RAPORT ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamine

    11.10.2011 - (2011/2008(INI))

    Väliskomisjon
    Raportöör: Nicole Kiil-Nielsen

    Menetlus : 2011/2008(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A7-0338/2011

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta

    (2011/2008(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artiklit 21,

    –   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepinguid ELi ning Usbekistani, Kõrgõzstani, Kasahstani ja Tadžikistani vahel, Euroopa ühenduste ja Türkmenistani vahel sõlmitud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ning 25. mail 1998. aastal sõlmitud ratifitseerimata kaubandus- ja koostöölepingut ELi ja Türkmenistani vahel,

    –   võttes arvesse 21.–22. juunil 2007. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi strateegiat Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta[1] ning komisjoni ja nõukogu 24. juuni 2008. aasta[2] ning 28. juuni 2010. aasta[3] ühiseid eduaruandeid,

    –   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk-Aasia kohta, eriti 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta[4], 6. mai 2010. aasta[5] ja 8. juuli 2010. aasta[6] resolutsiooni olukorra kohta Kõrgõzstanis, 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni OSCE tugevdamise ja ELi rolli kohta[7], 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni „Uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamine”[8], 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas[9], ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta[10],

    –   võttes arvesse Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust, mis loodi 2003. aastal eesmärgiga edendada inimõigusi ja toetada karistusreformide läbiviimist, demokraatiat, head valitsemistava, ajakirjandusvabadust, õigusriiki, julgeolekustruktuure (politsei/relvajõud), konfliktide ennetamist, ning sellele järgnenud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (määrus (EÜ) nr 1889/2006)[11],

    –   võttes arvesse alates 2007. aastast kaks korda aastas toimuvaid ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisi ning 2008. ja 2009. aastal toimunud ELi ja Kesk-Aasia ministrite konverentse julgeolekuküsimustes,

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

    –   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A7-0338/2011),

    A. arvestades, et iga riigi säästev areng eeldab seda, et on tagatud demokraatlike väärtuste ja institutsioonide, õigusriigi, inimõiguste ning põhivabaduste, samuti ka hea valitsemistava ja tugeva kodanikuühiskonna olemasolu;

    B.  arvestades, et Kesk-Aasia riikides esineb tõsiseid puudujääke demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja põhivabaduste osas;

    C. arvestades, et ELi ja viie Kesk-Aasia riigi koostöö tugevdamine on mõlema poole strateegilistes huvides, et mitmekesistada ja süvendada poliitilisi, sotsiaalseid ja majandussuhteid ning täielikult ära kasutada partnerluslepingute potentsiaali;

    D. arvestades, et Kesk-Aasial on Euroopa Liidu jaoks kaubanduspotentsiaali ja energiajulgeoleku poolest oluline tähtsus ning et piirkonda on mõjutanud hiljutine ülemaailmne rahandus- ja majanduskriis;

    E.  arvestades, et mõnel liikmesriigil on Kesk-Aasia riikidega tugevad kahepoolsed suhted, kes on nende peamised investeeringu- ja kaubanduspartnerid, ning arvestades, et ELil on vaja läheneda piirkonnale kooskõlastatult ja sidusalt vältimaks arusaamatusi, topeltmaksustamist ja eelkõige vastuoluliste sõnumite edastamist;

    F.  arvestades, et mõned Kesk-Aasia riigid on astunud esimesed sammud pikal demokratiseerumise teel, milles pidevad ja tõsised jõupingutused valitsemistavade ja piirkondliku koostöö alal on vajalikud tingimused veel esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis senini on takistanud neil oma poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu potentsiaali täielikku realiseerimist;

    G. arvestades, et VKEd on ettevõtlikkuse ja vabaturu vaimu kehastus ning suur jõud demokraatliku korra kehtestamisel;

    H. arvestades, et vastastikuse usalduse puudumine süvendab loodusvarade jagamisega seotud pingeid, kahjustab piirkondlikku koostööd ning suurendab vastasseisu riski; arvestades, et vee kättesaadavuse probleemid tulenevad siiski pigem veevarude oskamatust haldamisest ja veevarude raiskamisest kui koguselisest vähesusest;

    I.   arvestades, et ELil ja Kesk-Aasia riikidel on ühine huvi mitmekesistada eksporditeid ning teha koostööd energia- ja keskkonnasäästlikkuse alal;

    J.   arvestades, et mure julgeoleku ja stabiilsuse pärast piirkonnas peaks hõlmama mitte ainult riiklikku julgeolekut, vaid ka elanikkonna julgeolekut, sealhulgas inimõiguste kaitset, elatist, keskkonda ning juurdepääsu avalikele teenustele;

    ELi kohustused

    1.  rõhutab ELi suurt poliitilist ja majanduslikku huvi oma kahe- ja mitmepoolsete suhete tihendamisel Kesk-Aasia riikidega kõigis koostöövaldkondades, näiteks piirkonna stabiilsus, julgeolek ja säästev areng, kaubandus- ja majandussuhted, energia- ja transpordiühendused, dialoogi tugevdamine selliste ühiste väärtuste teemal nagu demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriik, ühised raskused ja ohud, sealhulgas piirikontroll ning võitlus narkootikumide ja inimkaubandusega;

    2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi Kesk-Aasiat käsitlev strateegia määratleb seitse prioriteeti, kuid vahendeid nähakse ette väga vähe; märgib sellega seoses, et ELi abifondid on liiga piiratud, et EL saaks kõiki poliitikavaldkondi mõjutada; soovitab tungivalt ELil välja töötada ühine visioon ning oma prioriteete paremini määratleda ja väljendada; märgib, et arengukoostöö Kesk-Aasia riikidega kannab vilja vaid siis, kui need riigid järgivad rahvusvahelisi demokraatia, juhtimise, õigusriigi ja inimõiguste norme; märgib lisaks, et ELi arengukoostööd ei tohi allutada majandus-, energeetika- ja julgeolekuhuvidele;

    3.  on seisukohal, et EL peab säilitama kõrgetasemelise kaasatuse Kesk-Aasias, suunates oma strateegiaid piirkonna riikide edenemisele; rõhutab, et ELi kaasamise tase ja olemus peavad olema diferentseeritud ja tingimuslikud, sõltudes mõõdetavatest edusammudest demokratiseerumise, inimõiguste, hea valitsemistava, säästva sotsiaalmajandusliku arengu, õigusriigi põhimõtte ja korruptsioonivastase võitluse vallas, pakkudes vajaduse korral abi nende edusammude tugevdamiseks ja järgides ELi naabruspoliitika põhimõtete suunda (s.o „more-for-more” põhimõte);

    4.  rõhutab vajadust selgitada ja propageerida ELi arusaama julgeolekust ja stabiilsusest juhuks, kui see erineb vastaspoole arusaamast; rõhutab, et ELil on kohustus olla kriitiline valitsuste suhtes, kes rikuvad oma kodanike põhiõigusi riikliku julgeoleku nimel;

    5.  on arvamusel, et tulevases ELi Kesk-Aasiat käsitlevas strateegias tuleks võtta õppust Euroopa naabruspoliitika reformimisest, pidades silmas diferentseerimist, inimestevahelisi kontakte ja suurema tähelepanu pööramist demokraatiale ja inimõigustele, ning võtta ühtlasi arvesse laiemat geopoliitilist konteksti;

    6.  tunnustab ELi eriesindaja pideva töö olulisust Kesk-Aasia riikidega peetava poliitilise dialoogi kõrge taseme kindlustamiseks; tuletab meelde, et tema mandaat näeb ette ka osalemise kohalikus kodanikuühiskonnas ning et seda on vaja ELi nähtavuse suurendamiseks; nõuab, et poliitiline dialoog põhineks Kesk-Aasia riikide OSCE liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise hinnangul;

    7.  on seisukohal, et Kesk-Aasia strateegia läbivaatamisel peab võtma arvesse vajadust toetada selle eesmärke piisavate rahaliste vahenditega ning luua sobivad jaotusskeemid, mis kajastaksid piirkonna iga riigi tegelikkust; on seisukohal, et isegi rahalisi piiranguid arvestades tuleks keskenduda neile keskpikkadele ja pikkadele kavadele, millel võib olla suurim mõju piirkonna arengule, eriti noortele ja haridusele, tehnilisele abile majandusarengu heaks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamisele, samuti vee varustuskindlusele ja narkokaubanduse vastasele võitlusele;

    8.  palub, et komisjon integreeriks nähtavalt või vähemalt viiks vastavusse oma normatiivse, tehnilise ja huvipõhise kava Kesk-Aasia riikide osas; tuletab ka meelde kohustust liikuda arengupoliitika ühtsuse suunas, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208;

    9.  juhib tähelepanu asjaolule, et strateegia rakendamist saab edendada ühelt poolt ELi sisese koordineerimise tugevdamisega ja teiselt poolt muude rahvusvaheliste toetajate ning piirkondlike sidusrühmade suurema kaasamisega;

    10. soovitab muuta piirkondlikku lähenemisviisi sujuvamaks suhete kaudu Hiina ja Venemaaga, kes on selle piirkonna suurimad majanduslikud jõud; on arvamusel, et fossiilsete kütuste kasutamise küsimus peaks olema seotud ELi tegevuskavaga Kaukaasia ja Musta mere piirkonnas ning Türgis;

    11. kutsub komisjoni üles tegema rangelt vahet nende programmide ja tegevuste, mis on kõlblikud saama toetust arengukoostöö rahastamisvahendist, ning nende programmide vahel, mida rahastatakse muudest rahastamisvahenditest, nagu stabiliseerimisvahend või Euroopa demokraatia ja inimõiguste kaitse algatus, eriti mis puudutab piirihaldust ning võitlust organiseeritud kuritegevusega ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kaitse paremat kohaldamist;

    12. rõhutab jätkuvat vajadust korrapärase inimõigustealase dialoogi järele kõigi viie riigiga; avaldab kahetsust, et üldine edu on olnud napp ning et mõningatel juhtudel on märgata tagasiminekut; on seisukohal, et inimõigustealase dialoogi olemasolu ei tohiks kasutada ettekäändena teistes valdkondades tekkivate inimõigustega seotud küsimuste väljajätmiseks või edasiste meetmete rakendamisest loobumiseks; nõuab valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna osalejate süstemaatilist kaasamist nende dialoogide ettevalmistamisse, et võimaldada hinnangu andmist nende tõhususele ja osapoolte panusele;

    13. kordab, et ELi üldise arengupoliitika kontekstis ja püüdlustes saavutada aastatuhande arengueesmärke on oluline mitte jätta tähelepanuta keskmise sissetulekuga riike nagu Kesk-Aasia riigid, kuna arengupoliitika jõupingutustes – eriti arvestades arenguabi kärpeid ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu – keskendutakse sageli vähimarenenud riikidele, jättes Kesk-Aasia piirkonna unarusse;

    14. on seisukohal, et ressursside piiratus ja piirkonna vajaduste rohkus nõuavad ELilt oma abi ranget sihipärast suunamist prioriteetidele, võttes arvesse ka sügavalt juurdunud korruptsiooni ja ebapiisava haldusliku asjatundlikkuse mõjusid oma abi tõhususele; nõuab kokkulepitud arenguabi stabiilseid tasemeid koos suurema paindlikkusega abi jaotamisel ning toetab rõhuasetust abile, mida antakse Kõrgõzstanile ja Tadžikistanile, kelle vajadused on selles osas kõige suuremad;

    15. väljendab siiski kahtlust seoses eelarvetoetuse kasutamisega Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis, eriti arvestades sealset laialdast korruptsiooni; kutsub komisjoni üles esitama aruannet eelmainitud riikide eelarvetoetuse kasutamise kohta;

    16. toetab igati ELi kohaloleku ja nähtavuse suurendamiseks piirkonnas, pikaajalise koostöö ja ühiskonna kõigi sektorite kaasamiseks, õigusriigi põhimõtete paremaks mõistmiseks ja õigusriigi tekke edendamiseks ning inimõiguste austamiseks täieõiguslike ELi delegatsioonide avamist Kesk-Aasia riikides; on veendunud, et nende delegatsioonide kohalolek annab suure panuse strateegia eesmärkide saavutamisse ja ELi huvide edendamisse piirkonnas; nõuab tungivalt, et nendes delegatsioonidesse võetaks tööle piisaval hulgal välispoliitika ning majandus- ja kaubandusevaldkonna spetsialiste, et saavutada maksimaalseid tulemusi ja anda tõhusat abi;

    17. soovitab tulevikus TAIEXi, sõpruslinnade ja SIGMA vahendite avamist Kesk-Aasia riikidele, et toetada standardite parandamist ja vajalikke reforme;

    18. võtab murelikult teadmiseks raskused, millega EL puutub kokku kontaktide loomisel sõltumatu kodanikuühiskonnaga, et tegeleda probleemidega inimõiguste ja heade valitsemistavade vallas, ja valitsusväliste organisatsioonide jätkuva tagakiusamise selles piirkonnas; nõuab suuremat läbipaistvust ELi ja liikmesriikide arengukoostöö rahaliste vahendite eraldamisel ja nende vastuvõtjate ning ELi delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondade osas ning suurimas võimalikus ulatuses tõeliselt sõltumatute valitsusväliste partnerite kaasamist ELi programmitöö rakendamisse, et võimaldada neil tõhusalt osaleda kodanikuühiskonna arendamisel ja tugevdamisel; on seisukohal, et ELi-poolne Kesk-Aasiale suunatud programmide jätkuv edendamine on oluline piiriülene vahend piirkonna riikidevahelise mõistmise ja koostöö toetamiseks;

    19. rõhutab vabalt tegutsevate opositsioonierakondade tähtsust piirkonnas ja soovitab tungivalt kõigil Kesk-Aasia riikide valitsustel tagada poliitiline vabadus;

    20. kiidab heaks regulaarsete piirkondlike ELi – Kesk-Aasia tippkohtumiste korraldamise ning nõuab, et kaalutaks võimalust luua edaspidi ELi – Kesk-Aasia parlamentaarne foorum vahendina tippkohtumiste läbirääkimiste sisu hindamiseks ja neisse panuse andmiseks; rõhutab olemasoleva parlamentaarse koostöö komiteede ja Kesk-Aasia riikide parlamentidevaheliste kohtumiste raamistikus regulaarse kahepoolse parlamentaarse koostöö olulisust; peab partnerlus- ja koostöölepinguid institutsiooniliseks aluseks tõhusamale parlamendiliikmete vahelisele vahetusele, mis suurendab vastastikust mõistmist ja austust; toetab seetõttu partnerlus- ja koostööleppeid kõigi viie Kesk-Aasia riigiga; rõhutab Euroopa Parlamendi aktiivsema osaluse tähtsust Kesk-Aasia riikidega peetavate partnerluslepingute läbirääkimiste ja olemasolevate lepingute rakendamise jälgimisel;

    21. kutsub Euroopa Liitu üles jätkama avaliku sektori reformi toetamist Kesk-Aasia riikides piisava tehnilise ja rahalise abiga, et saavutada kõigis asjaomastes riikides stabiilne, ümberkujundatud ja nüüdisaegsed haldusstruktuurid;

    Demokratiseerimine, inimõigused ja õigusriik

    22. märgib, et vaatamata mõningatele piirkonnas toimunud positiivsetele põhiseaduslikele või õiguslikele arengutele (jõupingutused surmanuhtluse kaotamiseks, ombudsmani institutsiooni loomine, mõningad kohtumenetluse reformid jne), on üldine olukord inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas endiselt murettekitav;

    23. toetab OECD 2011. aasta jaanuari Kesk-Aasia konkurentsivõimalusi käsitleva dokumendi järeldusi ning on eriti mures inimõiguste ja tööõiguste olukorra pärast, kodanikuühiskonna puuduliku toetamise pärast Kesk-Aasia riikides, haridussüsteemi, VKEde ja maaomandi reformide pärast ning piirkonna investeerimispoliitika pärast, mis peaks käsitlema kõiki majandusharusid, kuid on praegu keskendunud energeetika- ja kaevandussektorile;

    24. nõuab inimõigustealaste dialoogide tugevdamist, et muuta need tõhusamaks ja tulemusele orienteeritumaks; nõuab seoses sellega Euroopa Parlamendi ulatuslikku kaasamist nende dialoogide jälgimisse; nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa välisteenistus hindaksid koostöös Euroopa Parlamendiga varasemate dialoogide mõju, et arvesse võtta piirkonna riikide edusammude võrdlusaluseid inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas, ning hinnata ELi abiprojektide mõju selle eesmärgi saavutamisse;

    25. mõistab hukka igasuguse piinamise kasutamise ning meedia- ja sõnavabaduse, kogunemis- ja ühinemisvabaduse range piiramise; soovitab tungivalt ELil ja selle kõrgel esindajal / komisjoni asepresidendil tuua avalikkuse ette poliitvangide, vangistatud inimõiguste kaitsjate ning ajakirjanike juhtumid ning nõuda vangistatute kohest vabastamist;

    26. hindab kõrgelt pikaajalise kohaloleku kaudu demokratiseerimisprotsessile praktilist koostööd pakkuvate poliitiliste sihtasutuste tööd;

    27. on arvamusel, et õigusriigi algatus on Kesk-Aasia riikide koostöö oluline osa, ning kiidab heaks ELi ja selle liikmesriikide vahelise eeskujuliku koostöö abiprojektide rakendamisel; märgib, et projektide ja kohaliku kodanikuühiskonna vahel on olnud vähe koostööd ning et tihedamad kontaktid kodanikuühiskonnaga ja kodanikuühiskonna toimijate parem juurdepääs teabele aitaksid parandada sellega seotud tegevuse nähtavust, läbipaistvust ja vastutust kooskõlas ühises eduaruandes esitatud ELi laiemate eesmärkidega Kesk-Aasia strateegia parandamiseks; rõhutab, et õigusriigi platvormi projekt peab sisaldama selgeid eesmärke ja läbipaistvaid hinnanguid selle rakendamisele ning tulemustele, samal ajal vältides survemeetmete tugevdamist julgeolekujõudude poolt; rõhutab, et algatuse nõuetekohane rakendamine peab olema abi ja eelarvelise toetuse eraldamisel üks peamisi kriteeriume;

    Haridus, lapsed ja inimestevahelised otsekontaktid

    28. rõhutab, et haridus on ühiskonna demokraatliku arengu vundament; nõuab seetõttu tungivalt, et jätkataks pingutusi tasuta ja kõigile kättesaadava riikliku haridussektori, sealhulgas ettevõtlusalase hariduse ajakohastamiseks, ning tõhustataks haridusalgatust eelkõige üliõpilaste ja õpetajate rahvusvaheliste akadeemiliste vahetustega, et toetada stabiilsetel inim- ja tööõigustel põhineva kodanikuühiskonna ülesehitamist kõigis piirkonna riikides; rõhutab, et oluline on toetada ka protsesse, mis tagavad naiste osalemise tööturul ja nende juurdepääsu tööturule;

    29. märgib, et ELi tööd hariduse ja inimõiguste valdkonnas tuleks täiendada noortele kui nende ühiskondade kõige haavatavamale rühmale suunatud tegevuste ja programmidega; nõuab seoses sellega ELi toetuse suurendamist piirkonna noortealgatustele ja eriti neile asjakohastele meetmetele, mis võivad vähendada kasvavat radikaliseerumist ja edendada nende riikide noorte seas tolerantsust;

    30. kutsub ELi üles jätkama oma toetust inimestevahelistele kontaktidele ja vahetusprogrammidele teaduses, ettevõtluses ja hariduses; märgib sellega seoses puudujääke ELi-Kesk-Aasia haridusalgatuse korraldamisel ja rakendamisel ning nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks nendega tihedas koostöös haridusekspertide ja Kesk-Aasia partneritega;

    31. rõhutab, et on endiselt mures laste olukorra pärast, eelkõige sunniviisilise laste töö üldise esinemise pärast eri vormides ja eri tasanditel, ja rõhutab, et kõik kõnealuse piirkonna riigid peavad ka tegelikult täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige ÜRO laste õiguste konventsiooni, ILO vanuse alammäära konventsiooni ja ILO halvimate lapstööjõu kasutamise vormide konventsiooni raames võetud kohustused;

    Majanduslik integratsioon ja säästev areng

    32. rõhutab, et õigusriik ja majanduslik edu on omavahel seotud; kinnitab oma toetust Kesk-Aasia riikide majanduslikule mitmekesistamisele, jätkusuutlikule energiasektorile ja transpordiühenduste parandamisele Kaspia mere loodusvarade transportimiseks Euroopa turule, et edendada Kesk-Aasia riikide majanduslikku arengut ja sisemajanduse koguprodukti kindlat kasvu; kutsub ELi üles edendama majanduslikult stabiilse keskkonna loomist kindla ja stabiilse õigusraamistiku abil ning võitlema korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, mis on välisinvesteeringute vastu huvi tekitamise seisukohast väga oluline, edendama innovatsiooni ja stimuleerida tõelist eraettevõtlust muu hulgas mikrokrediitide andmisega sõltumatute naiste loodud projektidele rahvusvaheliste sotsiaalsete, tööõiguslike ja keskkonnastandardite kohaselt;

    33. rõhutab, et Kesk-Aasia riikide valitsused peavad edendama ja toetama VKEde arvu kasvu, mis on asjaomaste riikide arengu jaoks vajalik element, ja rõhutab, et EL peaks omistama sellele suuremat tähtsust Euroopa Investeerimispanga Kesk-Aasia volituste kohase VKEdele suunatud abi raames ning lõdvendama viisanõudeid, mis kehtivad Kesk-Aasiast pärit reisijatele, kelle eesmärgiks on ettevõtlus ja kõrgharidus, edendades samas tööturu-, keskkonna- ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse standardeid; peab vajalikuks Euroopa tööstuse diskrimineerimise tava vältimist ka riigihangete olulistes valdkondades, ja nõuab, et EL edendaks koostööd ELi VKEde ja Kesk-Aasia VKEde vahel;

    34. toetab Kesk-Aasia riikide tihedamat integratsiooni maailmamajandusega, eelkõige rahvusvahelise koostöö kaudu ja liitumise teel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga; on veendunud, et turumajandusele ja WTOga ühinemisele suunatud struktuurireformid on riikide ja piirkonna majandusarengule ning piirkonna integreerimisele maailmamajandusega väga tähtsad;

    35. rõhutab, et rahvusvaheline majanduslik integratsioon ja piirkondlik majanduskoostöö on teineteist täiendavad lähenemisviisid ning neid tuleks seetõttu Kesk-Aasias tegelikult rakendada;

    36. on teadlik asjaolust, et Kesk-Aasia riikide piirkondlik integratsioon on nõrk; kutsub komisjoni üles koostama kõigi viie Kesk-Aasia riigi jaoks eraldi diferentseeritud kaubandusstrateegiad vastavalt nende erivajadustele ning soodustama piirkonnasisest integratsiooni;

    Energia, vesi ja keskkond

    37. toonitab energia ja tooraine, eelkõige haruldaste muldmetallide tarnete mitmekesistamise tähtsust ELi jaoks ning eksporditurgude, tehnoloogia ja oskusteabe tähtsust Kesk-Aasia jaoks; peab äärmiselt oluliseks, et energiaalased koostööprojektid sisaldaksid pikaajalisi tarnelepinguid, mis sisaldavad keskkonnasäästlikkuse ja kaevandustööstuse läbipaistvuse algatuse põhimõtteid; nõuab, et EL edendaks keskkonnasäästlikkuse ja kaevandustööstuse läbipaistvuse algatust ja teisi samalaadseid algatusi kõigis piirkonna riikides, kellel on olulisi kaevandatavaid ressursse;

    38. rõhutab suhetes Kesk-Aasia riikidega energia tähtsust, sest see on nendele riikidele oluline tuluallikas ja ELile energiajulgeoleku potentsiaalne allikas;

    39. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama energiaprojektide toetamist ning suhtluse arendamist oluliste eesmärkide, nagu Kaspia-ülese trassi nimel; tunneb heameelt kõigi Kesk-Aasia riikide Bakuu algatuses osalemise üle;

    40. tõdeb Kasahstani ja Türkmenistaniga tehtava energiakoostöö tähtsust, arvestades selle kasulikkust nii nimetatud riikidele kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidele; tunneb seetõttu heameelt gaasi ostmist kindlustavate vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamise üle Kasahstani ja Türkmenistaniga ning meetmete üle, mida on rakendatud Lõunakoridori arendamiseks eelkõige Nabucco projekti kujul; märgib siiski, et Türkmenistan ei ole veel kaevandustööstuse läbipaistvuse suurendamise algatuse (EITI) liige; rõhutab veel kord, et loodusvaradest saadavad tulud tuleb muuta läbipaistvamaks; seega soovitab ELil toetada oma energiapoliitika dialoogi kaudu Türkmenistani EITI liikmesust, et siduda hea valitsemistava põhimõtted ELi energiakavaga;

    41. arvestades kasvavaid elektrienergia puudujääke, toonitab piirkondliku sünergia võimalusi ka paljulubavas taastuva energia sektoris; kutsub ELi üles pakkuma selle valdkonna algatustele poliitilist tuge ja tehnilist abi;

    42. märgib murega kahjulikku mõju, mida avaldas Kesk-Aasiale ülemaailmne rahanduskriis, ning järjest suurenevat vaesust; on arvamusel, et tee terve sotsiaalse ja poliitilise elu poole on seotud majandusliku jõukusega ning et EL peab käsitlema Kesk-Aasia majanduste arengut olulise osana oma selle piirkonna strateegiast; nõuab toetuse tugevdamist vaesuse leevendamise programmidele ning märgib Euroopa Investeerimispanga investeeringute tähtsust;

    43. rõhutab mõne liigselt maavaradele tugineva Kesk-Aasia majanduse tasakaalustamatust ja on seisukohal, et mitmekesistamine on piirkonnas keskmises ja pikas perspektiivis üks peamisi eesmärke; märgib sellega seoses Kesk-Aasia investeeringute programmi tähtsust ja nõuab selle rakendamist kõigis viies riigis;

    44. on arvamusel, et maavaradest saadavate riiklike tulude sidusa ja järjekindla reinvesteerimise tagamine on säästvaks arenguks ning laiaulatuslikuks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks hädavajalik;

    45. on arvamusel, et põllumajandussektori reformid on äärmiselt olulised, eriti mis puudutab toiduainete varustuskindluse saavutamist, tootmise mitmekesistamist, seemnete säästva majandamise tagamist ja puuvillakasvatusest sõltuvuse vähendamist võrreldes teiste kultuuridega; rõhutab nende eesmärkide saavutamiseks ka arenenud tavade ja tehnoloogiate kasutuselevõtu vajadust veemajanduses, vee kaitses ning niisutamises; kutsub Kesk-Aasia valitsusi üles võtma selles lähenemisviisis juhtrolli;

    46. juhib tähelepanu asjaolule, et energianappus (nt kütteks ja elektriks) halvendab vaeste elanike olukorda Kesk-Aasia riikides; soovitab tungivalt ELil kooskõlas oma kliimamuutustega seotud kohustustega suurendada abi säästva energiapoliitika väljatöötamiseks, sealhulgas energiatõhususe ning taastuvate energiaallikate kasutamise abil;

    47. rõhutab, et piirkonna veeprobleemid on peamiseks pingete ja võimalike konfliktide allikaks ja rõhutab piirkondliku lähenemise tähtsust jagatud veeressursi kaitsmisele ja nõuetekohasele majandamisele; märgib eriti, et ülesjõge asetsevate riikide Kõrgõzstani ja Tadžikistani hüdroelektrienergia ning veevarude projektid on suurendanud piirkondlikke lisapingeid Kesk-Aasia allavoolu asetsevate riikidega; seetõttu kutsub üles piirkonna neid riike, kes seda veel teinud ei ole, kauem viivitamata allkirjastama ning ratifitseerima Espoo ning Århusi konventsioonid ning toetama kohalike osalejate kaasamist otsustusprotsessi;

    48. tõstab esile vajaduse luua usaldusväärne ning tõhus alaline raamistik, kus allavoolu ja ülesvoolu paiknevad riigid saaksid koos arutleda ja otsuseid vastu võtta meetmete osas, mis aitaksid tegeleda ja lahendada piirkonna veeprobleemidega;

    49. tunneb heameelt Euroopa arengupankade suurema kaasamise üle piirkonnas ning eriti Euroopa Investeerimispanga keskkonna ja vee teemadele keskenduva Kesk-Aasia mandaadi pikendamise üle; nõuab tungivalt, et arengupangad järgiksid EBRD poolt kehtestatud põhimõtteid, hoidudes riigile kuuluvate ettevõtete toetamisest riikides, kus süstemaatiliselt rikutakse inimõigusi;

    50. arvestades vee nappust selles piirkonnas, nõuab, et EL suurendaks abi veemajanduse valdkonnas ELi keskkonna- ja veelagatuse raames ning uuriks täiendavaid võimalusi päikese- ja tuuleenergia kasutamiseks, mis võiks aidata väikeses mastaabis maakogukondi ja oleks üks võimalus vähendada energianappust ülesjõge asetsevates riikides; peab kahetsusväärseks, et seni on ELi veehalduse projekt suuresti keskendunud veekvaliteedile, mis on oluline, aga Kesk-Aasia olukorda arvestades vähem asjakohane kui veevarude jagamine ja jaotus;

    51. on seisukohal, et ELi asjatundlikkus riikidevaheliste veevarude majandamises ning praegune osalemine kahepoolses koostöös, mille eesmärk on luua integreeritud veevarude majandamise kava ja mitmepoolne koostöö piirkondlikus veevarude juhtimise projektis ning Araali mere rahvusvahelises fondis, annavad ELile võimaluse määratleda end vahendaja ja abistajana veevarude jagamises allavoolu ja ülesvoolu riikide vahel (kaasa arvatud Põhja-Afganistan) ning edendada sellise säästliku veemajandamise koostöösüsteemi loomist, mis põhineks lepingu tasemel rahvusvahelisel õigusel, sest vaatamata asjaomaste riikide palvetele, ei ole ükski teine rahvusvaheline osaleja soovinud või suutnud seda rolli täita;

    Julgeolek/piirihaldus

    52. tunneb heameelt käimasoleva Kesk-Aasia tuumarelvavaba tsooni rakendamise üle viie Kesk-Aasia vabariigi poolt; on seisukohal, et leping, mis sisaldab siduvat kohustust tuumarelvadest loobumiseks, mille on võtnud riigid, kes hoidsid varem oma territooriumil tuumarelvi ja kellel on tuumarelvadega naabrid, on oluline panus tuumarelvadevaba maailma nimel tehtavatesse pingutustesse ning võimas eeskuju tuumarelvade leviku tõkestamise alasest koostööst;

    53. tõdeb, et põhiõigustest ja võimalustest ilmajätmine, mis tuleneb demokraatia ja õigusriigi puudumisest, võib tuua kaasa ebakindluse olukordi;

    54. kinnitab veel kord oma toetust tegevustele, mille eesmärk on edendada piirkondlikku koostööd, mis on peamine võimalus tegeleda mitmete piiriülese julgeoleku, ressursihalduse, etniliste, keskkonna- ja arenguprobleemidega ning terrorismivastase võitluse ja vägivaldse religioosse äärmuslusega asjassepuutuvates riikides; toetab BOMCA piirikontrolli ja CADAPi narkootikumidevastast tegevuskava;

    55. rõhutab, et programme BOMCA (piirikontroll) ja CADAP (narkootikumidega kauplemise vastaseks võitluseks) ei rahastata stabiliseerimisvahenditest, vaid arengukoostöö rahastamisvahendist; juhib tähelepanu sellele, et kuna stabiliseerimisvahendid on suunatud lühiajalise kriisi korral paindlikuks reageerimiseks, siis oleks otstarbekas pikaajaliste regioonidevaheliste eesmärkide saavutamiseks viia eelmainitud programmid üle stabiliseerimisvahendite alla;

    56. rõhutab, et piirkondlik julgeolek on nii ELi kui ka teiste piirkonnas tegutsevate osapoolte, nimelt Venemaa Föderatsiooni, Hiina ja Ameerika Ühendriikide huvides, kes kõik tunnevad muret ebastabiilsuse ja radikaliseerumise suurenemise pärast piirkonnas ning lekkivate piiride pärast Afganistaniga ja seonduva narkokaubandusega;

    57. võtab teadmiseks Kasahstani liitumise Venemaa ja Valgevene tolliliiduga ning loodab, et selle liidu arendamine ei loo takistusi piirkondlikule koostööle ega kahjusta kahepoolsete suhete arendamist ELiga;

    58. rõhutab, et Afganistani struktuurne kaasamine sektoraalsesse koostöösse, eriti seoses julgeoleku ja piirikontrolliga, inimeste julgeoleku ja veemajandusega on piirkonnas stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks hädavajalik; nõuab piiriülese koostöö tugevdamist Afganistaniga ja rõhutab sidususe vajadust ELi Afganistanile lähenemise ja Kesk-Aasia strateegia vahel, eriti seoses transpordi-, energia-, kaubandus- ja arengumeetmete ning programmidega;

    59. kutsub ELi üles koondama oma abi narko- ja inimkaubandusevastasesse võitlusse, mis on peamised ebastabiilsuse allikad Kesk-Aasias ja mille vastu saab ELi meetmetega võidelda; märgib murega selle probleemi arengut kogu piirkonnas ja nõuab ELilt ettepanekuid piiriüleste jõupingutuste kohta ja nende edendamist; toetab Kesk-Aasia narkokuritegevusevastaste foorumite korraldamist;

    60. väljendab muret fundamentalistlike vaadete ja liikumiste leviku kahepidise probleemi pärast ühest küljest Afganistanist ülekanduva mõjuna, aga ka reaktsioonina piirkonna valitsuste problemaatilisele tegevusele inimõiguste ja demokraatia vallas; märgib, et terrorismivastane võitlus on oluline osa ELi Kesk-Aasia strateegiast;

    61. nõuab Kesk-Aasia riikide julgeolekusektori reformi toetamise lisamist Kesk-Aasia liidritega peetavate kohtumiste poliitilisse päevakavva ja nõuab tungivalt, et uuritaks, milliseid julgeolekusektori reformi valdkondi saaks piirkonnas õigusriigi põhimõtte ja piirikontrolli valdkondades juba tehtava töö kõrval toetada;

    62. rõhutab OSCE ja ÜRO missioonide asjaomaste riikide territooriumidel vaba tegutsemise vajadust, kuna need organisatsioonid on julgeolekusektori reformis väga vajaliku abi andmisel hädavajalikud;

    * * *

    63. rõhutab, et järgmistes riigispetsiifilistes osades on loetletud paljud olulised kiireloomulised teemad, kuid eesmärgiks ei ole seatud põhjalikku analüüsi iga riigi kohta;

    Kasahstan

    64. kutsub üles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat jätkama Kasahstani ametiasutuste survestamist, et nad täidaksid täielikult oma 2010. aastal OSCE eesistumise eel antud lubadused suurendada valimis- ja meediavabadust, mis on kooskõlas OSCE liikmesriikide peamiste kohustustega ning Kasahstani valitsuse 2009. aastal vastu võetud riikliku inimõiguste kavaga;

    65. kutsub Kasahstani ametiasutusi täitma oma rahvusvahelisi, sh OSCE humanitaarmõõtme raames võetud kohustusi ja antud lubadusi;

    66. tunneb heameelt Kasahstani püüdluste üle tihendada ja parandada suhteid ELiga ning ELi ja Kasahstani vahelise uue, tõhustatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste alustamise üle ning rõhutab, et majanduskoostöö peab käima käsikäes poliitilise koostööga ning põhinema poliitilisel tahtel rakendada ja hoida ühiseid väärtusi; ootab käesolevas kontekstis konkreetseid edusamme sõnavabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse valdkonnas ja valimisprotsessi läbiviimise parandamist tulevastel 2012. aasta seadusandliku võimu valimistel;

    67. avaldab kahetsust hiljutise vanglate järelevalve ülemineku pärast justiitsministeeriumilt siseministeeriumile ja palub Kasahstani valitsusel tugevdada jõupingutusi piinamise ning ebainimliku, jõhkra ja alandava kohtlemise ärahoidmiseks ja heastamiseks;

    68. julgustab Kasahstani tõestama oma uuendatud pühendumist kaevandustööstuse läbipaistvuse algatusele (EITI), kõrvaldades kõik selle eduka rakendamise ees seisvad seaduslikud ja regulatiivsed takistused;

    Kõrgõzstan

    69. kiidab Kõrgõzstani püüdluste eest viia läbi demokraatlikke reforme ning liikuda tõelise mitmeparteilise süsteemi suunas; loodab, et saavutatakse edasisi edusamme käesoleval aastal toimuvate presidendivalimiste läbiviimises; juhib tähelepanu sellele, et on vaja püsivaid jõupingutusi täielikult toimiva demokraatia saavutamiseks, ja märkides, et Kõrgõzstan on üks ELi demokraatia toetamise pilootriike, palub seetõttu Euroopa Liidul abistada Kõrgõzstani ametivõime institutsioonide ülesehitamises, demokraatlike tavade tugevdamises ja korruptsioonivastases võitluses ning organiseeritud kuritegevuse Kõrgõzstani juhtimisse imbumise takistamises;

    70. tunneb heameelt Kõrgõzstani valitsuse otsuse üle luua erikomisjon, mis rakendab ja teostab järelevalvet rahvusvahelise sõltumatu komisjoni soovituste üle seoses sündmustega Lõuna-Kõrgõzstanis 2010. aasta juunis, ja kutsub üles Kõrgõzstani ametivõime võtma vastu meetmeid, mis kaotaksid rahvustevahelised pinged, vähendaksid etnilist natsionalismi ja stabiliseeriksid olukorda ning edendaksid kultuuridevahelist dialoogi ning austust vähemuste õiguste vastu ja võitleksid kõigi diskrimineerimise vormide vastu; muu hulgas tegeliku justiits- ja politseireformi läbiviimise kui inimõiguste rikkumise, näiteks piinamise ja teiste politseipoolsete kuritarvituste vältimise eelduse kaudu; kutsub ELi üles looma ja rakendama ELi abiprogramme koostöös Kõrgõzstani ametivõimudega ning valitsusväliste organisatsioonidega eesmärgiga ennetada konflikte, lepitada ning vältida karistamatust;

    Tadžikistan

    71. väljendab muret ELi arenguabi ebatõhususe üle, mis tuleneb korruptsiooni kõrgest tasemest, organiseeritud kuritegevuse mõjust valitsemisele ning kohutavatest majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest põhjustatud piirkondlikust killustatusest; nõuab seetõttu alternatiivset lahendust, mis põhineks inimeste julgeoleku saavutamisel alternatiivsete abikanalite kaudu;

    72. väljendab muret teadete pärast kinnipidamise ajal toime pandud piinamiste kohta ning kodanikuühiskonna järelevalvajate jätkuva kinnipidamiskohtadele ligipääsu puudumise pärast; nõuab, et Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele ja rahvusvahelistele järelevalveasutustele antaks juurdepääs karistusasutustele, et suurendada läbipaistvust ja järelevalvet;

    73. soovitab Tadžikistani valitsusel seoses sellega seada eesmärgiks edu saavutamine eespool nimetatud valdkondades, võimaldades olulist ja püsivat tõusu riigi läbipaistvuse ja valitsemistava reitingutes ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt koostatavate oluliste indeksite osas; nõuab ELi riiklike struktuuride kaudu antava abi ranget tingimuslikkust;

    74. kutsub ELi üles edendama ja abistama teostatavusuuringute, tehnilise oskusteabe ning, kus vajalik, asjakohaste EIP laenude abil jõgedel paiknevate väiksemahuliste hüdroelektrijaamade ja alternatiivsete taastuvenergia projektide arendust;

    Türkmenistan

    75. tunneb heameelt majandus-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas vastu võetud õigusaktide üle, kuid rõhutab, et järgnema peavad põhjalikud rakendusmeetmed; soovitab seetõttu tungivalt nõukogul ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal julgustada Türkmenistani ametivõime uusi õigusakte täielikult rakendama ning kaasata aktiivsemalt rahvusvahelisi ja piirkondlikke organisatsioone;

    76. palub Euroopa Parlamendi 2008. aastal seatud vahelepingu sõlmimise suunas liikumise tingimuste täielikku täitmist, eelkõige Rahvusvahelise Punase Risti Komitee vaba ja piiranguteta juurdepääsu, kõikide poliitvangide ja meelsusvangide vabastamise, kõikide valitsuse seatud reisipiirangute tühistamise ning riigis valitsusväliste organisatsioonide tegutsemise võimaldamise osas; on seisukohal, et selleks, et Türkmenistan oleks kooskõlas enda poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste standarditega, peavad need tingimused olema täidetud;

    77. on eriti mures selle pärast, et praegused ametivõimud on süstemaatiliselt rakendanud kõigi opositsiooni vormide, sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste aktivistide suhtes repressiivset poliitikat; peab ülimalt kahetsusväärseks, et Türkmenistanis on dialoog kodanikuühiskonnaga osutunud võimatuks;

    Usbekistan

    78. võtab teadmiseks nõukogu 2009. aasta oktoobri järeldused, millega lõpetati kõik Usbekistanile kehtestatud sanktsioonid ning kinnitati ELi tahet tugevdada igakülgseid suhteid Usbekistaniga; tuletab meelde, et kaasatuse tase sõltub Usbekistani edusammudest inimõiguste, demokratiseerimise ning õigusriigi valdkonnas ja uimastitega kaubitsemise vastases võitluses, ning ootab, et Euroopa välisteenistus ja nõukogu arendaksid välja ELi kriitilise, tingimusliku ja sidusa Usbekistani kaasamise poliitika;

    79. kordab oma muret sunniviisilise lapstööjõu jätkuva kasutamise teadete üle eelkõige põllumajanduses; märgib, et ILO, töötajate esindajad, tööandjad ja valitsusvälised organisatsioonid on mures jätkuva riiklikult sanktsioneeritud sunniviisilise lapstööjõu kasutamise pärast Usbekistani puuvillatööstuses; nõuab, et Usbekistani ametiasutused teeksid koostööd ILOga ja annaksid viimasele takistamatu juurdepääsu puuvillakorjamise jälgimiseks kohapeal ning töötaksid välja tõhusa poliitika sunniviisilise lapstööjõu kasutamise püsivaks lõpetamiseks, viiksid selle ellu ja teeksid selle üle järelevalvet; kutsub Euroopa Liitu Usbekistani valitsust selles vallas tehtavates jõupingutustes toetama;

    80. on ärevuses Usbekistani ametivõimude hiljutise otsuse pärast sulgeda Taškendis Human Rights Watchi kontor, tuletab neile meelde nende kohustusi OSCE ees ning kutsub ametivõime üles lubama riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide takistamatut juurdepääsu ja tegutsemist kogu riigis;

    *

    *         *

    81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Kesk-Aasia eriesindajale ning Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani valitsustele ja parlamentidele.

    SELETUSKIRI

    Kesk-Aasia strateegiline tähtsus Euroopa jaoks on üldtuntud, kuid sageli alahinnatud. Euroopa Liidu selle piirkonna strateegia väljatöötamisel 2007. aastal juhinduti teadlikkusest ja soovist luua üldine ja struktureeritud lähenemisviis.

    Selle rakendamise nelja aasta jooksul on palju saavutatud. Euroopa Liit on käivitanud mitmeid olulisi algatusi ja programme, et toetada oma esialgses dokumendis kirja pandud prioriteete: hea valitsemistava, õigusriik, inimõigused ja demokratiseerimine; haridus ja koolitus; majandusareng, kaubandus ja investeerimine; transport ja energeetika; keskkonna jätkusuutlikkus ja veemajandus; võitlus ohtude vastu ja ühised ülesanded; kultuuridevaheline dialoog.

    Euroopa Liit on tihendanud ja paremini struktureerinud oma suhteid viie riigiga; kohtumised Euroopa ja Kesk-Aasia kõrgete ametnike vahel on muutunud sagedaseks ja korrapäraseks. Euroopa Liit on algatanud regulaarsed kahepoolsed dialoogid seoses inimõiguste ja ühenduse veepoliitikaga. Liikmesriigid mängivad otsest rolli Euroopa Liidu strateegia rakendamises; Euroopa pangad (EIP, EBRD) katavad nüüd seda piirkonda; hiljuti on loodud vahend „Investeerimisrahastu Kesk-Aasia jaoks”.

    Kuid alates 2007. aastast on maailmas toimunud olulisi muudatusi. Ülemaailmse majandus- ja sotsiaalse kriisi kontekstis on üksteisele järgnenud Araabia maade revolutsioonid. Rahvusvaheline koalitsioon hakkab Afganistanist taanduma, teadmata tegelikult, milline on sõja tulemus pärast kümmet aastat sõjategevust. Euroopa Liit on Lissaboni lepinguga võtnud selle rakendamiseks vastu sidusa välispoliitika ja välisteenistuse instrumendid. Ning samuti on Kesk-Aasias aset leidnud mitmeid olulisi sündmusi, millest paljud on traagilised, näiteks 2010. aasta juuni rahvusrühmadevahelised vägivallaaktid Oshis, ning selles piirkonnas on tekkinud uued geostrateegilised jaotised. See õhutab meid mõtlema meie Kesk-Aasiale suunatud poliitika üle, tegema järeldusi juba saavutatu kohta ning tegema ettepanekuid seoses uute lähenemisviisidega, et kohandada meie tegevust vastavalt sellele piirkonnale, mis seisab silmitsi paljude ohtudega, mis võivad Euroopat mõjutada.

    Hoolimata vaieldamatutest edusammudest, on Aasiale suunatud Euroopa strateegia piirid ilmsed. Euroopa Liit ei ole suutnud oma tõhusates programmides sisalduvaid erinevaid eesmärke, väärtusi ja huve kohalike oludega vastavusse viia.

    Euroopa projektide mõju on raske mõõta ning Euroopa Liidul jääb Kesk-Aasias puudu läbipaistvusest. Euroopa Liidul on selles piirkonnas ainult kolm delegatsiooni ning ta püüab avada delegatsioone veel kahes riigis. Euroopa Liidul on seega puudus kohapealsetest töötajatest ning tema projekte rakendavad sageli muud rahvusvahelised organisatsioonid.

    Tagasihoidlikud rahalised vahendid[1], mida Euroopa Liit on Kesk-Aasiale eraldanud, näitavad ELi ebapiisavat huvi selle piirkonna vastu, kuid ka sihtriikide piiratud vastuvõtusuutlikkust. Kolmandik abist on eraldatud piirkondliku koostöö edendamiseks, kuid seda olulist osa ei saa riikidevaheliste pingete tõttu rakendada. Seega on olemas oht, et need summad suunatakse ümber kahepoolsetesse projektidesse või maailma muudesse piirkondadesse.

    Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühises hindamisraportis märgitakse, et tuleks võtta meetmeid, kuid mitte alati ei täpsustata konkreetseid vajalikke tegevusi.

    Meie seisukoht on, et Euroopa Liit peaks oma strateegia põhjalikult ümber hindama ning tugevdama oma pühendumist, et keskenduda eesmärkidele ja tegevustele, mille abil on kõige tõenäolisem aidata kaasa kõige kiireloomulisemate probleemide leevendamisele: inimõigused ja õigusriik, veemajandus ja energeetika, piirkondlik julgeolek.

    Raportöör on seisukohal, et Euroopa Liidu sellele piirkonnale suunatud uue lähenemisviisi sambad peaksid olema inimjulgeolek ja tõeline piirkondlik koostöö.

    Euroopa Liit peaks Kesk-Aasia suhtes alustama samasuguseid läbivaatamisi, nagu ta on teinud oma lähinaabrite suhtes. Usaldusväärsuse kaotamise ohus ei peaks Euroopa Liit muretsema eetika pärast ühes maailmajaos ja jätma reageerimata oma väärtuste rikkumisele mujal. Kõik Euroopa Liidu tegevused ja algatused peaksid olema seotud inimõiguste ja õigusriigi edendamisega.

    Kesk-Aasias jätkavad valitsused sunnimeetoditega isikuvõimu režiimide stabiilsuse tagamist, jättes välja töötamata pikaajalised kaitseperspektiivid ühiskonna jaoks tervikuna. Euroopa Liit ja tema läänepoolsed partnerid on pikka aega eelistanud mõelda, et selline stabiilsus on väärtus omaette, ning on eelistanud ignoreerida selle ebakindlat olemust ja inimkahjusid.

    Euroopa Liit ei saa enam sellist teed jätkata. Selline repressioonidel põhinev stabiilsus on lühinägelik. Vaadates, millise kiirusega on rahvusrühmadevaheline vägivald kasvanud viimase aasta jooksul, võivad igas selle piirkonna riigis igal ajahetkel puhkeda rahutused. Euroopa Liit peab vastama poliitilisele vaakumile, kuna muutused võivad luua aluse rahvusrühmadevahelistele ja piirkondlikele konfliktidele.

    Ühildamatute huvide nimel, nt väheusutav võimalus mitmekesistada meie gaasivarustatust või sisse seada sõjaväebaase Euroopa vägede varustamiseks Afganistanis, on hädavajalik loobuda toimimisviisist, mis soodustab selliste režiimide stabiilsust. Euroopa Liidu rahaline toetus Usbekistani valitsusele, mis ei ole demokraatlikult valitud institutsioon, või valitsusvälistele organisatsioonidele (VVO) suunatud ELi abi eraldamine heategevuslikule sihtasutusele, mida kontrollib sama riigi valitsus, on kahtlemata ainult mõned näited, kuid üsna iseloomulikud. Selline enesega rahulolu ei tohi jätkuda.

    Meie eesmärk ei ole soovitada Euroopa Liidu loobumist. Vastupidi, praegu on parem aeg kui kunagi varem ennast Kesk-Aasiaga siduda, kuid tuleb määratleda uus viis selle tegemiseks.

    Inimjulgeolek

    Me peame oma partneritele selgitama, mille poolest erineb meie arusaam julgeolekust ja stabiilsusest nende omast. Euroopa Liit peab olema kriitiline valitsuste suhtes, kes rikuvad riikliku julgeoleku nimel oma kodanike põhiõigusi, ning samal ajal panema neid mõistma, et just selline tegevus viib ekstremismi ja radikaliseerumiseni. Meie poliitikas peaks keskel kohal olema nõuetele vastavus ning kohaldada tuleks diferentseerituse ja „rohkem rohkema eest” põhimõtteid.

    Inimjulgeoleku mõiste peaks Euroopa Liidule andma samal ajal tugeva kontseptuaalse raamistiku ning liidu poliitilisele tegevusele suurema legitiimsuse ja tähtsuse. Julgeoleku edendamine, vastates elanikkonna konkreetsetele ja igapäevastele vajadustele, peaks olema peamine ajend. Suuremat rõhku tuleks panna ühistele projektidele koos kohapealsete juhtide ja kodanikuühiskonnaga, vähemalt sel määral, kus selleks on loodud põhitingimused.

    Euroopa Liidu koostöö iga riigiga nõuab erinevat kahepoolset lähenemist, olles kohandatud vastavalt iga riigi nõudmistele ja vajadustele: naftarikkad riigid, nagu Kasahstan ja Türkmenistan, vajavad pigem tehnilist abi reformide läbiviimiseks kui arenguabi. Kuid Kõrgõzstan ja Tadžikistan, mis on väga vaesed ja haavatavad riigid, vajavad kindlasti otsest finantsabi, kuid tingimusel, et selle kasutamist on võimalik jälgida läbipaistval viisil; kuid veelgi enam vajavad need riigid eesmärgipärast abi, mis on suunatud maapiirkondadesse, alg-, põhi- ja keskharidusse, reformidesse ja kohtusüsteemi tugevdamisse.

    Palju sõltub muidugi ka iga riigi avatuse astmest. Vajaduse korral saab Euroopa Liit kohandada oma tegevusplaani, kuid ELi tegevuse aluseks peaksid alati olema inimjulgeoleku ja jätkusuutliku arengu eesmärgid.

    ELi uude raamistikku tuleks kaasata mitmed Euroopa Liidu praeguse tegevuse elemendid, eelkõige humanitaar- ja arenguabi, samuti Euroopa Liidu panus OSCE Oshi politseimissiooni (mitte ilma selle tegeliku tõhususe kriitilise hindamiseta seoses selle eesmärgiga vastata elanikkonna vajadustele) ning ka õiguskaitsele ja kohtusüsteemile suunatud programmid.

    Piirkondlik koostöö

    See, et Euroopa Liidu strateegias pannakse rõhku piirkondliku tegutsemise edendamisele, on täiesti põhjendatud. Nimetatud viie riigi vajalik koostöö ei toimi nende vastastikuse usaldamatuse ja paljude lahkarvamuste tõttu. Julgeoleku, arengu ja keskkonnakaitsega seotud küsimused nõuavad tihedat koostööd Euroopa Liidu ja iga nimetatud riigi vahel, kuid neid küsimusi ei ole võimalik lahendada, kui kõnealused riigid ei soovi omavahel koostööd teha.

    Olukorda destabiliseerivaid tegureid on mitmeid: organiseeritud kuritegevus, uimastitega kaubitsemine, radioaktiivsed või inimtekkelised materjalid, terrorism ning loodus- ja keskkonnakatastroofid, Afganistani sõja ebaselge tulemus. Relvastatud rühmituste märkamatu sissetung Afganistanist ei näita piiri hägususe tõttu mingeid lõppemise märke. Piirkonnasisesed pinged on eriti teravad veevarude kontrolli ja jagamise tõttu ülesvoolu ja allavoolu jäävate riikide vahel. Piiride sulgemine ja kaubandussuhete katkestamine naabritele suunatud survevahendina ei ole kuigi haruldased. Mõnede piiride üle vaieldakse endiselt ning eri kogukondade vahelised kokkupõrked toimuvad üha sagedamini. Kõige vaesemates riikides kombineeruvad majandus- ja toidukriis piirkondlike ja etniliste pingete ning paikkondlikust korruptsioonist ja õigusriigi puudumisest tingitud ebakindlusega.

    Lisaks luuakse uusi majanduslikke takistusi: Venemaa, Valgevene ja Kasahstani vaheline tolliliit tekitab hirmu, et naabritevahelisele kaubandusele tekivad uued takistused. See äratab osas riikides huvi, kuid teised jäävad truuks isolatsioonipoliitikale.

    Kliimamuutusel on tõsine mõju, selle piirkonna elamiskõlblikule väiksemale osale koondunud elanikkond kasvab pidevalt. 40% liustikest on kadunud ning puuvillast monokultuuri kasvatamiseks kasutatakse iganenud niisutussüsteeme, millele raisatakse märkimisväärne osa olemasolevast veest. Araali mere kuivamine ning kastmiseks jõgede massilisest ümbersuunamisest põhjustatud kõrbestumine mõjutab sadade tuhandete inimeste elu. Vanade nõukogudeaegsete rajatiste radioaktiivsed ja keemilised jäätmed Fergana orus on jäetud jõgede ja elanikkonna lähedusse. Kaspia meres on tööstusjäätmete merreuputamine ning avamerel gaasi ja nafta ammutamine, mille puhul ei ole kinni peetud keskkonnanormidest, põhjustanud ürgse looduse ja kalavarude hävingut.

    Euroopa Liit peaks enda peale võtma vahendaja või nõustaja rolli. Euroopa Liidu tugevad küljed on neutraalsus (kuna tegemist ei ole naaberriikidega), ELi enda integratsioonialased kogemused ning tehniline pädevus. Samuti on võimalik õppida oma piirkondlike programmide rakendamisest (BOMCA – piirihaldusprogramm, CADAP – uimastitevastase tegevuse programm, ELi veealgatus, õigusriigi algatus jne).

    Lisaks koostööle nende liikmesriikidega, mis on seotud Kesk-Aasiaga (tuleb rõhutada, et palju tõhusamalt ja märkimisväärsemalt kui mujal maailmas), ning teiste peamiste doonorriikidega peaks Euroopa Liit samuti tugevdama oma koostööd piirkonna selliste suurte naabritega nagu Venemaa, Hiina, India ja Pakistan.

    Me teeme samuti ettepaneku luua piirkondlik parlamentidevaheline foorum, kus Euroopa Liit saab Euroopa Parlamendi kaudu teha ettepanekuid viie riigi parlamentidele. Seega saaksid Euroopa Parlamendi liikmed jagada kogemusi oma kolleegidega üheskoos ning veelgi enam ergutada nende omavaheliste kontaktide arendamist, mis on praegu peaaegu olematud.

    • [1]  Arengu ja koostöö vahendiga eraldati 321 miljonit eurot strateegia rakendamiseks ajavahemikus 2011–2013, st 20 miljonit eurot aastas iga riigi kohta.

    ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (23.9.2011)

    väliskomisjonile

    ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta
    (2011/2008(INI))

    Arvamuse koostaja: Norbert Neuser

    ETTEPANEKUD

    Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    1.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi Kesk-Aasiat käsitlev strateegia määratleb seitse prioriteeti, kuid näeb ette ainult väheste vahendite kasutamist; märgib sellega seoses, et ELi abifondid on liiga piiratud, et võimaldada ELil mõjutada kõiki poliitikavaldkondi; soovitab tungivalt ELil välja töötada ühine visioon ning oma prioriteete paremini määratleda ja väljendada; märgib, et arengukoostöö Kesk-Aasia riikidega kannab vilja vaid siis, kui need riigid järgivad rahvusvahelisi demokraatia, juhtimise, õigusriigi ja inimõiguste norme; märgib lisaks, et ELi arengukoostööd ei tohi asetada majandus-, energeetika- ja julgeolekuhuvidest allapoole;

    2.  palub, et komisjon integreeriks nähtavalt või vähemalt viiks vastavusse oma normatiivse, tehnilise ja huvipõhise kava Kesk-Aasia riikide osas; tuletab ka meelde kohustust liikuda arengupoliitika ühtsuse suunas, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208;

    3.  märgib, et energiapoliitika valdkonnas on ELil Türkmenistaniga vastastikuse mõistmise memorandum, milles on sätestatud gaasi ostmine; märgib siiski, et Türkmenistan ei ole veel kaevandustööstuse läbipaistvuse suurendamise algatuse (EITI) liige; rõhutab veel kord, et loodusvaradest saadavad tulud tuleb muuta läbipaistvamaks; seega soovitab ELil toetada oma energiapoliitika dialoogi kaudu Türkmenistani EITI liikmelisust, et siduda hea valitsemistava põhimõtted ELi energiakavaga;

    4.  rõhutab, et on oluline tugevdada piirkondlikku koostööd, eriti terrorismi ja ekstremismi-, inimkaubandusevastases võitluses ja veemajanduse valdkonnas; on arvamusel, et Kesk-Aasia riikide kehvad saavutused juhtimisalal ja piirkondlikus koostöös on oluline põhjus, miks neis riikides valitseb ebasoodne olukord ka poliitika-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas ning miks on arengukoostöös vähe saavutusi; seetõttu kutsub komisjoni üles andma Kesk-Aasia riikidele tehnilist abil, jagama oskusteavet ja tegutsema vahendajana nendevahelise dialoogi hõlbustamiseks, et muuta oma juhtimistasandeid paremaks ja tõhustada piirkondlikku koostööd; palub komisjonil seda protsessi pidevalt jälgida;

    5.  väljendab kahtlust seoses eelarvetoetuse kasutamisega Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis, eriti arvestades sealset laialdast korruptsiooni; kutsub komisjoni üles esitama aruannet eelmainitud riikide eelarvetoetuse kasutamise kohta;

    6.  palub komisjonil kasutada Kesk-Aasia riikide puhul diferentseeritud lähenemisviisi arengukoostööle, kuna poliitika-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas on erinevad olukorrad ning koostööst ELiga ollakse huvitatud erinevatel tasemetel;

    7.  juhib tähelepanu asjaolule, et strateegia rakendamist saab edendada ühelt poolt ELi sisese koordineerimise tugevdamisega ja teiselt poolt muude rahvusvaheliste toetajate ning piirkondlike sidusrühmade suurema kaasamisega;

    8.  soovitab muuta piirkondlikku lähenemisviisi sujuvamaks suhete kaudu Hiina ja Venemaaga, kes on selle piirkonna suurimad majanduslikud jõud; on arvamusel, et fossiilsete kütuste kasutamise küsimus peaks olema seotud ELi tegevuskavaga Kaukaasia ja Musta mere piirkonnas ning Türgis;

    9.  soovitab, et haridusalgatus hõlmaks Kesk-Aasia riikide arenguvajadusi laiemalt ja aitaks neil välja arendada adekvaatse infrastruktuuri kaasaegse haridussüsteemi jaoks;

    10. kutsub komisjoni üles järgima rangelt erinevusi nende programmide ja tegevuste, mis on kõlblikud saama toetust arengukoostöö rahastamisvahendist, ning nende programmide vahel, mida rahastatakse muudest rahastamisvahenditest, nagu stabiliseerimisvahend või Euroopa demokraatia ja inimõiguste kaitse algatus, eriti mis puudutab piirihaldust ning võitlust organiseeritud kuritegevusega ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kaitse paremat kohaldamist;

    11. kordab, et ELi üldise arengupoliitika kontekstis ja püüdlustes saavutada aastatuhande arengueesmärke on oluline mitte jätta tähelepanuta keskmise sissetulekuga riike nagu Kesk-Aasia riigid, kuna arengupoliitika jõupingutustes – eriti arvestades arenguabi kärpeid ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu – keskendutakse sageli vähimarenenud riikidele, jättes Kesk-Aasia piirkonna unarusse;

    12. rõhutab, et julgeolekusuunitlusega programme BOMCA (piirikontroll) ja CADAP (narkootikumidega kauplemise vastaseks võitluseks) ei rahastata stabiliseerimisvahenditest, vaid arengukoostöö rahastamisvahendist; juhib tähelepanu sellele, et kuna stabiliseerimisvahendid on suunatud lühiajalise kriisi korral paindlikuks reageerimiseks, siis oleks otstarbekas pikaajaliste regioonidevaheliste eesmärkide saavutamiseks viia eelmainitud programmid üle stabiliseerimisvahendite alla;

    13. palub komisjonil tugevdada piirkondlikke algatusi piirihalduse osas ja luua sünergiaid samasuguste programmidega Afganistanis;

    14. arvestades vee nappust selles piirkonnas, nõuab, et EL suurendaks abi veemajanduse valdkonnas ELi keskkonna- ja veelagatuse raames ning uuriks täiendavaid võimalusi päikese- ja tuuleenergia kasutamiseks, mis võiks aidata väikeses mastaabis maakogukondi ja oleks üks võimalus vähendada energianappust ülesjõge asetsevates riikides; peab kahetsusväärseks, et seni on ELi veehalduse projekt suuresti keskendunud veekvaliteedile, mis on oluline, aga Kesk-Aasia olukorda arvestades vähem asjakohane kui veevarude jagamine ja jaotus; märgib eriti, et ülesjõge asetsevate riikide Kõrgõzstani ja Tadžikistani hüdroelektrienergia ning veevarude projektid on suurendanud piirkondlikke lisapingeid Kesk-Aasia allavoolu asetsevate riikidega; juhib tähelepanu, et kuna ELil on rahvusvahelise veeõiguse valdkonnas suured teadmised, peaks EL edendama veehaldusalase jätkusuutliku koostöö loomist, mis põhineks rahvusvahelise õiguse lepingutel;

    15. juhib tähelepanu asjaolule, et energianappus (nt kütteks ja elektriks) halvendab vaeste elanike olukorda Kesk-Aasia riikides; soovitab tungivalt ELil kooskõlas oma kliimamuutustega seotud kohustustega suurendada abi säästva energiapoliitika väljatöötamiseks, sealhulgas energiatõhususe ning taastuvate energiaallikate kasutamise abil;

    16. peab kahetsusväärseks, et kõnealuses piirkonnas on suurenenud ELi kohaloleku tingimustes tegelikult saavutatud vaid mõningaid positiivseid muudatusi demokraatia, inimõiguste, hea valitsemistava ning õigusriigi vallas; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid aitama prioriteete kindlaks määrata ning muuta paremaks juhtimist ja tõhustada arengukoostööd; kutsub seega komisjoni ja Kesk-Aasia riike üles kõrvaldama kõiki mittevajalikke poliitilisi ja halduslikke tõkkeid, et need riigid saaksid tõhusalt osaleda arengukoostöös; samuti kutsub komisjoni üles tugevdama kultuuridevaheliste dialoogide programme ning inimestevahelisi kontakte, kuna strateegia seitsmendat prioriteeti ei ole täielikult rakendatud oluliste kohtumiste või projektide kaudu, mille kulud võiksid hea haldamise korral olla väikesed;

    17. peab kahetsusväärseks, et strateegias puudub Kesk-Aasia režiimide kohalik isevastutus; kutsub komisjoni ja Kesk-Aasia riike üles tugevdama kohalikke omavalitsusi, toetades nende suuremat kaasamist arengukoostöösse ning poliitiliste ja majandusalaste otsuste tegemisse.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    22.9.2011

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    21

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Thijs Berman, Michael Cashman, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Bill Newton Dunn, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Santiago Fisas Ayxela, Martin Kastler, Cristian Dan Preda, Judith Sargentini

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    María Irigoyen Pérez, Wolfgang Kreissl-Dörfler

    RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.9.2011)

    väliskomisjonile

    ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta
    (2011/2008(INI))

    Raportöör: Niccolò Rinaldi

    ETTEPANEKUD

    Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    1.   mõistab, et ELi ja Kesk-Aasia kaubandussuhted on piiratud, kuid rõhutab ELi ja Kesk-Aasia suhete tugevdamise tähtsust ning ootab, et EL ja Kesk-Aasia riigid kasutaksid partnerluse pakutavaid võimalusi täielikult ära;

    2.   toetab OECD 2011. aasta jaanuari Kesk-Aasia konkurentsivõimalusi käsitleva dokumendi järeldusi ning on eriti mures inimõiguste ja tööõiguste olukorra pärast, kodanikuühiskonna puuduliku toetamise pärast Kesk-Aasia riikides, haridussüsteemi, VKEde ja maaomandi reformide pärast ning piirkonna investeerimispoliitika pärast, mis peaks käsitlema kõiki majandusharusid, kuid on praegu keskendunud energeetika- ja kaevandussektorile;

    3.   väljendab heameelt selle üle, et ELi kaubavahetus Kesk-Aasiaga (eelkõige ELi eksport) on alates 2000. aastast märgatavalt kasvanud (+156%), kui võrrelda seda Venemaa ja kõnealuse piirkonna kaubavahetusega (+82%), kuid hoiatab liigse rahulolu eest, sest Hiina kaubavahetus Kesk-Aasiaga on sama ajavahemiku jooksul kasvanud 750%;

    4.   rõhutab vajadust jätkuvalt demokratiseerida ja ajakohastada poliitilist süsteemi, innustades kõiki riike pühenduma üleminekule ja reformile; nõuab inimõiguste ja majanduse mitmekesistamise arendamist ja kahepoolset koostööd selles vallas, jätkusuutliku energeetikasektori arendamist ja transpordiühenduste parandamist Kaspia ressursside Euroopa turuga ühendamiseks;

    5.   nõuab tungivalt, et jätkataks pingutusi tasuta ja kõigile kättesaadava riikliku haridussektori, sealhulgas ettevõtlusalase hariduse ajakohastamiseks stabiilsetel inim- ja tööõigustel põhineva kodanikuühiskonna ülesehitamise toetamise laiemas kontekstis kõigis piirkonna riikides; leiab, et komisjon peaks tegema Kesk-Aasia riikidega tihedamat koostööd haridusreformide kavandamisel ja rakendamisel; ergutab ELi pakkuma Kesk-Aasiast pärit üliõpilastele õppetoetuseid ja stipendiume Euroopa ülikoolides õppimiseks; rõhutab, et äärmiselt oluline on toetada protsesse, mis tagavad naiste osalemise tööturul ja nende juurdepääsu tööturule;

    6.   on seisukohal, et VKEde toetamine on üks asjaomaste riikide arengu jaoks vajalikke elemente, ja et EL peaks omistama sellele suuremat tähtsust Euroopa Investeerimispanga Kesk-Aasia volituste kohase VKEdele suunatud abi raames ning lõdvendama viisanõudeid, mis kehtivad Kesk-Aasiast pärit reisijatele, kelle eesmärkideks on ettevõtlus ja kõrgharidus, edendades samas tööturu-, keskkonna- ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse standardeid; peab vajalikuks Euroopa tööstuse diskrimineerimise tava vältimist ka riigihangete olulistes valdkondades, täieliku koostöö edendamist kohalike VKEdega, mis toob kasu piirkonna arengule ja majanduslikule mitmekesisusele;

    7.   kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust tagama, et viies Kesk-Aasia riigis viibivates ELi delegatsioonides osaleksid aktiivselt majandus- ja kaubandusspetsialistid;

    8.   palub komisjonil anda Kesk-Aasia riikidele kvalifitseeritud tehnilist abi ja nõu, et suurendada nende majanduslikku ja haldussuutlikkust ja tugevdada sel viisil piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, luua kindlam majanduslik struktuur ja integreerida need riigid paremini ülemaailmsesse kaubandussüsteemi;

    9.   on teadlik faktist, et Kesk-Aasia riigid on piirkondlikult vähe integreeritud; kutsub komisjoni üles koostama kõigi viie Kesk-Aasia riigi jaoks eraldi diferentseeritud kaubandusstrateegiad vastavalt nende erivajadustele ning soodustama piirkonnasisest integratsiooni;

    10. usub, et struktuurireform, mille eesmärgiks on turumajandus, ja kindla õigusliku raamistiku väljatöötamine välisinvesteeringutele on eluliselt tähtsad piirkonna majanduslikule arengule ning hõlbustavad lisaks integratsiooni maailma majandusega ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni astumist; kutsub Kesk-Aasia riike üles järgima Kõrgõzstani Vabariigi eeskuju ja viima ellu kõik vajalikud reformid WTOga ühinemiseks;

    11. näeb kõigi Kesk-Aasia riikide liitumises Maailma Kaubandusorganisatsiooniga paljulubavat võimalust nende majanduse parandamiseks ja paremaks integreerimiseks ülemaailmse kaubandussüsteemiga, pidades seda ka ELiga kaubandus- ja investeerimissuhete tihendamise tingimuseks;

    12. nõuab, et komisjon ja nõukogu jääksid Venemaa, Kasahstani ja Valgevene vahelise tolliliidu suhtes kindlameelseks, tagades, et see täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ning käituks eelseisva Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumise vaimus;

    13. julgustab suunama Euroopast investeeringuid Kesk-Aasia majanduse mitmekesistamiseks ning nüüdisaegsete ja uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks eesmärgiga toota suure lisandväärtusega kaupu;

    14. tunneb heameelt nõukogu otsuse üle volitada komisjoni pidama läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise üle ning loodab, et see leping kajastab ELi ja Kasahstani vaheliste kaubandussuhete tähtsust, ja tugevdab mõistagi ka demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi alast koostööd;

    15. võtab teatavaks ELi Kesk-Aasia õigusriigi algatuse ning nõuab selle piisavaid järelmeetmeid, et liikuda algatusest tegeliku rakendusetapini;

    16. nõuab tungivalt, et EL edendaks oma dialoogis nende riikidega jõuliselt kesksete elementidena head valitsemistava, õigusriigi järgimist, inimõigusi, demokratiseerimist ja korruptsioonivastast võitlust;

    17. kutsub komisjoni ja nõukogu üles omistama suurt tähtsust korruptsioonivastasele võitlusele, kuna praegu saab ELi abist ja kaubandusest kõige rohkem kasu eliit (ja mitte elanikkond tervikuna);

    18. usub, et koostöö ja kaubavahetus tooraine, eriti haruldaste muldmetallide vallas peaks saama ELi ja Kesk-Aasia suhete prioriteetseks teemaks; rõhutab vajadust jätkata piirkonna riikidega partnerlust, mis põhineb tooraine vahetamisel Euroopa tehnoloogia ja oskusteabe vastu;

    19. nõuab, et iga tulevikus piirkonda tehtava investeeringu alusnorm oleks keskkonnasäästlikkus;

    20. rõhutab veel kord Kesk-Aasia energiaressurssidele parema juurdepääsu majanduslikku ja poliitilist tähtsust; toonitab sellega seoses Nabucco torujuhtme erilist osa Euroopa Liidu energiatarnete mitmekesistamises;

    21. rõhutab Kesk-Aasia geostrateegilist tähtsust ELi jaoks, sest piirkond on sillaks Hiinasse, Afganistani ja Lähis-Idasse, samuti oluliseks ELi suunduva energiaimpordi lähtekohaks;

    22. on arvamusel, et ELi Kesk-Aasiat käsitlevas strateegias tuleks võtta õppust Euroopa naabruspoliitika reformimisest, pidades silmas diferentseerimist, inimestevahelisi kontakte ja suurema tähelepanu pööramist demokraatiale ja inimõigustele, ning võtta ühtlasi arvesse laiemat geopoliitilist konteksti, mis hõlmab Mongooliat ja Afganistani.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    22.9.2011

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    17

    4

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Franck Proust, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Keith Taylor, Pablo Zalba Bidegain

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Salvatore Iacolino, Silvana Koch-Mehrin, Marietje Schaake

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Malika Benarab-Attou, Esther Herranz García, Gabriel Mato Adrover

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    4.10.2011

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    53

    5

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Gabriele Albertini, Pino Arlacchi, Franziska Katharina Brantner, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Tarja Cronberg, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Kyriakos Mavronikolas, Willy Meyer, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Adrian Severin, Hannes Swoboda, Inese Vaidere, Sir Graham Watson, Boris Zala

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Laima Liucija Andrikienė, Véronique De Keyser, Liisa Jaakonsaari, Elisabeth Jeggle, Agnès Le Brun, Norbert Neuser, György Schöpflin, László Tőkés, Traian Ungureanu, Luis Yáñez-Barnuevo García, Janusz Władysław Zemke

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

    Paul Murphy