SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektroonikaromude kohta (uuesti sõnastatud)

6.10.2011 - (07906/2/2011 – C7‑0250/2011 – 2008/0241(COD)) - ***II

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Karl-Heinz Florenz

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektroonikaromude kohta (uuesti sõnastatud)

(07906/2/2011 – C7‑0250/2011 – 2008/0241(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (07906/2/2011 – C7-0250/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuni 2009. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. detsembri 2009. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[3] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008)0810) suhtes,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0334/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Nõukogu seisukoht Põhjendus 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva direktiivi kõige tähtsam eesmärk on säästva tarbimise ja tootmise toetamine elektroonikaromude tekke vältimise ning lisaks sellele nende korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamise viiside teel, et vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist. Direktiiviga püütakse parandada ka kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja tarbijate ning eelkõige vahetult elektroonikaromude kogumise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust. Eelkõige võib tootjavastutuse põhimõtte erinev rakendamine eri riikides põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Elektroonikaromude käitlusega seotud riigisiseste tegevuspõhimõtete erinevus takistab ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Selleks tuleks liidu tasandil sätestada põhikriteeriumid.	(6) Käesoleva direktiivi kõige tähtsam eesmärk on säästva tarbimise ja tootmise toetamine elektroonikaromude tekke vältimise ning lisaks sellele nende korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamise viiside teel, et vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ning esmatähtsate toorainete taaskasutamist. Direktiiviga püütakse parandada ka kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja tarbijate ning eelkõige vahetult elektroonikaromude kogumise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust. Eelkõige võib tootjavastutuse põhimõtte erinev rakendamine eri riikides põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Elektroonikaromude käitlusega seotud riigisiseste tegevuspõhimõtete erinevus takistab ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Selleks tuleks liidu tasandil sätestada põhikriteeriumid ning välja töötada elektroonikaromude kogumise ja töötlemise Euroopa standardid.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Esmatähtsate toorainete taaskasutamine on käesoleva direktiivi oluline aspekt ja seepärast tuleks seda ka konkreetselt mainida. Euroopa standardite väljatöötamine elektroonikaromude kogumise ja töötlemise valdkonnas on samuti tähtis tõhusa ja keskkonnasäästliku ringlussevõtu jaoks.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu seisukoht Põhjendus 9
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(9) Käesolevas direktiivis tuleks esitada mitmete mõistete määratlused, et täpsustada direktiivi reguleerimisala. Mõiste „elektri- ja elektroonikaseade” määratlust tuleks siiski reguleerimisala läbivaatamise raames parandada, muutes seda selgemaks. Kuni see liidu õigusaktides sätestatakse, võivad liikmesriigid jätkata asjaomaste siseriiklike meetmete ja kehtestatud tavade kohaldamist kooskõlas liidu õigusega.	välja jäetud
Selgitus
Mõisted tuleks siiski direktiivis endas määratleda ning need ei tohiks kindlasti põhjustada siseturu killustamist riikide erinevast tõlgendamisest ja erinevatest tavadest tulenevalt.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu seisukoht Põhjendus 10
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(10) Elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist hõlbustavad ökodisaini nõuded tuleks kehtestada, kui see on asjakohane, direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete raames. Korduskasutamise ja taaskasutamise optimeerimiseks tootedisaini abil tuleks arvesse võtta toote kogu olelusringi.	(10) Elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist hõlbustavad ökodisaini nõuded tuleks kehtestada direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete raames. Korduskasutamise ja taaskasutamise optimeerimiseks tootedisaini abil tuleks arvesse võtta toote kogu olelusringi.
Selgitus
Energiat tarbivate toodete ökodisain on oluline mitte üksnes toote energiatarbimise seisukohast, vaid elektri- ja elektroonikaseadmete lihtsamat korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist silmas pidades. Ringlussevõtu aspekti arvestamine disainiprotsessis võib aidata kaasa toorainete suuremale ja optimaalsemale ringlussevõtule. Seepärast tuleks need kriteeriumid lisada direktiivi 2009/125/EÜ.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu seisukoht Põhjendus 13
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(13) Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks liidus. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroonikaromusid tagastama. Sel eesmärgil tuleks elektroonikaromude tagastamiseks organiseerida sobivad käitluskohad, sealhulgas kogumispunktid, kuhu saaks kodumajapidamisjäätmetest pärit elektroonikaromusid vähemalt tasuta tagastada. Turustajatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel.	(13) Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks liidus. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroonikaromusid tagastama. Sel eesmärgil tuleks elektroonikaromude tagastamiseks organiseerida sobivad käitluskohad, sealhulgas kogumispunktid, kuhu saaks kodumajapidamisjäätmetest pärit elektroonikaromusid vähemalt tasuta tagastada. Turustajatel, kohalikel omavalitsustel ja taaskasutusega tegelevatel ettevõtjatel on kõigil oluline osa elektroonikaromude kogumise ja töötlemise edendamisel ning seega peaksid nende suhtes kehtima käesoleva direktiivi nõuded.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Turustajad nagu ka kohalikud omavalitsused ja taaskasutusega tegelevad ettevõtjad täidavad tähtsat osa käesoleva direktiivi edukal kohaldamisel.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu seisukoht Põhjendus 13 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(13 a) Saastaja maksab põhimõtte täiel määral täitmiseks peavad liikmesriigid tagama, et kulusid, mis tekivad (kohalikele) omavalitsustele seoses elektroonikaromude kogumisega, ei kanna mitte maksumaksjad, vaid et need sisalduvad toote hinnas.
Selgitus
Mööndusena nõukogu ja komisjoni seisukoha suhtes vaadati parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud tekstis läbi artikli 12 lõike 1 muudatusettepanek (AM 47) ja taastati selle oluline tuum.
Muudatusettepanek  6 Nõukogu seisukoht Põhjendus 14
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(14) Kaitstuse soovitud taseme ja ühtsete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks liidus peaksid liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed, et vähendada elektroonikaromude kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ja saavutada elektroonikaromude liigiti kogumise kõrge tase. Liikmesriikidelt tuleks tõhusate kogumissüsteemide rajamise tagamiseks nõuda, et nad saavutaksid elektroonikaromude kogumise kõrge taseme, eelkõige osooni kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete puhul, arvestades nende suurt keskkonnamõju ning määrustega (EÜ) nr 1005/2009 ja (EÜ) nr 842/2006 ettenähtud kohustusi. Mõjuhinnangus esitatud andmete põhjal on näha, et 65 % turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest on juba praegu liigiti kogutud, kuid üle poole nendest töödeldakse potentsiaalselt nõuetevastaselt ja eksporditakse ebaseaduslikult. Seetõttu kaoksid väärtuslikud teisesed toormaterjalid ja keskkonnaseisund halveneks. Selle vältimiseks on vaja kehtestada ambitsioonikas kogumise määr. On sobilik kehtestada miinimumeeskirjad seoses kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetega, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on elektroonikaromudega, mille kohaldamisel võivad liikmesriigid lähtuda mis tahes asjaomastest saadetisi käsitlevatest suunistest, mis on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) rakendamisel.	(14) Kaitstuse soovitud taseme ja ühtsete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks liidus peaksid liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed, et vähendada elektroonikaromude kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ja saavutada elektroonikaromude liigiti kogumise kõrge tase. Liikmesriikidelt tuleks tõhusate kogumissüsteemide rajamise tagamiseks nõuda, et nad saavutaksid elektroonikaromude kogumise kõrge taseme, eelkõige osooni kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete puhul, arvestades nende suurt keskkonnamõju ning määrustega (EÜ) nr 1005/2009 ja (EÜ) nr 842/2006 ettenähtud kohustusi. Mõjuhinnangus esitatud andmete põhjal on näha, et 65 % turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest on juba praegu liigiti kogutud, kuid üle poole nendest töödeldakse potentsiaalselt nõuetevastaselt ja eksporditakse ebaseaduslikult või siis töödeldakse nõuetekohaselt, aga töödeldavatest kogustest ei teatata. Seetõttu kaoksid väärtuslikud teisesed toormaterjalid, keskkonnaseisund halveneks ja andmeid esitataks ebajärjekindlalt. Selle vältimiseks on vaja kehtestada ambitsioonikas kogumise määr, kohustada kõiki elektroonikaromude kogujaid tagama romude keskkonnaohutu töötlemise ning nõuda, et nad esitaksid andmeid kogutud, käideldud ja töödeldud koguste kohta. Väga tähtis on, et liikmesriigid tagaksid käesoleva direktiivi tõhusa jõustamise, eriti liidust väljaviidavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete kontrolli osas. On sobilik kehtestada miinimumeeskirjad seoses kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetega, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on elektroonikaromudega, mille kohaldamisel võivad liikmesriigid lähtuda mis tahes asjaomastest saadetisi käsitlevatest suunistest, mis on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) rakendamisel.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Direktiivi jõustamiseks ja selle kohaldamise kontrolliks on oluline järjepidevate andmete esitamine. Kõik kogumise ja töötlemisega tegelejad peavad toimima vastavalt direktiivile. Väga tähtis on kontrollida elektroonikaromude saadetisi, et piiri panna ebaseaduslikele saadetistele.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu seisukoht Põhjendus 15 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(15 a) Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee märkis oma 19. jaanuari 2009. aasta arvamuses, mis puudutab nanotehnoloogiatoodete mõjuhinnangut, et kokkupuude suurtesse struktuuridesse (nt elektroonikasõlmedesse) kindlalt paigutatud nanomaterjalidega võib toimuda jäätmekäitluse ja ringlussevõtu etapis. Et kontrollida võimalikke inimeste tervist ja keskkonda ohustavaid riske, mis tulenevad nanomaterjale sisaldavate elektroonikaromude töötlemisest, võib osutuda vajalikuks selektiivne töötlemine. Komisjonil on asjakohane hinnata, kas vastavate nanomaterjalide suhtes tuleks kohaldada selektiivset töötlemist.
Selgitus
Nanomaterjale kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes üha rohkem. Paljud rakendused ei põhjusta töötlemisel probleeme, kuid teatavad nanomaterjalid võivad osutuda problemaatiliseks, nt süsinikust nanotorud, millest mõne liigi puhul arvatakse, et neil on asbestile sarnanevad omadused, või nanohõbe. Selle asemel, et silmi võimalike probleemide ees sulgeda, tuleks hinnata, kas antud olukord ei vajaks sekkumist. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi 2009. aasta seisukohaga nanomaterjalide reguleerimisaspekte käsitlevas küsimuses. (Esimese lugemise muudatusettepaneku 101 taasesitamine.)
Muudatusettepanek  8 Nõukogu seisukoht Põhjendus 17
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(17) Seadmete taaskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu tuleks käsitada sammudena käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide suunas üksnes juhul, kui kõnealune taaskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine või ringlussevõtt ei ole vastuolus liidu või siseriiklike muude õigusaktidega, mida kohaldatakse seadmete suhtes.	(17) Seadmete taaskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu tuleks käsitada sammudena käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide suunas üksnes juhul, kui kõnealune taaskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine või ringlussevõtt ei ole vastuolus liidu või siseriiklike muude õigusaktidega, mida kohaldatakse seadmete suhtes. Seadmete nõuetekohase taaskasutamise ning korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu tagamine aitab oluliselt kaasa ressursside mõistlikule haldamisele ja ressurssidega optimaalsele varustatusele.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Elektroonikaromude tõhus ringlussevõtt on väga oluline keskkonnakaitse seisukohast ning ka toorainete taaskasutamise põhjusel.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu seisukoht Põhjendus 19
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(19) Kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatel peaks olema võimalus elektroonikaromusid vähemalt tasuta tagastada. Tootjad peaksid rahastama vähemalt elektroonikaromude kogumist kogumispunktides, töötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Liikmesriigid peaksid julgustama tootjaid võtma endale täieliku vastutuse elektroonikaromude kogumise eest, eelkõige rahastama elektroonikaromude kogumist kogu jäätmete olelustsükli ulatuses, sealhulgas kodumajapidamiste elektroonikaromud, selleks et vältida liigiti kogutud elektroonikaromude nõuetevastast töötlemist ja ebaseaduslikku eksporti, luua võrdsed võimalused, ühtlustades tootjapoolset rahastamist kogu liidus, ning kanda kõnealuste jäätmete kogumise kulud maksumaksjatelt üle elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijatele, kooskõlas "saastaja maksab" põhimõttega. Tootja vastutuse põhimõtte parimaks tagamiseks peaks iga tootja rahastama oma toodetest pärinevate jäätmete käitlust. Tootja peaks saama valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Iga tootja peaks toote turulelaskmisel esitama finantstagatise, et vältida peremeheta toodetest pärinevate elektroonikaromude käitluskulude langemist ühiskonnale või ülejäänud tootjatele. Kohustus rahastada endisaegsete jäätmete käitlust tuleks jaotada kõikide olemasolevate tootjate vahel kollektiivsete rahastamissüsteemide abil, milles kõik kulude tekkimise ajal turul olevad tootjad osalevad proportsionaalselt. Kollektiivsetest rahastamissüsteemidest ei tohi kitsal alal tegutsevaid tootjaid, väiketootjaid, importijaid ega uusi tulijaid välja jätta.	(19) Kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatel peaks olema võimalus elektroonikaromusid vähemalt tasuta tagastada. Tootjad peaksid seetõttu rahastama elektroonikaromude kogumist kogumispunktides, töötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Liikmesriigid peaksid julgustama kõiki elektroonikaromude käitlemisel osalejaid aitama saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, et vältida liigiti kogutud elektroonikaromude nõuetevastast töötlemist ja ebaseaduslikku eksporti. Selleks et kanda kõnealuste jäätmete kogumise kulud maksumaksjatelt üle elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijatele, kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega, peaksid liikmesriigid julgustama tootjaid kõiki kogutud elektroonikaromusid töötlema. Tarbijatel peaks olema kohustus viia kasutusaja lõppu jõudnud elektri- ja elektroonikaseadmed kogumispunktidesse, et neid saaks nõuetekohaselt töödelda. Tootja vastutuse põhimõtte parimaks tagamiseks peaks iga tootja rahastama oma toodetest pärinevate jäätmete käitlust. Tootja peaks saama valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Iga tootja peaks toote turulelaskmisel esitama finantstagatise, et vältida peremeheta toodetest pärinevate elektroonikaromude käitluskulude langemist ühiskonnale või ülejäänud tootjatele. Kohustus rahastada endisaegsete jäätmete käitlust tuleks jaotada kõikide olemasolevate tootjate vahel kollektiivsete rahastamissüsteemide abil, milles kõik kulude tekkimise ajal turul olevad tootjad osalevad proportsionaalselt. Kollektiivsetest rahastamissüsteemidest ei tohi kitsal alal tegutsevaid tootjaid, väiketootjaid, importijaid ega uusi tulijaid välja jätta. Pika olelusringiga toodete puhul, mille suhtes esmakordselt kohaldatakse käesolevat direktiivi, nagu fotogalvaanilised paneelid, tuleks parimal võimalikul viisil kasutada olemasolevaid kogumise ja taaskasutamise struktuure, tingimusel et järgitakse käesoleva direktiivi kohaseid nõudeid. Eeskätt ei tohiks häirida kogu liidus kinnistunud süsteeme, võttes arvesse nende sobilikkust siseturule.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Elektroonikaromude kogumine peaks ka edaspidi toimuma olemasoleva ja läbiproovitud infrastruktuuri kaudu. Kodumajapidamistest elektroonikaromude kogumise rahastamine ei mõjuta seadmete kujundust ega muid keskkonnaeeliseid ning koormuse jaotuse muutmine ei taga kõrgemat kogumismäära. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka tarbija kohustust osaleda romude nõuetekohases kõrvaldamises.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu seisukoht Põhjendus 20
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(20) Tootjatel peaks olema lubatud ostjatele uute toodete ostmise ajal vabatahtlikult näidata kulusid, mis on seotud elektroonikaromude kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega. See on kooskõlas komisjoni teatisega säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta, eelkõige seoses arukama tarbimise ja keskkonnasäästlike riigihangetega.	välja jäetud
Selgitus
Kogumisel ja töötlemisel tekkivad kulud tuleks lisada toote hinnale, et luua stiimul nende kulude vähendamiseks. Kindlasummalised kulud ei kajasta toote tegelikke kulusid kasutusaja lõpus ega toote mõju keskkonnale. Tarbija ei saa lõppkokkuvõttes teavet korduskasutatavuse ja tegelike töötlemiskulude kohta.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu seisukoht Põhjendus 25
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(25) Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise seireks on vaja saada teavet liidu turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete massi kohta ning kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise (sealhulgas niivõrd kui võimalik tervikseadmete korduskasutamiseks ettevalmistamise), taaskasutamise või ringlussevõtu ja käesoleva direktiivi kohaselt kogutud elektroonikaromude ekspordi määrade kohta. Kogumise määra arvutamiseks tuleks välja töötada elektri- ja elektroonikaseadmete massi arvutamise ühine metoodika, et täpsustada muu hulgas, et nimetatud mõiste hõlmab kogu seadme tegelikku massi turustataval kujul, sealhulgas kõiki komponente, alakoostusid, lisaseadmeid ja tarvikuid, välja arvatud pakend, patareid ja akud, kasutusjuhendid ja käsiraamatud.	(25) Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise seireks on vaja saada teavet liidu turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete massi kohta ning kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise (sealhulgas niivõrd kui võimalik tervikseadmete korduskasutamiseks ettevalmistamise), taaskasutamise või ringlussevõtu ja käesoleva direktiivi kohaselt kogutud elektroonikaromude ekspordi määrade kohta. Kogumise määra arvutamiseks tuleks välja töötada elektri- ja elektroonikaseadmete massi arvutamise ühine metoodika, et veenduda muu hulgas, kas nimetatud mõiste hõlmab kogu seadme tegelikku massi turustataval kujul, sealhulgas kõiki komponente, alakoostusid, lisaseadmeid ja tarvikuid, välja arvatud pakend, patareid ja akud, kasutusjuhendid ja käsiraamatud.
Muudatusettepanek  12 Nõukogu seisukoht Põhjendus 27
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(27) Liikmesriigid peaksid tagama piisava teabevoolu, et käesolevat direktiivi oleks võimalik rakendada täielikult siseturu nõudeid järgides, eelkõige seoses tootjatele kehtestatud nõuete mis tahes kordamise vältimisega.	(27) Siseturu nõuetekohase toimimise takistuste vähendamiseks tuleks vähendada halduskoormust, selleks tuleks ühtlustada registreerimis- ja aruandlusmenetlusi ning tagada, et üksikutes liikmesriikides ei võetaks mitmekordse registreerimise eest mitmekordseid tasusid. Eelkõige ei tuleks tootjalt enam nõuda, et liikmesriigis elektri- ja elektroonikaseadmete turule laskmiseks peab ta olema asutatud selles liikmesriigis. Selle asemel peaks piisama kõnealuses liikmesriigis asutatud kohaliku seadusliku esindaja nimetamisest.
Selgitus
Kehtiva elektroonikaromude direktiiviga saadud kogemused on näidanud, et 27 liikmesriigis kehtivad erinevad registreerimis- ja aruandlusnõuded on toonud kaasa palju bürokraatiat ning ootamatuid kulusid. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on võimalik aastas kokku hoida 66 miljonit eurot halduskulusid. Sellepärast tuleb edendada registreerimise ja aruandluse ühtlustamist ning riikide registrite koostalitlusvõimet, et siseturg saaks korralikult toimida. Esitatakse uuesti EP seisukoht.
Muudatusettepanek  13 Nõukogu seisukoht Põhjendus 28
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(28) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada IV, VII, VIII ja IX lisa teaduse ja tehnika arenguga, ning võtta vastu eeskirjad, millega täiendatakse käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju seoses tehniliste nõuetega kogumise ja jäätmekäitluse samaväärsuse kohta jäätmete liidust väljaveo korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(28) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üleminekukord seoses kogumise määradega, näha ette metoodika tekkivate jäätmete koguse määramiseks massi alusel ning võtta vastu eeskirjad, millega täiendatakse käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju seoses tehniliste nõuetega kogumise ja jäätmekäitluse samaväärsuse kohta jäätmete liidust väljaveo korral, kuid ka selleks, et kehtestada finantstagatiste miinimumnõuded ja arvutusmetoodika, määratleda mõisted „väga väikesed elektroonikaromud” ja „väga väikesel pindalal tegutsevad mikroettevõtjad”, et kohandada IV, VII, VIII ja IX lisa teaduse ja tehnika arenguga ning võtta vastu üksikasjalikumaid kontrolli- ja järelevalveeeskirju. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Siinkohal tuuakse ära kõik delegeeritud õigusaktid, mis direktiivis on ette nähtud. Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  14 Nõukogu seisukoht Artikkel 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse elektroonikaromude tekke ja käitluse ebasoodsat mõju ning vähendatakse loodusvarade kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust.	Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse elektroonikaromude tekke ja käitluse ebasoodsat mõju ning vähendatakse loodusvarade kasutamise negatiivset mõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 1 ja 4. Käesoleva direktiiviga nõutakse, et kõik toote olelusringis osalevad sidusrühmad parandaksid oma keskkonnastandardeid, aidates seega kaasa säästvale tootmisele ja taaskasutamisele.
Selgitus
Viide jäätmete raamdirektiivi põhimõtetele (jäätmetekke vältimine ja jäätmehierarhia) on ära toodud ainult põhjenduses 6. Kuna esialgses elektroonikaromude direktiivis rõhutati kõikide sidusrühmade vastutust keskkonnakaitse eest, tuleks uuesti sõnastatud direktiivis kindlasti seda sama teha. Elektroonikaromude 2003. aasta direktiiviga nähakse ette olelusringil põhineva kompleksse lähenemisviisi kaudu tõsta kõikide elektroonikaromude või elektri- ja elektroonikaseadmetega tegelevate sidusrühmade keskkonnastandardeid. See õigusloome aspekt tuleks säilitada ning seetõttu ei tohiks seda artiklist 1 välja jätta.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes järgmiselt:	Käesolevat direktiivi kohaldatakse, piiramata lõiget 3, kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes.
a) alates …* kuni …** (edaspidi „üleminekuperiood”) I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes. II lisas on I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete näidisloetelu;
b) alates .. ***elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis kuuluvad III lisas sätestatud kategooriatesse. IV lisas on III lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete näidisloetelu.
________
* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumiskuupäev.
** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 6 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
*** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 6 aastat ja üks päev pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Niinimetatud avatud reguleerimisala toob kaasa suurema õiguskindluse, mis on direktiivi läbivaatamise peamine eesmärk, kuna põhimõtteliselt hõlmatakse kõik elektri- ja elektroonikaseadmed. Seadmete range rühmitamine kategooriatesse põhjustas suuresti erinevat tõlgendamist liikmesriikides, mida tuleks vältida. Ühtlasi arvestataks nii ka uute toodetega, mis vastasel juhul eeldaksid direktiivi läbivaatamist, et nende suhtes saaks seda kohaldada.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 punktis a sätestatud üleminekuperioodi jooksul ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes :	3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes:
Selgitus
Artikli 2 lõike 1 muutmise tagajärjel peab seadusandja nägema avatud reguleerimisala puhul ette ühtlasi ka erandid.
Muudatusettepanek  17 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c a) kosmosesse saatmiseks ettenähtud seadmed;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  18 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c b) suured paiksed tööstuslikud tööriistad;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  19 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c c (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c c) suured paigaldised, välja arvatud osad, mille puhul on tegemist valgus- või fotogalvaaniliste paneelidega;
Selgitus
Suured paigaldised tuleb välja jätta, ent mõned paigaldiste osad tuleks jätta direktiivi reguleerimisalasse. See kehtib eeskätt valgus- ja fotogalvaaniliste paneelide kohta, mida on võimalik müüa seadeldisest eraldi ja mille puhul nende lõppkasutus ei pea tootjatele tingimata teada olema.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c d (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c d) inimeste või kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  21 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c e (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c e) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  22 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c f (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c f) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  23 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c g (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	c g) meditsiiniseadmed ja meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid, mis eeldatakse olevat nakatunud enne kasutusaja lõppu, ning aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 4 kohta).
Muudatusettepanek  24 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Lisaks lõikes 3 loetletud seadmetele ei kohaldata käesolevat direktiivi alates …* järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes:	välja jäetud
a) kosmosesse saatmiseks ettenähtud seadmed;
b) suured paiksed tööstuslikud tööriistad;
c) suured paigaldised;
d) inimeste või kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;
e) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;
f) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis;
g) meditsiiniseadmed ja meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid, mis eeldatakse olevat nakatunud enne kasutusaja lõppu, ning aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed.
________
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 6 aastat ja üks päev pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Direktiivi avatud reguleerimisala puhul peaks seadusandja praegu ühtlasi kindlaks määrama erandite loetelu. Käesoleva muudatusettepaneku puhul ei ole tegemist direktiivi sisulise muudatusega, vaid üksnes ümberpaigutusega asjaomases artiklis 2 (vt ka muudatusettepanekut artikli 2 lõike 3 kohta).
Muudatusettepanek  25 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon vaatab lõike 1 punktis b sätestatud käesoleva direktiivi reguleerimisala, sealhulgas parameetrid, mille alusel eristatakse III lisas osutatud suuri ja väikeseid seadmeid, läbi hiljemalt …* ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande. Kõnealusele aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek.	Komisjon vaatab käesoleva direktiivi reguleerimisala läbi hiljemalt …* ja seejärel iga viie aasta tagant ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande. Kõnealusele aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek.
________	_______
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.	* 5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  26 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
d)„maanteevälised liikurmasinad” – sisseehitatud jõuallikaga masinad, mille kasutamine nõuab töötamise käigus kas liikuvust või pidevat või vaheaegadega liikumist järjestikuste kindlate töökohtade vahel;	d) „maanteevälised liikurmasinad” – masinad, mille kasutamine nõuab töötamise käigus kas liikuvust või pidevat või vaheaegadega liikumist järjestikuste kindlate töökohtade vahel või mis on töötamise ajal paigal, kuid võivad olla varustatud nii, et neid saab hõlpsalt ühest kohast teise liigutada;
Selgitus
Masinaid, mis ülesehituselt, materjalilt ja funktsioonilt on identsed ning erinevad üksnes selle poolest, kas saavad energiat kaabli kaudu või omavad sisseehitatud jõuallikat, ei tuleks kohelda erinevalt. Pealegi peavad teatud tootmisprotsesside puhul rakendatavad masinad olema liikuvad, sest muidu tootmisliin ei toimiks või ei toimiks õieti. Neid seadmeid töötamise käigus aga ei liigutata.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
f) „tootja” – selline füüsiline või juriidiline isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivile 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral):	f) „tootja” – selline füüsiline või juriidiline isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivile 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral):
i) on asutatud liikmesriigis ja valmistab oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning kes turustab neid oma nime või kaubamärgi all selle liikmesriigi territooriumil,	i) on asutatud liidus ja valmistab oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning kes turustab neid oma nime või kaubamärgi all liidus,
ii) on asutatud liikmesriigis ja müüb selle liikmesriigi territooriumil muude tarnijate toodetud seadmeid oma nime ja kaubamärgi all edasi, kuid edasimüüjat ei käsitata tootjana, kui tootja kaubamärk esineb seadmel alapunkti i kohaselt,	ii) on asutatud liidus ja müüb liidu territooriumil muude tarnijate toodetud seadmeid oma nime ja kaubamärgi all edasi, kuid edasimüüjat ei käsitata tootjana, kui tootja kaubamärk esineb seadmel alapunkti i kohaselt,
iii) on asutatud liikmesriigis ja laseb kolmandast riigist või teisest liikmesriigist elektri- ja elektroonikaseadmeid majandus- või kutsetegevuse käigus selle liikmesriigi turule, või	iii) on asutatud liidus ja laseb kolmandast riigist elektri- ja elektroonikaseadmeid majandus- või kutsetegevuse käigus liidu turule, või
iv) müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil otse kodumajapidamistele või muudele kasutajatele kui kodumajapidamistele liikmesriigis, kuid on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis.	iv) müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil otse kodumajapidamistele või muudele kasutajatele kui kodumajapidamistele liikmesriigis, kuid on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
Selgitus
Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt oleks Euroopa tasandi lähenemisviisi vastuvõtmisega võimalik säästa bürokraatia vähendamise tulemusena aastas 66 miljonit eurot. Otsene kaugmüük on kõnealuse küsimuse oluline aspekt ja seda tuleks seetõttu lähemalt vaadelda. Aga ka siinkohal on vajalik Euroopa tasandi lähenemisviis: tootjad peaksid olema kohustatud end vaid korra registreerima. Neid punkte hõlmab artikli 17 kohta esitatud muudatusettepanek. Parlament nõuab elektri- ja elektroonikaseadmete kaugmüügi lihtsustamist (e-kaubanduse siseturu väljakujundamine [2010/2012(INI]).
Muudatusettepanek  28 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
j) „turul kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine liikmesriigi turule kaubandustegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;	j) „turul kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
Selgitus
„Turul kättesaadavaks tegemise” riiklikul tasandil määratlemine toob kaasa suured halduslikud takistused ning seega ka kulud, mis takistavad oluliselt siseturu nõuetekohast toimimist. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib Euroopa tasandi lähenemisviisi valimisel säästa bürokraatia vältimisega aastas 66 miljonit eurot.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt k
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
k) „turule laskmine” – toote esmakordne majandus- või kutsetegevuse käigus liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks tegemine;	k) „turule laskmine” – toote esmakordne majandus- või kutsetegevuse käigus liidu turul kättesaadavaks tegemine;
Selgitus
„Turule laskmise” riiklikul tasandil määratlemine toob kaasa suured halduslikud takistused ning seega ka kulud, mis takistavad oluliselt vaba siseturgu. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib Euroopa tasandi lähenemisviisi valimisel säästa bürokraatia vältimisega aastas 66 miljonit eurot.
Muudatusettepanek  30 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
l) „eemaldamine” – käsitsitehtav, mehaaniline, keemiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemuseks on, et ohtlikud ained, segud ja komponendid sisalduvad ülejäänust selgesti eristuvas materjalivoos või on eristuvas osas materjalivoost. Aine, segu või komponent on eristatav, kui seda saab jälgida, et tõendada keskkonnaohutut töötlemist;	l) „eemaldamine” – käsitsitehtav, mehaaniline, keemiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemuseks on, et töötlemisprotsessi lõpus sisalduvad ohtlikud ained, segud ja komponendid ülejäänust selgesti eristuvas materjalivoos või on eristuvas osas materjalivoost. Aine, segu või komponent on eristatav, kui seda saab jälgida, et tõendada keskkonnaohutut töötlemist;
Selgitus
Direktiivis ei tuleks kindlaks määrata, millisel hetkel ained jne tuleb eemaldada. Oluline on see, et ained tuleks eemaldada ja et seejuures tuleks saavutada parimad võimalikud keskkonnaalased tulemused. Osaliselt tuleb need eemaldada materjalivoo selgelt eristatavate osadena, mis on võimalik alles hilisemas töötlemisetapis ja mitte töötlemise algul. Selle ajahetke kindlaksmääramine, millal ained eemaldada tuleb, takistaks uute tehnoloogiate arendamist. Seetõttu toetatakse komisjoni algset ettepanekut.
Muudatusettepanek  31 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt o a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	o a) „väikesed seadmed” – kõik seadmed, mida saab põhimõtteliselt teise kohta viia ja mis ei ole põhimõtteliselt ette nähtud kogu kasutusaja jooksul samasse kohta jäämiseks;
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi seisukoha I A lisas esitatud mõiste „väikesed seadmed” määratlus. See määratlus on vajalik seoses artikli 5 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 6.
Muudatusettepanek  32 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – lõige 1 – punkt o b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	o b) ,,suured seadmed” – kõik seadmed, mida ei saa põhimõtteliselt teise kohta viia või mis on põhimõtteliselt ette nähtud kasutuskohta jäämiseks kogu kasutusajaks.
Muudatusettepanek  33 Nõukogu seisukoht Artikkel 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Ilma et see mõjutaks tootedisaini käsitlevate liidu õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2009/125/EÜ nõuete kohaldamist, edendavad liikmesriigid tootjate ja ringlussevõtjate vahelist koostööd ja meetmeid, et soodustada niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul hõlbustatakse eelkõige elektroonikaromude, nende komponentide ja materjalide korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist. Seetõttu võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et tootjad ei takista konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kaudu elektroonikaromude korduskasutamist, kui niisuguste konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kasutamisega ei saavutata tunduvalt suuremat kasu, näiteks seoses keskkonnakaitse ja/või ohutusnõuetega.	Ilma et see mõjutaks tootedisaini käsitlevate liidu õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2009/125/EÜ nõuete kohaldamist, edendavad liikmesriigid tootjate ja ringlussevõtjate vahelist koostööd ja meetmeid, et soodustada niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul hõlbustatakse eelkõige elektroonikaromude, nende komponentide ja materjalide korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist. Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist. Seetõttu võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et tootjad ei takista konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kaudu elektroonikaromude korduskasutamist, kui niisuguste konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kasutamisega ei saavutata tunduvalt suuremat kasu, näiteks seoses keskkonnakaitse ja/või ohutusnõuetega. Ökodisaini nõuded, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist ning vähendavad ohtlike ainete heidet, kehtestatakse direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hiljemalt 31. detsembriks 2014.
Selgitus
Energiat tarbivatele toodetele ökodisaini nõuete kehtestamine ei mõjuta ainult toote energiatarbimist, vaid soodustab ka lihtsamat korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu. Selle tagamine, et disainiprotsess hõlmaks ka ringlussevõtu etappi, aitab ringlussevõttu suurendada ja optimaalsemaks muuta. Seetõttu tuleks edendada lihtsat demonteerimist, paremat ringlussevõetavust, ohtlike heidete vähendamist ja teiseste toorainete taaskasutamist. Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek  34 Nõukogu seisukoht Artikkel 5 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed, et vähendada elektroonikaromude kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ning saavutada elektroonikaromude liigiti kogumise kõrge tase, eelkõige osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate soojusvahetusseadmete ning elavhõbedat sisaldavate luminofoorlampide puhul.	1. Selleks et saavutada elektroonikaromude liigiti kogumise kõrge tase ja iga liiki elektroonikaromude, eelkõige osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate soojusvahetusseadmete, elavhõbedat sisaldavate lampide, fotogalvaaniliste paneelide ja väikeste seadmete, kaasa arvatud väikeste infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohane töötlemine, tagavad liikmesriigid, et kõik elektroonikaromud kogutakse liigiti ja neid ei segata suurjäätmete ega sortimata kodumajapidamisjäätmetega.
Selgitus
Tuleb saavutada kõigi elektroonikaromude liigiti kogumine: niisuguse kogumise pelgalt kõrge taseme saavutamine ei ole piisav. Esmajärjekorras tuleks koguda jahutus- ja külmutusseadmed, aga ka kõik elavhõbedat sisaldavad lambid, fotogalvaanilised paneelid ja väikesed seadmed. Viimased sisaldavad tihti ohtlikke aineid, aga ka väärtuslikke teiseseid tooraineid, ja kõrvaldatakse kahjuks tihti keelatud viisil koos kodumajapidamisjäätmetega. Fotogalvaanilised paneelid tuleks koguda eelistatavalt liigiti ka nendes osaliselt sisalduvate ohtlike ainete ja väärtuslike teiseste toorainete tõttu.
Muudatusettepanek  35 Nõukogu seisukoht Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Selleks võivad liikmesriigid nõuda, et vastavalt kas kogumissüsteemides või kogumiskohtades oleks ette nähtud korduskasutamiseks ettevalmistamiseks mõeldud elektroonikaromude eristamine muudest kogumispunktides liigiti kogutud elektroonikaromudest.	Tervikseadmete võimalikult laialdase korduskasutamise huvides tagavad liikmesriigid samuti, et enne iga järgnevat saadetist võimaldavad kogumissüsteemid korduskasutamiseks ettevalmistamiseks mõeldud elektroonikaromude eristamist kogumispunktides muudest liigiti kogutud elektroonikaromudest.
Selgitus
Korduskasutatavate seadmete liigiti kogumine on vajalik selleks, et jäätmehierarhiat saaks kohaldada ka selle konkreetse direktiivi raames, ning see on seotud artiklis 11 toodud eraldi korduskasutamise määraga. Tulemuslik korduskasutamine on võimalik ainult siis, kui võimalikult varases etapis eraldatakse korduskasutatavad seadmed kohustuslikult muudest vanadest seadmetest.
Muudatusettepanek  36 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud saavutavad minimaalse kogumismäära, mis arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis artiklite 5 ja 6 kohaselt kogutud elektroonikaromude kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist. Minimaalne kogumismäär saavutatakse igal aastal ja see kasvab 45 %-lt aruandlusaastal …* 65 %ni aruandlusaastal …**. Kuni …*** kohaldatakse jätkuvalt liigiti kogumise määra, milleks on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromusid elaniku kohta aastas.	1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et alates 2016. aastast kogutakse vähemalt 85% tema territooriumil tekkivatest elektroonikaromudest.
	Iga liikmesriik tagab, et alates …* kogutakse elaniku kohta aastas vähemalt neli kilogrammi elektroonikaromusid või massi poolest sama suur kogus elektroonikaromusid, kui koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem.
	Liikmesriigid tagavad, et kogutavate elektroonikaromude kogus suureneb alates …** kuni 2016. aastani järk-järgult.
	Liikmesriigid võivad kehtestada ambitsioonikamad individuaalsed kogumismäärad ning sellisel juhul teavitavad nad sellest komisjoni.
	Kogumismäärad saavutatakse igal aastal.
	Liikmesriigid esitavad hiljemalt ...** komisjonile oma täiustatud kogumise kavad.
_______	_______
* Väljaannete talitus: palun sisestada aasta: 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	*Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
** Väljaannete talitus: palun sisestada aasta: 8 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	** Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast 18 kuud hilisem kuupäev.
*** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuar.
Selgitus
Tootjatele ei saa panna vastutust kogumismäära eesmärkide saavutamise jõupingutuste eest, kuna neil puudub kontroll teiste osaliste üle, kes elektroonikaromusid koguvad. Tootja ei ole juriidiline isik, kes saab täita kollektiivset kogumismäära eesmärki. Liikmesriike julgustatakse võitlema ebaseaduslike saadetiste vastu. Kogumismäär tuleks määratleda tekkivate jäätmete koguse alusel, aga mitte uute seadmete arvu (mis ei ole asjakohane tegur) alusel. Nõuetekohaselt võetakse arvesse toodete erinevaid olelusringe liikmesriikides. Direktiiviga võetakse seega arvesse küllastamata turgusid ning samuti pika olelusringiga seadmeid (fotogalvaanilised paneelid).
Muudatusettepanek  37 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Minimaalse kogumismäära saavutamise kindlakstegemiseks tagavad liikmesriigid, et teave artikli 5 kohaselt liigiti kogutud elektroonikaromude kohta edastatakse liikmesriikidele.	2. Minimaalse kogumismäära saavutamise kindlakstegemiseks tagavad liikmesriigid, et asjaomased osalised edastavad liikmesriikidele tasuta ja kooskõlas artikliga 16 igal aastal teabe elektroonikaromude kohta, mis on:
	– korduskasutamiseks ette valmistatud või mille mõni osaline on töötlemiskohta saatnud;
	– viidud kogumispunktidesse vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a;
	– viidud turustajatele vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile b;
	– tootjate või nende nimel tegutsevate kolmandate isikute poolt liigiti kogutud; või
	– muul viisil liigiti kogutud.
Selgitus
Liikmesriigid vastutavad kogumiseesmärgi saavutamise eest ning nad peavad kogutud elektroonikaromude kogusest artikli 16 lõike 5 kohaselt teada andma. Sellepärast on tähtis, et neile teatataks kõikidest liigiti kogutud kogustest. Siinjuures vajab selgitust, et teatada tuleb kõigist kogutud kogustest ja aru tuleb anda ka näiteks kogustest, mis viiakse otse töötlemiskohtadesse.
Muudatusettepanek  38 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia võivad ebapiisava infrastruktuuri ning elektri- ja elektroonikaseadmete tarbimise madala taseme tõttu otsustada:	välja jäetud
a) saavutada mitte hiljem kui …* kogumismäära, mis on madalam kui 45 %, kuid kõrgem kui 40 % eelnenud kolmel aastal turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist, ja
b) lükata edasi lõikes 1 osutatud kogumismäära saavutamise enda valitud kuupäevani, mis ei ole hilisem kui ...**.
_______
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Parlamendi arvutusmetoodika, mille puhul on peamiseks kriteeriumiks tekkivad jäätmed, välistab vajaduse lubada riiklike erandite tegemist. Selle põhjuseks on see, et määravaks teguriks on liikmesriigis tegelikult tekkiv jäätmete kogus ja selle juures on juba võetud arvesse toodete olelusringe, mis võivad olla liikmesriigiti erinevad.
Muudatusettepanek  39 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Komisjon võib rakendusaktide abil kehtestada täiendavaid üleminekumeetmeid, et võtta arvesse liikmesriigis riiklikest oludest tulenevaid raskusi lõikes 1 osutatud nõuete täitmisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2015, et võtta arvesse liikmesriikides riiklikest oludest tulenevaid raskusi lõikes 1 sätestatud määradest kinnipidamisel.
Selgitus
Üleminekuajaks kuni tekkivatel elektroonikaromudel põhineva uue arvestuse kehtima hakkamiseni tuleb võimaldada erandeid kogumismäärast. See on erandkorras lubatud, kuna konkreetsetest riiklikest oludest tulenevalt võib eelkõige uutel liikmesriikidel tekkida raskusi 4 kg saavutamisega. Selleks tuleb aga kasutada delegeeritud õigusakte, kuna nimetatud üleminekumeetmetega muudetakse põhiõigusakti.
Muudatusettepanek  40 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, kehtestab komisjon rakendusaktide abil ühise metoodika, mille põhjal arvutatakse liikmesriigi turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumass. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	5. Hiljemalt 31. detsembriks 2012 võtab komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid igas liikmesriigis tekkinud elektroonikaromude koguse massi alusel määramise ühise metoodika kehtestamise kohta. Metoodika hõlmab üksikasjalikke sätteid kohaldamise kohta ning arvutusmeetodeid lõikes 1 sätestatud määradest kinnipidamise kontrollimiseks.
Selgitus
Arvutusmetoodika on kogumiseesmärgi saavutamiseks väga oluline ja täiendab seega põhiõigusakti. Seetõttu tuleks kasutada delegeeritud õigusakte.
Muudatusettepanek  41 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
6. Hiljemalt …* vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud õigusakti ettepanek, uuesti läbi lõikes 1 osutatud 45 %-se kogumismäära ja sellega seotud tähtaja, muu hulgas selleks, et võimalusel kehtestada individuaalsed kogumismäärad ühe või mitme III lisas sätestatud kategooria kohta, eelkõige soojusvahetusseadmete ja elavhõbedat sisaldavate lampide kohta.	6. Hiljemalt 31. detsembriks 2012 vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud õigusakti ettepanek, uuesti läbi lõikes 1 osutatud kogumismäära ja tähtajad, muu hulgas selleks, et kehtestada individuaalsed kogumismäärad ühe või mitme III lisas sätestatud kategooria kohta, eelkõige fotogalvaaniliste paneelide, soojusvahetusseadmete, lampide, sealhulgas hõõglampide ja väikeste seadmete, sealhulgas väikeste infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete kohta.
_________
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
Selgitus
Fotogalvaanilised paneelid moodustavad elektri- ja elektroonikaseadmete väga erilise osa. Need on täiesti erinevad teistest suurtest seadmetest ja nõuavad nõuetekohaseks käitluseks oma kogumissüsteeme. Fotogalvaaniliste paneelide kollektiivse kogumiseesmärgi määratlemise asemel oleks kohane teha komisjonile ülesandeks määratleda fotogalvaaniliste paneelide jaoks eriline kogumiseesmärk. (Uus muudatusettepanek nõukogu ettepaneku alusel kaasata fotogalvaanilised paneelid reguleerimisalasse.)
Muudatusettepanek  42 Nõukogu seisukoht Artikkel 7 – lõige 7
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
7. Hiljemalt …** vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud õigusakti ettepanek, uuesti läbi 65 %-se kogumise määra ja sellega seotud tähtaja, millele on osutatud lõikes 1, et võimalusel kehtestada individuaalsed kogumismäärad ühe või mitme III lisas sätestatud kategooria kohta.	välja jäetud
_______
** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
Selgitus
Kogumismäära ja tähtaegade ning individuaalsete kogumismäärade läbivaatamine on ette nähtud juba muudatusettepanekuga artikli 7 lõike 6 kohta.
Muudatusettepanek  43 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud rajavad süsteemid elektroonikaromude taaskasutamiseks, kasutades vajaduse korral parimat võimalikku tehnikat. Tootjad võivad rajada neid süsteeme individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid tagavad, et kõik kogumise või töötlemisega tegelevad ettevõtted või ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektroonikaromusid VIII lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt.	3. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud rajavad süsteemid elektroonikaromude taaskasutamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnikat. Tootjad võivad rajada neid süsteeme individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid tagavad, et kõik kogumise või töötlemisega tegelevad ettevõtted või ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektroonikaromusid VIII lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt.
Selgitus
Parim võimalik tehnika on alati asjakohane ja seda peaks toetama, et parandada ringlussevõttu ning luua stiimuleid kogumise ja töötlemise alaseks innovatsiooniks. Lisaks võib nõukogu tekstis toodud kitsendus tuua erinevate kulude tõttu kaasa konkurentsimoonutusi liidus.
Muudatusettepanek  44 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmise kohta, et lisada sellesse muid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vähemalt samal tasemel, ja vajaduse korral täpsustada töötlemisprotsessi raames etapid, mille käigus peaks toimuma ainete, segude ja komponentide eemaldamine.	4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmise kohta, et lisada sellesse muid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vähemalt samal tasemel.
Selgitus
Ei tuleks ette kirjutada, millisel hetkel tuleb ained jne eemaldada. See takistaks igasugust tehnilist innovatsiooni. Tähtis on, et III lisas osutatud ained eemaldatakse ja et seejuures saavutatakse parimad võimalikud keskkonnaalased tulemused. Selle ajahetke kindlaksmääramine, millal midagi eemaldada tuleb, takistaks uute ringlussevõtu tehnoloogiate arendamist. Seetõttu toetatakse komisjoni algset ettepanekut.
Muudatusettepanek  45 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon hindab esmajärjekorras, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega.	Komisjon hindab esmajärjekorras, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega. Komisjon hindab, kas seoses vastavate nanomaterjalidega on VII lisa muutmine vajalik.
Selgitus
Nanomaterjale kasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmetes üha rohkem. Paljud rakendused ei põhjusta töötlemisel probleeme, kuid teatavad nanomaterjalid võivad osutuda problemaatiliseks, nt süsinikust nanotorud, millest mõne liigi puhul arvatakse, et neil on asbestile sarnanevad omadused, või nanohõbe. Selle asemel, et silmi võimalike probleemide ees sulgeda, tuleks hinnata, kas antud olukord ei vajaks sekkumist. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi 2009. aasta seisukohaga nanomaterjalide reguleerimisaspekte käsitlevas küsimuses. (Esimese lugemise muudatusettepaneku 102 taasesitamine.)
Muudatusettepanek  46 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon töötab hiljemalt …* direktiivi 2008/98/EÜ artikli 27 alusel välja elektroonikaromude töötlemise, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise miinimumnormid.	Komisjon teeb hiljemalt …* Euroopa standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja ja võtta vastu Euroopa standardid elektroonikaromude kogumise, hoiustamise, transpordi, töötlemise, ringlussevõtu ja parandamise ning nende korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta. Kõnealused standardid on kaasaegsel tasemel.
	Viide standarditele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
	Elektroonikaromude kogumisel, hoiustamisel, transpordil, töötlemisel, ringlussevõtul ja parandamisel ning nende korduskasutamiseks ettevalmistamisel peetakse silmas toorainete säästmist ning püütakse elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvaid väärtuslikke ressursse ringlusse võtta, et tagada parem toorainetega varustamine liidus.
_______	_______
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 6 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	* 6 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Nõukogu viitab jäätmete raamdirektiivile ja vanale komiteemenetlusele. Vanu komiteemenetlusi Lissaboni lepingu järel enam ei kohaldata. Ka uued menetlused ei ole nii paindlikud kui standardite väljatöötamine standardiorganisatsioonide poolt. Viimased võivad standardeid korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral uusima tehnika arenguga kohandada. See protsess on lühem.
Muudatusettepanek  47 Nõukogu seisukoht Artikkel 10 – lõiked 1 ja 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Töötlustoiminguid võib läbi viia ka väljaspool liikmesriiki või liitu tingimusel, et elektroonikaromude saadetised on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega1.	1. Töötlustoiminguid võib läbi viia ka väljaspool liikmesriiki või liitu tingimusel, et elektroonikaromude saadetised on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta1.
2. Elektroonikaromusid, mis eksporditakse liidust, võetakse käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud kohustuste ja sihtarvude täitmise puhul arvesse ainult siis, kui eksportija tõendab kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega, et töötlemine toimus käesoleva direktiivi nõuetega samaväärsetel tingimustel.	2. Elektroonikaromusid, mis eksporditakse liidust, võetakse käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud kohustuste ja sihtarvude täitmise puhul arvesse ainult siis, kui eksportija tõendab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1418/2007, et töötlemine toimus käesoleva direktiivi nõuetega samaväärsetel tingimustel.
_______	_______
1 Määrus (EÜ) nr 1013/2006. Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (ELT L 316, 4.12.2007, lk 6).	1 ELT L 316, 4.12.2007, lk 6.
Selgitus
Siin ei ole tegemist sisulise muudatusega, vaid sätte arusaadavamaks muutmisega. Tekst viiakse joonealusest märkusest üle artiklisse.
Muudatusettepanek  48 Nõukogu seisukoht Artikkel 10 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 sätteid täiendavate üksikasjalike nõuete kehtestamise kohta, eelkõige samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumide kohta.	3. Hiljemalt …* võtab komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva artikli lõike 2 sätteid täiendavate üksikasjalike nõuete kehtestamise kohta, eelkõige samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumide kohta.
	_______
	* 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks on vaja kohustuslikke tähtaegu, et luua riigiasutustele ja ettevõtjatele vajalik õigus- ja täitekindlus. Taastatakse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht.
Muudatusettepanek 49 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Kõigi artikli 5 kohaselt liigiti kogutud ja artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt töötlemisele saadetud elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad saavutavad V lisas sätestatud miinimumeesmärgid.	1. Kõigi liigiti kogutud ja artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt töötlemisele saadetud elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad saavutavad alates …* järgmised miinimumeesmärgid:
	a) III lisa kategooriatesse 1 ja 4 kuuluvatest elektroonikaromudest (välja arvatud fotogalvaanilised paneelid):
	– 85 % taaskasutatakse,
	– 75 % võetakse ringlusse ja
	– 5 % valmistatakse ette korduskasutamiseks;
	b) III lisa kategooriasse 2 kuuluvatest elektroonikaromudest:
	– 80 % taaskasutatakse,
	– 65 % võetakse ringlusse ja
	– 5 % valmistatakse ette korduskasutamiseks;
	c) III lisa kategooriasse 3 kuuluvatest elektroonikaromudest (välja arvatud gaaslahenduslambid):
	– 75  % taaskasutatakse  ja
	– 50 % võetakse ringlusse;
	d) III lisa kategooriasse 5 kuuluvatest elektroonikaromudest:
	– 75 % taaskasutatakse,
	– 50 % võetakse ringlusse ja
	– 5 % valmistatakse ette korduskasutamiseks;
	e) III lisa kategooriasse 6 kuuluvatest elektroonikaromudest:
	– 85 % taaskasutatakse,
	– 75 % võetakse ringlusse ja
	– 5 % valmistatakse ette korduskasutamiseks;
	f) gaaslahenduslampide puhul võetakse ringlusse 80 %.
	g) fotogalvaanilistest paneelidest 80% võetakse ringlusse.
	_______
	* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Selgitus
Taaskasutamise määrasid suurendatakse üksnes seetõttu, et esimest korda hõlmab määr ka korduskasutamise määrasid. Seega tuleb taaskasutamise nominaalmäära samal ajal suurendada, nagu nähakse ette ka komisjoni ettepanekus. Jäätmehierarhia rakendamine nõuab eraldi korduskasutamise määra. Taaskasutamise määrad peaksid olema toodud direktiivis endas ja mitte lisas. Kõik liigiti kogutud elektroonikaromud tuleb taaskasutada, mistõttu ennistatakse esimese lugemise seisukoht ja jäetakse välja viide artiklile 5.
Muudatusettepanek  50 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Kõnealused sihtarvud väljendatakse iga kategooria puhul taaskasutuse või ringlussevõtu / korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevasse ettevõttesse saabuvate elektroonikaromude, mida on kooskõlas artikli 8 lõikega 2 nõuetekohaselt töödeldud seoses taaskasutuse või ringlussevõtuga, kaalu ja iga kategooria puhul kõigi liigiti kogutud elektroonikaromude massi vahelise suhtarvuna.	2. Kõnealused sihtarvud arvutatakse taaskasutamiskäitistesse saadetud liigiti kogutud ja tulemuslikult taaskasutatud, korduskasutatud või ringlussevõetud elektroonikaromude massiprotsendina.
Kõnealuste sihtarvude saavutamisel ei võeta arvesse taaskasutusele eelnevaid toiminguid, sealhulgas sortimine ja ladustamine.	Kõnealuste sihtarvude saavutamisel ei võeta arvesse taaskasutusele eelnevaid toiminguid, sealhulgas sortimine, ladustamine ja eeltöötlemine.
Selgitus
Taaskasutamise sihtarvu puhul peaks olema võimalik arvesse võtta ainult lõplikud taaskasutamistoimingud. Nii edendatakse tõhusamat ringlussevõttu ning stimuleeritakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate alast innovatsiooni. Ka eeltöötlemist ei tohiks taaskasutamise sihtarvude arvutamisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek  51 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et nende sihtarvude arvutamiseks peavad tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud elektroonikaromude, nende komponentide, materjalide või ainete kaalu kohta arvestust, kui need väljuvad kogumispunktist (väljund), antakse üle (sisend) töötlemiskohta või lahkuvad (väljund) sealt ja kui need antakse üle (sisend) taaskasutamise või ringlussevõtu/korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et nende sihtarvude arvutamiseks peavad tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete, elektroonikaromude, nende komponentide, materjalide või ainete massi kohta arvestust, kui need väljuvad kogumispunktist (väljund), antakse üle töötlemiskohta (sisend) või lahkuvad sealt (väljund) ja kui need antakse üle taaskasutamise või ringlussevõtu/korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta (sisend) ning lahkuvad sealt (väljund üldise suhtarvuna).
Selgitus
Praegu võib sihtarvud saavutada, teostades R12 toimingutega tegelevas taaskasutamiskäitises vaid sorteerimist ja eeltöötlust ja saates seejärel kõik sorteeritud elektroonikaromude fraktsioonid tegelikeks taaskasutamistoiminguteks teise taaskasutamiskäitisesse. Ei tohiks lubada, et sihtarvude saavutamisel vaadatakse vaid R12-13-tüüpi taaskasutamiskäitise sisendit ja väljundit. Arvesse tuleb võtta lõpliku taaskasutamisega tegelevas käitises saavutatud tegeliku taaskasutamise ja ringlussevõtu määr.
Muudatusettepanek  52 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
6. Võttes aluseks komisjoni aruande, millele vajadusel lisatakse õigusakti ettepanek, vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu hiljemalt …* läbi V lisa 3. osas osutatud taaskasutamise sihtarvud ja lõikes 2 osutatud arvutusmeetodi, et analüüsida sihtarvude seadmise teostatavust, kui sihtarvud lähtuvad taaskasutamise, ringlussevõtu või korduskasutamiseks ettevalmistamise protsessi tulemusel saadavatest (väljund) toodetest ja materjalidest.	välja jäetud
_______
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Kuna artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et taaskasutamise määrasid tuleb mõõta väljundi alusel, on ülearune kontrollida, kas tulevikus tuleks vajaduse korral kohaldada väljundist lähtuvaid sihtarvusid. See otsus tehti juba artikli 11 lõikes 2.
Muudatusettepanek  53 Nõukogu seisukoht Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Toodete puhul, mis on turule lastud pärast 13. augustit 2005, vastutab iga tootja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise eest, mis on seotud tema enda toodete jäätmetega. Tootja võib valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga.	3. Toodete puhul, mis on turule lastud pärast 13. augustit 2005, vastutab iga tootja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise eest, mis on seotud tema enda toodete jäätmetega. Tootja võib valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Tootja võib täita oma kohustuse kas ühe kõnealuse meetodi kaudu või mõlema meetodi kombineerimise kaudu. Kollektiivsete süsteemide puhul võetakse kasutusele tootjatele ettenähtud diferentseeritud tasud sõltuvalt sellest, kui lihtsalt on võimalik tooteid ja neis sisalduvaid esmatähtsaid tooraineid ringlusse võtta.
Selgitus
Tootjatele tuleks anda elektroonikaromude rahastamiseks maksimaalne paindlikkus. Seetõttu peaks olema võimalik täita kohustus individuaalselt või ühinedes kollektiivse süsteemiga või mõlema meetodi kombineerimise kaudu. Toodete väljatöötamise protsessi saavad mõjutada ainult tootjad. Seetõttu peaks tootjatel olema stiimul muuta oma tooted paremini ringlussevõetavaks.
Muudatusettepanek  54 Nõukogu seisukoht Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kui tootja laseb toote turule, esitab ta tagatise, milles märgitakse, et elektroonikaromude käitluskulud rahastatakse ja et tootja tähistab selgelt oma tooted artikli 15 lõike 2 kohaselt. See tagatis kindlustab asjaomase tootega seotud ja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise. Tagatis võib olla tootja osalemine elektroonikaromude käitluse asjakohaste süsteemide rahastamises, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto.	Liikmesriigid tagavad, et kui tootja laseb toote turule, esitab ta tagatise, milles märgitakse, et elektroonikaromude käitluskulud rahastatakse ja et tootja tähistab selgelt oma tooted artikli 15 lõike 2 kohaselt. See tagatis kindlustab asjaomase tootega seotud ja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise. Tagatis võib olla tootja osalemine elektroonikaromude käitluse asjakohaste süsteemide rahastamises, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto. Kasutuselt kõrvaldatud toodete finantstagatise suurus arvestatakse nii, et oleks tagatud tootja toote kasutuselt kõrvaldamise tegelike kulude sisestamine, võttes arvesse artikli 8 lõikes 5 osutatud töötlemise ja ringlussevõtu standardeid.
Selgitus
Kui arvutatakse finantstagatis, mille tootjad peavad esitama, et katta oma toodete kasutuselt kõrvaldamise kulud, nagu on nõutud artiklis 12, tuleks arvesse võtta töötlemise ja ringlussevõtu standardeid. Lisaks peaks tootja individuaalse vastutuse maksimeerimiseks toimuma väliskulude sisestamine.
Muudatusettepanek  55 Nõukogu seisukoht Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Selleks et võimaldada lõikes 3 sätestatud finantstagatise nõuete ühtset järgimist, võtab komisjon hiljemalt …* vastavalt artiklile 20 vastu delegeeritud õigusaktid finantstagatise suuruse arvestamise miinimumnõuete ja metoodika kohta ning sätestab nende kontrollimise ja auditeerimise suunised.
	Kõnealused miinimumnõuded tagavad vähemalt selle, et:
	a) tagatis toob kaasa tootja toote kasutuselt kõrvaldamise tegelike kulude sisestamise, võttes arvesse töötlemise ja ringlussevõtu standardeid,
	b) konkreetse tootja kohustusega seotud kulud ei lange muudele osalistele ning
	c) tagatis on olemas tulevikus ja seda saab tootja maksevõimetuse korral kasutada täitmata ringlussevõtu kohustuse täitmiseks.
	_______
	* 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Finantstagatiste ühtlustatud miinimumnõudeid on vaja, et võimaldada finantstagatiste järgimise sisulist kontrolli. Tuleks kehtestada kriteeriumid, et määrata kindlaks, kuidas hinnata finantstagatiste suurust, võttes arvesse ringlussevõtu ja töötlemise standardeid, ja eeskirjad nende kontrollimiseks, et tagada eri liikmesriikide tootjatele samaväärsed rahalised kohustused ja rakendada seega ka tootja individuaalse vastutuse põhimõtet.
Muudatusettepanek  56 Nõukogu seisukoht Artikkel 12 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võivad vajaduse korral ergutada tootjaid või nende nimel tegutsevaid kolmandaid isikuid töötama välja asjakohaseid mehhanisme või tagasimaksete korda, et hüvitada tootjatele nende osa, kui elektri- ja elektroonikaseadmed antakse üle turule laskmiseks väljaspool asjaomase liikmesriigi territooriumi.	välja jäetud
Selgitus
Komisjoni ja Euroopa Parlamendi Euroopa tasandi lähenemisviisi puhul ei teki mingeid mitmekordseid ringlussevõtutasusid, finantstagatisi või isegi registreerimistasusid, kuna seade tuleb registreerida ainult üks kord – selle siseturule laskmisel – ja vastavalt sellele tuleb ka ainult üks kord tagatis esitada või ringlussevõtutasu maksta. Seetõttu ei ole hüvitamismenetlus vajalik.
Muudatusettepanek  57 Nõukogu seisukoht Artikkel 14 – pealkiri ja lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Kasutajateave	Kogumissüsteemid ja kasutajateave
1. Liikmesriigid võivad nõuda, et tootjad esitaksid ostjatele uute toodete ostmise ajal jäätmete kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega seotud kulud. Esitatud kulud ei tohi ületada võimalikult täpselt hinnatud tegelikke kulusid.	1. Kasutajate teadlikkuse suurendamiseks tagavad liikmesriigid, et kõik väga väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete turustajad juurutavad asjakohased kogumissüsteemid väga väikeste elektroonikaromude jaoks.
	Sellised kogumissüsteemid:
	a) võimaldavad lõppkasutajatel jätta väga väikesed elektroonikaromud jaemüüja müügikohas asuvasse ligipääsetavasse ja nähtavasse kogumispunkti,
	b) kohustavad jaemüüjaid võtma väga väikeseid elektroonikaromusid tagasi tasuta,
	c) ei nõua lõppkasutajalt väga väikeste elektroonikaromude äraandmisel mingit tasu ega tekita kohustust osta sama tüüpi uus toode.
	Turustajad, kes tarnivad elektri- ja elektroonikaseadmeid otse kodumajapidamistele või muudele kasutajatele kui kodumajapidamised üksnes sidevahendite abil, täidavad ainult teise lõigu punktides b ja c sätestatud kohustusi. Kõnealuste turustajate loodav kogumissüsteem võimaldab lõppkasutajatel tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid, ilma et kõnealused kasutajad peaksid kandma mis tahes kulusid, sh kohaletoimetamis- või postikulusid.
	Hiljemalt …* võtab komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid mõiste „väga väikesed elektroonikaromud” määratluse kohta, arvestades ohuga, et nende jäätmete väga väikese suuruse tõttu ei koguta neid liigiti.
	Käesolevas lõikes nimetatud kohustusi ei kohaldata väga väikesel pindalal tegutsevate mikroettevõtjate suhtes. Hiljemalt …* võtab komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid mõiste „väga väikesel pindalal tegutsevad mikroettevõtjad” määratluse kohta.
	___________
	* Kuupäev 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Tarbijad kõrvaldavad suure osa oma väga väikestest elektroonikaromudest kodumajapidamisjäätmetena, kuna tihti puudub neil teave selle kohta, kus nad need kõrvaldada saavad, või ei ole nende tagastamine tarbijasõbralikult korraldatud. See on eriti oluline, kuna hõõglambid asendatakse järjest rohkem säästulampidega, mis aga sisaldavad tihti elavhõbedat. Norra ja Šveits on tunnistuseks sellest, et kohustuslik tagasivõtt ilma ostukohustuseta aitab tunduvalt kaasa kõrge kogumismäära saavutamisele.
Muudatusettepanek  58 Nõukogu seisukoht Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
b) neile kättesaadavad tagastamis- ja kogumissüsteemid;	b) neile kättesaadavad tagastamis- ja kogumissüsteemid, edendades teabe kooskõlastamist, mis võimaldab näidata ära kõik kättesaadavad kogumispunktid, olenemata tootjatest, kes need on rajanud;
Selgitus
Elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatel peab olema võimalik määrata kindlaks, millised kogumispunktid on nende jaoks kõige sobilikumad. Võttes arvesse asjaolu, et on olemas erinevaid liigiti kogumise süsteeme, võib kasutajal tekkida raskusi kogumispunkti leidmisega, mis võib heidutada teda oma elektroonikaromusid taaskasutamisse saatmast. Seega on vaja luua teabe koordineerimise mehhanism, mis annab kasutajale teavet tema käsutuses olevate kogumispunktide kohta.
Muudatusettepanek  59 Nõukogu seisukoht Artikkel 14 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võivad nõuda, et osa lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabest või kogu teabe esitavad tootjad ja/või turustajad, näiteks kasutusjuhendis või müügikohas.	5. Liikmesriigid võivad nõuda, et osa lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabest või kogu teabe esitavad tootjad ja/või turustajad, näiteks kasutusjuhendis, müügikohas või teadlikkuse tõstmise kampaaniate raames.
Selgitus
Näite abil tuleks selgitada, kuidas tootjad seda teavet esitada võivad ning kuidas seda tehakse teatavates liikmesriikides.
Muudatusettepanek  60 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Elektroonikaromude korduskasutamiseks ettevalmistamise ja keskkonnaohutu töötlemise, sealhulgas hooldusremondi, ajakohastamise, parandamise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada, et tootjad annavad korduskasutamise ja töötlemisega seotud teavet iga turule lastud uut tüüpi elektri- ja elektroonikaseadme kohta ühe aasta jooksul alates seadme turulelaskmisest. Kui korduskasutuskeskused ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted peavad seda käesoleva direktiivi sätete järgimiseks vajalikuks, esitatakse selles teabes kõik elektri- ja elektroonikaseadmete komponendid ja materjalid ning ohtlike ainete ja segude asukoht elektri- ja elektroonikaseadmetes. Tootjad teevad need andmed kättesaadavaks korduskasutuskeskustele ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele juhendite vormis või elektrooniliste vahendite abil (näiteks CD-ROM, sidusteenused).	1. Elektroonikaromude korduskasutamiseks ettevalmistamise ja keskkonnaohutu töötlemise, sealhulgas hooldusremondi, ajakohastamise, parandamise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada, et tootjad annavad korduskasutamise ja töötlemisega seotud teavet iga turule lastud uut tüüpi elektri- ja elektroonikaseadme kohta tasuta ühe aasta jooksul alates seadme turulelaskmisest. Kui korduskasutuskeskused ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted peavad seda käesoleva direktiivi sätete järgimiseks vajalikuks, esitatakse selles teabes kõik elektri- ja elektroonikaseadmete komponendid ja materjalid ning ohtlike ainete ja segude asukoht elektri- ja elektroonikaseadmetes. Tootjad teevad need andmed kättesaadavaks korduskasutuskeskustele ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele juhendite vormis või elektrooniliste vahendite abil (näiteks CD-ROM, sidusteenused).
Selgitus
Nõutav teave tuleks teha tasuta kättesaadavaks, et oleks tagatud keskkonnaohutu töötlemine, mis ei sõltu maksete teostamisest; see kehtib eelkõige valitsusväliste organisatsioonide juhitavate taaskasutuskeskuste puhul.
Muudatusettepanek  61 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et turulelastud elektri- või elektroonikaseadme tootjat, nagu on määratletud artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktides i ja ii, saab selgelt identifitseerida seadmel oleva tähise abil. Seadme turulelaskmise kuupäeva üheseks kindlaksmääramiseks peab seadmel olema tähis, milles on märgitud, et seade on turule lastud pärast 13. augustit 2005. Sel eesmärgil kohaldatakse eelistatavalt Euroopa standardit EN 50419.	2. Liikmesriigid tagavad, et esmakordselt liidu turule lastud elektri- või elektroonikaseadme mis tahes tootjat saab selgelt identifitseerida seadmel oleva tähise abil. Seadme turulelaskmise kuupäeva üheseks kindlaksmääramiseks peab seadmel olema tähis, milles on märgitud, et seade on turule lastud pärast 13. augustit 2005. Sel eesmärgil kohaldatakse eelistatavalt Euroopa standardit EN 50419.
Selgitus
Raske on mõista, miks ei kohaldata märgistamiskohustust kõikide tootjate suhtes. Esitatakse uuesti esimese lugemise seisukoht. Nõukogu siseriikliku tootjat käsitleva lähenemisviisi kohaselt tuleb toode teise liikmesriiki viimise korral uuesti märgistada. See on siseturu selge takistus. Tootjat käsitleva Euroopa tasandi lähenemisviisi kohaselt piirdub kõnealune kohustus vaid tootjaga, kes laseb toote esmakordselt ELi siseturule.
Muudatusettepanek  62 Nõukogu seisukoht Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Tootjad, kes pakuvad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, kantakse registrisse selles liikmesriigis, kuhu nad kõnealuseid seadmeid müüvad. Artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootjad, kes pakuvad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, registreeritakse nende artiklis 17 osutatud juriidiliste esindajate kaudu, välja arvatud juhul, kui nad on juba registreeritud liikmesriigis, kuhu nad kõnealuseid seadmeid müüvad.	välja jäetud
Selgitus
Kaugmüük on oluline kaubandusaspekt siseturul, mistõttu on tervitatav, et nõukogu pöörab sellele aspektile erilist tähelepanu (vt artikli 3 lõike 1 punkti f alapunkti iv). Kuigi seda aspekti hõlmab Euroopa Parlamendi üldine Euroopa tasandi lähenemisviis, on mõttekas võtta see punkt koondatult kokku ühes artiklis. Elektri- ja elektroonikaseadmete kaugmüügi jaoks on seetõttu lisatud eraldi artikkel (vt muudatusettepanekut artikli 17 kohta).
Muudatusettepanek  63 Nõukogu seisukoht Artikkel 16 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad järgmise:	2. Liikmesriigid tagavad järgmise:
a) iga tootja või artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootja puhul iga juriidiline esindaja on nõuetekohaselt registreeritud ja saab interneti teel kanda riiklikusse registrisse kõik asjakohased andmed, mis kajastavad tema tegevust selles liikmesriigis;	a) iga tootja, kes on asutatud nende vastaval territooriumil, on nõuetekohaselt registreeritud ja saab interneti teel kanda riiklikusse registrisse kõik asjakohased andmed, mis kajastavad tema tegevust kõikides liikmesriikides;
b) iga tootja või artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootja puhul iga juriidiline esindaja esitab registreerimisel X lisa A osas osutatud andmed, kohustudes neid vajaduse korral ajakohastama;	b) iga tootja esitab registreerimisel X lisa A osas osutatud andmed, kohustudes neid vajaduse korral ajakohastama;
c) iga tootjad või artikli 3 lõike 1 punkti j alapunktis iv määratletud tootja puhul iga juriidiline esindaja esitab X lisa B osas osutatud andmed.	c) iga tootja esitab X lisa B osas osutatud andmed.
	Riiklikud registrid on koostalitlusvõimelised, et võimaldada käesolevas lõikes nimetatud teabe vahetamist liikmesriikide vahel.
Selgitus
Siseturu toimimise praeguste takistuste kõrvaldamiseks peaks piisama ühekordsest registreerimisest, kui toode lastakse siseturule esmakordselt. Seda võib teha kas tootja või tema juriidiline esindaja [vt muudatusettepanekut artikli 16 lõike 2 a (uus) kohta]. Kuna registrid peaksid omavahel nõutavat teavet vahetama, peavad registrid olema koostalitlusvõimelised.
Muudatusettepanek  64 Nõukogu seisukoht Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a. Iga liikmesriik tagab, et artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktides i kuni iii määratletud tootja, kes laseb selles liikmesriigis turule elektri- ja elektroonikaseadmeid, kuid kes ei ole seal asutatud, saab määrata selles liikmesriigis asutatud kohaliku juriidilise esindaja, kes vastutab tootja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest. Artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootjate suhtes kohaldatakse artiklit 17.
Selgitus
Nõue, et tootjatel peaks olema registrijärgne asukoht liikmesriigis, kus nad tahavad elektri- või elektroonikaseadmeid turule lasta, takistab siseturgu ja koormab eriti VKEsid. Direktiivi jõustamiseks liikmesriigi tasandil piisab, kui oleks olemas kohalik esindaja, kes võtab enda kanda direktiivist tulenevad kohustused.
Muudatusettepanek  65 Nõukogu seisukoht Artikkel 16 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid koguvad teavet, sealhulgas põhjendatud hinnanguid, liikmesriikides igal aastal turule lastud, igal viisil kogutud, korduskasutuseks ette valmistatud, ringlussevõetud ja taaskasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta ning liigiti kogutud elektroonikaromude ekspordi kohta massi järgi.	4. Liikmesriigid koguvad teavet, sealhulgas põhjendatud hinnanguid, liikmesriikides igal aastal turule lastud, igal viisil ja mis tahes osaliste, sealhulgas ettevõtete, organisatsioonide ning mis tahes muude kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete liigiti kogumises ja käitlemises osalevate isikute kogutud, korduskasutuseks ette valmistatud, ringlussevõetud ja taaskasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta ning liigiti kogutud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi kohta massi järgi.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga laiendatakse teabenõuete ringi, et võtta arvesse kõigi osaliste kõik kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ja elektroonikaromude vood. See on vajalik, et saavutada artikli 7 lõike 2 muudatusettepanekus kehtestatud eesmärke, võttes arvesse tõika, et ametlikud, tootjate poolt organiseeritud elektroonikaromude kogumissüsteemid ei halda kõiki tagasivõetavate seadmete vooge.
Muudatusettepanek  66 Nõukogu seisukoht Artikkel 17 – pealkiri
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Juriidiline esindaja	Kaugmüük
Selgitus
Juriidilise esindatuse küsimust on käsitletud juba artiklis 16. Kaugmüük kujutab endast erilist probleemi ja seda tuleks seetõttu eraldi käsitleda.
Muudatusettepanek  67 Nõukogu seisukoht Artikkel 17
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik võib tagada, et tootja artikli 3 lõike 1 punkti f alapunkti iv tähenduses, kes müüb asjaomases liikmesriigis elektri- ja elektroonikaseadmeid teisest liikmesriigist või kolmandast riigist, määraks tema territooriumil registreeritud juriidilise või füüsilise isiku, kes vastutab tootja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest tema territooriumil.	Ükski liikmesriik ei nõua, et tootja artikli 3 lõike 1 punkti f alapunkti iv tähenduses, kes on asutatud teises liikmesriigis, oleks liikmesriigis, kuhu ta müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid, asutatud või juriidiliselt esindatud.
	Liikmesriigid tagavad, et tootja artikli 3 lõike 1 punkti f alapunkti iv tähenduses saab interneti teel kanda kõik artikli 16 kohaselt nõutavad andmed, mis kajastavad tema tegevust kõikides liikmesriikides, selle liikmesriigi registrisse, kus ta on asutatud.
Selgitus
Tootjaid, kes viivad elektri- ja elektroonikaseadmeid turule kaugmüügi abil, ei tohiks sundida määrama juriidilist esindajat liikmesriigis, kus asub seadme ostja. Monti 9. mai 2010. aasta aruandes (Uus ühtse turu strateegia) nimetatakse e-kaubanduse takistusena liidus ka taaskasutusprobleemi. Euroopa Parlament nõuab oma resolutsioonis e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (2010/2012(INI)), et lihtsustataks kaugmüügi abil toimuvat elektri- ja elektroonikaseadmete müüki.
Muudatusettepanek  68 Nõukogu seisukoht Artikkel 18
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavad pädevad asutused teevad omavahel koostööd, luues eelkõige piisava teabevahetuse, et tagada käesoleva direktiivi sätete täitmine kaugmüüjate poolt, ning edastavad vajaduse korral üksteisele ja komisjonile teavet, eesmärgiga hõlbustada käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist. Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb igal võimalusel kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid.	Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavad pädevad asutused teevad omavahel koostööd, luues eelkõige piisava teabevahetuse, et tagada käesoleva direktiivi sätete täitmine kaugmüüjate poolt, ning edastavad vajaduse korral üksteisele ja komisjonile teavet, eesmärgiga hõlbustada käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist. Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb igal võimalusel kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid.
	Eelkõige võtavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus tootja on asutatud, niisuguse liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel, kus elektroonikaromud tekivad, proportsionaalsel ja tulemuslikul viisil ning kooskõlas kohaldatavate siseriiklike ja liidu õigusaktidega vajalikud täitemeetmed tagamaks, et tootja täidab kõik käesolevast direktiivist tulenevad nõuded.
	Sel eesmärgil teevad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus tootja on asutatud, täies ulatuses koostööd niisuguse liikmesriigi pädevate asutustega, kus elektroonikaromud tekivad. See koostöö hõlmab muu hulgas juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja asjaomasele teabele ning vajalike kontrollide tegemist.
Selgitus
Tootjat käsitlev Euroopa tasandi lähenemisviis nõuab direktiivi tulemusliku jõustamise tagamiseks riiklike asutuste vahel tihedamat koostööd kui see on nõukogu ettepaneku puhul.
Muudatusettepanek  69 Nõukogu seisukoht Artikkel 23
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad asjakohased kontrolli- ja järelevalvemeetmed, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist.	1. Liikmesriigid võtavad asjakohased kontrolli- ja järelevalvemeetmed, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist.
Sellised kontrollid hõlmavad vähemalt elektroonikaromude saadetisi, eelkõige eksporti väljapoole liitu kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega, ja käitlusettevõtete toiminguid kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ ja käesoleva direktiivi VII lisaga.	Sellised kontrollid hõlmavad vähemalt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete teatatud koguseid artikli 12 lõike 2 kohaselt nõutava finantstagatise suuruse kontrollimiseks, elektroonikaromude saadetisi, eelkõige eksporti väljapoole liitu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja määrusega nr 1418/2007, ja käitlusettevõtete toiminguid kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ ja käesoleva direktiivi VII lisaga.
2. Liikmesriigid tagavad, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mida kahtlustatakse olevat elektroonikaromud, koosnevad saadetised vastavad VI lisas sätestatud miinimumnõuetele ning teostavad vastavalt selliste saadetiste üle järelevalvet.	2. Liikmesriigid tagavad, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnevad saadetised vastavad VI lisas sätestatud miinimumnõuetele ning teostavad vastavalt selliste saadetiste üle järelevalvet.
3. Elektroonikaromudeks peetavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib sisse nõuda tootjatelt, nende nimel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt või teistelt isikutelt, kes tegelevad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mida kahtlustatakse olevat elektroonikaromud, koosnevate saadetistega.	3. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli tavapärased kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib sisse nõuda tootjatelt, nende nimel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt või teistelt isikutelt, kes tegelevad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnevate saadetistega.
4. Käesoleva artikli ja IV lisa rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks võib komisjon rakendusaktide abil kehtestada täiendavad kontrolli- ja järelevalve-eeskirjad ning eelkõige ühtsed tingimused VI lisa punkti 2 rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Komisjonile antakse õigus võtta artikli 20 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte täiendavate kontrolli- ja järelevalve-eeskirjade ning eelkõige ühtsete tingimuste kehtestamiseks VI lisa punkti 2 rakendamiseks.
Muudatusettepanek  70 Nõukogu seisukoht Artikkel 23 – lõiked 3 a kuni 3 d (uued)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid loovad tunnustatud kogumispunktide ja töötlemiskohtade riikliku registri. Kõnealusesse riiklikku registrisse kantakse ainult need käitised, mille käitajad vastavad artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Liikmesriigid teevad registri sisu avalikult kättesaadavaks.
	3 b. Selleks et säilitada oma käitistele tunnustatud kogumispunkti või töötlemiskoha staatus, esitavad vastavad käitajad pädevatele asutustele kord aastas tõendid käesoleva direktiivi järgimise kohta ja aruanded vastavalt lõigetele 3 c ja 3 d.
	3 c. Kogumispunktide käitajad esitavad kord aastas aruanded, et võimaldada riigi ametiasutustel võrrelda kogutud elektroonikaromude kogust taaskasutamise või ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegelikult üle antud elektroonikaromude kogusega. Elektroonikaromusid tohib üle anda ainult taaskasutamisega ja töötlemisega tegelevatele tunnustatud käitistele.
	3 d. Töötlemiskohtade käitajad esitavad kord aastas aruanded pädevatele asutustele, et võimaldada riigi ametiasutustel võrrelda omanikelt või tunnustatud kogumispunktidest tagasivõetud elektroonikaromude kogust tegelikult taaskasutatud, ringlussevõetud või vastavalt artiklile 10 eksporditud elektroonikaromude kogusega.
Selgitus
Kokku lepitud esimese lugemise muudatusettepanek, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid ja käitajad esitavad kõigile asjaosalistele vajaliku teabe, millest nähtub, et õigusakti rakendatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt. Nõukoguga võib jõuda kokkuleppele kompromissides eesmärgiga lihtsustada sõnastust ja vältida dubleerimist teistes õigusaktides.
Muudatusettepanek  71 Nõukogu seisukoht Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
___________	___________
* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	* 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Vastavustabelites esitatakse selgelt mõjud, mis ELi direktiivi vastuvõtmisel on selle ülevõtmisele iga liikmesriigi siseriiklikku õigusse. Niisuguste tabelite kasutamine lisab õigusloome protsessi läbipaistvust ja avatust ning aitab komisjonil teha järelevalvet Euroopa õiguse nõuetekohase kohaldamise üle. Taastatakse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht. Ka komisjon tegi ettepaneku kõnealuste vastavustabelite kohta.
Muudatusettepanek  72 Nõukogu seisukoht Artikkel 24 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Lisaks artiklites 2 ja 7 ette nähtud läbivaatamistele esitab komisjon hiljemalt ...* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kogemuste kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks.
	___________
	* Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Lisaks reguleerimisala ja kogumismäärade läbivaatamistele tuleks teostada ulatuslikku järelevalvet direktiivi ja selle kohaldamise üle.
Muudatusettepanek  73 Nõukogu seisukoht Lisa I
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Lisa on välja jäetud.
Selgitus
Nn avatud reguleerimisala toob kaasa suurema õiguskindluse, mis on direktiivi läbivaatamise üks peamine eesmärk, kuna põhimõtteliselt hõlmatakse kõik elektri- ja elektroonikaseadmed. Seadmete range rühmitamine kategooriatesse põhjustas suuresti erinevat tõlgendamist liikmesriikides, mida tuleks vältida. Ühtlasi saab nii arvestada ka uute toodetega, mis vastasel juhul eeldaksid direktiivi läbivaatamist, et nende suhtes saaks seda kohaldada.
Muudatusettepanek  74 Nõukogu seisukoht Lisa II
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Lisa on välja jäetud
Selgitus
Nn avatud reguleerimisala toob kaasa suurema õiguskindluse, mis on direktiivi läbivaatamise üks peamine eesmärk, kuna põhimõtteliselt hõlmatakse kõik elektri- ja elektroonikaseadmed. Rühmitamine eraldi kategooriatesse põhjustas suuresti erinevat tõlgendamist liikmesriikides ning seda tuleks vältida. Ühtlasi saab nii arvestada ka uute toodetega, mis vastasel juhul eeldaksid direktiivi läbivaatamist, et nende suhtes saaks seda kohaldada.
Muudatusettepanek  75 Nõukogu seisukoht Lisa III
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiiviga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad	Seadmete kategooriad artiklis 11 sätestatud taaskasutamise sihtarvude määramiseks
1. Soojusvahetusseadmed	1. Soojusvahetusseadmed
2. Ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed	2. Ekraanid ja kuvarid
3. Lambid	3. Lambid
4. Suured seadmed (mille ühe külje pikkus on üle 50 cm), sealhulgas: infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed; tarbijatele määratud seadmed; valgustid, heli või kujutise taasesitamise seadmed, muusikaseadmed; elektri- ja elektrontööriistad; mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid; meditsiiniseadmed; seire- ja valveseadmed; automaatsed väljastusseadmed; elektrivoolu tootmise seadmed. See kategooria ei hõlma kategooriatesse 1–3 kuuluvaid seadmeid.	4. Suured seadmed, välja arvatud jahutusseadmed ja radiaatorid, ekraanid ja kuvarid ning lambid.
5. Väikesed seadmed (mille ühegi külje pikkus ei ole suurem kui 50 cm), sealhulgas: infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed; tarbijatele määratud seadmed; valgustid, heli või kujutise taasesitamise seadmed, muusikaseadmed; elektri- ja elektrontööriistad; mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid; meditsiiniseadmed; seire- ja valveseadmed; automaatsed väljastusseadmed; elektrivoolu tootmise seadmed. See kategooria ei hõlma kategooriatesse 1–3 kuuluvaid seadmeid.	5. Väikesed seadmed, välja arvatud jahutusseadmed ja radiaatorid, ekraanid ja kuvarid ning lambid, samuti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed.
	6. Väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed.
Selgitus
Kategooriad ei ole reguleerimisala seisukohast olulised, kuna see on avatud (muudatusettepanek artikli 2 lõike 1 kohta). Sentimeetrites suuruse esitamine on väikeste ja suurte seadmete eristamise seisukohast meelevaldne. Lisaks võib see põhjustada segadust seoses mõistetega „suur paigaldis” ja „suured tööriistad”, mida kohe kindlasti ei saa alates 50 sentimeetrist suureks pidada. Kuna aga direktiivis muid suurusi esitatud ei ole, on karta, et hakatakse kasutama III lisas esitatud sentimeetrimõõtu. Eraldi kategooria „väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed” on mõttekas, kuna need sisaldavad palju toormaterjale.
Muudatusettepanek  76 Nõukogu seisukoht Lisa IV
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
III lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete näidisloetelu	III lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete näidisloetelu
1. Soojusvahetusseadmed	1. Soojusvahetusseadmed
Külmikud, sügavkülmikud, automaatselt külmutatud/jahutatud tooteid valmistavad seadmed, kliimaseadmed ja õhukonditsioneerid, niiskusekogujad, soojuspumbad, õliradiaatorid ja muud soojusvahetusseadmed, milles kasutatakse temperatuuri muutmiseks muid vedelikke peale vee.	– külmikud
	– sügavkülmikud
	– automaatselt külmutatud/jahutatud tooteid väljastavad seadmed
	– kliimaseadmed ja õhukonditsioneerid
	– niiskusekogujad
	– soojuspumbad
	– õliradiaatorid
	– ja muud soojusvahetusseadmed, milles kasutatakse temperatuuri muutmiseks muid vedelikke peale vee
2. Ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed	2. Ekraanid ja kuvarid
Ekraanid, televiisorid, LCD ekraaniga digitaalsed fotoraamid, kuvarid, sülearvutid.	– ekraanid
	– televiisorid
	– LCD ekraaniga digitaalsed fotoraamid
	– kuvarid
3. Lambid	3. Lambid
Sirged luminofoorlambid, kompaktluminofoorlambid, luminofoorlambid, suure valgustugevusega lahenduslambid, sh kõrgrõhunaatriumlambid ja metallhaliidlambid, madalrõhunaatriumlambid, LED-tooted.	– sirged luminofoorlambid
	– kompaktluminofoorlambid
	– luminofoorlambid
	– suure valgustugevusega lahenduslambid, sh kõrgrõhunaatriumlambid ja metallhaliidlambid
	– madalrõhunaatriumlambid
	LED-tooted
4. Suured seadmed	4. Suured seadmed
Pesumasinad, pesukuivatid, nõudepesumasinad, toiduvalmistamise masinad, elektripraeahjud, elektrikeeduplaadid, valgustid, heli või kujutise taasesitamise seadmed, muusikaseadmed (välja arvatud kirikutesse paigaldatud orelid), silmuskudumis- ja kangakudumismasinad, suurarvutid, suured printerid, koopiamasinad, suured müntidega käivitatavad mänguautomaadid, suured meditsiiniseadmed, suured seire- ja valveseadmed, suured toodete ja raha väljastamise automaadid, fotogalvaanilised paneelid.	– suured seadmed toidu valmistamiseks ja muuks toiduainete töötlemiseks (nt elektrikeeduplaadid, elektripraeahjud, elektripliidid, mikrolaineahjud, statsionaarsed kohvimasinad)
	– köögikubud
	– suured puhastusseadmed (nt pesumasinad, pesukuivatid, nõudepesumasinad)
	– suured kütteseadmed (nt suured soojapuhurid, elektrikaminad, marmor- ja looduskivi küttesüsteemid, ujula kütteseadmed ning muud suured seadmed tubade, voodite ja istmete soojendamiseks)
	– suured kehahooldusseadmed (nt solaariumid, saunad, massaažitoolid)
	– suured infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (nt suurarvutid, serverid, statsionaarsed võrguseadmed, suured printerid, koopiamasinad, münditelefonid)
	– suured vaba aja veetmise ja spordivahendid (nt elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid, suured müntidega käivitatavad mänguautomaadid)
	– heli või kujutise taasesitamise seadmed
	– muusikaseadmed (välja arvatud kirikuorelid)
	– suured valgustid ja muud seadmed valguse levitamiseks või suunamiseks
	– suured tööstuslikud elektrilised ja elektroonilised tööriistad ning masinad, v.a suured paiksed tööstuslikud tööriistad ja eranditult professionaalsetele kasutajatele mõeldud maanteevälised liikurmasinad ja -seadmed (nt silmuskudumis- ja kangakudumismasinad)
	– suured seadmed voolu tootmiseks või ülekandmiseks (nt generaatorid, transformaatorid, katkematud toiteallikad (UPSid), inverterid)
	– suured meditsiiniseadmed
	– suured seire- ja valveseadmed
	– suured mõõteseadmed (nt kaalud, statsionaarsed masinad)
	– suured toodete müümise või väljastamise ja lihtsate teenuste osutamise automaadid (nt kaubaautomaadid, sularahaautomaadid, taaraautomaadid, fotoautomaadid)
	– fotogalvaanilised paneelid
5. Väikesed seadmed	5. Väikesed seadmed
Tolmuimejad, vaibaharjad, õmblusmasinad, valgustid, mikrolaineahjud, ventilatsiooniseadmed, triikrauad, röstrid, elektrinoad, elektrilised veekeedunõud, kellad, elektrilised habemeajamisaparaadid, kaalud, juukse- ja kehahooldusseadmed, personaalarvutid, printerid, kalkulaatorid, telefonid, mobiiltelefonid, raadiod, videokaamerad, videomagnetofonid, kvaliteetse heliga magnetofonid, muusikariistad, heli või kujutise taasesitamise seadmed, elektri- ja elektronmänguasjad, spordivahendid, arvutid jalgrattasõidu, sukeldumise, jooksmise, sõudmise jm tegevuse jaoks, suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid, väikesed elektri- ja elektrontööriistad, väikesed meditsiiniseadmed, väikesed seire- ja valveseadmed, väikesed toodete väljastamise automaadid, integreeritud fotogalvaaniliste paneelidega väikeseadmed.	– väikesed seadmed toidu valmistamiseks või muuks toiduainete töötlemiseks (nt röstrid, keeduplaadid, elektrinoad, elektrilised veekeedunõud, keeduspiraalid, lõikurid, mikrolaineahjud)
	– väikesed puhastusseadmed (nt tolmuimejad, vaibaharjad, triikrauad jne)
	– ventilaatorid, õhuvärskendajad, ventilatsiooniseadmed
	– väikesed kütteseadmed (nt soojendustekid)
	– kellad, käekellad, äratuskellad ja muud seadmed aja mõõtmiseks
	– väikesed kehahooldusseadmed (nt elektrilised habemeajamisaparaadid, hambaharjad, föönid, massaažiaparaadid)
	– kaamerad/fotoaparaadid (nt videokaamerad)
	– meelelahutuselektroonika seadmed (nt raadiod, helivõimendid, autoraadiod, DVD-mängijad, videomagnetofonid, kvaliteetse heliga magnetofonid)
	– muusikariistad ja heliseadmed (nt võimendid, miksimispuldid, kõrvaklapid ja kõlarid, mikrofonid)
	– väikesed valgustid ja muud seadmed valguse levitamiseks või suunamiseks
	– mänguasjad (nt mudelrongid, mudellennukid jne)
	– väikesed spordivahendid (nt arvutid jalgrattasõidu, sukeldumise, jooksmise, sõudmise jm tegevuse jaoks)
	– väikesed vaba aja veetmise seadmed (nt videomängud, kalastus- ja golfivarustus jne)
	– väikesed elektri- ja elektroonilised tööriistad, kaasa arvatud aiatööriistad (nt puurid, saed, pumbad, muruniidukid)
	– õmblusmasinad
	– väikesed seadmed voolu tootmiseks ja ülekandmiseks (nt generaatorid, akulaadijad, katkematud toiteallikad (UPSid), konverterid)
	– väikesed meditsiiniseadmed, kaasa arvatud veterinaarseadmed
	– väikesed seire- ja valveseadmed (nt suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid, liikumisandurid, jälgimisseadmed ja -tooted, kaugjuhtimisseadmed)
	– väikesed mõõteseadmed (nt kaalud, näidikuseadmed, kaugusmõõtjad, termomeetrid)
	– väikesed toodete müümise või väljastamise automaadid
	– integreeritud fotogalvaaniliste paneelidega väikeseadmed
	6. Väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed
	– sülearvutid
	– väiksemad sülearvutid
	– tahvelarvutid
	– väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (nt personaalarvutid, printerid, taskuarvutid, telefonid, mobiiltelefonid, marsruuterid, raadioseadmed, beebifonid, videoprojektorid)
Selgitus
Esitatakse uuesti Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht, kusjuures võetakse üle nõukogu seisukohas esitatud näited. Eraldi kategooria „väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed” on mõttekas, kuna need sisaldavad palju toormaterjale.
Muudatusettepanek  77 Nõukogu seisukoht Lisa V
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Lisa on välja jäetud
Selgitus
Taaskasutamise määrad tuleks arusaadava õigusakti huvides kehtestada otse direktiivis eraldi artiklis (vt muudatusettepanekut artikli 11 lõike 1 kohta). Taaskasutamise määrad peaksid juba alates direktiivi jõustumisest hõlmama ka korduskasutamise määrasid. Eraldi korduskasutamise määr on oluline jäätmehierarhia konkreetseks rakendamiseks.
Muudatusettepanek  78 Nõukogu seisukoht Lisa VI
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
VI LISA	VI LISA
Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mis arvatakse olevat elektroonikaromud, koosnevate saadetiste miinimumnõuded	Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnevate saadetiste miinimumnõuded
1. Selleks et teha vahet elektri- ja elektroonikaseadme ning elektroonikaromu vahel, kui seadme valdaja väidab, et ta veab või kavatseb vedada kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mitte elektroonikaromusid, nõuavad liikmesriigid kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mis arvatakse olevat elektroonikaromud, järgmisi täiendavaid tõendeid:	1. Selleks et teha vahet elektri- ja elektroonikaseadme ning elektroonikaromu vahel, kui seadme valdaja väidab, et ta veab või kavatseb vedada kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mitte elektroonikaromusid, nõuavad liikmesriigid kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul järgmisi täiendavaid tõendeid:
a) arve koopia ja müügileping ja/või leping elektri- ja elektroonikaseadme omandiõiguse ülevõtmise kohta, mis tõendab, et seade on mõeldud otseseks korduskasutamiseks ja et see on töökorras;	a) arve koopia ja müügileping ja/või leping elektri- ja elektroonikaseadme omandiõiguse ülevõtmise kohta, mis tõendab, et seade on mõeldud otseseks korduskasutamiseks ja et see on töökorras;
b) hindamist või katsetamist tõendavate dokumentide koopiad (katsetunnistus, töökorda tõendav dokument) iga eseme kohta saadetises ja protokoll, mis sisaldab kõiki punkti 3 kohaseid andmeid;	b) hindamist või katsetamist tõendavate dokumentide koopiad (katsetunnistus, töökorda tõendav dokument) iga eseme kohta saadetises ja protokoll, mis sisaldab kõiki punkti 3 kohaseid andmeid;
c) elektri- ja elektroonikaseadmete vedu korraldava valdaja tunnistus selle kohta, et saadetises ei ole mitte ühegi materjali ega seadme puhul tegemist jäätmetega direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses, ning	c) elektri- ja elektroonikaseadmete vedu korraldava valdaja tunnistus selle kohta, et saadetises ei ole mitte ühegi materjali ega seadme puhul tegemist jäätmetega direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses, ning
d) nõuetekohane kaitse kahjustuste eest transpordil, laadimisel ja mahalaadimisel, eelkõige piisava pakendamise või koorma nõuetekohase virnastamise abil.	d) nõuetekohane kaitse kahjustuste eest transpordil, laadimisel ja mahalaadimisel, eelkõige piisava pakendamise ja koorma nõuetekohase virnastamise abil.
2. Erandina ei kohaldata punkti 1 alapunkte a ja b ning punkti 3 elektri- ja elektroonikaseadme saatmise korral tootjale või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule, kui see on tõendatud kõikehõlmava tõendiga, et saadetis toimub ettevõtetevahelise veolepingu raames, juhul kui:	2. Erandina ei kohaldata punkti 1 alapunkte a ja b ning punkti 3 elektri- ja elektroonikaseadme saatmise korral tootjale või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule või kolmandatest isikutest ettevõtetele parandamise või korrastamise eesmärgil, tingimusel et see on tõendatud kõikehõlmava tõendiga, et saadetis toimub ettevõtetevahelise veolepingu raames, juhul kui:
a) elektri- ja elektroonikaseadmed saadetakse vigasena tagasi garantii raames parandamiseks korduskasutuse eesmärgil,	a) elektri- ja elektroonikaseadmed saadetakse vigasena tagasi garantii raames parandamiseks korduskasutuse eesmärgil,
b) erialaseks kasutamiseks mõeldud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed saadetakse kehtiva müügijärgse hoolduse lepingu alusel korrastamiseks või parandamiseks korduskasutamise eesmärgil, või	b) erialaseks kasutamiseks mõeldud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed saadetakse kehtiva lepingu alusel korrastamiseks või parandamiseks korduskasutamise eesmärgil, või
c) vigased erialaseks kasutamiseks mõeldud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed, nagu meditsiiniseadmed ja nende osad, saadetakse kehtiva müügijärgse hoolduslepingu alusel vea algpõhjuse analüüsimiseks, kui sellist analüüsi saab teostada üksnes tootja või tema nimel tegutsev kolmas isik.	c) vigased erialaseks kasutamiseks mõeldud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed, nagu meditsiiniseadmed ja nende osad, saadetakse kehtiva müügijärgse hoolduslepingu alusel vea algpõhjuse analüüsimiseks, kui sellist analüüsi saab teostada üksnes tootja või tema nimel tegutsev kolmas isik.
	Seda erandit kohaldatakse üksnes saadetistele, mis on suunatud riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD nõukogu otsust C(2001)107/lõplik, millega vaadatakse üle otsus C(92)39/lõplik (taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta).
	Kui selle erandiga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadet ei ole võimalik parandada või korrastada, loetakse see elektroonikaromuks.
3. Selleks et tõendada, et veetavad esemed on pigem elektri- ja elektroonikaseadmed kui elektroonikaromud, nõuavad liikmesriigid, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul tehakse järgmised katsetused ja nendele kinnitatakse järgmised andmed.	3. Selleks et tõendada, et veetavad esemed on pigem elektri- ja elektroonikaseadmed kui elektroonikaromud, nõuavad liikmesriigid, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul tehakse järgmised katsetused ja nendele kinnitatakse järgmised andmed.
1. etapp: Katsetused	1. etapp: Katsetused
a) Kontrollitakse seadme töökorras olekut ja hinnatakse ohtlike ainete olemasolu. Läbiviidavad kontrollid sõltuvad elektri- ja elektroonikaseadme tüübist. Enamiku kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul piisab põhifunktsioonide toimimise kontrollimisest.	a) Kontrollitakse seadme töökorras olekut ja hinnatakse ohtlike ainete olemasolu. Läbiviidavad kontrollid sõltuvad elektri- ja elektroonikaseadme tüübist. Enamiku kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul piisab põhifunktsioonide toimimise kontrollimisest.
b) Hindamiste ja katsetuste tulemused registreeritakse.	b) Hindamiste ja katsetuste tulemused registreeritakse.
2. etapp: Andmed	2. etapp: Andmed
a) Andmed kinnitatakse kindlalt, aga mitte jäädavalt elektri- ja elektroonikaseadmele (kui pakend puudub) või selle pakendile nii, et seda saaks lugeda ilma pakendit avamata.	a) Andmed kinnitatakse kindlalt, aga mitte jäädavalt elektri- ja elektroonikaseadmele (kui pakend puudub) või selle pakendile nii, et seda saaks lugeda ilma pakendit avamata.
b) Andmed sisaldavad järgmist teavet:	b) Andmed sisaldavad järgmist teavet:
– eseme nimetus (vastavalt II või IV lisas loetletud seadme nimetus ja vastavalt I või III lisas esitatud kategooria) ;	– eseme nimetus (IV lisas loetletud seadme nimetus ja III lisas esitatud kategooria);
– eseme identifitseerimisnumber (tüübi nr) , kui see on asjakohane;	– eseme identifitseerimisnumber (tüübi nr) , kui see on asjakohane;
– tootmisaasta (olemasolu korral);	– tootmisaasta (olemasolu korral);
– seadme töökorras oleku tõendamise eest vastutava ettevõtte nimi ja aadress;	– seadme töökorras oleku tõendamise eest vastutava ettevõtte nimi ja aadress;
– 1. etapis kirjeldatud katsetuste tulemus (sealhulgas töökorras oleku kontrolli sooritamise kuupäev);	– 1. etapis kirjeldatud katsetuste tulemus (sealhulgas töökorras oleku kontrolli sooritamise kuupäev);
– läbiviidud katsetuste tüübid.	– läbiviidud katsetuste tüübid.
4. Lisaks punktides 1 ja 3 nõutud dokumentidele peab iga kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetisega (nt veokonteiner, veoauto) kaasas olema:	4. Lisaks punktides 1 ja 3 nõutud dokumentidele peab iga kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetisega (nt veokonteiner, veoauto) kaasas olema:
a) asjakohane veodokument, nt CMR-saateleht või veokiri,	a) asjakohane veodokument, nt CMR-saateleht või veokiri,
b) vastutava isiku tunnistus omavastutuse kohta.	b) vastutava isiku tunnistus omavastutuse kohta.
5. Kui punktides 1, 3 ja 4 nõutud asjakohaste dokumentide kujul puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist on kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmega, mitte elektroonikaromuga, ja kui puudub asjakohane kaitse kahjustuste eest transpordil, laadimisel ja mahalaadimisel, eelkõige piisava pakendamise või koorma nõuetekohase virnastamise abil, siis käsitavad liikmesriigid seadet elektroonikaromuna ja lähtuvad sellest, et tegemist on ebaseadusliku saadetisega. Sellistel asjaoludel käsitatakse saadetist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklitega 24 ja 25.	5. Kui punktides 1, 2, 3 ja 4 nõutud asjakohaste dokumentide kujul puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist on kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmega, mitte elektroonikaromuga, ja kui puudub asjakohane kaitse kahjustuste eest transpordil, laadimisel ja mahalaadimisel, eelkõige piisava pakendamise või koorma nõuetekohase virnastamise abil, mille tagamine on igal juhul transpordiks mõeldud seadme valdaja kohus, siis käsitavad liikmesriigid seadet elektroonikaromuna ja lähtuvad sellest, et tegemist on ebaseadusliku saadetisega. Sellistel asjaoludel käsitatakse saadetist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklitega 24 ja 25.
Muudatusettepanek  79 Nõukogu seisukoht Lisa X – punkt A
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Artikli 16 kohase registreerimise ja aruandluse puhul nõutavad andmed	Artikli 16 kohase registreerimise ja aruandluse puhul nõutavad andmed
A. Registreerimisel esitatavad andmed	A. Registreerimisel esitatavad andmed
1. Tootja või artikli 3 lõike 1 punkti j alapunktis iv osutatud tootja puhul tema juriidilise esindaja nimi ja aadress (postiindeks ja asukoht, tänava nimi ja maja number, riik, telefoni- ja faksinumber, e-posti aadress ning kontaktisik). Juriidilise esindaja puhul ka esindatava tootja kontaktandmed.	1. Tootja või tema juriidilise esindaja nimi ja aadress (postiindeks ja asukoht, tänava nimi ja maja number, riik, telefoni- ja faksinumber, e-posti aadress ning kontaktisik). Juriidilise esindaja puhul ka esindatava tootja kontaktandmed.
2. Tootja riigisisene tunnuskood, k.a tootja maksukohustuslasena registreerimise number, kas Euroopa tasandil kehtiv või riigisisene (vabatahtlik).	2. Tootja tunnuskood, k.a tootja maksukohustuslasena registreerimise number, kas Euroopa tasandil kehtiv või riigisisene.
3. Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria, mis on esitatud vastavalt I või III lisas.	3. Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria, mis on esitatud III lisas.
4. Elektri- ja elektroonikaseadmete liik (kodumajapidamisseadmed või muud kui kodumajapidamisseadmed).	4. Elektri- ja elektroonikaseadmete liik (kodumajapidamisseadmed või muud kui kodumajapidamisseadmed).
5. Elektri- ja elektroonikaseadme kaubamärk (vabatahtlik).	5. Elektri- ja elektroonikaseadme kaubamärk.
6. Teave selle kohta, kuidas tootja täidab oma kohustusi: individuaalne või kollektiivne süsteem, sealhulgas teave rahalise tagatise kohta.	6. Teave selle kohta, kuidas tootja täidab oma kohustusi: individuaalne või kollektiivne süsteem, sealhulgas teave rahalise tagatise kohta.
7. Kasutatud müügiviis (nt kaugmüük).	7. Kasutatud müügiviis (nt kaugmüük).
8. Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
Selgitus
Ühtse registreerimise eesmärgi saavutamiseks on vajalik, et nõutav teave oleks riiklikes registrites samane. Seetõttu lükatakse tagasi vabatahtlik teave, kuna vastasel korral tuleb liikmesriikides täita taas erinevaid nõudeid. Registris sisalduvad andmed peavad olema per se õiged ning täiendaval kinnitusel ei ole lisandväärtust, vaid tähendab üksnes täiendavat bürokraatiat.
Muudatusettepanek  80 Nõukogu seisukoht Lisa X – punkt B
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
B. Aruandluseks esitatavad andmed	B. Aruandluseks esitatavad andmed
1. Tootja riigisisene tunnuskood.	1. Tootja tunnuskood.
2. Aruandlusperiood.	2. Aruandlusperiood.
3. Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria, mis on esitatud vastavalt I või III lisas.	3. Elektri- ja elektroonikaseadmete kategooria, mis on esitatud III lisas.
4. Liikmesriigi turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogus (mass).	4. Liikmesriigi turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogus (mass).
5. (Vabatahtlik) elektroonikaromude kogus (mass), mis on liigiti kogutud, korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlussevõetud, taaskasutatud ja kõrvaldatud liikmesriigis või veetud teise liikmesriiki või väljapoole liitu.	5. Elektroonikaromude kogus (mass), mis on liigiti kogutud, korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlussevõetud, taaskasutatud ja kõrvaldatud liikmesriigis või veetud teise liikmesriiki või väljapoole liitu.
Märkus: punktides 4 ja 5 nõutud andmed tuleb esitada kategooriate kaupa.	Märkus: punktides 4 ja 5 nõutud andmed tuleb esitada kategooriate kaupa.
Selgitus
Ühtse registreerimise eesmärgi saavutamiseks on vajalik, et nõutav teave oleks riiklikes registrites samane. Seetõttu lükatakse tagasi vabatahtlik teave, kuna vastasel korral tuleb liikmesriikides täita taas erinevaid nõudeid.

• [1]       ELT C 306, 16.12.2009, lk 39.
• [2]       ELT C 141, 29.5.2010, lk 55.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, 3.2.2011, P7_TA-PROV(2011)0037.

MENETLUS

Pealkiri	Elektroonikaromud
Viited	07906/2/2011 – C7-0250/2011 – 2008/0241(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	3.2.2011                     T7-0037/2011
Komisjoni ettepanek	KOM(2008)0810 - C6-0472/2008
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	29.9.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 29.9.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Karl-Heinz Florenz 31.8.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	8.9.2011
Vastuvõtmise kuupäev	4.10.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 1 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Tadeusz Cymański, Matthias Groote, Alojz Peterle, Marianne Thyssen, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Arlene McCarthy
Esitamise kuupäev	6.10.2011