RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus)

6.10.2011 - (KOM(2010)0799 – C7–0008/2011 – 2010/0385(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Paolo De Castro


Menetlus : 2010/0385(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0322/2011

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus)

(KOM(2010)0799 – C7‑0008/2011 – 2010/0385(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0799),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0008/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Luksemburgi Saadikutekoja ning Poola Seimi ja Senati ning Rootsi Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0322/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamiseks. Selguse huvides tuleks aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaldamisel käesolevas määruses sõnaselgelt osutada asjaolule, et nõukogu võtab meetmed kõnealuse artikli alusel.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad. Nimetatud komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus korratakse sisuliselt olemasoleva ÜTK määruse 1234/2007 analoogseid sätteid.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. Tuleks kindlaks määrata sellised osad, mida komisjonil on õigus muuta, samuti tingimused, mille alusel selline delegeerimine peab toimuma.

(4) Käesoleva määruse nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Asjakohast tähelepanu tuleks pöörata piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, saartele, vähe asustatud piirkondadele, mägipiirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele, et vältida seda liiki piirkondades praeguse kriisi oludes juba valitsevate piirangute süvendamist. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kui ei ole teisiti sätestatud, peaks komisjon võtma kõnealused rakendusaktid vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XX/XXXX [määruse pealkiri].

(11) Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1.

 

_____________________

 

1ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Selgitus

Kajastab liikmesriikide järelevalve alla kuuluvate rakendusaktide ühtseid malle.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmete puhul, mis nõuavad kiiret tegutsemist või mis on seotud üksnes üldsätete kohaldamisega konkreetsete olukordade puhul ilma konfidentsiaalsuseeskirjadeta, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta rakendusakte ilma komitee abita.

(12) Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmete puhul, mis nõuavad kiiret tegutsemist või mis on seotud üksnes üldsätete kohaldamisega konkreetsete olukordade puhul ilma konfidentsiaalsuseeskirjadeta, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta rakendusakte ilma määruse (EL) nr 182/2011 rakendamiseta.

Selgitus

Kajastab liikmesriikide järelevalve alla mittekuuluvaid rakendusakte. Viide määrusele (EL) nr 182/2011 on tehtud selguse huvides.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära arvessevõtmiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada vajaduse korral turustusaastad kõnealuste toodete jaoks.

Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära arvessevõtmiseks võib komisjon vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 321 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse turustusaastad kõnealuste toodete jaoks.

(Seda muudatust kohaldatakse kogu määruses iga kord, kui esineb sõnaühend „delegeeritud õigusaktidega”.)

Selgitus

Kajastab (ainult osaliselt, et mitte lisada liiga palju teksti käesolevasse pikka määrusesse) institutsioonide vahelist ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta. Sõnaühend „kooskõlas artikliga 321” on lisatud õigusliku selguse huvides.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib rakendusaktidega:

Komisjon võib artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega:

(Seda muudatust kohaldatakse kogu määruses iga kord, kui esineb sõnaühend „rakendusaktidega”.)

Selgitus

Kajastab (ainult osaliselt, pidades silmas käesolevat väga pikka määrust) liikmesriikide järelevalve alla kuuluvate rakendusaktide ühtseid malle. Sõnaühend „artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud” on lisatud õigusliku selguse huvides.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) komisjoni poolt rakendusaktidega ja ilma artikli 323 lõikes 1 osutatud komitee abita veise- ja vasikaliha puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 34 lõikes 1 osutatud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 1 560 euro tonni kohta.

c) komisjoni poolt ilma artikli 323 rakendamiseta vastu võetud rakendusaktidega veise- ja vasikaliha puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 34 lõikes 1 osutatud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 1560 euro tonni kohta, pöörates erilist tähelepanu territoriaalsele ühtekuuluvusele, et võtta arvesse mõju nendele piirkondlikule turgudele, mille majandus on sellest tootest suurel määral sõltuv.

(Seda muudatust kohaldatakse kogu määruses iga kord, kui esineb sõnaühend „ilma artikli 323 lõikes 1 osutatud komitee abita”.)

Selgitus

Kajastab liikmesriikide järelevalve alla mittekuuluvaid rakendusakte. Viide artikli 323 lõikele 1 a on tehtud selguse huvides.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu või jaoks antava abi kindlaksmääramise meetmed.

Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega või eraladustusabi summa, võttes arvesse ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu.

 

Komisjon võib artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega abisummat suurendada, kui laost väljaviimise ajaks on lattu paigutamise ajaga võrreldes turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad. Nimetatud komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus korratakse sisuliselt olemasoleva ÜTK määruse 1234/2007 analoogseid sätteid.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, kui turuolukord seda nõuab, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega ja vajaduse korral kiirmenetluse korras vastu võtta teraviljasektori suhtes sekkumise erimeetmed. Eelkõige võib selliseid sekkumismeetmeid võtta siis, kui ühes või mitmes liidu piirkonnas turuhinnad seoses sekkumishinnaga langevad või ähvardavad langeda.

1. Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, kui turuolukord seda nõuab, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega ja vajaduse korral artiklis 322 ettenähtud kiirmenetluse korras vastu võtta teraviljasektori suhtes sekkumise erimeetmed. Selliseid sekkumismeetmeid võib võtta siis, kui ühes või mitmes liidu piirkonnas turuhinnad seoses sekkumishinnaga langevad või ähvardavad langeda.

(Kõik sõnad „eelkõige”, „muu hulgas” või „sealhulgas”, mis esinevad tekstiosas, kus komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, kustutatakse. See muudatus kehtib kogu määruse kohta.)

Selgitus

Seoses delegeeritud õigusaktidega ei ole sellised sõnad nagu „eelkõige”, „muu hulgas” või „sealhulgas” vastuvõetavad. Delegeeritud õigusaktide kaudu vastuvõetavate erinevat tüüpi eeskirjade loetelu peaks alati olema ammendav.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui lõikes 1 ette nähtud kvoodiületamise tasu ei ole enne maksetähtaega makstud, arvab komisjon rakendusaktidega artikli 81 punkti d kohaselt ja pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist maksmata jäänud kvoodiületamise tasuga võrdse summa maha määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 14 ja artikli 15 lõike 2 kohastest igakuistest maksetest. Enne otsuse vastuvõtmist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 17 ei kohaldata.

5. Kui lõikes 1 ette nähtud kvoodiületamise tasu ei ole enne maksetähtaega makstud, arvab komisjon pärast määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõike 1 kohaselt loodud põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist maksmata jäänud kvoodiületamise tasuga võrdse summa maha nimetatud määruse artikli 14 ja artikli 15 lõike 2 kohastest igakuistest maksetest. Enne otsuse vastuvõtmist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 17 ei kohaldata.

Selgitus

Viide määruse nr 1290/2005 kohaselt loodud põllumajandusfondide komiteele ei ole tehtud mõttega, et komitee aitab komisjoni rakendusakti vastu võtmisel, sest põllumajandusfondide komiteega ainult konsulteeritakse ning sellel puudub hääletusõigus.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et tagada, et artiklis 51 osutatud ettevõtjad täidavad oma kohustusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad selliste ettevõtjate tunnustamise ja tunnustamise tühistamise kohta, samuti halduskaristuste kriteeriumid.

1. Selleks et tagada, et artiklis 51 osutatud ettevõtjad täidavad oma kohustusi, võib komisjon artikli 321 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad selliste ettevõtjate tunnustamise ja tunnustamise tühistamise ning artiklis 56 sätestatud tähtaegade muutmise kohta, samuti halduskaristuste kriteeriumid.

Selgitus

Põhiõigusaktis kehtestatud tähtaegade muutmist (seega on nad põhiõigusakti mitteolemuslik osa) tuleks teha delegeeritud õigusaktidega (vt ka järgmist muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – punkt i

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) artiklis 56 sätestatud tähtaegade muutmist;

välja jäetud

Selgitus

Põhiõigusaktis kehtestatud tähtaegade muutmist (seega on nad põhiõigusakti mitteolemuslik osa) tuleks teha delegeeritud õigusaktidega (vt ka eelmist muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) keelata selliste veinide või viinamarjasaaduste turustamise, mis on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma pere tarbeks.

c) võtta vastu sätted selliste veinide või viinamarjasaaduste kohta, mis on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma pere tarbeks.

Selgitus

Sellises sõnastuses ei lubaks artikkel enam veini toota oma pere tarbeks, mis on praegu ühenduse õigusnormidega lubatud.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu tootmistoetuse kindlaksmääramise meetmed.

2. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega lõikes 1 osutatud tootmistoetuse, võttes arvesse eelkõige järgmist:

 

a) imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis sektoril tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral ning

 

b) liidu turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või suhkru ülejäägi puudumisel artikli 8 lõike 1 punktis c kehtestatud võrdlushinda.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu toetusesummade kindlaksmääramise meetmed.

2. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega lõikes 1 osutatud toetussummad, võttes arvesse artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kehtestatud lõssipulbri võrdlushinda ning lõssi ja lõssipulbri turuolukorra muutumist. Arvestada tuleb äärepoolseimate piirkondade põllumajandustoodete jaoks ette nähtud toetusmeetmeid ning käesoleva määrusega tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu toetusesummade kindlaksmääramise meetmed.

2. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega lõikes 1 osutatud toetussummad, võttes arvesse artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kehtestatud lõssipulbri võrdlushinda ning lõssi ja lõssipulbri turuolukorra muutumist.

 

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud toetuse suurust kohandada vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, ning vastavalt kõnealuste toodete kvaliteedile.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – punktid a ja b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tingimused, millest lähtudes annavad liikmesriigid välja kaseiini ja kaseinaatide kasutamise lube;

a) eeskirjad, mille kohaselt annavad liikmesriigid välja kaseiini ja kaseinaatide kasutamise lube, ning eeskirjad, mis on seotud lubade kestuse ja sisuga ning toodetega, mis nende lubadega hõlmatakse;

b) punkti a kohaselt loa saanud ettevõtete kohustused;

b) punkti a kohaselt loa saanud ettevõtete aruannete ja raamatupidamise kohustused;

Selgitus

„Tingimused” ja „kohustused” on sõnastus, mida tavaliselt kasutatakse delegeeritud õigusaktide, mitte rakendusaktide puhul, nagu on tehtud eespool punktides a ja b. Muudatuse eesmärk on selgitada täpseid eeskirju ja kohustusi määruse 760/2008 artiklitest 1 ja 3 tulenevate sätete faktilise sisu alusel.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu piima puhul antava liidu toetuse kindlaksmääramise meetmed.

3. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega piima puhul antava liidu toetuse kindlaksmääramise meetmed, võttes arvesse vajadust edendada küllaldasel määral haridusasutuste varustamist piimatoodetega.

 

Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastuvõetud rakendusaktidega abikõlblike piimatoodete (v.a piima) toetussumma, võttes arvesse asjaomaste toodete piimasisaldust.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Selleks et tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid artikli 108 lõikes 1 osutatud toetuse saamise tingimustele, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta toetuse andmise tingimused.

2. Selleks et tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid artikli 108 lõikes 1 osutatud toetuse saamise tingimustele, võib komisjon artikli 321 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu võtta toetuse andmise tingimused.

Selleks et tagada, et taotlejad täidavad oma kohustusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta meetmed pettuse ja rikkumiste ärahoidmiseks, sealhulgas:

Selleks et tagada, et taotlejad täidavad oma kohustusi, võtab komisjon artikli 321 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu toetuse nõuetekohase kasutamise kohta tagatise esitamise nõude juhul, kui toetus on makstud ette.

a) abikavas osalemise õiguse peatamine,

 

b) tagatise esitamine toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette ja

 

c) karistuste kohaldamine süülise käitumise takistamiseks.

 

Selgitus

Õigusliku selguse huvides tuleks komisjonile sanktsioonide osas antud rakendusvolitused rühmitada horisontaalsetesse artiklitesse. Sanktsioonide põhimõte tuleks vastu võtta meetmena eraldi artiklis ning selle üksikasjad tuleks esitada horisontaalsetes artiklites.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 119 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) tunnustamise tagajärgedega.

c) tunnustamisele järgnev toetuste maksmine.

Selgitus

„Tagajärjed” on sõnastus, mida tavaliselt kasutatakse delegeeritud õigusaktide puhul. Muudatus selgitab ulatust täpsema sõnastuse kaudu.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 128 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele haridusasutustes, sealhulgas lasteaedades; muudes koolieelsetes lasteasutustes, algkoolides ja gümnaasiumides, ning

a) puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele liikmesriikide poolt hallatavates või heaks kiidetud haridusasutustes, sealhulgas lasteaedades, muudes koolieelsetes lasteasutustes, algkoolides ja gümnaasiumides, ning

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 139 – lõige 3 – lõigud 2 ja 2a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ei toetata selliste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

Viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud, see tähendab sama viinamarjasordi istutamist samale maatükile, rakendades samu viinamarjakasvatuse võtteid, ei toetata.

 

Liikmesriigid võivad sätestada lisatingimusi, eelkõige seoses asendatavate viinapuude vanusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu (koristamata jätmine) ei käsitata rohelise korjena.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Mõistel „ebasoodsad ilmastikutingimused” on sama tähendus, kui komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001)1 artikli 2 lõikes 8 esitatud mõistel „loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused”.

 

_________________

 

1ELT L 358, 16.12.2006, lk 3.

Selgitus

Mõistete määratlused on olulised ja need peavad põhinema alusaktil (võetakse üle määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis toodud 16 määratlus).

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 155 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt meetmed toetuse kindlaksmääramiseks ühe kasutatud siidiussimunade kasti kohta.

4. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega siidiussikasvatajatele antava toetuse summa, võttes arvesse siidiussikasvatussektori korraldust liidu teatavates piirkondades ning vajadust hõlbustada pakkumise kohandamist turuolukorraga.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 174 – lõige 1 – lõigud 1 a, 1 b, 1 c, 1 d ja 1 e (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Punkti a alapunkti iii ja punkti b alapunkti iii tähenduses hõlmab mõiste „tootmine” igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi.

 

Punkti b alapunkti ii kohaselt peab viinamarjakogus, mis võib kuni -15 % määral pärineda väljastpoolt kindlaks määratud geograafilist piirkonda, pärinema asjaomasest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub.

 

Erandina määruse punkti a alapunktist iii ja punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et artikli 175 lõikes 2 kindlaksmääratud tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda:

 

a) asjaomase kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses asuval alal või

 

b) sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, nagu on määratletud riiklikes eeskirjades või

 

c) piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning siis, kui kahe või mitme liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, võib kaitstud päritolunimetusega ja geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda alal, mis asub kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses.

 

Erandina määruse punkti b alapunktist iii ja tingimusel, et see on artikli 175 lõikes 2 määratletud spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud geograafilise tähisega tooteid jätkuvalt veiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust kuni 31. detsembrini 2012.

 

Erandina määruse punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et see on artikli 175 lõikes 2 määratletud spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvate toodete märgistamise ja esitlemise suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ.

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvate toodete märgistamise ja esitlemise suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ. XII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel võib kasutada täiendavalt muid üksikasju kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses vaid juhul, kui need vastavad direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a nõuetele.

 

2. Kui käesoleva määruse XII lisa II osas osutatud toode sisaldab üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, tuleb need märgistusel ära märkida koos sõnaga „sisaldab”.

 

Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi väljendeid: „sulfitid” või „vääveldioksiid”.

 

3. Lõikes 2 osutatud märgistusnõudega võib kaasneda artikli 321 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratav nõue kasutada piktogrammi.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 203 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust, ning kvaliteetvahuveinide puhul, mille sildile märgitakse nimetus „Sekt”.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ühte või mitut lõikes 2 loetletud tegevust korraldab tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon ning tegevus vastab nende isikute üldistele majanduslikele huvidele, kelle tegevus on ühe või mitme asjaomase tootega seotud, võib tunnustuse andnud liikmesriik või komisjon (juhul kui tunnustus on antud komisjoni poolt) ilma artikli 323 lõikes 1 osutatud komitee abita otsustada, et isikud või ühendused, kes organisatsiooni ei kuulu, kuid saavad nimetatud tegevustest kasu, peavad maksma organisatsioonile tema liikmete poolt makstuga võrdse või sellest väiksema summa, kuivõrd neid summasid kasutatakse kõnealuste tegevuste otseste kulude, välja arvatud halduskulude katmiseks.

1. Kui ühte või mitut lõikes 2 loetletud tegevust korraldab tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon ning tegevus vastab nende isikute üldistele majanduslikele huvidele, kelle tegevus on ühe või mitme asjaomase tootega seotud, võib tunnustuse andnud liikmesriik või komisjon (juhul kui tunnustus on antud komisjoni poolt) ilma artikli 323 rakendamiseta vastu võetud rakendusaktidega otsustada, et isikud või ühendused, kes organisatsiooni ei kuulu, kuid saavad nimetatud tegevustest kasu, peavad maksma organisatsioonile tema liikmete poolt makstuga võrdse või sellest väiksema summa, kuivõrd neid summasid kasutatakse kõnealuste tegevuste otseste kulude, välja arvatud halduskulude katmiseks.

Selgitus

Seadusandlikus ettepanekus ei ole mainitud komisjoni rakenduspädevust.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 254 – lõige 2 – sissejuhatus ja punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada:

2. Komisjon võib artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega sätestada:

a) litsentside kasutamise ning vajaduse korral erieeskirjad eelkõige seoses impordilitsentside taotluste esitamise ja tariifikvootide raames antava loa tingimustega;

a) litsentside kasutamise ning vajaduse korral erieeskirjad eelkõige seoses impordilitsentside taotluste esitamise menetlusega ja tariifikvootide raames lubade andmisega;

Selgitus

Seda tüüpi eeskirjad, mis viitavad kohustustele ning eelkõige termin „tingimused” on sõnastus, mida tavaliselt kasutatakse delegeeritud õigusaktide puhul. Muudatus selgitab ulatust täpsema sõnastuse kaudu.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt toetuse kindlaksmääramise meetmed.

2. Komisjon kehtestab artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega toetused. Toetused võib kehtestada:

 

a) korrapäraste ajavahemike järel;

 

b) teravilja, riisi, suhkru, piima ja piimatoodete puhul hankemenetluste teel.

 

Nende toodete loetelu, mille puhul antakse eksporditoetust, ning toetuse suuruse kehtestab komisjon vähemalt kord kolme kuu jooksul, kui seda ei kehtestata hankemenetluse teel. Toetuse suurus võib jääda muutumatuks rohkem kui kolmeks kuuks ja vajaduse korral võib komisjon seda liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ilma artikli 323 lõiget 1 a rakendamata vahepeal muuta.

 

3. Teatava toote puhul antava toetuse kehtestamisel võetakse arvesse üht või mitut järgmist asjaolu:

 

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

 

i) kõnealuse toote hindu ja kättesaadavust liidu turul;

 

ii) kõnealuse toote hindu maailmaturul;

 

b) turu ühise korralduse eesmärke, s.o tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamist turul;

 

c) vajadust vältida häireid, mis võivad põhjustada pikaajalise tasakaalutuse nõudmise ja pakkumise vahel liidu turul;

 

d) kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti;

 

e) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid;

 

f) vajadust tasakaalustada liidu põhiliste põllumajandustoodete kasutamine kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade tootmisel ning nendest riikidest töötlemiseks sissetoodud põhiliste põllumajandustoodete kasutamine;

 

g) kõige soodsamaid turustuskulusid ning transpordikulusid liidu turgudelt liidu sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtriikidesse saatmise kulusid;

 

h) nõudlust liidu turul;

 

i) sealiha-, muna- ja linnulihasektori puhul nende sektorite toodete liidus tootmiseks vajaliku söödateravilja koguse liidu hindade ja maailmaturu hindade erinevust.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 273 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 273 a

 

Teravilja ja riisi eksporditoetuste erimeetmed

 

1. Komisjon võib artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega kehtestada teravilja- ja riisisektori puhul kehtestatud eksporditoetuste suhtes kohaldatava korrigeeriva summa. Vajaduse korral võib komisjon korrigeerivaid summasid muuta rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 323 rakendamiseta.

 

Komisjon võib esimest lõiku kohaldada teravilja- ja riisisektori toodete suhtes, mida eksporditakse XVII lisas loetletud kaupade kujul.

 

2. Turustusaasta esimese kolme kuu jooksul kohaldatakse kas eelneva turustusaasta lõpus ladustatud linnaste või sel ajal ladustatud odrast valmistatud linnaste ekspordi suhtes toetust, mida oleks kõnealuse ekspordilitsentsi suhtes kohaldatud eksportimisele eelneva turustusaasta viimasel kuul.

 

3. Komisjon võib I lisa I osa punktides a ja b loetletud toodete suhtes vastavalt artikli 274 lõikele 2 kehtestatud toetust kohandada kooskõlas artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetlusega vastavalt muutustele sekkumishinna tasemes.

 

Esimest lõiku võib täielikult või osaliselt kohaldada I lisa I osa punktides c ja d loetletud toodete ning ka XVII lisa I osas osutatud kauba kujul eksporditavate kõnealuse I lisa I osas loetletud toodete suhtes. Sel juhul korrigeerib komisjon kooskõlas artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetlusega esimeses lõigus nimetatud kohandust, rakendades koefitsienti, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

Selgitus

Selle muudatusega määratakse kindlaks hiljutise komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus (millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193)) artikli 10 tekst.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 281

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et võtta arvesse turuarengut iga CN-koodi 0601 10 alla kuuluva elustaimesektori toote puhul, võib aegsasti enne turustusaasta algust kindlaks määrata ühe või mitu miinimumhinda ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt miinimumhindade kindlaksmääramise meetmed.

1. Selleks et võtta arvesse turuarengut iga CN-koodi 0601 10 alla kuuluva elustaimesektori toote puhul, võib komisjon aegsasti enne turustusaasta algust kindlaks määrata ühe või mitu miinimumhinda ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

Selliseid tooteid lubatakse eksportida üksnes kõnealuse toote jaoks kindlaksmääratud miinimumhinnaga võrdse või sellest kõrgema hinnaga.

Selliseid tooteid lubatakse eksportida üksnes kõnealuse toote jaoks kindlaksmääratud miinimumhinnaga võrdse või sellest kõrgema hinnaga.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega kõik lõike 1 esimese lõiguga seotud vajalikud haldusmeetmed, võttes arvesse aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 323 lõikes 1 a osutatud kontrollimenetlusega, kõik lõike 1 esimese lõiguga seotud vajalikud meetmed, võttes eelkõige arvesse hindu rahvusvahelistel turgudel ning võttes arvesse aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei peaks kohaldama. Selle asemel tuleks selle hiljutise komisjoni ettepaneku sisuga, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed (KOM(2011)0193), asendada uue ÜTK määruse analoogsed osad.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 296

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 296 [Kustutatakse pärast 31/12/2010]

välja jäetud

Puu- ja köögiviljasektori erisätted

 

Liikmesriigid võivad puu- ja köögiviljasektoris maksta riigiabi kuni 31. detsembrini 2010 järgmistel tingimustel:

 

a) riigiabi makstakse üksnes puu- ja köögiviljatootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed ning kes allkirjastavad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga lepingu, milles nad nõustuvad kohaldama asjaomase tootjaorganisatsiooni riskide vältimise ja juhtimise meetmeid;

 

b) sellistele tootjatele makstava abi osakaal ei ületa 75 % liidu toetusest, mida saavad asjaomase tootjaorganisatsiooni liikmed, ning

 

c) asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. detsembriks 2010 aruande riigiabi mõju ja tõhususe kohta, analüüsides eelkõige seda, kui palju see on toetanud nimetatud sektori korraldust. Komisjon vaatab aruande läbi ning otsustab, kas ta peaks tegema asjakohaseid ettepanekuid.

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 304 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pärast 1. jaanuari 2016 võib komisjon otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata enam.

4. Pärast 1. jaanuari 2016 võib komisjon artikli 321 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata enam.

Selgitus

Põhiõigusakti mitteolemuslikke osasid saab muuta ainult delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 314 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nimetatud kalendriaastatel eraldatakse järgmised summad:

2. Nimetatud kalendriaastatel eraldatakse järgmised summad:

 

– 2009: 40 660 000 eurot,

– 2010: 82 110 000 eurot,

– 2010: 82 110 000 eurot,

– alates 2011. aastast: 122 610 000 eurot.

– alates 2011. aastast: 122 610 000 eurot.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 315

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab rakendusaktidega eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks. Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 321 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks. Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

2. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tegutseb komisjon vajaduse korral kooskõlas artikli 323 lõikega 2.

2. Juhul kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, rakendatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 322 ettenähtud kiirmenetlust.

Selgitus

Need meetmed, mida võetakse hädaolukordades, võivad olla oma olemuselt samasugused kui need meetmed, mida võetakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt (delegeeritud õigusaktid). Kuna ka delegeeritud õigusaktide puhul on ette nähtud kiirmenetlus, siis teeb raportöör ettepaneku selle võimaliku rakendamise koha, et tagada otsuste tegemise protsessi tõhusus.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 321

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks volitused võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte.

1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud tingimustele.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. Komisjonile antakse volituste delegeerimine viieks aastaks alates …*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

 

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles nimetatud kuupäeval.

 

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

 

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

 

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Käesoleva määrusega alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kahe kuu võrra pikendada.

 

_______________________

 

Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Selgitus

Kajastab institutsioonidevahelist ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 322 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt kooskõlas artikli 321 lõikes 3 osutatud menetlusega. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt kooskõlas artikli 321 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Selgitus

Kajastab institutsioonidevahelist ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide osas.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 323

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. [Kui rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse alusel, abistab komisjoni põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ja kohaldatakse määruse (EL) nr [xxxx/yyyy] (täita pärast seda, kui on vastu võetud Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel olev ELi toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kohane määrus kontrollimeetmete kohta) artiklis [5] sätestatud menetlust.]

1. Komisjoni abistab komitee, millele osutatakse kui põllumajandusturgude ühise korralduse komiteele. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

1 a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2. Käesoleva määruse artiklitega 265, 266 ja 282 ning artikli 315 lõikega 2 ettenähtud kiireloomulistel juhtudel kohaldatakse määruse (EL) nr [xxxx/yyyy] artikliga [6] ettenähtud menetlust.

2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Selgitus

Kajastab liikmesriikide järelevalve alla kuuluvate rakendusaktide ühtseid malle.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – osa A – III jagu – punkt 2 – lõik 1 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikidel on lubatud jagada iga punktides 1 ja 2 ette nähtud klass maksimaalselt kolmeks alamklassiks.

Selgitus

Ühtse turukorralduse koodide määramine peab toimuma muutumatu õiguse alusel. Järelikult tuleks üle võtta terve praeguse lisa tekst.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – osa C – III jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rümpade klassifitseerimisel kohaldatakse punkti A.III sätteid mutatis mutandis. Siiski asendatakse punktis A.III.1 ning A.III.2 esitatud tabeli 3. ja 4. reas sõna „tagaosa” sõnaga „tagaveerand”.

1. Rümpade klassifitseerimisel kohaldatakse punkti A.III sätteid mutatis mutandis. Siiski asendatakse punktis A.III.1 ning A.III.2 esitatud tabeli 3. ja 4. reas sõna „tagaosa” sõnaga „tagaveerand”.

 

2. Erandina punktist 1 võib komisjon alla 13 kg kaaluvate tallerümpade kohta anda ilma artikli 323 kohaldamiseta rakendusaktiga liikmesriikidele loa kasutada klassifitseerimiseks järgmiseid kriteeriumeid:

 

a) rümba kaal;

 

b) liha värvus;

 

c) rasvasus.

Selgitus

Ühtse turukorralduse koodide määramine peab toimuma muutumatu õiguse alusel. Järelikult tuleks üle võtta terve praeguse lisa tekst, viies selle vastavusse Lissaboni lepingu sätetega.

  • [1]  ELT C 132, 3.5.2011, lk 89.

SELETUSKIRI

Üldine esitlemine

Komisjoni ettepaneku eesmärk on viia nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007

(ühise turukorralduse kohta) vastavusse komisjoni delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste vahelise eristusega, mis võeti kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Lisaks hõlmab käesolev ettepanek terviklikkuse huvides nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 muutmise ettepanekuid, mille komisjon on juba eraldi esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 eristatakse selgelt ühelt poolt komisjonile delegeeritud õigust võtta vastu muid kui seadusandlikke akte ning teiselt poolt komisjonile antud õigust võtta vastu rakendusakte.

a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290 delegeeritud õigusaktide kohta võimaldab seadusandjal delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 291 rakendusaktide kohta nõuab liikmesriikidelt kõikide siseriikliku õiguse meetmete vastu võtmist, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks. Kõnealuste aktidega saab komisjonile anda rakendamisvolitused, kui selliste aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kavandatud vastavusseviimine uute nõuetega

põhineb komisjoni olemasolevate volituste hoolikal kvalifitseerimisel kas „delegeeritud õigusaktideks” või „rakendusaktideks”, mis tehti arvestades komisjoni poolt praeguste volituste alusel vastu võetud rakendusmeetmeid.

Ettepanekuga antakse seadusandjale volitused määratleda ühise põllumajanduspoliitika põhijooned. Näiteks määrab seadusandja kindlaks turusekkumismeetmete, tootmise piiramise süsteemide ja abikavade eesmärgid. Seadusandja sätestab ka impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kehtestamise põhimõtte, turustamis- ja tootmiseeskirjade põhielemendid ning karistuste, vähendamiste ja väljajätmiste kohaldamise põhimõtte. Samuti kehtestab seadusandja konkreetsete sektorite erisätted.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 annab seadusandja komisjonile volituse täiendada või muuta õigusakti teatavaid mitteolemuslikke osi. Komisjoni delegeeritud õigusaktiga võidakse seega määrata täiendavaid elemente, mis on vajalikud ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks. Näiteks võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada ettevõtjatele kavas osalemise tingimused, litsentsi väljaandmisega seotud kohustused ning vajaduse korral ka see, kas sõltuvalt majanduslikust olukorrast on litsentsi väljaandmisel vaja tagatist. Samuti delegeerib seadusandja komisjonile õiguse võtta meetmeid, et kehtestada toodete abikõlblikkuse kriteeriumid seoses turusekkumisega. Samuti võib komisjon vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses definitsioonidega.

Teisest küljest annab seadusandja komisjonile rakendamisvolitused kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 2 seoses ühise turukorralduse rakendamise ühetaoliste tingimustega ja liikmesriikide rakendatavate kontrollide üldise raamistikuga.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 küsimus – nõukogu volitused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 on sätestatud et „nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise (…) kohta”. Kõnealune säte on erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikest 2, mille kohaselt on nõutud seadusandliku tavamenetluse kasutamist, et „kehtestada põllumajandusturgude ühine korraldus ….. ja muud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.” Lissaboni lepinguga on seadusandlik tavamenetlus muudetud ELi õigusaktide vastuvõtmise tavamenetluseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikest 3 tehtud erandit tuleb seepärast tõlgendada kitsendavalt, et seadusandja saaks rakendada oma seadusandlikke volitusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt. Seega reguleerib seadusandja ühise põllumajanduspoliitika põhielemente ning teeb poliitilisi otsuseid, mis kujundavad selle struktuuri, vahendeid ja mõju. Seepärast tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 sätestatud erimenetlust kohaldada üksnes juhul, kui kõnealuses sättes osutatud asjaolu ei kuulu seadusandjale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt jäetud poliitilise põhiotsuste hulka. Kui selline asjaolu on lahutamatult seotud seadusandja poolt tehtava otsuse poliitilise sisuga, siis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata.

Vastavalt komisjonile põhineb ettepanek järgmistel põhimõtetel:

a) Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) struktuuri ja põhielementide üle otsustab seadusandja (Euroopa Parlament ja nõukogu). Näiteks riiklik sekkumine (sealhulgas raamistik, mille kohaselt määrab komisjon teatavad sekkumishinnad kindlaks hankemenetluste teel) ning määrusega 1234/2007 kehtestatud piima- ja suhkrukvoodi süsteemid peaksid jääma seadusandja otsustada, kuna need on lahutamatult seotud seadusandja kehtestatud süsteemi sisu mõistega ja süsteemi piiridega.

b) Nõukogu võtab artikli 43 lõikes 3 osutatud hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise meetmed, mis ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 reguleerimisalasse. Komisjon esitab määruse ettepaneku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 põhjal seoses artikliga 21 või kohustusliku eraladustusabi andmise tingimuste kohta, artikliga 99 tootmistoetuse kohta suhkrusektoris, artiklitega 101 ja 102 toetuste kohta piima- ja piimatootesektoris, artikliga 108 toetuse kohta õpilaste varustamiseks piimatoodetega, artikliga 155 siidiussisektori toetuste kohta, artikliga 273 eksporditoetuste kohta ning artikliga 281 elustaimede ekspordi miinimumhindade kohta. Kõnealuste sätete puhul on kavandatud määrustega ette nähtud, et tingimused toetussummade, eksporditoetuste ja ekspordi miinimumhindade kohta määrab kindlaks nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt ja selliste toetuste summad, toetused ja hinnatasemed peaks kindlaks määrama komisjon rakendusaktidega.

Komisjon esitas 11. aprillil 2011 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel „ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud teatavate toetuste ja hindade kehtestamise meetmed” (KOM(2011) 193). Käesoleva määruse kaudu sätestab nõukogu kriteeriumid toetussummade, eksporditoetuste ja ekspordi miinimumhindade kindlaks määramiseks ning jätab nimetatud toetuste, eksporditoetuste ja hindade kindlaks määramise komisjonile (rakendusaktide kaudu). Kuid võttes arvesse selle sisu, siis kordab nimetatud komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus sisuliselt olemasoleva ÜTK määruse 1234/2007 analoogseid sätteid.

Raportööri seisukoht

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanekus ühise turukorralduse kohta ei peeta kinni põhimõttest, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 1 tuleb tõlgendada kitsendavalt. Tingimuste ja kriteeriumite määratlemine toetussummade, eksporditoetuste ja ekspordi miinimumhindade kindlaks määramiseks peaks jääma seadusandjale, jättes komisjonile ainult summade kinnitamise rakendusaktide kaudu. Sellest tulenevalt läheb ettepanek vastuollu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikega 2 sätestatud seadusandja volitustega.

Nimetatud probleemi käsitlemiseks Euroopa Parlamendi seisukohas ühise turukorralduse kohta on mitmeid võimalusi. Võimalik on:

a) lihtsalt kustutada kõik sätted, mis osutavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3; see sunniks nõukogu pidama läbirääkimisi seoses kõnealuse probleemiga, kuid see ei ole mõistlik „seadusandlus”;

b) muuta olulisi sätteid, kustutades viited Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3, ning sisestada säte, et Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad neid küsimusi seadusandliku tavamenetluse raames erimääruse alusel; sellisel juhul tuleks vastu võtta uus erimäärus teemade kohta, mis on siiamaani kehtestatud ühise turukorraldusega, kuid see ei ole tegelikult põhjendatud;

c) kustutada kõik sätted, mis on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3, ning asendada need vastava sisuga, mis on sätestatud juba eelpool nimetatud komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus (mis, nagu eespool rõhutatud, kordab sisuliselt olemasoleva ÜKT määruse 1234/2007 analoogseid sätteid). Selline lähenemisviis on pragmaatilisem ning menetluse seisukohast (lege artis) mõistlik. Käesolevas raporti projektis on järgitud viimatinimetatud lähenemisviisi.

Muude küsimustega seotud muudatusettepanekud

a) Muudatusettepanekud, mille eesmärk on asendada rakendusaktid delegeeritud õigusaktidega on järgmised:

Selliseid termineid nagu „tingimused”, „kohustused” ja mis tahes tüüpi „eeskirjad”, mis viitavad kohustustele, kasutatakse tavaliselt delegeeritud õigusaktide, mitte rakendusaktide puhul. Sama kehtib ka põhiõigusaktis sätestatud mitteolemuslike osade muutmise puhul: neid tuleks muuta ainult delegeeritud õigusaktidega (nt komisjoni ühise turukorralduse ettepanekus – tähtajad, teatavate lõigete mitterakendamine, meetmed hädaolukordadeks).

b) Mitmete muudatusettepanekute eesmärk on peegeldada institutsioonide vahel kokku lepitud sõnastust („institutsioonide vaheline ühine seisukoht delegeeritud õigusaktide kohta” või „rakendusaktide ühised mallid”).

Uue määruse vastu võtmise kiireloomulisus

Raportöör soovib rõhutada, et käesolev uus määrus tuleks vastu võtta nii kiiresti kui võimalik. Ühise turukorralduse eelseisev oluline reform (ühise põllumajanduspoliitika üldise reformi raamistikus) oleks ebamõistlikult koormatud endiselt avatud läbirääkimisega seoses komisjoni kõnealuse ühtlustamise ettepanekuga.

Juhtpõhimõte seisneb selles, et ühelt poolt tuleks saavutada tasakaal vajaduse vahel, et komisjon tegutseks tõhusalt ja otstarbekalt, ning Lissaboni lepingu kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud seadusandliku protsessiga seotud volituste vahel. Raportöör toetab üldiselt suuremat osa komisjoni valikutest delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide osas ning usub, et komisjon on teinud sellega seoses tasakaalustatud ettepaneku. Kuid nagu eespool selgitatud, sisaldab see üksikuid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on asendada rakendusaktid delegeeritud õigusaktidega nendes sätetes, mis käsitlevad tingimusi, kohustusi ja mis tahes tüüpi eeskirju, mis viitavad kohustustele, kuna sellist sõnastust kasutatakse tavaliselt delegeeritud õigusaktide puhul, ning samuti muudatusettepanekuid, millega soovitakse muuta põhiõigusaktis sätestatud mitteolemuslikke osi.

Lisaks sisaldab see muudatusettepanekuid (v.a mõned iseenesestmõistetavad juhtumid, nagu selgitatud eespool), mis on horisontaalse olemusega, et peegeldada institutsioonide vahel kokku lepitud ühiseid arusaamu, ning samuti hiljuti jõustunud rakendusaktide määrust (16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011).

MENETLUS

Pealkiri

Põllumajandusturgude ühine korraldus ja teatavate põllumajandustoodete erisätted (ÜTK määrus)

Viited

KOM(2010)0799 – C7-0008/2011 – 2010/0385(COD)

EP-le esitamise kuupäev

21.12.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

18.1.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Paolo De Castro

26.1.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

1.2.2011

21.6.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Richard Ashworth, Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Robert Dušek, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Krisztina Morvai, James Nicholson, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Luís Paulo Alves, Spyros Danellis, Vincenzo Iovine, Giovanni La Via, Maria do Céu Patrão Neves, Jacek Włosowicz

Esitamise kuupäev

7.10.2011