Menetlus : 2011/2108(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0359/2011

Esitatud tekstid :

A7-0359/2011

Arutelud :

PV 14/11/2011 - 21
CRE 14/11/2011 - 21

Hääletused :

PV 15/11/2011 - 7.17
CRE 15/11/2011 - 7.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0493

RAPORT     
PDF 203kWORD 145k
25.10.2011
PE 467.076v03-00 A7-0359/2011

Meemesilaste tervis ja mesindussektori probleemid

(2011/2108(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Csaba Sándor Tabajdi

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

meemesilaste tervise ja mesindussektori probleemide kohta

(2011/2108(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni mesindussektori olukorra kohta(1),

–   võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2010. aasta teatist meemesilaste tervise kohta (KOM(2010)0714),

–   võttes arvesse nõukogu 17. mai 2011. aasta järeldusi meemesilaste tervise kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 3. mai 2011. aasta teatist „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (KOM(2011) 0244),

–   võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)(2), millega kehtestatakse erisätted Euroopa Liidu mesindussektoris,

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 11. augusti 2008. aasta teadusaruannet ja Euroopa Toiduohutusameti poolt tellitud ja 3. detsembril 2009. aastal heaks kiidetud teadusaruannet, mis käsitlevad mesilaste suremust ja nende jälgimist Euroopas,

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-442/09(3) geneetiliselt muundatud materjali sisaldava mee märgistuse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(4),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks,(5)

–   võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni „ELi valgupuudujääk ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendused”(6),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7‑0359/2011),

A. arvestades, et mesindus kui majandus- ja sotsiaaltegevus mängib väga olulist rolli maapiirkondade säästvas arengus, loob töökohti ja annab tolmeldamise abil olulise panuse ökosüsteemi, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse parandamisele, säilitades taimede geneetilist mitmekesisust;

B.  arvestades, et mesindus ja bioloogiline mitmekesisus on vastastikku teineteisest sõltuvad; arvestades, et tolmeldamise abil loovad mesilaste kolooniad olulisi keskkonna- ja majandusalaseid ning sotsiaalseid avalikke hüvesid, tagades nii toiduga kindlustatuse ja hoides bioloogilist mitmekesisust, ning arvestades, et mesinikud arendavad oma mesilaste kolooniate pidamise kaudu esmajärgulist keskkonnateenust, lisaks maakohtades jätkusuutliku tootmismudeli tagamisele; arvestades, et mesilaste korjealad, erinevad toiduotsimisalad ja teatav põllumajandustoodang (raps, päevalill jne) annavad mesilastele rikkalikku toitu, mida on vaja, et säilitada nende immuunsust ja jääda hea tervise juurde;

C. arvestades, et tuntakse muret selle pärast, et mesindusettevõtte asutamisega kaasnevate suurte kulude tõttu hakkab sektoris tegutsema üha vähem inimesi ning selle tulemusena tekib tähtsate põllumajanduskultuuride tolmeldamiseks vajalike mesilasperede puudus;

D. arvestades, et nii ELis kui ka teistes maailmajagudes on teatatud mesilaste kolooniate arvu vähenemisest; arvestades, et tolmeldavad liigid, kes annavad olulise panuse põllumajanduslikku tootlikkusse, on vähenemas; arvestades, et sellise suundumuse märgatava tugevnemise korral peavad ELi ja muude riikide talupidajad pöörduma kunstliku tolmeldamise juurde, millega kaasneks tolmeldamise kulude kahekordistumine; arvestades, et teadus- ja veterinaartava suudab möödunud aastakümnete ebapiisava uute mesilaste ravimite alase teadus- ja arendustegevuse tõttu vaevalt tagada tõhusat teatavate mesilaste parasiitide ja haiguste ennetamist või nendevastast haigustõrjet, mis on turu piiratud suuruse ja sellest tuleneva suurte farmaatsiaettevõtete vähese huvi tagajärg; arvestades, et paljudel juhtudel ei ole vähene kogus ravimeid lesta varroa destructor vastu enam tõhus;

E.  arvestades, et üksikute mesilaste ja kolooniate tervist mõjutavad mitmed letaalsed ja subletaalsed tegurid, millest mitmed on omavahel seotud; arvestades, et turule tulnud piiratud arv ravimeid võitluseks lestaga varroa destructor ei ole paljudel juhtudel enam piisavalt tõhusad selle resistentsuse tõttu; arvestades, et pestitsiidide kasutamine, muutuvad kliima- ja keskkonnatingimused, bioloogilise mitmekesisuse kadu, maakasutuse muutumine, halvasti korraldatud mesindustavad ja võõrliigid nõrgestavad kolooniate immuunsüsteemi ja soodustavad oportunistlikke haigestumisi; arvestades, et meemesilased võivad puutuda taimekaitsevahenditega kokku nii otsesel kui ka kaudsel teel (tuul, pinnavesi, piserdamine, taimenektar või õietolm);

F.  arvestades, et oma mesilaste tervise ja heaolu heaks saavad palju teha ja aidata seda hoida mesinikud, kuigi seda, kui hästi see õnnestub, mõjutab palju mesilaste elukeskkonna kvaliteet;

G. arvestades, et pooldatakse minimaalset veterinaarravimite ja toimeainete kasutamist, nagu ka koloonia terve immuunsüsteemi säilitamist, kuid arvestades, et resistentsuse probleemid jäävad püsima; arvestades, et mesilased ei seedi toimeaineid ja ravimeid, ning et Euroopa tootjad arvestavad puhta, jäägivaba ning kõrgekvaliteedilise meega;

H. arvestades, et suur osa Euroopa mesinikest on harrastus-, mitte professionaalsed mesinikud;

Teadustöö ja teadusalase teabe levitamine

1.  kutsub komisjoni üles suurendama järgmise finantsraamistiku (8. raamprogramm) alusel osutatavat toetust meemesilaste tervisega seotud teadustööle ja keskenduma teadustöödega tehnoloogilisele arendusele, haiguste ennetamisele ja tõrjele, eriti keskkonnategurite mõjule mesilaskolooniate immuunsüsteemile ning mesilasi mõjutavatele patoloogiatele, säästlike põllumajandustavade määratlemisele, kemikaalivabade alternatiivide (s.t ennetavad agronoomiatavad, nagu külvikord ning bioloogilise tõrje kasutamine) edendamisele ning üldiselt veelgi rohkem integreeritud taimekaitse meetodite kasutamisele ergutamisele ja veterinaarravimite arendamisele praeguste ELi meemesilaste haigustekitajate, eriti lestade varroa destructor vastu, kuna see on peamine haigustekitaja, mille vastu võitlemiseks on selle kõrge resistentsuse tõttu vaja laiemat valikut toimeaineid, ning samuti siseparasiitide ja muude oportunistlike haiguste vastu;

2.  on seisukohal, et mesilaste tervise kaitseks on vaja võtta kiiresti meetmeid, arvestades sealjuures mesinduse spetsiifilisust, asjaomaste osalejate mitmekesisust ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid;

3.  kordab oma muret sellepärast, et kui meemesilaste ja metsikute tolmeldajate suurenenud suremuse probleemiga Euroopas ei tegeleta, oleks sellel tõsine kahjulik mõju põllumajandusele, toiduainetetööstusele ja toiduga kindlustatusele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnasäästlikkusele ja ökosüsteemidele;

4.  kutsub komisjoni üles edendama tihedas koostöös mesinike ühendustega asjakohaste riiklike seiresüsteemide loomist ja arendama välja ühtlustatud ELi tasandi standardeid; rõhutab vajadust mesitarude ühetaolise identifitseerimise ja registreerimise järele siseriiklikul tasandil, mis vaadatakse üle ja mida ajakohastatakse igal aastal; nõuab, et rahalised vahendid identifitseerimiseks ja registreerimiseks ei tuleks olemasolevatest programmidest, mis on määratud mee tootmise ja turustamise täiustamiseks Euroopa Liidus (määrus (EÜ) nr 1221/97);

5.  kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama Euroopa referentmesitarude võrgu loomist, et jälgida keskkonnatingimuste ning mesindus- ja põllumajandustavade mõju mesilase tervisele;

6.  palub komisjonil töötada välja kolmeaastased programmid, mis põhinevad liikmesriikide avaldustel, kus on esitatud tegelikult loendatud mesilastarude arv, mitte hinnangulised andmed;

7.  tervitab ELi mesilaste tervishoiu referentlabori loomist, mis peaks keskenduma tegevustele, mida olemasolevad eksperdivõrgustikud või riiklikud laborid ei hõlma, ja sünteesima nende teadustööst tulenevaid integreeritud teadmisi;

8.  rõhutab vajadust toetada liikmesriikide tasemel diagnostikalaboreid ja kohapealseid katseid ning juhib tähelepanu sellele, et vältida tuleb kattuvusi rahastamisel;

9.  kutsub komisjoni üles looma koos mesindussektori esindajatega juhtkomiteed, mis aitab komisjoni ELi referentlabori iga-aastase tööprogrammi koostamisel; avaldab kahetsust, et esimene ELi referentlabori iga-aastane tööprogramm esitati ilma eelneva sidusrühmade konsultatsioonita;

10. kutsub komisjoni üles jätkama meemesilaste tervise alase teadustöö toetamist, tuginedes COST algatuse COLOSS ja algatuste BeeDoc ning STEP headele eeskujudele ning julgustama liikmesriike toetama teadusuuringuid kõnealuses valdkonnas; rõhutab siiski, et tugevdada tuleb mesinike ning mesindusorganisatsioonide vahelisi suhteid;

11. kutsub komisjoni üles välistama kattumust rahaliste vahendite kasutamisel, et suurendada tõhusust majandusliku ja ökoloogilise lisandväärtuse tagamisel nii mesinikele kui ka põllumajandustootjatele; kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike suurendama teadustöö rahastamist;

12. kutsub liikmesriike üles julgustama riiklike meetaimede fenoloogia seirevõrkude loomist ja nende üle järelevalvet teostama;

13. palub komisjonil seista aktiivselt selle eest, et liikmesriikide, laborite, mesinike, põllumajandustootjate, tööstus- ja teadusringkondade vahel toimuks suurem teabevahetus meemesilaste tervist mõjutavate keskkonnamürgisuse uuringute teemal, et võimaldada asjatundlikku sõltumatut teaduslikku kontrolli; kutsub komisjoni üles toetama seda protsessi oma vastava veebilehe kättesaadavaks muutmise kaudu asjaomaste liimesriikide kõikides ametlikes keeltes;

14. tervitab komisjoni algatust „Parem koolitus ohutuma toidu nimel”, kuid kutsub üles jätkama tegevust pärast 2011. aastat ja suurendama riiklike ametiasutuste esindajate arvu;

15. nõuab, et toetatakse mesinike koolitusprogramme haiguste ennetamise ja tõrje ning põllumajandustootjate ja metsaülemate koolitusprogramme botaaniliste teadmiste, taimekaitsevahendite mesilasesõbraliku kasutamise, pestitsiidide mõju ja kemikaalivabade umbrohutõrjemeetodite kohta; palub komisjonil koostöös mesindusorganisatsioonidega esitada suunised mesitarude veterinaarravi jaoks;

16. kutsub liikmesriikide asutusi ja esindusorganisatsioone üles toetama mesilaste tervist puudutavate asjakohaste teadus- ja tehnikaalaste teadmiste levitamist mesinike seas; rõhutab, et mesinike, talupidajate ja asjaomaste asutuste vahel peab olema püsiv dialoog;

17. rõhutab vajadust tagada veterinaaride piisav väljaõpetamine ja anda mesinikele võimalus konsultatsioonideks veterinaariga ning mesindusspetsialistide kaasatus riiklikes veterinaarasutustes;

Veterinaarravimid

18. tunnistab, et varroa lesta (mis põhjustab ligikaudu 10% aastast kadu) vastu tuleb välja arendada uuenduslikud ja tõhusad raviviisid; leiab, et on vaja suurendada toetust heakskiidetud veterinaarravile, et vähendada haiguste ja kahjurite negatiivset mõju; palub komisjonil kehtestada kõnealuses sektoris veterinaarravile ühised suunised, rõhutades nende nõuetekohase kasutamise vajadust; nõuab suuniste kehtestamist orgaanilistel hapetel ja eeterlikel õlidel ning teistel bioloogiliseks kahjuritõrjeks lubatud ainetel põhinevate molekulide ja/või koostiste kasutamise kohta;

19. kutsub liikmesriike üles osutama rahalist toetust uute mesilaste ravimite uurimiseks, arendamiseks ja kohapealseks katsetamiseks, eriti VKEdele, arvestades mesindussektori panust bioloogilisse mitmekesisusse ja avalikku hüvet tolmeldamise kujul, võttes arvesse suuri veterinaarravikulusid, mida kannavad praegu mesinikud, võrreldes teiste loomakasvatussektorite tervishoiukuludega;

20. rõhutab vajadust pakkuda stiimuleid ravimitööstusele mesilaste haiguste vastu uute ravimite välja arendamiseks;

21. palub komisjoni töötada välja paindlikumad veterinaarravimite, sealhulgas loodusliku päritoluga ravimite ja teiste putukatele tervisemõju mitteavaldavate ravimite müügilubade andmise ja ravimite kättesaadavuse eeskirjad; tervitab komisjoni ettepanekut veterinaarravimite direktiivi läbivaatamise kohta, aga märgib, et selliste ravimite vähene kättesaadavus praegu ei või olla põhjuseks meemesilaskolooniates teiste oportunistlike haiguste ravimiseks antibiootikumide registreerimiseks/turustamiseks, arvestades nende mõju mesindustoodete kvaliteedile ja vastupanuvõimele;

22. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada jääkide piirmäärad ravimite tarvitamisele nn kaskaadi protseduuri vahendusel eesmärgiga kõrvaldada praegune õiguslik ebakindlus, mis takistab haigestunud mesilaste ravimist;

23. kutsub üles muutma õiguslikku keskkonda, et Euroopa Ravimiamet saaks intellektuaalomandi õiguste kaitsmise vaimus tagada teataval üleminekuperioodil mesilastele mõeldud innovatiivsete veterinaarravimite uute toimeainete tootmise ja turustamise ainuõigust;

24. palub Euroopa Komisonil uurida võimalust laiendada Euroopa Liidu Veterinaarfondi järgmisel läbivaatamisel selle fondi katet mesilaste haigustele;

25. tervitab komisjoni kavatsust teha ettepanek laiaulatusliku loomatervishoiuõiguse kohta; kutsub komisjoni üles kohandama Euroopa veterinaarpoliitika kohaldamisala ja rahastamist, et võtta arvesse mesilaste ja mesinduse eripärasid eesmärgiga tagada tõhusam kontroll mesilaste haiguste üle tõhusate ja standarditud ravimite piisava varustatuse kaudu kõigis liikmesriikides ning mesilaste tervishoiu rahastamine Euroopa veterinaarpoliitika raames; palub komisjonilt suuremat liikmesriikidevahelist ühtlustamist, keskendades jõupingutused varroatoosi vastu võitlemisele ja selle haiguse kontrolli all hoidmisele ELis;

26. toetab aretusprogramme, mis keskenduvad haigus- ja parasiidikindlusele, eriti seoses varroatoosiga;

Nüüdisaegse põllumajanduse mõjud mesilastele

27. rõhutab, et Euroopa Liit on koostanud Euroopa Parlamendi aktiivsel osalusel hiljuti taimekaitsevahendite lubade andmise ja nende jätkusuutliku kohaldamise uued rangemad eeskirjad, et tagada nende ohutus inimestele ja keskkonnale. märgib, et need sisaldavad mesilaste ohutuse täiendavaid rangeid kriteeriume; kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti uute eeskirjade tulemuslikust rakendamisest;

28. kutsub komisjoni üles täiustama pestitsiidide riskide hindamise metoodikat, et kaitsta koloonia tervist ja populatsiooni arengut, ja tagama nõuetekohase juurdepääsu keskkonnamürgisuse uuringute tulemustele ja meetoditele, mis sisalduvad kasutusloa taotlemiseks esitatud dokumentides;

29. rõhutab, kui oluline on säästev põllumajandus ning kutsub liikmesriike üles võtma üle ja rakendama võimalikult kiiresti direktiivi 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta ning eriti selle artiklit 14, kus rõhutatakse asjaolu, et kõigile ELi põllumajandustootjatele tehakse kohustuslikuks integreeritud taimekaitse kohaldamine alates 2014. aastast, ning et tuleb pöörata erilist tähelepanu selliste pestitsiidide kasutamisele, mis võivad mõjuda mesilastele ja kolooniate tervisele kahjulikult;

30. kutsub komisjoni üles arvestama reaalsetes tingimustes ja ühtlustatud protokollide alusel läbi viidud usaldusväärsete ja tõhusate testide põhjal kroonilise mürgisusega, mürgisusega vastsete tasemel ja subletaalse mürgisusega pestitsiidide riskide hindamisel, nagu on kehtestatud määruses 1107/2009/EÜ taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta, mida on kohaldatud alates 14. juunist 2011. aastal; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu konkreetsete pestitsiidide kasutamisele, mis võivad teatavatel asjaoludel avaldada mesilaste ja koloonia tervisele negatiivset mõju; kutsub komisjoni samuti üles tugevdama teadusuuringuid aine–patogeeni ja aine–aine võimalike koostoimete kohta; märgib, et samuti tuleks käsitleda kõiki kasutusviise;

31. avaldab heameelt selle üle, et Euroopa Toiduohutusameti eksperdid viivad läbi sõltumatu hindamise seoses tööstusele esitatud nõuetega esitada andmeid eri pestitsiidide kohta;

32. kutsub üles looma mesinike, põllumajanduse sidusrühmade ja riigiasutuste vahelise dialoogi vaimus kõigis liikmesriikides süsteemi mesinike eelnevaks teavitamiseks pestitsiidide kasutamise kohta, sealhulgas putukamürkidega töötlemise toimingute kohta õhu kaudu (näiteks moskiitotõrje) ning süsteemi, mille kaudu teavitada mesitarude asukohtadest nende tõrjete ajal; nõuab veel täiustatud teabe jagamist mesinike ja põllumajandustootjate vahel veebiandmebaasi kaudu, näiteks seoses mesitarude paigaldamisega põldude lähedusse;

33. palub liikmesriikidel kontrollida, kas on otstarbekas lisada mesilaste pidamise ja mesilaste tervise teema õppeainena põllumajandustootjate koolitusele;

34. võttes eriti arvesse Euroopa Toiduohutusameti projekti „Mesilaste suremus ja mesilaste jälgimine Euroopas”, kutsub komisjoni üles uurima objektiivselt geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja monokultuuride võimalikke negatiivseid mõjusid meemesilaste tervisele;

Tootmise ja toiduohutuse aspektid, päritolukaitse

35. kutsub komisjoni üles jälgima pidevalt loomatervishoiu olukorda päritolumaades, rakendama rangeimaid loomatervishoiunõudeid ja kehtestama asjakohast järelevalvesüsteemi kolmandatest riikidest tulevale paljundusmaterjalile, et vältida eksootiliste mesilashaiguste/mesilasparasiitide, nagu nt mardikate aethina tumida ja lestade tropilaelaps sissetoomist Euroopa Liitu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd mesindusorganisatsioonidega, et suurendada läbipaistvust seoses piiride kontrollpunktides läbiviidavate turvakontrollide sageduse, osakaalu, tunnuste ja eelkõige tulemustega;

36. nõuab, et Euroopa Liidus lubatud veterinaarravimite puhul kehtestatakse ajutiseks piirnormiks (võrdlusväärtuseks) 10 ppb, võttes arvesse erinevaid analüüsimeetodeid, mida mitmes liikmesriigis kohaldatakse;

37. kutsub komisjoni üles kehtestama lisaks mittesekkumise künnised või võrdlusväärtused või mees ja muudes mesindustoodetes leiduvate jääkide piirnormid ainete kohta, mida ei või Euroopa mesindussektoris heaks kiita, ja samuti ühtlustama veterinaarkontrolli piiridel ja kontrolli siseturul, ning et mee puhul on madala kvaliteediga import, võltsitud tooted ja aseained turgu moonutavad elemendid, mis avaldavad pidevalt survet hindadele ja lõplikule kvaliteedile ELi siseturul, ning tuleb tagada samad mängureeglid ELi ja kolmandate riikide toodetele/tootjatele; märgib, et jääkide piirnormide puhul tuleb võtta arvesse hea veterinaartava jääke;

38. kutsub komisjoni üles kehtestama või muutma direktiivi 2001/110/EÜ (meedirektiivi) lisasid, et parandada ELi tootmisstandardeid, luues kõigi mesindustoodete, sh meesortide selged õiguslikud definitsioonid ja määratledes mee kvaliteedi olulised parameetrid, nt proliini- ja sahharoosisisaldus, madal hüdroksümetüülfurfuraali või niiskuse tase, ja võltsimise (nt glütseriinisisaldus, suhkru isotoopide suhe (C13/C14), õietolmu kombinatsioon ning mee lõhn ja suhkrusisaldus); nõuab, et toetataks teadustegevust tõhusate meetodite leidmiseks võltsitud mee tuvastamiseks; palub komisjonil tagada, et naturaalse mee omaduste kontrolli, mida rakendatakse Euroopa toodete puhul, rakendatakse ka kolmandatest riikidest pärit toodete puhul;

39. kutsub komisjoni üles ühtlustama märgistuseeskirju põllumajandustoodete kvaliteedikavade määruse sätetega ja kehtestama kohustuslikku märgistust, kus imporditud ja ELis toodetud mesindustoodetele on märgitud päritoluriik, või erineva päritoluga toodete segude korral kohustuslikku märgistust kõigi päritoluriikidega;

40. ELi uue kvaliteedipoliitika vaimus kutsub mesinikke, nende esindusorganisatsioone ja äriühinguid üles paremini ära kasutama ELi päritolumärgistuste skeeme (kaitstud päritolunimetus ja kaitstud geograafiline tähis) taru toodete korral, mis võiks aidata kaasa mesindustegevuse tasuvusele, ning palub komisjonil tihedas koostöös mesinike ühendustega esitada kvaliteedinimetused ja edendada mesindustoodete otsemüüki kohalikel turgudel;

41. nõuab meetmeid Euroopast pärineva mee ja mesindustoodete tarbimise suurendamiseks, muu hulgas edendades sellise mee tarbimist, millel on teatud sortidele ja geograafilistele piirkondadele omased tunnused;

Bioloogilise mitmekesisusega ja eelseisva ühise põllumajanduspoliitika reformiga seotud meetmed

42. rõhutab, et Euroopa ja riikide ametiasutused peavad konsulteerima mesinikega mesindusprogrammide ja mesindusalaste õigusaktide väljatöötamises, et tagada nende programmide tõhusus ja efektiivne rakendamine; kutsub komisjoni üles eraldama mesindussektorile oluliselt rohkem rahalisi vahendeid, suurendades praegust toetust mesindusele ühises põllumajanduspoliitikas pärast 2013. aastat ja tagades mesindussektori olemasolevate toetusprogrammide (määrus (EÜ) nr 1221/97) jätkuva kestmise ja paremaks muutumise, ja julgustama ühisprojektide arendamist ning liikmesriike osutama mesindussektorile tehnilist abi; palub komisjonil tagada, et kaasrahastamissüsteem oleks kooskõlas otsetoetuste kehtestamisega ÜPP esimeses sambas (ÜPP praeguse artikli 68 fakultatiivne rakendamine) nende liikmesriikide poolt, kes peavad seda vajalikuks; rõhutab samuti vajadust julgustada noormesinikke sektoris tegutsema hakkama; kutsub komisjoni üles pakkuma turvaabinõu või ühist kindlustussüsteemi mesinduse jaoks, et leevendada kriisiolukordade mõju mesinikele;

43. palub tungivalt, et komisjon teeks Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames esmajärjekorras ja/või suurendatud mahus kättesaadavaks rahalised vahendid mesinduse jaoks kõikides ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvates projektides või meetmetes, mis käsitlevad ainult igast piirkonnast pärit apis mellifera alaliike ja ökotüüpe;

44. palub komisjonil kehtestada eelseisvas ühise põllumajanduspoliitika reformis konkreetsed toetusmeetmed ja toetused Euroopa mesindussektori jaoks, võttes arvesse avalikke ja ühiskondlikke keskkonnahüvesid, mida pakuvad meemesilaskolooniad tolmeldamise ja keskkonnateenuse kaudu, mille tagavad mesinikud oma mesilaskolooniate pidamisega;

45. märgib, et vastavalt komisjoni 2010. aasta 28. mai raportile on mesinike koguarv ELis võrreldes 2004. aastaga veidi tõusnud; viitab sellele, et raporti kohaselt tuleneb nimetatud tõus täielikult sellest, et Bulgaaria ja Rumeenia liitusid ELiga ning et nende riikide mesinikke kaasa arvamata oleks ELi mesinike arv oluliselt vähenenud; näeb seda kui märki mesindussektori olukorra raskusest ELis ning vajadusest pakkuda sellele abi ning rakendada konkreetseid meetmeid, et hoida mesinikke mesinduse valdkonnas tegevana;

46. kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust luua otsetoetuste kava raames toetuste erikava mesinike jaoks, näiteks mesilaskolooniate toetamise teel, mis aitaks kaitsta ELi mesindussektorit, hoida mesinikke mesinduse valdkonnas tegevana, julgustada noori inimesi mesinikuks hakkama ning tagada, et mesilased jätkavad tolmeldajatena tegutsemist;

47. kutsub komisjoni üles edendama ühises põllumajanduspoliitikas säästlikke põllumajandustavasid, ergutama kõiki põllumajandustootjaid rakendama lihtsaid agronoomiatavasid vastavalt direktiivile 2009/128/EÜ ning tugevdama ELi uuest bioloogilise mitmekesisuse strateegiast lähtuvalt mesindussektorile suunatud põllumajandus- ja keskkonnameetmeid; kutsub liikmesriike üles kehtestama maaelu arengu programmides mesindusele suunatud põllumajandus- ja keskkonnameetmeid ning ergutama põllumajandustootjaid rakendama põllumajandus- ja keskkonnameetmeid, et toetada põlluservadel mesilassõbralikke rohumaid ning rakendama kõrgetasemelist integreeritud tootmist, järgides põllumajanduses holistilist lähenemisviisi ning kasutades võimaluse korral bioloogilist tõrjet;

48. kinnitab veel kord, et komisjon peab meemesilasi kodustatud liigiks ning nende pidamine kuulub järelikult loomakasvatussektori alla, mis lihtsustab meemesilaste tervise, heaolu ja kaitsmise edendamiseks vajalike meetmete võtmist(7) ning annab paremat teavet metsikute tolmeldajate kaitse kohta; nõuab seetõttu, et loodaks mesilaste tervise kaitse strateegia ning et põllumajandus- ja veterinaariaalastes õigusaktides võetaks arvesse mesindussektorit ja selle eripära, pidades eelkõige silmas mesinikele nende mesilaspopulatsiooni kadudest tulenevate kahjude korvamist;

49. kutsub kõiki sidusrühmi mesindussektoris kasutama ära võimalusi, mida pakuvad praegune ühine põllumajanduspoliitika ja selle eelseisev reformimine, mis arvestavad asjakohaselt tootjate organisatsioone üle kogu põllumajandussektori;

Mesilaste bioloogilise mitmekesisuse kaitse

50. nõuab tungivalt, et komisjon määratleks nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) raames meemesilase apis mellifera liigi kaitsestaatuse ja sel juhul kannaks selle direktiivi lisadesse; arvestades meemesilase apis mellifera liigi ja mitme Euroopa Liidus esineva alaliigi kaitse vajaduse kiireloomulisust, palub komisjonil uurida võimalust luua finantsinstrumendi Life+ raames programm või erimäärus, mis võimaldaks rakendada üleeuroopalise selle liigi metsikute populatsioonide taastamise projekti;

51. nõuab tungivalt, et komisjon keelustaks nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ raames, kas või ajutiselt, elusmesilaste ja kimalaste impordi kolmandatest riikidest, et vältida eksootiliste haiguste sissetoomist, seda enam, et Euroopa Liidus on küllalt geneetilisi ressursse mesilaste pidamiseks, säilitades peamised alamliigid, kellest on pärinenud tänapäeval mesinduses kasutatavad tõud ja sordid;

52. tuletab meelde, et bioloogilist mitmekesisust toetavad tegevused on hädavajalikud ka muudes sektorites kui põllumajandussektor. Teeservad, raudteede äärsed alad, energiatranspordi võrkude metsatukad ning avalikud ja erasektori pargid on olulised alad, kus otstarbeka haldamise eeskirjad võivad märkimisväärselt suurendada õietolmu ja nektari ressursse mesilaste ja muude tolmlevate putukate jaoks. Sellist arengut tuleb saavutada ühtlustatud ruumilise planeerimise raames ning tagades eelkõige liiklusohutus;

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0440.

(2)

ELT L 299, 16.11.2007, lk 1–149.

(3)

ELT C 24, 30.1.2010, lk 28.

(4)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(5)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0084.

(7)

Selliste algatuste raames nagu ELi loomatervishoiustrateegia (2007–2013), mis aitab pakkuda loomatervise reguleerimise ühtse ja selge raamistiku, parandab asjaomaste Euroopa asutuste koostööd ja ressursside tõhusat kasutamist ning rõhutab diagnostiliste võimaluste säilitamise ja parandamise tähtsust.


SELETUSKIRI

Mesindussektor on Euroopa põllumajanduse lahutamatu osa. Ta pakub peamist või täiendavat sissetulekut rohkem kui 600 000 Euroopa Liidu kodanikule. Ta pakub tolmeldamise teel põllumajandusele eluliselt tähtsaid teenuseid ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Hinnangute kohaselt sõltub Euroopas 84% taimeliikidest ja 76% toiduainete tootmisest tolmeldamisest mesilaste poolt, mille majanduslik väärtus on palju suurem, kui toodetud mee väärtus ja seda on ELis hinnanguliselt 15 miljardit eurot aastas. Mesindus annab tolmeldamise abil ka olulise panuse ökosüsteemi, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse parandamisele, säilitades taimede geneetilist mitmekesisust, ja ökoloogilise tasakaalu säilimisele. Lisaks on mesindus osa Euroopa põllumajanduspärandist ja rahvuslikest traditsioonidest.

Mesindus on ainulaadne, võrreldes muude loomakasvatussektoritega. Ta aretab putukaid, poolmetsikuid loomi, keda ei saa kodustada või otseselt kontrollida nagu teisi liike. Mesindus ei põhine üksikloomadel, vaid tervel funktsionaalsel koloonial, mis koosneb mitmest tuhandest putukast, kes töötavad koos nagu rakud teistes organismides. Seetõttu peavad teaduslik uurimistöö ja reguleerimine olema suunatud nii üksikloomade kui ka kogu koloonia tasandile.

Liikmesriikide mesinduse omapärade vahel on olulisi erinevusi, nt mesinike arv ja kvalifikatsioon (harrastusmesinik/professionaalne mesinik), tarude tihedus või mesinduse toimimisviis (paiksed või mobiilsed mesilad, mesilaste rändpidamine). Mitmel liikmesriigil on mesinduse jaoks eriti soodsad keskkonna- ja põllumajandustingimused, nt Hispaanial, Itaalial, Kreekal, Poolal, Portugalil, Prantsusmaal, Rumeenial ja Ungaril. Suurema tarude tiheduse ja professionaalsete mesinike arvu tõttu viidatakse neile riikidele sageli kui „professionaalsete mesinike liikmesriikidele”. Väga oluline on tõhusa väljaõpetamise abil vähendada teadmiste lõhet professionaalsete ja harrastusmesinike vahel ning parandada teabe ja teaduslike teadmiste levikut nende seas.

Viimase aja mesilaste suremuse kasvu täpsed põhjused on veel ebaselged. Uute mesilaste ravimite arendamist pidurdavad mitmed takistused. Selliste toodete turg on suhteliselt väike, võrreldes teiste loomakasvatussektoritega, ja investeeringutasuvus on madal. Seetõttu ei ole veterinaarravimite tootjad uute mesilaste ravimite arendamisest huvitatud. Lisaks ei taga praegune jääkide piirnormide süsteem õiget intellektuaalse omandi õiguste kaitset, tõugates innovatiivseid tootjaid arendustegevusest eemale. Komisjon peaks tegelema selle probleemiga uues tasakaalustatud määruses. Lisaks uute ravimite arendamisele tuleb uurida edasi ennetusmeetmeid, riiklikul tasandil tuleb toetada mesilaste aretusprogramme ja geenisäilitust, mis keskenduvad vastupidavusele haiguste ja parasiitide suhtes.

Üks peamisi takistusi tõhusale mesilaste üleliigse suremuse vastasele tegevusele on ELi tarude, mesinike ja mesilaskolooniate kadumist käsitlevate usaldusväärsete ja võrreldavate andmete puudumine. Tungiv vajadus on rakendada tõhusaid ühtlustatud järelevalvesüsteeme, et hinnata kolooniate kadumise ulatust ja põhjuseid ning muid mesilaste terviseprobleeme. Sellal, kui vaja on ühtlustatud järelevalvesüsteemi Euroopa tasandil, peavad ka liikmesriigid tegutsema, et leevendada riske mesilaste tervisele. Teadustööd tuleb ühtlustada ja teaduslikke tulemusi Euroopa tasandil jagada, et vältida kattuvusi. Liikmesriikide riiklikud ametiasutused ja esindusorganisatsioonid peavad toetama mesilaste tervise alaste asjakohaste teaduslike ja tehniliste teadmiste levikut mesinike hulgas. Vaja on pidevat ja struktureeritud mesinike, talupidajate ja asjaomaste ametiasutuste vahelist dialoogi. Komisjon peaks aitama kaasa kõnealuse dialoogi õnnestumisele, tehes asjakohase internetilehekülje kättesaadavaks nende liikmesriikide kõigis ametlikes keeltes, kus mesindusel on majanduslikult oluline roll.

Raport tervitab komisjoni mesilaste tervise järelevalve alast katseprogrammi ja nõukogu järelduste kohaselt kutsub komisjoni üles tegema selle tulemusi kõigile huvitatud pooltele kättesaadavaks, kuid rõhutab, et asjakohase järelevalvesüsteemi loomiseks ELis on vaja edasisi jõupingutusi. Komisjon peaks toetama ka Euroopa referentmesilate võrgu loomist, et jälgida mesilaste tervist seoses keskkonnatingimuste ja mesindus-/põllumajandustavadega.

Raport tervitab ka ELi referentlabori loomist. Referentlabor peaks täiendama olemasolevate eksperdivõrgustike või liikmesriikide laborite tegevusi ja peaks kasutama COST algatuse COLOSS raames kogutud andmeid ja kogemusi. Lisaks rõhutab vajadust toetada liikmesriikide tasemel diagnostikalaboreid ja kohapealseid katseid. Sellele lisaks peaks komisjon rahastama laboreid, mis tegelevad mesindustoodete kvaliteedi ja ohutuse analüüsimisega ning selle teabe jagamisega Euroopa tasandil.

Üks stressifaktoreid, mis mõjutab mesilaste tervist, on keskkonnas leiduvad toksilised ained, eriti teatavate pestitsiidide ebakohane või ülemäärane kasutamine. Komisjon lubas vaadata läbi pestitsiiditoimikute andmenõuded, mis on soodne areng, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1107/2009 sätteid tuleb veelgi tugevdada, et võimaldada tõhusamat riskide vähendamist. Praegune pestitsiidide kasutamise märgistusnõue on ebakohane. Toksilistele toodetele loa andmine peaks selgesti määratlema, millise kultuuri fenoloogilise staatuse korral võib taimekaitsevahendeid kasutada ja millal mitte ning see peab olema toote märgisel selgesti sõnastatud. Veel üks probleem on sõltumatu teadustöö puudumine toksiliste taimekaitsevahendite asendamise kohta.

Ei ole mingit teaduslikku tõestust geneetiliselt muundatud kultuuride otsese negatiivse mõju kohta meemesilastele, kuigi Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta uurimus tõi geneetiliselt muundatud organismid välja muude stressifaktorite seas, mis on mesilaste arvu vähenemise põhjustega seotud. Seetõttu on tähtis koguda kindlaid andmeid kõigist liikmesriikidest ja tagada kõnealuses valdkonnas objektiivsed teadusuuringud. On tõepoolest murettekitav, et geneetiliselt muundatud seemnete tootjad takistavad sageli sel teel sõltumatuid teadusuuringuid, et ei anna mürgisuse testimiseks puhastatud geneetiliselt muundatud õietolmu.

On tähtis ja tervitatav, et komisjon esitab 2012. aasta alguses laiaulatusliku loomatervishoidu käsitleva seaduse, mis asendab praeguse peamiste veterinaaria-alaste õigusaktide kogumi. Läbivaatamise käigus tuleks võtta arvesse mesindussektori spetsiifilisi vajadusi. Läbivaatamine peaks põhinema laiaulatuslikul avalikul nõupidamisel sidusrühmadega. Läbivaatamine peaks võimaldama veterinaarravimite suuremat kättesaadavust. Lisaks tervitatakse seda, et komisjon tunnustab tolmeldamise sotsiaalset ja keskkondlikku tähtsust ja vastavalt sellele rõhutatakse äsjaavaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias kohasel määral tolmeldajate tervist, et võidelda mesilaste korjealade seisundi järjekindla halvenemisega ja meetaimeliikide hävimisega. Säästlikud põllumajandustavad peaksid olema reformitud ühise põllumajanduspoliitika keskmes, õhutades talupidajaid rakendama agronoomiatavade pakette, sh külvikord, püsikarjamaa ja rohelised infrastruktuurialad. Monokultuurid põhjustavad mesilaste nektari- ja õietolmuallikate vähenenud kvaliteeti ja kvantiteeti. Lisaks teravilja ja maisi kasvatamisele sööda ja energia tootmiseks võivad laiendatud külvikorrasüsteemide kasutus, segakultuuride kasvatamine põllumajandusettevõttes ja rohu-ristikheina segude kasutamine olla ökoloogiliselt ja agronoomiliselt väga kasulikud, kuna kaunviljade kasvatamine külvikorras võib hoida ära haigusi, uuendada mullastikku ja avaldada soodsat mõju tolmeldajatele ning kaitsta kliimat. Seetõttu tuleb reformitud ühise põllumajanduspoliitika põhjal toetada ökosüsteemide aktiivset haldamist talupidajate poolt, sh tolmeldajasõbralike lilledes põlluservade loomist.

Möödunud aastakümnete vältel jäi ajast maha uute veterinaarravimite alane teaduslik uurimistöö mesindussektori jaoks. Nagu ka teadustöö inimtervise valdkonnas, on tõhusa haigustõrje eeltingimus pidev ravimite ja raviviiside arendamine. Sagedasti ravitavatel pidevalt esinevatel haigustel võib kujuneda välja tolerantsus või vastupidavus meditsiiniliste toimeainete suhtes. Sama fenomen kehtib varroosi korral. Turul on mitu varem väljaarendatud veterinaarravimit Varroa vastu, kuid ükski neist ei ole enam tõeliselt tõhus.

Direktiiv 2001/110/EÜ (meedirektiivi) läbivaatamine on oluline mitmest aspektist. Praegused lõdvad sätted mee kvaliteedi ja väliste orgaaniliste või sünteetiliste koostisosade (sh antibiootikumide) sisalduse kohta viis ebakindla olukorrani, kus liikmesriigid sätestavad erinevaid piirnorme, mis võib moonutada konkurentsi siseturul. Mees ja muudes mesindustoodetes lubatava antibiootiliste jääkide sisalduse kohta tuleb luua ühtlustatud õiguslik raamistik, tagades sel teel mee valdkonnas siseturu moonutamata toimimise ja kõrvaldades erinevate liikmesriikide mesinike vahelise konkurentsi moonutamise. Reeglina ei kujuta kõnealuste ainete minimaalne kontsentratsioon endast ohtu inimtervisele, seega tuleks meele kehtestada meetmete mittevõtmise tasemed või võrdluspunktid meetmete võtmiseks.

Ka meedirektiivi poolt ettekirjutatud päritolunimetus on vastuoluline ega ole praeguse ELi kvaliteedipoliitikaga kooskõlas. Praegused direktiivi 2001/110 EÜ punkt 4 sätted mesindustoodete märgistamise kohta ei garanteeri ELi mesindussektori kaitset ega paku tarbijatele asjakohast teavet.

Siiamaani ei ole meesektor saanud tunda Euroopa kvaliteedipoliitika kõiki hüvesid. Alla tosina mesindustoote on saanud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise ja tootjad hoiduvad geograafilisi tähiseid taotlemast.

Uue ühise põllumajanduspoliitika strateegia põhjal alates aastast 2013 peaks EL andma sihtotstarbelist toetust noortele mesinikele, et korvata ebasoodsat vanuselist struktuuri mesindussektoris.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.7.2011)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

meemesilaste tervise ja mesindussektori probleemide kohta

(2011/2108(INI))

Arvamuse koostaja: Julie Girling

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kordab oma muret selle pärast, et kui meemesilaste ja metsikute tolmeldajate suurenenud suremuse probleemiga Euroopas ei tegeleta, oleks sellel tõsine kahjulik mõju põllumajandusele, toiduainetetööstusele ja toiduga kindlustatusele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnasäästlikkusele ja ökosüsteemidele;

2.  on seisukohal, et meemesilaste tervisesse tuleks suhtuda kui tähtsasse bioloogilisse näitajasse, mis osutab meie keskkonna seisukorrale ja põllumajandustavade jätkusuutlikkusele;

3.  on seisukohal, et mesilaste tervise kaitseks on vaja võtta kiireid meetmeid, arvestades sealjuures mesinduse spetsiifilisust, asjaomaste osalejate mitmekesisust ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid;

4.  arvestades, et Euroopa tasandil puuduvad esinduslikud ja võrreldavad andmed hukkunud meemesilaste kolooniate kohta, rõhutab vajadust arvestada need kaotused kokku ning luua kõikide liikmesriikide ühine arvestussüsteem;

5.  rõhutab asjaolu, et lisaks kodustatud meemesilastele on järsult vähenemas ka metsmesilaste (nt kimalaste) ja muude väärtuslike tolmeldajate (nt liblikate ja sirelaste) populatsioonid;

6.  teades, et mesilaste läbi viidav tolmeldamine on suure majandusliku mõjuga, kuid et sellele tolmeldusteenusele, millest saavad kasu ja sõltuvad paljud sektorid, ei ole praegu turuväärtust omistatud, leiab, et põllumajandustootjate poolt mesilastele toidu pakkumiseks võetavaid meetmeid tuleks majanduslikult hüvitada;

7.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle meemesilaste tervise kohta (KOM(2010)0714) ja tuletab meelde Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni mesindussektori olukorra kohta(1); kinnitab vajadust säästvate põllumajandustavade järele eesmärgiga kaitsta loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduse ökosüsteeme ning edendada koolitust ja oskusi;

8.  võtab teadmiseks üksmeelse teadusliku järelduse selle kohta, et meemesilaste kolooniate vähenemist ei saa siduda ühe kindla teguriga, vaid sellel on palju erinevaid põhjusi, muu hulgas:

     –   parasiidid, eriti varroalestad (Varroa destructor) ja parasiitseened (Nosema ceranae), mis nõrgestavad mesilaste immuunsüsteemi ja soodustavad viiruse levikut, mille tõttu võib koloonia vajalikku ravi saamata kolme aastaga välja surra;

     –   mesilastele vajalike lubatud ja kohandatud varroatoosi vastaste kättesaadavate ja taskukohaste veterinaarravimite ning sobilike ravimeetodite puudus;

     –   loodusliku toidu vähenemine kliimamuutuse mõjust tulenevalt ja sõltuvus monokultuuride viljelemisest, mida suurendavad GMOd ja seemnete töötlemine taimekaitsevahenditega, mis nõrgestab mesilaste tervist toidupuuduse, toidu väiksema mitmekesisuse ja suurema toidu otsimise kauguse tõttu ning muudab mesilased muude mõjurite suhtes tundlikumaks;

     –   igasuguse päritoluga bioloogilise mitmekesisuse kadumine, mis mõjutab õietolmuallikate olemasolu ja kvaliteeti;

     –   letaalse (surm taimekaitsevahendite toimeainete ägeda või kroonilise mürgisuse tagajärjel) või subletaalse (mesilaste immuunsüsteemi või käitumist mõjutava) toimega taimekaitsevahendid, sh neonikotinoidid (klotianidiin, tiaklopriid, imidaklopriid, tiametoksaam), fenüül-pürasool (fiproniil) ja püretroidid ning sellised toimeained nagu kloorpürifoss ja dimetoaat, mis mõjuvad kas otse või saastunud vee, piserdamise, taimenektari või õietolmu kaudu;

     –   elektromagnetväljad, mis võivad kahjustada meemesilaste suunataju ja häirida nende lendamist;

     –   geneetiliselt muundatud kultuurid, eelkõige Bt-kultuurid, mis kahjustavad meemesilaste õpivõimet ja toovad kaasa subletaalseid tagajärgi;

9.  tuletab, arvestades pestitsiidide mõju mesilaste kolooniate ja haude arengule, meelde, kui oluline on kaasata pestitsiidide hindamise süsteemi nende krooniline kokkupuude mesilaste ja nende haudega; nõuab ka seda, et hindamissüsteemides võetaks arvesse uusi mesilastega kokkupuute viise (näiteks gutatsioon); nõuab, et kehtestataks head katselised tavad mesilastele avalduva mõju hindamiseks, eelkõige kohustus esitada täielik ülevaade ilmunud teaduskirjandusest ja kõikide taotleja läbi viidud katsete tulemused;

10. nõuab, et kehtestataks neurotoksiliste pestitsiidide ja muude neid aineid sisaldavate põllumajanduses kasutatavate toodete pikas perspektiivis lõpliku turult eemaldamise ajakava;

11. rõhutab, kui tähtis on mesinike, põllumajandustootjate, tööstusettevõtjate, ametiasutuste ja teadlaste vaheline tihedam koostöö selleks, et uurida mesilasperede suurenenud suremuse põhjusi ning töötada tulemuste põhjal probleemile välja vastavad lahendused;

12. nõuab, et toetataks uurimisprogramme, mis käsitlevad mesilaste parasiite ja haigusi ning vahendeid nendevastaseks võitluseks, ning et loodaks mesilaste füsioloogia alased teadmusbaasid koostöös liikmesriikidega, aga ka väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige toetades ülemaailmset COLOSS-programmi ning tõhustades riiklike laborite vahelist koostööd teadmiste jagamiseks ja ekspertide võrgustiku loomiseks;

13. toetab ELi mesilaste tervise referentlaboratooriumi (EURL)(2) rajamist, et suurendada teadmisi mesilaste tervist mõjutavate tegurite ning nendega tulemuslikult võitlemise kohta, parandades kooskõlastamist ning ühtlustades liikmesriikides läbi viidavaid seire- ja uurimisprogramme mesinduse valdkonnas, hõlmates ka mesinike ühendusi; palub, et komisjon innustaks aktiivselt liikmesriike, laboreid ja mesinikke jagama omavahel rohkem teavet ökotoksikoloogiliste uuringute ja muude meemesilaste tervist mõjutavate tegurite kohta ning tagaks vaba juurdepääsu loataotlustes sisalduvatele ökotoksikoloogilistele uuringutele, et võimaldada asjatundlikku ja sõltumatut teaduslikku kontrolli; nõuab mesilaste suremust käsitlevaid sõltumatuid ja õigeaegseid teadusuuringuid;

14. on arvamusel, et ELi liikmesriikide vahel heade tavade ja kogemuste vahetamise eesmärgil tuleks ühtlustada mesilaste haiguste seireprogramme ja teadusuuringuid;

15. palub nimetatud laboratooriumil töötada välja standardkriteeriumid mesilaste heaolu kohta, mille alusel saaks anda väärilistele mesinikele toetust, mis on ette nähtud 20. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta;

16. rõhutab, et mesilaspopulatsioonide uuringutes tuleks uurida erinevaid mõeldavaid tegureid, et selgitada, millist tüüpi põllumajandus on läheduses elavate mesilaspopulatsioonide tervisele kõige kasulikum;

17. kutsub komisjoni üles esitama aruande, milles selgitatakse, kuidas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma esitatud, järgmistel aastakümnetel oodatavad kliimamuutused meemesilasi mõjutavad;

18. kutsub komisjoni üles toetama ja läbi viima pikaajalisi sõltumatuid teadusuuringuid, mis käsitlevad elektromagnetväljaga kokkupuute mõju meemesilastele ja metsikutele tolmeldajatele;

19. kutsub komisjoni üles võtma teadusuuringute 8. raamprogrammi prioriteetide koostamisel arvesse tervist ja tervislikku toitumist ning toetama mesilaste tervise ja nende suremuse suurenemise põhjuste alaseid teadusuuringuid, sh uusi mesilaste haiguste kontrollimeetodeid välja töötades;

20. nõuab, et loodaks mesilaste ravimeid käsitlev üldine strateegia, milles tuleks iga mesilaste haiguse jaoks määrata kindlaks kasutustingimused, milles tuleb täpsustada sobiv ravi;

21. toetab aretusprogramme, mis keskenduvad haigus- ja parasiidikindlusele, eriti varroatoosi suhtes;

22. nõuab, et suurendataks veterinaarravile mõeldud toetusi, et vähendada haiguste ja parasiitide kahjulikku mõju;

23. palub komisjonil uurida võimalust laiendada Euroopa Liidu Veterinaariafondi ulatust mesilaste haigustele fondi järgmise läbivaatamise käigus;

24. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada jääkide piirmäärad ravimite tarvitamisele kaskaadi protseduuri vahendusel eesmärgiga kõrvaldada praegune õiguslik ebakindlus, mis takistab haigestunud mesilaste ravimist;

25. rõhutab, et Euroopa mesindussektor on enamasti jätkuvalt reguleerimata, mis takistab mesilastele mõeldud registreeritud veterinaarravimite kasutamist ja muude tervise kaitsmisega seotud meetmete võtmist;

26. palub komisjonil propageerida meetmeid VKEde toetuseks, et edendada innovatsiooni ja uute veterinaarravimite väljaarendamist spetsiaalselt mesilaste haiguste ravimiseks;

27. rõhutab murettekitavat olukorda seoses sellega, et mesindusettevõtte asutamisega kaasnevate suurte kulude tõttu hakkab sektoris tegutsema üha vähem inimesi ning selle tulemusena tekib tähtsate põllumajanduskultuuride tolmeldamiseks vajalike mesilasperede puudus;

28. tunnistab kutselise mesindussektori tähtsust ning kasvavat vajadust kaitsta, säilitada ja edendada selle jätkusuutlikkust sobivate haridus- ja rahastamisprogrammide abil;

29. nõuab tungivalt, et komisjoni leiaks loomingulisi ja tulemuslikke viise, et edendada mesindust kui elukutset ja koolitada uusi mesinikke;

30. rõhutab, et mesindusalane haridus peab hõlmama ka muid sektoreid peale mesinduse ja põllumajanduse, et hõlbustada üldsuse tegevust ja osalemist mesilastele linnapiirkondades paremate pesitsus- ja korjealade loomises;

31. peab väga oluliseks mesinike koolituse parandamist kõikides liikmesriikides, kuna meemesilaste haldamine on mesinike kätes ning hea mesindushaldamine, eelkõige heade tavade rakendamise ning kehtivatest normidest kinnipidamise kaudu, on mesilaste tervise jaoks otsustava tähtsusega;

32. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõlvatu konkurentsi vastaseid meetmeid ühenduse turule väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud mesindussaaduste suhtes;

33. arvestades, et 97% Euroopa 700 000 mesinikust, kellele kuulub 67% tarudest, on asjaarmastajad, nõuab, et koostöös ELi referentlaboratooriumiga Sophia-Antipolises ja riiklike instituutidega koostataks hea mesindus- ja sanitaartava, milles võetaks arvesse mesinduse spetsiifilisust, asjaomaste osalejate mitmekesisust ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid; rõhutab vajadust piirata mesilaste elupaikade hävitamist, jättes linnadesse ja maapiirkondadesse rohkem looduslikke alasid; rõhutab samuti vajadust võtta arvesse peamisi sotsiaal-majanduslikke aspekte ning vajadust säilitada sektori konkurentsivõime maailmaturul;

34. rõhutab, et sihipäraste reguleerivate meetmete võtmine võib aidata motiveerida kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi looma paremaid looduslikke korje- ja elupaiku;

35. rõhutab, kui tähtis on propageerida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks, võttes arvesse, et mesilaste tervist soodustab see, kui nad saavad eri liiki taimede õietolmu;

36. rõhutab, et tolmeldajate liikide arv on kogu maailmas ohtlikult vähenemas ning et selle üheks põhjuseks on mesilaspopulatsioone kahjustavate pestitsiidide ja geneetiliselt muundatud organismide kasutamine;

37. toonitab, et on üha rohkem teaduslikke tõendeid selle kohta, et mesilased, kes saavad erinevat liiki taimede õietolmu, on tervemad kui vaid ühte liiki õietolmust toituvad mesilased; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt mis tahes arenguid ja toetama teadusuuringuid kõnealuses valdkonnas; rõhutab, et läbi tuleks viia täiendavaid teadusuuringuid ja kontrolle tagamaks, et GMOd ei kahjusta mesilaspopulatsiooni; tunnistab, et mis tahes liiki monokultuurid vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja seetõttu nektarirohke taimestiku kättesaadavust, mis võib mõjutada meemesilasi; kutsub komisjoni üles seadma säästvad põllumajandustavad ühise põllumajanduspoliitika keskmesse ning tunnistab vajadust edendada nõuetekohast maakasutust ja muid põllumajanduse keskkonnakavasid(3), et suurendada nektarirohke taimestiku kättesaadavust ja bioloogilist mitmekesisust;

38. avaldab tugevat toetust läbimõeldud ELi õigusaktidele ja põhjalikele teaduslikele riskihindamistele geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) osas; juhib tähelepanu asjaolule, et monokultuuride viljelemisega kaasneb ebapiisava tolmlemise oht ning et selle tagajärjeks on nektarirohke taimestiku kadumine;

39. kutsub komisjoni üles edendama täiendavaid sõltumatuid teadusuuringuid, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud põllukultuuride, eelkõige õietolmu kaudu toimuva Bt-toksiinide leviku, pikaajalist mõju meemesilastele ja metsikutele tolmeldajatele üldiselt, erinevate taimekaitsevahendite sünergilist toimet ning sünergilist toimet taimekaitsevahenditega kokkupuute ja haiguste vahel; nõuab geneetiliselt muundatud põllukultuuride viljelemise keelamist juhul, kui asjaomased uuringud näitavad nende kahjulikku mõju meemesilaste tervisele;

40. rõhutab, et kui ei ole võimalik tõendada geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) olulist rolli mesilaskolooniate arvu vähenemises, on väga oluline lahendada probleemid, millega mesinikud silmitsi seisavad, eelkõige seoses õietolmu levitamisega õietolmu koguvate mesilaste poolt ja õietolmu saastatuse võimalikkusega;

41. tuletab meelde määruse (EÜ) nr 1107/2009 uusi sätteid taimekaitsevahendite toimeainete ja kõnealuste vahendite endi hindamise kohta mitte ainult nende ägeda mõju seisukohast, vaid ka seoses nende kroonilise mõjuga koloonia säilimisele ja arenemisele, võttes arvesse nii meemesilaste vastsetele kui ka meemesilaste käitumisele avalduvat mõju; juhib siiski tähelepanu sellele, et

     a)  andmenõuded, mida tuleb vastavalt muuta, ei ole kohaldatavad kõige varem enne 2013. aasta lõppu;

     b)  endiselt on vahepeal vaja välja töötada asjakohased katseprotokollid ja

     c)  uusi sätteid kohaldatakse ainult uute toimeainete heakskiitmise või olemasolevate heakskiitude pikendamise suhtes, samuti uute taimekaitsevahendite kasutamiseks loa andmise või pikendamise suhtes, mistõttu olemasolevad heakskiidud/load jäävad veel paljudeks aastateks asjakohasel viisil hindamata, kui neid ei võeta just eraldi uuesti läbivaatamisele;

42. palub komisjonil kohe, kui uued andmenõuded on kohaldatavad, vaadata vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 uutele sätetele ning andmenõuetele läbi kõikide niisuguste toimeainete heakskiidud, mille puhul on kahtlus, et need aitavad kaasa mesilaskolooniate vähenemisele;

43. tervitab nõuet, mille kohaselt peavad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) eksperdid viima läbi hiljuti kohustuslikuks tehtud uuringute sõltumatu hindamise;

44. palub EFSA-l sõltumatu hinnangu andmisel uutele mesilaste ohutust käsitlevatele andmenõuetele ja pestitsiidide testimismetoodikatele enne nendele loa andmist võtta arvesse EURLi kogutud andmeid ja teadusuuringuid;

45. rõhutab säästva põllumajandustootmise ja pestitsiidide säästva kasutamise tähtsust ning nõuab, et täies ulatuses rakendataks direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide säästva kasutamise kohta), mille eesmärk on saavutada pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju keskkonnale, sealhulgas meemesilastele, eelkõige nende meetmete puhul, mille eesmärk on edendada põllumajandustootjate koolitust ja haridust ning koostööd mesinikega;

46. tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, iseäranis selle artiklit 14, mis kohustab kõiki põllumajandustootjaid alates 2014. aastast kohaldama oma põllumajandusettevõtetes integreeritud taimekaitse üldiseid põhimõtteid, ja artiklit 9, milles on sätestatud üleüldine õhust pritsimise keelustamine;

47. avaldab tugevat toetust ettevaatusprintsiibi kohaldamisele seoses pestitsiidide kasutamisega ning nõustub komisjoniga, et pestitsiidide kasutamist põllumajanduses tuleks vaadelda ühe tegurina, mis mõjutab mesilaste tervist; usub, et pestitsiidide kasutamist tuleks arvesse võtta vähemalt selleks, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses võivad need mesilaste tervist mõjutada; juhib tähelepanu asjaolule, et erilist tähelepanu tuleb pöörata neonikotinoid-pestitsiidide kasutamisele, mis võivad põhjustada seede- ja hormonaalseid häireid; rõhutab, et süsteemsete pestitsiidide pikaajalist mõju alahinnatakse ning et nende kasutamine võib osaliselt selgitada mesilaspopulatsioonide vähenemist;

48. kutsub komisjoni üles järgima ettevaatusprintsiipi ja kehtestama kogu ELi hõlmava neonikotinoid-pestitsiidide kasutamise keelu, kuni sõltumatud teadusuuringud on tõestanud, et nende kasutamisega ei kaasne meemesilaste jaoks kroonilist kokkupuudet toksiinidega ning see ei kujuta ohtu keskkonnale ja rahvatervisele;

49. kinnitab veel kord, et komisjon peab meemesilast kodustatud liigiks ning selle pidamine kuulub järelikult loomakasvatussektori alla, mis lihtsustab tervise, heaolu ja kaitsmise edendamiseks meetmete võtmist(4) ning annab paremat teavet metsikute tolmeldajate kaitse kohta; nõuab seetõttu, et loodaks mesilaste tervise kaitse strateegia ning et põllumajandus- ja veterinaariaalastes õigusaktides võetaks arvesse mesindussektorit ja selle eripära, pidades eelkõige silmas mesinikele nende mesilaspopulatsiooni kadudest tulenevate kahjude korvamist;

50. soovib lisada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013.–2020. aasta eelarvesse mahepõllumajandustootjate toetamise;

51. rõhutab olemasolevate ELi rahaliste vahendite tähtsust mesindustoodete tootmise ja turustamise edendamisel, kuid rõhutab vajadust tagada, et kõikides liikmesriikides kasutataks kõnealuseid vahendeid sihtotstarbeliselt;

52. rõhutab vajadust jätkata bioloogilist mitmekesisust edendavate põllumajanduse keskkonnaprogrammide, näiteks meemesilasi ligi meelitavate taimede viljelemise programmide rahastamist;

53. tuletab meelde oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus,(5) eelkõige selle põhjendust AF, milles on esitatud, et „arvestades, et lisaks teravilja ja maisi kasvatamisele sööda ja energia tootmiseks tuleb edendada laiendatud külvikorrasüsteemide kasutust, segakultuuride kasvatamist põllumajandusettevõttes ja rohu-ristikheina segude kasutamist, mis võib olla ökoloogiliselt ja agronoomiliselt väga kasulik, kuna kaunviljade kasvatamine külvikorras võib hoida ära haiguseid, uuendada mullastikku ja avaldada soodsat mõju tolmeldajatele ning kaitsta kliimat”, ning tuletab meelde, et oluline on säilitada külvikord ühise põllumajanduspoliitika 2020. aasta eesmärkide nn rohelise osa põhielemendina;

54. kutsub komisjoni üles seadma säästvad põllumajandustavad ühise põllumajanduspoliitika keskmesse, nõudes alates 2014. aastast kõikidelt ELi põllumajandustootjatelt agronoomiatavade lihtsa paketi (mis käsitleb muu hulgas külvikorda, püsikarjamaid, haljasväetistaimi ja keskkonnasõbraliku infrastruktuuriga piirkondi) rakendamist, ning tugevdama ja arendama uue ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vaimus mesindussektorile suunatud põllumajanduse keskkonnameetmeid ning julgustama põllumajandustootjaid võtma põllumajanduse keskkonnameetmeid, et toetada põldude äärde nn mesilassõbralike rohumaade rajamist, ning vaheldama külvikorda erinevate kaunviljadega ja kasutama kemikaalivabasid alternatiive;

55. palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada teadlikkuse tõstmise ja teavitamismeetmeid eesmärgiga edendada mesilaste haiguste ning kättesaadavate ennetus- ja ravimeetmete ulatuslikumat teadvustamist ja sellealast suuremat vastutustunnet pädevate asutuste ja tootjate hulgas;

56. nõuab, et loodaks mesilaste toiduressursside strateegia, mille eesmärk oleks edendada mesilastoidu kättesaadavust, lähedust, mitmekesisust, mesilastele kohandatust ja kvaliteeti põllumajandus- ja mittepõllumajandusmaa parema halduse kaudu, näiteks arvestades mesilaste toitumise problemaatikat nn roheliste ja siniste vööndite loomisel, jättes mesinduseesmärgil maid sööti, luues õistaimehekke, meetaimede kooslusi ja puistuid ning arendades põllumajandustootjate teadmisi põllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse ühendamise alal.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

17

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sandrine Bélier, Nessa Childers, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Dagmar Roth-Behrendt, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Matthias Groote, Romana Jordan Cizelj, Riikka Manner, Marisa Matias, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Alojz Peterle, Michèle Rivasi, Crescenzio Rivellini, Giommaria Uggias

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

José Bové, Lorenzo Fontana

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0440.

(2)

EURLid on loomatervise valdkonna põhilised riskijuhtimisvahendid, mis annavad otsustava tähtsusega teaduslikku ja tehnilist tuge loomatervise valdkonnas (nt seoses haiguste järelevalvega). Komisjon lõi mesilaste tervise eest vastutava EURLi viieks aastaks 1. aprillil 2011.

(3)

Põllumajanduse keskkonnakavad toetavad hekkide paremat hooldust, ulatuslikumat kaunviljakasvatust ning paremat koostoimet mesinike ja põllumajandustootjate vahel.

(4)

Selliste algatuste raames nagu ELi loomatervishoiustrateegia (2007–2013), mis aitab pakkuda loomatervise reguleerimise ühtse ja selge raamistiku, parandab asjaomaste Euroopa asutuste koostööd ja ressursside tõhusat kasutamist ning rõhutab diagnostiliste võimaluste säilitamise ja parandamise tähtsust.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0084.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Richard Ashworth, Liam Aylward, José Bové, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Jeggle, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Agnès Le Brun, Mairead McGuinness, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Luís Paulo Alves, Spyros Danellis, Bas Eickhout, Ismail Ertug, Giovanni La Via, Astrid Lulling, Hans-Peter Mayer, Dimitar Stoyanov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

George Sabin Cutaş, Pablo Zalba Bidegain

Õigusteave - Privaatsuspoliitika