RAPORT Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekt nõukogu muudatustega – kõik jaod

14.10.2011 - (13110/2011 – C7‑0247/2011 – 2011/2020(BUD))

ning Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti kirjalikud muutmisettepanekud nr 1/2012 (KOM(2011)0372) ja 2/2012 (KOM(2011)0576)
1. osa: Resolutsiooni ettepanek
Eelarvekomisjon
Raportöörid: Francesca Balzani, José Manuel Fernandes


Menetlus : 2011/2020(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0354/2011

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti (kõik jaod) (13110/2011 – C7 0247/2011 – 2011/2020(BUD)) ning Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti kirjalike muutmisettepanekute nr 1/2012 (KOM(2011)0372) ja 2/2012 (KOM(2011)0576) kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–   võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[1],

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2],

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3],

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üldsuuniste kohta 2012. aasta eelarve koostamiseks[4],

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, I jagu – Euroopa Parlament[5],

–   võttes arvesse komisjoni 26. mail 2011. aastal esitatud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve projekti (KOM(2011)0300),

–   võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni volituse kohta 2012. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks[6],

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuli 2011. aasta seisukohta Euroopa Liidu eelarveprojekti kohta (13110/2011 – C7 0247/2011),

–    võttes arvesse komisjoni 17. juunil 2011. aastal ja 16. septembril 2011. aastal esitatud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 1/2012 ka nr 2/2012;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75b,

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0354/2011),

III JAGU

Üldkaalutlused

1. tuletab meelde, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava, töökohti loova ning kvaliteetse tööhõive tagava majanduse edendamine Euroopa 2020. aasta strateegia seitsme juhtalgatuse elluviimise abil on 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide ühiselt toetatav eesmärk; tuletab meelde, et kõnealuse strateegia rakendamine eeldab kuni 2020. aastani väga suuri tulevikku suunatud investeeringuid, mille hinnanguline maht on komisjoni teatise „ELi eelarve läbivaatamine”[7] kohaselt vähemalt 1 800 miljardit eurot; toonitab seetõttu, et vajalikke investeeringuid – nii ELi kui liikmesriikide tasandil – on vaja teha praegu ning neid ei tohi enam edasi lükata;

2. tuletab meelde, et arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitlev Euroopa 2020. aasta strateegia peab olema ELi 2012. aasta eelarve strateegia keskmes, et aidata Euroopal kriisist taastuda ja väljuda sellest tugevamana;

3. tunneb selle taustal sügavat muret asjaolu pärast, et praeguse kriisi tõttu on avaliku sektori investeeringud mõnes kõnealuses valdkonnas liikmesriikide eelarvetes tehtud kohandustest tulenevalt vähenenud; nõuab selle suundumuse muutmist ja usub kindlalt, et investeeringud tuleb tagada nii ELi kui ka riikide tasandil, kui EL tervikuna soovib ELi 2020. aasta strateegia ellu viia; on arvamusel, et ELi eelarve toimib liikmesriikide majanduse elavdamise poliitika olulise võimendusvahendina, algatades ja toetades riiklikke investeeringuid majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks, ning seda tuleks nimetatud otstarbel kasutada; toonitab, et see on täielikult kooskõlas Euroopa poolaasta dünaamikaga, kusjuures Euroopa poolaasta kui Euroopa majanduse edendatud juhtimise uue mehhanismi eesmärk on suurendada ELi ja riikide eelarvete vahelist kooskõla, koostoimet ja vastastikust täiendavust ühiselt kokkulepitud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel;

4. tuletab veel kord meelde, et ELi eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust tugevdada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust ELile tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ning seeläbi seadustatakse ka liikmesriikide tasandil;

5. kordab, et ELi eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ja see annab impulsi majanduskasvu ja tööhõive edendamisele, ning rõhutab, et eelarve olemuse ja piiratud suuruse tõttu ei tohiks seda ohjeldada ega piirata meelevaldsete kärbetega, vaid teatavates valdkondades on vaja assigneeringuid hoopis suurendada;

6. juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud varud ei jäta tegelikku liikumisruumi, eriti alamrubriigis 1a ja rubriigis 4, ja vähendavad ELi võimet reageerida poliitilistele muutustele ja ettenägematutele vajadustele oma prioriteetide juurde jäädes; juhib tähelepanu sellele, et ELi ees seisvate suurte ülesannete ulatus eeldaks vahendeid, mis ületavad tunduvalt mitmeaastase finantsraamistiku praegu kehtivaid ülemmäärasid; tuletab sellega seoses meelde, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud vahendite kasutuselevõtmine on muutunud vältimatuks paljude probleemide ja uute prioriteetide, nt araabia kevade tõttu ning vajaduse tõttu anda tugev tõuge ELi 2020. aasta strateegia rakendamisele, mis aitaks kooskõlastatud viisil võidelda praeguse majandus- ja sotsiaalkriisiga;

Nõukogu seisukoht

7. väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu kärpis komisjoni koostatud eelarveprojektis kulukohustusi 1,59 miljardi euro võrra (-1,08%) ja makseid 3,65 miljardi euro võrra (-2,75%), mis teeb kulukohustususte üldsummaks 146,25 miljardit eurot (st 2011. aasta eelarvega[8] võrreldes +2,91%) ja maksete üldsummaks 129,09 miljardit eurot (+2,02%); komisjoni koostatud eelarveprojektis (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1/2012) oli kulukohustusi ette nähtud suurendada 4,03% ja makseid 4,91%;

8. märgib, et nõukogu tegi ettepanekud kärbeteks mitmesajal eelarvereal ega teinud ühtegi suurendamise ettepanekut; toonitab, et selliseid läbivaid kärpeid on − küll mitte samas mahus − tehtud kõigis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides;

9. juhib tähelepanu sellele, et mõned neist kärbetest on nõukogu hiljutiste seisukohtadega vastuolus, näiteks kärped, mida nõukogu 2012. aasta eelarveprojektis tegi eelarveridadel, mis puudutavad äsjaloodud finantsjärelevalveasutusi, mille loomist on nõukogu ise nõudnud, kuid mille rahuldava toimimise jaoks vajalikke rahalisi vahendeid ei näi ta soovivat anda;

10. taunib asjaolu, et eespool nimetatut arvestades ja Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele vaatamata tegi nõukogu tegi eelarves horisontaalseid kärpeid, otsustades assigneeringute üldise taseme üle a priori, võtmata nõuetekohaselt arvesse täpset hinnangut tegelike vajaduste kohta, et saavutada ELi kokkulepitud eesmärgid ja pidada kinni poliitilistest kohustustest, ega Euroopa Parlamendi prioriteete, mis on esitatud ülalnimetatud 23. juuni 2011. aasta resolutsioonis volituse kohta kolmepoolseks kohtumiseks;

11. toonitab, et pelgalt varasemate täitmismäärade ja eelnenud aasta eelarve kasvumäärade arvestamine kärbitavate eelarveridade ja summade valikul on tagurlik ega võimalda mitmeaastase programmitööga seoses täitmise kiirendamist aastate jooksul nõuetekohaselt kajastada;

12. märgib, et nõukogu kavandatav maksete madal tase tekitaks maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahel veel suurema erinevuse, mis viib automaatselt selleni, et aasta lõpus on eelkõige alamrubriikides 1a ja 1b täitmata kulukohustusi veel rohkem; teatab sellega seoses hoiatavalt, et olles niivõrd lähedal käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõppemiseni, on täitmata kulukohustuste summa juba niigi äärmiselt suureks kuhjunud;

Euroopa Parlamendi ettepanek eelarve kohta

13. määrab kulukohustuste assigneeringute üldsummaks 147 766,52 miljonit eurot ja maksete assigneeringute üldsummaks 133 143,18 miljonit eurot;

14. tuletab meelde, et Euroopa Parlament on seadnud ELi 2020. aasta strateegiaga seotud poliitikavaldkonnad üheks 2012. aasta eelarve olulisemaks prioriteediks[9], sest need on ELi majanduse elavdamise strateegia üliolulised ja vajalikud osad; rõhutab, et teatavate eelarveridade assigneeringute kavandatud suurendamine on hea nii lühi- kui ka pikaajaliste ELi tulevikku kujundavate strateegiate seisukohalt;

15. on arvamusel, et komisjoni kavandatud maksete assigneeringute maht vastab vaid miinimumile, mida on mitmes avalduses märkinud ka komisjoni president Barroso ja volinik Lewandowski; ei ole kindel, et maksete assigneeringuid käsitleva nõukogu avalduse nr 1 kavandist, mille eesmärk on käsitleda võimalike täiendavate maksete vajadust, on selles osas abi, eriti arvestades 2011. aasta alguse kogemust, kui nõukogu näitas üles vastumeelsust pidada kinni 2011. aasta eelarve osas algatatud sarnasest avaldusest; otsustab seetõttu taastada enamuse maksete assigneeringuid eelarveprojekti tasemel, eriti kuna nõukogu tehtud maksete kärped puudutavad ELi 2020. aasta eesmärkidega hõlmatud valdkondi ja eelarveridasid, eriti rubriikides 1a ja 1b;

Alamrubriik 1a

16. tuletab meelde, et alamrubriik 1a on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) tähtsaim rubriik, sest sellest rahastatakse otse või kaudselt strateegia kõiki viit peamist eesmärgi ja seitset juhtalgatust;

17. väljendab seetõttu kahetsust, et komisjon ja nõukogu ei ole teinud üldist ettepanekut seitsme juhtalgatuse elluviimiseks hädavajalikke investeeringuid (lisaks algselt kavandatule) rohkem toetada, ning märgib, et kahjuks soovivad komisjon ja nõukogu ühiste finantsalaste pingutuste vajaliku suurendamise pigem 2013. aasta järgsesse mitmeaastasesse finantsraamistikku edasi lükata; on veendunud, et niisugune suhtumine seab peaeesmärkide saavutamise 2020. aastaks suurde ohtu; teeb seetõttu ettepaneku komisjoni koostatud eelarveprojektis teatavates võtmetähtsusega valdkondades, nagu konkurentsivõime ja ettevõtlus, teadustegevus ja innovatsioon ning haridus ja elukestev õpe, mõnesid assigneeringuid sihipäraselt suurendada;

18. tuletab meelde, et ITERi rahastamiseks peavad eelarvepädevad institutsioonid aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamises kokkuleppele jõudma; võtab teadmiseks komisjoni 20. aprilli 2011. aasta ettepaneku eraldada ITERile 2012. ja 2013. aastaks puuduvad 1,3 miljardit eurot, kuid kooskõlas nõukogu otsusega ITERile lisavahendite eraldamist eelarve lugemisel mitte käsitleda nõuab, et ITERi lisakulude üle peetavad läbirääkimised hoitaks 2012. aasta eelarvemenetlusest lahus; väljendab aga valmisolekut ITERi lisarahastamise küsimus 2011. aasta lõpuks lahendada, tagamaks, et otsuse tegematajätmine ei kahjustaks tuumasünteesiga tegelevaid olemasolevaid ELi struktuure;

19. kinnitab veel kord kindlat vastuseisu mis tahes ümberpaigutamistele seitsmendast raamprogrammist, nagu komisjon ITERi rahastamispaketi raames soovitab, kuna see ohustaks seitsmenda raamprogrammi edukat rakendamist ja vähendaks märkimisväärselt selle panust Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamisse ja juhtalgatuste elluviimisse; taastab seetõttu seitsmenda raamprogrammi assigneeringud finantsplaneeringu tasemel, lisades komisjoni kärbitud eelarveridadele 100 miljonit eurot; taastab ühtlasi suurema osa maksete assigneeringutest (492 miljonit eurot), mida seitsmenda raamprogrammi eelarveridadel kärpis nõukogu, sest nii välditakse ohtu, et võetud õiguslikud kohustused jäävad täitmata, mis võib tasumisele kuuluvate viiviste tõttu lisakulu tekitada;

20. otsustab mõnede seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate eelarveridade („Võimekus – VKEde huvides tehtavad teadusuuringud”, „Koostöö – Energeetika”, „Ideed”, „Inimesed”, „Energiaalane uurimistegevus”) kulukohustuste assigneeringuid veelgi suurendada; on seisukohal, et need eelarveread aitavad tagada majanduskasvu ja Euroopa 2020. aasta strateegia keskmes olevatesse olulistesse valdkondadesse investeeringute tegemist; on veendunud, et seitsmenda raamprogrammi praeguse rakendamise määraga tagatakse, et need täiendavad summad saab tulemuslikult asjaomaste programmide finantsplaneerimisse integreerida;

21. peale selle muudab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (arukas energeetika ning ettevõtlus ja uuendustegevus) kulukohustuste üldsumma Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste elluviimiseks algselt kavandatuga võrreldes suuremaks; loodab, et suurem summa aitab parandada VKEde juurdepääsu kõnealusele programmile ning töötada välja eriprogramme ja uuenduslikke finantsmehhanisme; tuletab sellega seoses meelde, et VKEdel on ELi majanduse elavdamisel keskne roll, ning toetab eriti konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (CIP-EIP), sest see on kriisist taastumiseks asendamatu vahend;

22. otsustab elukestva õppe programmi kulukohustuste assigneeringuid oluliselt suurendada, arvestades selle suurt Euroopa lisandväärtust ning olulist panust juhtalgatustesse „Noorte liikuvus” ja „Innovatiivne liit”; on veendunud, et nende assigneeringute suurendamine on täiesti teostatav, sest asjaomasele programmile ette nähtud täiendavaid rahalisi vahendeid, mille kohta Euroopa Parlament ettepaneku tegi ja mille eelarvepädevad institutsioonid 2011. aasta eelarves heaks kiitsid, on siiani edukalt kasutatud, tänu millele on programmis osalevate inimeste arv märgatavalt suurenenud; kordab, et on kindlalt pühendunud noorsoo- ja haridusvaldkonnaga seotud ELi programmide toetamisele, sest need võivad aidata noorte tööpuudust vähendada; teeb ühtlasi ettepaneku programmi „Erasmus Mundus” kulukohustuste assigneeringuid veelgi suurendada;

23. otsustab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelarvereal eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringud taastada ja kordab oma nõudmist asjaomase fondi kasutuselevõtmise menetlust kohapealse abi andmise kiirendamiseks veelgi parandada;

24. teeb sellega seoses teisele eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku võtta alamrubriigi 1a alla kuuluvast paindlikkusinstrumendist kasutusele 30,75 miljonit eurot;

Rubriik 1b

25. märgib, et nõukogu seisukohaga komisjoni ettepanekut kulukohustuste osas ei muudeta, ja toonitab, et nõukogu seisukoht on kulukohustuste assigneeringute osas mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud eraldistega igati kooskõlas, võttes arvesse 2012. aasta finantsraamistiku tehnilist kohandamist, nagu on sätestatud 17. juuni 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17;

26. tuletab meelde, kui olulised on regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide ja Euroopa piirkondade majanduse taastumise seisukohast; mõistab hukka, et 2012. aasta maksete vajadust käsitleva komisjoni prognoosiga võrreldes kärpis nõukogu makseid ligikaudu 1,3 miljardi euro võrra; märgib, et nõukogu jättis kärped tegemata ainult lähenemiseesmärgi ja tehnilise abi eelarveridadel; tuletab meelde, et nõukogu kärpis eelarveeraldisi, mis olid niigi kaugelt väiksemad kui liikmesriikide endi prognoosid (61 miljardit eurot 2012. aastal ehk ligikaudu 50% üle eelarveprojektis kavandatud mahu) ja mida üldiselt peetakse pelgalt miinimumiks, mida on vaja tulevaste maksenõuete täitmiseks ning programmitöö perioodi lõpus kiirema täitmise võimaldamiseks; on veendunud, et nõukogu sellist suhtumist on veelgi raskem aktsepteerida seetõttu, et Euroopa Komisjon on hiljuti teinud konkreetseid ettepanekuid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide maksete suurendamiseks riikides, mis on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu kõige enam kannatanud; nõuab regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamise hindamist koos konkreetsete ettepanekutega selle kohta, kuidas täitmata kulukohustuste summat vähendada;

27. taastab seetõttu nõukogu kärbitud maksete assigneeringud eelarveprojektis esitatud mahus;

Rubriik 2

28. üldiselt tühistab selles rubriigis nõukogu poolt tehtud kärped ja taastab assigneeringud 60 457, 76 miljoni euro suuruses summas, mis on 3,07% suurem kui 2011. aasta eelarves; on seisukohal, et komisjoni hinnangud eelarveliste vajaduste kohta on nõukogu ettepanekutest realistlikumad, eriti praegust suurt majanduslikku ebakindlust ja turgude ebastabiilsust arvestades;

29. juhib tähelepanu sellele, et 2011. aasta sügisel esitatava traditsioonilise põllumajandust käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuga viiakse praegune eelarvestus tegelike vajaduste täpsema hinnanguga paremini kooskõlla; juhib selle taustal tähelepanu 2012. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude lõplikule mahule (nõuetekohasuse kontroll, eeskirjade eiramine ja piimamaks), mis lõppkokkuvõttes määrab 2012. aasta eelarves vastuvõetavate uute assigneeringute mahu; peab praegust järelejäänud varu (352,24 miljonit eurot) ettenägematute asjaolude puudumisel kõnealuse rubriigi vajaduste täitmiseks piisavaks;

30. lükkab nn negatiivsete kulude rea (raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine) suurendamise tagasi, sest see tundub olevat rubriigi 2 assigneeringute üldmahu kunstlik vähendamine; on aga seisukohal, et liikmesriigid võivad suuta paremini hinnata riiklike järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülehinnatuna mõjuvat mõjusust ja usaldusväärsust põllumajanduse poliitikavaldkonnas;

31. toonitab, et puu- ja köögiviljasektori kriiside vältimise ja lahendamise mehhanismid on selgelt ebapiisavad ja seetõttu tuleb sellele probleemile enne uue ühise põllumajanduspoliitika kehtestamist kohe lahendus leida; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetse ettepaneku, millega tagada tootjate organisatsioonide rakendusfondide kriisifondi tehtava ELi osamaksu piisav suurenemine; nõuab, et seda lisasummat kasutataks E. coli bakteri puhangust tingitud kriisi tõttu kannatanud tootjate huvides erimeetmete võtmiseks ja tulevaste kriiside ärahoidmiseks;

32. näeb ette koolipiima programmi ulatuslikuma toetamise ja koolidele puuvilja jagamise programmi jätkuva toetamise;

33. säilitab eelarveeraldised, mis on mõeldud ELis enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, millega toetatakse ELis 18 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest; avaldab heameelt Euroopa Komisjoni hiljutiste pingutuse üle (vt KOM(2011) 634, 3.10.2011) poliitilise ja õigusliku lahenduse leidmiseks, et hoida ära ulatuslike kärbete tegemine programmi täitmisel 2012. ja 2013. aastal; kutsub nõukogu eelkõige paljudes liikmesriikides finants- ja majanduskriisi järel valitsevat rasket sotsiaalset olukorda arvestades tungivalt üles seda ettepanekut viivitusteta kinnitama;

34. näeb ette samaväärses mahus jätkuva toetuse programmile LIFE+, millega antakse selge prioriteet keskkonna- ja kliimameetmete projektidele; tuletab veel kord meelde, et keskkonnaprobleemid ja nende lahendused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on selle küsimusega tegelemine ELi tasandil iseenesestmõistetav; kutsub sellega seoses liikmesriike üles ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist oluliselt parandama;

35. toonitab, et ühine kalanduspoliitika on jätkuvalt tähtis poliitiline prioriteet ja poliitika eelseisvat reformimist silmas pidades säilitab selle assigneeringud eelarveprojektis kavandatud tasemel; on arvamusel, et integreeritud merenduspoliitikat ei tohiks rahastada muude kalandusmeetmete ega rubriigi 2 programmide arvel; peab kalavarude tõhusat majandamist kalavarude säilitamisel ja ülepüügi takistamisel võtmeküsimuseks; väljendab heameelt uutele rahvusvahelistele kalandusorganisatsioonidele antava lisatoetuse üle;

Alamrubriik 3a

36. tuletab meelde, et nõuab tungivalt, et praegustele rände- ja solidaarsusprobleemidele tuleb seadusliku rände juhtimise ja ebaseadusliku rände ärahoidmise ning sellega võitlemise osas asjakohane ja tasakaalustatud lahendus leida; rõhutab, et kuna ELi liikmesriigid peavad järgima ELi õigusakte, tuleb sisekaitse-eeskirjadest ja inimõigustest täielikult kinni pidades ning liikmesriikide vahelist solidaarsust tagades hädaolukordadega toimetulemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja abivahendeid eraldada; nõuab seetõttu, et eelarveprojektiga võrreldes suurendataks tasakaalustatult ühelt poolt nende suuremaid ülesandeid silmas pidades nii Frontexi kui ka Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja teiselt poolt Euroopa Pagulasfondi assigneeringuid; ühtlasi taastab eelarveprojekti tasemel nii Euroopa Tagasipöördumisfondi kui Välispiirifondi kulukohustuste assigneeringud; usub kindlalt, et arvestades eelkõige Vahemere piirkonnas toimuvaid sündmusi ja sellest tulenevaid probleeme ELi välispiiride turvalisusele ning rändevoogude juhtimisele, on nendele fondidele piisavate vahendite eraldamine vältimatu;

37. taunib suuri kärpeid, mida nõukogu tegi Frontexi, Välispiirifondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi assigneeringutes; usub kindlalt, et arvestades eelkõige Vahemere piirkonnas toimuvaid sündmusi ja sellest tulenevaid probleeme ELi välispiiride turvalisusele ning rändevoogude juhtimisele, on nende fondide tugevdamine vältimatu;

38. kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse osas kavatseb finantsplaneeringuga kooskõlas eelarveprojektis ette nähtud assigneeringuid taastades sellistes valdkondades, nagu Euroopa küberjulgeoleku strateegia ja kuritegelike organisatsioonide vara konfiskeerimine, järjest vajalikumat koostööd veelgi tihedamaks muuta;

39. on seisukohal, et programm „Daphne” on seni olnud alarahastatud, ja kavatseb sellele naistevastase vägivallaga võitlemisega seotud vajaduste katmiseks piisavate vahendite eraldamise tagada;

Alamrubriik 3b

40. kordab, et haridusteemalistele programmidele, algatustele ja asutustele eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleks suurendada, sest need aitavad ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatusi „Noorte liikuvus” ja „Innovaatiline liit” ellu viia; kavatseb suurendada eelkõige programmi „Aktiivsed noored” assigneeringuid;

41. mõistab, kui oluline on kaasata kodanikke kodanikuühiskonna ja poliitilise elu, sh Euroopa Liidu tulevikuväljavaadete kujundamisse, ning peab kodakondsusega seotud kulude vähendamist nõukogu poolt kahetsusväärseks;

42. ei nõustu kodanikukaitse rahastamisvahendi assigneeringuid rohkem kärpima, sest eelarveprojekti assigneeringud on niigi finantsplaneeringus kavandatust väiksemad; peale selle on kodanikukaitse ELi uus pädevus; sellega seoses taastab eelarveprojekti summad;

43. on seisukohal, et Euroopa avaliku ruumi kohta tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele aegsasti esitada hindamisaruanne ja tööprogramm, mida eelarvemenetluses arvesse võtta; otsustab osa teabevahetuse assigneeringutest reservi paigutada, kuni komisjon on valmis institutsioonidevahelist koostööd selles vallas parandama;

44. paigutab mitmed assigneeringud reservi, et nõuda hindamisaruandeid ja institutsioonidevahelise koostöö parandamiseks ametliku kohustuse võtmist;

45. väljendab heameelt assigneeringute üle rahvatervise programmile, mis täiendab ja annab lisandväärtust liikmesriikide tegevusele tervishoiu edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas; toetab komisjoni pingutusi jätkata tubakavaba elu edendavat Help-kampaaniat rahvatervise programmi raames;

Rubriik 4

46. kordab, et ELi 2012. aasta eelarves on rubriik 4 varasemast veelgi enam alarahastatud ja rubriigi varu on liiga väike, et nii ELi naabruses kui ka mujal maailmas järjest suuremaks muutuvaid poliitilisi probleeme lahendada;

47. pooldab kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2012 kavandatud naabrusinstrumendi assigneeringute suurendamist, sest see on kooskõlas parlamendi sooviga võtta Vahemere lõunapiirkonna riikides toimunud hiljutiste poliitiliste ja ühiskondlike sündmuste suhtes ELi poolt selge ja ühtne seisukoht ja anda lisandväärtust ELi sisepoliitika välismõõtmele ning makropiirkondlikele strateegiatele; kordab aga väga kindlalt, et seda finantsabi ei tohi mingil juhul anda praeguste prioriteetide arvelt;

48. on seisukohal, et lepitusmenetluse käigus teise eelarvepädeva institutsiooniga hõlpsamini kokkuleppele jõudmiseks on võimalik kokku leppida mitme eelarverea, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarveridade kulukohustuste assigneeringute vähendamises; viimase osas peab piisavaks 2011. aasta eelarves kokku lepitud assigneeringuid ja otsustab nõukogu seisukoha summasid vastavalt muuta;

49. on seisukohal, et Palestiinale ja UNRWA-le eraldatavaid vahendeid tuleb suurendada, sest see aitab paremini tagada pagulaste ohutust ja ülalpidamist ning jätkata jõupingutusi elujõulise Palestiina riigi kindlustamiseks; nõuab veel kord selget Palestiina-strateegiat, mille kohaselt peab kummalegi konflikti osapoolele antav Euroopa Liidu rahaline abi olema seotud ELi suurenenud poliitilise rolliga rahuprotsessis;

50. tuletab meelde, et 2012. aasta eelarves tuleks arvesse võtta Aasia ja Ladina-Ameerikaga tehtava koostööga seoses suurenevaid vajadusi;

51. peab kahetsusväärseks, et kõiki parlamendi erikomisjonide kindlaks tehtud vajadusi ja hoolikalt valitud prioriteete ei ole olnud võimalik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmäära piires rahastada, ning seetõttu peab seda miinimumiks, mida EL tõsiseltvõetava ülemaailmse partneri positsiooni kindlustamiseks vajab;

52. teeb sellega seoses teisele eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku võtta rubriigi 4 all paindlikkusinstrumendist kasutusele 208,67 miljonit eurot;

Rubriik 5

53. lükkab tagasi rubriigi 5 kulusid puudutava nõukogu üldise seisukoha, mille kohaselt tuleks kõikide institutsioonide eelarvetes teha kokku umbes 74 miljoni euro suurune kärbe, sh 33 miljoni euro suurune kärbe komisjoni eelarves;

54. rõhutab, et sellise piiramisega saavutataks ELi eelarves ja liikmesriikides küll lühiajaline kokkuhoid, kuid seataks ohtu ELi poliitika ja programmide rakendamine, mis lõpptulemusena on kahjulik kodanikele ja sellest tuleneb negatiivne mõju riikide eelarvetele; rõhutab ühtlasi, et komisjonile ja teistele institutsioonidele tuleks anda nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid, eelkõige pärast ELi toimimise lepingu jõustumist;

55. märgib, et kärbe saavutati seeläbi, et personali (rahastamata ametikohtade) puhul kasutati suuremat kindlamääralist vähendust, mis välistab eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määra parandamise (värbamistele avalduva otsese mõju tõttu); imestab sellega seoses, kuidas on võimalik, et nõukogu suudab komisjoni talituste võimalikku töötajate arvu täpsemini hinnata kui komisjoni talitused ise; lükkab tagasi ka nendes kuluartiklites tehtud kärped, mille puhul komisjon kavandas netosäästu juba eelarveprojektis (nt väljaannete talitus, uuringud ja konsultatsioonid, seadmed ja mööbel);

56. tunnustades suuri jõupingutusi, mida komisjon juba eelarveprojektis oma halduskulude nominaalsummade külmutamiseks tegi, otsustab taastada 3. jaos kõik rubriigi 5 kulud sellel tasemel;

57. paigutab aga teatavate halduskulude ridade assigneeringuid reservi, kuni komisjon võtab konkreetseid meetmeid, järelmeetmeid või esitab ettepanekud või täiendavat teavet;

Ametid

58. kinnitab üldiselt komisjoni hinnangut ametite eelarvevajaduste kohta ja lükkab tagasi põhimõtted, mille alusel nõukogu tegi kogu eelarves 2011. aastaga võrreldes meelevaldseid kärpeid;

59. on seisukohal, et kõik ametite eelarves eelarvemenetluse käigus tehtavad kärped peaksid olema tihedamalt seotud ametite töökava ja ülesannetega, v.a juhul, kui on võimalik kindlaks teha konkreetsed kokkuhoiuallikad; on sellega seoses seisukohal, et Frontexi − kelle pädevust just äsja muudeti − eelarves tehtud kärped on tüüpiline näide selle kohta, kuidas nõukogu jätab ametile eelarvevahendite eraldamisel täielikult arvesse võtmata ülesanded ja tegevused, mis ametile on õigusaktide ja kohustustega ette nähtud;

60. on üldiselt nõus, et ametite eelarveülejääki tuleks eelarveprojekti koostamisel arvestada ja see peaks olema esitatud selgelt ning läbipaistvalt; kordab samas, et üldreeglist tuleks teha erand osaliselt isemajandavate ametite eelarve ülejäägi suhtes, et kompenseerida nende tulude ebakindlus;

61. otsustab ühtlasi suurendada kolme uue finantsjärelevalveasutuse 2012. aasta eelarvet, sest see on praegust majandus- ja finantsolukorda ning asutuste ülesehitusprotsessi arvestades äärmiselt oluline;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

62. rõhutab, et katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, mida võeti vastu piiratud arvul, on muu hulgas 2011. aasta juulis esitatud komisjoni esmast hinnangut arvestades põhjalikult kaalutud ja hinnatud, et vältida kattumist olemasolevates ELi programmides juba sisalduvate meetmetega; tuletab meelde, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete eesmärk on kujundada poliitilisi prioriteete ning juurutada uusi algatusi, millest võivad kujuneda tulevased ELi meetmed ja programmid;

I, II, IV, V, VI, VII, VIII JA IX JAGU

Üldine raamistik

63. tuletab meelde ülalnimetatud 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis vastu võetud seisukohta, mille kohaselt peavad kõik institutsioonid koostama oma eelarve usaldusväärse ja tõhusa juhtimise põhimõtte alusel ja hoides kokku, kus võimalik, mis on kooskõlas volinik Lewandowski 3. veebruari 2011. aasta kirjaga, milles kõiki institutsioone kutsuti üles tegema kõik selleks, et kulude kasv jääks 2011. aastaga võrreldes alla 1%;

64. tunnustab kõiki institutsioone eelarvetes tehtud reaalsete kärbete eest; Lissaboni lepingu jõustumisest tulenenud uutele pädevustele, ametikohtadele, meetmetele ja tegevustele vaatamata on kõigi institutsioonide eelarve kasv tegelikult negatiivne;

65. märgib, et kõigi institutsioonide haldus- ja tegevuskulude eelarve moodustab ELi üldeelarvest 5,59% ja rubriigi 5 varu on 497,9 miljonit eurot;

66. kinnitab, et kokkuhoiumeetmed ei tohi ohtu seada töötasude ja pensionide maksmist, hoonete hooldust ega turvalisust, sest institutsioonide tööks tuleb tagada vajalik miinimum, ning et kärped on asjakohased, kuivõrd nendega ei karistata institutsioone, kes on maksimaalseid kärpeid teinud, ka peavad kärped olema seaduslikud ja 2012. aastal mõjusad;

I jagu – Euroopa Parlament

Üldine raamistik

67. juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve praegune heaks kiidetud kasv 2011. aastaga võrreldes on 1,44% (Horvaatiat käsitleva kirjaliku muutmisettepanekuta); arvestades, et Horvaatiat käsitlevat kirjalikku muutmisettepanekut arutatakse nõukoguga lepituskomitees, ootab, et Horvaatiaga seotud vajalikud kulud lisatakse; ootab sellest tulenevalt, et 2012. aasta eelarvet suurendatakse pärast lepituskomitee kohtumist kokkuvõttes 1,9% (Horvaatia kaasa arvatud), ja tõdeb, et 1,9% on 12 aasta väikseim kasv; kui mitte arvestada kulusid, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest ja 18 Euroopa Parlamendi liikme lisandumisest Lissaboni lepingust tulenevalt, on juurdekasv vaid 0,8%; tõdeb, et 0,8% on vähemalt 15 aasta madalaim kasvumäär; viimasel 15 aastal oli keskmine kasvumäär XX%; praegust XX%-list inflatsioonimäära arvestades on 2012. aasta eelarve tegelikult vähenenud; vaatamata Lissaboni lepingust tulenevatele uutele pädevustele, uutele ametikohtadele, meetmetele ja tegevusele on Euroopa Parlament teinud reaalseid kärpeid;

68. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve üldmaht on 1,7101 miljardit eurot (kaasa arvatud Lissaboni lepingu kohaselt lisanduvad 18 parlamendiliiget); seda on 14,5 miljonit eurot vähem kui eelarvestuse summa ja 25,1 miljonit eurot vähem kui enne juhatusega peetud lepituskohtumist esialgsetes eelarveettepanekutes sisaldunud summa;

69. juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve on konsolideerimise eelarve, milles Euroopa Parlament tegi maksimaalseid pingutusi kokkuhoiu saavutamiseks töö kvaliteeti ja kõrgetasemelist õigusloomet ohtu seadmata; käesolev 2012. aasta eelarve ja järgnev 2013. aasta eelarve annavad suuna järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule;

70. kordab, et kirjaliku ja suulise tõlke eelarveridadelt oodatav kokkuhoid ei tohi kahjustada mitmekeelsuse põhimõtet Euroopa Parlamendis ega institutsioonidevahelistes dialoogides; kokkuhoid saavutatakse selliselt, et see ei ohusta ühegi parlamendiliikme õigust kõnelda oma keeles täiskogul, komisjonides, koordinaatorite koosolekutel ja kolmepoolsetel kohtumistel; parlamendiliikmetel peaks säilima ka õigus kirjutada ning lugeda oma keeles;

71. on seisukohal, et ajal, mil paljudel eurooplastel on järjest suuremaid rahalisi raskusi ja mil võetakse pidevalt kokkuhoiumeetmeid, peaks parlament kõigi sõitude arvu vähendamisega kulude piiramisel eeskujuks olema; palub juhatusel luua tingimused, mis võimaldaksid kõigilt sõidukuludelt, sealhulgas komisjonide delegatsioonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide sõidukuludelt 5% kokku hoida, järgides täielikult parlamendiliikmete põhimäärust ja selle rakendusmeetmeid; nõuab, et 15% sõidukulude assigneeringutest paigutataks reservi, kuni Euroopa Parlamendi peasekretär esitab juhatusele ja eelarvekomisjonile aruande, mille tähtaeg on 31. märts; nõuab, et aruandes kaalutaks selliste meetmete teostatavust, millega tagatakse parlamendiliikmete sõidukulude ülim tõhusus eesmärgiga esitada soovitused võimaliku kokkuhoiu saavutamiseks eelarves, võttes arvesse kõiki ettepanekuid ja resolutsioone, mis Euroopa Parlament selles küsimuses juba vastu on võtnud; ootab sõidukulude assigneeringute vähendamist 2012. aastal kuni ametiaja lõpuni; teeb ettepaneku, et institutsioonidevaheliste külastustega seotud kokkuhoiu osas tuleb võtta delegatsioonide koosseisude määramisel arvesse pluralismi esmatähtsust proportsionaalsusega võrreldes;

72. juhib tähelepanu sellele, et 2012. aasta eelarve hõlmab kulusid, mis tulenevad Lissaboni lepingu jõustumise tõttu 18 uue parlamendiliikme lisandumisest (10,6 miljonit eurot);

73. on endiselt seisukohal, et kokkuhoiuvõimaluste selgitamine ja olemasolevate ressursside jätkuv ümberkorraldamine ja ümberpaigutamine kuulub eelkõige praeguse majanduskriisi ajal igal juhul parlamendi eelarvepoliitika oluliste põhimõtete hulka; on seetõttu seisukohal, et kokkuhoid 2012. aasta eelarves tuleks saavutada laiemas, pikaajalist mõju omavate struktuursete muutuste kontekstis; kärbete tõttu, millega parlament nõustus, tuleb teha struktuurseid muutusi, mis ei sea parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ohtu; eesmärk on keskenduda Euroopa Parlamendi põhitegevusele; kokkuhoid suuliselt ja kirjalikult tõlkelt ei sea mitmekeelsuse põhimõtet ohtu, seda on aga tänu innovatsioonile, struktuuride ümberkorraldamisele ja uutele töömeetoditele võimalik saavutada;

74. tunneb heameelt selle üle, et eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel toimub vastastikusele usaldusele ja austusele tuginev hea koostöö; on seisukohal, et 22. septembril 2011. aastal toimunud lepituskohtumisel ja eelarvestuse raames sõlmitud kokkulepet (479 poolthäälega 6. aprillil 2011. aastal täiskogul vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon) ei tohiks kahtluse alla seada ja ühtki selle kokkuleppe punkti ei tohiks ilma uute asjaolude ilmnemiseta uuesti arutama hakata;

75. märgib, et üldkulude hüvitis on külmutatud 2011. aasta tasemel; kutsub juhatust üles mitte indekseerima parlamendiliikmete hüvitisi vastavalt inflatsioonimäärale;

76. kordab, et parlamendi eelarverääkimiste ajal tehti arvukalt ettepanekuid reservide moodustamise kohta; nõuab eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel toimunud lepituskohtumisel saavutatud kompromissile vaatamata nende reservide aluseks olevatele parlamendi eelarvet puudutavatele küsimustele vastuseid ja nende läbipaistvat esitamist, andes selget teavet suulise ja kirjaliku tõlke vajaduse, toitlustus-, puhastus-, hooldus- ja reisiteenuste ja seadmete, muude sisseostetavate teenuste kohta ning nende teenuste hinnakujunduse või nende suhtes kohaldatavate toetuste kohta;

Inimressursid

77. kiidab heaks järgmised ametikohtade loetelus tehtavad muudatused:

– meditsiiniteenistuses kahe ajutise AST3 ametikoha muutmine kaheks alaliseks AST1 ametikohaks;

– 30 AD5 ametikoha muutmine parlamendisiseste AD7 konkursside tulemuste tõttu AD7 ametikohtadeks;

– 15 AST ametikoha (viie AST3, viie AST5 ja viie AST7 ametikoha) muutmine AD5 ametikohaks;

78. otsustab kirjalikus muutmisettepanekus esitatud soovituse kohaselt kiita heaks turvateenistuse koosseisuliseks muutmine ja luua selleks ametikohtade loetelus 29 uut ametikohta (26 AST1 ja kolm AD5 ametikohta);

79. kiidab heaks järgmised kirjalikus muutmisettepanekus sisaldunud meetmed, mida kompenseerivad muud kärped:

– uue turvapoliitika jaoks ette nähtud assigneeringute vabastamine reservist;

– haldustegevuse tagajärjel tekkiva süsinikuheite hüvitamine;

– lepinguliste teenistujate jaoks ette nähtud assigneeringute suurendamine, et toetada

parlamendi kinnisvarapoliitika elluviimist;

– EPAle antava iga-aastase toetuse suurendamine;

Kinnisvara-, teabevahetus- ja teavituspoliitika

80. on seisukohal, et parlamendi kinnisvarapoliitika vajab põhjalikku analüüsi ja administratsioon peaks kinnisvarapoliitikat ka edaspidi kujundama eelarvekomisjoniga koostöös; soovib sellest tulenevalt, et teda hoitaks pidevalt kursis uute arengutega, mis puudutavad eelarvele suurt finantsmõju avaldavaid kinnisvaraprojekte, nt KADi hoone, Euroopa Ajaloo Maja ja ehitus/ostuprojektid parlamendi töökohtades; palub, et talle antaks teada kõigist loodavatest uutest ametikohtadest, mis on seotud infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi kolmeaastase kavaga, enne kui administratsioon need ettepanekud heaks kiidab; palub administratsioonil sõlmida komisjoni ja kõigi teiste institutsioonidega, kes võivad soovida kasutada Euroopa Ajaloo Maja, teenuseleping jooksvate kulude jagamiseks; kutsub ELi institutsioone üles kooskõlastama paremini külastajatele suunatud programme, et kasutada paremini ära sünergiat, suurendada külastajate rahulolu ja jagada kulusid; palub administratsioonil institutsioonidevaheliste projektide haldust parandada;

81. on seisukohal, et Euroopa Ajaloo Maja projekt eeldab teistelt institutsioonidelt aktiivset koostööd ja rahalist panust; tunneb heameelt selle üle, et oma 28. septembri 2011. aasta kirjas andis Euroopa Komisjoni president lubaduse anda projekti märkimisväärne panus ja tagada toetus Euroopa Ajaloo Maja tööle; tuletab meelde oma 6. aprilli resolutsiooni, milles nõuti Euroopa Ajaloo Maja pikaajalist majandamisstrateegiat hõlmavat äriplaani, ja märgib, et administratsioon on nõutud teabe esitanud; kordab, et projektiga seotud otsuseid tuleks avalikult ja tulemuslikult arutada ning need peaksid tagama otsustusprotsessi läbipaistvuse; nõuab, et talle antakse vastavalt finantsmääruse artikli 179 lõikele 3 ehitusprojekti kohta võimalikult kiiresti teavet; palub juhatusel tagada, et äriplaanis sisalduvast kulueelarvest peetaks rangelt kinni;

82. on seisukohal, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks ning organisatsiooni ajakohastamiseks ja tõhustamiseks tuleks Euroopa Parlamendi eelarvet võrrelda liikmesriikide representatiivse valimi eelarvetega ja USA Kongressi eelarvega;

Keskkonnaküsimused

83. tunneb heameelt konkreetsete stiimulite kasutuselevõtmise üle, millega püütakse edendada vähem saastavaid transpordivahendeid, nt Jobcardi süsteemi 50%-line hüvitamine Brüsselis; juhib tähelepanu sellele, et assigneeringute reservi paigutamine eri sõidukulude ridadel sõltub ka sellest, millised tulemused on juhatuse tellitud raportil, mille raames uuritakse võimalikke meetmeid võimalikult kulutõhusate sõitude tagamiseks ja antakse eelarvevahendite kokkuhoiuvõimaluste kohta soovitusi;

84. nõuab, et parlamendi eelarvevahendite kokkuhoidmiseks võetaks täiendavaid meetmeid energia-, vee- ja paberitarbimise vähendamiseks;

IV jagu − Euroopa Kohus

85. juhib tähelepanu sellele, et nõukogu tehtud kärped asetaksid kohtu olukorda, kus tal ei oleks võimalik kohtuasjadega seotud suureneva töökoormuse juures oma põhikohustusi nõuetekohaselt täita; on seetõttu otsustanud eelarveprojekti osaliselt taastada ja seda eelkõige liikmete, töötajate ja infotehnoloogiaga seotud assigneeringute osas;

V jagu − Euroopa Kontrollikoda

86. märgib, et kontrollikoda on teinud suuri pingutusi oma töötajaid tugiteenistustest auditeerimisvaldkonda ümber paigutades institutsiooni suurenevate vajaduste täitmiseks ning leidnud halduskulude osas märkimisväärseid kokkuhoiuvõimalusi; märgib, et 2010. aasta madala täitmismäära tõttu tegi nõukogu töötasude assigneeringutes kärpeid; eeldab, et 2011. aasta täitmismäär on kõrgem ning on seetõttu otsustanud eelarveprojekti assigneeringud osaliselt taastada;

VI jagu − Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

87. juhib tähelepanu sellele, et mõned nõukogu tehtud kärped seaksid ohtu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhitegevuse ja võime täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi töötajate ees; otsustab seetõttu taastada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete käsutusse antavad assigneeringud eelarveprojekti tasemel institutsiooni põhitegevuse teostamiseks, mis seisneb liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil arvamuse väljendamiseks võimaluse andmises, kusjuures ettevaatliku inflatsiooniprognoosi juures tähendab see tegelikult assigneeringute külmutamist; otsustab ühtlasi töötajate töötasudeks ja hüvitisteks ettenähtud assigneeringud osaliselt eelarveprojekti tasemel taastada, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel oleks võimalik täita kohustusi töötajate ees, ning taastada suulise tõlke assigneeringud osaliselt eelarveprojekti tasemel, et need vastaksid 2009. aasta täitmise tasemele, mis tähendaks suulise tõlke hindade tõusu arvestades tegelikult ikkagi assigneeringute vähenemist;

VII jagu − Regioonide Komitee

88. lükkab nõukogu kärped osaliselt tagasi; suurendab enamiku asjaomaste eelarveridade assigneeringuid, sest nõukogu kärpis assigneeringuid selliselt, et need jäid oluliselt alla 2010. ja 2011. aasta täitmise taset; otsustab seetõttu eelarveprojekti assigneeringud taastada, et institutsioonil oleks võimalik poliitilist tegevust 2011. aasta tasemel hoida;

VIII jagu − Euroopa Ombudsman

89. on seisukohal, et selle institutsiooni assigneeringuid on kahel viimasel aastal juba väga palju vähendatud; seetõttu taastab enamikul eelarveridadel eelarveprojekti assigneeringud;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

90. on nõukogust erineval seisukohal ning nõustub kahe uue alalise ametikoha (üks AD9 ja üks AD6 ametikoht) loomisega Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohtade loetelus uute ülesannete tõttu, mis institutsioonile on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 antud, sest Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on nende õiguste (kõik ELi institutsioonid ja organid on põhiõigustest tulenevalt kohustatud austama eraelu puutumatust ja tagama isikuandmete kaitse) järgimist kontrollida ja tagada; nõustub õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks Euroopa Andmekaitseinspektori direktorit edutama AD14 ametikohalt AD15 ametikohale, kuigi institutsioonis on kokku ainult 43 ametikohta;

91. on samal põhjusel otsustanud ka teiste eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemel taastada;

X jagu − Euroopa välisteenistus

92. märgib samas, et Euroopa välisteenistusele kui uuele organisatsioonile, mis täidab üliolulist Euroopa eesmärki, tuleb eraldada piisavad vahendid; see tähendab seda, et 2012. aasta töötasude assigneeringute puhul tuleb arvesse võtta 2011. aasta sügisel täitmata ametikohtade arvu; kutsub Euroopa välisteenistust üles kõrgete ametikohtade loomist edaspidi piirama; on seisukohal, et selleks võiks riikide lähetatud ekspertide ametikohad asendada järk-järgult liikmesriikide avalikele teenistujatele ette nähtud alaliste ametikohtadega; märgib, et riikide lähetatud eksperdid ei ole Euroopa välisteenistuse AD-tasandi töötajate 1/3 osa sisse arvestatud; tuletab aga meelde nõukogu otsust, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistuse struktuur ja ülesanded ja milles on sätestatud, et „kui Euroopa välisteenistusse artikli 7 alusel lähetatud riikliku eksperdi leping lõpeb, saab tema ametikohast juhul, kui riigi lähetatud eksperdi ülesanded vastavad AD tasandi töötaja ametiülesannetele, ajutise töötaja ametikoht, kui selline koht on ametikohtade loetelus”; rõhutab peale selle, et rahalisi vahendeid tuleb eraldada ka operatiivsete vajaduste katmiseks, mille eesmärk on varustada Euroopa välisteenistus uues hoones oma enda infotehnoloogiasüsteemidega;

93. võtab arvesse eelarvekomisjoni esimehele 30. septembril 2011. aastal saadetud Euroopa välisteenistuse kirjas antud selgitusi ELi ametnike osakaalu kohta ametikohtade loetelus kooskõlas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi võetud kohustustega;

94. on mures nõukogu seisukoha pärast vähendada Euroopa välisteenistuse 2012. aasta eelarve kasvumäär 2,25%-le; on otsustanud assigneeringute suurendamisse üldise finantsolukorra tõttu ettevaatlikult suhtuda ja kiidab Euroopa välisteenistuse taotlused heaks ainult osaliselt;

95. kiidab heaks taotletud muudatused Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelus, eelkõige delegatsioonide suurendamise eesmärgil; säilitab aga Euroopa välisteenistuse personali koosseisu suhtes valvsuse ja jälgib, kas täidetakse õigusaktidest tulenevat kohustust, mille kohaselt peavad ELi ametnikud moodustama Euroopa välisteenistuse AD-ametikohtadest vähemalt 60%; nõuab, et Euroopa välisteenistus annaks selle kohta korrapäraselt aru; märgib, et Euroopa välisteenistuste eelarve suurendamise vajadus tuleneb sellest, et varem nõukogu ja komisjoni poolt täidetud ülesanded jaotati ümber ja vajadusi, mis on seotud käivituskulude, uute kohustuste ning praegu nõukogu ja komisjoni poolt täidetavate ülesannetega, hinnati esialgu väiksemaks;

o

o o

96. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (13.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: María Muñiz De Urquiza

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab piisavate assigneeringute eraldamist, et EL saaks täita oma ülemaailmset vastutavat rolli rahu ja stabiilsuse edendamisel, vaesusega võitlemisel, majandusarengu toetamisel ning põhiväärtuste ja inimõiguste austamise tagamisel kogu maailmas; rõhutab samas olemasolevate vahendite tulemusliku kasutamise vajadust;

2.  kordab oma väidet, et ELi 2012. aasta eelarve rubriik 4 on alarahastatud ja rubriigi varu on liiga väike, et võimaldada järjest tõsisemate poliitiliste probleemide lahendamist nii ELi naabruses kui ka mujal maailmas; nõuab seetõttu vajalike rahaliste vahendite tagamiseks praegu läbivaadatavas institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud paindlikkusmehhanismide kasutamist;

3.  seoses hiljutiste, eriti Liibüas toimunud sündmustega rõhutab Vahemere lõunakaldal asuvate naaberriikide piisava toetamise otsustavat tähtsust, et aidata neid demokraatiale üleminekul ja demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel, ning vajadust kajastada neid arenguid eelarve lõpphääletusel; rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme toetamine ei tohiks toimuda liidu kohustuse arvelt anda samasugust toetust Euroopa naabruspoliitika / Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi idamõõtmele; kutsub kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles viivitamata rakendama 2009. aastal vastu võetud ELi vahendus- ja dialoogivõimekuse tugevdamise kontseptsiooni, eraldada selleks piisavad vahendid ning vaadata nimetatud kontseptsioon läbi muu hulgas Araabia maailmas toimunud hiljutiste sündmuste valguses;

4.  on seisukohal, et Palestiina rahuprotsessi toetuseks eraldatavate vahendite kavandatav kärpimine on vastuvõetamatu, sest see vähendaks pagulaste ohutust ja elatist ning elujõulise Palestiina riigi tagamiseks tehtavaid jõupingutusi; hoiatab, et sellised kärped võivad lõpuks viia ohtliku piirini, kust ei saa enam tagasi pöörduda; nõuab taas selget Palestiina-strateegiat, mis seoks Euroopa Liidu rahalise abi tema kasvanud poliitilise rolliga rahuprotsessis mõlema konfliktipoole suhtes;

5.  toetab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, sealhulgas valimiste vaatlusmissioonide, samuti arengukoostöö rahastamisvahendi, tööstus- ja teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega tehtava koostöö rahastamisvahendi ning stabiliseerimisvahendi jätkuvat rahastamist vähemalt 2011. aasta tasemel; pooldab vahendite eraldamist asjakohastele ÜRO organitele, kelle ülesandeks on naiste ja laste kaitsmine vägivalla ja relvakonfliktide eest;

6.  tuletab meelde, et stabiliseerimisvahend on ELi ainuke võimalus rahalise toetuse andmiseks kriisiolukorras või kriiside tekkimisel, mil teistest ELi allikatest ei saa õigeaegselt finantsabi anda; on seisukohal, et stabiliseerimisvahendi 2012. ja 2013. aasta eraldiste kavandatud kärpimine on ebaproportsionaalne ja vastuolus ELi poliitiliste prioriteetidega ning et selle juures jäetakse tähelepanuta ebakindel poliitiline õhkkond nii paljudes meie naaberpiirkondades kui ka kaugemal;

7.  tuletab meelde vajadust rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, tagades samas sidususe arengupoliitikaga ja täites nõuetekohaselt varasemad kohustused, nii et kasutamata eraldised, mis on ette nähtud vaesusega võitlemiseks teatavates piirkondades, eraldataks uuesti neile samade piirkondade riikidele, kus vaesuse probleem on endiselt terav ja kus on tõestatud, et suudetakse toetust vastu võtta;

8.  tuletab meelde oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani[1], 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga[2] ja 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni uue Afganistani-strateegia kohta[3] ning vajadust võtta nendes resolutsioonides vastu võetud sätete suhtes konkreetseid eelarvega seotud järelmeetmeid;

9.  toetab komisjoni eelarveprojektis kavandatud summasid kandidaatriikide abistamiseks nende ühinemiseks ELiga;

10. toonitab vajadust tagada Euroopa välisteenistusele vajalikud eelarvevahendid kõrge esindaja ja asepresidendi abistamiseks ELi välispoliitika elluviimisel ning ELi välistegevuse sidususe tagamisel; rõhutab eriti vajadust tugevdada poliitilist töötajaskonda ELi esindustes; on seetõttu seisukohal, et komisjoni eelarveprojekt X jao kohta tuleks taastada; nõuab siiski kindlalt, et kõrge esindaja ja asepresident täidaks täielikult Euroopa välisteenistuse loomise ajal parlamendile antud lubadused, et suurendada ELi välispoliitika demokraatlikku legitiimsust;

11. on mures selle pärast, et Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelus kavandatud muudatus võib ebaproportsionaalselt paisutada teenistuse juhtkonda, eriti tasandil AD 13 ja AD 14; palub seepärast kõrgel esindajal ja asepresidendil kehtestada eelarvepädevate institutsioonide seisukohalt läbipaistev personalipoliitika; rõhutab, et ilma sellekohase teabeta ei ole parlament valmis muudetud ametikohtade loetelu kinnitama; on seisukohal, et liikmesriigid saaksid aidata personali koosseisu rohkem tasakaalustada ja personalikulusid vähendada, kui nad saadaksid Euroopa välisteenistusse rohkem madalama palgaastmega diplomaate;

12. kordab, et eelarve läbipaistvuse ja parlamentaarse kontrolli huvides tuleks edaspidi iga ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon paigutada eraldi eelarvereale.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bastiaan Belder, Franziska Katharina Brantner, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Anna Ibrisagic, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Othmar Karas, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Andrey Kovatchev, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Francisco José Millán Mon, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Hannes Swoboda, Inese Vaidere, Kristian Vigenin, Sir Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Charalampos Angourakis, Véronique De Keyser, Tanja Fajon, Roberto Gualtieri, Jaromír Kohlíček, Agnès Le Brun, Barbara Lochbihler, Monica Luisa Macovei, Carmen Romero López, Marietje Schaake, Helmut Scholz, György Schöpflin, Indrek Tarand, Paweł Zalewski

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (22.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Charles Goerens

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et liidu eelarve rubriik 4 on juba pikka aega alarahastatud olnud, ja juhib tähelepanu asjaolule, et ilma uute rahastamisvõimalusteta ei saa liikmesriigid aastatuhande arengueesmärkidega seotud kohustusi täita;

2.  nõuab, et muu hulgas kliimamuutuse ja araabia kevadega seotud uute poliitiliste probleemide lahendamiseks kasutataks lisavahendeid, mitte arenguabiks ettenähtud vahendeid;

3.  rõhutab, et arenguabiks kasutatavate vahendite eesmärk peab olema vaesuse vähendamine; nõuab, et igasugust arenguriikidega tehtavat koostööd, mis ei vasta OECD arenguabi komitee kriteeriumidele, rahastataks muudest kui arengukoostöö jaoks ette nähtud vahenditest;

4.   nõuab, et loodaks ülemeremaadele ja -territooriumidele suunatud koostöövahend – mis oleks lahus Euroopa Arengufondist –, kuna nende Euroopa Liiduga assotsieerimise eesmärk Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 198 kohaselt ei ole mitte võidelda vaesuse vastu, vaid edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende territooriumide ja liidu kui terviku vahel;

5.  on kindlalt vastu nõukogu kavale vähendada arengukoostöö jaoks ette nähtud vahendite mahtu 70 miljoni euro võrra;

6.  toetab ettepanekut kehtestada ülemaailmsel tasandil finantstehingutele maks üldiste avalike hüvede, sh vaesuse kaotamise meetmete rahastamiseks; rõhutab, et uued rahastamisvahendid peaks olemasolevat arenguabi täiendama, mitte seda asendama;

7.  juhib tähelepanu sellele, et kõige kaugemal ollakse tervishoidu puudutavate aastatuhande eesmärkide saavutamisest, ja on seetõttu vastu nõukogu kavale tervishoiuga seotud eelarveridade mahtu vähendada;

8.  märgib, et ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja maalaaria vastu võitlemise fondi kaudu rahastatud meetmed on andnud paljulubavaid ja kiireid tulemusi, ja soovib taastada liidu eelarves selle fondi rahastamiseks ette nähtud vahendid eelmise aasta tasemel;

9.  peab kahetsusväärseks nõukogu kava eelarverea „Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)” mahtu 33% vähendada; nõuab eelarverea vahendite suurendamist, et UNRWA oleks edaspidigi võimeline oma arvukatele tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele palka maksma;

10. ei poolda nõukogu kava toiduga kindlustatuse tagamisele ja humanitaarabile ette nähtud eelarvevahendeid vähendada, sest kogu maailmas seistakse silmitsi äärmiselt tõsise toidu- ja humanitaarkriisiga;

11. nõuab, et halduskulude eelarveridade maht taastataks endisel tasemel, sest liit vajab neid vahendeid välispoliitiliste kohustuste täitmiseks ja mitmeaastaste programmide täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Michael Cashman, Corina Creţu, Véronique De Keyser, Charles Goerens, Catherine Grèze, András Gyürk, Filip Kaczmarek, Franziska Keller, Maurice Ponga, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Alf Svensson, Eleni Theocharous

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Santiago Fisas Ayxela, Martin Kastler, Cristian Dan Preda, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

María Irigoyen Pérez, Wolfgang Kreissl-Dörfler

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi volitused on Lissaboni lepingu alusel ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kasvanud; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon austaksid täiel määral Euroopa Parlamendi uusi õigusi, eriti läbipaistvuse ja teabevahetuse osas;

2.  rõhutab vajadust, et Euroopa Parlament kontrolliks ELi eelarvevahendite kasutamist, et täita komisjoni võetud kohustusi, mis on muu hulgas seotud makromajandusliku finantsabi, tööstusriikide rahastamisvahendi, kaubandusega seotud abi ja eelkõige kaubandusabiga;

3.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole jõudnud kokkuleppele komisjoni ettepaneku osas, mis käsitleb rahastamisvahendit koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ICI+), ning kinnitab taas Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukohta, mille järgi ICI rahastamisvahendit tuleb rahastada eraldi eelarverealt arengufondide vahendeid ümber paigutamata ning ICI meetmete rahastamiseks ei tohi kasutada määruse (EÜ) nr 1905/2006 alusel kasutamiseks kavandatavaid assigneeringuid; kordab vajadust makromajanduslikku finantsabi käsitleva raammääruse järele; rõhutab vajadust tagada täiendavad vahendid banaanisektori kaasnevate meetmete piisavaks rahastamiseks nii, et prioriteediks seatakse riigid, mis kannatavad kõige enam tariifsete soodustuste tõttu, mis kehtestati Kesk-Ameerika riikide, Colombia ja Peruuga sõlmitud vabakaubanduslepingutega mõni kuu pärast nn Genfi lepingu sõlmimist;

4.  toetab banaanitootmisega tegelevate riikide programmide rahastamist, seades rangelt prioriteediks kõige vaesemad vähim arenenud riigid;

5.  juhib tähelepanu sellele, et tagada tuleb väliste ärikeskuste (Pekingi keskus, neli Indias asuvat keskust ja ASEANi kaubanduskeskus Tais) nõuetekohane toimimine; toetab seetõttu kavandatavat ettevalmistavat tegevust kulutõhusa koordineerimisplatvormi loomiseks, mille eesmärk on aidata Euroopa ettevõtetel, eelkõige VKEdel, pääseda kiiresti kasvavate kolmandate riikide turgudele;

6.  rõhutab seda, kui oluline on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarne mõõde WTO parlamentaarse konverentsi näol; on otsustanud tagada sellega seoses vähim arenenud riikidele piisavad assigneeringud, mis hõlmavad muu hulgas AKV riikide kuue esindaja sõidu- ja elamiskulude katmist WTO organite kohtumiste raames;

7.  nõuab tungivalt piisavate assigneeringute tagamist selleks, et Euroopa Parlament saaks täita oma Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi ühise kaubanduspoliitikaga seoses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Kader Arif, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Harlem Désir, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, David Martin, Vital Moreira, Paul Murphy, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Catherine Bearder, George Sabin Cutaş, Mário David, Albert Deß, Salvatore Iacolino, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Marietje Schaake

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Roger Helmer, Werner Kuhn

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (31.8.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Olle Ludvigsson

SELETUSKIRI

ELi 2012. aasta eelarvet koostatakse olukorras, mida iseloomustavad majanduse habras taastumine, liikmesriikide rahanduse nõrkus, investeeringute madal tase peaaegu kõikjal Euroopas ja jätkuv ebastabiilsus euroalal. Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu järelduste kohaselt tuleks ELi eelarvet neis tingimustes kasutada tõhusa vahendina finants- ja fiskaalstabiilsuse taastamiseks ning riiklike jõupingutuste toetamiseks, et vallandada Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise täielik potentsiaal. Majandus- ja rahanduskomisjoni seisukohast on raportöör määranud kindlaks mitmed meetmed, mida tuleks võtta neljas laias prioriteetses valdkonnas:

1. Lühiajalise taastumise stimuleerimine. Kuigi Euroopa VKEd hakkavad nüüd ühtlaselt kriisist taastuma, seisavad neist suur hulk endiselt silmitsi suurte probleemidega, püüdes leida rahastamisele mõistlikku juurdepääsu. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (CIP-EIP) maksete järsk suurendamine – eesmärgiga parandada nende ettevõtete rahastamise olukorda – oleks seetõttu oluline samm õiges suunas. Kuna komisjoni praegune eelarvetaotlus põhineb esialgsetel andmetel, tuleks olla valmis nende maksete täiendavaks suurendamiseks, kui lõplik prognoos osutub oodatust paremaks.

2. Pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine. Komisjonilt on tulnud positiivseid teateid seoses alamrubriigi 1a parema kasutamisega Euroopa konkurentsivõime parandamiseks, edendades teadusuuringuid, innovatsiooni ja tulevikku suunatud investeeringuid. Nendes valdkondades on siiski vaja veelgi aktiivsemat ELi tegevust, et Euroopa 2020. aasta strateegia saaks töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu osas olla edukas. Üks paljutõotav viis majanduskasvu edendamiseks ülikooli- ja ettevõtluskeskkonna tihedama sidumise kaudu on teadmuspartnerluste loomine, kaasates majanduskoolid ja reaalses elus toimivad ettevõtted. Selle valdkonna huvitavat katseprojekti tuleks seetõttu aktiivsemalt toetada.

3. Finantsturgude stabiilsuse edendamine. Finantssektori reformi silmas pidades tuleks järgmise aasta eelarve üle peetavas arutelus rõhutada kahte asjaolu. Esiteks on vaja väga tähelepanelikult jälgida uute Euroopa järelevalveasutuste asutamist. Nagu Euroopa Liidu eesistujariik ja komisjoni vastutav volinik on viimastel kuudel rõhutanud, peavad asjaomased asutused saama pidevalt vajalikke finants- ja inimressursse, et nad saaksid täita oma ülesandeid seoses Euroopa finantssektori stabiilsuse tagamisega. Teiseks, nagu toonitati algatuses „Finance Watch”, tuleks teha rohkem selleks, et edendada valdkonnaga mitteseotud sidusrühmade osalemist ELi poliitika kujundamises finantsteenuste ja majanduse valdkonnas. Katseprojekti idee luua ekspertide keskus, et toetada neid sidusrühmi õigusloomeprotsessis, on seetõttu hea mõte.

4. Majanduse juhtimisstruktuuride tugevdamine. Selleks et tagada ELi majanduse juhtimise tugevdamisele suunatud reformide tulemuslik elluviimine, tuleb suurendada majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ja Eurostati töötajate arvu, et see oleks kooskõlas kõigi suurenenud ja uute kohustustega. Reformide läbiviimisel tuleks lisaks juhinduda ulatuslikust, elujõulisest ja alalisest poliitilisest dialoogist, kuhu kaasatakse kodanikud, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, liikmesriikide parlamendid, sotsiaalpartnerid ja muud asjaomased sidusrühmad. Ühtlasi peab olema piisav isikkoosseis maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadil, et ta saaks jätkata ambitsioonikat ja olulist tegevust maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel.

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toetab komisjoni ettepaneku kohast konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi (CIP-EIP) kohustuste tugevdamist ja maksete järsku suurendamist, mis on oluline reaktsioon VKEde kriisist taastumise positiivsele suundumusele ning vastab täielikult Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele; peab seetõttu kahetsusväärseks nõukogu ettepanekut kehtestada nimetatud programmi maksed väga madalal tasemel;

2.  märgib, et kriis on selgelt esile toonud selle, kui oluline on valitsemissektori rahanduse tugevuse seisukohast tulemuslike ja pettusekindlate maksukogumissüsteemide olemasolu; rõhutab, et võitlus maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu peab olema tähtis prioriteet ning et programmile „Fiscalis” ette nähtud assigneerinud peavad võimaldama programmil sellele ambitsioonile vastata; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ja nõukogu ettepanekute kohane assigneeringute tase ei ole selles osas piisavalt kõrge; rõhutab, et tuleks edendada selle valdkonna töö rahvusvahelist mõõdet, säilitades eelarverea „Hea juhtimistava maksuvaldkonnas” koos piisavate vahenditega;

3.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse eelarvet, mis on loogiline ja tähtis samm nende ülesehitusprotsessis; märgib siiski, et see suurendamine ei ole piisav 2012. aasta vajadusteks; rõhutab, et kõnealustele asutustele antud uute ülesannetega peavad kiiresti kaasnema täiendavad rahalised vahendid; toonitab muu hulgas, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) jaoks kavandatud uued kohustused lühikeseks müügi ja tuletisinstrumentide valdkonnas peavad kiiresti kajastuma 2012. aasta eelarvemenetluses, kui õiguslikud alused on paigas;

4.  kutsub komisjoni üles – Euroopa järelevalveasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja tõhususe tugevdamiseks – algatama dialoogi nende rahastamise muutmiseks, et suurendada ELi eelarvest kaetavat osa esimese sammuna 40%-lt 60%-le; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata võimalusele rahastada nende tegevust osaliselt turuosaliste makstavate tasude abil; rõhutab, et kohe, kui asjaomased asutused hakkavad täisvõimsusel tööle, tuleks põhjalikult uurida seda, kas nende töötajate arv on stabiilsuse tagamiseks ja reguleerimise reformi järjekindla elluviimise kindlustamiseks piisav;

5.  rõhutab, et Eurostati töötajate arvu on vaja suurendada, et ta oleks võimeline tulema toime uute ülesannetega praeguses majanduse juhtimise raamistikus; juhib tähelepanu sellele, et Eurostati vahendid peavad jätkuvalt vastama suurenevale töökoormusele ja kõrgematele kvaliteedinõuetele nii olulises valdkonnas nagu majandus- ja finantsstatistika; tunneb muret komisjoni ja nõukogu ettepanekute pärast liidu statistikaprogrammi assigneeringute vähendamise kohta ning personalikulude väga piiratud suurendamise kohta „Statistika” poliitikavaldkonnas; tunneb samuti üldisemalt muret nõukogu kavandatud halduskulude kärbete pärast selles valdkonnas;

6.  rõhutab, et Euroopa majanduse stabiilsuse huvides on oluline kindlustada majanduse juhtimise reformide tulemuslik elluviimine; väljendab heameelt siiani toimunud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi isikkoosseisu suurendamise üle, mis võimaldab põhjalikumalt jälgida liikmesriikide majandust, kuid rõhutab, et kõnealust peadirektoraati tuleb võib-olla veelgi toetada, et võimaldada tal toime tulla reformipaketis sisalduvate suurenenud ja uute ülesannetega;

7.  toetab uue katseprojektiga seotud ettepanekut, et hõlbustada valdkonnaga mitteseotud sidusrühmade osalemist ELi poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas; rõhutab, et teadmuspartnerluste katseprojektile tuleks eraldada täiendavaid vahendeid, et hõlbustada dialoogi ettevõtlusalast haridust pakkuvate asutuste ja reaalses elus toimivate ettevõtete vahel, säilitades samal ajal akadeemiliste teadusuuringute usaldusväärsuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Liem Hoang Ngoc, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Marianne Thyssen, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sophie Auconie, Pervenche Berès, Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Vicky Ford, Ashley Fox, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Sirpa Pietikäinen, Andreas Schwab, Theodoros Skylakakis, Catherine Stihler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Kriton Arsenis (S&D), Knut Fleckenstein (S&D), Bill Newton Dunn (ALDE)

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (9.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt juhtalgatustega „Noorte liikuvus” ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm seotud kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle; tuletab meelde, et kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ja on vastu peatükiga „Tööhõive ja sotsiaalküsimused” ja juhtalgatusega „Uute töökohtade jaoks uued oskused” seotud assigneeringute tegelikule vähendamisele;

2.  nõuab Euroopa Sotsiaalfondi tõhusamat haldamist; on arvamusel, et Euroopa Sotsiaalfondi alakasutuse probleemile tuleb leida lahendus;

3.  kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa Sotsiaalfondis olevaid vahendeid selliste projektide toetamiseks, mis on suunatud noortele ja millega parandatakse nende juurdepääsu tööturule ning haridusele, reageerides sellega noorte tööpuuduse ärevakstegevale tasemele ja sotsiaalsete rahutuste juhtumitele paljudes riikides;

4.  väljendab heameelt tööturu osapoolte suutlikkuse suurendamise üle uute oskuste juhtalgatuse raames ja soovib, et nende rolli tööstuspoliitikas tunnustataks ka eelarves; rõhutab, et EURESil on määrav osa liikuvate töötajate ja tööotsijate nõustamisel nende õiguste osas, mis aitab kujundada tõelist siseturgu, ning toonitab, et tööturu osapooltel on oluline roll töötajate nõustamisel piiriülestes partnerlussuhetes; toonitab, et EURESile kui õiglase liikuvuse edendamise parimale näitele tuleks anda vajalikud eelarvevahendid, mis võimaldaksid tal toime tulla Euroopa tööturu probleemidega ning toetada tööturu osapoolte olulist tööd piirialadel;

5.  juhib tähelepanu kokkuleppele „Progressiga” seotud mikrokrediidirahastu kohta ja nõuab sellega seoses täiendavaid kulukohustusi 7 miljoni euro suuruses summas;

6.  teeb ettepaneku rahastada programmi „Progress” raames neljanda üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste Euroopa foorumi korraldamist;

7.  juhib tähelepanu sellele, et praegust rände suurenemist arvestades tuleb jätkata lähetatud töötajate elutingimuste uurimist ning meetmete võtmist;

8.  nõuab riikide tööinspektsioonide ulatuslikumat toetamist programmi „Progress” raames, et neil oleks võimalik rakendada Euroopa õigusakte ja võidelda kõrvalehoidmise ja kuritarvitamise juhtumitega, näiteks fiktiivsete äriühingute probleemiga;

9.  rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kavandati töötajate kvalifikatsiooni ja tööalase konkurentsivõime tagamiseks; nõuab, et menetluste kiirendamiseks oleksid fondi maksete assigneeringud eraldi eelarvereal;

10. juhib tähelepanu aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastat käsitlevale kokkuleppele ja toetab eelarverubriigi loomist oodatavalt 2,7 miljoni euro suuruste meetmete kulude katmiseks;

11. teeb ettepaneku suurendada Euroopa Koolitusfondi kulukohustuste assigneeringuid, et toetada Vahemere piirkonna partnerriike oma tööturu ja kutseharidussüsteemi reformimisel ja sotsiaalse dialoogi edendamisel; nõuab siiski, et antud tegevuste puhul oleks koostoime ELi ja riikide tasandil suurem;

12. teeb ettepaneku kahe katseprojekti kohta, mille abil parandada eakate töötajate tööohutust ja töötervishoidu ning aidata kindlustada noorte edukas integreerimine tööturule;

13. nõuab, et 2012. aastal oleks tagatud ettevalmistava tegevuse „Sinu esimene EURESi töökoht” piisav rahastamine ja kiidab heaks komisjoni algatuse luua sellele meetmele kui konkreetsele noorte töötuse vastu võitlemise meetmele 2013. aastaks õiguslik alus ja eraldi eelarverida.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Pervenche Berès, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Sergio Gaetano Cofferati, Frédéric Daerden, Karima Delli, Proinsias De Rossa, Sari Essayah, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Roger Helmer, Nadja Hirsch, Stephen Hughes, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Evelyn Regner, Birgit Sippel, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jacek Włosowicz

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (9.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab täielikku toetust põhimõttele, mille kohaselt ELi rahalised vahendid peavad aitama parandada keskkonna ja rahvatervise üldist seisukorda Euroopas, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele; väljendab heameelt selle üle, et ELi 2020. aasta strateegias käsitletakse esmatähtsa poliitikavaldkonnana jätkusuutlikuma, ressursitõhusama ja rohelisema majanduse edendamist, ning rõhutab, et see peab kajastuma paremas õiguslikus raamistikus ja rahastamises;

2.  võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et 2012. aasta eelarve projektis on jaotise 07 „Keskkond ja kliimameetmed” tegevuskulude üldsumma 401,792 miljonit eurot, mis teeb kulukohustuste assigneeringute juurdekasvuks 2011. aasta vastuvõetud eelarvega võrreldes 2,60%, ning märgib ühtlasi rahvatervise poliitika kavandatud tegevuskulude 2,4%-list juurdekasvu 2011. aasta 206,106 miljoni euroga võrreldes;

3.  väljendab heameelt selle üle, et 2012. aasta eelarve projektis on keskkond ja kliimameetmed olulised prioriteedid; on veendunud, et eduka LIFE+ programmi assigneeringute üldise mahu suurenemisega 354,755 miljoni euroni peab kaasnema maksete assigneeringute samaväärne maht;

4.  märgib, et komisjoni hinnangul moodustavad Natura 2000 võrgustiku haldamise kulud 5,8 miljardit eurot aastas;

5.  tunneb üldist muret nõukogu kärbete üle maksete assigneeringute osas, mille eesmärk on kunstlikult suurendada maksete varusid; on veendunud, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse programmide ning meetmete edukaks rakendamiseks tuleb teha rahalised vahendid igal juhul kättesaadavaks;

6.  kutsub liikmesriike üles parandama tunduvalt ELi keskkonna- ja rahvatervise kaitse alaste õigusaktide rakendamist; ergutab komisjoni järjekindlalt tugevdama rikkumismenetlusi asjaomastele üksustele täiendavat tuge andes või määrates kindlaks juhtumite määra ning kasutades sagedamini Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 alusel algatatud menetlusi; nõuab vastavaid andmebaase, mis tuleb muuta üldsusele kättesaadavaks;

7.  on seisukohal, et üks rahvatervise olulisemaid komponente on mitmekesisele ja tervislikule toidule tuginev tasakaalustatud toitumine; märgib, et Euroopa Kohus tegi 2011. aasta aprillis otsuse tühistada osaliselt komisjoni määrus (EÜ) nr 983/2008[1] sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise kohta enim puudust kannatavatele isikutele; on mures komisjoni teate pärast ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele ELi toiduabi jaotamise programmi jaoks eraldatavate eelarvevahendite ulatusliku kärpimise kohta, eriti arvestades paljudes liikmesriikides finants- ja majanduskriisi järel valitsevat rasket sotsiaalset olukorda; kutsub komisjoni ja nõukogu üles leidma võimalus enim puudust kannatavate isikutele suunatud programmi jätkamiseks sellisel kujul, mida kohtus ei saa vaidlustada, et kõige rohkem abi vajavatele isikutele suunatud toidujagamise assigneeringuid oleks võimalik säilitada vajalikul tasandil;

8.  kinnitab veel kord, et tuleb tõsta üldsuse teadlikkust tubakatarbimise, sealhulgas passiivse suitsetamise kahjulikust mõjust; toetab komisjoni püüdlusi jätkata tubakavaba elu edendavat kampaaniat HELP, eraldades selleks rahvatervise programmi raames 10 miljonit eurot;

9.  toonitab veel kord, et detsentraliseeritud asutused vajavad piisavat rahastamist ja töötajaid, et täita nii seniseid ülesandeid kui ka ELi seadusandja ja komisjoni määratud uusi ülesandeid; taunib endiselt sihtotstarbeliste tulude kasutamist selleks, et vähendada ELi eelarvest makstavat toetust lõivudest sõltuvatele ametitele, nt Euroopa Ravimiametile (EMA);

10. märgib, et komisjoni esialgse seadusandliku ettepaneku (mis hõlmab 23 uut töötajat) põhjal tuleb vaadata ümber ravimiohutuse järelevalve õigusakte käsitlev finantsselgitus; tunnistab EMA täiendavaid uusi ülesandeid ning palub komisjonil esitada muudetud finantsselgitus ja lõivusid käsitlev määrus aegsasti enne õigusakti jõustumist 1. juulil 2012; kinnitab oma toetust EMA-le seoses harva kasutatavate ravimite õigusaktiga;

11. märgib, et kliima- ja energiapaketiga seotud mõningaid täiendavaid nõudmisi, mida taotlevad liikmesriigid ja komisjon (nt CO2 ja autodega seotud tegevus) võiks täita Euroopa Keskkonnaamet (EEA); tunnistab, et selle uue ülesande täitmine ei ole täielikult võimalik prioriteetide ümbervaatamise ja töötajate ümberpaigutamise teel ning väljendab seetõttu heameelt EEA eelarveprojekti üle;

12. tunnistab, et Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) peab hakkama tegelema talle määratud uute ülesannetega, nt loa saamise taotluste läbivaatamise ja komisjonile teaduslike arvamuste koostamisega, mille põhjal tehakse ELi otsused lubade andmise kohta, ja võtma uusi ülesandeid, mis tulenevad keemiliste ainete kohta antud liikmesriikide ametiasutuste hinnangute kooskõlastamisest ja sellega seotud otsuste tegemisest; tunnustab ECHA taotlust kümne uue ametikoha loomiseks, mis ei avalda eelarvele mõju;

13. kutsub ECHAt üles suurendama registreerimistoimikute vastavuskontrolle, võttes arvesse puudulike toimikute väga kõrget määra seni kontrollitute hulgas, kuna püsimise korral kahjustaks kõrge veamäär tunduvalt REACHi tervikuna;

14. toonitab ühtlasi vajadust vaadata läbi biotsiidide õigusakti finantsselgitus, võttes arvesse lõpliku õigusliku kokkuleppe kinnitamisel kaasseadusandjate poolt ECHA-le kavandatud tunduvalt olulisemat rolli, ning teha kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid niipea kui biotsiidide õigusakt on jõustunud, et võimaldada ECHA-l valmistada IT-süsteem õigeaegselt ette uute ülesannetega tegelemiseks, kui neid tuleb täitma hakata; nõuab ohtlike keemiliste ainete eksporti ja importi käsitleva õigusakti finantsselgituse vajaduse korral läbivaatamist lõpliku õigusliku kokkuleppe alusel; palub sellega seoses komisjonil esitada täies mahus asjaomastes komisjoni peadirektoraatides saavutatav sääst (eelarve ja töötajate osas), kui ECHA hakkab täitma eespool nimetatud ülesandeid.

LÜHISELGITUS

Taust

Euroopa Liidu üldeelarve on dokument, milles on esitatud ja millega kiidetakse igal aastal heaks Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks vajalikuks peetavate tulude ja kulude kogusumma.

Komisjon esitas 20. aprillil 2012. aasta eelarve projekti kulukohustuste kogumahus 147 435, 442 miljonit eurot, mis vastab 1,12%-le kogurahvatulust. See teeb mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) ette nähtud aastase ülemmäära alla jääva varu suuruseks 1603,5 miljonit eurot. Maksete assigneeringute kogusumma on 132 738,713 miljonit eurot, mis on 1,01% kogurahvatulust.

Komisjoni teatel on eelarveprojektis arvestatud liikmesriikide püüetega eelarveid konsolideerida ja sellega seotud raskustega. Assigneeringute üldise taseme kavandatav suurendamine on väärtuslik panus Euroopa majanduse elavdamisse ja kasvu ning on vajalik ELi lepingulistest kohustusest tingitud jooksva aasta ja varasemate aastate täitmata kulukohustuste suurenemise tõttu, nüüd kui kõik suuremad programmid on täiskoormusel käivitunud. Maksete assigneeringute korrapärast arengut on vaja ka selleks, et vältida täitmata kulukohustuste taseme edasist tõusu.

COREPER võttis 7. juulil vastu seisukoha 2012. aasta eelarve projekti kohta. Kulukohususte assigneeringute mahuks peaks kujunema 146 245,338 miljonit eurot ja maksete assigneeringute mahuks 129 088,042 miljonit eurot.

See seisukoht tugineb põhimõttele järgida 2011. aasta veebruaris nõukogu järeldustega vastu võetud 2012. aasta eelarvesuuniste raamistikku ja sellist lähenemist, mis võimaldab kinnipidamist eelarvedistsipliinist ja usaldusväärsest finantsjuhtimisest, võttes ühtlasi nõuetekohaselt arvesse majanduslikke ja eelarvelisi piiranguid liikmesriikides, võimaldada piisav rahastamine Euroopa Liidu eri prioriteetidele ning hoida maksete assigneeringud kindlalt kontrolli all mitmeaastase finantsraamistiku kõigis rubriikides ja alamrubriikides.

Pärast kirjaliku menetluse lõpuleviimist võtab nõukogu 25. juulil 2011 vastu oma seisukoha ELi 2012. aasta eelarve kohta.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse jäävad eelarved

Programm LIFE+

Keskkonna- ja kliimameetmed on 2012. aasta eelarveprojektis esmase tähtsusega ning see kajastub programmi LIFE+ assigneeringute ja vastavate eelarveridade kavandatavas mahus.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi LIFE+ assigneeringuid 354,755 miljonile eurole, mis teeb juurdekasvuks 4,3% võrreldes 2010. aasta eelarvega (340,2 miljonit eurot). See on kooskõlas finantsplaneeringuga.

See kasv on mõeldud kõigi poliitikavaldkondade, sealhulgas kliimavaldkonna projektide rahastamiseks, et toetada kliimapoliitika ja sellega seotud õigusloome toetuseks võetud komisjoni meetmed, samuti VVOsid, poliitikat toetavaid meetmeid, võttes ühtlasi arvesse haldustoega seonduvaid suuremaid vajadusi, et valida, teostada järelevalvet ja levitada projektide tulemusi ja hindamisnõudeid.

Taotletakse eelarverea 07 01 04 05 (kliimameetmeid käsitleva poliitika halduskorralduskulud) suurendamist, et tegelda uute vajadustega, mis on seotud kliimameetmetud käsitlevate väljaannetega (sealhulgas audiovisuaaltoodetega), samuti ühenduse sõltumatu tehingute registri ja registrite (pärast direktiivis nõutud arenguid) ning muude väga oluliste andmetöötlussüsteemide (osoonikihti kahandavad ained) pidamiseks ja hooldamiseks.

COREPER tegi ettepaneku kulukohustuste ja maksete assigneeringute ulatuslikuks kärpimiseks kõigil asjaomastel eelarveridadel.

Ülemaailmsed keskkonnaküsimused

Alates 2007. aastast rahastatakse keskkonnaalast välistegevust välistegevuse rahastamisvahendist poliitikavaldkonnas 21 (areng) ning eelkõige keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas energia säästva majandamise temaatilise programmi (ENRTP) kaudu (eelarveprojekti peatükk 21 04). Siinjuures tuleks aga märkida, et komisjon teeb ettepaneku suurendada oluliselt seda eelarverida (200,7 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja 170,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena). Vastavalt Kopenhaageni kokkuleppe kohaselt antud lubadusele eraldatakse 50 miljonit eurot kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades.

Nõukogu tegi ettepaneku kärpida seda eelarverida 1,5 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringute ja 30,5 miljoni euro võrra maksete assigneeringute osas.

Ainsad jaotise 07 alla jäävad assigneeringud on seotud ühenduse osalusega mitmepoolsete keskkonnakokkulepete, nt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni jne kohustuslike sissemaksetega. 2012. aastaks kavandatud eelarveeraldised jäävad 2011. aasta tasemega võrreldes samaks (3,1 miljonit eurot).

Tuleks märkida, et COREPER on teinud kärpeid ka ELi rahvusvahelisteks makseteks ette nähtud rahaliste vahendite osas.

Rahvatervis

Rahvatervise programmi assigneeringuid suurendatakse kooskõlas selle programmi üldise raamistikuga aastateks 2008–2013 1,240 miljardi euro võrra. Kuigi peamine vastutus rahvatervise eest on liikmesriikidel ja rahvatervise programmil on sisuliselt kaudne mõju ELi elanike tervisele, on ELil oluline roll meemete ja reformi katalüsaatorina liikmesriikides, eriti valdkondades, kus ELi tasandi koosöö on möödapääsmatu ja kus ELi õigusakte on vaja jõustada, ajakohastada või luua. Rahvatervise programmi raames võetavad meetmed täiendavad ja annavad lisandväärtust liikmesriikide meetmetele tervishoiu edendamise ja haiguste ärahoidmise valdkonnas.

Kuni 2010. aastani rahastati tubakavaba elu edendavat kampaaniat HELP assigneeringutest, mis arvati maha tubakatootjatele anud toetusest (5%, nagu on sätestatud määruse 1782/2003 artiklis 110), st assigneeringud kanti üle rubriigist 2 (põllumajanduskulutused) (16 miljonit eurot aastas). Kuna toetused tubakatootjatele peatati 2009. aastal, oli 2010. aasta viimane aasta, mil assigneeringud kanti üle rubriigist 2. Alates 2011. aastast on suitsetamisvastast kampaaniat rahastatud rahvatervise programmist. 2012. aastal eraldatakse selleks kampaaniaks 10 miljonit eurot.

Veterinaarmeetmed

Eelarveprojektis on ette nähtud veterinaarmeetmete rahastamise vähendamine 17,050 miljoni euro võrra ja rahastamise kavandatav kogusumma on 2012. aastal 333 miljonit eurot. Assigneeringute vähendamine on seotud katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise ja muude meetmete oodatava vähenemisega, samuti hädaolukordade fondi meetmete assigneeringute vähenemisega, mis tuleneb selle kasutamise ebakindlusest, kuna kasutus sõltub taudide puhkemisest. Komisjon kinnitas, et vajadusel eraldatakse hädaabifondile täiendavad assigneeringud.

Taimetervisealaste meetmete osas on lepitud kokku rahastamise suurendamises 2 miljoni euro võrra, et rahastada täiendavaid meetmeid männi nematoodi puhangute vastu ning hoida kontrolli all kaht põrnikaliiki ja palmikahjurit Rhynchophorus ferrugineus.

Toidu ja sööda kontrolli valdkonnas on lepitud kokku uutele meetmetele eraldatavate assigneeringute suurendamises 2 miljoni euro võrra, et rahastada ELi referentlaboratooriumite tegevuse muutusi ja mesilaste tervisega tegeleva lisalabori loomist (komisjoni määrus nr 208/2011).

COREPER soovitas veterinaarmeetmete vastavaid eelarveridasid kärpida.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2011. aasta eelarves võeti jaotise 07 all vastu kaheksa katseprojekti ja ettevalmistavat meedet ning neid rakendavad kas keskkonna peadirektoraat või kliimameetmete peadirektoraat.

Komisjon teeb 2012. aasta eelarveprojektis ettepaneku jätkata teist aastat järjest ettevalmistavat meedet „kliimameetmete süvalaiendamine ja kohandamine” (eelarverida 07 03 13).

Detsentraliseeritud asutused

Komisjoni esitatud 2012. aasta eelarve projektis eraldatakse detsentraliseeritud asutustele tegevus- ja haldusülesanneteks 741,5 miljonit eurot. See summa moodustab 0,5% kogu ELi 2012. aasta eelarve projektist. Ametikohtade loeteludes nähakse ette 4854 ametikohta detsentraliseeritud asutustes (lepingulised töötajad välja arvatud).

COREPERi lähenemine on järgmine:

– täiskoormusel töötavad asutused: ei kasvu ega uusi töökohti;

– uute ülesannetega asutused: maksimaalselt 1,5%-line kasv pluss üks kolmandik taotletud ametikohtadest, lubatud on iserahastatavad ametikohad;

– käivitamisetapis olevad asutused: jaotise 1 ja 2 kasv on piiratud kolme neljandikuni pluss kolm neljandikku taotletud ametikohtadest.

· Euroopa Keskkonnaamet

Ametil tuleb täita lisaülesandeid, mis on seotud ELi keskkonna- (õhu kvaliteet) ja kliimaalaste õigusaktide järelevalve- ja aruandlussätetega, samuti liikmesriikide ja komisjoni taotletud mõne täiendava nõudmisega kliima- ja energiapaketi osas (nt CO2 ja autodega seotud tegevus).

Seetõttu tegi komisjon ettepaneku suurendada eelarvevahendeid 2,82% (võttes arvesse kahe eelnenud aasta ülejäägist tulenevat sihtotstarbelist tulu) ja lisada kaks ametikohta.

· Euroopa Kemikaaliamet

Eelarveprojektis ei nähta ametile 2012. aastaks ette eraldisi.

Samas tuleb võtta arvesse uusi ülesandeid, mis tulenevad biotsiide ja ohtlike keemiliste ainete eksporti ja importi käsitlevatest õigusaktidest (eelnevalt teatatud nõusolek). Biotsiidide osas (eelarveread 07 03 60 01 ja 07 03 60 02) on seadusandja komisjoni esialgse ettepanekuga (KOM(2009)267) võrreldes märkimisväärselt laiendanud ECHA ülesandeid seoses biotsiididega ning eeldatavasti käsitletakse seda olukorda varsti ka nõukogu ühises seisukohas. 2012. aasta eelarve projektis taotletud summad kajastavad praeguses etapis komisjoni 2009. aastal esitatud esialgses õigusaktile lisatavas finantsselgituses sisaldunud hinnanguid. Pärast nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmist ja sõltuvalt ülesannete ulatusest lõpuks ameti pädevusse määratud biotsiidide valdkonnas peab komisjon esitama ühist seisukohta käsitleva teatise ja muudetud finantsselgituse, milles on arvesse võtud uusi ülesandeid ja eeldatava väljundi mahtu. Komisjon peaks seepärast vastavalt kohandama tavapärase eelarvemenetluse käigus ECHA 2012. aasta eelarve personalikulusid ja ELi eelarvest saadava toetuse suurust. Ohtlike keemiliste ainete ekspordi ja impordi puhul on määruse (EÜ) nr 698/2008 läbivaatamist käsitleva komisjoni ettepaneku eesmärk ühtlustada määrus kemikaalide liigitamist, märgistamist ja pakendamist reguleerivate õigusaktidega ning selle tulemusel kaasatakse Euroopa Kemikaaliamet nn eelnevalt teatatud nõusoleku meetmete rakendamisse. Komisjon peaks eelduste kohaselt esitama ettepaneku 2011. aasta teises kvartalis (eelarveread 07 03 70 01 ja 07 03 70 02).

· Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Komisjoni poolt vastu võetud ELi toetus on 57,3 miljonit eurot, mis on 1,4 miljonit eurot vähem kui keskus taotles, kuid on kooskõlas komisjoni eeskirja kohaldamisega. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus töökohti juurde ei taotlenud.

· Euroopa Toiduohutusamet

Komisjoni poolt vastu võetud ELi toetus on 77,121 miljonit eurot (sealhulgas eelnenud aastate sihtotstarbeline tulu). See on 2% suurem kui 2011. aastal, aga 0,37 miljonit eurot vähem kui amet taotles. Toiduohutusamet töökohti juurde ei taotlenud.

· Euroopa Ravimiamet

Ravimiameti taotletud kogusumma 2012. aasta eelarveprojektis oli 238,4 miljonit eurot, kaasa arvatud lõivudest saadav tulu 171,2 miljoni euro suuruses summas. Seega on ravimiameti taotletud ELi toetus 57,1 miljonit eurot, kaasa arvatud sihtotstarbeline tulu 9,8 miljoni euro suuruses summas. Sellest 17,8 miljonit eurot on ette nähtud uuteks vajadusteks seoses ravimite ohutuse järelevalve määrusega. Rakendamiseks vajalikud täiendavad ametikohad tuleb veel ette näha. Täidetavate ülesannete muutumise tõttu ei vasta hinnangud ravimite ohutuse järelevalve osas komisjoni poolt heaks kiidetud esialgsele finantsselgitusele, milles nähti ette 23 uut töötajat. Ühtlasi nähti ette täiendavate kulude katmine lõivudest, kuid lõivud ei jõustu enne 1. juulit 2012 ja seega peab kulud katma EL. Komisjon otsustas, et ravimiameti osalust ravimite ohutuse järelevalves ei ole võimalik suurendada ilma komisjonis vastu võetud ning parlamendis ja nõukogus heaks kiidetud muudetud finantsselgituseta. Pärast uue finantsselgituse heaskiitmist teeb komisjon ettepaneku 2012. aasta eelarve kohandamiseks. Seetõttu suureneb ameti töökohtade loetelu komisjoni vastu võetud eelarveprojektis 23 töötaja võrra, nagu kavandati esialgses finantsselgituses.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Sandrine Bélier, Nessa Childers, Esther de Lange, Anne Delvaux, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Cristina Gutiérrez-Cortines, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Kartika Tamara Liotard, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Carl Schlyter, Richard Seeber, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Sabine Wils

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Tadeusz Cymański, Jutta Haug, Romana Jordan Cizelj, Riikka Manner, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Alojz Peterle, Britta Reimers, Kathleen Van Brempt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Antonio Cancian, Isabelle Durant, Isabella Lövin, Emma McClarkin, Charles Tannock, Giommaria Uggias, Derek Vaughan, Csaba Őry

  • [1]    3. oktoober 2008, võetakse vastu 2009. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (6.10.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt Euroopa poolaasta protsessi üle, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist; usub, et Euroopa 2020. aasta strateegia edukas rakendamine eeldab oluliste, kooskõlastatud, läbipaistvate ja asjakohaste rahaliste kohustuste võtmist strateegia prioriteetide täitmiseks nii ELi kui liikmesriikide tasandil ning igasugune asjakohaste ELi eelarveassigneeringute piiramine ohustaks strateegia täitmist;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigile ELi kodanikele 2013. aastaks lairibaühenduse baasteenused; juhib tähelepanu sellele, et kiire internetiühenduse kasutuselevõtu kiirendamiseks ja kodumajapidamistel ning ettevõtetel ühtsest digitaalsest turust kasu saamise võimaldamiseks kooskõlas Euroopa 2020. aasta digitaalse arengukava juhtalgatusega tuleks lairibaühenduse infrastruktuuri investeeringute ja infrastruktuuriprogrammide rahastamist paremini koordineerida, parandades riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimuvat planeerimist, ning EL peaks piirkondadega tihedamat koostööd tegema, et aidata neil kasutada struktuurifonde ja maaelu arengu fonde nende eesmärkide saavutamiseks;

3.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle keskenduda 2012. aasta eelarveprojekti eesmärkides Euroopa 2020. aasta strateegiale; on siiski sügavalt mures selle pärast, et ELi eelarve poliitilised prioriteedid ja tegelikud assigneeringud – eelkõige energiapoliitika (mis moodustab ELi eelarvest ainult 0,5% ja mille eelarveassigneeringuid kavatsetakse tegelikult 2012. aastal vähendada) osas – ei ühti; peab lisaks kahetsusväärseks asjaolu, et säästva energeetika prioriteetide toetamine moodustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) programmidest endiselt vaid väga väikese osa;

4.  rõhutab, kui tähtis osa on Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi alla kuuluval riskijagamisrahastul ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluval ettevõtluse ja uuendustegevuse programmil, mis on näidisteks uuenduslikele Euroopa rahastamisvahenditele, mille abil koondatakse ELi eelarvevahendeid ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahalisi vahendeid ettevõtluse edendamise toetamiseks ning Euroopa 2020. aasta juhtalgatuse „Innovaatiline liit” eesmärkide saavutamiseks; kutsub komisjoni üles neid vahendeid teadusuuringute, uuendustegevuse ja energia vallas tugevdama;

5.  tuletab meelde, et TAIsse tehtavate investeeringute puhul on tegemist pikaajaliste investeeringutega, mis on väga vajalikud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks; on veendunud, et EL peaks kulutusi tegema eelkõige sellistes valdkondades nagu TAI, mis soodustab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning aitab lahendada praeguseid peamisi sotsiaalseid probleeme; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele parandada TAI tingimusi; rõhutab, et teadus- ja arendustegevus taastuvenergia ja säästva energia, energiatõhususe ja energia salvestamise tehnoloogiate ning ressursside kasutamise tõhususe vallas on eriti huvipakkuv, pidades silmas ELi eesmärke energeetika ja kliima valdkonnas; nõuab, et viidaks läbi ELi TAI programmide ja projektide valikumenetluste jätkusuutlikkuse kriteeriumide teostatavuse ja tulemuslikkuse hindamine;

6.  tuletab meelde, kui oluline on integreeritud ELi energiainfrastruktuur energiajulgeoleku ja ühtse ELi energiaturu jaoks; rõhutab, et kuigi üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-Energia) programmile on aastateks 2007−2013 kavandatud oluliselt suurem eelarve kui esialgu ette nähtud, nähakse eelarveprojektis ette selle programmi rahastamise vähendamine 12,5% võrra ja 22 miljoni euro suurune kavandatud summa on lahendamist vajavaid probleeme arvestades ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmiga võrreldes siiski väga piiratud; nõuab, et ELi energiainfrastruktuuri võrgustike ja tehnoloogia, näiteks arukate võrkude ja Euroopa supervõrgu arendamiseks eraldataks rohkem assigneeringuid, et toetada ELi energiaturu paremat integreerimist ja taastuvate energiaallikate abil toodetud energia kasutamist ning aidata arendada elektriautode kasutamiseks vajalikku infrastruktuuri;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ei EL ega liikmesriigid ei ole teinud piisavalt investeeringuid CO2-heitkoguste vähendamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks ehitus- ja transpordisektoris; kutsub komisjoni üles võtma koos liikmesriikidega meetmeid hoonete ning linnade keskküttesüsteemide ja jahutusvõrkude energiatõhususe suurendamiseks ning eraldama 2012. aastal mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus rohkem vahendeid;

8.  tuletab meelde, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm tuleb täies mahus rakendada; toetab pürgimusi töötada koostöös EIP ja Euroopa Investeerimisfondiga välja uuenduslikud meetodid (nt riskijagamisrahastu) investeeringute suurendamiseks ning teadus- ja uuendustegevuse edendamiseks; toetab täiendavate eelarveassigneeringute tegemist riskijagamisrahastule, kuid nõuab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vastuvõtmissuutlikkuse parandamist;

9.  on vastu komisjoni ettepanekule paigutada teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendale raamprogrammile eraldatud assigneeringuid rahvusvahelisse katsetermotuumareaktori (ITER) projekti; teeb ettepaneku rahastada ITERi programmi olemasolevast varust;

10. rõhutab programmi Erasmus tähtsust noorte ettevõtjate jaoks ning kutsub komisjoni üles tagama sellele 2012. aastaks piisavad vahendid;

11. tuletab meelde tungivat vajadust keskenduda ohututele ja säästvatele tehnoloogiatele, mis muutuvad kättesaadavaks lähitulevikus või on juba praegu kättesaadavad ELi energia- ja kliimapoliitika tehnoloogiliste tugisammastena, näiteks Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kava) määratletud kõige arenenumad tehnoloogiad, mida tuleb edendada ja rakendada Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2012. aasta eelarveprojektis ei sisaldu assigneeringuid Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava tehnoloogiatele otse olemasoleval Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava eelarvereal; on seetõttu arvamusel, et viivitamata tuleks korraldada selliste uuenduslike ja säästva energia tehnoloogiate arendamise pikaajaline rahastamine;

12. nõuab Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” täielikku rakendamist ja VKEdega seotud poliitiliste meetmete võtmist, mis hõlmavad VKEdele parema juurdepääsu tagamist rahastamisvahenditele, VKEde osaluse suurendamist avalike hangete lepingutes ja eriprogrammide ning uuenduslike finantsmehhanismide väljatöötamist; nõuab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi − VKEde juhtprogrammi − alla kuuluvate konkreetsete programmide olulist täiendamist ja nende rakendamise eest vastutava rakendusameti (Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – EACI) täielikku toetamist;

13. toetab projektivõlakirjade emiteerimise ideed, et rahastada ELi 2020. aasta strateegia tegevuskava raames suuri infrastruktuuriga seotud vajadusi ja struktuuriprojekte, eeldatavaid uusi ELi strateegiaid, nagu uus energiainfrastruktuuri arengustrateegia, ja muid ulatuslikke projekte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa 2020. aasta projektivõlakirjade algatuse mehhanism kehtestataks võimalikult kiiresti, st enne 2014. aastat, mis on sihiks seatud komisjoni konsultatsioonidokumendis;

14. usub, et säästva energiapoliitika ning energiatõhususe ja ressursside tõhusa kasutamise poliitika selged ja ambitsioonikad eesmärgid ja piisav rahastamine võivad anda Euroopa majandusele tervikuna kulutõhusaid eeliseid; nõuab ELi ja liikmesriikide avalike ning erasektori ressursside eraldamist nendesse esmatähtsatesse valdkondadesse tehtavateks investeeringuteks; tunneb sellega seoses heameelt energia maksustamise direktiivi läbivaatamise üle, sest see direktiiv võib pakkuda ulatuslikke stiimuleidtaastuvatele energiaallikatele üleminekul;

15. tunneb energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse[1] peatse vastuvõtmise ja koostööameti suurenenud kohustustega seoses heameelt selle üle, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarvet on kavas suurendada; nõuab, et ELi energiainfrastruktuuri võrgustike ja tehnoloogia, eelkõige arukate võrkude ja Euroopa supervõrgu arendamiseks eraldataks rohkem assigneeringuid;

16. tuletab meelde, et Euratomiga seotud summad 2012. aastaks on finantsplaneeringus kõigest esialgsed; rõhutab seetõttu, et tuumaohutuse ja -julgeoleku projektide jaoks tuleb kindlaks määrata ELi assigneeringud, millest peab piisama kõigis ELi tuumarajatistes toimuvate stressitestide kulude katmiseks;

17. rõhutab, et erakorraliste lahendustega seatakse tõenäoliselt ohtu ELi strateegiliste projektide tulemuslikkus ja lisandväärtus; on veendunud, et selle asemel tuleb eelarves leida pikaajalised lahendused koos jätkusuutlike rahastamisvõimalustega; toonitab, et mahukate projektide puhul tuleb tagada nõuetekohane juhtimine, täpne planeerimine ja kavandamine, usaldusväärne finantsjuhtimine ning selged piirid ELi osalemisele, enne kui eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid; rõhutab, et ELi eraldised sellisteks projektideks ei tohiks tulla rahaliste vahendite ümberpaigutamisest muudest ELi teadus- ja arendustegevuse programmidest, ning et kõiki tekkivaid täiendavaid kulusid tuleb igakülgselt põhjendada; ootab komisjoni peatseid ettepanekuid tehniliste võimaluste ja rahastamisvõimaluste kohta programmide Galileo ja ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kasutamise jätkamiseks ning rõhutab vajadust leida viise, et rahastada programmi Galileo kasutamist täisvõimsuse juures; palub komisjonil uurida võimalust kasutada avalikust reguleeritud teenusest või kaubanduslikest teenustest saadavat tulu Galileo rahastamiseks.

SELGITUS

Sissejuhatus

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (edaspidi ITRE) väljendas ELi 2012. aasta eelarveprojektiga seotud prioriteete 26. mai 2011. aasta arvamuses volituse kohta 2011. aasta eelarve projekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks; hääletuse tulemused on lisatud nimetatud arvamusele. ITRE võttis muudatusettepanekud nõukogu muudetud eelarveridade kohta vastu 31. augustil 2011.

ITRE on kindalt veendunud, et ELi eelarvepoliitika kõrvalekaldumine ELi 2020. aasta strateegia raames seatud ELi strateegilistest eesmärkidest on lubamatu. Eriti soovib ITRE toonitada 3 prioriteeti:

- ITRE on kindlalt seisukohal, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm tuleb täies mahus teostada, et ergutada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning aidata kaasa meie aja suurimate sotsiaalsete probleemide lahendamisele;

- praeguses majandusolukorras on ka hädavajalik toetada Euroopa VKEsid, eriti noori, uuenduslikke, tegevust alustavaid ettevõtjaid, ja edendada ettevõtlust piisavate rahaliste vahendite eraldamisega konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammile ning muudele alustavaid ettevõtjaid abistavatele programmidele;

- ITRE tunneb ka sügavat muret ebakõlade pärast ELi 2020. aasta strateegias kehtestatud ELi energiapoliitika prioriteetide ja tegelike rahaeraldiste vahel selles poliitikavaldkonnas, mille arvele langeb vaid 0,5% ELi eelarvest. Komisjoni koostatud 2012. aasta eelarveprojektis kavandatakse tegelikult eelarveassigneeringute vähendamist. Energiapoliitikale tuleb Euroopa poliitiliste kohustuste täitmiseks omistada asjakohane tähtsus.

Selgitused jaotiste kaupa

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Nõukogu kavandatud 69,5%line maksete assigneeringute kärbe (69 500 000 eurot) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluvas „Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmis” (eelarverida 01 04 04) kahjustaks tõsiselt selle programmi eesmärkide täitmist. Seepärast taastatakse esialgne eelarveprojekt.

Jaotis 02 — Ettevõtlus

Nõukogu kavandatud kärped jaotises 02 ohustavad ELi 2020. aasta strateegia täitmist mitmes olulises valdkonnas, nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (eelarverida 02 02 01), kosmosealane uurimistegevus (eelarveread 02 02 15 ja 02 04 01 01), transpordialane uurimistegevus (Galileo) (eelarverida 02 04 01 03) ning toetused Euroopa GNSSi Agentuurile (02 05 02 01). Seetõttu tuleb nende valdkondade eelarveprojekt taastada.

VKEdega seotud poliitikavaldkondade tugevdamiseks ELis teeb ITRE ka ettepaneku suurendada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (eelarverida 02 02 01) assigneeringuid 10 miljoni euro võrra, et paremini toetada uuenduslikkuse edendamist VKEdes ja eraldada vajalikud rahalised vahendid eduka programmi „Erasmus” noortele ettevõtjatele” jätkamiseks 2012. aastal.

Jaotis 08 — Teadusuuringud

Jaotis 10 – Otsene teadustegevus

ITRE on seisukohal, et nõukogu kavandatud maksete assigneeringute kärpimine teadusuuringutega seotud poliitikavaldkondades kahjustaks tõsiselt teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi alast tegevust. Need kärped võivad pikendada maksete tegemise aega või koguni põhjustada juba sõlmitud lepingu kohaste maksetega hilinemist. Arvestada tuleks ka asjaolu, et maksete assigneeringuid vähendati ka 2011. aasta eelarves ja ligikaudu 70% kõigist taotletud maksete assigneeringutest on seotud aastaid 2007–2011 hõlmavate täitmata kulukohustustega juba sõlmitud lepingute/toetuste alusel.

Seetõttu arvab ITRE, et eelarveprojekti taastamine kõigi teadusuuringutega ja eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga seotud tegevuste osas on hädavajalik. See hõlmab järgmisi eelarveridasid: „Koostöö – Tervishoid” (08 02 01), Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad” (08 04 01), „Koostöö – Transport” (08 07 01), „Koostöö – Riskijagamisrahastu” (08 09 01), „Ideed” (08 10 01) ja „Võimekus” (08 13 01 - 08 19 01). Eelarveprojekt tuleb teadusuuringute osas taastada ka sellistes jaotistes nagu transport (06), keskkond (07), haridus (15), eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi programmi „Inimesed” (eelarverida 15 07 77) osas.

Selleks et Euroopa suudaks Euroopa 2020. aasta eesmärke ja energiavaldkonna eesmärke täita, tuleb säästva energia (eelkõige taastuvate energiaallikate edendamisel ning nende ühendamisel aruka elektrivõrguga) ja energiatõhususe vallas teha suuremaid jõupingutusi. Seetõttu soovitab ITRE suurendada teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi energeetikaalase koostöö programmi osas eelarveprojektis kavandatud summasid 40 miljoni euro võrra eelarvereal 08 05 01, millega toetatakse eelkõige säästvate energeetikasüsteemide arendamist ning energiatõhusust.

ITERi rahastamisvajaduste osas ei ole ITRE nõus komisjoni ettepanekuga paigutada teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendale raamprogrammile eraldatud assigneeringud ümber ITERi projekti. Kogu ITERi programmi rahastamist käsitlevate otsuste tegemine ja haldus peaks olema terviklik.

Jaotis 09 – Infoühiskond ja meedia

ITRE palub taastada eelarveread, mis aitavad oluliselt kaasa ELi 2020. aasta digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse elluviimisele, eriti read, mis on seotud teadus- ja uuendustegevusega.

Jaotis 32 — Energeetika

ITRE palub taastada eelarveprojekti kõigi jaotise 32 eelarveridade osas (v.a eelarverida 32 02 06 „Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte”) ja teeb ettepaneku suurendada „Euroopa aruka energeetika programmi” (eelarverida 32 04 06) maksete assigneeringuid täiendavalt 10 000 000 euro võrra ja kulukohustuste assigneeringuid 19 160 000 euro võrra.

Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

ITRE kaalus ja hindas kõiki liikmete poolt soovitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid tegevusi ning kiitis heaks kuus uut komisjoni poliitilisi prioriteete esindavat katseprojekti ja ettevalmistava tegevust, millel on selge potentsiaal areneda edasi tulevasteks ELi tegevusteks ja programmideks:

· katseprojekti „Päev „Sild Euroopasse”” (pärast eelarverida 02 02 15), mille eesmärk on luua Euroopa ekspertide ja Euroopa vahel tugevam sild, mis viiks Euroopast väljarännanud inimesed, kes on asutanud Silicon Valleys uusi ettevõtteid või töötavad seal teadustöötajatena, kogemuste ja tavade vahetamiseks kokku Euroopa Liidu institutsioonide ja ettevõtete esindajatega;

· katseprojekt „Noorte innovaatorite liikuvus” (pärast eelarverida 02 02 15), mille eesmärk on rakendada algatusi „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus”, võimaldades vähemalt 100l-l noorel innovaatoril töötada vastuvõtvas organisatsioonis oma algetapis olevate ideedega;

·  katseprojekt „Haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik” (pärast eelarverida 02 02 15), millega tagatakse see, et EL võtab asjaomast teemat tõsiselt ja püüab parandada oma teadmisi kõnealuste ressursside kohta, et suurendada eelkõige nende taaskasutamist ja asendamist;

· katseprojekt „Peamistes ELi polümeeride töötlemise piirkondades tekkivate plastijäätmete ringlussevõtt kohalikul tasandil” (pärast eelarverida 07 03 31), mille eesmärk on parandada plastijäätmete ringlussevõttu kohalikul tasandil, arendades selleks välja uued tehnilised lahendused plastitootmisjäätmete ringlussevõtuks ja rakendades ning struktureerides säästvatel lahendustel ning tehnoloogiatel põhinevaid ringlussevõtukanaleid;

· katseprojekt „Energiavarustuse kindlus — Kildagaas” (pärast eelarverida 32 04 17) selliste katseprojektide või muude tugimeetmete rahastamiseks, mille eesmärk on analüüsida avalikkuse heakskiitu kildagaasi uurimisele ja kasutamisele ning algatada selleteemaline arutelu;

· ettevalmistav tegevus „Koostöömehhanismid taastuvenergiadirektiivi rakendamiseks” (pärast eelarverida 32 04 17), mille eesmärk on uurida taastuvenergiadirektiivis sätestatud koostöömehhanismide tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke tingimusi ja koostoimet teiste mehhanismide või siseriiklike tugikavadega.

Lisas ülalloetletud katseprojektidele ja ettevalmistavale tegevusele toetas ITRE ettevalmistava tegevuse Erasmus” noortele ettevõtjatele” edasiarendamist konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi „Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi” (eelarverida 02 02 01) raames.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Bendt Bendtsen, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Christian Ehler, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, Edit Herczog, Romana Jordan Cizelj, Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Michèle Rivasi, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Patrizia Toia, Ioannis A. Tsoukalas, Marita Ulvskog, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Francesco De Angelis, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Gunnar Hökmark, Werner Langen, Alajos Mészáros, Algirdas Saudargas

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Edvard Kožušník

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toetab arvamust, et ELi eelarvet tuleks eriti kokkuhoiumeetmete rakendamise ajal kasutada targalt ja majanduskasvu soodustamise eesmärgil; märgib, et selleks tuleks teha vajalikke investeeringuid, parandada ühtse turu toimimist ning aidata Euroopa kodanikel, tarbijatel ja ettevõtetel töökohti luua ning jätkusuutlikke tegevusi läbi viia;

2.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on jätkata eelarvevahendite eraldamist siseturu toimimiseks ja selle arendamiseks eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise osas (eelarveread 02 01 04 01 ja 02 03 01); rõhutab, et uue Euroopa standardimise alase reguleeriva raamistiku eesmärk peaks olema ühtsem ELi standardimissüsteem ja jätkusuutlikum rahastamissüsteem standardite väljatöötamiseks[1];

3.  väljendab heameelt selle üle, et siseturu rakendamiseks ja arendamiseks ette nähtud assigneeringuid (eelarveread 12 01 04 01 ja 12 02 01) on veidi suurendatud, ning kauaoodatud komisjoni teatises „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. Üheskoos uue majanduskasvu eest”[2] väljendatud kavatsuse üle teha lõpp turu killustatusele ja likvideerida teenuste liikumist, innovatsiooni ja loovust pärssivad tõkked ja takistused;

4.  tuletab komisjonile meelde teenuste direktiivi rakendamist käsitlevat parlamendi resolutsiooni[3], milles parlament nõudis piisavaid assigneeringuid kontaktpunkte tutvustava ulatusliku teabekampaania jaoks;

5.  palub jätkuvalt rahastada katseprojekti „Ühtse turu foorum” (eelarverida 12 02 03), mida komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu eesistujariik igal aastal ühiselt korraldavad, ning tuua kokku ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonide esindajad, et hinnata ühtse turu arendamisel tehtud edusamme, vahetada häid tavasid ning arutada Euroopa kodanike suuremaid muresid; tunneb heameelt selle üle, et komisjon alustas 20 olulisima probleemi loetelu hindamise ja läbivaatamise protsessi; nõuab, et 20 olulisima probleemi loetelu vaadataks ühtse turu foorumil korrapäraselt läbi ning et nende probleemide kui usaldusväärsete näitajate alusel hinnataks ja jälgitaks ühtse turu arengut Euroopa Liidu kodanike silmis;

6.  taunib asjaolu, et programmi SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste kulukohustusteks (eelarverida 12 02 02) ei ole raha eraldatud; on seisukohal, et SOLVITi võrgustik on tõhus tasuta kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanism, mida peaks kõikides liikmesriikides toetama koolitus- ja edendamistegevus;

7.  rõhutab, et ka riiklikes ja piirkondlikes ametiasutustes teenuste kontrollimisega tegelevate ametnike jaoks tuleb koolitusmeetmed välja töötada; tuletab meelde, et siseturu infosüsteem saab tulemuslikult toimida ainult siis, kui ühenduse tasandil tehakse selleks piisavalt investeeringuid; toetab infosüsteemi laiendamist 2012. aasta lõpuks kõigile ELi tasandil reguleeritavatele kutsealadele;

8.  kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele kaasrahastada täiendavaid ühiseid turujärelevalve meetmeid; tunnistab tolli rolli turujärelevalves ning toetab heade tavade ja tehnilise abi vahetamise kaudu tolliasutuste ja turujärelevalveasutuste vahelise koostöö tugevdamist; kutsub liikmesriike üles nägema ette vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et täita oma kohustusi seoses programmi „Toll 2013” (eelarveread 14 01 04 02 ja 14 04 02) rakendamisega;

9.  peab vajalikuks liidu tarbijapoliitika meetmeteks (eelarverida 17 02 02) ette nähtud vahendid säilitada, et tagada käimasolevate uuringute ja turu-uuringute, eriti tarbijaturge ja tingimusi käsitleva tulemustabeli järjepidevus; väljendab heameelt tarbijapoliitika strateegia ja ühenduse tegevusprogrammi vahekokkuvõtte üle ja ootab huviga 2011. aasta septembriks kavandatud eraldi hinnangut tarbijate harimise, teavitamise ja suutlikkust suurendavate meetmete kohta;

10. võtab teadmiseks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku tegevust käsitlevas hiljutises hinnangus sisalduvad peamised järeldused ja ettepanekud, mis puudutavad eelkõige seni eraldatud ressursside piiratust ning kavandatud tulemuspõhiseid stiimuleid; toetab endiselt tarbijakaitsealase koostöö võrgustikku, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid looksid tarbijakaitseorganitele tõhusad koostöömehhanismid ning rakendaksid neid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Gianni Pittella, Phil Prendergast, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Damien Abad, Ashley Fox, Anna Hedh, Pier Antonio Panzeri, Antonyia Parvanova, Søren Bo Søndergaard, Marc Tarabella

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Bogusław Liberadzki

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi transpordipoliitika on Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel väga tähtis; toonitab, et transpordisektor kindlustab ELi turu positsiooni säilimise kõrge kvalifikatsiooniga tootmispiirkonnana ning otsustava tegurina ELi konkurentsivõime ja elukvaliteedi kujunemisel; tuletab meelde, et ühtse Euroopa raudteepiirkonna rakendamine ja ühtse Euroopa taeva lõpuleviimine hõlbustab ELi ühtse turu toimimist;

2.  rõhutab, et iga eelarve, kaasa arvatud 2012. aasta eelarve, peaks toetama ja ergutama säästva mitmeliigilise transpordisüsteemi arengut, andes oma panuse ELi jõupingutustesse CO2-heidete vähendamise teel kliimamuutust pidurdada;

3.  on seisukohal, et komisjoni esitatud eelarveprojekt kujutab endast vajalikku miinimumi, et säilitada uues transporti käsitlevas valges raamatus kirjeldatud Euroopa Liidu poliitika rakendamise tempo; on veendunud, et avaliku rahastamise suurendamine transpordi valdkonnas aitab kriisi ületada ja töökohti luua;

4.  nõuab innovatsiooni ja taristute valdkonnas rahastamise juurdepääsetavuse olulist parandamist, eelkõige keskkonnasõbraliku tehnoloogia, üleeuroopaliste võrkude (TEN) (esmajoones olemasoleva raudteeinfrastruktuuri), operatiivsete ja infrastruktuuri valdkonna investeeringute sidumise ning muude projektide puhul, mis annavad tõestatult Euroopa lisandväärtust ja mida rahastatakse ühtekuuluvus- ja struktuurifondidest; nõuab, et erinevaid Euroopa rahastamisallikaid kasutataks tõhusalt ja üksteist täiendavalt ning kaaludes erakapitali kaasamist eeldavate innovaatiliste rahastamisvahendite kasutuselevõttu;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel püüda rakendada TEN-T prioriteetseid projekte vastavalt ettenähtud ajakavale; rõhutab, et iga viivitus nende projektide rakendamisel tähendab kulude suurenemist;

6.  nõuab maksete olulist suurendamist, mis võimaldaks olemasolevaid vahendeid paremini ära kasutada;

7.  rõhutab integreeritud merenduspoliitika edasise arengu toetamise programmi jaoks tehtavate eelarveeraldiste tähtsust;

8.  avaldab kahetsust, et toetudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 195 ei tee komisjon ettepanekut uue õigusliku aluse kohta, millega asendada säästva turismi valdkonna kolm ettevalmistavat meedet, mida ei saa 2012. aastal pikendada, ning palub, et 2012. ja 2013. aastal, samuti tulevases mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks turismivaldkonna jaoks asjakohased vahendid;

9.  on seisukohal, et ELi eelarve panus transpordiga seotud asutustesse peaks vastama nende lisakohustustele, nagu Euroopa Meresõiduohutuse Ametile usaldatud kohustused; peab oluliseks asutuste eelarvete koostamist vastavalt nende kulutuste tõhususe kohta tehtud siseauditite tulemustele.

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

ELi 2012. aasta eelarve põhieesmärgina tuleks täielikult toetada Euroopa majandust ja kodanikke, uurides ELi eelarve võimendavat mõju majanduskasvu ja tööhõivevõimaluste tugevdamisel ning samas toetades jätkuvalt liikmesriikide eelarves rakendatud meetmeid. Ühtlasi tuleks 2012. aasta eelarves arvestada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke, mis määrati kindlaks Euroopa 2020. aasta strateegias. Alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) jaoks kavandatud varu, mis hõlmab transporti ja turismi, on 129,4 miljonit eurot.

I. Transpordi eelarve

Komisjoni 2012. aasta eelarveprojekti jaotis 6 (liikuvus ja transport) sisaldab kõiki ELi transpordipoliitikaga seotud eelarveridu. Eelarveprojektis nähakse ette kulukohustuste assigneeringute suurenemine 7,6% võrra (2011. aasta 1547 miljonilt 2012. aastaks 1664 miljonini) ja maksete assigneeringute suurenemine 2,8% võrra (2011. aasta 1142 miljonilt 2012. aastaks 1173 miljonini). Komisjoni eelarveprojekti üldine tase näib sobiv, kui võtta arvesse praegust kokkuhoiupoliitikat. Siiski tuleb nõukogu eelarveläbirääkimisi hoolikalt jälgida. Kui nõukogu teeb meelevaldseid või puhtalt aritmeetilisi kärpeid kõikides eelarveridades, võtmata arvesse parlamendi peamisi tegevuseesmärke üksikute eelarveridade kaupa, tuleks neid kärpeid nõuetekohaselt arutada ning esitada vajalikud muudatused juuli keskel, mil valmistatakse ette transpordikomisjoni muudatusettepanekud nõukogu seisukoha kohta. Eelkõige tahaks arvamuse koostaja juhtida tähelepanu järgmisele:

Üleeuroopalised võrgud – transport (06 03)

Eelarveprojektis nähakse sellel olulise eelarvereal ette nii kulukohustuste assigneeringute kui maksete assigneeringute suurenemine. Kulukohustuste assigneeringud peaksid tõusma 7,9% võrra 1 325 406 119 euroni ja maksete assigneeringud 1,8% võrra 872 300 000 euroni.

Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused (06 02 03)

Selle olulise transpordipoliitika valdkonna meetmete rakendamiseks on kulukohustuste assigneeringuid märgatavalt suurendatud (15 735 000 eurolt 2011. aastal 31 770 000 euroni 2012. aastal). Islandil 2010. aasta mais toimunud vulkaanipurskest põhjustatud õhutranspordikriis ning möödunud talve halbadest ilmastikuoludest tingitud lennuliikluse häired Euroopa lennujaamades näitavad veelgi selgemini, et kõnealused meetmed tuleb kiiresti ellu viia.

Marco Polo II (06 02 06 ja 06 02 07)

Marco Polo II puhul on vähendatud nii kulukohustuste assigneeringuid (2,1% võrra 62 844 000 euroni) kui ka maksete assigneeringuid (1,3% võrra 28 200 000 euroni). See näib olevat praeguste nõuetega kooskõlas.

Ametid

Euroopa Lennundusohutusamet (06 02 01)

Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kulukohustuste ja maksete assigneeringud suurenevad 5,7% võrra, 33 315 800 eurolt 35 214 151 euroni.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (06 02 02)

Eelarveprojektis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute üldine suurenemine 5,7% võrra 53 564 744 euroni ja maksete assigneeringute suurenemine 10,2% võrra 55 873 817 euroni.

Euroopa Raudteeagentuur (06 02 08)

Euroopa Liidu toetus Euroopa Raudteeagentuurile (ERA) suureneb 2012. aastal nii kulukohustuste kui maksete assigneeringute osas 24 375 000 eurolt 25 260 000 euroni. Arvamuse koostaja palub selgitust ERA 2009. ja 2010. aasta eelarve puuduliku täitmise kohta.

II. Turism

Turismi eelarve kuulub jaotise 2 (ettevõtlus) alla ja kahjuks ei ole sellele eelarveprojektis eraldi eelarverida ette nähtud. Kõik turismi valdkonna ettevalmistavad meetmed kuuluvad eelmise, 2011. aasta kulukohustuste assigneeringute alla ja 2012. aasta eelarvesse ei ole võimalik uusi kohustusi kanda. Turismi eelarve olukord ei ole rahuldav ja aasta algupoolel lepiti kokku kanda eelarveprojekti uusi katseprojekte. Samas tahaks arvamuse koostaja paluda komisjonil kindlustada, et 2012. ja 2013. aastal ning tulevases mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks turismivaldkonnale asjakohased vahendid.

III. Katseprojektid

Lepiti kokku, et transpordi- ja turismikomisjon lisab eelarveprojekti kolm uut katseprojekti. Need on järgmised: Euroopa kultuuri- ja tööstuspärandi turismiteed, Euroopa transpordiliikide ühine teabe- ja broneerimisliides ning turism ja selle üldine kättesaadavus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Vilja Savisaar-Toomast, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Michel Dantin, Isabelle Durant, Zita Gurmai, Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen, Sabine Wils

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Anne E. Jensen

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: László Surján

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Parlamendi toetusel kavandab komisjon positiivsemast majandusprognoosist lähtudes meetmeid majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks 2012. aastal. Sellega seoses tunnistab ta ELi eelarve olulist rolli liikmesriikide eelarvete raames rakendatavate meetmete võimendus- ja toetusvahendina. Komisjon kehtestas seega kolm peamist prioriteeti seoses 2012. aasta eelarve projektiga, täpsemalt investeerimine majanduskasvu eelarve konsolideerimise raames, Euroopa 2020. aasta strateegia eelarveharu tugevdamine ja Lissaboni lepingu prioriteetsete valdkondade tugevdamine, pöörates samas asjakohast tähelepanu praegusele olukorrale ning keskendudes vajadusele põhjalikult hinnata tulemuslikkust ja vajadusi kohapeal.

Arvamuse koostaja jagab komisjoni seisukohta, et tuleb tõhustada ELi ühiseid jõupingutusi ning kasutada ära ühtekuuluvuspoliitika ja kohapealse poliitika koostoimet, ning rõhutab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika on investeerimispoliitika, mis on välja töötatud piirkondade arengueesmärkide edendamiseks, toetades neid, kes majanduse arengult maha jäävad.

Praeguses olukorras on vaja, et komisjon oleks nende eesmärkide saavutamisse suuremal määral kaasatud, aidates liikmesriike, kellel on raskusi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega.

Eelarveprojekti taastamine

Sellest tulenevalt on komisjon eelarvesätete koostamisel hinnanud eelarvevajadusi, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2005. aasta otsuseid, finantsperspektiivi (2007–2013) ja institutsioonidevahelist kokkulepet ning programmitöö perioodi (2000–2006) lõpetatavate projektide raames tasuda olevaid summasid. Arvamuse koostaja on seisukohal, et ainus institutsioon, kellel on olemas teave kõikide piirkondade eelarvelistest vajadustest ülevaate saamiseks, on komisjon. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku tühistada kõik nõukogu kavandatud kärped ja taastada eelarveprojektis esialgsed komisjoni kavandatud summad.

Vahendite jaotus fondide vahel

Vahendid jaotuvad eri fondide vahel järgmiselt:

struktuurifondid (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond) 40 945,9 miljonit eurot ja Ühtekuuluvusfond 11 793,0 miljonit eurot. Maksete assigneeringute suurenemine 8,4% võrra kinnitab rakendamise kiirenemise suundumust, mis sai alguse 2010. aastal, ja näitab, et 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika on tõesti hoo sisse saanud, osutades ka asjaolule, et 2013. aastal on oodata täiendavat märkimisväärset maksete suurenemist.

2012. aastal oodatavad peamised poliitilised tulemused

Komisjoni kavandatud peamised poliitilised tulemused hõlmavad nii ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide vastavusseviimist Euroopa 2020. aasta strateegiaga kui ka mitmeaastaste eesmärkide saavutamist, stimuleerides kõige vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet, tugevdades piirkondade konkurentsivõimet ja edendades tugevamat territoriaalset integratsiooni. Lisaks loodab komisjon, et ELi Läänemere strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamine on tulemuslik. Eriti tähtis on õigusraamistiku ja tulemuste saavutamise mehhanismide vastuvõtmine tulevase programmitöö perioodi (2014–2020) jaoks. Sellega seoses loodab komisjon koordineerida ühise strateegilise raamistiku ettevalmistamist ja vastuvõtmist tihedas koostöös komisjoni teiste talitustega ning alustada liikmesriikidega arutelusid 2013. aasta järgsete strateegiliste investeerimisprioriteetide teemal. Viidatakse ka võimalusele luua liikmesriikides ja piirkondades elektroonilised arvelduskojad, et koguda ja jagada projektide rahastamisega seotud andmeid, ning toetusesaajaid käsitlevad interaktiivsed portaalid, et nad peaksid andmeid esitama vaid ühe korra, ning jälgida veebis toetustaotluste menetlemise ja maksete edenemist (nn e-ühtekuuluvuspoliitika).

Katseprojektid ja tehniline abi

Sel aastal on liikmesriigid esitanud vähem ettepanekuid võimalike katseprojektide / ettevalmistava tegevuse kohta ning enamik neist käsitleb varem heaks kiidetud meetmete pikendamist.

Komisjoniga konsulteeriti mitteametlikult praegu kehtivate katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse pikendamise vajaduse küsimuses pärast seda, kui komisjon toetas ettevalmistava tegevuse „Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine ELi regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil” ja „Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine” ning katseprojekti „Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas” jätkamist.

Ainus uus kavandatav meede on ettevalmistav tegevus „ELi Atlandi strateegiat käsitlev Atlandi foorum”, et määrata kindlaks valdkonnaülene tegevuskava konkreetsete prioriteetidega, mida tuleb ellu viia alates 2014. aastast, ning milles osalevad aktiivselt Atlandi sidusrühmad. Tegevuskava peaks olema tihedalt seotud regionaalpoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga ning peaks hõlbustama ka koostoimet teiste ELi poliitikatega. Sellega seoses peaks ettevalmistav tegevus rahastama sidusrühmade dialoogiplatvormi – Atlandi foorumit –, mille eesmärk on kindlaks määrata prioriteetsed projektid ja Atlandi strateegia juhtimine ning töötada välja ja võtta vastu tegevuskava.

Kõnealuse mitteametliku eelhindamismenetluse raames toetas komisjon ka meetme „Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine” jätkamist ning seega tuleks see samuti esitada eelarveprojekti muudatusettepanekuna.

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et eelarveprojekti alamrubriiki 1b kantud summad vastavad regionaalpoliitika vajadustele ja eesmärkidele, mille liit on kindlaks määranud, ning seetõttu tuleb alamrubriigi 1b eelarveread säilitada või vajaduse korral taastada vastavalt komisjoni ettepanekule; on eelkõige vastu nõukogu kavandatavatele alamrubriigi 1b maksete assigneeringute suurtele kärbetele;

2.  rõhutab, et regionaalpoliitika tulemuslik ja tõhus rakendamine on eriti praegusi majandusraskusi ja eelarve konsolideerimist arvesse võttes Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega, kuna see mitte ainult ei aita tulemuslikult vähendada piirkondadevahelisi erinevusi, vaid aitab luua ka sobiliku raamistiku stabiilse ja jätkusuutliku majanduskasvu ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskava rakendamise jaoks;

3.  tunneb heameelt selle üle, et 2011. aastaga võrreldes on alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringud suurenenud 3,4% võrra 52 738 900 000 euroni ning maksete assigneeringud 8,4% võrra 45 134 800 000 euroni, mis hõlmab ka programmitöö perioodi 2000–2006 sulgemise viimasel etapil (2012. aasta) tekkivate täitmata kulukohustuste vähenemist 35,2% võrra 3 110 000 000 euroni;

4.  kutsub komisjoni üles toetama ja ellu viima kõiki regionaalarengukomisjoni poolt alamrubriigis 1b kavandatud katseprojekte, ettevalmistavaid tegevusi ja tehnilise abi meetmeid;

5.  peab eriti oluliseks, et pikendataks praeguseid katseprojekte ja meetmeid, mis on seotud makropiirkondlike strateegiate rakendamisega, sest tulemuslikum makropiirkondlike strateegiate rakendamine võimaldaks paremini ära kasutada piirkondade potentsiaali, saada struktuurifondidest eesmärgipärasemalt kasu ja pakkuda parimaid võimalikke vastumeetmeid konkreetsete piirkondade probleemidele, näiteks keskkonnakaitse valdkonnas;

6.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle – mida toetas Euroopa Ülemkogu – parandada teatavate liikmesriikide praeguste laenuprogrammide ja struktuurifondide koostoimet, et suurendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu, ning palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi, et leida viise, kuidas tulemuslikult tõsta liimesriikide üldist suutlikkust tõhusalt rakendada ühtekuuluvuspoliitika programme.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Philip Bradbourn, Zuzana Brzobohatá, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Michail Tremopoulos, Viktor Uspaskich, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jens Geier, Elisabeth Schroedter, László Surján, Giommaria Uggias, Derek Vaughan, Sabine Verheyen

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (10.10.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Luis Manuel Capoulas Santos

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduskulud on ELi eelarves üsna rangelt piiritletud, arvestades nende prognoositavust ning tõsiasja, et otsetoetuste puhul on kulukohustuste ja maksete vahel täielik vastavus kohustuslik ning et sellised maksed moodustavad ühise põllumajanduspoliitika eelarvest vähemalt 70% ja seega puudutavad võimalikud erinevused peamiselt turuga seotud kulusid;

2.  märgib, et paljudes liikmesriikides rakendatakse riigieelarve tasakaalu taastamiseks ja võlgade vähendamiseks kokkuhoiumeetmeid;

3.  lükkab tagasi nõukogu esitatud 2012. aasta eelarveprojekti muudatusettepanekud; on seisukohal, et komisjoni eelarvestus on realistlikum kui nõukogu ettepanekud, eriti seoses eelmiste aastate raamatupidamise aastaaruannete kontrolli ja heakskiitmisega; nõuab seetõttu 2012. aasta eelarveprojektis assigneeringute taastamist, võttes eelkõige arvesse seda, et majanduse ja turgude olukord ning põllumajandustootjate sissetulek on hetkel väga ebastabiilne, mis nõuab iga olulise muudatuse tegemisel väga ettevaatlikku suhtumist;

4.  väljendab muret komisjoni optimistliku oletuse pärast, mille kohaselt jäävad põllumajandusturud suhteliselt stabiilseks ja suuresti soodsaks, ning turuga seotud kulude üha suurema vähenemise pärast; juhib tähelepanu sellele, et turuolukorra paranemise mõju on sektoriti sageli erinev; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult põllumajandusturgude arengut ning oleks valmis kiiresti ja tõhusalt meetmeid võtma, et takistada soovimatuid suundumusi, nagu on praegune olukord oliivõli- ja sealihasektorites; rõhutab turusuundumusi arvesse võttes vajadust kohandada sekkumispõhimõtet ja künnishindu;

5.  rõhutab Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse suurt tähtsust olulise vahendina toiduainete tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks; ning toonitab, et keskuse loomine on jätkuvalt Euroopa Parlamendi prioriteet, pidades eriti silmas viimastel aastatel aset leidnud hindade kõikumist;

6.  väljendab muret EHECi kriisi tagajärgede pärast, mis pani paljud ELi köögiviljatootjad äärmiselt raskesse olukorda, kus nõudlus langes järsult päev-päevalt ja tootjad ei suutnud kas oma tooteid üldse müüa või müüsid neid äärmiselt madala hinnaga; nõuab piisava erifondi loomist köögiviljatootjatele kriisi tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks ja tarbijate usalduse taastamise edendusmeetmeteks ning köögivilja tarbimise stimuleerimiseks ELis;

7.  rõhutab, kui oluline on piisav rahastamine niisuguste eriprogrammide jaoks nagu koolidele puuvilja jagamine ja koolipiima programm; juhib tähelepanu sellele, et kõnealused eriprogrammid ei too kasu mitte ainult põllumajandustootjatele, vaid nendega toetatakse ka ühiskonna haavatavaid elanikkonnarühmi ja edendatakse tervislikumat toitumist; nõuab seetõttu 2012. aasta eelarveprojektis mõlema programmi jaoks ettenähtud summade taastamist;

8.  juhib tähelepanu sellele, et nagu komisjon oma eelarvestuses õigustatult osutas, tuleb enim puudust kannatavate isikute abistamise programme viia ellu Üldkohtus käsitletud menetlusi arvesse võttes; võtab teadmiseks Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta kohtuasja T-576/08 otsuses tehtud märkuse, mille kohaselt tuleks programmi puhul, mis on mõeldud toiduainete jaotamiseks ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele, katta ainult sekkumisvarudest võetud toiduainete ja mitte turult toiduainete ostmisega tekitatud kulud; rõhutab seetõttu, pidades silmas asjaolu, et rohkem kui 43 miljonit ELi kodanikku ähvardab toidupuudus, tungivat vajadust uue õigusliku aluse järele, et säilitada toiduabi programmide rahalise toetuse sama tase;

9.  märgib veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete rahastamise vähendamist, mida komisjon põhjendab haigusolukorra üldise paranemisega ja eelkõige lammaste katarraalse palaviku tauditõrje vähenenud vajadusega; nõuab siiski tungivalt, et komisjon jätkaks loomade tervishoiu ja taimetervise olukorra tähelepanelikku jälgimist ning tagaks kõrgetasemelise tarbijakaitse;

10. nõuab kavandatud katseprojektide ja eriti niisuguse katseprojekti loomist, mille eesmärk on täita olemasolevad lüngad andmetes, et luua töökindlaid tõenditel põhinevaid vahendeid ülimalt keskkonnasõbralikke avalikke hüvesid pakkuvate tootjate premeerimiseks, niisuguse katseprojekti loomist, millega rajatakse loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik, ning niisuguse katseprojekti loomist, mille raames antakse teavet tarbijatele, koolides, müügikohtades ning muudes kontaktpunktides kvaliteedi-, toiduohutus-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite kohta, mida Euroopa põllumajandustootjad peavad järgima; nõuab, et loodaks Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse katseprojekt, sest selline keskus oleks viimaste aastate hindade volatiilsust silmas pidades oluline vahend toiduainete tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks; nõuab noorte põllumajandustootjate vahetusprogrammi katseprojekti pikendamist ning lammaste elektroonilise registreerimise tehnoloogia viimistlemise katseprojekti rakendamist; palub, et komisjon viiks kõik kavandatud katseprojektid ellu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Richard Ashworth, Liam Aylward, José Bové, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, Mairead McGuinness, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Luís Paulo Alves, Spyros Danellis, Bas Eickhout, Ismail Ertug, Giovanni La Via, Astrid Lulling

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

George Sabin Cutaş, Pablo Zalba Bidegain

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Britta Reimers

LÜHISELGITUS

Kalanduskomisjon on teadlik, et 2012. aasta eelarve projekt koostati erilises olukorras, mis on tingitud liikmesriikide riiklike kulutuste piiramisest. Euroopa Komisjon väidab, et eelarveprojektiga toetatakse investeeringuid ja majandustegevuse elavdamist. Sellega seoses tuleks veel kord tähelepanu juhtida sellele, et väga paljude piirkondade majanduses ning sellistes valdkondades nagu Euroopa toiduga kindlustatus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja veeökosüsteemide juhtimine on kalanduspoliitika endiselt kesksel kohal. Sel põhjusel tuleb Euroopa Liidul hoida nendes valdkondades tehtavate kulutuste taset ja tegutseda kalandusvaldkonna sotsiaalse ja majandusliku dünaamilisuse ning tõhususe suurendamise nimel.

2012. aastat iseloomustavad esimesed ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika reformiga seotud meetmed. Seetõttu tuleb vältida olukorda, kus integreeritud merenduspoliitika meetmete rahastamine toimub ühisele kalanduspoliitikale ja muule tavapärasele kalanduspoliitikale eraldatavate assigneeringute arvelt. Sellega seoses näitab eelarveprojekti III jao jaotis 11 Euroopa Komisjoni pingutusi jätkata assigneeringute mõõdukat suurendamist, kui arvesse võtta reserve. Siiski on kahetsusväärne, et järelevalvemeetmete eelarvet (11 08) on märkimisväärselt vähendatud (maksete assigneeringuid on kärbitud 16,92%). Kalanduskomisjon juhindub assigneeringute üle hääletamisel merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tööprogrammist ja ühise kalanduspoliitika reformiga seotud seadusandlikest ettepanekutest.

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab Euroopa Komisjoni pingutusi, et hoida kalandusele mõeldud maksete assigneeringute kogusumma eelmise aastaga võrreldes samal tasemel; juhib siiski tähelepanu sellele, et mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013 ette nähtud eelarvevahendite puhul ei ole piisavalt arvesse võetud ühise kalanduspoliitika poliitilist tähtsust, eelkõige mis puudutab poliitilisi ootusi seoses ELi aktiivsema tegevusega sellistes valdkondades nagu kalanduskontroll, kalandusalane uurimistöö ja sotsiaalmeetmed mõnes valdkonnas mahtude vajaliku vähendamise tagajärgede leevendamiseks; on seisukohal, et isegi majanduslikult raskes olukorras tuleb toetada pingutusi kalandussektori püsivaks arenguks ning takistada sotsiaalsete ja majanduslike probleemide teket selles sektoris;

2.  võtab teadmiseks suured assigneeringud, mis tuleb paigutada reservi, ja nõuab, et nende summade sihtotstarbelise kasutamise võimaldamiseks algatataks asjakohaseid õigusakte, pidades eriti silmas vajadust sõlmida õigeaegselt rahvusvahelisi kalanduskokkuleppeid;

3.  kiidab heaks kalandusturgudele (11 02) ja Euroopa Kalandusfondile (EKF) (11 06) ette nähtud maksete assigneeringute suurendamise, kuigi peab seda kalandusturgude osas ebapiisavaks; juhib tähelepanu asjaolule, et arvesse tuleb võtta kalanduse turuhindade seirekeskuse (mille osas komisjon on võtnud endale ülesande teha ettepanek õigusliku aluse kohta) astmelist loomist 2012. aastal;

4.  peab kahetsusväärseks Euroopa Komisjoni ettepanekut vähendada ühise kalanduspoliitika järelevalvele ja rakendamisele ette nähtud üldisi kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid, eriti selles osas, mis puudutab rahalist toetust liikmesriikidele maksete assigneeringutena; on seisukohal, et Euroopa Komisjonil tuleb assigneeringute kasutamise lihtsustamise ja edendamise nimel aktiivsemalt tegutseda;

5.  nõuab siiski, et assigneeringud, mis on ette nähtud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile, mille tegevust tuleb toetada ja edendada, jääksid 2011. aasta tasemele; toonitab siiski, et agentuur ei saa asendada liikmesriikide olulist rolli selles valdkonnas, mistõttu tuleb neile anda selleks piisavalt vahendeid;

6.  võtab teadmiseks, et assigneeringud, mis on seotud vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamisega (11 07), ei ole üldiselt muutunud, kuid arvestades 2010. aasta eelarve täitmist, palub liikmesriikidel algselt nende käsutusse antud assigneeringuid rohkem kasutada;

7.  võtab teadmiseks integreeritud merenduspoliitika eelarverea loomise, kuid märgib, et kavandatud assigneeringutest ei piisa selle uue poliitika peamiste eesmärkide saavutamiseks; kinnitab taas, et integreeritud merenduspoliitika ei tohi mingil juhul kahjustada ühise kalanduspoliitika senist rahastamist ning et tuleks leida õiglane tasakaal mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1 ja 2 reservis olevate assigneeringute kasutamisel;

8.  lükkab otsustavalt tagasi 2012. aasta eelarvet käsitlevas nõukogu seisukohas kavandatud kalanduse peatüki assigneeringute suured kärped; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on valmis ulatuslikult vähendama liidu toetust sektorile, mis on niigi äärmiselt alarahastatud, arvestades selle sektori tähtsust Euroopa Liidule tervikuna ruumilise planeerimise, toiduga kindlustatuse ja turu varustamise koha pealt;

9.  tuletab meelde, et EKFi rakendamist käsitlevas kolmandas aastaaruandes võttis komisjon kohustuse abistada liikmesriike, soodustades kava rakendamist meetmete parema kavandamisega, ning märkis võimalust kasutada vahendeid EKFi kasutamise parandamiseks; toonitab, et komisjon peab need vahendid kiiremas korras täpsemalt paika panema;

10. juhib nõukogu tähelepanu tõsiasjale, et rahaliste vahendite kärpimine kalanduse valdkonnas ei võimalda kunagi selle püsivat arengut tagada; rõhutab, et Euroopa Liidul on täita ka ülioluline roll kalanduse jätkusuutlikkuse edendajana maailmas; märgib, et järelevalvele ette nähtud täiendavate rahaliste vahenditeta kahjustab ebaseaduslik, deklareerimata ja reguleerimata kalapüük jätkuvalt Euroopa Liidu kalurite suuri pingutusi ning takistab ühtse turu tõrgeteta toimimist;

11. palub nõukogul vaadata uuesti läbi oma seisukoht kõikide jaotise 11 eelarveridadega seotud maksete ja kulukohustuste mahu kohta; toonitab, et EKF aitab oluliselt kaasa sellele, et kalandusega tegelevad kogukonnad kohaneksid uute arengutega selles valdkonnas, läheksid üle keskkonnasäästlikumale tootmisviisile ning mitmekesistaksid jätkusuutlikult oma majandustegevust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Josefa Andrés Barea, Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Carl Haglund, Ian Hudghton, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Guido Milana, Maria do Céu Patrão Neves, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Trautmann, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Ole Christensen, Chris Davies, Estelle Grelier, Sławomir Witold Nitras, Raül Romeva i Rueda, Nikolaos Salavrakos, Antolín Sánchez Presedo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pablo Arias Echeverría, Jarosław Kalinowski

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (5.10.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab Euroopa koolitusprogrammide selget ja tõestatud Euroopa lisandväärtust, nende osa liikuvuse soodustamisel, ning ülisuurt tähtsust Euroopa 2020. aasta strateegia edenemise seisukohalt; väljendab kahetsust, et komisjoni koostatud eelarveprojekt ei sisalda ettepanekut hariduse ja koolituse täiendavaks rahastamiseks lisaks finantsplaneeringus ettenähtule; ergutab komisjoni ja kõiki teisi asjaosalisi seadma humanitaarteadused Euroopa koolitusprogrammide rakendamisel loodusteadustega võrdsele positsioonile; nõuab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames esitatavates koolitusprogrammides tõstetaks esile humanitaarteadused; nõuab elukestva õppe programmi assigneeringute olulist suurendamist 2012. aasta eelarves ja haridusele eraldatavate rahaliste vahendite kahekordistamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

2.  rõhutab kultuuripoliitika, eelkõige avaliku kultuuripoliitika tähtsat rolli hariduses ja koolituses ning kultuurile üldise juurdepääsu tagamisel;

3.  avaldab kahetsust asjaolu üle, et nõukogu püüab vähendada 2012. aasta kulukohustuste assigneeringuid programmi „Kultuur” osas; peab ülimalt vajalikuks, et praeguses raskes majanduslikus olukorras ei jääks unarusse kultuur kui Euroopa identiteedi edendaja ja ühiskonna rikastaja; nõuab seetõttu, et kui kultuuri rahastamist ja sellesse investeerimist ei suurendata, siis säilitataks see vähemalt endisel tasemel;

4.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 165 antakse liidule Fspordi valdkonnas uued pädevused; toonitab väärtust, mida sport ühiskonnale annab, mitte ainult tervislikkuse, konkurentsi, sotsiaalse kaasatuse ning selliste Euroopa projekti poolt alal hoitud ja kajastatud väärtuste nagu solidaarsuse, meeskonnatöö ja pädevuse edendamise, vaid ka majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt; nõuab seetõttu piisavate rahaliste vahendite eraldamist ambitsioonika ELi spordiprogrammi koostamiseks ja rakendamiseks;

5.  rõhutab, et ajakirjanikel ja meedial on juhtiv roll sellise Euroopa avaliku ala loomisel, mis võimaldab kodanikel Euroopa integratsioonis osaleda; rõhutab kõikehõlmava ELi kommunikatsioonistrateegia tähtsust, et suurendada liidus legitiimsust ja tugevdada Euroopa kodakondsust; väljendab seetõttu muret asjaolu pärast, et komisjon loobus komisjoni enda üleeuroopaliste meediavõrkude strateegiast, kui ta peatas üleeuroopalise televõrgu algatuse elluviimise; nõuab tungivalt, et komisjon rajaks võimalikult kiiresti kavandatud televõrgud ja looks kõikehõlmava kommunikatsioonistrateegia, et suurendada liidus legitiimsust ja tugevdada Euroopa avalikku ala; palub tungivalt komisjoni uuesti läbi vaadata Euroopa Parlamendi algatuse (piiriülese uuriva ajakirjanduse kohta) tegeliku toimimise küsimus, et tagada selle sõltumatu ja erapooletu rakendamine ning selgemini väljendada oma seisukohta üleeuroopaliste meediavõrkude strateegia tulevikuväljavaadete suhtes;

6.  on vastu Euroopa koolide rahastamise kavandatavale kärpimisele, kuna kärped avaldavad tõenäoliselt mõju õpetuse kvaliteedile, õpetajate koolitamisele, õpetajate ja õpilaste suhtarvule ning toovad kaasa õpilaste diskrimineerimise keelelise päritolu või puude alusel, rikkudes seeläbi Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

7.  rõhutab MEDIA-programmi ülitähtsat panust Euroopa audiovisuaalsektorisse ning selle programmi antavat kasu majanduse, kultuuri, hariduse ja sotsiaalvaldkonna seisukohast; nõuab seetõttu rahaliste vahendite suurendamist, et toetada seda kiiresti kasvavat sektorit.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdi Cristiano Allam, Maria Badia i Cutchet, Zoltán Bagó, Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Jean-Marie Cavada, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Cătălin Sorin Ivan, Morten Løkkegaard, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, Sampo Terho, László Tőkés, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivo Belet, Luigi Berlinguer, Nessa Childers, Seán Kelly, Iosif Matula, Georgios Papanikolaou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jacky Hénin

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (2.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Franziska Keller

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kulukohustuste assigneeringuid 17,7%;

2.  on seisukohal, et kõige tähtsamaks tuleb pidada valdkondi, milles Euroopa Liit peab kindlasti meetmeid võtma, milles Euroopa Liidul on lisandväärtus ja milles ta loob tingimused õiguskaitsealase koostöö, integreeritud piirihalduse ja kriminaalõigussüsteemide võimaliku koostoime ärakasutamiseks; rõhutab, et uusi meetmeid ja programme tuleb selgelt põhjendada;

3.  rõhutab, et ametitel peaksid Lissaboni lepingust, Stockholmi programmist ja volitustest tulenevate uute ülesannete täitmiseks olema piisavad, mõistlikud ja põhjendatud rahalised vahendid;

4.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et vaatamata 2011. aasta juunis lubatule ei ole parlamendile rände ja solidaarsuse valdkonna rahaliste vahendite hinnangut esitatud, mistõttu ei ole võimalik selle hinnangu põhjal järeldusi teha ega neid 2012. aasta eelarves arvesse võtta;

5.  palub, et komisjon esitaks parlamendile kõik olemasolevate fondide ja programmide puhul asjakohased hinnangud piisavalt pikka aega enne seda, kui uut mitmeaastast finantsraamistikku arutama hakatakse;

6.  märgib, et Frontexile tuleb uute volituste kohaste ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid eraldada ning Frontexi eelarve tuleks läbi vaadata 2012. aasta esimesel poolaastal, mil amet saab pärast uue määruse jõustumist kindlaks teha ressursid, mida ta vajab, et hakata 2012. aastal uusi ülesandeid täitma ja võimalikke Frontexi tegevasutusi looma;

7.  nõuab, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile eraldataks piisavad ressursid, tänu millele oleks ametil võimalik tegevuse alustamiseks vajalikke meetmeid võtta ja võimalikult kiiresti täielikult tööle hakata;

8.  peab vajalikuks märkimisväärse osa teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) jaoks määratud vahenditest reservi paigutada, sest sel juhul on võimalik SIS II väljatöötamise üle järelevalvet pidada ja eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohast teavet anda; märgib, et reservi loomine ja selle hilisem vabastamine 2011. aastal on juba aidanud teabe liikumist parandada;

9.  on arvamusel, et asjakohastel eelarveridadel kasutada olevatest rahalistest vahenditest tuleks märkimisväärne osa eraldada ELi kasvavate küberjulgeoleku vajaduste täitmiseks, kasutades olemasolevate programmide koostoimet täielikult ära;

10. on arvamusel, et välispiirifondi eelarveprojekt tuleks taastada, sest tänu sellele fondile oleks võimalik välispiiridega seonduvaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid tõhusalt korraldada, põhiõiguste kaitset toetada ning ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, organiseeritud kuritegevust ja tööalast ekspluateerimist takistada;

11. on seisukohal, et Euroopa Tagasipöördumisfondi eelarveprojekt tuleks taastada, sest see fond tagab rändevoogude tõhusa haldamise, mis aitab kaasa vabatahtlikule tagasipöördumisele ja taasintegreerumisele, tagasipöördumisalasele ja koostööle teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega, tagades põhiõiguste järgimise ja tugevdades vabadusel ja õigusel rajaneva ala loomist;

12. rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb eelarve täitmisest ja eelkõige sellest, millele raha kulutatakse, õigeaegselt ja täpselt teavitada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Vilija Blinkevičiūtė, Rita Borsellino, Philip Claeys, Rosario Crocetta, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Hélène Flautre, Kinga Gál, Kinga Göncz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Salvatore Iacolino, Sophia in ‘t Veld, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Timothy Kirkhope, Juan Fernando López Aguilar, Baroness Sarah Ludford, Monica Luisa Macovei, Véronique Mathieu, Claude Moraes, Jan Mulder, Antigoni Papadopoulou, Georgios Papanikolaou, Carmen Romero López, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Rui Tavares, Wim van de Camp, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Andrew Henry William Brons, Anna Maria Corazza Bildt, Ioan Enciu, Franziska Keller, Ádám Kósa, Marian-Jean Marinescu, Hubert Pirker, Michèle Striffler, Marie-Christine Vergiat, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Regina Bastos

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (8.9.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Algirdas Saudargas

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et nii Euroopa Liit kui ka selle liikmesriigid on majanduskriisi tõttu pidanud võtma vastu raskeid otsuseid ja eelarves kärpeid tegema;

B.  arvestades, et tõhusa kommunikatsioonipoliitika tagamiseks tuleb asjakohased rahalised vahendid säilitada nii liidu kui ka kohalikul tasandil;

C. arvestades, et kodanikualgatuse määrus, mida hakatakse kohaldama alates 1. aprillist 2012, eeldab tõhusat kommunikatsioonipoliitikat ja asjakohast rakenduskorda, mida tuleb piisavalt rahastada;

1.  tunneb heameelt Euroopa tasandi erakondadele ja sihtasutustele ette nähtud eelarveassigneeringute üle, mille mahtu ta loeb asjakohaseks;

2.  kiidab heaks eelarverea „Teave meedia jaoks” kulukohustuste assigneeringute suurendamise, sest meedial on teavitusmeetmetes ja teabealases tegevuses oluline roll;

3.  peab kahetsusväärseks, et eelarverea „Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel” − millelt rahastatakse komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ühiseid teavitusmeetmeid − assigneeringud on pidevalt vähenenud; peab hoopis vajalikuks selle eelarverea vahendite suurendamist, sest liidu tasandi teavitusmeetmed, mis toimivad sünergias liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste meetmetega, suurendavad oluliselt levitatava teabe mõju, mis võimaldab jõuda võimalikult suure publikuni;

4.  mõistab, kui oluline on kodanike kaasamine kodanikuühiskonna ja poliitilise elu, sh Euroopa Liidu tulevikuväljavaadete kujundamisse, ning on seisukohal, et kodakondsusega seotud kulude vähendamine on kahetsusväärne; on seetõttu seisukohal, et eelarverea „Kodanike Euroopa” 2011. aasta kulukohustuste assigneeringud tuleb selle programmi nõuetekohaseks rakendamiseks taastada;

5.  on täiesti veendunud, et kodanikualgatuse määruse rakendamiseks tuleb luua uus eelarverida, sest selle osalusdemokraatia vahendi tõhusaks toimimiseks on vaja asjakohaseid rahalisi ja muid vahendeid;

6.  peab kohatuks digitaalsete väljaannetega seotud kulusid kärpida ja seda eelkõige ajal, mil Euroopa Liidu Teataja suhtes kohaldatavate eeskirjade üle peetakse alles arutelusid; arvestades, et Euroopa Liidu Teatajat hakatakse võib-olla avaldama ainult elektrooniliselt, kutsub nõukogu üles jätma assigneeringud vähemalt samale tasemele mis 2011. aastal.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Andrew Duff, Matthias Groote, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Daniel Hannan, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, David Martin, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, György Schöpflin, Søren Bo Søndergaard, Rafał Trzaskowski, Luis Yáñez-Barnuevo García

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

John Stuart Agnew, Íñigo Méndez de Vigo, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Sajjad Karim

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (18.7.2011)

eelarvekomisjonile,

mis käsitleb parlamendi seisukohta nõukogu muudetud 2012. aasta eelarve projekti kohta – kõik jaod
(2011/2020(BUD))

Arvamuse koostaja: Silvana Koch-Mehrin

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et Euroopa ombudsmani taotletud eelarvevahendid võimaldavad tal täita põhikirjas, rakenduseeskirjades ja koostöökokkulepetes sätestatud kohustusi ning täita tõhusalt oma kohustusi; võtab teadmiseks viimaste aastate väga positiivsed tulemused ja selle, et uurimised on lõpetatud lühema ajaga, ilma et see oleks mõjutanud kvaliteeti; toonitab, et need tulemused on seletatavad nii suuremate inimressursside kui uute uurimismeetodite kasutamisega; julgustab ombudsmani jätkuvalt pingutama, et tulemused oleksid edaspidigi suurepärased;

2.  märgib rahuloluga, et ombudsmani 2012. aasta eelarvestuse summa on suurenenud vaid 0,47% ehk 44 605 euro võrra ning et ombudsman ei taotle uusi ametikohti; märgib, et praegust finants- ja majanduskriisi arvestades ja selleks et näidata üles solidaarsust eelarve osas rasket aega läbi elavate kolleegidega liikmesriikides ja piirkondades, on ombudsman püüdnud piirata eelarvekasvu nii palju kui võimalik;

3.  tunnustab ombudsmani kokkuhoidliku eelarvestuse eest ja solidaarsuse ülesnäitamise eest oma kolleegidega liikmesriikides; võtab teadmiseks ombudsmani kavatsuse tulevastes eelarvetes kulusid maksimaalselt piirata;

4.  toetab ombudsmani taotlust 11 ametikoha kõrgendamiseks (7 AST ja 4 AD) vastavalt personalieeskirjadele (artikli 6 lõige 2); tuletab meelde, et see kõrgendamine ei tähenda automaatselt 11 edutamist;

5.  märgib rahuloluga, et ombudsman jätkab oma mitmeaastase kavandamise poliitikat, kontrollides süstemaatiliselt eelarveridasid ja paigutades vahendeid ümber, et luua sääste; märgib, et eelarveridade läbivaatamise strateegia rakendamine võimaldas säästude realiseerimist 23 eelarvereast kuueteistkümnes; nõuab tungivalt, et muud ELi institutsioonid järgiksid ombudsmani parimaid tavasid seda meetodit kohaldades;

6.  märgib, et 2012. aastaks on selle poliitikaga säästetud 57 870 eurot, mis on 56,5% kogu kasvust muudel eelarveridadel;

7.  kiidab heaks ombudsmani koolituspoliitika, sealhulgas kavatsuse liituda institutsioonidevahelise raamlepinguga, mis annab juurdepääsu paljudele kursustele institutsiooniga seotud inimestele, et muuta nende töö tõhusamaks ja kooskõlastada institutsiooni ülesandeid;

8.  võtab teadmiseks ombudsmani uue strateegia 2009.–2014. aasta mandaadiks, mis põhineb viiel eesmärgil, nimelt kuulata sidusrühmi, saavutada tulemusi kiiremini, veenda institutsioone parandama oma halduskultuuri, suhelda tõhusalt ja kohandada vajadusel töömeetodeid;

9.  julgustab ombudsmani jätkama head koostööd petitsioonikomisjoni ja SOLVITi ning riikide ombudsmanidega, et saata tema pädevusest välja jäävad kaebused kiiresti ja tõhusalt edasi asjaomastele ametiasutustele, kaitstes sellega paremini Euroopa kodanike huve.

LÜHISELGITUS

Petitsioonikomisjon võttis teadmiseks Euroopa Ombudsmani 2012. aasta eelarvenõuete prognoosi, mille ta esitas eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt finantsmääruse[1] artiklile 31.

Ombudsmani 2012. aasta eelarvestuse kogumaht on 9 472 000 eurot, mis ületab 2011. aasta eelarvet 0,47% ehk 44 605 euro võrra. See hõlmab inflatsiooni ja elukalliduse tõusu vastavalt komisjoni arvutustele. Arvestades praegust majandusolukorda ja näitamaks üles solidaarsust kolleegidega liikmesriikides, on ombudsman olnud 2012. aasta eelarve koostamisel kokkuhoidlik.

Euroopa Ombudsmani ülesanne

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 on Euroopa Ombudsmani ülesanne otsida õiglaseid lahendusi kodanike, ühenduste ja ettevõtete kaebustele Euroopa Liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vastu. Lisaks toetab ombudsman läbipaistvust ja edendab haldusasutuste teeninduskultuuri. Ta püüab luua kodanike ja Euroopa Liidu vahel dialoogi abil usaldust ja kindlustada liidu institutsioonide kõrgeimaid käitumisnorme.

Et oma kohustusi täita, teeb ombudsman tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja organitega, samuti liikmesriikide ja piirkondade ombudsmanide võrgustikuga. Nii saab ta pakkuda kodanike ja ühenduste aitamiseks kiiret ja tõhusat teenust.

Hr Nikiforos Diamandouros valiti 20. jaanuaril 2010. aastal Euroopa Parlamendi poolt Euroopa ombudsmaniks tagasi. 27. septembril 2010 tähistas ombudsmani institutsioon 15. sünnipäeva. Seda sündmust kasutati võimalusena määrata kindlaks ja võtta kasutusele uus strateegia ombudsmani ametiajaks aastatel 2009–2014. Uus strateegia koosneb viiest eesmärgist, mis on kokku võetud märksõnade ja lühikirjeldustega.

1. Kuulata – kuulata sidusrühmi, olla avatud nende ettepanekutele ja määrata kindlaks parimad tavad.

2. Jagada – leida viisid tulemuste kiiremaks saavutamiseks.

3. Veenda – omada positiivset mõju liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite halduskultuurile.

4. Suhelda – anda sidusrühmadele ja avalikkusele õigeaegset, kasulikku ja kergesti ligipääsetavat teavet.

5. Kohandada – mõelda pidevalt uuesti läbi ressursside jagamine, et parandada töö tõhusust ja tulemuslikkust.

Sellest strateegiast lähtuvalt koostati ombudsmani 2012. aasta eelarve projekt.

Töökoormus

2010. aastal registreeris ombudsman 2667 kaebust, millest 774 kuulusid tema volituste alla (2009. aastal vastavalt 3098 ja 727). Ta alustas 335 uut uurimist (2009. aastal 339) ja viis lõpule 326 uurimist (2009. aastal 318). Kaebuste ja teabetaotluste koguarv oli 2010. aastal 3700. 2010. aastal suletud juhtumitele saavutati 179 korral positiivne tulemus.

Enam kui 70% juhtumitel (1997) suutis ombudsman kaebuse esitajat aidata, alustades uurimist, andes juhtumi üle pädevale organile või andes nõu, kuhu tuleks pöörduda. Kaebuse esitajaid suunati edasi Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmete poole, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Komisjoni või muude organite poole, nagu SOLVIT võrgustik.

Ombudsmani eelarve põhijooned

Ombudsmani eelarve koosneb kolmest jaotisest:

I jaotis – institutsiooniga seotud isikuid puudutavad kulud (79%)

II jaotis – hooned, mööbel, seadmed ja muud tegevuskulud (14%)

III jaotis – üldiste ülesannete täitmisega seotud kulud (7%)

I jaotis

Suurim osa eelarvest on seotud institutsiooni personalikuludega (palgad, maksed jne); see osa ei ole paindlik ja suureneb automaatselt vastavalt personalieeskirjade sätetele ja rakendamisele (edutamised, astmed ja iga-aastane kohandamine).

Ombudsmani ametikohtade loetelus on praegu 64 ametikohta. 2012. aastaks näeb ombudsman ette 11 ametikoha kõrgendamist (7 AST ja 4 AD). Tuleks märkida, et see kõrgendamine ei tähenda automaatselt 11 edutamist. Ametikõrgenduse andmine seda väärivatele ametnikele on täielikult ombudsmani otsustada. 2012. aasta eelarves ei taotle ombudsman ühtegi uut ametikohta.

Kooskõlas uue, 2010. aastal kasutusele võetud koolituspoliitikaga taotleb ombudsman 2012. aastaks koolituseks mõeldud assigneeringute suurendamist. 2012. aastal liitub see institutsioon institutsioonidevahelise raamlepinguga. Ühest küljest pakub see rohkem koolitusvõimalusi ja annab juurdepääsu paljudele kursustele, teisest küljest aga suurendab koolituskulusid.

II ja III jaotis

Mis puudutab hooneid, ei kavatse ombudsman lähitulevikus muuta praegust korraldust, mis seisneb ruumide rentimises Euroopa Parlamendilt Strasbourgis ja Brüsselis kokku 488 000 euro eest, mis on veidi kasvanud võrreldes 479 200 euroga 2010. aastal.

Kulutused II ja III jaotises on kasvanud 0,77% ehk 15 400 euro võrra. See arv tuleneb kogukasvust 63 000 euro võrra, mis korvatakse säästudega 47 900 euro ulatuses.

Ombudsman jätkab oma strateegiat kontrollida kõiki eelarveridasid, et leida võimalusi kokkuhoiuks. Institutsioon tegutseb mitmeaastases perspektiivis, mis võimaldab kavandada projekte mitmele aastale, jagada assigneeringute vajadust, kasutada vahendite ümberpaigutamist eelarveridade vahel ja koguda niiviisi sääste. Selline süstemaatiline lähenemisviis on toonud kaasa kokkuhoidu 16 eelarvereal 23st.

Järeldused

-  Ombudsmani taotletud eelarvevahendite kogusumma võimaldab tal oma kohustusi tõhusalt täita.

-  Eelarvestuse tagasihoidlik kasv on asjakohane, arvestades praegust finants- ja majandusolukorda, nagu ka ombudsmani ametikohtade loetelu konsolideerimine.

-  Koolituspoliitikat tuleks jätkata ja koolituseks ette nähtud vahendite suurendamise taotlus on õigustatud.

-  Mitmeaastase perspektiivi, eelarveridade pideva kontrolli ja vahendite ümberpaigutamise strateegia säästude loomiseks on osutunud tulemuslikuks ja seda tuleks jätkata.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Elena Băsescu, Heinz K. Becker, Victor Boştinaru, Peter Jahr, Lena Kolarska-Bobińska, Erminia Mazzoni, Edward McMillan-Scott, Mariya Nedelcheva, Chrysoula Paliadeli, Nikolaos Salavrakos, Jarosław Leszek Wałęsa, Angelika Werthmann, Rainer Wieland, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kinga Göncz, Cristian Dan Preda, Phil Prendergast

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Francesca Balzani, Lajos Bokros, Andrea Cozzolino, Jean-Luc Dehaene, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Estelle Grelier, Carl Haglund, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, Barbara Matera, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Richard Ashworth, Bastiaan Belder, Cristian Silviu Buşoi, Maria Da Graça Carvalho, Frédéric Daerden, Derk Jan Eppink, Hynek Fajmon, Roberto Gualtieri, Peter Jahr, María Muñiz De Urquiza, Paul Rübig, Peter Šťastný, Georgios Stavrakakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Róża Gräfin von Thun und Hohenstein

  • [1]  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).