Menetlus : 2010/0253(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0367/2011

Esitatud tekstid :

A7-0367/2011

Arutelud :

PV 14/11/2011 - 16
CRE 14/11/2011 - 16

Hääletused :

PV 16/11/2011 - 6.8
CRE 16/11/2011 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0503

RAPORT     ***I
PDF 1085kWORD 860k
19.10.2011
PE 456.628v02-00 A7-0367/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)

(KOM(2010)0475 – C7‑0268/2010 – 2010/0253(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Debora Serracchiani

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)

(KOM(2010)0475 – C7‑0268/2010 – 2010/0253(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0475),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0268/2010),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ning protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni esimese raudteepaketi rakendamise kohta(1),

–   võttes arvesse Luksemburgi Saadikutekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2011. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuari 2011. aasta arvamust(3),

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(4),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 26. mai 2011. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0367/2011),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Raudteesektori osa transpordis ei ole viimase kümne aastaga suurenenud, mis on vastuolus 2001. aasta raudteepaketi eesmärkidega ja näitab vajadust jätkata kehtivate õigusaktide täiustamist, et toetada selle sektori arengut. See näitab praeguste ümberkorralduste tähtsust.

Selgitus

Raudteetranspordi areng pärast esimese raudteepaketi vastuvõtmist ei ole täitnud selle sektori elavdamise ootusi. Näiteks vähenes aastatel 1996–2008 kaubaveo osakaal raudteel ligi 2% ja moodustab nüüd 10,6 % kõigist vedudest, samal ajal kui maanteevedude osatähtsus suurenes 42,1 %lt 45,9 %le. ELil on kiiresti vaja parandada oma õigusakte, et toetada raudteed, vältida maanteedel ummikute suurenemist ja parandada keskkonnaseisundit.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Liikmesriikide vastu algatatud arvukad rikkumismenetlused näitavad, et kehtivad õigusaktid võimaldavad mitmeti tõlgendamist ning et esimest raudteepaketti tuleb täpsustada ja parandada, et tagada Euroopa raudteeturu tegelik avamine.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Raudtee infrastruktuuri arendamisse ja hooldamisse tehtavad investeeringud ei ole sektori arengu ja konkurentsivõime tagamiseks endiselt piisavad.

Selgitus

Alainvesteerimine on põhiline probleem, mida kõnealuses reformis tuleb käsitleda.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 d) Direktiividega, mis moodustavad esimese raudteepaketi, ei ole suudetud vältida märkimisväärseid erinevusi raudteeinfrastruktuuri kasutustasude struktuuris ja tasemes ning läbilaskevõime jaotamise protsesside vormis ja kestuses.

Selgitus

Infrastruktuuri kasutustasud ning arvestusviis on ELi piires suuresti erinevad. See raskendab rahvusvahelist raudteetransporti. Sama kehtib rongiliinide jaotamise kohta. Olemasolevate õigusaktide parandamist on vaja jätkata.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 e) Turutingimuste kehv läbipaistvus takistab ilmselgelt konkurentsivõimeliste raudteeteenuste pakkumist.

Selgitus

Kehv läbipaistvus raskendab uute ettevõtjate turule sisenemist, mis muudaks aga sektori konkurentsivõimelisemaks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Liikmesriikide raudteesektoris valitsev erinevate sotsiaalprogrammide kooseksisteerimine kujutab endast ebaõiglase konkurentsi riski uute ja vanade raudtee-ettevõtjate vahel ning nõuab ühtlustamist, mille puhul arvestataks sektori ning liikmesriikide eripäradega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Raudteeveo-ettevõtjate diskrimineeriva kohtlemise vältimiseks, tasude määramise põhimõtete nõuetekohaseks kohaldamiseks ja eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise nõude järgimiseks tuleb tagada see, et reguleerivad asutused täidavad järelevalvekohustusi.

Selgitus

Reguleerivate asutuste ülesannete täitmise tagamata jätmine on üks raudteesektori konkurentsivõime kasvu aeglustavatest faktoritest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c) Euroopa raudteepiirkonna elluviimiseks on vajalik raudteesüsteemi täielik koostalitlus Euroopa tasemel. Euroopa Raudteeagentuurile tuleks anda volitused ja vahendid, mis võimaldaks seda eesmärki kiiremini saavutada, muu hulgas ühiste sertifitseerimisstandardite kujundamiseks veeremitele ning ohutus- ja signaalsüsteemidele.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlike liinide teenindamine ning süstikrongiteenusena osutatavad veoteenused läbi La Manche'i väina tunneli tuleks direktiivi reguleerimisalast välja jätta;

(4) Linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlike liinide teenindamine ning süstikrongiteenusena osutatavad veoteenused läbi La Manche'i väina tunneli tuleks direktiivi reguleerimisalast välja jätta; Pärand- ja muuseumraudteed, mis liiguvad oma rööbastel, tuleks antud direktiivi reguleerimisalast samuti välja jätta.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Raudteesüsteemi edasise arendamise ja tõhusa majandamise tagamiseks tuleks raudteeveoteenuste osutamine ja raudteeinfrastruktuuri majandamine teineteisest eraldada. Sellises olukorras on oluline, et kumbagi eespool nimetatud tegevust majandatakse eraldi ja et neil on eraldi raamatupidamisarvestus.

(6) Raudteesüsteemi edasise arendamise ja tõhusa majandamise tagamiseks tuleks raudteeveoteenuste osutamine ja raudteeinfrastruktuuri majandamine teineteisest eraldada. Sellises olukorras on oluline, et kumbagi eespool nimetatud tegevust majandatakse eraldi ja et neil on eraldi raamatupidamisarvestus, millega tagatakse läbipaistvus, et vältida riiklike vahendite suunamist muusse äritegevusse.

Selgitus

Läbipaistval viisil töötamine on ainus viis muuta turg konkurentsivõimelisemaks ja juurdepääsetavamaks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Range raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja raamatupidamisarvestuse eraldamine peab olema tagatud. Ühele tegevusalale eraldatud riiklikke vahendeid ei tohi teisele üle kanda. Antud keeld peab olema selgelt esitatud iga tegevusala raamatupidamiseeskirjades. Liikmesriik ja siseriiklik reguleeriv asutus peavad tagama käesoleva sätte tõhusa rakendamise.

Selgitus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja vaheline riiklike rahaliste vahendite liikumine peab olema läbipaistvam.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Olenemata raudtee-ettevõtjate ärimudelist, peavad nad järgima sotsiaalse kaitse ning tervishoiualaseid õigusakte, et vältida sotsiaalse dumpingu ja ebaausa konkurentsi tavasid.

Selgitus

Konkurents raudteeturul ei tohi toimuda töötajate töötingimuste ega sotsiaalse kaitse arvelt. Kõik ettevõtjad peavad oma ärimudelist sõltumatult tagama sotsiaalse kaitse ning tervishoiualaste riiklike õigusaktide järgimise.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c) Selleks et muuta raudteetransport maanteevedude kõrval konkurentsivõimeliseks, tuleks ühtlustada erinevaid riiklikke eeskirju, näiteks neid, millega reguleeritakse raudteetranspordi ohutust, kaasnevate dokumentide standardimist ja kasutamist, rongide sorteerimist ja selle dokumenteerimist, rongi juhtimise signaalide ja tähistuste normimist, ohtlike kaupade veo meetmete ja kontrollide standardimist ning jäätmeveo ühtset registreerimist ja kontrolle.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Euroopa Liit peaks leidma Euroopa raudteeprojektide rahastamiseks alternatiivseid võimalusi uuenduslike rahastamisvahendite abil, näiteks ELi projektivõlakirjad, et soodustada erainvesteeringuid ning parandada juurdepääsu riskikapitalile. Samal põhjusel tuleks raudteeturg teha selge ja läbipaistva õigusraamistiku abil alternatiivsete erainvestorite jaoks huvipakkuvaks.

Selgitus

Vahendite puudumine on üks Euroopa raudtee raske olukorra peamisi põhjuseid. On vaja välja töötada alternatiivsed strateegiad ja rahastamisallikad. Eriti peaks suurendama infrastruktuuri rahastamist. Oma infrastruktuuri jaoks rahalisi vahendeid eraldavatel liikmesriikidel peab olema ka tagatis, et raha kasutatakse ainult infrastruktuuri jaoks ning mitte teistel eesmärkidel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b) Liikmesriigid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid tegema investeeringuid infrastruktuuri mitte ainult otsese riikliku rahastamise kaudu, vaid ka näiteks erasektori rahastamise kaudu.

Selgitus

On kohane viidata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate võimalusele kasutada oma tegevuse alustamiseks või teostamiseks alternatiivseid rahastamismudeleid, mis annavad võimaluse kasutada erainvesteeringuid. See on olulise tähtsusega liikmesriikide olemasolevate rahastamismehhanismide kaitsmiseks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tõhus kaubaveosektor, eelkõige piiriülene veondus, vajab meetmeid turu avamiseks.

(11) Tõhus kaubaveosektor, eelkõige piiriülene veondus, ning eriti juhtudel, kus erinevad rööpmelaiused seavad endiselt konkurentsile füüsilisi piiranguid, vajab koheseid meetmeid turu avamiseks üksikutes liikmesriikides ja konkurentsi tekitamiseks.

Selgitus

Erinev rööpmelaius, näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias, on selge ja füüsiline konkurentsi tõkestaja, mis lisandub juba raudteesektori olemasolevatele koormavatele reguleerivatele tõketele. Euroopa tasandil on raudteetranspordisektor üks väheseid, mis ei toimi ühtse turu tingimustes. Seetõttu tuleb viia lõpule turu avamine ja tühistada piirangud riigisiseses veonduses. Tõhususe saavutamiseks on turu konkurentsivõimelisus hädavajalik.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Uut vahepeatustega avatud rahvusvaheliste reisijateveoteenuste kasutuselevõtmist ei tohiks kasutada siseriikliku reisijateveo teenuste turu avamiseks, vaid see peaks puudutama üksnes rahvusvahelisel marsruudil olevaid peatusi. Kõnealuste uute teenuste põhieesmärgiks peaks olema reisijatevedu rahvusvahelisel reisil. Selleks et kindlaks määrata, kas see on veoteenuse põhieesmärk, tuleks arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu siseriikliku või rahvusvahelise reisijateveo käibe osatähtsus ja maht ning veoteenuse pikkus. Veoteenuse põhieesmärgi peaks huvitatud isiku taotlusel kindlaks määrama vastav siseriiklik reguleeriv asutus;

(14) Uute vahepeatustega avatud rahvusvaheliste reisijateveo teenuste kasutuselevõtmisel tuleks keskenduda rahvusvahelisel marsruudil olevatele peatustele. Kõnealuste uute teenuste põhieesmärgiks peaks olema reisijatevedu rahvusvahelisel reisil. Selleks et kindlaks määrata, kas see on veoteenuse põhieesmärk, tuleks arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu siseriikliku või rahvusvahelise reisijateveo käibe osatähtsus ja maht ning veoteenuse pikkus. Veoteenuse põhieesmärgi peaks huvitatud isiku taotlusel kindlaks määrama vastav siseriiklik reguleeriv asutus;

Selgitus

Selle muudatuse eesmärk on teksti ajakohastamine ning avatuks jätmine.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Määrus EÜ nr 1370/2007 võimaldab liikmesriikidel tagada töötajate sotsiaalsete õiguste säilitamise transporditeenuste osutamise infrastruktuuri juhtimisest eraldamise raames, mis võib kaasa tuua ettevõtte ülemineku.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Rahvusvaheliste reisijateveo teenuste konkurentsile avamine, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata turulepääsu õigust, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu ning kui selle on heaks kiitnud käesoleva direktiivi artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus objektiivse majandusanalüüsi alusel ja avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse taotlusel.

(16) Rahvusvaheliste reisijateveo teenuste konkurentsile avamine, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata turulepääsu õigust, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu ning kui selle on heaks kiitnud käesoleva direktiivi artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus ning vajaduse korral artiklis 57 määratletud reguleerivate asutuste võrgustik objektiivse majandusanalüüsi alusel ja avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse taotlusel.

Selgitus

Selle muudatuse eesmärk on laiendada reisijateveo riiklike teenuste sätete kohaldamisala. Samuti on eesmärgiks võimaldada kontrollorganite võrgustikul vajaduse korral sekkuda.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Turusuundumused on näidanud, et on oluline tugevdada reguleerivate asutuste rolli. Kui neile antakse keskne roll, et tagada õiglane keskkond võrdsetele juurdepääsutingimustele, peavad antud ülesannete täitmiseks olema tagatud ka rahalised vahendid ning samuti ka vajaliku personali ning logistiliste vahendite olemasolu.

Muudatusettepanek  21

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Põhjendus 18 b (uus)

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

(18 b) Arvestades, et riiklik reguleeriv astus peab olema sõltumatu reguleeriv organ, kellel on algatus- ja uurimisõigus ning kellel on ühtlasi õigus koostada arvamusi ja teha täitmisele pööratavaid otsuseid, et tagada tõketeta ning vaba ja õiglase konkurentsiga avatud turg.

Muudatusettepanek   22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Reguleeriv asutus peab toimima viisil, millega välditakse igasugust huvide konflikti ja võimalikku sekkumist asjaomase avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel. Reguleeriva asutuse pädevust tuleks laiendada, et võimaldada tal hinnata rahvusvahelise teenuse eesmärki ja, kui see on asjakohane, võimalikku majanduslikku mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele.

(19) Reguleeriv asutus peab toimima viisil, millega välditakse igasugust huvide konflikti ja võimalikku sekkumist asjaomase avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel, ilma et see piiraks võimalust, et asutust võib rahastada riigi üldeelarvest või raudteesektoris kogutud maksude abil, ning et kõnealune teave on avalik. Reguleeriva asutuse pädevust tuleks laiendada, et võimaldada tal hinnata rahvusvahelise teenuse eesmärki ja, kui see on asjakohane, võimalikku majanduslikku mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele.

Selgitus

Direktiiviga rajatakse sõltumatu reguleeriv asutus, aga ei osutata selle rahastamisele. Läbipaistvuse huvides tuleks lisada selgesõnaline viide võimalikele rahastamisallikatele, milleks võivad olla riiklikud vahendid või sektori tasutavad maksud, ning teave selle kohta peab olema avalik.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Siseriiklik reguleeriv asutus on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Siseriiklikul reguleerival asutusel peab olema vajalik haldusvõimekus personali ja ressursside osas, et tagada avatud ja läbipaistev raudteeturg. Vajalik personali hulk peaks olema otseselt seotud turu vajadustega ja muutuma vastavalt. Siseriiklik reguleeriv asutus peab otsuse tegema kõigi kaebuste kohta, tegutsema omal initsiatiivil, uurima vaidlusaluseid juhtumeid ja teostama järelevalvet turu arengu üle. Siseriiklikku reguleerivat asutust peaks tema töös toetama Euroopa Komisjoni reguleeriv osakond. Lisaks peab siseriiklik reguleeriv asutus pidama andmebaasi ning tagama Euroopa Komisjonile juurdepääsu oma otsuseprojektidele.

Selgitus

Käesolev põhjendus on kooskõlas artiklite 55–57 muudatusettepanekutega, mille eesmärk on tugevdada reguleeriva organi rolli ja õigusi. Eelmainitud ettepanek luua Euroopa Komisjoni sees reguleeriv osakond (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, eelistatult kombinatsioon mõlemast), et nõustada, juhtida ja ette valmistada siseriiklikke reguleerivaid asutusi oma ülesannete täitmiseks ning vajalike (personali-, rahaliste, intellektuaalsete) vahendite hankimiseks.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid vahetama teavet ja, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama põhimõtted ja praktika, mille alusel hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad suunised.

(21) Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid komisjoni egiidi all looma võrgustiku, et tugevdada oma koostööd, töötades välja ühiseid põhimõtteid ning vahetades häid tavasid ja teavet. Nad peaksid ka, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama põhimõtted ja praktika, mille alusel hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid Euroopa Liidu tasandil järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad ühised suunised.

Selgitus

See põhjendus on vastavuses muudatusettepanekutega artiklite 55–57 kohta, mille eesmärk on suurendada reguleeriva asutuse osatähtsust ja sõltumatust ning liikmesriikide reguleerivate asutuste omavahelist koostööd.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid vahetama teavet ja, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama põhimõtted ja praktika, mille alusel hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad suunised.

(21) Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid vahetama teavet ja häid tavasid ja, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama põhimõtted ja praktika, mille alusel hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad suunised. Reguleerivate asutuste võrgustiku kogemuste põhjal peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu reguleeriva asutuse loomiseks.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks et tagada aus konkurents raudteeveo-ettevõtjate vahel, tuleks eristada raudteeveoteenuste osutamist ja teenindusrajatiste käitamist. Sellist olukorda arvestades peavad kõnealust kaht tegevusliiki sõltumatult majandama eraldiseisvad juriidilised isikud. Selline sõltumatus ei pruugi tähendada seda, et iga teenindusrajatise jaoks luuakse eraldi asutus või äriühing.

(22) Selleks et tagada aus konkurents raudteeveo-ettevõtjate vahel, tuleks raudteeveoteenuste osutamist ja teenindusrajatiste käitamist juhtida läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Reguleeriv asutus tagab sellise läbipaistva ja mittediskrimineeriva juhtimise vastavalt käesolevas direktiivis määratletud tingimustele.

Selgitus

Transporditeenuste täielik lahusus ei anna tingimata tulemuseks nende tegevuste ausat konkurentsi. Seevastu toob selline lahusus kaasa organisatsioonilise lisakoormuse, suurenenud bürokraatia ja see suurendab ka halduskoormust. Sellel on negatiivsed tagajärjed raudteesektori konkurentsivõimele võrreldes teiste veoliikidega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Usaldusväärsete ja adekvaatsete teenuste tagamiseks on vaja tagada, et raudteeveo-ettevõtjad vastaksid kogu aeg teatavatele hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse nõuetele.

(23) Usaldusväärsete ja adekvaatsete teenuste tagamiseks on vaja tagada, et raudteeveo-ettevõtjad vastaksid kogu aeg teatavatele hea maine, finantsnõuetele vastavuse, sotsiaalsetele standarditele vastavuse ja ametialase pädevuse nõuetele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Klientide ja asjaomaste kolmandate isikute kaitseks on tähtis tagada, et raudteeveo-ettevõtjatel on küllaldane vastutuskindlustus.

(24) Klientide ja asjaomaste kolmandate isikute kaitseks on hädavajalik tagada, et raudteeveo-ettevõtjatel on küllaldane vastutuskindlustus. Lubatud peaks olema ka õnnetusjuhtumi korral vastutuskindlustuse kindlustuskatte tagamine pankade või teiste ettevõtjate tagatistega, eeldades, et see on antud turutingimustel võimalik, selle tulemusel ei kasutata riigi abi ning see ei ole raudteeveo-ettevõtjate suhtes diskrimineeriv.

Selgitus

Raudteeveo-ettevõtjatel on võimalik vabalt kasutada erinevaid proportsionaalseid võimalusi tsiviilvastutuse katteks, kuna erinevate raudteevõrkudel on erinevad riskitasemed. Paljudes liikmesriikides on tsiviilvastutus kindlustuskatteks edukalt kasutatud näiteks omakapitali suuruse vastavust või pangatagatist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Raudteeveo-ettevõtja peaks täitma ka raudteeveoteenuste siseriiklikke ja Euroopa Liidu eeskirju, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on ette nähtud selle tagamiseks, et raudteeveo-ettevõtja tegevus konkreetsetel liinilõikudel oleks täiesti turvaline, ning et nõuetekohaselt võetaks arvesse töötajate ja tarbijate tervist, sotsiaaltingimusi ja õigusi.

(25) Kõik raudteeveo-ettevõtjad peaksid täitma ka nii raudteeveoteenuste siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu eeskirju, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on ette nähtud selle tagamiseks, et raudteeveo-ettevõtja tegevus konkreetsetel liinilõikudel oleks täiesti turvaline, ning et täielikult võetaks arvesse olemasolevaid kohustusi töötajate ja tarbijate sotsiaaltingimuste, tervise ja õiguste valdkonnas.

Selgitus

Raudteeveo-ettevõtjad peavad täiel määral arvestama olemasolevate sätetega tervisekaitse, töötajate õiguste ja sotsiaaltingimuste kohta.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Raudteeveo-ettevõtja peaks täitma ka raudteeveoteenuste siseriiklikke ja Euroopa Liidu eeskirju, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on ette nähtud selle tagamiseks, et raudteeveo-ettevõtja tegevus konkreetsetel liinilõikudel oleks täiesti turvaline, ning et nõuetekohaselt võetaks arvesse töötajate ja tarbijate tervist, sotsiaaltingimusi ja õigusi.

(25) Raudteeveo-ettevõtja peaks täitma ka raudteeveoteenuste siseriiklikke ja Euroopa Liidu eeskirju, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on ette nähtud selle tagamiseks, et raudteeveo-ettevõtja tegevus kõigil liinilõikudel oleks täiesti turvaline, ning et nõuetekohaselt võetaks arvesse töötajate ja tarbijate tervist, sotsiaaltingimusi ja õigusi.

Selgitus

Osutatud tingimusi tuleks ilmselgelt täita kõikidel juhtudel.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Ikka veel juhtub liiga sageli, et raudtee-ettevõtjate veeremite litsentsimine viibib põhjendamatult, mis moonutab turulepääsu tingimusi. Seega oleks vajalik selle küsimuse kindel suunamine Euroopa Raudteeagentuurile. Seetõttu kutsutakse komisjoni üles uurima määruse (EÜ) nr 881/2004 läbivaatamise osana seda, kas Euroopa Raudteeagentuuri pädevusala saaks vastavalt laiendada.

Selgitus

Raudtee-ettevõtjatel ei ole alati lihtne liikmesriigi raudteeturule ligipääsu saada. Osana Euroopa Raudteeagentuuri tööd reguleeriva määruse kavandatud ülevaatamisest tuleks agentuurile anda suuremad volitused, et jälgida lähemalt liikmesriikide käitumist, millega võidakse üritada litsentsimispoliitikaga kaudselt piirata turulepääsu, ning sellise käitumise vastu meetmeid võtta. Ka komisjoni kutsutakse üles seda võimalust uurima.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Selleks et tagada läbipaistvus ja kõikide raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimata juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja raudteega seotud teenustele, tuleb juurdepääsuõiguse teostamiseks vajalik kogu teave avaldada võrguaruandes.

(27) Selleks et tagada läbipaistvus ja kõikide raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimata juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja raudteega seotud teenustele, tuleb juurdepääsuõiguse teostamiseks vajalik kogu teave avaldada võrguaruandes puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavas vormis.

Selgitus

Oluline on kooskõla muude algatuste raames vastu võetud otsustega ning juurdepääs tuleb võimaldada kõigis vormides, et vältida puuetega isikute diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Iga tasude määramise skeem saadab kasutajatele majanduslikke signaale. On oluline, et sellised raudteeveo-ettevõtjatele saadetavad signaalid oleksid järjepidevad ning suunaksid neid ratsionaalsetele otsustele.

(35) Iga tasude määramise skeem saadab kasutajatele majanduslikke signaale. On oluline, et sellised raudteeveo-ettevõtjatele saadetavad signaalid oleksid järjepidevad ja selged ning suunaksid neid ratsionaalsetele ja säästvatele otsustele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a) Peab soosima taotlejaid, kes pakuvad kogumisrongiteenust, et suurendada võimalikku turgu uute raudteeklientide jaoks. Seetõttu on oluline, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestab läbilaskevõime määramisel nende taotlejatega, et neil oleks võimalik käesolevast õigusraamistikust kasu saada ning suurendada raudtee turuosa uute sektorite jaoks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50) Oluline on tagada jaotusskeemide parem kooskõlastamine, et suurendada raudtee atraktiivsust liikluse jaoks, mis läbib enam kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrku, eelkõige rahvusvahelises liikluses.

(50) Oluline on tagada jaotusskeemide parem kooskõlastamine, et suurendada raudtee atraktiivsust liikluse jaoks, mis läbib enam kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrku, eelkõige rahvusvahelises liikluses. Selles kontekstis on soovitatav lõpuks ometi luua Euroopa Liidu reguleeriv asutus.

Selgitus

See muudatusettepanek rõhutab huvi lõpuks ometi luua Euroopa Liidu reguleeriv asutus.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53) Investeerimine raudteeinfrastruktuuri on vajalik ning infrastruktuuri kasutustasude määramise skeemid peaksid stimuleerima raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid tegema majanduslikult otstarbekaid investeeringuid.

(53) Suuremad investeeringud raudteeinfrastruktuuri, eriti olemasolevasse infrastruktuuri, on vajalikud ning infrastruktuuri kasutustasude määramise skeemid peaksid stimuleerima raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid tegema majanduslikult otstarbekaid ja keskkonnasäästlikke investeeringuid.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(58 a) Seoses eesmärgiga suurendada raudteel liikuvate kaupade ja reisijate osakaalu võrreldes muude transpordiliikidega on soovitatav, et liikmesriigid kindlustaksid väliskulude sisestamise käigus, et diferentseeritud tasudel ei oleks negatiivset mõju infrastruktuuri-ettevõtja finantstasakaalule. Kui infrastruktuuri-ettevõtja saab siiski sellise diferentseerituse tõttu kahju, siis on soovitatav vastavalt riiklikku toetamist puudutavatele reeglitele see erinevus kompenseerida.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Raudteevedude arendamiseks tuleks muu hulgas kasutada olemasolevaid Euroopa Liidu vahendeid, ilma et see mõjutaks juba kehtivaid prioriteete.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Liidu kodanike jaoks parema õigusloome ning selle loetavuse huvides võib välja jätta märkimisväärse osa põhjendusi.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61) On soovitatav, et raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja jaoks nähakse ette stiimulid raudteevõrgu häirete minimeerimiseks;

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Liidu kodanike jaoks parema õigusloome ning selle loetavuse huvides võib välja jätta märkimisväärse osa põhjendusi.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62) Läbilaskevõime jaotamine on seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kuludega, mille tasumist tuleks nõuda.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Liidu kodanike jaoks parema õigusloome ning selle loetavuse huvides võib välja jätta märkimisväärse osa põhjendusi.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63) Raudteeinfrastruktuuri tõhusaks majandamiseks ning ausaks ja diskrimineerimata kasutamiseks on vaja luua reguleeriv asutus, kes jälgib käesoleva direktiivi eeskirjade rakendamist ning tegutseb apellatsiooniorganina, ilma et see mõjutaks võimalust pöörduda kohtusse.

(63) Raudteeinfrastruktuuri tõhusaks majandamiseks ning ausaks ja diskrimineerimata kasutamiseks on vaja luua siseriiklikud reguleerivad asutused, kes jälgivad käesoleva direktiivi eeskirjade rakendamist ning tegutsevad apellatsiooniorganina, ilma et see mõjutaks võimalust pöörduda kohtusse.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on teksti täpsustamine.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65) Komisjonile tuleks anda volitus kohandada käesoleva direktiivi lisasid. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi osi, tuleb need vastu võtta delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt.

(65) Selleks et tagada raudteeturu jälgimiseks vajaliku teabe esitamine, määrata kindlaks võrguaruande teatavad üksikasjad, määrata kindlaks raudteeteenuse otsesed kulud, määrata kindlaks müratasemest tulenevalt eristatavate infrastruktuuri kasutustasude teatavad kriteeriumid, määrata kindlaks teatavad kriteeriumid ajutiseks tasude vähendamiseks Euroopa rongijuhtimissüsteemi kasutavate rongide puhul, määrata kindlaks tulemuslikkuse kava teatavad kriteeriumid, sätestada nende kriteeriumide üksikasjad, mida tuleb järgida taotlejatele nõuete kehtestamisel, määrata kindlaks läbilaskevõime jagamise protsessi ajakava, määrata kindlaks reguleerivale asutusele esitatava raamatupidamisarvestuse üksikasjad, ning töötada reguleerivate asutuste jaoks välja käesolevale direktiivile vastavad ühised põhimõtted ja tavad otsuste tegemiseks, tuleks komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses kriteeriumide ja menetlusega, mida tuleb järgida seoses turujärelevalve ulatusega, võrguaruande teatavate osadega, teatavate tasude määramise põhimõtetega, Euroopa rongijuhtimissüsteemi kasutavatele rongidele infrastruktuuri kasutustasu ajutise vähendamisega, tulemuslikkuse kava teatavate osadega, infrastruktuuri läbilaskevõime taotluste esitajatele seatavate nõuete kriteeriumidega, jaotamisgraafikuga, raamatupidamisarvestusega ning reguleerivate asutuste otsustuspõhimõtete ja tavadega. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Nende muudatusettepanekute eesmärk on anda selgem raamistik piiratud ajaks volituste delegeerimiseks komisjonile, kui on vaja muuta direktiivi vähem olulisi osi. Tekst on kooskõlas 2011. aasta uue institutsioonidevahelise seisukohaga.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused(5).

 

(66) Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 14 lõike 2 ja artikli 17 lõike 5 rakendamiseks, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes¹.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga esitatakse viide uuele õigusaktide rakendamist käsitlevale määrusele, mis hiljuti jõustus.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 71 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(71 a) Seoses Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta ja 11. juuni 2010. aasta resolutsiooniga ning direktiivi 2001/12 rakendamisega peaks komisjon esitama 2012. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate eraldamise kohta. Kuna raudteesektor ei ole praeguseks täielikult avatud, peaks komisjon esitama eespool nimetatud ajavahemikuks ka seadusandliku ettepaneku turu avamise kohta.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad määrata läbilaskevõime jaotamise ajakava perioodid ja tähtajad selliselt, et need erinevad artikli 43 lõikes 2, VIII lisa punkti 4 alapunktis b ja IX lisa punktis 3, 4 ja 5 osutatud perioodidest ja tähtaegadest, kui küsimus on rahvusvahelistes rongiliinides, mis luuakse koostöös selliste kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kus rööpmelaius on teistsugune kui ELi põhiraudteevõrgul.

Selgitus

See muudatusettepanek võimaldab olla paindlikum läbilaskevõime jaotamisel nendel juhtudel, kui küsimus on rahvusvahelistes rongiliinides, mis luuakse koostöös kolmandate riikidega sellistes raudteevõrkudes, kus rööpmelaius on ELi põhiraudteevõrgu rööpmelaiusest erinev. See puudutab eriti Balti riike.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid võivad artikli 31 lõike 5 reguleerimisalast välja jätta veeremid, mille käitamine toimub või hakkab toimuma raudteevõrgus, mille rööpmelaius on erinev ELi põhiraudteevõrgu rööpmelaiusest.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” — asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest; need raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded, mis on seotud võrguga või võrgu osaga, võib delegeerida teistele asutustele või ettevõtjatele;

(2) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” — asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest, järgides kehtivaid ohutuseeskirju; need olulised raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded on: otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta, sealhulgas kasutatavuse kindlaksmääramine ja hindamine ning individuaalsete rongiliinide jaotamine ning infrastruktuuritasude üle otsustamine, kaasa arvatud tasude määramine ja kogumine ning infrastruktuuriinvesteeringud;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) „reguleeriv asutus“ – asutus, mis teostab liikmesriikides järelevalvet asjaomaste määruste õige rakendamise üle ning ei osale mingil viisil poliitika kujundamises ning on täiesti eraldiseisev teistest ettevõtjatest, eelkõige punktides 1 ja 2 viidatud ettevõtjatest.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „raudteeinfrastruktuur” — komisjoni 18. detsembri 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 2598/70, millega määratakse kindlaks 4. juuni 1970 määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatudraamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed, kõik IA lisas loetletud elemendid, mis selguse huvides on esitatud käesoleva direktiivi I lisas;

(3) „raudteeinfrastruktuur” kõik elemendid, mis on esitatud käesoleva direktiivi I lisas;

Selgitus

Kui viide määrusele nr 2598/70 välja jätta, muutub I lisa nimekirjaks, mis määrab mõiste „raudteeinfrastruktuur” sisu käesoleva direktiivi tähenduses.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „piirkondlikud liinid” — veoteenused, mis vastavad piirkonna transpordivajadustele;

(7) „piirkondlikud liinid” — veoteenused, mis vastavad ühe piirkonna või piirialade transpordivajadustele;

Selgitus

„Piirkonna” mõistet tuleb tõlgendada selle geograafilises tähenduses.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Infrastruktuuri-ettevõtja peab haldama oma IT-teenuseid, et tagada äriliselt tundliku teabe nõuetekohane kaitse.

Selgitus

Et tagada täielik sõltumatus katusorganisatsioonist ja teistest ettevõtjatest, on tähtis, et igal infrastruktuuri-ettevõtjal on oma IT-osakond.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liikmesriigid peavad lisaks tagama, et nii raudtee-ettevõtjad kui ka infrastruktuuri-ettevõtjad, kes ei ole üksteisest täiesti sõltumatud, vastutavad ise oma personalipoliitika eest.

Selgitus

Kuna infrastruktuuri-ettevõtjatel tuleb iseseisvalt otsuseid vastu võtta, siis tuleb neil võtta täielik vastutus ka oma personalipoliitika eest. Juhul kui nende personalipoliitika ei ole täiesti sõltumatu, ei pruugi olla võimalik seda tingimust täita.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestuste lahusus

Raamatupidamisarvestuste läbipaistev lahusus

1. Liikmesriigid tagavad, et äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeveo-ettevõtjate osutatavate veoteenustega, ja äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri majandamisega, koostatakse ja avaldatakse eraldi kasumiaruanded ja bilansid. Ühele nimetatud tegevusaladest makstud riiklikke vahendeid ei või teisele üle kanda.

1. Liikmesriigid tagavad, et äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeveo-ettevõtjate osutatavate veoteenustega, ja äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri majandamisega, koostatakse ja avaldatakse eraldi kasumiaruanded ja bilansid. Ühele nimetatud tegevusaladest makstud riiklikke vahendeid ei või teisele üle kanda.

2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et lahushoidmine nõuab, et ühes äriühingus luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri ja veoteenuseid majandavad eraldiseisvad üksused.

2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et lahushoidmine nõuab, et ühes äriühingus luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri ja veoteenuseid majandavad eraldiseisvad üksused, et tagada konkurentsi areng, püsivad investeeringud ja teenuste osutamise kulutasuvus raudteesektoris.

3. Liikmesriigid tagavad, et koostatakse ja avaldatakse kasumiaruanded ning bilanss nii raudtee-kaubaveoteenuste kui ka reisijateveoteenuste osutamisega seotud äritegevuse kohta. Veoteenuste kui avalike teenuste osutamiseks eraldatavad riiklikud vahendid tuleb näidata eraldi avaliku teenindamise iga lepingu asjaomases raamatupidamisarvestuses ja neid ei või üle kanda tegevusele, mis on seotud muude veoteenuste osutamisega või muu äritegevusega.

3. Liikmesriigid tagavad, et koostatakse ja avaldatakse kasumiaruanded ning bilanss nii raudtee-kaubaveoteenuste kui ka reisijateveoteenuste osutamisega seotud äritegevuse kohta. Veoteenuste kui avalike teenuste osutamiseks eraldatavad riiklikud vahendid tuleb näidata eraldi avaliku teenindamise iga lepingu asjaomases raamatupidamisarvestuses ja neid ei või üle kanda tegevusele, mis on seotud muude veoteenuste osutamisega või muu äritegevusega.

4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud eri tegevusalade raamatupidamisarvestus peab võimaldama kontrollida, et ühele tegevusalale makstud riiklike vahendite ülekandmine teisele tegevusalale oleks keelatud.

4. Infrastruktuuri tasude täieliku läbipaistvuse tagamiseks peab lõigetes 1 ja 3 nimetatud eri tegevusalade raamatupidamisarvestus võimaldama kontrollida vastavust eelmistele lõigetele ja infrastruktuuri tasudest saadava tulu, muust äritegevusest tekkiva ülejäägi ja ühele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale makstud riiklike ja eravahendite kasutust. Raudteeveo-ettevõtjat kontrolliv raudtee-ettevõtja, organ või äriühing ei tohi mitte mingil juhul kasutada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulusid, sest see võiks tugevdada nimetatud raudtee-ettevõtte turupositsiooni või võimaldada omandada majanduslikke eeliseid teiste raudtee-ettevõtjate ees. Käesolev säte ei takista raudtee-ettevõtja valitseva organi või äriühingu poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kasutuseks antud kapitali, sealhulgas turupõhiste intressimäärade tagasimaksmist artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse järelevalve all.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannete sõltumatus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannete sõltumatus

1. Liikmesriigid tagavad, et II lisas loetletud ülesanded, millega määratakse kindlaks infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, antakse asutustele või ettevõtjatele, kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta. Sõltumata organisatsioonilisest struktuurist tuleb tõendada, et see eesmärk on saavutatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesanded, millega määratakse kindlaks infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, antakse asutustele või ettevõtjatele, kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta. Sõltumata organisatsioonilisest struktuurist tuleb tõendada, et see eesmärk on saavutatud.

II lisa vaadatakse saadud kogemustest lähtuvalt vajaduse korral läbi kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

 

Liikmesriigid võivad määrata raudteeveo-ettevõtjatele või mõnele muule asutusele vastutuse raudteeinfrastruktuuri arendamisele kaasa aitamise eest näiteks investeeringute, hoolduse ja rahastamise kaudu.

Liikmesriigid võivad määrata raudteeveo-ettevõtjatele või mõnele muule asutusele vastutuse raudteeinfrastruktuuri arendamisele kaasa aitamise eest näiteks investeeringute, hoolduse ja rahastamise kaudu.

2. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu, teostavad IV peatüki II ja III jaos kirjeldatud funktsioone tasusid määrav asutus ja läbilaskevõimet eraldav asutus, kes on oma õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatud.

2. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu, teostavad IV peatüki II ja III jaos kirjeldatud funktsioone tasusid määrav asutus ja läbilaskevõimet eraldav asutus, kes on oma õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatud.

3. Kui IV peatüki 2. ja 3. jao sätetes viidatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannetele, tähendab see seda, et kõnealuseid ülesandeid kohaldatakse ka tasusid määrava asutuse või läbilaskevõimet jaotava asutuse vastava pädevusvaldkonna suhtes.

3. Kui IV peatüki 2. ja 3. jao sätetes viidatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannetele, tähendab see seda, et kõnealuseid ülesandeid kohaldatakse ka tasusid määrava asutuse või läbilaskevõimet jaotava asutuse vastava pädevusvaldkonna suhtes.

 

3 a. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis sisaldab infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste lahususe alaseid sätteid ja ettepanekut siseriikliku reisijateveo turu avamise kohta, mis ei vähenda raudteeveoteenuste kvaliteeti ja mille puhul peetakse kinni avaliku teenindamise kohustusest.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja usaldusväärne rahastamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja usaldusväärne rahastamine

1. Liikmesriigid arendavad oma siseriiklikku raudteeinfrastruktuuri, võttes vajaduse korral arvesse Euroopa Liidu üldisi vajadusi. Selleks avaldavad nad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegia, et täita raudteesüsteemi usaldusväärsel ja jätkusuutlikul rahastamisel põhinevaid tulevasi liikuvusvajadusi. Strateegia hõlmab vähemalt viit aastat ja seda uuendatakse.

1. Liikmesriigid arendavad oma siseriiklikku raudteeinfrastruktuuri, võttes vajaduse korral arvesse Euroopa Liidu üldisi vajadusi. Selleks avaldavad nad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja konsulteerimist kõigi huvitatud isikute ja sidusrühmadega, sealhulgas asjaomaste kohalike ja piirkondlike asutustega, ametiühingute, majandussektori ühingute ja kasutajate esindajatega raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegia, et täita raudteesüsteemi usaldusväärsel ja jätkusuutlikul rahastamisel põhinevaid tulevasi liikuvusvajadusi. Strateegia hõlmab vähemalt seitset aastat ja seda uuendatakse.

2. Võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 93, 107 ja 108, võivad liikmesriigid ka rahastada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid.

2. Kui tulubaasist ei piisa, et katta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahalisi vajadusi, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 31 ja 32 tasude määramise raamistiku kohaldamist, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 93, 107 ja 108, rahastavad liikmesriigid ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab vastu riigi määratud üldise poliitika raames ning lõike 1 kohast raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegiat arvesse võttes äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskavu. Äriplaani eesmärk on tagada infrastruktuuri optimaalne ja tõhus kasutamine, sellega seotud teenuste osutamine ja selle arendamine ning kindlustada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalik rahaline tasakaal ja vahendid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et enne äriplaani kinnitamist konsulteeritakse läbilaskevõime taotlejatega. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus esitab mittesiduva arvamuse selle kohta, kas äriplaan on asjakohane kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab vastu riigi määratud üldise poliitika raames ning lõike 1 kohast raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegiat arvesse võttes äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskavu. Äriplaani eesmärk on tagada infrastruktuuri optimaalne ja tõhus kasutamine, sellega seotud teenuste osutamine ja selle arendamine ning kindlustada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalik rahaline tasakaal ja vahendid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et enne äriplaani kinnitamist konsulteeritakse mittediskrimineerival viisil läbilaskevõime taotlejatega infrastruktuuri juurdepääsu- ja kasutamistingimuste ning infrastruktuuri laadi, kasutamise võimaldamise ja arendamise küsimustes. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus esitab mittesiduva arvamuse selle kohta, kas äriplaan on teiste taotlejate suhtes diskrimineeriv.

4. Liikmesriigid tagavad, et tavapärastes äritingimustes ning hiljemalt kolme aasta jooksul oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest ja riiklik toetus ning teiselt poolt infrastruktuurikulud. Vajaduse korral kuuluvad sinna hulka riigilt saadud ettemaksed.

4. Liikmesriigid tagavad, et tavapärastes äritingimustes ning hiljemalt kahe aasta jooksul oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest, tagastamatu toetus eraallikatest ja riiklik toetus, mis hõlmab vajaduse korral ka riigilt saadud ettemakseid, ning teiselt poolt infrastruktuurikulud. Vajaduse korral kuulub viimaste hulka ka pikaajalise varade uuendamise rahastamine.

Ilma et see mõjutaks võimalikku pikaajalist eesmärki katta kõikide transpordiliikide infrastruktuurikulud kasutajate arvelt, lähtudes eri transpordiliikide diskrimineerimata konkurentsist tingimustes, kus raudteeveod suudavad teiste veoliikidega konkureerida, võib liikmesriik artiklite 31 ja 32 kohase tasude määramise raamistiku piires nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tasakaalustaks oma bilansi riikliku toetuseta.

Ilma et see mõjutaks võimalikku pikaajalist eesmärki katta kõikide transpordiliikide infrastruktuurikulud kasutajate arvelt, lähtudes eri transpordiliikide diskrimineerimata konkurentsist tingimustes, kus raudteeveod suudavad teiste veoliikidega konkureerida, võib liikmesriik artiklite 31 ja 32 kohase tasude määramise raamistiku piires nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tasakaalustaks oma bilansi riikliku toetuseta.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldada selliste võlgade ega võlaintresside suhtes, mis on ettevõtjale tekkinud pärast 15. märtsi 2001 või pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva nende liikmesriikide puhul, mis liitusid ELiga pärast 15. märtsi 2001.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldada selliste võlgade ega võlaintresside suhtes, mis on ettevõtjale tekkinud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Selgitus

Jätkuvalt on vajalik asetada raudteeveo-ettevõtjad tugevale rahalisele alusele ja vabastada nad minevikus tekkinud võlgadest. See ei ole vaatamata juba 1991. aastal vastu võetud sätetele (direktiiv 91/440 EMÜ) paljudes liikmesriikides aset leidnud. Raudteesektori tõhusaks toetamiseks on vajalik võlgadest vabastamine. Selle jaoks on kuupäev 15. märts 2001 või uute liikmesriikide liitumiskuupäev liiga varajane.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Mitte mingil juhul ei tohi ligipääsutingimused raudteeinfrastruktuurile takistada reisijatel teabe saamist või ühest kohast teise reisimiseks pileti ostmist, hoolimata sellest, kui palju raudteetranspordi ettevõtjaid pakub osalist või täielikku reisijateveo teenust nende kahe koha vahel.

Selgitus

Mitte mingil juhul ei tohi ligipääsutingimused raudteeinfrastruktuurile takistada reisijatel teabe saamist või ühest kohast teise reisimiseks pileti ostmist, hoolimata sellest, kui palju raudteetranspordi ettevõtjaid pakub osalist või täielikku reisijateveo teenust nende kahe koha vahel.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva lõike rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

Komisjon võtab reguleerivate asutuste saadud kogemustele toetudes 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist vastu rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva lõike rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

Selgitus

Komisjonilt tuleks nõuda tegutsemist 18 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Seda võib pidada piisavalt pikaks ajavahemikuks, et omandada kogemusi raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu korraldamisel.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad peavad andma asjakohasele reguleerivale asutusele või asutustele põhjendatult nõutud teavet otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv asutus vaatab või reguleerivad asutused vaatavad esitatud teabe läbi, arutades seda vajaduse korral kõigi asjaomaste isikutega ning teavitades viimaseid oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaksmääratud mõistlikuks tähtajaks ning igal juhul kahe kuu jooksul pärast asjaomase teabe saamist.

Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad peavad andma asjakohasele reguleerivale asutusele või asutustele põhjendatult nõutud teavet otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv asutus vaatab esitatud teabe läbi, arutades seda vajaduse korral kõigi asjaomaste isikutega ning teavitades viimaseid oma põhjendatud otsusest kahe nädala jooksul pärast asjaomase kaebuse saamist.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

4. Komisjon võtab reguleerivate asutuste saadud kogemustele toetudes 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist vastu rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga tehakse komisjonile kohustuseks võtta vastu rakendusmeetmed, millega sätestatakse menetlus ja kriteeriumid seoses juurdepääsuõiguse piiramisega nendele teenustele, mis on osaliselt või täielikult kaetud avaliku teenindamise lepingutega, ning menetlus ja kriteeriumid seoses reguleerivaid asutusi puututavate taotlustega. Komisjon on kohustatud seda tegema 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon koostab võrdleva analüüsi tasude suuruste määramismeetodite kohta liikmesriikides, et kehtestada tasudele ühtsed arvestusmeetodid.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Teenustele juurdepääsu tingimused

Teenustele juurdepääsu tingimused

1. Raudteeveo-ettevõtjatel on diskrimineerimata õigus III lisa punktis 1 sätestatud minimaalset juurdepääsupaketti kasutada.

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad pakuvad kedagi diskrimineerimata kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele III lisa punktis 1 sätestatud minimaalset juurdepääsupaketti.

2. Kõik teenindusrajatiste käitajad osutavad III lisa punktis 2 nimetatud teenuseid diskrimineerimata.

2. Teenindusrajatiste käitajad annavad kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele juurdepääsu, mis hõlmab ka raudteele juurdepääsu, III lisa punktis 2 nimetatud käitistele ja nendes käitistes osutatavatele teenustele diskrimineerimata ning artiklis 56 osutatud regulatiivse asutuse järelevalve all.

Kui teenindusrajatise käitaja kuulub asutusse või ettevõtjasse, kes samuti on aktiivne ja kes domineerib vähemalt ühel sellisel raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, korraldatakse kõnealuse käitaja töö niimoodi, et ta on õiguslikult, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest asutusest või ettevõtjast sõltumatu.

Kui III lisa punktis 2 osutatud teenindusrajatise käitaja kuulub asutusse või ettevõtjasse, kes samuti on aktiivne ja kes domineerib vähemalt ühel sellisel raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, korraldatakse kõnealuse käitaja töö niimoodi, et ta on õiguslikult, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest asutusest või ettevõtjast sõltumatu. Teenindusrajatise käitajal ja sellel asutusel või ettevõtjal on eraldi raamatupidamisarvestus, muu hulgas eraldi bilanss ning kasumiaruanded.

Raudteeveo-ettevõtjate esitatavad teenindusrajatisele juurdepääsu taotlused võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muud otstarbekad võimalused, kuidas asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid samal marsruudil majanduslikult vastuvõetavates tingimustes osutada. Muude otstarbekate võimaluste olemasolu peab tõendama teenindusrajatise käitaja.

Raudteeveo-ettevõtjate esitatavatele teenindusrajatisele juurdepääsu taotlustele vastatakse riikliku reguleeriva asutuse poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja need võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muud otstarbekad võimalused, kuidas asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid samal marsruudil majanduslikult vastuvõetavates tingimustes osutada. Teenindusrajatisele ligipääsu andmisest keeldumise korral peab teenindusrajatise käitaja pakkuma välja muu majanduslikult ja tehniliselt otstarbeka võimaluse ning esitama keeldumise kohta kirjaliku põhjenduse. See keeldumine ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima vahenditesse või rajatistesse, et kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi rahuldada.

Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et eri taotlused ei ole omavahel kooskõlas, püüab ta leida võimalikult hea lahenduse kõikide taotluste jaoks. Kui otstarbekat lahenduste ei leita ja kui tõendatud vajaduste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki seoses asjaomase rajatisega esitatud läbilaskevõime taotlusi, võtab artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus omal algatusel või kaebuse alusel sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et asjakohane läbilaskevõime osa jaotatakse mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale kui need, kes kuuluvad teenindusrajatise käitajaga ühte ja samasse asutusse või ettevõtjasse. Uue konkreetse veeremi jaoks äsja ehitatud hooldus- ja muud tehnilised rajatised võib jätta üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja käsutusse viieks aastaks alates nende käitamise algusest.

Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et eri taotlused ei ole omavahel kooskõlas, püüab ta leida võimalikult hea lahenduse kõikide taotluste jaoks. Kui otstarbekat lahenduste ei leita ja kui tõendatud vajaduste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki seoses asjaomase rajatisega esitatud läbilaskevõime taotlusi, võtab artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus omal algatusel või taotleja kaebuse alusel ning kõigi asjaomaste sidusrühmade vajadusi silmas pidades sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et asjakohane läbilaskevõime osa jaotatakse mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale kui need, kes kuuluvad teenindusrajatise käitajaga ühte ja samasse asutusse või ettevõtjasse. Uue kiirveeremi jaoks äsja ehitatud hooldus- ja muud tehnilised rajatised, millele on osutatud komisjoni otsuses 2008/232/EÜ1, võib jätta üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja käsutusse kümneks aastaks alates nende käitamise algusest.

Kui teenindusrajatist ei ole vähemalt kaks aastat järjest kasutatud, avaldab selle omanik teate, et kõnealuse rajatise käitamine liisitakse või antakse rendile.

Kui teenindusrajatist ei ole vähemalt üks aasta kasutatud ja raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud kõnealuse rajatise käitajale tõendatud vajaduste alusel huvi juurdepääsu vastu kõnealusele rajatisele, avaldab selle omanik teate, et kõnealuse rajatise käitamine raudteeteenuste rajatisena liisitakse või antakse rendile raudteesektoritega seotud tegevuste jaoks, välja arvatud juhul, kui teenindusrajatise käitaja tõestab, et kestev ümberkorraldusprotsess takistab selle kasutamist ükskõik millise raudteeveo-ettevõtja poolt.

3. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakub mõnd III lisa punktis 3 nimetatud teenust lisateenusena, osutab ta seda taotluse korral raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerivalt.

3. Kui teenindusrajatise käitaja pakub mõnd III lisa punktis 3 nimetatud teenust lisateenusena, osutab ta seda taotluse korral raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerivalt.

4. Raudteeveo-ettevõtjad võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või teistelt teenindajatelt taotleda III lisa punktis 4 loetletud täiendavaid lisateenuseid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole kohustatud neid teenuseid osutama.

4. Raudteeveo-ettevõtjad võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või teistelt teenindusrajatise käitajatelt taotleda III lisa punktis 4 loetletud täiendavaid lisateenuseid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole kohustatud neid teenuseid osutama.

5. III lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

 

 

_____________

 

1 EÜT L 84, 26.3.2008, lk 132.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõrvaldatakse liikmesriikide vahelistes piiriülestes kokkulepetes sisalduvad sätted, mis diskrimineerivad raudteeveo-ettevõtjaid või piiravad nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt sõlmitavate piiriüleste kokkulepetega ei diskrimineerita teatavaid raudtee-ettevõtjaid ning ei piirata nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.

Selgitus

Piiriülesed kokkulepped peavad olema osa liikmesriikide autonoomiast ning jääma nende pädevusse. Euroopa Liit sekkub üksnes siis, kui eesmärke ei saavutata liikmesriikide poolt piisavas ulatuses või kui neid on parem saavutada Euroopa Liidu tasandil.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva lõike kohaldamise üksikasjalik kord. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles täpsustatakse eelmises lõigus nimetatud koostöömenetluse korda. Kõnealused rakendusmeetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 64 lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Muudatusettepanekuga täpsustatakse veelgi nende rakendusmeetmete eesmärki, mille komisjon võib vastu võtta.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Artikkel 15

Turujärelevalve ulatus

Turujärelevalve ulatus

1. Komisjon teeb vajalikud korraldused järelevalveks Euroopa raudteevedude tehniliste ja majandustingimuste ning turu arengutendentside üle.

1. Komisjon teeb vajalikud korraldused järelevalveks Euroopa raudteevedude tehniliste, sotsiaalsete ja majandustingimuste ning turu arengutendentside, sealhulgas tööhõive arengu üle, samuti järelevalveks Euroopa raudteevedude alastele ELi õigusaktidele vastavuse üle.

2. Sellega seoses kaasab komisjon liikmesriikide ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas kasutajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju.

2. Sellega seoses kaasab komisjon liikmesriikide, sealhulgas artiklis 55 osutatud reguleerivate asutuste esindajad ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas asjaomased kohalikud ja piirkondlikud asutused ning raudteesektori sotsiaalsed partnerid ja kasutajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju. Vajaduse korral kaasab komisjon ka Euroopa Raudteeagentuuri.

3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige järgmiste raudteesektori raamtingimuste arengut: infrastruktuuride kasutustasud, läbilaskevõime jaotamine, investeeringud raudteeinfrastruktuuri, raudteeveoteenuste hindade ja kvaliteediga seotud suundumused, avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud raudveoteenused, tegevuslubade väljaandmine ning harmoneerimise tase liikmesriikide vahel. Komisjon tagab asjaomaste reguleerivate asutuste ja liikmesriikide aktiivse koostöö.

3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige selliste raudteesektori raamtingimuste arengut nagu infrastruktuuride kasutustasud, läbilaskevõime jaotamine, investeeringud raudteeinfrastruktuuri, raudteeveoteenuste hindade ja kvaliteediga seotud suundumused, avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud raudveoteenused, turu avatuse tase, tööhõive ja sotsiaaltingimused ja harmoneerimise tase, eelkõige seoses sotsiaalsete õigustega, liikmesriikide vahel ja liikmesriikides.

4. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru järgmistes küsimustes:

4. Komisjon annab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru järgmistes küsimustes:

a) raudteeteenuste siseturu areng;

a) raudteeteenuste ja raudteega seotud teenuste siseturu areng, sh turu avatuse tase;

b) raamtingimused, sealhulgas avalike raudtee-reisijateveo teenuste osutamine;

b) raamtingimused, sealhulgas avalike raudtee-reisijateveo teenuste osutamine;

 

b a) tööhõive-, töö- ja sotsiaaltingimuste muutumine raudteesektoris;

c) Euroopa raudteevõrgu olukord;

c) Euroopa raudteevõrgu olukord;

d) juurdepääsuõiguste kasutamine;

d) juurdepääsuõiguste kasutamine;

e) takistused tõhusamate raudteeteenuste osutamiseks;

e) takistused tõhusamate raudteeteenuste osutamiseks;

f) infrastruktuuri piirangud;

f) infrastruktuuri piirangud;

g) vajadus õigusaktide järele.

g) vajadus õigusaktide järele.

5. Selleks et komisjon saaks teostada turujärelevalvet, esitavad liikmesriigid igal aastal IV lisas märgitud teabe ja muud komisjonile vajalikud andmed.

5. Selleks et komisjon saaks teostada turujärelevalvet, esitavad liikmesriigid igal aastal alljärgneva, IV lisas märgitud teabe ja muud komisjonile vajalikud andmed:

 

a) raudteeveo tulemuslikkuse näitajate areng ja avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstav hüvitis;

 

b) turu avatuse ja ausa konkurentsi tase igas liikmesriigis ning raudteeveo-ettevõtjate turuosa raudteeveo kogunäitajate alusel;

 

c) reguleerivate asutuste vahendid ja tegevus seoses nende toimimisega apellatsiooniorganitena;

 

d) eelmise aasta asjaomased arengusuunad seoses turgu valitseva raudteeveo-ettevõtja ümberstruktureerimisega ning siseriiklike transpordistrateegiate vastuvõtmise / rakendamisega;

 

e) liikmesriigis eelmisel aastal raudteetranspordi vallas tehtud tähtsad algatused ja võetud meetmed;

 

f) raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja muude raudteesektoris tegutsevate ettevõtjate tööhõive- ja sotsiaaltingimused eelmise aasta lõpus;

 

g) eelmisel aastal tehtud investeeringud kiirraudteevõrku;

 

h) raudteevõrgu pikkus eelmise aasta lõpus;

 

i) raudteele juurdepääsu tasud eelmisel aastal;

 

j) käesoleva direktiivi artikli 35 kohaselt loodud tulemuslikkuse kava olemasolu;

 

k) liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kehtivate raudtee-tegevuslubade arv;

 

l) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtu olukord;

 

m) direktiivis 2004/49/EÜ määratletud vahejuhtumite, õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite arv raudteevõrgus eelmisel aastal;

 

n) muud olulised arengusuunad;

 

o) hooldusteenuste turgude areng ja nimetatud turgude avatuse tase;

IV lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

IV lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega, et ajakohastada raudteeturu järelevalveks vajalikku teavet.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord, sealhulgas tegevusloa ühtse vormi kasutamine. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

5. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse tegevuslubade väljastamisel järgitavaid menetlusnõudeid ja kehtestatakse tegevusloa ühtne vorm vastavalt 2. jaos esitatud nõuetele. Kõnealused rakendusmeetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 64 lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Muudatusettepanekus täpsustatakse komisjoni poolt vastu võtta võidavate rakendusmeetmete kohaldamisala.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ei ole süüdi mõistetud selliste kohustuste tõsises või korduvas täitmata jätmises, mis tulenevad sotsiaal- või tööõigusealastest, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatest õigusaktidest, või tollialastest õigusaktidest äriühingu puhul, kes soovib tegelda kaupade piiriülese transpordiga, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduure.

d) ei ole süüdi mõistetud üheski selliste kohustuste täitmata jätmises, mis tulenevad sotsiaal- või tööõigusealastest, sealhulgas ohutust, töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatest õigusaktidest, või tollialastest õigusaktidest äriühingu puhul, kes soovib tegelda kaupade piiriülese transpordiga, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduure.

Selgitus

Muudatusettepanek tugevdab ohutus- ja tööõigusalaste õigusaktide järgimist ning muudab selle hea maine jaoks vältimatuks nõudeks, mida tegevusluba taotlevad raudteeveo-ettevõtjad peavad täitma.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsnõuetele vastavuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja tõendab, et suudab kaheteistkümne kuu jooksul täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi, mis on kehtestatud realistlike eelduste alusel.

Finantsnõuetele vastavuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja tõendab, et suudab kaheteistkümne kuu jooksul täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi, mis on kehtestatud realistlike eelduste alusel. Tegevuslube väljastavad asutused kontrollivad finantsnõuetele vastavust raudteeveo-ettevõtja raamatupidamise aastaaruande põhjal või bilansi põhjal, kui taotleval ettevõtjal ei ole võimalik aastaaruannet esitada.

Selgitus

See on võetud V lisast, mida loetakse teksti oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks esitab iga taotleja vähemalt V lisas loetletud üksikasjad.

Selleks esitab iga taotleja üksikasjad järgmiste küsimuste kohta:

 

a) kasutusel olevad vahendid, kaasa arvatud pangakonto saldo, tagatisena lubatud arvelduskrediidid ja laenud;

 

b) tagatisena kasutusel olevad vahendid ja varad;

 

c) käibekapital;

 

d) asjakohased kulud, kaasa arvatud sõidukite, maa, hoonete, seadeldiste ja veeremi soetamiskulud;

 

e) maksud ettevõtja varalt;

 

f) muud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Selgitus

See on võetud V lisast, mida loetakse teksti oluliseks osaks. Taotlejad peavad esitama täpse teabe ka oma maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kohta.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tegevuslube väljastav asutus ei loe taotlejat finantsnõuetele vastavaks eelkõige juhul, kui tal on märkimisväärsed maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlad, mis tulenevad ettevõtja tegevusest.

Selgitus

See on võetud V lisast, mida loetakse teksti oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Asutus võib eelkõige nõuda audiitori järeldusotsuse esitamist ning asjakohaseid dokumente pangalt, riiklikult hoiupangalt, raamatupidajalt või audiitorilt. Kõnealused dokumendid peavad sisaldama andmeid käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f nimetatud küsimuste kohta.

Selgitus

See on võetud V lisast, mida loetakse teksti oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

V lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt läbi vaadata kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

välja jäetud

Selgitus

V lisa loetakse teksti oluliseks osaks. Seepärast on see tervikuna üle viidud artiklisse 20.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametialase pädevuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja suudab tõendada, et tal on või saab olema juhtkond, kellel on tegevusloaga kindlaksmääratud tegevuse turvalisuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks ning järelevalveks vajalikud teadmised või kogemused.

Ametialase pädevuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja suudab tõendada, et tal on või saab olema juhtkond, kellel on tegevusloaga kindlaksmääratud tegevuse turvalisuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks ning järelevalveks vajalikud teadmised või kogemused. Lisaks peab ettevõtja taotlemise ajal näitama, et tal on direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 10 nimetatud ohutussertifikaat.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 III peatüki kohaldamist, peab raudteeveo-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus, mille alusel ta täidab siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustused õnnetusjuhtumite korral, esmajoones seoses lasti, postisaadetiste ja kolmandate isikutega.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 III peatüki kohaldamist, peab raudteeveo-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus, või peavad tal olema samaväärsed tagatised ja kokkulepped, juhul kui reguleerija on selle heaks kiitnud, mille alusel ta täidab siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustused õnnetusjuhtumite korral, esmajoones seoses lasti, postisaadetiste ja kolmandate isikutega.

Selgitus

Erilist tähelepanu tuleb pöörata riiklikule reguleerivale asutusele, tuginedes muuseumraudtee-ettevõtjatele, kes kasutavad riiklikku raudteevõrgustikku.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötab pärast huvitatud isikutega, sealhulgas artiklis 55 nimetatud reguleeriva asutustega, konsulteerimist välja ning avaldab võrguaruande, mis on kättesaadav tasu eest, mis ei tohi ületada aruande avaldamisega seotud kulusid. Võrguaruanne avaldatakse vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Võrguaruande sisu tehakse elektroonilises vormingus tasuta kättesaadavaks Euroopa Raudteeagentuuri veebiportaalis.

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötab pärast huvitatud isikutega, sealhulgas artiklis 55 nimetatud reguleeriva asutustega, konsulteerimist välja ning avaldab võrguaruande, mis on kättesaadav tasu eest, mis ei tohi ületada aruande avaldamisega seotud kulusid. Võrguaruanne avaldatakse vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles, millest üks peab olema inglise keel. Võrguaruande sisu tehakse elektroonilises vormingus tasuta kättesaadavaks Euroopa Raudteeagentuuri veebiportaalis.

Selgitus

Sellise rahvusvahelise keele nagu inglise keele kasutamine peaks aitama võrguaruande sisust paremini aru saada.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Võrguaruandes sätestatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadused. See sisaldab teavet kõnealusele raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste kohta. Võrguaruande sisu on esitatud VI lisas.

2. Võrguaruandes sätestatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadused. See sisaldab järgmist teavet kõnealusele raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste kohta:

 

a) jagu, milles kirjeldatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadusi ning sellele juurdepääsu tingimusi;

 

b) jagu tasu määramise põhimõtete ja tariifide kohta;

 

c) jagu läbilaskevõime jaotamise põhimõtete ja kriteeriumide kohta. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kontrolli, esitavad teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstava tasu kohta ning võrguaruandesse lisatavate juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta;

 

d) jagu, mis sisaldab teavet artiklis 25 nimetatud tegevusloa taotluse kohta ja direktiivi 2004/49/EÜ1 kohaselt väljastatud ohutussertifikaatide kohta;

 

e) jagu, mis sisaldab teavet vaidluste lahendamise menetluse ja apellatsioonide kohta seoses juurdepääsuga raudteeinfrastruktuurile ja teenustele ning artikli 35 kohasele tulemuslikkuse kavale;

 

f) jagu, mis sisaldab teavet III lisas nimetatud teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase tasu määramise kohta;

 

g) artikli 42 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.

 

Võrguaruandes esitatavat teavet ajakohastatakse igal aastal ja see peab olema direktiivi 2008/57/EÜ artikli 35 kohaselt avaldatavate raudteeinfra-struktuuri registritega kooskõlas või neile viitama. Kasutajatele teatatakse õigeaegselt infrastruktuuridest, mida ei hooldata nõuetekohaselt ja mille kvaliteet halveneb.

 

Komisjon võib, kooskõlas VI lisaga ja artiklis 60 nimetatud menetlusest saadud kogemuste põhjal, punktides a–g nimetatud teavet muuta ja täpsustada.

 

_____________________

 

1 ELT L 164, 30.04.04, lk 44.

Selgitus

Võrguaruande jagude loendit loetakse direktiivi oluliseks osaks. Paindlikkuse huvides võib komisjon iga jao konkreetseid üksikasju muuta. Ning varase hoiatuse süsteemina tuleb kasutajaid teavitada, kui infrastruktuuri kvaliteet kusagil langeb.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et selliste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle otsused tasude määramise kohta mõjutavad teisi infrastruktuure, on kaasatud tasude määramise koordineerimisse või asjaomase infrastruktuuri kasutustasu määramisse rahvusvahelisel tasandil.

Liikmesriigid tagavad, et selliste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle otsused tasude määramise kohta mõjutavad teisi infrastruktuure, on kaasatud tasude määramise ühisesse koordineerimisse või asjaomase infrastruktuuri kasutustasu määramisse rahvusvahelisel tasandil.

Selgitus

Muudatusettepanekuga rõhutatakse, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid moodustama tugevamad omavahelise kooskõlastamise struktuurid.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

Artikkel 30

Infrastruktuurikulud ja raamatupidamisarvestus

Infrastruktuurikulud ja raamatupidamisarvestus

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid stimuleeritakse vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja juurdepääsutasusid, pidades nõuetekohaselt silmas ohutust ning infrastruktuuriteenuse kvaliteedi säilitamist ja parandamist.

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid stimuleeritakse vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja juurdepääsutasusid, pidades nõuetekohaselt silmas ohutust ning infrastruktuuriteenuse kvaliteedi säilitamist ja parandamist.

2. Liikmesriigid tagavad lõike 1 täitmise pädeva asutuse ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelise vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepinguga, millega nähakse ette riiklik rahastamine.

2. Liikmesriigid tagavad lõike 1 täitmise pädeva asutuse ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelise vähemalt seitsmeaastase kehtivusajaga lepinguga, millega nähakse ette riiklik rahastamine.

3. Lepingutingimustes ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamiseks kokkulepitud maksete struktuuris lepitakse eelnevalt kokku ning need kehtivad kogu lepingutähtaja.

3. Lepingutingimustes ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamiseks kokkulepitud maksete struktuuris lepitakse eelnevalt kokku ning need kehtivad kogu lepingutähtaja.

Selliste kokkulepete aluspõhimõtted ja põhiparameetrid on esitatud VII lisas, mida võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

Selliste kokkulepete aluspõhimõtted ja põhiparameetrid on esitatud VII lisas.

Liikmesriigid konsulteerivad huvitatud isikutega vähemalt üks kuu enne kokkuleppe allkirjastamist ja avaldavad kokkuleppe ühe kuu jooksul alates selle sõlmimisest.

Liikmesriigid konsulteerivad huvitatud isikutega vähemalt üks kuu enne kokkuleppe allkirjastamist ja avaldavad kokkuleppe ühe kuu jooksul alates selle sõlmimisest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et tema äriplaan on kooskõlas lepinguga.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et tema äriplaan on kooskõlas lepinguga.

Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskpika kuni pika perioodi kavandtaud tulu sobivust kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamiseks ning esitab asjakohased soovitused vähemalt üks kuu enne kokkuleppe allkirjastamist.

 

Pädev asutus esitab reguleerivale asutusele põhjendused, kui ta kavatseb sellistest soovitustest kõrvale kalduda.

 

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostavad hallatavate varade loetelu, mis sisaldab varade jooksvat väärtust ning ka infrastruktuuri uuendamise ja ümberehitamise maksumuse üksikasju, ning säilitavad seda loetelu.

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostavad hallatavate varade loetelu, mis sisaldab varade jooksvat väärtust ning ka infrastruktuuri uuendamise ja ümberehitamise maksumuse üksikasju, ning säilitavad seda loetelu.

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatiste käitaja kehtestavad meetodi, mille alusel määratakse III lisa kohaselt osutatavate eri teenuste ja raudteeveeremitüüpide kulud, võttes aluseks teadaolevad kulude tekkepõhjused ja tasude määramise põhimõtted, mis on nimetatud artiklis 31. Liikmesriigid võivad nõuda eelnevat heakskiitu. Kõnealust meetodit ajakohastatakse aeg-ajalt, et see vastaks headele rahvusvahelistele tavadele.

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatiste käitaja kehtestavad meetodi, mille alusel määratakse III lisa kohaselt osutatavate eri teenuste ja raudteeveeremitüüpide kulud, võttes aluseks teadaolevad kulude tekkepõhjused ja tasude määramise põhimõtted, mis on nimetatud artiklis 31. Liikmesriigid võivad nõuda eelnevat heakskiitu. Kõnealust meetodit ajakohastatakse aeg-ajalt, et see vastaks headele rahvusvahelistele tavadele.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

Artikkel 31

Tasude määramise põhimõtted

Tasude määramise põhimõtted

1. Raudtee-infrastruktuuri ja teenindusrajatiste kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust.

1. Raudtee-infrastruktuuri ja teenindusrajatiste kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust.

2. Liikmesriigid nõuavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja esitavad reguleerivale asutusele kehtestatud tasude kohta kõik vajalikud andmed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja peavad seoses sellega suutma igale raudteeveo-ettevõtjale tõendada, et raudteeveo-ettevõtjalt vastavalt artiklitele 30–37 tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasud vastavad võrguaruandes sätestatud meetoditele ja eeskirjadele ning graafikutele, kui need on ette nähtud.

2. Liikmesriigid nõuavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja esitavad reguleerivale asutusele kehtestatud tasude kohta kõik vajalikud andmed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja peavad seoses sellega suutma igale raudteeveo-ettevõtjale tõendada, et raudteeveo-ettevõtjalt vastavalt artiklitele 30–37 tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasud vastavad võrguaruandes sätestatud meetoditele ja eeskirjadele ning graafikutele, kui need on ette nähtud.

3. Olenemata lõigetest käesoleva artikli lõigetest 4 või 5 või artiklist 32 kehtestatakse tasu minimaalsele teenustepaketile juurdepääsu eest lähtuvalt kuludest, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad vastavalt VIII lisa punktile 1.

3. Olenemata lõigetest käesoleva artikli lõigetest 4 või 5 või artiklist 32 kehtestatakse tasu minimaalsele teenustepaketile juurdepääsu eest lähtuvalt kuludest, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad vastavalt VIII lisa punktile 1.

VIII lisa punkti 1 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

VIII lisa punkti 1 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

4. Infrastruktuuri kasutustasud võivad sisaldada tasu, mis kajastab ülekoormusperioodidel tekkivat läbilaskevõime nappust infrastruktuuri kindlaksmääratavas osas.

4. Infrastruktuuri kasutustasud võivad sisaldada tasu, mis kajastab ülekoormusperioodidel tekkivat läbilaskevõime nappust infrastruktuuri kindlaksmääratavas osas.

5. Kui Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt on maantee-kaubaveo puhul lubatud lisada müraga seotud kulusid tasude hulka, muudetakse infrastruktuuri kasutustasusid, et võtta arvesse rongi liikumisel tekkiva müra maksumust kooskõlas VIII lisa punktiga 2.

5. Infrastruktuuri kasutustasusid muudetakse, et võtta arvesse rongi liikumisel tekkiva müra maksumust kooskõlas VIII lisa punktiga 2. Selline infrastruktuuri kasutustasude muutmine aitab kompenseerida investeeringuid raudteeveeremi varustamiseks majanduslikult kõige tasuvamate madala müratasemega pidurisüsteemidega. Liikmesriikidel tuleb tagada, et niisugused diferentseeritud kasutustasud ei kahjustaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja finantstasakaalu.

VIII lisa punkti 2 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega eelkõige selleks, et määrata kindlaks infrastruktuuri eristatud kasutustasude elemendid.

VIII lisa punkti 2 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega eelkõige selleks, et määrata kindlaks infrastruktuuri eristatud kasutustasude elemendid, tingimusel, et see ei põhjusta konkurentsimoonutust raudteetranspordisektoris ega moonuta konkurentsi maanteetranspordiga raudteetranspordi kahjuks.

Infrastruktuuri kasutustasusid võib muuta, võtmaks arvesse rongi liikumisest tulenevate muude kui VIII lisa punktis 2 nimetatud keskkonnamõjudega seotud kulusid. Iga selline muudatus, millega võidakse tagada rongiliikluse korraldamisel õhku paisatavate saasteainetega seotud väliskulude arvessevõtmine, on kaasneva mõju suurusest lähtuvalt astmestatud.

Infrastruktuuri kasutustasusid võib muuta, võtmaks arvesse rongi liikumisest tulenevate muude kui VIII lisa punktis 2 nimetatud keskkonnamõjudega seotud kulusid. Iga selline muudatus, millega võidakse tagada rongiliikluse korraldamisel õhku paisatavate saasteainetega seotud väliskulude arvessevõtmine, on kaasneva mõju suurusest lähtuvalt astmestatud.

Muude keskkonnakulude lisamine kasutustasude hulka, mis toob kaasa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu, on siiski lubatud üksnes juhul, kui selline kulude lisamine kasutustasude hulka on ELi õigusaktidega lubatud maantee-kaubaveo puhul. Kui selliste keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine ei ole ELi õigusaktidega lubatud maantee-kaubavedude puhul, ei tohi kõnealune muudatus kaasa tuua raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu.

Muude keskkonnakulude lisamine kasutustasude hulka, mis toob kaasa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu, on siiski lubatud üksnes juhul, kui sellist kulude lisamist kasutustasude hulka ELi õigusaktide kohaselt maantee-kaubaveo puhul kohaldatakse. Kui selliste keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine ei ole ELi õigusaktidega lubatud maantee-kaubavedude puhul, ei tohi kõnealune muudatus kaasa tuua raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu.

Kui keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine annab lisatulu, otsustab kõnealuse tulu kasutamise liikmesriik. Asjaomased asutused hoiavad alles vajaliku teabe selle tagamiseks, et keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamise alus ja selle kasutamine oleksid jälgitavad. Liikmesriigid edastavad selle teabe korrapäraselt komisjonile.

Kui keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine annab lisatulu, otsustab kõnealuse tulu kasutamise transpordisüsteemide jaoks liikmesriik. Asjaomased asutused hoiavad alles vajaliku teabe selle tagamiseks, et keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamise alus ja selle kasutamine oleksid jälgitavad. Liikmesriigid edastavad selle teabe korrapäraselt komisjonile.

6. Selleks et vältida ebasoovitavaid ja ebaproportsionaalseid kõikumisi, võib lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud tasusid rongiliiklusele ja ajavahemikele mõistlikult jaotada. Infrastruktuuri kasutustasu suhteline määr peab siiski olema seotud teenuste osutamisega seotud kuludega.

6. Selleks et vältida ebasoovitavaid ja ebaproportsionaalseid kõikumisi, võib lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud tasusid rongiliiklusele ja ajavahemikele mõistlikult jaotada. Infrastruktuuri kasutustasu suhteline määr peab siiski olema seotud teenuste osutamisega seotud kuludega.

7. III lisa punktis 2 nimetatud teenuste osutamine ei kuulu käesoleva artikli reguleerimisalasse. Igal juhul ei ületa selliste teenuste eest võetav tasu teenuse osutamise tasu koos mõistliku kasumiga.

7. III lisa punktis 2 nimetatud teenuste osutamine ei kuulu käesoleva artikli reguleerimisalasse. Igal juhul ei ületa selliste teenuste eest võetav tasu teenuse osutamise tasu koos mõistliku kasumiga.

8. Kui III lisa punktides 3 ja 4 täiendavate ja lisateenustena loetletud teenuseid osutab üksnes üks teenuseosutaja, ei ületa asjaomase teenuse eest kehtestatav tasu selle osutamise kulusid koos mõistliku kasumiga..

8. Kui III lisa punktides 3 ja 4 täiendavate ja lisateenustena loetletud teenuseid osutab üksnes üks teenuseosutaja, ei ületa asjaomase teenuse eest kehtestatav tasu selle osutamise kulusid koos mõistliku kasumiga..

9. Tasu võib võtta läbilaskevõime eest ning seda kasutatakse infrastruktuuri hoolduseks. Kõnealune tasu ei või ületada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal hoolduse tõttu saamata jäänud puhastulu.

9. Tasu võib võtta läbilaskevõime eest ning seda kasutatakse infrastruktuuri hoolduseks. Kõnealune tasu ei või ületada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal hoolduse tõttu saamata jäänud puhastulu.

10. III lisa punktides 2, 3 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatava rajatise käitaja esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale teabe selliste tasude kohta, mida võetakse võrguaruandes artikli 27 kohaselt arvesse.

10. III lisa punktides 2, 3 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatava rajatise käitaja esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale teabe selliste tasude kohta, mida võetakse võrguaruandes artikli 27 kohaselt arvesse.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Artikkel 32

Erandid tasude määramise põhimõttest

Erandid tasude määramise põhimõttest

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, nõuda tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades samas eelkõige rahvusvahelise raudteekaubaveo optimaalse konkurentsivõime. Tasude määramise süsteemi osas võetakse arvesse raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, volitada infrastruktuuri-ettevõtjat nõudma tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades samas raudteesektori optimaalse konkurentsivõime. Tasude määramise süsteemi osas võetakse arvesse raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.

Tasude suurus ei või siiski takistada infrastruktuuri kasutamist selliste turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud ning kelle tulumäär oleks turu jaoks vastuvõetav.

Tasude suurus ei või siiski takistada infrastruktuuri kasutamist selliste turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud ning kelle tulumäär oleks turu jaoks vastuvõetav.

 

Enne niisuguste lisatasude heakskiitmist tagab liikmesriik, et infrastruktuuri-ettevõtja hindaks nende asjakohasust kindlate turusegmentide jaoks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt määratletud turusegmentide nimekiri peab sisaldama vähemalt järgnevaid kolme: kaubaveoteenused, reisijateveoteenused avaliku teenindamise lepingu raames ning muud reisijateveoteenused. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad eristada täiendavaid turusegmente.

 

Samuti määratletakse turusegmendid, kus raudteeveo-ettevõtjad hetkel ei tegutse, kuid kus nad võivad tasude määramise süsteemi kehtimise ajal teenuseid osutada. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei tohi nende turusegmentide tasude määramise süsteemis lisatasusid arvesse võtta.

 

Turusegmentide nimekiri avaldatakse võrguaruandes ning selle läbivaatamine toimub vähemalt iga viie aasta järel.

Sellised turusegmendid määratakse kindlaks kooskõlas VIII lisa punktis 3 esitatud kriteeriumidega reguleeriva asutuse eelneval heakskiidul. Liikluseta turusegmentide puhul ei võeta lisatasusid tasude määramise süsteemis arvesse.

Täiendavad turusegmendid määratakse kindlaks kooskõlas VIII lisa punktis 3 esitatud menetlusega.

VIII lisa punkti 3 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

 

 

1a. Kaubaveol kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest võrgustikul, mille rööpmelaius erineb liidusisese raudtee põhivõrgustiku omast, võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestada kõrgemad tasud, et tekkinud kulud täielikult hüvitada.

2. Seoses eriinvesteerimisprojektidega, mida tulevikus kavandatakse või mis on lõpule viidud pärast 1988. aastat, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestada või kehtima jätta kõnealuste projektide pikaajalistest kuludest lähtuvad kõrgemad tasud, kui need projektid suurendavad tõhusust või tasuvust või mõlemat ning kui neid ei oleks olnud võimalik muul viisil teostada. Niisugune tasude määramise kord võib hõlmata ka uute investeeringute riski jaotamise kokkuleppeid.

2. Seoses eriinvesteerimisprojektidega, mida tulevikus kavandatakse või mis on lõpule viidud pärast 1988. aastat, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestada või kehtima jätta kõnealuste projektide pikaajalistest kuludest lähtuvad kõrgemad tasud, kui need projektid suurendavad tõhusust või tasuvust või mõlemat ning kui neid ei oleks olnud võimalik muul viisil teostada. Niisugune tasude määramise kord võib hõlmata ka uute investeeringute riski jaotamise kokkuleppeid.

3. Siseriiklikke kontrolli ja signaalimise süsteeme kasutavatel liinidel sõitvate Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) kasutavate rongide puhul vähendatakse infrastruktuuri kasutustasu ajutiselt kooskõlas VIII lisa punktiga 5.

3. Siseriiklikke kontrolli ja signaalimise süsteeme kasutavatel liinidel sõitvate Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) kasutavate rongide puhul vähendatakse infrastruktuuri kasutustasu ajutiselt kooskõlas VIII lisa punktiga 5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema võimalik tagada, et see ei vähenda tema tulusid. Kasutustasu vähendamine kompenseeritakse tasude tõstmisega nendele samal raudteeliinil sõitvatele rongidele, mis ei kasuta ETCSi.

VIII lisa punkti 5 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi täiendavaks edendamiseks võib VIII lisa punkti 5 saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

4. Diskrimineerimise vältimiseks tagatakse, et iga konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskmised, maksimum- ja miinimumtasud tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest on võrreldavad ning sama turusegmendi võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi tasusid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja näitab võrguaruandes, et tasude määramise süsteem vastab nimetatud tingimustele, kuivõrd seda on võimalik teha konfidentsiaalset ärialast teavet avaldamata.

4. Diskrimineerimise vältimiseks tagatakse, et iga konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskmised, maksimum- ja miinimumtasud tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest on võrreldavad ning sama turusegmendi võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi tasusid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja näitab võrguaruandes, et tasude määramise süsteem vastab nimetatud tingimustele, kuivõrd seda on võimalik teha konfidentsiaalset ärialast teavet avaldamata.

5. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kavatseb lõikes 1 nimetatud tasude määramise süsteemi olulisi osi muuta, teeb ta muudatused teatavaks vähemalt kolm kuud enne võrguaruande avaldamise tähtpäeva kooskõlas artikli 27 lõikega 4.

5. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kavatseb lõikes 1 nimetatud tasude määramise süsteemi olulisi osi muuta, teeb ta muudatused teatavaks vähemalt kolm kuud enne võrguaruande avaldamise tähtpäeva kooskõlas artikli 27 lõikega 4.

 

Liikmesriigid võivad otsustada avaldada tasude määramise raamistiku ja eeskirjad, mida kohaldatakse rahvusvaheliste kaubavedude puhul kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest võrgustikul, mille rööpmelaius erineb liidusisese raudtee põhivõrgustiku omast, artikli 29 lõikes 1 sätestatust erinevate vahendite ja tähtaegadega, kui see on õiglase konkurentsi tagamiseks vajalik.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 35 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted, mis on loetletud VIII lisa punktis 4, kohaldatakse kogu võrgu ulatuses.

 

 

a) selleks et saavutada teenuse kvaliteedi kokkulepitud tase ja mitte seada ohtu teenuse elujõulisust, lepib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejatega pärast reguleeriva asutuse heakskiitu kokku tulemuslikkuse kava põhiparameetrites, eelkõige viivituste maksumuses, tulemuslikkuse kava kohaste tasuda tulevate maksete künnistes, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja nii üksikute kui ka kõigi rongiliinide suhtes teatava aja jooksul;

 

b) infrastruktuuri-ettevõtja teavitab raudteeveo-ettevõtjaid viivituste arvutamise aluseks olevast liiklusgraafikust vähemalt viis päeva enne rongi liikumist;

 

c) ilma et see mõjutaks kehtivate kaebemenetluste ning artikli 50 sätete kohaldamist, tehakse tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste korral kättesaadavaks vaidluste lahendamise süsteem, et kõnealused vaidlused kiiresti lahendada. Kõnealuse süsteemi kohaldamisel tehakse otsus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul;

 

d) kord aastas avaldavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjatele osutatava teenuse keskmise aastase kvaliteedi taseme, võttes aluseks tulemuslikkuse kavas kokku lepitud põhiparameetrid;

 

Tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted sisaldavad järgmisi elemente, mida kohaldatakse kogu võrgu ulatuses:

Selgitus

Need lõigud langevad kokku VIII lisa punkti 4 alapunktidega a, b, g ja h. Need loetakse direktiivi olulisteks elementideks, kuna nendega kehtestatakse tulemuslikkuse kava põhiparameetrid ja menetluse aspektid.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 35 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VIII lisa punkti 4 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

VIII lisa punkti 4, mis sisaldab täiendavaid tulemuslikkuse kava elemente, võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

Selgitus

Kui VIII lisa punkti 4 olulisemad osad on viidud üle direktiivi põhiteksti, jäävad lisasse need tulemuslikkuse kava üksikasjad, mida komisjon võib muuta. See tagab piisava paindlikkuse.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 36 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad võtta nõuetekohast tasu jaotatud läbilaskevõime eest, mida ära ei kasutata. Selle tasu eesmärk on edendada läbilaskevõime tõhusat kasutamist. Kui iga-aastase liiklusgraafiku koostamise raames taotleb jaotatavat rongiliini rohkem kui üks taotleja, määratakse reserveerimistasu.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad võtta nõuetekohast tasu jaotatud läbilaskevõime eest, mida ära ei kasutata. Selle tasu eesmärk on edendada läbilaskevõime tõhusat kasutamist. Kui iga-aastase liiklusgraafiku koostamise raames taotleb jaotatavaid kattuvaid rongiliine kaks või enam taotlejat, määratakse reserveerimistasu taotlejale, kellele on jaotatud terve rongiliin või selle osa, kuid kes ei ole seda kasutanud.

Selgitus

Juhul kui rohkem kui üks taotleja taotleb rongiliini jaotamist, rakendatakse reserveerimistasu ainult olukorras, kus rongiliin on jaotatud taotlejale, kes seda ei kasuta.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi võivad esitada käesoleva direktiivi määratlusele vastavad taotlejad.

1. Infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi võivad esitada taotlejad. Infrastruktuuri läbilaskevõime kasutamiseks nimetavad taotlejad raudtee-ettevõtja, kes sõlmib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga lepingu vastavalt artiklile 28.

Selgitus

Muudatusettepanekus kasutatakse määruse 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) sõnastust.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kaasatakse kõikide nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle jaotamisotsused mõjutavad teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et kooskõlastada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine või jaotada kogu asjakohane läbilaskevõime rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks raudtee-kaubaveovõrke käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sisaldavate konkreetsete eeskirjade kohaldamist. Kõnealusesse menetlusse võib kaasata kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asjakohased esindajaid.

Liikmesriigid tagavad, et kaasatakse kõikide nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle jaotamisotsused mõjutavad teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et kooskõlastada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine või jaotada kogu asjakohane läbilaskevõime rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks raudtee-kaubaveovõrke käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvate konkreetsete eeskirjade kohaldamist. Osalejad tagavad, et andmed koostööst osavõtu, tegutsemisviiside ning kõigi asjassepuutuvate kriteeriumide kohta, mida kasutatakse infrastruktuuri läbilaskevõime hindamiseks ja jaotamiseks, tehtaks üldsusele kättesaadavaks. Kõnealusesse menetlusse võib kaasata kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asjakohaseid esindajaid.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on liita artikli 40 lõige 4 sama artikli lõikega 1.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni ja artikli 57 kohaselt koostööd tegevate reguleerivate asutuste esindajaid teavitatakse kõigist kohtumistest, kus töötatakse välja infrastruktuuri jaotamise ühised põhimõtted ja tavad, ning nad kutsutakse vaatlejana osalema. Reguleerivad asutused saavad IT-põhiste jaotussüsteemide abil piisavalt teavet, mis võimaldab neil teostada artikli 56 kohast regulatiivset järelevalvet.

2. Komisjoni ja artikli 57 kohaselt koostööd tegevate reguleerivate asutuste esindajaid teavitatakse infrastruktuuri jaotamise ühistest põhimõtetest ja tavadest. Reguleerivad asutused saavad IT-põhiste jaotussüsteemide abil piisavalt teavet, mis võimaldab neil teostada artikli 56 kohast regulatiivset järelevalvet.

Selgitus

Euroopa Liidus kohaldatav õigussüsteem võimaldab ettevõtjatel organiseerida oma tegevust vabalt, ilma et nad oleksid kohustatud kutsuma vaatlejaid. Komisjoni ja reguleerivaid asutusi teavitatakse ettevõtjate otsustest.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse lõike 2 rakendamise kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

3. Lõike 2 rakendamise kriteeriume võib muuta kogemuste alusel kooskõlas artiklis 60 toodud menetlusega.

Selgitus

Algsest sõnastusest „sätestatakse [...] rakendamise kriteeriumid” võib järeldada, et käesoleva sätte eesmärk on õigusakti täiendamine. Selleks tuleb komisjonile delegeerida vastavad volitused.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lepivad enne liiklusgraafiku kavandi osas konsultatsioonide alustamist teiste asjassepuutuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kokku, millised rahvusvahelised rongiliinid liiklusgraafikusse lülitatakse. Muudatusi tehakse vaid äärmise vajaduse korral.

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lepivad enne liiklusgraafiku kavandi osas konsultatsioonide alustamist teiste asjassepuutuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kokku, millised rahvusvahelised rongiliinid liiklusgraafikusse lülitatakse. Muudatusi tehakse vaid äärmise vajaduse korral ja need peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Selgitus

See muudaks haldamise läbipaistvamaks.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et tagada asjakohaste veoteenuste areng selles raamistikus, rahuldamaks eelkõige avalike teenustega seotud vajadusi või edendamaks raudtee-kaubavedu, võtavad liikmesriigid mittediskrimineerivatel tingimustel mis tahes vajalikud meetmed, et tagada nimetatud teenuste eelistamine infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel.

Et tagada asjakohaste veoteenuste areng selles raamistikus, rahuldamaks eelkõige avalike teenustega seotud vajadusi või edendamaks raudtee-kaubavedu, eelkõige rahvusvahelist kaubavedu, võtavad liikmesriigid mittediskrimineerivatel tingimustel mis tahes vajalikud meetmed, et tagada nimetatud teenuste eelistamine infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel.

Selgitus

Et ergutada raudteetranspordi kasutamist Euroopa tasandil, tuleb seada prioriteediks rahvusvahelised raudteeteenused.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 47 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Prioriteetsuskriteeriumide kindlaksmääramisel peetakse nõuetekohaselt silmas kaubaveoteenuste ning eelkõige rahvusvaheliste kaubaveoteenuste olulisust.

5. Prioriteetsuskriteeriumid hõlmavad kaubaveoteenuseid ning eelkõige rahvusvahelisi kaubaveoteenuseid.

Selgitus

Väljend „peetakse nõuetekohaselt silmas […] olulisust” on liiga üldine ja ebamäärane; kui komisjoni eesmärk on raudtee-kaubavedu ja eriti rahvusvahelist kaubavedu edendada, tuleks seda selgelt väljendada.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse kava osas võib nõuda liikmesriigi eelnevat heakskiitu. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus võib esitada arvamuse kavas esitatud meetmete sobivuse kohta.

Kõnealuse kava osas võib nõuda liikmesriigi eelnevat heakskiitu. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus jälgib konsultatsiooniprotsessi, tagamaks, et selle käigus kedagi ei diskrimineerita.

Selgitus

Reguleeriv asutus ei peaks sekkuma raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ärialastesse otsustesse, kuna see võib kahjustada tema kui objektiivse vahekohtuniku seisundit.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Üleeuroopalise transpordivõrgu või ühte või mitut üleeuroopalist transpordivõrku oluliselt mõjutava rongiliini ülekoormuse korral võib artiklis 57 määratletud reguleerivate asutuste võrgustik avaldada seisukoha kava meetmete sobivuse kohta.

Selgitus

Muudatusettepanekuga nähakse ette konsulteerimise võimalus reguleerivate asutuste võrgustikuga, juhul kui üks või mitu üleeuroopalist transpordivõrku on ülekoormusest märkimisväärselt mõjutatud.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab huvitatud isikutele õigel ajal mittekorrapärastest hooldustöödest.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab huvitatud isikutele mittekorrapärastest hooldustöödest vähemalt ühe nädala ette.

Selgitus

Mõistlik oleks huvitatud isikuid teavitada ka sellest, millal mittekorrapärased hooldustööd algavad, et nad saaksid võtta vajalikud ettevaatusabinõud.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 54 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel peavad olema tegevuskavad õnnetuse või tehnilise rikke puhuks.

Selgitus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel peaksid olema õnnetuse või tehnilise rikke puhuks selged tegevuskavad. Tegevuskavad aitaksid situatsiooniplaane tõhusamalt ja kiiremini koostada ning neid tuleks hea tavana levitada kõigi infrastruktuuriettevõtjate seas.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad võtaksid osa ohutusnormidele ja -eeskirjadele vastavuse tagamisest ja järelevalvest.

3. Käesoleva artikli alusel veose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui kaks kuud enne sõiduplaanis ette nähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, sealhulgas kiireloomulised ohutusega seotud tööd. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Keeldumise korral on tal vähemalt õigus vastavate tasude tagastamisele.

Selgitus

Muudatusettepanekuga nähakse ette, et kui rongiliin tühistatakse muul põhjusel kui vääramatu jõud, pakutakse alternatiivseid lahendusi või tagastatakse tasud. Muudatusettepanekuga võetakse üle ja täiendatakse määruses (EL) nr 913/2010 (Euroopa raudteevõrgustiku kohta) juba kasutatud sõnastust.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 55

Artikkel 55

Reguleeriv asutus

Riiklikud reguleerivad asutused

1. Iga liikmesriik loob ühtse riiklikku raudteesektorit reguleeriva asutuse. Kõnealune asutus on eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest ametiasutustest. Samuti on ta organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Lisaks on asutus funktsionaalselt sõltumatu kõigist pädevatest asutusest, kes on seotud avaliku teenindamise lepingu töövõtja kindlaksmääramisega.

1. Iga liikmesriik loob ühtse riiklikku raudteesektorit reguleeriva asutuse. Kõnealune asutus on eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest ametiasutustest. Samuti on ta organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Lisaks on asutus funktsionaalselt sõltumatu kõigist pädevatest asutusest, kes on seotud avaliku teenindamise lepingu töövõtja kindlaksmääramisega. Reguleerival asutusel on personali ja materiaalsete vahendite osas vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis vastab liikmesriigi raudteesektori tegevustasemele, näiteks liiklusmahu poolest, ning võrgustiku suurusele, et täita tema jaoks artiklis 56 sätestatud ülesandeid.

2. Liikmesriigid võivad luua reguleerivaid asutusi, mis on pädevad mitmes reguleeritavas sektoris, kui sellised integreeritud reguleerivad asutused vastavad lõikes 1 nimetatud sõltumatuse põhimõttele.

2. Liikmesriigid võivad luua reguleerivaid asutusi, mis on pädevad mitmes reguleeritavas sektoris, kui sellised integreeritud reguleerivad asutused vastavad lõikes 1 nimetatud sõltumatuse põhimõttele.

3. Raudteesektori reguleeriva asutuse juht ja juhatus nimetatakse ametisse tähtajaliseks ja pikendatavaks ametiajaks selgete ja sõltumatust tagavate eeskirjade alusel. Nad valitakse selliste isikute hulgast, kes ei ole reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt töötanud ega olnud juhtival ametikohal, omanud huve ega olnud selliste asutustega ärisuhetes kolme aasta jooksul enne ametisse nimetamist ja ametiaja jooksul. Pärast ametiaja lõppu ei tööta nad reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt ega ole juhtival ametikohal, oma huve ega sõlmi selliste asutustega ärisuheteid vähemalt kolme aasta jooksul. Neil on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel.

3. Raudteesektori reguleeriva asutuse juht ja juhatus nimetatakse riigi parlamendi või muu pädeva parlamendi poolt ametisse tähtajaliseks ja pikendatavaks ametiajaks selgete ja sõltumatust tagavate eeskirjade alusel. Nad valitakse selliste isikute hulgast, kellel on teadmised ja kogemused raudteesektori reguleerimise või teadmised ja kogemused muude sektorite reguleerimise valdkonnas ning eelistatavalt selliste isikute hulgast, kes ei ole reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt töötanud ega olnud juhtival ametikohal, omanud huve ega olnud selliste asutustega ärisuhetes vähemalt kahe aasta või riiklikus seaduses kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul enne ametisse nimetamist ja ametiaja jooksul. Nad teatavad sellest selgesõnaliselt asjakohases huvide deklaratsioonis. Pärast ametiaja lõppu ei tööta nad reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt ega ole juhtival ametikohal, oma huve ega sõlmi selliste asutustega ärisuhteid vähemalt kahe aasta või riiklikus seaduses kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul. Neil on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel. Nad peavad tegutsema täiesti sõltumatult ning neid ei tohi mingil juhul mõjutada valitsuse või avaliku või erasektori ettevõtjate juhised.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 56

Artikkel 56

Reguleeriva asutuse funktsioonid

Riiklike reguleerivate asutuste funktsioonid

1. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 6 kohaldamist, on taotlejal õigus, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud, esitada reguleerivale asutusele apellatsioon eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja otsuste vastu, mis on seotud:

1. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 6 kohaldamist, on taotlejal õigus, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud, esitada reguleerivale asutusele apellatsioon eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja otsuste vastu, mis on seotud:

a) võrguaruandega;

a) võrguaruandega;

b) selles esitatud kriteeriumidega;

b) selles esitatud kriteeriumidega;

c) jaotamismenetluse ja selle tulemustega;

c) jaotamismenetluse ja selle tulemustega;

d) tasude määramise skeemiga;

d) tasude määramise skeemiga;

e) temalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude suurusega;

e) temalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude suurusega;

f) artiklite 10, 11 ja 12 kohase juurdepääsukorraga;

f) artiklite 10, 11 ja 12 kohase juurdepääsukorraga;

g) teenustele juurdepääsuga ja teenuste eest tasude määramisega kooskõlas artikliga 13.

g) teenustele juurdepääsuga ja teenuste eest tasude määramisega kooskõlas artikliga 13;

 

g a) tegevuslubade väljaandmise otsustega, kui reguleeriv asutus ei ole samaaegselt artikli 16 kohane tegevuslubade väljaandmise eest vastutav asutus.

 

1 a. Reguleeriv asutus peab kaebuste puhul tegema otsuse olukorra heastamiseks hiljemalt ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest, ning omal algatusel meetmeid võtma. Kui kaebus on esitatud seoses infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisest keeldumisega või tingimustega, mille alusel läbilaskevõimet pakutakse, kinnitab reguleeriv asutus, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsust ei ole tarvis muuta, või nõuab selle otsuse muutmist vastavalt reguleeriva asutuse antud juhistele.

 

Komisjon kontrollib artikli 63 lõikes 2 nimetatud menetluse korras omal algatusel taotlust, reguleerivate asutuste volitustega seotud sätete kohaldamist ning nende otsustamistähtaegu.

2. Reguleerival asutusel on ka pädevus jälgida konkurentsi raudteeteenuste turul ning vaadata omal algatusel läbi lõike 1 punktid a–g, et hoida ära taotlejatevaheline diskrimineerimine. Ta kontrollib eelkõige, kas võrguaruanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada taotlejatevaheliseks diskrimineerimiseks. Reguleerival asutusel on nende ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus.

2. Reguleerival asutusel on pädevus jälgida konkurentsi, peatada diskrimineeriv ja turgu moonutav tegevus raudteeteenuste turul ning vaadata omal algatusel läbi lõike 1 punktid a–g a, et hoida ära taotlejatevaheline diskrimineerimine, kasutades selleks ka asjakohaseid korrigeerivaid meetmeid. Ta kontrollib eelkõige, kas võrguaruanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada taotlejatevaheliseks diskrimineerimiseks. Selleks teeb reguleeriv asutus tihedat koostööd ka riikliku ohutusasutusega, kelle ülesanne on hinnata koostalitlusvõime elementide sobivust või kasutuskõlblikkust või hinnata allsüsteemide vastavustõendamise nn EÜ menetlust vastavalt direktiivile 2008/57/EÜ. Riiklikus ohutusasutuses toimuvate menetluste puhul, mis võivad mõjutada turu juurdepääsetavust, teavitab riiklik ohutusasutus taotlejate palvel reguleerivat asutust menetluse asjaomastest aspektidest. Reguleeriv asutus esitab soovitused. Kui riiklik ohutusasutus kavatseb sellistest soovitustest kõrvale kalduda, esitab ta reguleerivale asutusele põhjendused.

3. Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud tasud on IV peatüki 2. jaoga vastavuses ning mittediskrimineerivad. Taotlejate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbirääkimised infrastruktuuri kasutustasude üle on lubatud üksnes juhul, kui need toimuvad reguleeriva asutuse järelevalve all. Reguleeriv asutus sekkub, kui läbirääkimised läheksid ilmselt vastuollu käesoleva peatüki nõuetega.

3. Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud tasud on IV peatüki 2. jaoga vastavuses ning mittediskrimineerivad. Taotlejate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbirääkimised infrastruktuuri kasutustasude üle on lubatud üksnes juhul, kui need toimuvad reguleeriva asutuse järelevalve all. Reguleeriv asutus sekkub, kui läbirääkimised läheksid ilmselt vastuollu käesoleva peatüki nõuetega.

 

3 a. Reguleeriv asutus kontrollib, kas raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate raamatupidamine vastab artiklis 6 kehtestatud raamatupidamisarvestuse lahususe nõudele.

 

3 b. Kui see on riiklikus seaduses ette nähtud, määrab reguleeriv asutus vastavalt artikli 10 lõikele 2, kas teenuse peaeesmärk on reisijate vedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel, ning määrab vastavalt artikli 11 lõikele 2, kas artiklis 10 nimetatud, lähte- ja sihtpunkti vahel osutatavad ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenused kahjustavad avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

 

3 c. Reguleeriv asutus teavitab komisjoni kõigist kaebustest, mis on seotud reguleeriva asutuse otsusega seoses lõigetega 1–3 b. Kahe nädala jooksul alates kaebuse saamisest nõuab komisjon vajaduse korral kõnealuse otsuse muutmist, et tagada selle kooskõla liidu õigusega. Reguleeriv asutus muudab oma otsust, võttes arvesse komisjoni nõutud muudatusi.

 

3 d. Reguleeriv asutus konsulteerib vähemalt kord aastas raudtee kaubaveo ja reisijateveo teenuste kasutajate esindajatega, et arvesse võtta nende seisukohti raudteeturu kohta, sh teenuste täitmine, infrastruktuuri kasutustasud, raudteeteenuste hindade suurus ja läbipaistvuse määr.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 56 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 56 a

 

Riiklike reguleerivate asutuste volitused

 

1. Artiklis 56 loetletud ülesannete täitmiseks on reguleerival asutusel õigus:

 

a) jõustada oma otsuseid asjakohaste karistuste, sealhulgas trahvidega. Reguleeriva asutuse otsus on siduv kõikidele isikutele, keda see hõlmab, ning ei allu teise riikliku haldusinstantsi kontrollile.

 

b) nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja kõigilt küsimusega seotud kolmandatelt isikutelt asjaomases liikmesriigis vajalikke andmeid ning tagada oma nõudmise täitmine sobivate karistuste, sealhulgas ka trahvide abil. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab oma apellatsioonidega seotud ülesannete täitmiseks ja konkurentsi järelevalveks raudteeteenuste turul. See hõlmab statistikat ja turuseire jaoks vajalikke andmed. Küsitud andmed tuleb esitada ilma asjatute viivitusteta;

 

c) auditeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjaid või algatada nende suhtes välisauditeid, et kontrollida artiklis 6 esitatud raamatupidamisarvestuse lahususe nõude täitmist.

 

2. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse otsuste kohtuliku läbivaatamise. Apellatsioon ei peata reguleeriva asutuse otsuse täitmist.

 

2 a. Piiriüleseid raudteeveoteenuseid reguleerivate asutuste otsuseid puudutavate konfliktide korral võivad asjaosalised esitada apellatsiooni Euroopa Komisjonile, kes peab ühe kuu jooksul pärast apellatsiooni saamist tegema siduva otsuse asjaomaste otsuste vastavuse kohta ELi õigusaktidele.

 

3. Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse otsuste avaldamise.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja kõik ettevõtjad või muud üksused, kes tegelevad raudteeveo eri kategooriatega või raudteeveo infrastruktuuri majandamisega, kaasa arvatud teenindusasutuste käitajad, nagu on nimetatud artiklis 6, esitavad reguleerivale asutusele üksikasjaliku raamatupidamisarvestuse, et ta saaks oma eri ülesandeid täita. Reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus peab sisaldama vähemalt X lisas nimetatud elemente. Reguleeriv asutus võib kõnealuse raamatupidamisarvestuse alusel teha ka järeldusi seoses riigiabi käsitlevate küsimustega, millest ta teavitab selliste küsimuste lahendamise eest vastutavaid ametiasutusi.

 

X lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57

Artikkel 57

Reguleerivate asutuste koostöö

Riiklike reguleerivate asutuste koostöö ja komisjoni volitused.

1. Siseriiklikud reguleerivad asutused vahetavad andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta ja teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu Euroopa Liidu ulatuses ühtlustada. Selleks teevad nad koostööd korrapäraselt kokku tulevas töörühmas. Selle ülesande teostamisel toetab reguleerivaid asutusi komisjon.

1. Siseriiklikud reguleerivad asutused vahetavad andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta ja teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu Euroopa Liidu ulatuses ühtlustada. Selleks teevad nad koostööd ametlikult moodustatud võrgustikus, mis komisjoni kutsel ja eesistumisel korrapäraselt kokku tuleb. Sel eesmärgil tagab komisjon reguleerivate asutuste vahel aktiivse koostöö ning võtab meetmeid, kui reguleerivad asutused oma volitusi ei täida.

 

Komisjoni esindajate hulka kuuluvad nii transpordi kui ka konkurentsi eest vastutavate teenistuste esindajad.

 

Komisjon loob andmebaasi, kuhu liikmesriikide reguleerivad asutused sisestavad kõigi kaebusmenetluste kohta andmed, nagu kaebuste esitamise kuupäevad, omaalgatuslike menetluste algusaeg, kõik otsuste projektid ja lõplikud otsused, kaasatud pooled, peamised menetlusküsimused ja raudteeõiguse tõlgendamise probleemid ning omaalgatuslikud uurimised, mis on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega.

2. Reguleerivatel asutustel võimaldatakse teha tihedat koostööd, sealhulgas töökorralduse abil, et aidata üksteist turu järelevalve teostamisel ning kaebuste või uurimistega seotud küsimustes.

2. Reguleerivatel asutustel võimaldatakse teha tihedat koostööd, sealhulgas töökorralduse abil, et aidata üksteist turu järelevalve teostamisel ning kaebuste või uurimistega seotud küsimustes.

3. Kui kaebus või omaalgatuslik uurimine on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, ja ka seoses konkurentsi jälgimisega rahvusvaheliste raudteeveoteenuste turul, konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjaomane rahvusvaheline rongiliin läbib, ja taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.

3. Kui kaebus või omaalgatuslik uurimine on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, ja ka seoses konkurentsi jälgimisega rahvusvaheliste raudteeveoteenuste turul, teavitab asjaomane reguleeriv asutus komisjoni ja konsulteerib kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjaomane rahvusvaheline rongiliin läbib, ja taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe. Reguleerivate asutuste võrgustik esitab samuti arvamuse.

4. Lõike 3 kohaselt konsulteeritavad reguleerivad asutused esitavad kogu teabe, mida neil endil on siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks.

4. Lõike 3 kohaselt konsulteeritavad reguleerivad asutused esitavad kogu teabe, mida neil endil on siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks.

5. Reguleeriv asutus, kellele kaebus esitatakse või kes teostab omaalgatuslikku uurimist, edastab kogu asjakohase teabe vastutavale reguleerivale asutusele, et kõnealune asutus võtaks asjaosaliste suhtes meetmeid.

5. Reguleeriv asutus, kellele kaebus esitatakse või kes teostab omaalgatuslikku uurimist, edastab kogu asjakohase teabe vastutavale reguleerivale asutusele, et kõnealune asutus võtaks asjaosaliste suhtes meetmeid.

6. Liikmesriigid tagavad, et kõik artikli 40 lõike 1 kohased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste esindajad esitavad viivitamata kogu teabe, mida on vaja käesoleva artikli lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks või mida taotleb selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus kõnealune esindaja asub. Kõnealusel reguleerival asutusel on õigus edastada selline asjakohast rahvusvahelist rongiliini hõlmav teave lõikes 3 nimetatud reguleerivatele asutustele.

6. Liikmesriigid tagavad, et kõik artikli 40 lõike 1 kohased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste esindajad esitavad viivitamata kogu teabe, mida on vaja käesoleva artikli lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks või mida taotleb selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus kõnealune esindaja asub. Kõnealusel reguleerival asutusel on õigus edastada selline asjakohast rahvusvahelist rongiliini hõlmav teave lõikes 3 nimetatud reguleerivatele asutustele.

 

6 a. Komisjon võib omal algatusel osaleda artikli 57 lõigetes 2 – 6 nimetatud tegevustes, teavitades sellest lõikes 1 nimetatud reguleerivate asutuste võrgustikku.

7. Reguleerivad asutused töötavad välja ühised põhimõtted ja tavad, mida nad järgivad käesoleva direktiivi kohaselt neile antud otsustamisõiguse kasutamisel. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmeid, et sätestada sellised ühised põhimõtted ja tavad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

7. Lõike 1 kohaselt loodud reguleerivate asutuste võrgustik töötab välja ühised põhimõtted ja tavad, mida ta järgib käesoleva direktiivi kohaselt talle antud otsustamisõiguse kasutamisel. Komisjon võib selliseid ühiseid põhimõtteid ja tavasid vastu võtta ja täiendada vastavalt artiklis 60 viidatud menetlusele.

Reguleerivad asutused vaatavad ka läbi artikli 40 lõike 1 kohaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste otsused ja tavad, millega rakendatakse käesoleva direktiivi sätteid või mis muul viisil aitavad hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid.

Reguleerivate asutuste võrgustik vaatab ka läbi artikli 40 lõike 1 kohaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste otsused ja tavad, millega rakendatakse käesoleva direktiivi sätteid või mis muul viisil aitavad hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 57 a

 

Euroopa Liidu reguleeriv asutus

 

Reguleerivate asutuste võrgustiku kaudu saadud kogemuste põhjal koostab komisjon hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu reguleeriva asutuse loomiseks. Nimetatud asutusel on järelevalve- ja vahekohtuniku funktsioonid piiriüleste ja rahvusvaheliste probleemidega tegelemiseks ning siseriiklike reguleerivate asutuste otsuste kohta esitatud apellatsioonide läbivaatamiseks.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 59 a

 

Volituste delegeerimine

 

Komisjonile antakse artikli 60 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses turujärelevalve ulatusega vastavalt artiklile 15, võrguaruande teatavate osadega vastavalt artiklile 27, teatavate tasude määramise põhimõtetega vastavalt artiklile 31, Euroopa rongijuhtimis-süsteemi kasutavatele rongidele infrastruktuuri kasutustasu ajutise vähendamisega vastavalt artikli 32 lõikele 3, tulemuslikkuse kava teatavate osadega vastavalt artiklile 35, infrastruktuuri läbilaskevõime taotluste esitajatele seatavate nõuete kriteeriumidega vastavalt artiklile 41, jaotamisgraafikuga vastavalt artiklile 43, raamatupidamisarvestusega vastavalt artiklile 56 a ning reguleerivate asutuste otsustuspõhimõtete ja tavadega vastavalt artiklile 57.

Selgitus

2011. aasta uues institutsioonidevahelises ühises seisukohas delegeeritud õigusaktide kohta nõutakse konkreetsete standardlausete kasutamist, mis on siia lisatud komisjoni ettepanekus sisalduva sõnastuse asemel.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 60

välja jäetud

Delegeerimine

 

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 7 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõike 5 teises lõigus, artikli 15 lõike 5 teises lõigus, artikli 20 kolmandas lõigus, artikli 27 lõikes 2, artikli 30 lõike 3 teises lõigus, artikli 31 lõike 5 teises lõigus, artikli 32 lõike 1 kolmandas lõigus ja lõikes 3, artikli 35 lõikes 2, artikli 43 lõikes 1 ja artikli 56 lõike 8 kolmandas lõigus nimetatud delegeeritud õigusakte.

 

2. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3. Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 61 ja 62 sätestatud tingimustel.

 

Selgitus

2011. aasta uues institutsioonidevahelises seisukohas delegeeritud õigusaktide kohta nõutakse konkreetsete standardlausete kasutamist, mis on lisatud artiklisse 60 a, et asendada komisjoni ettepanekus sisalduv sõnastus.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 60 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

Komisjonile antakse viieks aastaks alates põhiõigusakti jõustumisest õigus võtta vastu artikli 15 lõikes 5, artikli 27 lõikes 2, artikli 31 lõigetes 3 ja 5, artikli 32 lõikes 3, artikli 35 lõikes 2, artikli 41 lõikes 3, artikli 43 lõikes 1, artikli 56 a lõikes 6 ja artikli 57 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 5, artikli 27 lõikes 2, artikli 31 lõigetes 3 ja 5, artikli 32 lõikes 3, artikli 35 lõikes 2, artikli 41 lõikes 3, artikli 43 lõikes 1, artikli 56 a lõikes 6 ja artikli 57 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 15 lõikega 5, artikli 27 lõikega 2, artikli 31 lõigetega 3 ja 5, artikli 32 lõikega 3, artikli 35 lõikega 2, artikli 41 lõikega 3, artikli 43 lõikega 1, artikli 56 a lõikega 6 ja artikli 57 lõikega 7, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist vastuväiteid esitanud või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Selgitus

2011. aasta uues institutsioonidevahelises seisukohas delegeeritud õigusaktide kohta nõutakse konkreetsete standardsätete kasutamist, mis on siia lisatud, et asendada komisjoni ettepanekus sisalduv sõnastus.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 61

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 60 lõikes 1 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ning tagasivõtmise põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Selgitus

Vastavalt 2011. aasta uuele institutsioonidevahelisele seisukohale delegeeritud õigusaktide kohta tuleb see artikkel välja jätta, sest selle sisu on viidud artiklisse 60 a.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 62

välja jäetud

Vastuväited delegeeritud õigusaktide suhtes

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku ühe kuu võrra.

 

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab oma vastuväiteid.

 

Selgitus

Vastavalt 2011. aasta uuele institutsioonidevahelisele seisukohale delegeeritud õigusaktide kohta tuleb see artikkel välja jätta, sest selle sisu on viidud artiklisse 60 a.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 63 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel käesoleva direktiivi sätete kohaldamist ja jõustamist konkreetsel juhul ning teeb kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetluse korras otsuse, kas kõnealuse meetme kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

Komisjon kontrollib siseriikliku reguleeriva asutuse või muu pädeva siseriikliku asutuse taotluse korral või omal algatusel käesoleva direktiivi sätete kohaldamist ja jõustamist konkreetsel juhul. Siseriiklikud reguleerivad asutused haldavad oma kavandatavaid otsuseid sisaldavat andmebaasi, mis on Euroopa Komisjonile juurdepääsetav. Euroopa Komisjon teeb kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetluse korras otsuse, kas kõnealuse meetme kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

Selgitus

Käesolevaga ühendatakse paremini siseriikliku reguleeriva asutuse roll ja Euroopa Komisjoni järelevalveroll.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 63 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul alates kõnealuse otsuse kuupäevast. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorras ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumise kuupäevast teistsuguse otsuse.

Komisjon kontrollib konkreetsel juhul liikmesriigi taotlusel või omal algatusel käesoleva direktiivi sätete kohaldamist ja jõustamist ning teeb selle kohta artikli 64 lõikes 3 nimetatud menetluse korras otsuse.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga kohandatakse lõiku nii, et see vastab rohkem rakendusaktide standardmenetlusele. Viide artikli 64 lõikele 3, kus osutatakse uurimismenetlusele, on lähedane esialgse artikli 63 lõike 2 sisule.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 63 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Meetmed, mille eesmärk on tagada direktiivi ühetaoline rakendamine, võtab komisjon rakendusaktidena vastu vastavalt artikli 64 lõikes 3 nimetatud regulatiivmenetlusele.

3. Artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 14 lõike 2 ja artikli 17 lõike 5 kohased meetmed, mille eesmärk on tagada direktiivi ühetaoline rakendamine, võtab komisjon rakendusaktidena vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 nimetatud regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, milliste artiklite kohta võib komisjon rakendusakte vastu võtta.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab komitee.

1. Komisjoni abistab käesoleva direktiivi kohaselt moodustatud komitee. See komitee on määruses (EL) nr 182/2011 määratletud komitee.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusettepanekuga, mille sihiks on kohandada tekst õigusaktide viimaste muudatustega seoses komisjoni rakendusvolituste kasutamisega, ning täpsustada, millisele komiteele käesolevas lõikes osutatakse.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikleid 4 ja 11.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusettepanekuga, mille sihiks on kohandada tekst õigusaktide viimaste muudatustega seoses komisjoni rakendusvolituste kasutamisega.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 64 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklit 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikleid 5 ja 11.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusettepanekuga, mille sihiks on kohandada tekst õigusaktide viimaste muudatustega seoses komisjoni rakendusvolituste kasutamisega.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad artiklite [...] ja [...] lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kehtestavad artiklite [...] ja [...] lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Selgitus

Tegemist on kolme direktiivi uuesti sõnastamisega, mida liikmesriigid peaksid olema juba rakendanud kõikidele käimasolevatele rikkumismenetlustele. 12 kuud on rohkem kui piisav.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a juurdepääsu võimaldavad sõiduteed;

– juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a jalakäijate juurdepääs ja juurdepääsu võimaldavad sõiduteed;

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II LISA

välja jäetud

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesanded

 

(Nimetatud artiklis 7)

 

Artiklis 7 nimetatud põhiülesannete loetelu:

 

– otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta, sealhulgas kasutatavuse kindlaksmääramine ja hindamine ning individuaalsete rongiliinide jaotamine;

 

– otsuste tegemine infrastruktuuri kasutustasu kohta, sealhulgas tasude kindlaksmääramine ja kogumine.

 

Selgitus

II lisa on viidud artiklisse 7, sest selle sisu loetakse teksti oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

III LISA

III LISA

Raudteeveo-ettevõtjatele osutatavad teenused

Raudteeveo-ettevõtjatele osutatavad teenused

1. Minimaalne juurdepääsupakett sisaldab järgmist:

1. Minimaalne juurdepääsupakett sisaldab järgmist:

a) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotluste käsitlemine;

a) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotluste käsitlemine;

b) õigus kasutada eraldatud läbilaskevõimet;

b) õigus kasutada eraldatud läbilaskevõimet;

c) pöörangute ja haruteede kasutamine;

c) pöörangute ja haruteede kasutamine;

d) liikluskorraldus, sealhulgas signaalimine, suunamine, dispetšjuhtimine ja side ning teabe andmine rongi liikumise kohta;

d) liikluskorraldus, sealhulgas signaalimine, suunamine, dispetšjuhtimine ja side ning teabe andmine rongi liikumise kohta;

e) elektrikontaktvõrgu kasutamine kohtades, kus see on võimalik;

e) elektrikontaktvõrgu kasutamine kohtades, kus see on võimalik;

f) tankimisseadmed, kus see on võimalik;

 

g) mis tahes muu teave, mida on tarvis selle teenuse osutamiseks, mille jaoks läbilaskevõime on jaotatud.

g) mis tahes muu teave, mida on tarvis selle teenuse osutamiseks, mille jaoks läbilaskevõime on jaotatud.

2. Samuti pakutakse juurdepääsu teenindusrajatistele ning teenustele järgmistes rajatistes:

2. Samuti pakutakse juurdepääsu järgmistele teenindusrajatistele, kui need on olemas, ning nendes rajatistes pakutavatele teenustele:

a) jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas piletimüük ja reisiteabe andmine;

a) jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas reisiteabeteenused ning sobiv ühine asukoht piletimüügiteenuste jaoks;

b) kaubajaamad;

b) kaubajaamad;

c) sorteerimisjaamad;

c) sorteerimisjaamad;

d) rongide koostamise rajatised;

d) rongide koostamise rajatised;

e) ladustusteed;

e) ladustusteed;

f) hooldus- ja muud tehnorajatised;

f) hooldus- ja muud tehnorajatised;

g) raudteealase tegevusega seotud sadamarajatised;

g) raudteealase tegevusega seotud sadamarajatised;

h) hädaabi, sh puksiiriteenuste osutamise rajatised.

h) hädaabi, sh puksiiriteenuste osutamise rajatised;

 

ha) tankimisseadmed ja nende abil kütusega varustamine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel tankimisseadmete kasutustasust eraldi;

3. Lisateenused võivad hõlmata järgmist:

3. Lisateenused võivad hõlmata järgmist:

a) veoelektri kasutamine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel elektri kontaktvõrgu kasutustasust eraldi;

a) veoelektri kasutamine, mille tarnija raudteeveo-ettevõtja võib vabalt valida; kui veoelektri tarnija on sama kes rajatise käitaja, näidatakse veoelektri eest makstav tasu arvel elektri kontaktvõrgu kasutustasust eraldi;

b) reisirongide eelsoojendus;

b) reisirongide eelsoojendus;

c) kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel tankimisseadmete kasutustasust eraldi;

 

d) erilepingud:

d) erilepingud:

– ohtlike kaupade veo juhtimiseks,

– ohtlike kaupade veo juhtimiseks,

– abi osutamiseks erirongide liiklemisel.

– abi osutamiseks erirongide liiklemisel.

4. Abiteenused võivad hõlmata järgmist:

4. Abiteenused võivad hõlmata järgmist:

a) juurdepääs sidevõrgule;

a) juurdepääs sidevõrgule;

b) täiendava teabe andmine;

b) täiendava teabe andmine;

c) veeremi tehnokontroll.

c) veeremi tehnokontroll.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a. Eelmisel aastal toimunud intsidendid, õnnetusjuhtumid ja tõsised õnnetusjuhtumid vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ.

Selgitus

Raudteeturu arengu kohta kogutav ja komisjonile saadetav teave peaks sisaldama ka andmeid raudtee ohutuse kohta ELi liikmesriikides.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

V LISA

välja jäetud

Finantsnõuetele vastavus

 

(Nimetatud artiklis 20)

 

1. Finantsnõuetele vastavust kontrollitakse raudteeveo-ettevõtja raamatupidamise aastaaruande põhjal või bilansi põhjal, kui tegemist on taotleva ettevõtjaga, kellel ei ole võimalik esitada raamatupidamise aastaaruannet. Üksikasjalikud andmed tuleb esitada eelkõige järgmiste aspektide kohta:

 

a) kasutusel olevad vahendid, kaasa arvatud pangakonto saldo, tagatisena lubatud arvelduskrediidid ja laenud;

 

b) tagatisena kasutusel olevad vahendid ja varad;

 

c) käibekapital;

 

d) asjakohased kulud, kaasa arvatud sõidukite, maa, hoonete, seadeldiste ja veeremi soetamiskulud;

 

e) maksud ettevõtja varalt.

 

2. Taotleja ei vasta finantsnõuetele eelkõige juhul, kui tal on märkimisväärsed maksu- või sotsiaalkindlustusvõlad, mis tulenevad ettevõtja tegevusest.

 

3. Asutus võib eelkõige nõuda audiitori järeldusotsuse esitamist ning asjakohaseid dokumente pangalt, riiklikult hoiupangalt, raamatupidajalt või audiitorilt. Kõnealused dokumendid peavad sisaldama andmeid punktis 1 nimetatud küsimuste kohta.

 

Selgitus

Käesolev lisa on viidud artiklisse 20, sest selle sisu loetakse teksti oluliseks osaks.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – sissejuhatav lause

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 27 nimetatud võrguaruanne sisaldab järgmist teavet.

Artiklis 27 nimetatud võrguaruande osad sisaldavad järgmist teavet.

Selgitus

Kuna VI lisa põhielemendid viiakse artiklisse 27, tuleb lisa sissejuhatavat lauset kohandada.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Jagu, milles kirjeldatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadusi ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave on kooskõlas raudteesüsteemi koostalitusvõime direktiivi 2008/57/EÜ artikli 35 kohaselt avaldatavate raudteeinfrastruktuuriregistritega või osutab neile.

välja jäetud

Selgitus

VI lisa see osa viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Jagu tasu määramise põhimõtete ja tariifide kohta. See hõlmab nõuetekohaseid üksikasju tasude määramise skeemi kohta ning piisavat teavet seoses tasudega ning ka muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga III lisas loetletud üksnes ühe teenuse osutaja poolt pakutavatele teenustele. Selles esitatakse üksikasjalik teave artiklite 31–36 kohaldamise meetodite, eeskirjade ja vajaduse korral graafikute kohta nii kulude kui ka tasude puhul. See sisaldab teavet tasude muutmise kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal.

2. Jagu tasu määramise põhimõtete ja tariifide kohta hõlmab nõuetekohaseid üksikasju tasude määramise skeemi kohta ning piisavat teavet seoses tasudega ning ka muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga III lisas loetletud üksnes ühe teenuse osutaja poolt pakutavatele teenustele. Selles esitatakse üksikasjalik teave artikli 31 lõigete 4 ja 5 kuni artikli 36 kohaldamise meetodite, eeskirjade ja vajaduse korral graafikute kohta nii kulude kui ka tasude puhul. See sisaldab teavet tasude muutmise kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal.

Selgitus

Teksti on vaja kohandada, sest osa VI lisast viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – punkt 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jagu läbilaskevõime jaotamise põhimõtete ja kriteeriumide kohta. Selles sätestatakse põhinäitajad raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute kohta, sealhulgas eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Selles sätestatakse ka läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtpäevad. See sisaldab kõnealuses menetluses kasutatavaid konkreetseid kriteeriume, eelkõige:

Jaos läbilaskevõime jaotamise põhimõtete ja kriteeriumide kohta sätestatakse põhinäitajad raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute kohta, sealhulgas eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Selles sätestatakse ka läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtpäevad. See sisaldab kõnealuses menetluses kasutatavaid konkreetseid kriteeriume, eelkõige:

Selgitus

Teksti on vaja kohandada, sest osa VI lisast viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – punktid 4 ja 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Jagu, mis sisaldab teavet artiklis 25 nimetatud tegevusloa taotluse kohta ja direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt väljastatud ohutuslubade kohta.

välja jäetud

5. Jagu, mis sisaldab teavet vaidluste lahendamise menetluse ja apellatsioonide kohta seoses juurdepääsuga raudteeinfrastruktuurile ja teenustele ning artikli 35 kohasele tulemuslikkuse kavale.

 

Selgitus

VI lisa need osad viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Jagu, mis sisaldab teavet III lisas nimetatud teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase tasu määramise kohta. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kontrolli, esitavad teavet rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstava tasu kohta ning võrguaruandesse lisatavate juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta.

välja jäetud

Selgitus

VI lisa see osa viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Artikli 42 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.

välja jäetud

Selgitus

VI lisa see osa viiakse artiklisse 27.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VII lisa

VII lisa

Pädevate asutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vaheliste lepingute põhimõtted ja parameetrid

Pädevate asutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vaheliste lepingute põhimõtted ja parameetrid

(Nimetatud artiklis 30)

(Nimetatud artiklis 30)

Lepingus täpsustatakse artikli 30 sätteid ja sealhulgas järgmist:

Lepingus täpsustatakse artikli 30 sätteid ja sealhulgas järgmist:

1. kokkuleppe reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis on struktureeritud kooskõlas III lisaga. See hõlmab infrastruktuuri arendamise kõiki aspekte, sh juba kasutatava infrastruktuuri hooldust ja uuendamist. Uue infrastruktuuri ehitamise võib lisada eraldi elemendina;

1. kokkuleppe reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis on struktureeritud kooskõlas III lisaga. See hõlmab juba kasutatava infrastruktuuri hoolduse ja uuendamise kõiki aspekte. Uue infrastruktuuri ehitamise võib lisada eraldi elemendina;

2. kokkulepitud maksete struktuur, mida kohaldatakse III lisas loetletud infrastruktuuriteenuste, hoolduse, uue infrastruktuuri ehitamise ja tegemata hooldustööde suhtes;

2. kokkulepitud maksete struktuur, sh selle oodatava taseme suunavad prognoosid, mida kohaldatakse III lisas loetletud infrastruktuuriteenuste, hoolduse, sealhulgas uuendamise ja ümberehitamise, uue infrastruktuuri ehitamise ja tegemata hooldustööde suhtes; maksed uude infrastruktuuri võib lisada eraldi elemendina;

3. kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid, mis hõlmavad näitajaid ja kvaliteedikriteeriume seoses järgmiste aspektidega:

3. kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid, mis hõlmavad näitajaid ja kvaliteedikriteeriume seoses järgmiste aspektidega:

a) rongiliikluse tulemuslikkus ja tarbijate rahulolu;

a) rongiliikluse tulemuslikkus ja tarbijate rahulolu, eelkõige infrastruktuuri kvaliteedi mõju rongiliikluse usaldusväärsusele;

b) võrgu läbilaskevõime;

b) võrgu läbilaskevõime ja infrastruktuuri olemasolu;

c) varahaldus;

c) varahaldus;

d) tegevuse maht;

d) tegevuse maht;

e) ohutustase ja

e) ohutustase ja

f) keskkonnakaitse;

f) keskkonnakaitse;

4. võimalike tegemata hooldustööde maksumus ja selle probleemi lahendamiseks ette nähtud kulud ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;

4. võimalike tegemata hooldustööde maksumus ja selle probleemi lahendamiseks ette nähtud kulud ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;

5. artikli 30 lõike 1 kohased stiimulid;

5. artikli 30 lõike 1 kohased stiimulid;

6. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatava teabega seotud miinimumnõuded, mida kohaldatakse sisu ja aruande esitamise sageduse ning sealhulgas igal aastal avaldatava teabe suhtes;

6. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatava teabega seotud miinimumnõuded, mida kohaldatakse sisu ja aruande esitamise sageduse ning sealhulgas igal aastal avaldatava teabe suhtes;

7. mehhanism, millega tagatakse, et kasutajad saavad kulude vähendamisest olulisel määral kasu tänu tasumäära vähenemisele;

7. mehhanism, millega vastavalt artikli 30 lõike 1 nõuetele tagatakse, et kasutajad saavad kulude vähendamisest olulisel määral kasu tänu tasumäära vähenemisele, ilma et sellega kahjustataks artikli 8 lõike 4 kohast nõuet, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilanss peab olema tasakaalus;

8. lepingu kokkuleppeline kestus, mis on kooskõlas ja vastavuses raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja äriplaaniga, kontsessiooni või tegevusloaga ning liikmesriigi kehtestatud tasude määramise raamistiku ja eeskirjadega;

8. lepingu kokkuleppeline kestus, mis on kooskõlas ja vastavuses raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja äriplaaniga, kontsessiooni või tegevusloaga ning liikmesriigi kehtestatud tasude määramise raamistiku ja eeskirjadega;

9. eeskirjad oluliste tegevushäirete ja hädaolukorra kõrvaldamiseks, sealhulgas minimaalne teenuste osutamise tase võimaliku streigi korral ning lepingu varajane lõpetamine ja teave kasutajatele;

9. eeskirjad oluliste tegevushäirete ja hädaolukorra kõrvaldamiseks ning lepingu varajane lõpetamine ja õigeaegne teave kasutajatele;

10. parandusmeetmed, mida võetakse, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi. See hõlmab uute läbirääkimiste ja lepingu varajase lõpetamise tingimusi ja menetlust, sealhulgas reguleeriva asutuse rolli.

10. parandusmeetmed, mida võetakse, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi. See hõlmab uute läbirääkimiste ja lepingu varajase lõpetamise tingimusi ja menetlust, sealhulgas reguleeriva asutuse rolli.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VIII LISA

VIII LISA

Raudteeinfrastruktuuri kulude ja kasutustasudega seotud nõuded

Raudteeinfrastruktuuri kulude ja kasutustasudega seotud nõuded

(Nimetatud artikli 31 lõigetes 3 ja 5, artikli 32 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 35)

(Nimetatud artikli 31 lõigetes 3 ja 5, artikli 32 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 35)

1. Artikli 31 lõikes 1 nimetatud rongiliikluse korraldamise otsesed kulud, mis on seotud infrastruktuuri kulumisega, ei hõlma järgmist:

1. Artikli 31 lõikes 1 nimetatud rongiliikluse korraldamise otsesed kulud, mis on seotud infrastruktuuri kulumisega, ei hõlma järgmist:

a) kogu võrgu üldised kulud, sealhulgas palgad ja pensionid;

a) kogu võrgu üldised kulud;

b) kapitalilt makstav intress;

b) kapitalilt makstav intress;

c) rohkem kui üks kümnendik kuludest, mis on seotud ajakava, liinide jaotamise, liikluse korraldamise, rongiliikluse dispetšjuhtimise ja signaalimisega;

 

d) info-ja kommunikatsiooni või -telekommunikatsiooniseadmete kulumine;

d) info-ja kommunikatsiooni või -telekommunikatsiooniseadmete kulumine;

e) kinnisvarahalduse kulud, eelkõige seoses omandamise, müümise, lammutamise, saastatusest puhastamise, maa rekultiveerimise ja rentimise ning muude kinnisasjadega;

e) kinnisvarahalduse kulud, eelkõige seoses omandamise, müümise, lammutamise, saastatusest puhastamise, maa rekultiveerimise ja rentimise ning muude kinnisasjadega;

f) sotsiaalteenused, koolid, lasteaiad, restoranid;

f) koolid, lasteaiad;

g) loodusõnnetuste, õnnetuste ja teenuse osutamise häiretega seotud kulud.

g) loodusõnnetuste, õnnetuste ja teenuse osutamise häiretega seotud kulud.

Kui otsesed kulud ületavad 35% kogu võrgu keskmistest kuludest, mis on seotud võrgu hoolduse, majandamise ja uuendamisega, võttes aluseks rongiliikluse rong-kilomeetrid, põhjendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja seda reguleerivale asutusele üksikasjalikult. Sel eesmärgil arvutatud keskmised kulud ei hõlma punktides e, f või g nimetatud kuluelemente.

Kui otsesed kulud ületavad 35% kogu võrgu keskmistest kuludest, mis on seotud võrgu hoolduse, majandamise ja uuendamisega, võttes aluseks rongiliikluse rong-kilomeetrid, põhjendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja seda reguleerivale asutusele üksikasjalikult. Sel eesmärgil arvutatud keskmised kulud ei hõlma punktides e, f või g nimetatud kuluelemente.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja näitab reguleerivale asutusele, et raudteeteenuse eest on võimalik maksta lisatasu vastavalt artikli 32 lõikele 1, kusjuures iga järgmise punkti all loetletud teenus kuulub erinevasse turusegmenti:

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määratleb homogeensed turusegmendid ja vastavad lisatasud artikli 32 lõike 1 mõistes turu-uuringu alusel ja pärast taotlejatega konsulteerimist. Välja arvatud artikli 32 lõikes 1a nimetatud kaubaveod, näitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja reguleerivale asutusele, et raudteeteenuse eest on võimalik maksta lisatasu vastavalt artikli 32 lõikele 1. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestab lisatasud, koostab ta turusegmentide nimekirja, millele reguleeriv asutus annab oma eelneva kinnituse.

a) reisijateveoteenused/kaubaveoteenused;

 

b) ohtlikke kaupu vedavad rongid / muud kaubarongid;

 

c) siseriiklikud teenused / rahvusvahelised teenused;

 

d) kombineeritud veod / otseveod;

 

e) reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin / linnadevaheline liin;

 

f) marsruutrongid/kogumisrongid;

 

g) regulaarne rongiteeteenus / mitteregulaarne rongiteenus.

 

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) selleks et saavutada teenuse kvaliteedi kokkulepitud tase ja mitte seada ohtu teenuse elujõulisust, lepib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejatega pärast reguleeriva asutuse heakskiitu kokku tulemuslikkuse kava põhiparameetrites, eelkõige viivituste maksumuses, tulemuslikkuse kava kohaste tasuda tulevate maksete künnistes, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja nii üksikute kui ka kõigi rongiliinide suhtes teatava aja jooksul;

välja jäetud

Selgitus

VIII lisa väljajäetud osad viiakse artikli 35 lõikesse 2.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 4 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitab raudteeveo-ettevõtjaid viivituste arvutamise aluseks olevast liiklusgraafikust vähemalt viis päeva enne rongi liikumist;

välja jäetud

Selgitus

VIII lisa väljajäetud osad viiakse artikli 35 lõikesse 2.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 4 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) ilma et see mõjutaks kehtivate kaebemenetluste ning artikli 50 sätete kohaldamist, tehakse tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste korral kättesaadavaks vaidluste lahendamise süsteem, et kõnealused vaidlused kiiresti lahendada. Kõnealuse süsteemi kohaldamisel tehakse otsus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul;

välja jäetud

Selgitus

VIII lisa väljajäetud osad viiakse artikli 35 lõikesse 2.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 4 – alapunkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) kord aastas avaldavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjatele osutatava teenuse keskmise aastase kvaliteedi taseme, võttes aluseks tulemuslikkuse kavas kokku lepitud põhiparameetrid;

välja jäetud

Selgitus

VIII lisa väljajäetud osad viiakse artikli 35 lõikesse 2.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VIII lisa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. ETCS-süsteemi kasutavate rongide infrastruktuuri kasutustasusid vähendatakse ajutiselt vastavalt artikli 32 lõikele 3 järgmiselt:

5. ETCS-süsteemi kasutavate rongide infrastruktuuri kasutustasusid vähendatakse ajutiselt vastavalt artikli 32 lõikele 3 järgmiselt:

Kaubavedu:

Kaubavedu:

Aasta

Tasude vähendamine

Aasta

Tasude vähendamine

2015

5%

2015

20%

2016

5%

2016

20%

2017

5%

2017

20%

2018

5%

2018

15%

2019

5%

2019

10%

2020

5%

2020

8%

2021

4%

2021

6%

2022

3%

2022

4%

2023

2%

2023

3%

2024

1%

2024

3%

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Aasta

Tasude vähendamine

Aasta

Tasude vähendamine

 

 

2015

10%

 

 

2016

10%

 

 

2017

10%

 

 

2018

10%

 

 

2019

10%

2020

5%

2020

8%

2021

5%

2021

6%

2022

5%

2022

5%

2023

5%

2023

4%

2024

5%

2024

2%

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

X lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) lisavad kooskõlas reguleeriva asutuse nõuetega kulu- ja kasuliigid, et oleks võimalik kindlaks teha, kas neid eri tegevusi ristsubsideeriti;

c) lisavad kooskõlas artiklis 6 sisalduvate ja reguleeriva asutuse poolt vajalikuks ja proportsionaalseks hinnatud nõuetega kulu- ja kasuliigid, et oleks võimalik kindlaks teha, kas neid eri tegevusi ristsubsideeriti;

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0240.

(2)

ELT C …

(3)

ELT C 104, 2.4.00, lk 53.

(4)

ELT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(5)

              EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


SELETUSKIRI

1. Üldine taust

2001. aastal vastu võetud esimene raudteepakett oli esimene tõsine katse peatada raudteevedude pidev vähenemine ja reformida Euroopa regulatiivset raamistikku. Eesmärk oli tagada sektori integreerimine ja suurendada selle atraktiivsust võrreldes teiste veoliikidega.

Kümme aastat hiljem tuleb tõdeda, et esimese reformiga ei suudetud raudtee olukorda siiski märgatavalt parandada. Raudteeveod ei suutnud jõuda järele muudele veoliikidele, eelkõige maanteevedudele. Näiteks vähenes aastatel 1996–2008 kaubaveo osatähtsus raudteel ligi 2% ja moodustab nüüd 10,8% kõigist vedudest, samas kui maanteevedude osatähtsus suurenes 42,1%lt 45,9%le. Nimetatud muutused tekitavad muret veelgi rohkem seetõttu, et kaubaveo kogumaht kasvab pidevalt – umbes 2,3% aastas. Raudteesektor ei ole suutnud muidu soodsast keskkonnast kasu lõigata. Kuigi veoautod ja lennukid liiguvad üle piiri sujuvalt, seisavad piiriüleste raudteeteenuste ees paljud tehnilised, õiguslikud ja poliitilised takistused. Ometi ilmneb just eriti maanteeveo puhul järjest enam küllastumise märke, raudteeveol on aga veel kasvupotentsiaali. Ka võivad raudteeveod omada keskset rolli ELi süsihappegaasi heite vähendamise eesmärkide täitmisel ja muuta majanduse ressursitõhusamaks. Euroopa Komisjon märgib seetõttu oma 2011. aasta valges raamatus õigusega, et raudteevedudel on jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma transpordisüsteemi eesmärgi täitmisel Euroopas väga oluline roll.

Üks raudtee staatilise olukorra peamistest põhjustest on seotud suurte erinevustega riiklikes eeskirjades. Õigusaktid on liiga erinevad, et olla sektorile kasulikud. Probleemi süvendab veelgi esimese raudteepaketi puudulik rakendamine paljudes liikmesriikides. Pärast parlamendi 11. juuni 2010. aasta selleteemalist resolutsiooni esitas komisjon Euroopa Kohtule hagi 13 liikmesriigi suhtes, „kes ei ole suutnud esimest raudteepaketti täielikult rakendada”. Nimetatud rikkumismenetlused näitavad selgelt, et õigusakte on vaja täpsustada ja parandada. Teiseks murettekitavaks asjaoluks on liikmesriikide vähesed investeeringud raudtee infrastruktuuri, mille kvaliteet määrab suures osas ära sektori konkurentsivõime. Paljud liikmesriigid on raudtee rahastamist eiranud, toetades samal ajal maksimaalselt maanteeinfrastruktuuri.

2. Raportööri märkused ja ettepanekud

Kui soovitakse, et raudteesektori osa transpordiliigina suureneks, tuleb olemasolevad õigusaktid kõigil eespool nimetatud põhjustel põhjalikult läbi vaadata. Kuna praeguses süsteemis on ilmnenud puudused, tuleb eeskirjad rangemaks muuta ja ühtlustada ning lisada neisse uusi elemente, et muuta raudtee transpordiliigina nii reisijatele kui ka kaubaveo otstarbel ligitõmbavamaks.

Uuesti sõnastamisega tuleks luua kõikehõlmav ja terviklik Euroopa raudteepiirkond. Raportöör toetab seda eesmärki, nagu parlament seda toetas juba eelmisi raudteepakette käsitlevate arutelude ajal. Praegune reform peaks olema ulatuslikum ja ulatuma raudteesektoriga seotud riiklikest huvidest kaugemale. On aeg luua tõeline Euroopa raudteepiirkond, kus reisijad ja kaubad saavad sujuvalt üle piiride liikuda.

Raportöör teeb mitmed muudatusettepanekud:

a) Infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste lahusus

Sõltumatuse puudumine infrastruktuuri majandamises takistab raudteevõrkude tõelist riikidevahelist integreerumist, kusjuures raudteevõrke majandatakse jätkuvalt lähtuvalt riiklikest kaalutlustest, milles sageli domineerivad turgu valitsevate raudteeveo-ettevõtjate huvid. See omakorda vähendab raudtee atraktiivsust uute ettevõtjate, uute teenuste ja lõppkokkuvõttes ka tarbijate jaoks. Seetõttu väheneb piiriülese veo atraktiivsus, mis on aga raudtee jaoks ülimalt tähtis, et suuta konkureerida (kaupade) maanteeveo ja (reisijate) õhutranspordiga. ELi liikmesriikide mõõtmetest sõltuvalt tähendavad paljud 300 km pikkused keskpika vahemaaga ühendused juba ühe või mitme liikmesriigi piiri ületamist.

Komisjoni 2011. aasta valges raamatus loetletakse kõige tähtsamate eesmärkide hulgas ka vajadus „tagada tulemuslik ja mittediskrimineeriv juurdepääs raudtee-infrastruktuurile”. See tähendab, et komisjon on kindlalt otsustanud raudteeturgu lähitulevikus veelgi rohkem avada. Kui raudteeturg liberaliseeritakse, on väga oluline, et sellisel avatud turul tegutsemise tingimused on võimalikult vähe diskrimineerivad ja võimalikult läbipaistvad. Oma 2010. aasta juuni resolutsioonis tunnistas seda seost ka parlament, väites, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele on „sõltumatus eeltingimus, mis võimaldab kõigi ettevõtjate õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kohtlemist” (lõige 7). Et niisuguseid võrdseid tingimusi saavutada, tuleb infrastruktuuri majandamine ja teenused lahutada, nagu tõdeb ka komisjon oma valges raamatus. Raportööri eesmärk on nimetatud võrdsed tingimused ette valmistada enne raudteeturu täielikku avamist. Vastasel juhul võiks turu avamine tuua kaasa negatiivsed muutused, mille puhul tugevad turgu valitsevad raudteeveo-ettevõtjad võivad jätkuvalt kuritarvitada oma liiga tihedat seotust infrastruktuuri majandamisega, asetades sellega konkurendid halvemasse olukorda.

Käesolevas ümbersõnastamises käsitletakse ka just neid õigusakte, mille üle tuleks uuesti läbi rääkida, juhul kui eraldamist käsitletakse hilisemas etapis. Kui parlament kaasseadusandjana otsustab tegutseda praegu ja vajalikud muudatused sisse viia, säästetakse nii aega kui ka ressursse.

Sel põhjusel teeb raportöör ettepaneku näha ette täielik eraldamine, et kehtestada infrastruktuuri üle teenuste pakkumisest sõltumatu kontroll, ning tagada, et loomulikku monopoli (milleks on võrk) majandatakse kõigi teenusepakkujate huvides. See rajaks aluse tõhusamale konkurentsile, investeeringutele ja parematele teenustele. Kui EL soovib suurendada raudteevedude osakaalu transpordis ja luua Euroopa ühtse raudteepiirkonna, on vaja põhjalikult eraldatud raudteesüsteemi.

b) Reguleeriv asutus

Raportöör toetab komisjoni käsitust, mis näeb ette suurendada riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja mõjuvõimu, ning leiab, et reguleeriva kontrolli tugevdamine on raudteesektori jaoks hädavajalik. Tõhus reguleeriv kontroll riiklikul ja Euroopa tasandil on edasise riiklike raudteeturgude integreerimise hädavajalik eeltingimus, kuna see tagab õiglase ja mittediskrimineeriva raudteeturu eeskirjad.

Reguleeriva kontrolli Euroopa mõõdet tuleks tugevdada. Esitatakse muudatusettepanekud, mille tulemusena loodaks reguleerivate asutuste Euroopa võrgustik, mis sillutaks teed Euroopa reguleerivale asutusele.

c) Infrastruktuuri rahastamine ja kasutustasude määramine

Raportöör toetab komisjoni kava muuta mitmeaastane kokkulepe standardmenetluseks, et muuta liikmesriikide toetus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ametlikuks. Nimetatud kokkuleppe kestust tuleks pikendada viielt aastalt seitsmele, et raudteesektori planeerimist tõhustada.

Parlament on korrapäraselt kritiseerinud asjaolu, et vaatamata direktiivis 2001/12 sisalduvatele infrastruktuuri rahastamist ja raudtee võlgasid käsitlevatele sätetele ei ole liikmesriigid raudteesüsteemidesse investeerinud ega neid rahastanud, eelkõige seoses üleeuroopalise transpordivõrguga.

Rongide müratasemel põhinevate infrastruktuuri kasutustasude muutmise osas on raportöör arvamusel, et välismõjude arvessevõtmine kuludes tuleb veoliikide lõikes kooskõlastada, et luua veoliikide siseselt ja ühendvedude valdkonnas õiglased konkurentsitingimused. Ta esitab selle tingimuse rõhutamiseks muudatusettepanekud, eriti maanteetranspordiga võrreldes, ning pakub välja preemiasüsteemi. Lisaks tehakse ettepanek viia ETCS-seadmete kasutamise ergutamiseks sisse bonus-malus süsteem, mille järgi ETCS-seadmeid kasutavad rongid saavad kasutustasudest allahindlust, mille maksavad suuremate kasutustasudega kinni ETCS-seadmeid mittekasutavad rongid. Süsteem ei mõjuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sissetulekuid.

Üks esimese paketi eesmärke oli ka kasutustasude ühtlustamine, et tasude määramise süsteeme lihtsustada. Tähtis on kokku leppida ühistes tasustandardites, mille üksikasjad on toodud peamiselt VIII lisas.

d) Teenustele ja teenindusrajatistele juurdepääsu tingimused

Komisjon teeb ettepaneku teenindusrajatised turgu valitsevatest raudteeveo-ettevõtjatest õiguslikult ja korralduslikult eraldada. Lihtne juurdepääs teenindusrajatistele on väga oluline, et uued sisenejad saaksid võrgus oma teenuseid pakkuda. Raportöör toetab selles osas komisjoni seisukohta: teenindusrajatiste ettevõtjatel tuleks lubada klientide ligitõmbamist kõigilt veoteenuseid osutavatelt ettevõtjatelt.

e) Lisad ja delegeeritud õigusaktide reguleerimisala

Ettepaneku kaheteistkümnest lisast üheksat võib vastavalt komisjoni ettepanekule muuta delegeeritud õigusaktidega. Raportöör mõistab, et komisjon vajab piisavat paindlikkust eeskirjade kohandamiseks vastavalt õiguslikule, poliitilisele ja tehnilisele arengule. Direktiiv peaks siiski pakkuma kindlat reguleerimisalust, mis osutab selgelt, millises suunas peaks komisjon liikuma. Raportöör on arvamusel, et II ja VIII lisa sisaldavad direktiivi olulisi sätteid ja neid tuleks seetõttu täielikult või osaliselt muuta seadusandliku tavamenetluse korras. Lisaks tuleb Lissaboni lepingust tingitud muudatuste ja delegeeritud õigusakte käsitleva uue institutsioonidevahelise seisukoha kohaselt teha ettepanekud terve rea tehniliste muuduste kohta. Ka rakendusakte käsitlevaid sätted tuleb kohandada: paljud neist peaksid kuuluma hoopis delegeeritud aktide süsteemi alla.

f) Töötingimused

Tagamaks, et tööhõive areng ja töötingimused raudteesektoris omaksid käesolevas õigusaktis tähtsamat kohta, teeb raportöör rea muudatusettepanekuid, näiteks see, et tööõiguse ja kutseohutuseeskirjade järgimine muutub raudteeveo-ettevõtja jaoks veelgi tähtsamaks tegevusloa taotlemise eeltingimuseks. Samuti nõutakse, et asutused koguksid põhjalikumaid andmeid tööhõive kohta. Tööturu osapooled tuleks kaasata tihedamalt komisjoni järelevalvetegevusse.

g) Ohutus

Mitmed suurõnnetused on näidanud, et kuigi raudteeveod on väga ohutu veoliik, peavad ohutuseeskirjad ikkagi olema võimalikult ranged. Ohutuseeskirjade järgimine peaks seetõttu olema raudteeveo-ettevõtjate tegevusloa taotlemisel suurema tähtsusega. Liikmesriikides toimunud õnnetuste kohta peaks andmeid koguma ja edastama komisjon.


MENETLUS

Pealkiri

Ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastamine)

Viited

KOM(2010)0475 – C7-0268/2010 – 2010/0253(COD)

EP-le esitamise kuupäev

17.9.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

23.9.2010

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

23.9.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Debora Serracchiani

27.9.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.1.2011

12.4.2011

24.5.2011

21.6.2011

 

11.7.2011

31.8.2011

10.10.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Spyros Danellis, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Isabelle Durant, Michael Gahler, Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen, Ramon Tremosa i Balcells

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jaroslav Paška, Peter Simon

Esitamise kuupäev

19.10.2011

Õigusteave - Privaatsuspoliitika