, et tööhõive suurendamiseks on vajalikud innovatsiooni suunatum kasutamine ja konkurentsivõimelisem tööstusbaas; peab vajalikuks edendada noorte tööhõivet, teadus- ja arendustegevusel põhinevaid ärimudeleid ning kindlaid stiimuleid, et võtta tööle rohkem erinevaid tööotsijaid;

51.    pooldab komisjoni algatust võtta tulevikus kasutusele lihtsustatud, kõikjal ELis kehtiv tähtajaline elamisluba kontsernide kolmandatest riikidest pärit töötajatele;

52.    palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida rohkem töökohtade loomisse ning toetada ettevõtlust, alustavaid ettevõtteid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, et luua tööhõivevõimalusi ja vähendada sotsiaalset tõrjutust; on arvamusel, et soodsa keskkonna loomine ja ettevõtete arendamise stiimulid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine on olulised, kuid sellest ei piisa Euroopa majanduse edasiarendamiseks; rõhutab seetõttu, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata ettevõtlusvaimu ja -oskuste edendamisele haridussüsteemi eri tasanditel, uute ettevõtjate väljaõpetamisele ja VKEde töötajate oskuste tõhusale arendamisele; rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Euroopa Investeerimispanga, eelkõige programmide JASMINE ja JEREMIE tähtsat rolli ettevõtete loomise ja arendamise ning VKEde vajaduste täitmise toetamisel;

53.    palub komisjonil järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning arvestada tööõiguse koostamisel VKEde vajadusi;

54.    rõhutab vaba ja arukalt reguleeritud interneti tähtsust uutele ettevõtjatele ja töökohtade loojatele; leiab, et uute interneti ärimudelite puhul on kõige olulisem, et ei kahjustataks kasutajate usaldust süsteemi vastu;

55.    juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus napib teadus- ja arendustööga intensiivselt tegelevaid uuenduslikke ettevõtteid ning et innovatsiooni ja digitaalse kirjaoskuse tõsised puudujäägid on põhjuseks, miks VKEd ei saa rakendada uuenduslikke arukaid ärimudeleid ja uut tehnoloogiat;

56.    nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid koostööd integreeritud ja konkurentsivõimelise riskikapitalituru loomiseks, mis on esmatähtis innovaatiliste VKEde loomiseks ja kasvamiseks;

57.    on seisukohal, et töötajate vaba liikumise võimaldamiseks tuleb välja kujundada tõketeta ja konkurentsivõimeline ühtne turg; on ühtlasi seisukohal, et ühtse turu väljakujundamisega peaks kaasnema tööalane seadusandlus, mis loob võrdsed tingimused, tugev kooskõlastamine sotsiaalkindlustuse alal ning töötajate võimalus piiriüleselt säilitada või üle kanda oma õigusi, eelkõige pensioniõigusi; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, et kõrvaldada üliõpilaste ja töötajate liikuvust pärssivad takistused, ning ergutama selles valdkonnas parimate tavade ja kogemuste jagamist, et hinnata ühtse turu arenemist töötajate sotsiaalkindlustuse ning vastuvõtva riigi palga- ja töötingimuste seisukohalt; rõhutab, et sealjuures tuleks vältida palgadumpingut;

58.    mõistab karmilt hukka mitteametliku töötamise, mis seab ohtu nii ühiskonna kui ka töötajad; kutsub liikmesriike üles teostama korrapärast ja tihedamat kontrolli, rakendama asjakohaseid sanktsioone ja algatama teabekampaaniaid, et suurendada teadlikkust töötajate õigustest ja varimajanduses osalevatele töötajatele tekitatavast pikaajalisest kahjust; kutsub ühtlasi liikmesriike üles kombineerima ennetavaid meetmeid ja sanktsioone stiimulitega, mille eesmärk on vältida mitteametlikku töötamist ja minna deklareerimata töölt üle ametlikule tööhõivele;

59.    leiab, et tervishoiusektoril on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel otsustav roll; on ühtlasi arvamusel, et demograafiliste muutuste tõttu kujuneb tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorist üha suureneva tähtsusega tööandja ja sotsiaalse kaasatuse peamine toetaja; nõuab, et arendataks välja hoolekandesektor, mis rahuldab tegelikud vajadused ja tagab kõigile kõrgetasemelise ja kättesaadava hoolekandeteenuse, ning head töö- ja palgatingimused, et vältida mitteametlikku töötamist; kutsub komisjoni üles toetama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, mida täiendab soovitus koduabiliste kohta, et parandada selles sektoris töötajate töötingimusi; kutsub komisjoni üles algatama uuringut klientide kodudes töötavate hooldajate kohta ning muude sobivate ja jätkusuutlike iseseisvat eluviisi toetavate lahenduste kohta, et teha kindlaks, kas ELi õigusaktid pakuvad selles valdkonnas töötajatele, kelleks on sageli naised, piisavat sotsiaalset kaitset;

60.    rõhutab sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande- ja haridusteenuste potentsiaali luua töökohti ning nõuab suuremahulist ja jätkusuutlikku investeerimist neisse põhiteenustesse, infrastruktuuri ja inimväärsetesse töötingimustesse, et toetada kvaliteetsete teenuste pakkumist; ootab huviga komisjoni tegevuskava, millega käsitletakse tervishoiutöötajate puudust;

61.    kutsub komisjoni, liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja teisi sidusrühmi üles tagama ELi vahendite, nagu Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Ühtekuuluvusfond, samuti mikrokrediidirahastu tõhusat, lihtsustatud ja vastastikku tugevdavat kasutamist töökohtade loomiseks, sealhulgas sotsiaalmajanduses; toob välja struktuurifondide haridusse ja ümberõppesse suunatavate investeeringute eelised lisandväärtust loovates sektorites tehnoloogia seisukohast, nagu ka muudesse jätkusuutlikku kasvumudelit soosivatesse valdkondadesse; kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kõrge töötuse määraga ja allpool vaesuspiiri asetseva keskmise kuusissetulekuga liikmesriikidele;

62.    rõhutab, kui oluline on erinevate Euroopa fondide koostoime ning detsentraliseeritus nende fondide kasutamisel, et vastata tööturu nõudmistele; on seisukohal, et üksikisikutele ja ettevõtjatele tuleb täiendkoolitusse investeerimiseks pakkuda asjakohaseid stiimuleid; rõhutab sellega seoses ühtekuuluvuspoliitika panust ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusse, ja nõuab, et võetaks arvesse selle potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel;

63.    nõustub, et tuleks parandada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) mõju ning suunata selleks rahalised vahendid väiksemasse hulka eelisvaldkondadesse, muuta rangemaks institutsionaalsete reformide jaoks vajalikud tingimused, tugevdada partnerluspõhimõtet, seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning võtta kasutusele komisjoni ja liikmesriikide vahelised investeerimislepingud arengu ja koostöö valdkonnas;

64.    palub komisjonil vaadata läbi olemasolev ELi ettevõtete otsetoetuste kavade raamistik ning uurida võimalusi toetustest suurema osa eraldamiseks ettevõtetes töökohtade loomiseks, töötajate oskuste arendamiseks ning täiendavate koolitusprogrammide rakendamiseks;

Tööjõuturu toimimise parandamine

65.    märgib, et turvalise paindlikkuse poliitika on seatud uute oskuste ja töökohtade tegevuskava keskmesse, ning jagab komisjoni hinnangut, et kriis on pannud riikide turvalise paindlikkuse korralduse tõsiselt proovile, muu hulgas seal, kus tööturul on kasutusele võetud välise paindlikkuse meetmeid ilma vajaliku sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamiseta; rõhutab siiski vajadust jätkata tööturu reformidega, ohustamata edukaid poliitilisi meetmeid ning riikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahelist konsensust ja usaldust; rõhutab, et turvalise paindlikkuse poliitika tuleb kohandada sotsiaalsete tingimuste, riikliku tööturu konkreetse struktuuri, samuti tööandjate ja töötajate huvidega;

66.    rõhutab siiski, et ainuüksi turvaline paindlikkus ei saa kriisi lahendada, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles jätkama vajalikke tööturu reforme, pöörates erilist tähelepanu haavatavatest ja ebasoodsas olukorras olevatest elanikkonnarühmadest pärinevate töötajate tööturule kaasamisele; soovitab sellega seoses kasutusele võtta alt üles lähenemisviisi, mis hõlbustaks kõikide poliitilise ja sotsiaalvaldkonna juhtimise tasandite dialoogi ja kaasamist;

67.    on veendunud, et sotsiaalsete ja majanduslike muutuste uue hoo tõukel tuleks uuesti läbi vaadata turvalise paindlikkuse neli koostisosa – paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused, aktiivne tööturupoliitika, elukestev õpe ja kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid – ning nendevaheline tasakaal ja seda tasakaalu kindlustada, et vastata kaasaegsel tööturul osalevate töötajate ja ettevõtete vajadustele, luua inimväärseid töökohti ning tagada töötajate tööalane konkurentsivõime, piisav sotsiaalkaitse ja sama töö eest võrdse palga maksmise põhimõttest kinnipidamine soolist võrdõiguslikkust silmas pidades; peab tööturuasutuste tugevdamist hädavajalikuks kogu protsessi vältel, et tagada töötajatele parim valik töökoha, ameti, valdkonna või hõiveseisundi vahetamisel; on lisaks seisukohal, et sotsiaalse dialoogi raames tuleks läbivaatamisse kaasata sotsiaalpartnerid;

68.    kutsub komisjoni üles vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 152 tunnustama ja edendama liidu tasandil igas tööstussektoris tööturu osaliste rolli, austades samas nende sõltumatust;

69.    toetab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 155 tööturu osaliste dialoogi ning julgustab neid asuma lepingulistesse suhetesse, sealhulgas sõlmima kokkuleppeid; soovitab, et liidu tasandil sõlmitud kokkulepete rakendamisel kasutaksid kõigi tööstussektorite tööturu osalised ELi toimimise lepingu artiklis 153 käsitletud küsimustes lepingu artikli 155 lõikes 2 sätestatud menetlust;

70.    julgustab liikmesriike edendama kaugtööd, see tähendab kõiki töö- või töökorralduse vorme, mis on võimalikud väljaspool klassikalist tööaja ja töökoha määratlust, teenuse pakkumise või töösuhte raames, kasutades sidevahendeid ja internetti;

Kaasava tööturu edendamine

71.    rõhutab, et selleks, et väljuda majanduskriisist tugevamana, saada konkurentsivõimelisemaks ja ühtsemaks, suurendada majanduskasvu ja tööhõivet ning kindlustada sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus, peab Euroopa oma tööjõupotentsiaali kõikides vanuserühmades paremini ära kasutama, parandama nii tööturu toimimist kui ka sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset ning tõstma tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset;

72.    rõhutab sellega seoses, et tööturu killustatuse vähendamine tuleb saavutada töötajatele piisava turvalisuse võimaldamise ja tööturule kaasamise parandamise kaudu, et suurendada eri lepingute alusel töötavate töötajate, eriti ebasoodsaimas olukorras olevate ja haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate töötajate võimalusi tööturule pääseda ja seal edukas olla;

73.    rõhutab, et oluline on puudega inimeste õiguste arvessevõtmine tegevuskava rakendamisel ning kõigis Euroopa 2020. aasta strateegia aspektides; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada universaalse disaini põhimõtetele vastavate kaupade ja teenuste arendamist ja neile juurdepääsu, nagu on sätestatud ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioonis, ja sealhulgas parimate tavade jagamist;

74.    rõhutab, et palku tõstetakse mõnes liikmesriigis tootlikkusega võrreldes vähem, ning märgib murelikkusega, et kasvab vaeste töötajate osakaal, kes isegi palka saades ei suuda ületada vaesusläve, peab seega esmatähtsaks teatavat sekkumist, et sellest olukorrast välja tulla;

75.    rõhutab, et esmajärjekorras tuleb lahendada noorte tööpuuduse küsimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi noorte tööturule integreerumise toetuseks, kaasa arvatud stiimulite pakkumine noortele ja tööandjatele ning praktika- ja väljaõppemehhanismide väljatöötamine; toonitab sellega seoses, et äärmiselt tähtis on koolist tööle ülemineku hõlbustamine, personaalne nõustamine ja tugi ning praktiliste oskuste omandamise ja nende ajakohastamise võimaluste pakkumine vastavalt tööturu vajadustele; rõhutab, et kõnealune juhtalgatus tuleb tihedalt siduda juhtalgatusega „Noorte liikuvus“;

76.    rõhutab, et tähtis on luua sobivad tingimused, et eakamatel töötajatel oleks võimalik jääda kauemaks tööturule, arvestada tööhõive kontekstis põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd, viia ellu pikaajalisemat tööhõivet edendavad algatused, näiteks töökoha jagamine, oskuste ja karjääri ümberhindamine, töötajate vabatahtlik tegevus ja järkjärguline pensionilejäämine, sealhulgas vabakutselistele;

77.    palub liikmesriikidel Euroopa elanikkonna vananemist silmas pidades koostada vahendite kogumi eakamate inimeste tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks ning nõuab aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonialast partnerlust arvestades, et edendataks ja toetataks laialdaselt eakamate inimeste juhendamist ja tegevusse suunamist ning loodaks stiimulid tööandjatele, kuivõrd eakatest töötajatest huvitutakse ettevõtluses vähem; rõhutab, kui oluline on see, et need inimesed saaksid täiendkoolitust ja omandaksid uusi kutseoskusi, mille abil neil oleks võimalik tööturule naasta; rõhutab sellega seoses, kui oluline on ära kasutada eakamate inimeste teadmisi ja kogemusi, näiteks juhendamisprojektide kaudu;

78.    kasvava tööpuuduse tõttu kutsub liikmesriike üles kaasajastama ja tugevdama riiklikke tööturuasutusi, et need võiksid senisest enam pakkuda kogu karjääri hõlmavaid teenuseid nii töötajatele kui ka tööandjatele; on veendunud, et riiklikud tööturuasutused võiksid pakkuda oskuste hindamise ja profiili koostamise võimalust ning individuaalset karjäärinõustamist ja konsultatsiooniteenuseid tihedas koostöös kohalike tööandjatega, ning jagada teavet ettevõtlusvõimaluste ja koolitus- ja ümberõppeprogrammide valiku kohta;

79.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama ametlikult sotsiaalmajanduse panust, mis annab ELis 10% töökohtadest ning täidab olulist rolli ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamises; peab vajalikuks tõhustada sotsiaalmajanduse arendamist, et aidata kaasa sotsiaalselt kaasava jõukuse loomisele ja kaasavate tööturgude väljakujundamisele, säilitada kriisis ja/või sulgemisohus olevates sektorites ja ettevõtetes töökohti, muuta töökohad stabiilsemaks, säilitada oskusi ja leida töövõimalusi eriti ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele;

80.    rõhutab, et soolist võrdõiguslikkust ning töö, pere ja eraelu ühitamist edendav parem ja tugevam ELi poliitika peaks suurendama naiste ja meeste aktiivset osalemist tööturul; rõhutab vajadust tagada naistele võimalus tööturule siseneda, sinna naasta ja seal edasi liikuda, pidades eelkõige silmas naisi, kellel tekib raskusi pärast rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkust tööle tagasi pöördumisel;

81.    on seisukohal, et on vaja teha jõupingutusi tütarlaste hulgas tehnika- ja inseneriõpingute (matemaatika, informaatika, loodusteadused ja tehnoloogia) propageerimiseks ning võidelda sooliste stereotüüpide ja naiste ametialase segregatsiooni vastu hariduses ja tööturul; kutsub liikmesriike üles võtma sihipäraseid meetmeid, et suurendada ettevõtete juhtkonda kuuluvate ja muudel juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste arvu;

82.    on seisukohal, et ELi diskrimineerimisvastased õigusaktid on tõstnud märkimisväärselt kaitse taset kogu ELis; usub siiski, et palju on veel teha eri rühmade töö-, koolitus- ja kutsealase diskrimineerimise, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemisel, mille eesmärk on saavutada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine; on seisukohal, et naiste aktiivsemat osalemist tööturul tuleks soodustada ka sihipärase sotsiaalkaitsepoliitika abil, mis on suunatud laste ja perekonna eest hoolitsemisele, rakendades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programme ja võttes kasutusele meetmeid, mis soodustavad naiste ja meeste vabatahtlikku värbamist ebatraditsioonilistele ametikohtadele, pöörates eriti tähelepanu sektoritele, kus traditsiooniliselt töötavad põhiliselt mehed;

83.    juhib inimõiguste mõõtme kõrval tähelepanu diskrimineerimisvastase võitluse majanduslikele argumentidele; kutsub liikmesriike üles tegema kõik vajalik, et jõuda kiiresti kokkuleppele ja võtta vastu nõukogu direktiivi ettepanek, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kutsub komisjoni jätkama toetust nõukogu sees tehniliste raskuste ületamisele, et jõuda kokkuleppele, kuna tugev diskrimineerimisvastane ELi poliitika tugevdab ELi 2020. aasta strateegiat;

84.    rõhutab, et muutuvas majandusruumis naistöötajate kvalifikatsiooni ja oskuste säilitamiseks ning tööle tagasi pöördumise kergendamiseks on oluline kaasata ka lapsehoolduspuhkusel olevaid töötajaid tööandja korraldavatele koolitustele;

85.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama töö- ja pereelu ühitamise meetmeid ning investeerima naiste tööturul osalemisse mitmekesisuse haldamise edendamise, naiste kutsealase ergutamise ja paindlikumate töötingimustega uute töökohtade loomise toetamise abil;

86.    rõhutab, et uute töökohtadega peavad kaasnema uued töökorraldusmeetodid, mis võimaldavad ülalpeetavate lastega töötajatele alternatiivseid tööaegu, vähendatud tööaega või kaugtööd;

87.    märgib, et võimalusi naiste tööhõive määra tõstmiseks pakuvad lisaks tervise- ja sotsiaalvaldkonnale ka sisekaitse, logistika (sh. transport), äriteenuste – näiteks kindlustus ja nõustamine – ning ökoloogia valdkond ja püsivad töökohad;

88.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja välja arendama eriprogramme, mis panustaksid naiste töölevõtmisse tehnilistel erialadel, toetuste kaudu noortele üliõpilastele, järgides mõnes liikmesriigis kehtivate parimate tavade eeskuju, nagu programm „Excellentia” Austrias, millega suudeti kahekordistada teadus- ja tehnikaala naisõppejõudude arvu, ning hõlbustaksid naiste juhitavate kvaliteetsete teaduskeskuste loomist;

89.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama era- ja avalikku sektorit võtma kõiki võimalikke ja vajalikke meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste ja suure ebavõrdsuse kaotamiseks töö saamisel, tasustamisel, karjäärivõimalustes, osalemisel ja juhtimisel eesmärgiga suurendada naiste osalemist tööturul; rõhutab sellega seoses läbipaistvuse tähtsust parema statistika kujul ja „võrdväärse töö” kasutatava määratluse olulisust; kiidab heaks komisjoni avaldused nende isikute pensionisüsteemi läbivaatamise kohta, kellel on pensionikogumismaksetes erinevusi töötuse, haiguse või hoolduskohustustega seotud perioodide tõttu, mis puudutab peamiselt naisi;

Töökohtade kvaliteedi ja töötingimuste parandamine

90.    on seisukohal, et täieliku tööhõive eesmärgi poole püüdlemist peavad täiendama suuremad jõupingutused kõigi töötajate töökohtade kvaliteedi ning töö- ja elutingimuste, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra parandamiseks;

91.    on seisukohal, et töökoha kvaliteeti tuleb käsitleda mitmemõõtmelisena, nii et see hõlmaks nii töösuhteid kui ka tööd ennast; palub komisjonil suurendada jõupingutusi töökoha kvaliteedi ELi määratluse ja ühiste näitajate läbivaatamiseks, et muuta need liikmesriikide poliitika hindamisel ja võrdlusuuringutes paremini toimivaks; on arvamusel, et sotsiaaldialoogil on tähtis roll inimväärse töö, kvaliteetse tööhõive ja piisava sotsiaalkaitse edendamisel, ning palub seega tööstussuhete valdkonna peamistel sidusrühmadel ELi tasandil püüda selles valdkonnas välja kujundada ühine Euroopa lähenemisviis ja osaleda aktiivselt töökoha kvaliteedi määratluse ja näitajate läbivaatamisel;

92.    on seisukohal, et töökoha juurdepääsetavus, iseäranis seoses ehitusliku keskkonna ja infotehnoloogiaga, on oluline töötingimus ning üks neist, mis on eluliselt tähtis puudega inimeste tööalaseks integreerimiseks;

93.    pooldab komisjoni ettepanekut tervishoiu ja ohutuse õigusaktide läbivaatamise kohta ja hoiatab, et ebakindel töökeskkond, pidev töövahetus ja üha suurem stress mõjuvad negatiivselt töötaja füüsilisele ja vaimsele tervisele; palub komisjonil käsitleda tööga seotud ohtudele ja haigustele piisava tähelepanu pööramata jätmise probleemi;

94.    rõhutab, kui tähtis on ühendada sidusrühmade pingutused töökohtade kvaliteedi parandamiseks ning sobivate poliitikavahendite kasutamiseks, kaasa arvatud seadusandlus, poliitika kooskõlastamine, heade tavade vahetamine ja sotsiaalpartnerite autonoomsed lepingud;

95.    on seisukohal, et töökohtade kvaliteeti mõjutab märkimisväärselt ametiga seotud haigestumiste suur arv ja kasvav suhe, iseäranis luustiku ja lihaskonna haiguste levik, ning seetõttu tuleb teha edasi jõupingutusi selle vähendamiseks, et muuta vananev elanikkond jätkusuutlikumaks;

96.    on seisukohal, et tööhõive kvaliteedi ning seega ka töökoha kvaliteedi mõiste keskmes peavad olema töötajate õigused ja sotsiaalpartnerite, nimelt töötajate ja tööandjate dialoog ning piisav sotsiaalkaitse, mis väldib töötavate inimeste elamist vaesuses;

97.    ergutab komisjoni õigusloome ettevalmistustööd lõpule viima ning esitama tegevuskavas kavandatud seadusandlikke ettepanekuid, võttes täielikult arvesse majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamise tulemusi ning austades sotsiaalpartnerite sõltumatust; kiidab heaks komisjoni kavatsuse vaadata läbi töökohtade kvaliteeti ja töötingimusi käsitlev seadusandlus, muutusi nõuetekohaselt arvesse võttes;

98.    rõhutab, et tööhõive valdkonnas seatud eesmärke ja strateegiaid nende saavutamiseks tuleb jälgida ja kooskõlastada teiste valdkondade eesmärkide ja strateegiatega, näiteks riigi rahanduse valdkonna ja asjakohase innovatsioonipoliitikaga;

99.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0309.
• [2]  ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0262.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0263.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0299.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0000 (raport A7-0258/2011 pannakse hääletusele 2011. aasta oktoobri I täiskogu istungil).
• [7]  Komisjoni pressiteade IP/10/1673.
• [8]  Cedefop publications, ISBN 978-92-896-0536-6.
• [9]  ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.
• [10]  ELT C 102E, 5.8.2010, lk 23.

SELETUSKIRI

Euroopas valitsev majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on esile toonud Euroopa majandus- ja sotsiaalmudeli nõrkused ning tühistanud teatavad varasemad edusammud.

Sestsaadik, kui kriis end tööturul 2008. aastal esimest korda tunda andis, on Euroopa kaotanud 5,6 miljonit töökohta.

ELis on praegu 23,051 miljonit töötut, mis moodustab 9,5% aktiivsest elanikkonnast ja avaldab tõsist mõju Euroopa majanduskasvule ning heaolule.

Niisama rahutukstegevad on mõnede tööandjate raskused töötajate värbamisel, eriti kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele. Isegi kriisi ajal oli teatavatel tööandjatel raske leida vabadele töökohtadele sobivate oskustega inimesi.

Inimkapitali ja töölevõtmise võimaluste tugevdamine oskuste uuendamise teel aitaks Euroopal taastuda.

Me peame pakkuma inimestele õigeid stiimuleid oma oskuste uuendamiseks, hariduse ja väljaõppe tihedamaks seostamiseks tööga, sobivate võimetekomplektide arendamiseks ja tulevikus vajatavate oskuste tulemuslikumaks ennetamiseks, et tagada tööturul pakkumise ja nõudmise parem vastavus[1].

Liikmesriigid on võtnud suurejoonelise eesmärgi saavutada 2020. aastaks 20–64aastaste vanuserühmas 75%line tööhõive.

EL suudab selle eesmärgi saavutada ja võib tööhõivet oluliselt parandada.

Novembris 2010 võttis komisjon vastu teatise ettepaneku pealkirjaga „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse.”

See uute oskuste ja töökohtade tegevuskava on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ning kujutab endast komisjoni panust liikmesriikide suurejoonelise eesmärgi saavutamisse, milleks on 20-64aastaste vanuserühma 75%line tööhõive 2020. aastal.

Selle eesmärgi saavutamiseks pakub komisjon välja tegevuse, mis keskendub neljale põhieesmärgile:

•       tööturu edasine reformimine, mille sihiks on nii suurem paindlikkus kui turvalisus (nn paindlik turvalisus);

•       sobivad stiimulid üksikisikutele ja ettevõtetele, et aidata neil väljaõppesse investeerida ning kindlustada inimeste oskuste jätkuv uuendamine vastavalt tööturu nõudmistele;

•       komisjoni ettepanekud eesmärgiga kindlustada inimväärsed töötingimused, parandades ühtlasi tööhõivet käsitlevate õigusaktide kvaliteeti – kavas on tööaja direktiivi läbivaatamine, samuti seadusandlik algatus töötajate ajutise lähetamise direktiivi täiustamiseks;

•       meetmed, mille sihiks on tagada tööturul niisugused tingimused, mis sobivad töökohtade loomiseks, muu hulgas halduskoormuse ja tööjõu ning liikuvusega seotud maksude vähendamise teel, tuletades meelde, et see on eriti oluline valdkondadele, kus toimuvad kiired muutused, näiteks valdkonnad, kus pidevalt toetutakse teadus- ja arendustegevusele.

Raportöör nõustub komisjoni lähenemisega, kuid peab võimalikuks edasisi täiustusi, eelkõige seoses järgnevaga:

•       VKEde halduskoormuse ja bürokraatlike tõkete vähendamine, et luua uusi töökohti;

•       koolist väljalangevus, kusjuures tuletatakse meelde, et liikmesriigid peavad võtma ennetavaid meetmeid ja pakkuma õpilastele alternatiive väljaõppe ja koolituse vallas;

•       meetmed töö ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks;

•       tulevikus vajalike oskuste parem jälgimine ja ennetamine, mis võimaldab pakkumist ja nõudmist paremini ühitada, ning oskuste kujundamine nii, et see annaks paremad tööhõiveväljavaated kogu eluks;

•       noortele suunatud meetmed, mille sihiks on nende integreerimine tööturule juba enne ametliku haridustee lõpetamist, eelkõige praktikakohtade kaudu, mis annavad uusi töövõimalusi;

•       vajadus tugevdada paindliku turvalisuse eeskirju ning kohandada neid iga liikmesriigi sotsiaal-majandusliku olukorraga, et kindlustada paindlik tööturg, ennetav poliitika selle turuga seoses, elukestev õpe ja kaasaegne sotsiaalkindlustussüsteem;

•       vajadus parandada töötajate ajutise lähetamise direktiivi, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja lahendada kahekordse maksustamise küsimused, et hõlbustada töötajate vaba liikumist;

•       vajadus teha edusamme kvalifikatsiooni vastastikusel tunnustamisel ELi ja kolmandate riikide vahel;

•       haridusasutuste ja ärimaailma tihedam koostöö.

Kui me soovime koostada tulemusliku tööhõive, hariduse ja väljaõppe poliitika ning hõlbustada inimeste karjäärivalikuid, peame suurendama liikmesriikide ja liidu võimet tulevikus vajatavaid oskusi ja nende laadi prognoosida ning kindlustada, et oskused vastaksid tööturu vajadustele.

• [1]  Oskuste pakkumise ja nõudmise vahekorra kohta Euroopas vaata: ”Skills supply and demand in Europe. Medium-term forecast up to 2020”, Luxembourg, 2010: http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta
(2011/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Niki Tzavela

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks uute oskuste ja töökohtade tegevuskava käsitleva osa lisamise 2020. aasta strateegiasse, arvestades, et Euroopa vajab konkreetseid sihte ja kindlaid meetmeid, et töötada ühiste eesmärkide saavutamise nimel sellistes valdkondades nagu uute töökohtade loomine ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamine, mis on saavutatavad vaid kõikide liikmesriikide koordineeritud jõupingutuste abil;

2.  tervitab komisjoni seisukohta, et ettevõtlusele ja füüsilisest isikust ettevõtjaile tuleb luua soodustingimused; on arvamusel, et vajaliku keskkonna loomine ja motiveerimine on ettevõtete loomisel ja säilitamisel otsustavalt tähtis, kuid sellest ei piisa Euroopa majanduse edasiarendamiseks; rõhutab seetõttu, et nii kesk- kui ka kõrgharidusprogrammides vajatakse ettevõtluskoolitust, et Euroopa ei jääks muudele turuosalistele alla; rõhutab Euroopa Tehnoloogiainstituudi rolli ettevõtete loomisel ja arendamisel innovatsioonipõhiste uuringute kaudu, pöörates enim tähelepanu ettevõtluse edendamisele;

3.  tervitab komisjoni esmast prioriteeti suurendada turvalist paindlikkust, tugevdades selle nelja komponenti: paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused, aktiivne tööturupoliitika, elukestev õpe ja koolitus ning tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid;

4.  kutsub liikmesriike ning vajadusel piirkondi üles looma tööhõive seirekeskusi, keskendudes tuleviku vajadustele, et nendeks õigel ajal valmis olla, tagades tööotsijate ametialase sobivuse, kuna see suurendab töö leidmise tõenäosust, eriti noorte puhul;

5.  kordab, et liidu viis peamist eesmärki on tööhõive edendamine, innovatsiooni-, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, kliimamuutuse ja energiaeesmärkidega seotud probleemide lahendamine, haridustaseme parandamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;

6.  rõhutab, et tööhõive valdkond kuulub riigi pädevusse ja et tööturud on strukturaalselt erinevad;

7.  rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata üliõpilaste ja teadlaste ettevõtjaliku ellusuhtumise edendamisele, pakkudes alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele uusi rahastamisvahendeid ning toetades eduka tehnoloogia toomist ELi turule;

8.  kutsub Euroopa sotsiaaldialoogi komiteesid suurendama pakutava koolituse sobivust praeguste ja tulevaste nõudmistega, kaardistades saavutatu hindamiseks vajalikud selged eesmärgid ja näitajad;

9.  juhib tähelepanu komisjoni hinnangule, et uus tehnoloogia ja töökorralduse muutused näivad olevat märgatavalt suurendanud töökohtade arvu töökohtade skaala mõlemas otsas;

10. kahetseb asjaolu, et liikmesriigid on kriisi ajal vähendanud oma haridus- ja koolituseelarveid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles haridus-ja koolitussüsteemidesse senisest rohkem investeerima;

11. juhib tähelepanu edusammude puudumisele allpool vaesuspiiri elavate tööl käivate inimeste arvu vähendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama hästi tasustatud, tervislikke töötingimusi ja turvalisust pakkuvaid kvaliteetseid töökohti;

12. juhib tähelepanu üldise elukestva õppega seotud ettepanekute tähtsusele ja sellele, kui oluline on IKT-alaste oskuste ja digitaalse kirjaoskuse (e-oskuste) integreerimine elukestva õppe alusmeetmetesse ja hariduspoliitikasse, et lahendada tõsine kvalifitseeritud tööjõu, nt IKT valdkonna spetsialistide ja teadlaste puuduse probleem, mis võib tulevikus kahjustada ELi majanduse konkurentsivõimet;

13. rõhutab vajadust kaasata tööandjaid haridusasutuste juhtimisse ning kursuste programmide, õppemetoodika, praktika, hindamise ja kvalifikatsiooni väljatöötamisse; rõhutab vajadust stimuleerida tööandjaid, kes pakuvad väljaõpet vähekvalifitseeritud või kvalifitseerimata inimestele, võimaldades neil omandada praktilisi kogemusi otse töökohal;

14. juhib tähelepanu asjaolule, mida on tunnistanud ka komisjon, et tuleb teha suuri investeeringuid roheliste valdkondadega seotud oskuste tagamiseks, et Euroopa saavutaks 2020. aastaks seatud nn rohelise sektori töökohtade loomise eesmärgid ning majandussüsteem toimiks säästvamalt ja seega jääks ka tulevikus konkurentsivõimeliseks;

15. rõhutab vajadust innovatsioonile suunatud hariduse järele; rõhutab, et tulevikku silmas pidades tuleb soodustada harjumuspärastest skeemidest väljuvat ja abstraktset mõtlemist, samuti tehnilist haridust;

16. rõhutab, et tuleks teha jõupingutusi tagamaks, et kõik lapsed võiksid IT-oskusi arendada juba noores eas, milleks tuleb IT lisada alghariduse programmi ning kõigile eurooplastele tagada odav ja lihtne juurdepääs internetile;

17. kutsub komisjoni üles toetama teadmusühendusi, et töötada välja uusi koolitusprogramme, mis aitaksid täita innovatsioonialaste oskuste lünki ning vastaksid tööturu vajadustele;

18. märgib, et ELi 2020 eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tööstuse tööjõunõudmistele paindlikumalt reageerima;

19. leiab, et aktiivse eluea pikendamise strateegia raames ei ole seni piisavalt tehtud selleks, et vanematel inimestel oleks võimalik IT-oskusi omandada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama sellele eagrupile mõeldud laiapõhjalisi haridusprogramme;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kutsehariduse ja-koolituse taset kogu Euroopas, et aidata tööturgu uute oskustega kindlustada;

21. märgib, et ELi riikide vaheline tööjõu liikuvus on endiselt väike, ning kutsub komisjoni üles kaaluma sellise üleeuroopalise teenuse loomist, mis võimaldaks suunata oskustööjõudu vabadele töökohtadele kogu Euroopa piires ja toetaks seega Euroopa lisandväärtusega tööturgu; kutsub sellega seoses liikmesriike üles kõrvaldama töötajate vaba liikumise takistusi ning nõuab komisjoni kavandatud 2012. aasta ühtse turu projektide täielikku rakendamist; rõhutab laiema strateegia tähtsust, mis hõlmab töökohtade loomist, Euroopa tööturu uute ja tekkivate vajaduste rahuldamist ning tööjõu ELi sisese liikumise piirangute ja ELi siseturule allesjäänud tõkete kõrvaldamist;

22. toetab komisjoni ettepanekut luua Euroopa tööhõive ja ametioskuste valdkondlikud nõukogud, mis koguksid liikmesriikide ja piirkondade käsutuses olevat teavet, et aidata koordineerida kõigi asjaosaliste jõupingutusi;

23. rõhutab vajadust suurendada ametioskuste sobivust tööturu vajadustega ja tervitab komisjoni vastavat algatust;

24. arvestades, et praeguse olukorra jätkudes on 2015. aastaks oodata 384 000 kuni 700 000 IT-spetsialisti puudujääki, millele lisandub tervishoiusektori ligikaudu ühe miljoni spetsialisti puudujääk pluss üks miljon puuduvat teadlast, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis tagaksid vajaliku kvalifitseeritud inimressurssi olemasolu neis valdkondades;

25. rõhutab VKEde tähtsust ja rolli uute töökohtade loomisel ning väljendab heameelt näiteks bürokraatiat vähendavate meetmete üle, mille sihiks on soodustada uute ettevõtete asutamist; rõhutab, et Euroopa Investeerimispank võiks täita tähtsat rolli eelkõige selliste programmide edendamise kaudu nagu JASMINE ja JEREMIE, mis võiksid jätkusuutlikult toetada VKEde vajaduste täitmist; rõhutab vajadust pakkuda VKEdele tuge mitte ainult vajalike oskustega inimeste leidmisel, vaid ka nende oskuste ajakohastamisel; märgib, et ressursitõhusa Euroopa tegevuskava raames vajavad VKEd toetust pädevuse ajakohastamisel säästva arengu, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

26. on seisukohal, et VKEd võivad täita ja täidavad väga tähtsat koolitusrolli nii väga spetsialiseeritud, innovatiivsetes valdkondades kui ka aladel, mis nõuavad paljude teenuste osutamisel vajalikke põhilisi käelisi oskusi; märgib, et seetõttu on vaja VKEde ja haridusasutuste tihedat koostööd; on arvamusel, et kaaluda tuleks ka praktikakohti ja praktilist väljaõpet pakkuvate VKEde rahalist toetamist;

27. rõhutab vaba ja arukalt reguleeritud interneti tähtsust uutele ettevõtjatele ja töökohtade loojatele; leiab, et uute interneti ärimudelite puhul on kõige olulisem, et ei kahjustataks kasutajate usaldust süsteemi vastu;

28. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus napib teadus- ja arendustööga intensiivselt tegelevaid uuenduslikke ettevõtteid ning et innovatsiooni ja digitaalse kirjaoskuse tõsised puudujäägid on põhjuseks, miks VKEd ei saa rakendada uuenduslikke arukaid ärimudeleid ja uut tehnoloogiat;

29. rõhutab, et praegu mõjutavad liikmesriikide tööturu suundumusi riikide struktuurilised probleemid, mistõttu Euroopa tasandi algatustes tuleb riikide eripäraga arvestada;

30. palub komisjonil järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning arvestada tööõiguse koostamisel VKEde vajadusi;

31. kasvava tööpuuduse tõttu kutsub liikmesriike üles suurendama tööhõivebüroode personali, et tulla toime kasvava tööotsijate hulgaga; on veendunud, et riiklikud tööhõiveametid võiksid senisest enam pakkuda kogu karjääri hõlmavaid teenuseid, nagu oskuste hindamine, profiili koostamine, koolitus, karjäärinõustamine ning klientide (nii töötajate kui tööandjate) nõustamine;

32. kutsub komisjoni vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 152 tunnustama ja edendama liidu tasandil igas tööstussektoris tööturu osaliste rolli, austades samas nende sõltumatust;

33. on seisukohal, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskava tuleks vaadelda koostoimes ELi teadusuuringute raamprogrammiga ja et nende kahe sünergia võiks suurendada majanduskasvu ja tööhõivet;

34. toetab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 155 tööturu osaliste dialoogi ning julgustab neid asuma lepingulistesse suhetesse, sealhulgas sõlmima kokkuleppeid; soovitab, et liidu tasandil sõlmitud kokkulepete rakendamisel kasutaksid kõigi tööstussektorite tööturu osalised ELi toimimise lepingu artiklis 153 käsitletud küsimustes lepingu artikli 155 lõikes 2 sätestatud menetlust;

35. rõhutab piirkondliku ja kohaliku tasandi partnerluse olulisust, kuna see koondab avalike teenuste, hariduse ja koolituse pakkujaid ning tööandjaid ning aitab vähendada piirkondliku ja kohaliku tasandi tööpuudust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	31.8.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 0 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Vicky Ford, Gaston Franco, Norbert Glante, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Romana Jordan Cizelj, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Konrad Szymański, Michael Theurer, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Francesco De Angelis, Satu Hassi, Jiří Havel, Marian-Jean Marinescu, Alajos Mészáros, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.7.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta
(2011/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Monika Smolková

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia osa, ning rõhutab vajadust üha suuremate kutseoskuste järele, sest konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja innovatiivse majanduse edenemiseks on ülioluline just nimelt kvalifitseeritud tööjõud; on seisukohal, et arengupoliitika loomisel tuleks sihiks võtta teadus- ja innovatsioonisüsteemi täiendamine ning et seejuures tuleb edendada tööalase konkurentsivõime parandamist, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskava sobituks kriisijärgse perioodiga ja ennetaks sellise kriisi kordumist tulevikus; rõhutab sellega seoses, kui olulised on konkreetsed ja järjepidevad tööjõu koolitamise meetmed;

2.  toetab sidusate ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi peamisi turuosalisi hõlmavate käsituste edendamist; rõhutab sellega seoses piirkondliku mõõtme olulisust uute oskuste ja töökohtade tegevuskava rakendamisel; on seisukohal, et tegevuskava aitab tõeliselt edukaks muuta Euroopa piirkondade osalemine, ning palub seda mõõdet tugevdada;

3.  rõhutab vajadust täiustada ja mitmekesistada tööhõiveteenuseid nii tööotsijate kui ka tööandjate jaoks ning vajadust töötada eeskätt välja personaalsed riiklikud tööhõiveteenused töötutele, noortele ja ebasoodsamas olukorras olevate isikute rühmadele;

4.  nõuab, et noorte töötuse vähendamise küsimusele pöörataks rohkem tähelepanu, sest paljudel noortel on küll väga hea haridus ja kõrge kvalifikatsioon, kuid nad ei suuda leida tööd näiteks sellistel põhjustel nagu kogemuste puudumine, ning nõuab, et selles küsimuses võetaks tõelisi ja tõhusaid meetmeid; juhib tähelepanu, et antud olukord võib viia ELi tööturu pikaajaliste moonutusteni;

5.  palub liikmesriikidel Euroopa elanikkonna vananemist silmas pidades koostada vahendite kogumi eakamate inimeste tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks ning nõuab aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonialast partnerlust arvestades, et edendataks ja toetataks laialdaselt eakamate inimeste juhendamist ja tegevusse suunamist ning loodaks stiimulid tööandjatele, kuivõrd eakatest töötajatest huvitutakse ettevõtluses vähem; rõhutab, kui oluline on see, et need inimesed saaksid täiendkoolitust ja omandaksid uusi kutseoskusi, mille abil neil oleks võimalik tööturule naasta; rõhutab sellega seoses, kui oluline on ära kasutada eakamate inimeste teadmisi ja kogemusi, näiteks juhendamisprojektide kaudu;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et naiste tööpuudus kasvab ning see probleem mõjutab koguni kõrge kvalifikatsiooni ja oskustasemega naisi; palub komisjonil anda endast parima, et tagada tööturul naistele ja meestele võrdsed võimalused;

7.  rõhutab, et uute oskuste arendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid tuleb kasutada tõhusamalt ja riikide valitsustel tuleb panustada rohkem töökohtade loome edendamisse, sealhulgas töökohtadesse üha laienevas keskkonnasäästliku majanduse sektoris; rõhutab, et ebasoodsamas olukorras olevatele ühiskonnarühmadele töökohtade loomiseks saab rakendada sotsiaalset ettevõtlust ja see toob põhiliselt kaasa järgmiste fondide ja programmide kasutuselevõtu: Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD), elukestva õppe programm, programm Progress ja INTERREGi programmid;

8.  rõhutab, kui oluline on erinevate Euroopa fondide koostoime ning detsentraliseeritus nende fondide kasutamisel, et vastata tööturu nõudmistele; on seisukohal, et üksikisikutele ja ettevõtjatele tuleb täienduskoolitusse investeerimiseks pakkuda asjakohaseid stiimuleid; rõhutab sellega seoses ühtekuuluvuspoliitika panust ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusse, ja nõuab, et võetaks arvesse selle potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel;

9.  tervitab 27 liikmesriigi noortele tööotsijatele suunatud pilootprojekti “Sinu esimene EURESi abil saadud töökoht” käivitamist; usub, et see projekt peaks kaasama kohalikke ametiasutusi ja organisatsioone, kes vastutavad noorte integreerimise eest, olenemata nende sotsiaalsest või geograafilisest päritolust;

10. nõustub, et tuleks parandada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) mõju ning suunata selleks rahalised vahendid väiksemasse hulka eelisvaldkondadesse, muuta rangemaks institutsionaalsete reformide jaoks vajalikud tingimused, tugevdada partnerluspõhimõtet, seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning võtta kasutusele komisjoni ja liikmesriikide vahelised investeerimislepingud arengu ja koostöö valdkonnas;

11. toetab poliitikameetmeid, mille eesmärk on luua uusi töökohti ja milles arvestatakse prioriteedina väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi, kuna VKEd tagavad kaks kolmandikku erasektori töökohtadest, ning on arvamusel, et tuleks luua ettevõtjate vajadustele kohandatud koolitusmehhanismid, millesse peaks oma panuse andma ka erasektor; pooldab innovatiivseid meetmeid uute oskuste loomisel, eeskätt seoses VKEdega;

12. palub komisjonil vaadata läbi olemasolev ELi ettevõtete otsetoetuste kavade raamistik ning uurida võimalusi toetustest suurema osa eraldamiseks ettevõtetes töökohtade loomiseks, töötajate oskuste arendamiseks ning täiendavate koolitusprogrammide rakendamiseks;

13. peab ülioluliseks tõhusaid stiimuleid ja kulude jagamise meetodeid, mille eesmärk on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõu sihipärasesse väljaõppesse, haridusse ja elukestvasse õppesse, pidades eriti silmas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning digitaalse kirjaoskuse alast õpet, keeleõpet ja oskuste arendamist planeerimise, analüüsi, korraldamise, probleemide lahendamise ja suhtlemise alal ning uute olukordadega kohanemisvõime arendamist; rõhutab, kui oluline on parandada inimeste juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest olukorrast;

14. on seisukohal, et eraettevõtluse toetamine teadus- ja arendustegevusega seoses loob uusi töökohti ning annab võimaluse uute oskuste arendamiseks turu vajadustest lähtudes;

15. rõhutab, et oskuste täiendamiseks ja nende kooskõlastamiseks tööturu vajadustega on ülioluline vahetada kogemusi ja parimaid tavasid ning luua võrgustikke ja koordineerimismehhanisme piirkondlikul ja ELi tasandil kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtete keskuste vahel; rõhutab vajadust koondada tööandjate võrgustikke ning julgustada nendevahelist heade tavade vahetamist; nõuab, et tagataks stabiilne pakkumise-nõudluse tasakaal tööandjate ja koolitusasutuste vahel; kutsub kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles edendama Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ning ergutama kõiki majandussektoreid end EMASis registreerima;

16. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle edendada tuleviku töökohtadele suunatud uute akadeemiliste erialade Euroopa tippkeskusi; rõhutab, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused on eriti linnapiirkondades võimelised looma innovaatiliste ettevõtete klastrite kasvuks vajalikke tingimusi; rõhutab, et selline klasterdamine võib anda otsustava tõuke kohaliku majanduse arengule ja luua piirkondades uusi töökohti;

17. juhib tähelepanu asjaolule, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskava eesmärkide täitmise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid ja neis asuvad piirkonnad; peab seetõttu ülioluliseks, et komisjon kontrolliks, et iga liikmesriik võtab endale kohustuse täita tegevuskava eesmärgid;

18. palub komisjonil tööjõu liikuvuse parandamiseks vastu võtta meetmed halduslike ja õiguslike tõkete kõrvaldamiseks, seda nii kvalifikatsiooni tunnustamise kui ka täiendavate pensioniõiguste valdkonnas; rõhutab vajadust edendada töötajate liikuvust ELi liikmesriikide vahel kui võimalikku vahendit piirkondlike tasakaalutuste vähendamiseks ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks; kiidab heaks komisjoni algatuse reformida Euroopa Tööturuasutuste Süsteemi EURES võrgustikku, et parandada liikuvatele töötajatele ja tööotsijatele mõeldud teenuseid ning seda eelkõige piirialadel;

19. nõuab riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate kaasamist tegevuskava rakendamisel aset leidvate muutuste hindamise, kindlaks määramise ja nendega kohanemise protsessi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, John Bufton, Alain Cadec, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Elie Hoarau, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Petru Constantin Luhan, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Franz Obermayr, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Michael Theurer, Michail Tremopoulos, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Andrea Cozzolino, Karima Delli, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Marek Henryk Migalski, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Norica Nicolai

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta
(2011/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Katarína Neveďalová

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu sellele, et kui tahetakse saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärk parandada haridustaset, st vähendada koolist väljalangevust 10%le või alla selle ning suurendada kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanute osatähtsust 40%ni, on investeerimine haridusse ja koolitusse ning vajaminevate oskuste prognoosimine äärmiselt oluline;

2.  peab taunitavaks ebaproportsionaalselt kõrget noorte tööpuuduse taset ELis; märgib, et noorte tööpuudus kahjustab sotsiaalset ühtekuuluvust, võrdseid võimalusi ja majanduskasvu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et tähtsustada aktiivsete tööturumeetmete rakendamist käesoleva kriisi lahendamiseks;

3.  rõhutab, et kvaliteetsele riiklikule haridusele ja elukestvale õppele võrdse ja üldise juurdepääsu tagamine on ülioluline nii üksikisikute intellektuaalse ja sotsiaalse arengu kui ka tööturule sisenemiseks vajalike oskuste omandamise seisukohalt;

4.  rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks on väga tähtsad omavahel seostatud haridus-, koolitus- ja tööhõiveprogrammid, mis annavad võimaluse kutsekvalifikatsiooni ja hariduse saamiseks, ning rõhutab, et vaja on uusi tegusid täiskasvanute õppe ja põhioskuste uuendamise valdkonnas; palub liikmesriikidel kõige madalama hariduse ja kutseoskustega ning seetõttu kõige nõrgemal positsioonil olevate kodanike hõlmamiseks edendada üleriigilist karjäärinõustamist, et pakkuda vajalikku teavet koolitus- ja haridusvõimaluste kohta ning hinnata ka inimeste konkreetseid oskusi;

5.  tunnustab kutsehariduse olulist rolli selles, et paljud noored inimesed saaksid end teostada ning et saavutataks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid;

6.  on seisukohal, et komisjoni teatises esitatud meetmed eeldavad poliitika tugevat kooskõlastamist; nõuab seetõttu liikmesriikidelt ja eriti nende asjaomastelt ministeeriumidelt tugevamat osalemist vajaminevate oskuste varajase kindlakstegemise protsessis, soovitavalt vähemalt 10 aasta pikkusel perioodil; on kindlalt veendunud, et haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamisel on vajalik tööandjate, tööturu osapoolte, haridusasutuste ja koolitusasutuste omavaheline tõhus suhtlus ja koostöö, milles kasutatakse erimehhanisme tööturu vajaduste väljaselgitamiseks; kordab, et üldsusele on sellega seoses vaja tagada juurdepääs kvalitatiivsele informatsioonile; nõuab seetõttu liikmesriikidelt, et need võtaksid oma hariduse, koolituse ja elukestva õppe kavadesse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia kasutamisega seotud valdkonnaüleste oskuste, kunstilise eneseväljenduse, liikuvuse, demokraatliku osaluse ning mitmekultuurilisuse õpetamise; rõhutab, et selleks on väga vajalik mitteametliku ja koolivälise õppega omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamine ning kasutamine;

7.  märgib, et seetõttu tuleb asjakohaselt toetada selliseid vahendeid nagu sotsiaalse partnerluse raames tehtavad uuringud eri sektorites nõutavate tööülesannete ja kutsealade kohta;

8.  märgib, et Euroopa Liidu tööjõud peab muutuma kvalifitseeritumaks, et see oleks suuteline kaasa aitama tehnoloogilistele muutustele ja töökorralduse uutele põhimõtetele ning võimeline nendega kohanema; kutsub liikmesriike üles rohkem investeerima haridus- ja koolitussüsteemidesse, et prognoosida vajaminevaid oskusi, ühtlustada pakkumist ja nõudlust ning pakkuda karjäärinõustamisteenuseid;

9.  kiidab heaks Euroopa vabade töökohtade seire alustamise ja tunnistab, et veebipõhiste tööalase liikuvuse vahendite loomine (näiteks ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus – EU Skills Panorama), millega antakse selget teavet töövõimaluste kohta ELis võib tulevastel töötajatel aidata valida kutseala ja omandada õiget, nende tööväljavaateid ja kohanemisvõimet paremaks muutvat oskuste kogumit, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning keeli; on kindlalt veendunud, et sellekohane prognoos peaks hõlmama 10 aastat;

10. on seisukohal, et tihedamad sidemed haridus- ja ettevõtlusvaldkonna vahel võivad aidata välja selgitada antud ajahetkel nõutavaid oskusi ning sellest tulenevalt lihtsustada noorte sisenemist tööturule;

11. tuletab meelde, et kõrgkoolidel ja koolitusasutustel on liikmesriikide piirkondlikus majanduses väga tähtis roll ja need on ainulaadsed paigad, kus on ühendatud innovatsioon, haridus, ja teadustöö, ning see võib viia uute töökohtade loomiseni; juhib tähelepanu sellele, et tugev koostöö ülikoolide teaduskondade vahel ning koostöö ülikoolide, teiste kõrgemate õppeasutuste ja koolitusasutuste, piirkondade, valitsuste, kodanikuühiskonna sidusrühmade, eeskätt sotsiaalpartnerite, ja ettevõtjate vahel on Euroopa majanduse ja sotsiaalvaldkonna arengu seisukohalt otsustava tähtsusega; tunnustab sellega seoses ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi algatust;

12. märgib, et hariduse rahvusvaheliseks muutmine on sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult tähtis, ning nõuab seetõttu, et komisjon lihtsustaks teadlaste, tudengite ja õppejõudude rahvusvahelist liikuvust nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool;

13. väljendab muret seoses sellega, et kõrgelt kvalifitseeritud isikud võtavad vastu töökohti, mis jäävad allapoole nende võimeid, või kvalifitseerimata tööd, mis põhjustab Euroopa Liidus „ajupotentsiaali raiskamist”;

14. rõhutab käsitöötraditsiooni ja sellega seonduvate oskuste säilitamise ning käsitöö väikeettevõtjate jaoks strateegiate koostamise vajadust, et säilitada käsitöösektori kultuurilist eripära; meenutab sellega seoses vajadust toetada praktilist tööd ja teooriaõpinguid ühendavat kutseõpet ning noorte oskustööliste liikuvust; märgib, et ametipraktika soodustamine eesmärgiga kaasata sellesse sektorisse noori võib olla tunnustamist vääriv aktiivne poliitika, ning kutsub liikmesriike üle astuma sellekohaseid samme; rõhutab humanitaarteaduste tähtsust mineviku uurimisel ning kultuurilise identiteedi paremal säilitamisel;

15. on seisukohal, et vaja oleks rakendada meetmeid mitteametliku töökohakeskse koolitussüsteemi, näiteks õppepraktika süsteemi loomiseks, seda muu hulgas traditsiooniliste käsitööalade ja kutsealade vallas, et muuta uute oskuste omandamine ja töökohad kättesaadavamaks ning ühtlasi mitmekesistada tööturgu;

16. rõhutab vajadust tõsta nende elukutsete ja töökohtade profiili ja ligitõmbavust, mille puhul tööturul valitseb praegu tööjõupuudus;

17. palub komisjonil rohkem esile tuua ning rahaliselt toetada Leonardo da Vinci programmi, mis annab inimestele võimaluse omandada uusi oskusi, teadmisi ja kutseoskusi ning muudab kutsehariduse kõikide jaoks köitvamaks; juhib lisaks tähelepanu sellele, et koolitus töökohal on eriti oluline, ning kutsub üles toetama riiklikke programme sellise karjäärivõimaluse edendamiseks;

18. märgib, et Erasmuse allprogrammi assigneeringute kasutamise määr on peaaegu 100%; tuletab meelde dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et Erasmuse programm hõlbustab märkimisväärselt välismaal õppimist ja annab üliõpilastele võimaluse omandada laiemas valikus oskusi, mis omakorda parandab märkimisväärselt nende tudengite tulevasi tööväljavaateid, kes osalevad Erasmuse programmis, ning sellest tuleneval aitab oluliselt parandada Euroopa konkurentsivõimet;

19. juhib tähelepanu sellele, et oskus suhelda võõrkeeltes on tähtis iga ELi kodaniku jaoks ning tööturul võib see osutuda kasulikuks oskuseks; toetab seetõttu keeleoskuse nõuet ning keelte õppimist ja keeleõpetuse arendamist, eelkõige täienduskoolitusega seoses, sealhulgas ka suhtlusoskuse omandamist rahvusvaheliselt vähem levinud ja vähem kasutatavates keeltes;

20. on seisukohal, et ELi mittekuuluvatest riikidest pärit sisserändajate potentsiaalile ei pöörata piisavalt tähelepanu, et rahuldada tööturu vajadusi;

21. on seisukohal, et mitteakadeemilise kõrgema tehnilise hariduse valdkond on ülimalt tähtis, et seostada oskuste omandamine ettevõtete vajaduste ning majanduskasvu ja tööviljakuse eesmärkidega;

22. märgib, et kõrgkoolidel ja koolitusasutustel on vajalik potentsiaal, et valmistada õppijaid ette tööeluks; näiteks saavad VKEd, kel puuduvad vahendid teadus- ja arendustegevuseks, kasutada ülikoolide teadustegevuse ressursse ja asjatundmist, ning VKEd võivad pakkuda üliõpilastele kvaliteetseid praktikavõimalusi, võimaldades neil sellega oma haridust täiendada ja suurendades tunduvalt nende väljavaateid töökoha saamiseks; nõuab seetõttu kõrgkoolide, koolitusasutuste ja VKEde koostöö tugevdamist, et anda üliõpilastele võimalus omandada ja arendada ettevõtluseks vajalikke oskusi; märgib, et kultuuri- ja loomemajandusel on oluline osa sobiva õppe- ja koolituskeskkonna tagamisel;

23. nõuab kogemuste vahetamist ja heade tavade tutvustamist ning edendamist tööalase konkurentsivõime ja haridustaseme parandamiseks, võttes arvesse tegelikku nõudlust tööturul;

24. rõhutab elukestva õppe tähtsust inimese tervet elu hõlmava pideva oskuste ja teadmiste arendamise protsessina ning sotsiaalset kaasatust, isiklikku arengut ja kodanikuaktiivsust edendava tegurina;

25. nõuab nii ametliku kui ka mitteametliku hariduse tugevamat toetamist ja tunnustamist elukestva õppeprotsessi keskse osana;

26. rõhutab keskkonnasõbralike töökohtade tähtsust tänapäevasel maailmaturul, pidades silmas keskkonna kvaliteedi säilitamise ja taastamise vajadust;

27. kutsub liikmesriike üles tegema järjekindlat ja täpset tööd üliõpilaste ja töötajate liikuvust pärssivate halduslike ja õiguslike takistuste kõrvaldamiseks ning akadeemiliste kraadide ja kvalifikatsioonide tunnustamiseks;

28. nõuab, et tehtaks jõupingutusi ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade täielikuks kaasamiseks tööhõive protsessi ning püütaks sealjuures leida ka töökohti, mis sobivad puuetega inimestele, kellel on sageli ainulaadseid või erandlikke oskusi;

29. märgib, et teatavates töövaldkondades ning teatavatel ametikohtadel esineb pidevalt soolist diskrimineerimist, ja nõuab, et lõpetataks meeste ja naiste erinev kohtlemine ning teatavate töökohtade seostamine sooliste stereotüüpidega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Zoltán Bagó, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Silvia Costa, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Heinz K. Becker, Ivo Belet, Nadja Hirsch, Seán Kelly, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Sergio Gaetano Cofferati, Olle Schmidt

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.7.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta
(2011/2067(INI))

Arvamuse koostaja: Joanna Katarzyna Skrzydlewska

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegia üheks eesmärgiks on meeste ja naiste tööhõive suurendamine tasemele 75%, ning arvestades, et praegu on naiste tööhõive määr tasemel 58,2% ja liikmesriikidevahelised erinevused väga suured;

B.  arvestades, et ELi 2020. aasta strateegias asetatakse rõhk ökoloogilisele ümberkujundamisele, taastuvenergia sektorile, teadusele ja tehnoloogiamahukatele keskkonnasõbralikele töökohtadele uue säästva majanduse huvides, ning arvestades, et naised on endiselt alaesindatud nii selle valdkonna õppekursustel kui ka töökohtadel, mis toob sektorite lõikes kaasa tõsise soolise segregatsiooni;

C. arvestades, et vaatamata sellele, et mikrokrediit on põhivahend naiste ettevõtluse jaoks ja perefirmade loomiseks, on naised Euroopa Liidu ettevõtlussektoris endiselt alaesindatud, moodustades keskmiselt 30% kõikidest ettevõtjatest;

D. arvestades, et üle 60% ülikoolilõpetajatest on naised, kuid teadusega ei hakka tegelema piisavalt naisi, mis toob sektorite lõikes kaasa tõsise soolise segregatsiooni, ning arvestades, et IT-valdkonnas töötavate meeste ja naiste arvu erinevus on aja jooksul pigem kasvanud kui kahanenud;

E.  arvestades, et ELi tööturgudel püsib sooline ebavõrdsus palkade, osa- ja täisajaga töötamise määrades muu hulgas lapsevanemaks olemise tõttu, ning arvestades, et ELi tööturu korraliku toimimise peamiseks tõkkeks on tööturu segregatsioon tööhõive valdkonnas;

1.  rõhutab tõsiasja, et naiste tööhõive taseme tõstmiseks peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja peresõbralike sätete tõhusale rakendamisele, soodustama värbamist ebatraditsioonilistele ametikohtadele vabatahtlike meetmete ja saavutatavate eesmärkide abil ning tagama ligipääsetavuse ja vastutavuse; rõhutab tööturu ja vajaminevate oskuste järelevalve olulisust; kutsub liikmesriike üles pakkuma riiklikele töö- ja haridusministeeriumidele igakülgset toetust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programmide rakendamiseks;

2.  rõhutab, et kõrge kvalifikatsiooni ja paremate oskustega naistöötajate tööturule toomiseks on vaja tagada naistele võimalused tööturule siseneda, sinna naasta ja seal edasi liikuda, eelkõige haavatavatele naistele, kes seisavad silmitsi struktuurse tööpuudusega ning raskustega hiljutise majanduskriisi tõttu kaotatud töökohtade tõttu või pärast rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkust tööle tagasi pöördumisel või muudel põhjustel, pakkuda neile töölepingu laadist sõltumata ümberõppe võimalusi ja juurdepääsu kutseõppele eesmärgiga parandada nende kvalifikatsiooni; rõhutab lisaks, et oluline on pakkuda naistele nende karjääri igas etapis stiimuleid ja juurdepääsu aktiivsele osalemisele elukestvas õppes ning propageerida tüdrukute hulgas tehnika- ja inseneriõpinguid, et kohandada haridus ja koolitus paindlikult tööturu vajadustele, eelkõige vajadusele kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele;

3.  rõhutab vajadust investeerida tõhusatesse õppe- ja kutsesuunitlussüsteemidesse, et edendada teadus-, inseneri- või tehnilise akadeemilise ja mitteakadeemilise kõrghariduste valimist noorte naiste hulgas; märgib, et erilist tähelepanu tuleb pöörata IKT-alaste oskuste, digitaalse kirjaoskuse ja suhtlemisoskuste integreerimisele ELi liikmesriikide kutsehariduse ja elukestva õppe poliitikasse ning naiste julgustamisele neid ära kasutama, ning laiendades koolitusvõimalusi naistele, et võimaldada neil oma karjääri jooksul tööturu muutustega kohaneda ja sellest tulenevalt nende suuremat esindatust tuleviku strateegilistes arengusektorites; on seisukohal, et hariduse valdkonnas on vaja võidelda soostereotüüpidega;

4.  rõhutab, et muutuvas majandusruumis naistöötajate kvalifikatsiooni ja oskuste säilitamiseks ning tööle tagasi pöördumise kergendamiseks on oluline kaasata ka lapsehoolduspuhkusel olevaid töötajaid tööandja korraldavatele koolitustele;

5.  kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi segregatsiooni vältimiseks tööturul ning kaasama selleks oma tööturu struktuurireformidesse vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond, et võidelda naiste segregatsiooniga, mis ilmneb nii naiste puuduliku esindatusena juhtivatel ametikohtadel kui ka soolise segregatsioonina tööturul, samuti rakendama tulemuslikke meetmeid võitlemiseks eelarvamuste, stereotüüpide ja takistustega karjääriredelil tõusmisele, samuti vahetama omavahel häid tavasid ja võrdlusuuringute näitajaid, ning võtma seadusandlikke meetmeid, mis hõlmavad kvoote naiste esindatuse suurendamiseks juhtivatel ametikohtadel;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama töö- ja pereelu ühitamise meetmeid ning investeerima naiste tööturul osalemisse mitmekesisuse haldamise edendamise, naiste kutsealase ergutamise ja paindlikumate töötingimustega uute töökohtade loomise toetamise abil;

7.  rõhutab, et uute töökohtadega peavad kaasnema uued töökorraldusmeetodid, mis võimaldavad ülalpeetavate lastega töötajatele alternatiivseid tööaegu, vähendatud tööaega või kaugtööd;

8.  julgustab komisjoni edendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ettevõtetes, et võimaldada naiste ja meeste võrdset osalemist, pöörates eriti tähelepanu sektoritele, kus traditsiooniliselt töötavad põhiliselt mehed;

9.  kutsub komisjoni üles täiendama kehtivat töö- ja eraelu tasakaalu õigusraamistikku, ning esitama uued seadusandlikud ettepanekud isapuhkuse, adopteerimispuhkuse ja ülalpeetavate hoolduspuhkuse kohta; märgib murega praegust tupikseisu nõukogus seoses direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamisega;

10. rõhutab tööturu korraldamise vajadust töö- ja pereelu ühitamise huvides lastehoiu- ning eakate inimeste ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsemise struktuuride ja asutuste loomise kaudu, et täita tegelikke vajadusi ja tagada kõikidele kvaliteetsed ja kättesaadavad hooldusteenused, et võimaldada töötavatel emadel oma elu ja kutsetegevust ühitada ja parandada naiste tööturul osalemist ja majanduslikku sõltumatust;

11. juhib tähelepanu vajadusele võtta kasutusele paindlikum tööaeg ja kaugtöö eri võimalused, ilma et satuks ohtu töötajate, ning eelkõige naiste majanduslik sõltumatus, kes tihti ja mitte omal valikul töötavad ajutiselt või poole tööajaga; rõhutab nii täis- kui ka osaajaga töötamise korral vajadust inimväärsete palkade ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse järele;

12. märgib, et võimalusi naiste tööhõive määra tõstmiseks pakuvad lisaks tervise- ja sotsiaalvaldkonnale ka sisekaitse, logistika (sh. transport), äriteenuste – näiteks kindlustus ja nõustamine – ning ökoloogia valdkond ja püsivad töökohad;

13. kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja välja arendama eriprogramme, mis panustaksid naiste töölevõtmisse tehnilistel erialadel, toetuste kaudu noortele üliõpilastele, järgides mõnes liikmesriigis kehtivate parimate tavade eeskuju, nagu programm „Excellentia” Austrias, millega suudeti kahekordistada teadus- ja tehnikaala naisõppejõudude arvu, ning hõlbustaksid naiste juhitavate kvaliteetsete teaduskeskuste loomist;

14. rõhutab, et keskkonnahoidlikel töökohtadel on potentsiaali muutuda tulevikus Euroopa tööturu kõige enam kasvavaks osaks; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et naised saavad nendest töökohtadest meestega samaväärselt kasu; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks sellele, et taastuvenergiale ülemineku ja keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse investeerimisega füüsilise infrastruktuuri kaasajastamise eesmärgil kaasneb ka areng inimväärse ja kõrge kvaliteediga töö suunas meestele ja naistele;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama era- ja avalikku sektorit võtma kõiki võimalikke ja vajalikke meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste ja suure ebavõrdsuse kaotamiseks töö saamisel, tasustamisel, karjäärivõimalustes, osalemisel ja juhtimisel eesmärgiga suurendada naiste osalemist tööturul. rõhutab sellega seoses läbipaistvuse tähtsust parema statistika kujul ja „võrdväärse töö“ kasutatava määratluse olulisust. kiidab heaks komisjoni avaldused nende isikute pensionisüsteemi läbivaatamise kohta, kellel on pensionikogumismaksetes erinevusi töötuse, haiguse või hoolduskohustustega seotud perioodide tõttu, mis puudutab peamiselt naisi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Zita Gurmai, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Astrid Lulling, Barbara Matera, Angelika Niebler, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Vilija Blinkevičiūtė, Christa Klaß, Mojca Kleva, Mariya Nedelcheva, Norica Nicolai, Chrysoula Paliadeli, Antigoni Papadopoulou, Sirpa Pietikäinen, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jacek Włosowicz

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.9.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 3 14
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Tadeusz Cymański, Frédéric Daerden, Proinsias De Rossa, Frank Engel, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Rovana Plumb, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Raffaele Baldassarre, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner, Emilie Turunen, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka