RAPORT Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi töös

27.10.2011 - (2011/2151(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Mikael Gustafsson

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös

(2011/2151(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud ÜRO neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusplatvormi ning nendest tulenevaid dokumente,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, milles rõhutatakse selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 2, 3, 4, 5, 21 ja 23,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)[1] ,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu eesistujariigi Rootsi poolt 2009. aastal koostatud üksikasjalikku aruannet „Peking +15: tegevusplatvorm ja Euroopa Liit“, milles tuuakse välja takistused, mis ei võimalda praegu täielikku soolist võrdõiguslikkust saavutada,

–   võttes arvesse nõukogu 2.–3. juuni 2005. aasta kohtumise järeldusi, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama institutsioonilisi mehhanisme soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja looma raamistikku Pekingi tegevusprogrammi rakendamise hindamiseks, et edusamme oleks võimalik järjepidevamalt ja süstemaatilisemalt jälgida,

–   võttes arvesse oma 15. juuni 1995. aasta resolutsiooni ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi kohta: „Võrdsus, areng ja rahu”[2], 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi järelmeetmete kohta: tegevusplatvorm (Peking +10)[3] ja 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta[4],

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis[5],

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames[6],

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames[7],

–   võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes[8],

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu teedrajavat tööd soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise osas ja eeskätt ministrite komitee 119. istungi järgset deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse elluviimise kohta[9],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7‑0351/2011),

A. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab enamat kui lihtsalt võrdsuse edendamist konkreetsete meetmete rakendamise teel, kaitsmaks naisi või mõnedel juhtudel alaesindatud sugupoolt; see tähendab pigem kõigi üldiste poliitikate ja meetmete mobiliseerimist konkreetse eesmärgi nimel – saavutada sooline võrdõiguslikkus;

B.  arvestades, et ÜRO on asutanud üksuse ÜRO Naised, mis on alates 2011. aasta 1. jaanuarist tugevdanud ÜRO süsteemi institutsioonilist korda soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning mille raamistikuks on Pekingi deklaratsioon ja tegevusplatvorm[10];

C. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte väitega, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

D. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõte, kuna selle kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

E.  arvestades, et Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud ja poliitilisele tööle aitab soolist perspektiivi lisada mõnedel juhtudel kõige paremini selleteemaliste muudatusettepanekute esitamine raporti projektidele, mis esitatakse vastutavale komisjonile soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute kujul – seda strateegiat on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon aktiivselt kasutanud alates 2009. aastast;

F.  arvestades, et niisugust korda on edukalt kasutatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks hiljutistes raportites muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta[11] ja Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta[12];

G. arvestades, et liikmesriigid osalevad kõigis peamistes soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevates rahvusvahelistes raamistikes ning ELi tasandil on olemas mitmed poliitilised dokumendid; arvestades, et tegelikku pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele tuleb siiski tugevdada, kuna edusammud olemasolevate poliitiliste dokumentide rakendamisel on tagasihoidlikud ning soolise võrdõiguslikkuse küsimustele eraldatud eelarvevahendid ebapiisavad;

H. arvestades, et komisjon on lisaks meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegiale (2010–2015) määranud kindlaks põhimeetmed iga peadirektoraadi jaoks – see näitab, et ELi lähenemisviis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele on muutumas terviklikumaks ja ühtsemaks[13];

I.   arvestades, et komisjon on Naiste harta[14] raames kohustunud oma ametiaja jooksul tugevdama soolist perspektiivi kõikides poliitikavaldkondades;

J.   arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peab töötama välja, analüüsima, hindama ja levitama metodoloogilisi vahendeid, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkuse integreerimist ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikavaldkondadesse ning selleks, et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites[15];

K. arvestades, et on vaja tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga täpsete metodoloogiliste vahendite levitamisel ja ka selleks, et paremini hinnata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise integreerimist Euroopa Parlamendi töösse;

L.  arvestades, et komisjon on seadnud eesmärgiks rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist poliitikakujundamise lahutamatu osana, sealhulgas soolise mõju hindamise abil, ning on koostanud selleks juhendi soolise mõju hindamise kohta[16];

M. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika täiendab, mitte ei asenda konkreetseid poliitikaid ja positiivseid meetmeid, olles osa kahetisest lähenemisest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele;

N. arvestades, et sooline diskrimineerimine kahjustab transseksuaale ning arvestades, et Euroopa Parlamendi, komisjoni ja mitmete liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse valdkonda käsitlev poliitika ja meetmed hõlmavad üha enam sooidentiteeti;

O. arvestades, et enamik parlamendikomisjone peab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist üldiselt oluliseks (näiteks õigusloometöös, ametlikes suhetes naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga või võrdõiguslikkuse tegevuskavade väljatöötamisel), samas kui väiksemat osa komisjonidest huvitab see harva või ei huvita kunagi;

1.  kohustub regulaarselt vastu võtma ja rakendama poliitikakava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks parlamendis, üldise eesmärgiga edendada meeste ja naiste võrdsust, kaasates kõikidesse poliitikatesse ja tegevustesse tõeliselt ja tõhusalt soolise perspektiivi, nii et hinnatakse meetmete erinevat mõju meestele ja naistele, koordineeritakse olemasolevaid algatusi ning näidatakse ära eesmärgid ja prioriteedid, samuti nende saavutamise viisid;

2.  kinnitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järgmise kolme aasta poliitikakava peamine eesmärk peaks olema saavutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järjekindlam ja tõhusam rakendamine Euroopa Parlamendis, tuginedes järgmistele prioriteetidele:

     a)  jätkuv pühendumus parlamendi juhatuse tasandil soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma tegevuse kaudu;

b)  kahetine lähenemisviis – sooküsimuste tähtsustamine Euroopa Parlamendi tegevuses ühelt poolt vastutava komisjoni tõhusa töö kaudu ja teiselt poolt sooperspektiivi lisamise kaudu teiste komisjonide ja delegatsioonide töösse;

c)  teadvustamine, et otsustamisprotsessides on vaja soolist tasakaalustatust, mille saavutamiseks tuleb suurendada naiste esindatust Euroopa Parlamendi juhtorganites, fraktsioonide juhatustes, komisjonide ja delegatsioonide juhatustes, delegatsioonide ja muude missioonide, näiteks valmisvaatlusmissioonide koosseisus, samuti on vaja suurendada meeste esindatust valdkondades, kus nad on alaesindatud;

d)  soolise analüüsi lisamine eelarvemenetluse kõikidesse etappidesse, tagamaks, et naiste ja meeste vajadusi ja prioriteete käsitletaks võrdselt ning et hinnataks ELi vahendite eraldamise mõju naistele ja meestele;

e)  tõhus ajakirjandus- ja teabepoliitika, mis võtab pidevalt arvesse soolist võrdõiguslikkust ning hoidub soostereotüüpidest;

f)   jätkuv regulaarsete aruannete esitamine täiskogu istungile edusammude kohta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös;

g)  keskendumine vajadusele tagada piisavad rahalised ja inimressursid, et parlamendi organitel oleks vajalikud vahendid, sealhulgas sooküsimuste analüüsi ja hindamise jaoks, samuti piisavad ekspertteadmised sooküsimustes (teadusuuringud ja dokumenteerimine, koolitatud personal, eksperdid) ning soospetsiifilised andmed ja statistika; kutsub sekretariaati üles korraldama regulaarset heade tavade vahetamist ja võrkkoostööd, samuti koolitusi Euroopa Parlamendi ametnikele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise teemal;

h)  parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku jätkuv arendamine – iga komisjon on määranud võrgustikku liikme, kes on vastutav soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest oma komisjoni töös;

i)   tähelepanu rahvusvahelistele standarditele vastavate täpsete definitsioonide ja terminoloogia kasutamise tähtsusele võrdõiguslikkuse süvalaiendamisalaste terminite kasutamisel;

j)   metodoloogiline ja analüütiline toetus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudilt;

3.  nõuab, et vastutav komisjon uuriks, kuidas oleks võimalik kõige paremini lisada kodukorda menetlus, millega naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon võtab vastu raportite muudatusettepanekuid, millega juhitakse tähelepanu poliitikavaldkonna mõju soolisele võrdõiguslikkusele, järgides vastutava komisjoni sätestatud tähtaegu ja korda;

4.  palub mitmeaastase finantsraamistiku ja struktuurifondide eest vastutavatel parlamendikomisjonidel hinnata kavandatavate kuluprioriteetide, tuluallikate ja valitsemisvahendite soolist mõju enne mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist, tagamaks, et 2013. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik oleks sootundlik ning et kõikide ELi rahastamisprogrammide põhieeskirjad sisaldaksid soolise võrdõiguslikkuse eesmärke ja selle saavutamiseks eraldataks erivahendeid;

5.  väljendab heameelt parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku ja parlamendikomisjonide üle, kes rakendasid oma töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning kutsub teisi komisjone üles tagama selle, et nad järgivad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiat ja rakendavad seda oma töös;

6.  rõhutab, et parlamendikomisjonid peavad omama asjakohaseid vahendeid, mis aitaks neil süvalaiendamist põhjalikult mõista – näiteks sugupoolte kaupa liigitatud näitajad, andmed ja statistika; samuti on vaja jaotada eelarvevahendeid soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvalt, julgustades parlamendikomisjone kasutama siseeksperte (asjakohase komisjoni sekretariaat, vastav osakond, raamatukogu jne) ja väliseksperte muudes kohalikes, piirkondlikes, riiklikes ja riigiülestes, avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes institutsioonides; väikestes, keskmise suurusega ja suurtes ettevõtetes ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga tegelevates ülikoolides;

7.  tunneb heameelt mitmete parlamendikomisjonide tehtud erialgatuste üle, sealhulgas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni koostatud algatusraport naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades ning kalanduskomisjoni korraldatud avalik kuulamine naiste rolli kohta kalanduspiirkondade säästvas arengus;

8.  järeldab parlamendi komisjonides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavatele esimeestele ja aseesimeestele jagatud küsitluse põhjal, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks tehtav töö on komisjoniti väga erinev ja vabatahtlik, ning mõnedes valdkondades on sooline perspektiiv terava tähelepanu all, samas kui teistes arvestatakse seda vähe või üldse mitte;

9.  kiidab heaks parlamentidevaheliste delegatsioonide ja valimisvaatlusmissioonide töö ning nende püüdlused tegeleda koostöös kolmandate riikide parlamentidega küsimustega, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega ja naiste mõjuvõimu suurendamisega, rakendades süstemaatilisemalt jälgimist, ja käsitleda selliseid küsimusi nagu naiste suguelundite moonutamine ja emade suremus, ning tehes naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga tihedamat koostööd ühiste koosolekute korraldamiseks ning teabe vahetamiseks nendes valdkondades;

10. palub, et komisjon pööraks soolise ebavõrdsuse probleemile kõikide poliitikate kavandamisel ja rakendamisel järjekindlamalt ja süstemaatilisemalt tähelepanu ning rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks tuleb parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikides poliitikavaldkondades;

11. kordab, et on vaja keskenduda meeste ja naiste vahelistele suhetele, mis tekitavad ja põlistavad soolist ebavõrdsust;

12. on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud parlamendi töö peaks hõlmama ka sooidentiteeti ning selle raames tuleks hinnata, kuidas poliitika ja meetmed mõjutavad transseksuaale; palub komisjonil võtta sooidentiteeti arvesse kõikides soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmetes ja poliitikas;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Nõukogule.

• [1]  Ülemkogu 7. märtsi 2011. aasta järelduste lisa.
• [2]  EÜT C 166, 3.7.1995, lk 92.
• [3]  ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247.
• [4]  ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 11.
• [5]  ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384.
• [6]  ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225.
• [7]  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18.
• [8]  ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 32.
• [9]  Ministrite komitee 119. istung Madridis, 12. mai 2009.
• [10]  ÜRO Peaassamblee 21. juuli 2011. aasta resolutsioon 64/289 süsteemiülese ühtsuse kohta
• [11]  P7_TA(2010)0164.
• [12]  P7_T7(2011)0256.
• [13]  Komisjoni personali töödokument “Tegevused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia (2010–2015) rakendamiseks” (SEK(2010)1079/2).
• [14]  Komisjoni teatis „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus”, Naiste harta (KOM(2010)0078).
• [15]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).
• [16]  http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=4376&langId=en.

SELETUSKIRI

Taust

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lõppeesmärk on muuta peavoolu institutsioone ja olemust nii, et need peegeldaksid paremini kogu ühiskonna, nii meeste kui ka naiste vajadusi, püüdlusi ja kogemusi. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine seab küsimuse alla institutsioonide soolise neutraalsuse, kuna institutsioonid võivad oma seisukohtade, töö korralduse ja tegevusega soolist ebavõrdsust taastoota ja suurendada.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mõiste jõudis rahvusvahelise poliitika peavoolu 1995. aasta septembris, kui see esines Pekingis toimunud ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi tegevusplatvormis; selles dokumendis määratleti antud terminit laialt ja kohustati ÜRO institutsioone lisama oma poliitikasse süstemaatiliselt soolist perspektiivi.

aastal defineeris ÜRO soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist järgmiselt:

„…protsess, milles hinnatakse mis tahes kavandatud tegevuse, sealhulgas seadusandluse, poliitika või programmide mõju naistele ja meestele, kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel. See on strateegia nii naiste kui ka meeste probleemide ja kogemuste kaasamiseks poliitika ja programmide koostamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse kõikides poliitika, majanduse ja ühiskonna sfäärides, nii et naised ja mehed saaksid võrdselt kasu ning ebavõrdsust ei põlistataks.“[1]

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Lissaboni lepingus

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on kindlalt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8:

„Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.“

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on kirjas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2:

„Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus."

Termin „soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine“ võeti esmakordselt kasutusele Euroopa Ühenduses 1991. aastal, kui see lisati suhteliselt väikese, kuid innovaatilise elemendina komisjoni kolmandasse võrdsete võimaluste tegevusprogrammi (1991–1996) [2]. Sel perioodil tegi komisjon spetsiifilisi sektoripõhiseid algatusi naiste nimel, osales aktiivselt Pekingi konverentsi ettevalmistamises ja kinnitas konverentsil ELi poolt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

aastate lõpuks lisandus püüdlustele saavutada ELis võrdsed võimalused uus aspekt – kohustuti süvalaiendama soolist võrdõiguslikkust kõikides poliitikavaldkondades.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendis vastutab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamise ja edasiarendamise eest kõikides poliitikavaldkondades naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM). Seda saavutatakse peamiselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise aspektist tehtud muudatusettepanekutega. Soolise perspektiivi lisamisel teevad esimese sammu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koordinaatorid, kui nad otsustavad, et teise komisjoni raporti projekt ei vaja küll arvamuse esitamist, kuid et seda saaks parandada mõne muudatusettepanekuga, mis lisaksid soolise perspektiivi. Muudatusettepanekute koostamine tehakse ülesandeks komisjoni liikmele. Seejärel pannakse muudatusettepanekud komisjonis hääletusele ja esitatakse siis vastutavale komisjonile, pidades kinni tähtajast raporti projektile muudatusettepanekute esitamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekutele kirjutavad alla naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees ja teised liikmed.

Teine viis, kuidas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon saab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist arendada, on ressursside jagamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise liikmete võrgustikule, kuhu iga komisjon on määranud liikme, kes on vastutav soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest oma komisjonis (vt liikmete täielikku loetelu lisas).

Hiljutine näide sootundlikust poliitikast ja õigusaktidest

Euroopa Liit on tunnistanud soolise aspekti olulisust mitmetes hiljutistes otsustes, sealhulgas inimkaubanduse direktiivis, milles sätestatakse miinimumeeskirjad inimkaubanduse valdkonna kriminaalkuritegude määratlemise ja karistuste kohta; direktiivi artiklis 1 märgitakse, et kuritegude parema ennetamise ja ohvrite kaitse huvides on kohaldatud soolist perspektiivi[3].

• [1]  ÜRO, 1997, majandus- ja sotsiaalnõukogu aruanne
• [2]  KOM(1990) 449
• [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK

LISA: LIIKMETE NIMEKIRI

Network of Chairs/Vice-chairs/Members responsible for Gender mainstreaming
AFCO	Ms Zita GURMAI - Vice Chair
AFET	Ms Ana GOMES - Member
AGRI	Mr Marc TARABELLA - Member
BUDG	Mr. Alexander ALVARO - Vice Chair
CONT	Mr Bart STAES - Vice Chair
CULT	Ms Mary HONEYBALL - Member
DEVE	Ms Corina CRETU - Vice Chair
DROI	Ms Marie-Christine VERGIAT - Member
ECON	Ms Arlene McCARTHY - Vice Chair
EMPL	Ms Pervenche BÈRES - Chair
ENVI	Ms Corinne LEPAGE - Vice Chair
INTA	Ms Cristiana MUSCARDINI- Vice Chair
IMCO	Ms Lara COMI - Vice Chair
ITRE	Ms Anni PODIMATA - Vice Chair
JURI	Ms Eva LICHTENBERGER - Substitute Member
LIBE	Mr Juan Fernando LÓPEZ AGUILAR - Chair
PECH	Ms Josefa ANDRES BAREA - Member
PETI	Ms Chrysoula PALIADELI - Vice Chair
REGI	Ms Elisabeth SCHROEDTER - Substitute Member
SEDE	Ms Norica NICOLAI - Vice Chair
TRAN	Ms Silvia-Adriana ŢICĂU - Vice Chair

CONFERENCE OF DELEGATION CHAIRS - REPRESENTATIVE MEMBERS FOR GENDER MAINSTREAMING
ACP	Mc AVAN, Linda (VC)
Afghanistan	Ms KIIL-NIELSEN
Albania, Bosnia-Herzegovina, Serbia, Montenegro and Kosovo
Andean Community	Ms BILBAO BARANDICA, Izaskun
Arab Peninsula	Ms CORAZZA BILDT, Anna Maria
Armenia, Azerbaijan and Georgia	Ms LUNACEK, Ulrike
Australia and New Zealand
Belarus
Canada	Ms JEGGLE, Elisabeth
Central America	Ms FIGUEIREDO, Ilda (VC)
Central Asia (Kazakhstan, Kyrgyzstan and Uzbekistan; Tajikistan, Turkmenistan and Mongolia)
Chile	Mr PAPANIKOLAOU, Georgios (VC)
China
Croatia
Eurolat	2009-2011: Ms FIGUEIREDO, Ilda (VC) 2011-2014: Ms WEBER, Renate
Euromed
Euronest Parliamentary Assembly
Former Yugoslav Rep of Macedonia
India	Ms KOLARSKA-BOBIŃSKA, Lena (VC)
Iran	Ms ERNST, Cornelia (2 VC)
Iraq	Ms COSTA, Silva (VC) Ms THEIN, Alexandra
Israel	Ms SEHNALOVA, Olga (VC)
Japan
Korean Peninsula	Ms ROSBACH, Anna (VC)
Maghreb and the Arab Maghreb Union	Ms BENARAB-ATTOU, Malika
Mashreq
Mercosur	Ms MATHIEU, Véronique (VC)
Mexico	Ms JIMÉNEZ BECERRIL BARRIO, Teresa
Moldova	Mr MAŠTÁLKA Jiří
NATO Parliamentary Assembly
Palestinian Legislative Council	Ms LUCAS, Caroline
Pan African Parliament
Russia
SINEEA (Switzerland, Iceland, Norway and the European Economic Area)
South Africa	Ms SARGENTINI, Judith (VC)
South Asia	Ms LAMBERT, Jean ( Chair)
Southeast Asia and ASEAN	Ms WEILER, Barbara
Turkey
Ukraine
United States	Ms TZAVELA, Niki

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	11.10.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Silvia Costa, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Lívia Járóka, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Antonyia Parvanova, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christa Klaß, Gesine Meissner, Antigoni Papadopoulou, Joanna Senyszyn, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Veronica Lope Fontagné, Janusz Wojciechowski