Menetlus : 2010/0303(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0372/2011

Esitatud tekstid :

A7-0372/2011

Arutelud :

PV 14/12/2011 - 15
CRE 14/12/2011 - 15

Hääletused :

PV 15/12/2011 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0581

RAPORT     ***I
PDF 1030kWORD 623k
25.10.2011
PE 464.908v03-00 A7-0372/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(KOM(2010) 0611 – C7‑0343/2010 – 2010/0303(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Knut Fleckenstein

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(KOM(2010) 0611 – C7‑0343/2010 – 2010/0303(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010) 0611),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0343/2010),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1),

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A7-0372/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ülesannete laiendamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevaheline kokkuleppe punkti 47; rõhutab, et seadusandja mis tahes otsus ülesannete laiendamise heakskiitmiseks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1406/2002 asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tõhusa taseme tagamiseks.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1406/2002, mis võeti vastu pärast naftatanker Erika õnnetust ja selle põhjustatud suurt naftareostust, asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tõhusa taseme tagamiseks.

Selgitus

Käesolevat dokumenti millalgi teaduslikul eesmärgil analüüsida võivate isikute jaoks tuleb ära märkida, milline oli liidu institutsioonide tegevuse algpõhjus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Pärast 2002. aastal naftatankeriga Prestige toimunud õnnetust muudeti määrust 1406/2002, et anda ametile suurem pädevus reostustõrje valdkonnas.

Selgitus

Käesolevat dokumenti millalgi teaduslikul eesmärgil analüüsida võivate isikute jaoks tuleb ära märkida, milline oli liidu institutsioonide tegevuse algpõhjus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta 2008. aasta juunis soovitused muudatuste tegemiseks määruses (EÜ) nr 1406/2002, ameti koosseisus ja selle töökorralduses.

(2) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta 2008. aasta juunis soovitused muudatuste tegemiseks määruses (EÜ) nr 1406/2002, ameti koosseisus, pädevusalades ning töökorralduses.

Selgitus

Käesoleva määruse muudatusega antakse ametile uus pädevus ja seega keskendutakse tema tegevusvaldkondade uuesti määratlemisele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Välishinnangu järelduste, haldusnõukogu soovituste ja mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Lisaks peaks amet saama mitu uut ülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks on vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. See peaks võimaldama katta ühe kolmandiku täiendavast personalivajadust, mis on seotud uute ülesannetega, tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel.

(3) Välishinnangu järelduste, haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Kuigi peamiselt keskendutakse neile esmajärgulise tähtsusega ülesannetele, mis on seotud meresõiduohutusega, peaks amet saama mitu uut ülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Arvestades Euroopa Liidu eelarve piiranguid, on kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks ning dubleerimise vältimiseks vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. Uute ülesannetega seotud personalivajadus tuleks võimaluse piires katta tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel.

Selgitus

Ameti käsutuses olevaid rahalisi vahendeid, mis on mõeldud tõhusaks sekkumiseks meresõiduohutuse valdkonnas, ei tohi kasutada uute ülesannete täitmiseks. Ameti pädevuse laiendamise eelduseks on seega range eelarvepoliitika. Uusi ülesanded tuleks võimaluse korral alati rahastada ümberpaigutamise kaudu.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Nimetatud ümberpaigutamisega peab kaasnema kooskõlastamine liikmesriikide ametitega.

Selgitus

Kui ülesannete ümberpaigutamisega kaasnevad kooskõlastamise-alased jõupingutused, saavutatakse suurem tõhusus ja kasumlikkus.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 b) Amet on juba tõestanud, et teatavaid ülesandeid, näiteks seoses satelliitseiresüsteemidega, on tulemuslikum täita Euroopa tasandil. Kui selliseid süsteeme on võimalik kasutada muude poliitikaeesmärkide toetamiseks, võimaldab see liikmesriikidel eelarve osas kokku hoida ning pakub tõelist Euroopa lisandväärtust.

Selgitus

Majanduskriisi valguses on selge, et avaliku sektori eelarved on Euroopa ja riikide tasandil surve all. Kõigi avaliku sektori organisatsioonide eelarve külmutamine ei ole aga mõistlik, kui ühte tasandisse investeerimise abil on võimalik valitsuse muudel tasemetel saavutada suuremat kokkuhoidu. Kui amet saab ressursside mõõduka suurendamise abil kasutada oma olemasolevaid süsteeme täiendavatesse poliitikaeesmärkidesse panustamiseks, on selle netomõju Euroopa riiklike kulutuste vähenemine, kuna siseriiklikud asutused vabastatakse neist ülesannetest.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c) Et amet saaks talle käesoleva määrusega pandud uusi ülesandeid nõuetekohaselt täita, tuleb tema vahendeid kas või piiratud ulatuses suurendada. Sellele tuleb eelarvemenetluse raames erilist tähelepanu pöörata.

Selgitus

Tugeva majanduskriisi oludes võib vajalikuks osutuda investeerida kas või piiratud määral ameti vahenditesse, kuivõrd ametile määratud uued ülesanded võimaldavad vähendada kulutusi riikide tasandil.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Haldusnõukogu liikmete nimetamisel tuleks võtta täielikult arvesse sugupoolte võrdset esindatust. Seda eesmärki tuleks järgida nii esimehe ja aseesimehe kui kolmandate riikide esindajate valimise puhul.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Amet peaks tegutsema liidu huvides. See peaks hõlmama seda, et amet võib oma pädevusaladel tegutseda väljaspool ELi territooriumi.

(5) Amet peaks tegutsema liidu huvides ja järgima komisjoni suuniseid. See peaks hõlmama seda, et amet võib oma pädevusaladel tegutseda väljaspool ELi territooriumi, edendades ELi meresõiduohutuse poliitikat tehnilise ja teaduskoostöö kaudu kolmandate riikidega;

Selgitus

Amet täidab oma ülesandeid Euroopa Komisjoni nimel, mis annab talle õigusaktide ja ühenduse põhimõtete kohaldamise õiguse. Sel viisil abistab amet komisjoni ja liikmesriike nende tehniliste ja operatiivsete ülesannete täitmisel, kui nad tema abi taotlevad. Ametil ei ole volitusi pädevuse loomiseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Amet toetab kulutõhusal viisil lisavahenditega merereostustõrjet, sealhulgas avamere gaasi- ja naftarajatiste põhjustatud reostuse tõrjet, kui liikmesriik seda taotleb. Merereostuse korral kolmandas riigis peab taotluse esitama Euroopa Komisjon.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Seejuures tuleks aga vältida ELi praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist.

(6) Amet peaks komisjoni ja liikmesriike rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Seejuures tuleks aga vältida ELi praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist. Ameti ülesannete laiendamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tagatud on ülesannete selge ja täpne kirjeldus ning dubleerimist ja ebaselgust ei esine.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Arvestades uute innovatiivsete rakenduste ja iteenuste väljaarendamist ning olemasolevate rakenduste ja teenuste paremaks muutmist Euroopa piirideta meretranspordiruumi rajamiseks, peab amet programmide EGNOS, Galileo ja GMES pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Amet jagab liikmesriikidele üksikasjalikku teavet laevade põhjustatud merereostuse kohta, et liikmesriigid saaksid täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2005/351 tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise tõhusus ning karistused on aga väga erinevad, ehkki taoline reostus võib sattuda teiste riikide vetesse.

 

________________

 

1. ELT L 255, 30.09.2005, lk 11.

Selgitus

Direktiiv 2005/35 (muudetud direktiiviga 2009/123) kohustab liikmesriike kehtestama kriminaalkaristusi nende saasteainete merre heitmise puhul, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. Samuti on direktiivi kohaselt ametil keskne roll tehniliste lahenduste väljaarendamisel ja tehnilise abi pakkumisel. Kuni praeguseni ei ole aga liikmesriigid oma kohustusi võrdse innukusega täitnud.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Ameti reageerimissuutlikkuse kasutamist tuleks sõnaselgelt laiendada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet. Lisaks peaks amet komisjoni abistama avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimisel, et kindlaks teha nende võimalikud puudused, toetudes eksperditeadmistele, mis on kogutud meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje alal.

(8) Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Ameti suutlikkuse kasutamist tuleks sõnaselgelt laiendada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostust. Lisaks peaks amet komisjoni abistama avamere gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimisel, et kindlaks teha nende võimalikud puudused, toetudes eksperditeadmistele, mis on kogutud meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Seda lisarolli, mis pakub Euroopale lisandväärtust, kasutades ära ameti olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, peaksid täiendama vajalikud rahalised vahendid ja personal.

Selgitus

Amet pakub tänu oma olemasolevatele eksperditeadmistele ja tehnilistele süsteemidele kulutõhusat lahendust, ent ei ole mõistlik eeldada, et amet saaks võtta uusi ülesandeid ilma lisavahenditeta. Eelarvete range külmutamine ohustaks ameti suutlikkust oma praeguseid, laevadelt pärineva merereostuse ennetamise ja merereostustõrjega seotud kohustusi täita.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Eelkõige tuleks ameti süsteemi CleanSeaNet, mida praegu kasutatakse laevade naftareostuse kohta fototõendite andmiseks, kasutada ka ranniku- ja avamereseadmestike põhjustatud reostuse tuvastamiseks ja registreerimiseks.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga tagatakse järelevalve kogu merepinna üle, sõltumata saasteallikast.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Ühtse turu lõpuleviimiseks tuleb lähimereveo kasutust optimeerida ning vähendada laevade jaoks bürokraatiat. Nn sinise vööndi operatsioonisüsteem aitab vähendada liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi.

Selgitus

Laevade liikumist ELi sadamate vahel käsitletakse praegu rahvusvahelise reisina, mis suurendab bürokraatiat ja kahjustab siseturgu. Direktiiviga 2010/67/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi (ülevõtmise kuupäev 19. mai 2012), lihtsustatakse ja ühtlustatakse elektroonilise teabeedastuse teel meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liit on kehtestanud aastani 2018 kõikehõlmava meretranspordi strateegia, mis hõlmab e-merenduse mõistet. Lisaks arendab ta ELi mereseirevõrgustikku. Ameti käsutuses on nende poliitikameetmete elluviimiseks vajalikud merendussüsteemid ja -rakendused. Seepärast peaks amet tegema need süsteemid ja andmed huvitatud partneritele kättesaadavaks.

(9) Liit on kehtestanud aastani 2018 kõikehõlmava meretranspordi strateegia, mis hõlmab e-merenduse mõistet. Lisaks arendab ta ELi mereseirevõrgustikku. Ameti käsutuses on nende poliitikameetmete, eelkõige projekti Blue Belt elluviimiseks vajalikud merendussüsteemid ja -rakendused. Seepärast peaks amet tegema need süsteemid ja andmed huvitatud partneritele kättesaadavaks.

Selgitus

Projekt Blue Belt annab tolliasutustele tagatise, et Euroopa Liidu siseseid kaupu deklareeriv laev on külastanud ainult ELi sadamaid. See annab võimaluse vähendada lähimereveo halduskoormust, säilitades samas praeguse kontrollitaseme. See omakorda edendab selle transpordiliigi kasutamist, mis kahjustab keskkonda vähem kui maanteetransport.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Et toetada Euroopa ühise merepiirkonna loomist ning merereostuse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist, tuleks luua sünergia pädevate täitevasutuste, sealhulgas riiklike ja/või piirkondlike rannavalveteenistuste vahel.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b) Amet abistab komisjoni ja liikmesriike liidu e-merenduse algatuse arendamisel ja rakendamisel merendusvaldkonna tõhususe parandamiseks infotehnoloogia parema kasutamise abil, ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste vastutust.

Selgitus

Info- ja satelliittehnoloogiad võivad meresõiduohutuse suurendamisele ja selle valdkonna tõhususe parandamisele märkimisväärselt kaasa aidata. Selleks on asjakohane rõhutada komisjoni e-merenduse algatuse tähtsust, püüdes samal ajal vältida topelttööd ja/või kattumist riiklike ja piirkondlike ametiasutuste pädevusvaldkondadega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 c) Pidades silmas asjaolu, kui tähtis on, et Euroopa jätkaks uute kõrge kvalifikatsiooniga meremeeste ligimeelitamist, et asendada pensionile jääv põlvkond, peaks amet toetama liikmesriike ja komisjoni merendusalase väljaõppe edendamisel. Eriti peaks amet kaasa aitama parimate tavade jagamisele ja Erasmuse tüüpi vahetusprogrammide toetamisele merendusalast väljaõpet pakkuvate asutuste vahel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Amet on ennast ELi tasandil kehtestanud autoriteetse mereliiklusteabe allikana, mille andmed on vajalikud ja olulised ka muude ELi tegevusvaldkondade jaoks. Amet peaks oma tegevusega, eriti sadamariigi kontrolli, mereliikluse ja mereteede järelevalve ning võimalike reostajate kindlakstegemise kaudu, aitama tugevdada teatavate rannavalveoperatsioonide koostoimet ELi tasandil. Lisaks peaks amet andmeseire ja –kogumise raames koguma ka põhiteavet võimalike selliste ohtude kohta, mida põhjustavad meretranspordile ja merekeskkonnale nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel.

(10) Amet on ennast ELi tasandil kehtestanud autoriteetse mereliiklusteabe allikana, mille andmed on vajalikud ja olulised ka muude ELi tegevusvaldkondade jaoks. Amet peaks oma tegevusega, eriti sadamariigi kontrolli, mereliikluse ja mereteede järelevalve ning võimalike reostajate kindlakstegemise kaudu, aitama tugevdada merereostuse ennetamise ja sellevastase võitlusega seotud operatsioonide koostoimet ELi tasandil, soodustades teabe ja heade tavade vahetust erinevate rannavalveteenistuste vahel. Lisaks peaks amet andmeseire ja –kogumise raames koguma ka põhiteavet näiteks piraatluse ja võimalike selliste ohtude kohta, mida põhjustavad meretranspordile ja merekeskkonnale nafta- ja gaasivarude uurimine, nafta ja gaasi tootmine avamerel ning transport.

Selgitus

Rannavalveteenistuste peamine eesmärk on tagada riikliku meresõidu turvalisus. Nende sekkumist määratleb liikmesriikide strateegia. Taotluse korral võib amet pakkuda eksperditeadmisi, kuid ei peaks osalema meresõiduohutuse valdkonna erinevate rannavalveteenistuste kooskõlastamises. Siiski on ameti osalemine merereostuse vastase võitluse vahendite koondamises õiguspärane ning seda tuleks edendada.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Selleks et võidelda piraatluse suurenenud ohuga Adeni lahel ja India ookeani lääneosas, on oluline, et amet teavitaks ELi mereväeoperatsiooni Atalantat üksikasjalikult ELi lipu all sõitvate ja kõrge riskiga piirkonnas liiklevate laevade täpsest asukohast. Praeguseks ei ole kõik liikmesriigid andnud oma nõusolekut nende andmete avalikustamiseks. Käesolev määruse abil tuleks neid selleks kohustada, et tugevdada ameti rolli võitluses piraatlusega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Sadamariigi kontrolli valdkonnas teeb liit tihedat koostööd sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumiga. Maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaksid amet ja sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum tegema võimalikult tihedat koostööd ning komisjon ja liikmesriigid peaks samal ajal uurima kõiki võimalusi tõhususe edasiseks suurendamiseks.

Selgitus

Eelarvelise ranguse tingimustes on äärmiselt oluline vältida kattuvaid struktuure ning anda ülesanded sellisele asutusele, mis on kõige sobivam nende tõhusal ja kulutõhusal viisil täitmiseks.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Ameti oskused merekeskkonna reostusele ja õnnetustele reageerimisel oleksid samuti väärtuslikud nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimise juhiste väljatöötamisel. Amet peaks seepärast abistama komisjoni ja liikmesriike selle ülesande täitmisel.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Komisjon ja amet peaksid tegema tihedat koostööd kontrollitoiminguteks vajalike operatiivsete töömeetodite väljatöötamisel. Kuni töömeetodeid käsitlevate uute meetmete jõustumiseni peaks amet järgima seniseid kontrollide läbiviimise tavasid.

(13) Komisjon ja amet peaksid tegema tihedat koostööd kontrollitoiminguteks vajalike operatiivsete töömeetodite võimalikult kiiresti väljatöötamisel. Kuni töömeetodeid käsitlevate uute meetmete jõustumiseni peaks amet järgima seniseid kontrollide läbiviimise tavasid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. Nõuded ameti operatiivsete töömeetodite suhtes, mida rakendatakse kontrollide läbiviimisel, tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

14. Selleks, et võtta vastu nõuded ameti operatiivsete töömeetodite suhtes, mida rakendatakse kontrollide läbiviimisel, tuleb komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel.

Selgitus

Komisjoni ettepanek peegeldab nn komiteemenetlust, mis aluslepingute alusel kehtis enne Lissaboni lepingu jõustumist. Seetõttu tuleb korda ajakohastada ning tunnustada kahe õigusloomepädeva institutsiooni võrdset rolli.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kõigi nimetatud meetmete ning ameti liikmesriikide ja komisjoniga kooskõlastatud tegevuse eesmärk peab olema tõelise Euroopa merepiirkonna loomine.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b) Arvesse tuleks võtta nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185, ning 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta2 (17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eelkõige selle punkti 47.

 

________________

 

1 ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

 

2 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Selgitus

Finantsmäärust ning eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet tuleks käsitleda õigusliku alusena.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal nõuetekohaselt kohaldada liidu õigusakte, kontrollida nende rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

2. Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil nõuetekohaselt kohaldada liidu õigusakte, et tagada kõrgetasemeline, ühtlane ja tõhus meresõiduohutuse ja -turvalisuse tase, rakendades oma praegust suutlikkust merereostuse korral, muu hulgas gaasi- ja naftarajatistest tuleneva merereostuse korral abistamise ja selle ennetamise ning kõrvaldamise valdkonnas ning kujundades välja Euroopa piirideta meretranspordiruumi, ja et aidata neil kontrollida nimetatud õigusaktide rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Selgitus

Termin „merereostus“ vastab komisjoni ettepanekule artikli 1 lõike 3 osas (mis käsitleb reostustõrjet).

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesoleva artikli lõikes 2 loetletud ülesandeid meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje valdkonnas.

1. Artiklis 1 sätestatud eesmärkidega määratakse kindlaks ameti põhilised vastutusvaldkonnad ning nende saavutamine on prioriteet. Käesoleva artikli lõikes 2 loetletud vastutusvaldkondade määramisega välditakse tegevuse kattumist ning selle tingimuseks on see, et amet täidab liikmesriikide ja komisjoni taotlusel nõuetekohaselt ülesandeid meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje valdkonnas.

Selgitus

Ameti tegevuse mitmekesistamine on õigustatud sel juhul, kui ta suudab oma põhilisi ülesandeid täita sama korralikult. Merereostuse ennetamist käsitlev muudatusettepanek on kooskõlas komisjoni ettepanekuga artikli 1 lõike 3 osas ja võimaldab ametil vältida ka sellist merereostust, mis ei pärine laevadelt (eelkõige nafta- ja gaasiplatvormide põhjustatud reostust).

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) anda komisjonile tehnilist abi järelevalveülesannete täitmisel, mis on komisjonile antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) nr 65/20051 artikli 13 lõike 2 alusel;

 

_____________

 

1ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

Selgitus

Muudatusettepanek võimaldab ametil anda komisjonile tehnilist abi järelevalve teostamisel sadamate turvalisuse tugevdamist käsitleva direktiivi rakendamise üle liikmesriikides. Muidugi piirduks ameti roll vaid aspektidega, milles ametil on asjakohane tehniline kompetentsus. Komisjon ei ole kohustatud abi küsima ning väga tõenäoliselt ka seda ei tee, kui ta ei usu, et amet võiks anda väärtuslikku nõu.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) anda tehnilist abi, mis on vajalik osalemiseks IMO, ILO, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ning teiste rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide tehniliste organite töös;

c) ajakohastada ja välja töötada sätted, mis on vajalikud osalemiseks IMO, ILO, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ning teiste rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide tehniliste organite töös;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) välja töötada ja rakendada sellised ameti ülesannetega seotud ELi poliitikameetmed nagu „merekiirteed”, Euroopa piirideta meretranspordiruum, e-merendus, siseveeteed, merestrateegia raamdirektiiv ja kliimamuutus ning aitab analüüsida avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutust;

d) välja töötada ja rakendada ameti ülesannetega seotud ELi poliitikameetmed, eelkõige mereohutuse, „merekiirteede”, Euroopa piirideta meretranspordiruumi, projekti Blue Belt, e-merenduse, merestrateegia raamdirektiivi ja kliimamuutuse valdkonnas, ning analüüsida avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutust ning reostustõrjet;

Selgitus

Projekt Blue Belt annab tolliasutustele tagatise, et Euroopa Liidu siseseid kaupu deklareeriv laev on külastanud ainult ELi sadamaid. See annab võimaluse vähendada lähimereveo halduskoormust, säilitades samas praeguse kontrollitaseme. See omakorda edendab selle transpordiliigi kasutamist, mis kahjustab keskkonda vähem kui maanteetransport. Samuti vähendab halduskoormat mõlema süsteemi vaheline ladus teabevahetus laevade kohta, mis sõidavad nii merel kui ka jõgedel/kanalitel.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) vahetada teavet mis tahes muude poliitikameetmete kohta, mis võivad olla asjakohased ameti pädevusvaldkonna ja eksperditeadmiste ulatuses;

Selgitus

Vaata märkusi muudatusettepaneku kohta seoses artikli 2 lõikega 3 a.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) välja töötada ja rakendada poliitikat Euroopa meremeeste väljaõppe kvaliteedi suurendamiseks ja merendusalase karjääri edendamiseks, võttes arvesse nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järgi ELi merendusvaldkonnas;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) analüüsida käimasolevaid ja lõpetatud teadusprojekte, mis on ameti tegevusalade jaoks olulised; see hõlmab konkreetsetest teadusprojektidest tulenevate võimalike regulatiivsete järelmeetmete kindlaksmääramist ning edasise ELi tasandil tehtava teadustöö jaoks põhiteemade ja prioriteetide kindlaksmääramist;

f) analüüsida käimasolevaid ja lõpetatud teadusprojekte, mis on ameti tegevusalade jaoks olulised; see hõlmab konkreetsetest teadusprojektidest tulenevate võimalike regulatiivsete järelmeetmete kindlaksmääramist;

Selgitus

Põhiteemade kindlaksmääramine ei ole mitte ameti, vaid teiste ELi institutsioonide ülesanne. Kattumisi tuleks vältida.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) töötada välja nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimise nõuded või juhised, eelkõige selle keskkonna- ja kodanikukaitse aspektid;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) toetada selliste tunnustatud organisatsioonide järelevalvet, kes täidavad direktiivi 2009/1511 artikli 9 alusel liikmesriikide nimel sertifitseerimisülesandeid, ilma et see piiraks lipuriigi õigusi ja kohustusi;

 

________________

 

1 ELT L 131, 28.05.2009, lk 147.

Selgitus

Kuna amet abistab juba komisjoni tunnustatud organisatsioonide üle järelevalve teostamisel, suurendaks ka liikmesriikide toetamise võimaldamine tõhusust ja vähendaks survet liikmesriikide eelarvetele.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) abistada komisjoni määruse (EÜ) nr 391/20091 artiklites 3, 5, 6, 7 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisel ning nimetatud määruse artikli 10 kohaldamise ja rakendamise hindamisel;

 

________________

 

1 ELT L 131, 28.05.2009, lk 11.

Selgitus

Abi, mida amet Euroopa Komisjonile annab, peaks olema selgemalt täpsustatud ja hõlmama selgesõnaliselt määruse (EÜ) nr 391/2009 sätteid, kuna nimetatud määruse järgimine on eriliselt oluline.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada otsusega 2007/779/EÜ, Euratom, loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu kulutõhusal viisil lisavahenditega nende reostustõrjemeetmeid õnnetusest tingitud või tahtliku merereostuse korral, kui ametilt seda taotletakse; sel juhul abistab amet seda kannatada saanud liikmesriiki, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse.

c) toetada otsusega 2007/779/EÜ, Euratom, loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu kulutõhusal viisil lisavahenditega nende reostustõrjemeetmeid õnnetusest tingitud või tahtliku merereostuse korral, kui ametilt seda taotletakse; sel juhul abistab amet seda kannatada saanud liikmesriiki, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse, tehes talle asjakohased tehnilised vahendid kättesaadavaks;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) koguda ja analüüsida riiklikul tasandil andmeid meremeeste kvalifikatsiooni ja tööhõive kohta, et jagada Euroopa tasandil meremeeste väljaõppe parimaid tavasid;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b) kooskõlastada ühtsuse tagamiseks õppeasutuste õppekavasid;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c) aidata kaasa merendusalast väljaõpet pakkuvate asutuste vahelisele Erasmuse tüüpi vahetusprogrammi loomisele;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c d) pakkuda tehnilisi eksperditeadmisi laevaehituse ja teistes mereliiklusega seotud tegevusvaldkondades, et aidata kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisele ja kõrge turvalisuse taseme tagamisele;

Selgitus

Merereostusevastases võitluses ning meresõiduohutuse ja keskkonnakaitsega seotud eeskirjadest kinnipidamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata nn tulevikulaeva ehitusstandarditele. Laevaehituse valdkonnas saaks amet avaldada oma eksperdiarvamust ka neis küsimustes.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) toetab nende tegevust võitluses salakaubaveo ja piraatlusega, andes neile andmeid ja teavet, mis võivad operatsioone hõlbustada, eelkõige kasutades automaatseid identifitseerimissüsteeme ja satelliidikujutisi;

Selgitus

Ametil on vahendid ja andmed, sealhulgas satelliidid, mida liikmesriigid saavad kasutada illegaalse merendustegevuse järelevalveks. Praegu on eriti tähtis teabe vahetamine ELi mereväeoperatsiooni Atalantaga, et kaitsta ELi lipu all sõitvaid laevu, mis mööduvad Somaali poolsaarest.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) ameti tegevusvaldkondadega seotud liidu makropiirkondliku tasandi poliitika edasi arendamises ja rakendamises;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) laevaõnnetuste põhjuste uurimise valdkonnas annab amet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/18/EÜ liikmesriikidele abi raskete laevaõnnetustega seotud juurdluste läbiviimiseks ja analüüsib õnnetusjuhtumite juurdluskokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud kogemustest võiks ELi tasandil õppust võtta;

b) laevaõnnetuste põhjuste uurimise valdkonnas annab amet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/18/EÜ liikmesriikidele pädevate liikmesriikide taotlusel abi raskete laevaõnnetustega seotud juurdluste läbiviimiseks ja analüüsib õnnetusjuhtumite juurdluskokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud kogemustest võiks ELi tasandil õppust võtta; sellega seoses kutsutakse ametit üles abistama liikmesriike mererajatisi (nii ranniku- kui ka avamererajatisi) käsitlevate õnnetusjuhtumite, sealhulgas nafta- ja gaasirajatistega seotud õnnetusjuhtumite uurimisel ning liikmesriike kutsutakse üles tegema ametiga õigeaegselt igakülgset koostööd;

Selgitus

Muudatusettepanek eeldab suuremat koostöövalmidust liikmesriikidelt, kes mõnikord võivad keelduda abi andmisest või viivitada abi pakkumisega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) avamererajatiste põhjustatud naftareostuse puhul aitab amet liikmesriike ja komisjoni, kasutades reostuse ulatuse ja keskkonnamõju seireks oma CleanSeaNet teenust;

Selgitus

Kuna CleanSeaNet on oma tõhusust tõestanud olemasolev süsteem, pakub see äärmiselt kulutõhusa lahenduse avamerel toimuva varude uurimise ohtudega seotud muredele, mis on üha süvenenud pärast Mehhiko lahe naftaplatvormil Deepwater Horizon aset leidnud katastroofi.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) avamere nafta- ja gaasirajatiste puhul aitab amet hinnata liikmesriikide meetmeid hädaolukordade lahendamise kavade ja hädaolukorraks valmisoleku osas ning koordineerida naftareostuse tõrjet õnnetusjuhtumi korral;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt b c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c) avamererajatiste puhul aitab amet tagada kolmanda osapoole sõltumatu järelevalve meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse ja merekeskkonna kaitse üle ning hädaolukordadeks varuplaani väljatöötamise;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) esitades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, võimaldab amet komisjonil ja liikmesriikidel astuda vajalikke samme oma tegevuse parandamiseks ja olemasolevate meetmete tõhususe hindamiseks. Nimetatud ülesanded hõlmavad tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil avaldada laevade kohta teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/16/EÜ. Amet abistab komisjoni ja liikmesriike ka õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamise ning jälitamise parandamisega seotud tegevuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/35/EÜ.

c) esitades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, võimaldab amet komisjonil ja liikmesriikidel astuda vajalikke samme oma tegevuse parandamiseks ja olemasolevate meetmete tõhususe ja kulutõhususe hindamiseks. Nimetatud ülesanded hõlmavad tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil avaldada laevade kohta teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/16/EÜ. Amet abistab komisjoni ja liikmesriike ka õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamise ning jälitamise parandamisega seotud tegevuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/35/EÜ.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Amet koostab igal aastal liikmesriikide asjaomaste asutuste teabe põhjal ülevaate õnnetustest ja ohtlikest olukordadest.

Selgitus

Ülevaate koostamisel on abi praegu ametis loodavast andmebaasist (vt direktiivi 2009/18/EÜ (millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted) artiklit 17 ja II lisa). See annab ELi tasandil hea ülevaate ja väärtuslikku teavet ELi edasise tegevuse kujundamiseks.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 5 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste ELi õigusaktide rakendamisega tehnilist abi riikidele, kes taotlevad Euroopa Liitu astumist, kõikidele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

Amet annab komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste ELi õigusaktide rakendamisega tehnilist abi riikidele, kes taotlevad Euroopa Liitu astumist, asjakohastel juhtudel kõikidele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni tema kohuste täitmisel, mis tulenevad aluslepingust, eelkõige liidu õiguse rakendamise tõhususe hindamisel, viib amet läbi kontrolle liikmesriikides.

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni tema kohuste täitmisel, mis tulenevad aluslepingust, eelkõige liidu õiguse rakendamise tõhususe hindamisel, abistab amet komisjoni keskkonnamõju hinnangute läbivaatamisel ja viib komisjoni taotlusel läbi kontrolle liikmesriikides.

Selgitus

Amet võiks osaleda ka avameretegevuse keskkonnamõju hinnangute kontrollimisel, et hoida ära kõige ohustatumaid mere ökosüsteeme kahjustada võiv keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ameti operatiivsed töömeetodid lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimiseks peavad vastama nõuetele, mis võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 nimetatud korras.

2. Ameti operatiivsed töömeetodid lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimiseks peavad vastama nõuetele, mis võetakse vastu artikli 23 lõikes 1 nimetatud korras.

Selgitus

Muudatusettepanekus tuli võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ja varasema komiteemenetluse asendamist delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmetega.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada.

3. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tõhususe ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, ning teeb selle kergesti kättesaadavas vormis üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas elektrooniliselt.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, et tagada ameti ülesannete kõige tulemuslikum ja tõhusam täitmine.

3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, et tagada ameti ülesannete kõige tulemuslikum ja tõhusam täitmine, tõhustades koostööd ennetamise valdkonnas juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega ning määrates kindlaks piirkondliku keskuse tegevuse konkreetse ulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) võtta vastu majandusaasta aruanne ameti tegevuse kohta ning saata see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

 

Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu [...] teabe hindamismenetluste tulemuste kohta;

Selgitus

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et amet ei saa ise otsustada, mis on parlamendi jaoks oluline teave.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca) võtta vastu ameti mitmeaastane strateegia, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse komisjoni arvamust;

ca) võtta vastu ameti mitmeaastane strateegia, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni arvamusi;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on sätestada määruses parlamendiga konsulteerimine enne ameti mitmeaastase strateegia vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h) täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega ning teostada järelevalvet erinevate sise- ja väliauditi aruannete ja hindamiste tulemuste ning nendel põhinevate soovituste üle ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;

Selgitus

Haldusnõukogule, kelle ees direktor on aruandekohustuslik, tuleks selgesõnaliselt teha ülesandeks jälgida auditite ja hinnangute tulemusi, et neile paremini reageerida ning neid tõhusamalt rakendada kooskõlas ametite alase institutsioonidevahelise töörühma soovitusega.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Artikli 11 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

 

Nõukogu liikmete ametissenimetamise aluseks on nende meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse ja merereostustõrje alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase. Samuti peavad neil olema üldise finantsjuhtimise, halduse ning personalijuhtimise alased kogemused ja teadmised.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Artiklisse 11 lisatakse uus lõike 1 teine a lõik järgmiselt:

 

Haldusnõukogu liikmed esitavad kirjaliku avalduse kohustuste ning otseste või kaudsete huvide kohta, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nad esitavad igal koosolekul avalduse huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimustega seoses nende sõltumatust kahjustavaks ning nad ei võta osa selliste küsimuste arutelust ega hääletusest.

Selgitus

Tuleks lisada säte igasuguse huvide konflikti vältimiseks.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 11 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

3. Ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Selgitus

Haldusnõukogu liikmete ametiaja kestvus tuleks ühtlustada teistele ametitele kehtivate nõuetega kooskõlas ametite alase institutsioonidevahelise töörühma soovitusega.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 d

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 11 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 d) Artikli 11 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

 

Vajaduse korral nähakse artikli 17 lõikes 2 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning selle tingimused. Nimetatud osavõtt ei mõjuta komisjoni esindajate häälte osakaalu haldusnõukogus.

Selgitus

Juhul kui seadusandja on andnud komisjoni esindajatele esmatähtsates küsimustes (näiteks tööprogrammi vastuvõtmine) blokeeriva vähemuse, ei tohiks seda muuta ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõusoleku taotlemiseta. Kui kolmandatele riikidele peaks antama hääleõigus, ei ole komisjoni esindajate arvu suurendamine vajalik ning eelistada tuleks kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi kohandamist (vt artikli 14 kohta esitatud muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 3 e

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 e) Artikli 14 lõike 2 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

 

2. Igal liikmesriigi esindajal on võrdne osa 75 protsendist koguhäältest. Igal komisjoni esindajal on võrdne osa 25 protsendist koguhäältest. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

Selgitus

Kui haldusnõukogusse kuulusid 15 liikmesriigi esindajad, oli tegevdirektori ametissenimetamiseks vajaliku neljaviiendikulise häälteenamuse jaoks tarvis komisjoni toetus. 27 liikmesriigiga see enam nii ei ole. Toimunud või tulevased laienemised ei tohiks institutsioonilist tasakaalu muuta. Seetõttu on soovitatav kvalifitseeritud häälteenamust hõlmav strukturaalne lahendus.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

a) ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoni ja Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

Selgitus

Kooskõlas sooneutraalse keelekasutuse põhimõttega on soovitav säilitada kehtivas määruses kasutatud asesõnaline vorm. (Tõlkija märkus: selgituse esimene lause põhineb ingliskeelsel versioonil ega puuduta eestikeelset versiooni.) Lisaks on muudatusettepanek kooskõlas artikli 16 lõike 2 kohta esitatud komisjoni ettepanekuga. Võttes arvesse mitmeaastase strateegia tähtsust, peaks institutsioonilise tasakaalu põhjustel olema kaasatud lisaks liikmesriikide esindajatele (haldusnõukogus) ja komisjonile ka Euroopa Parlament.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt aa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa) ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

aa) ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoni ja Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

Selgitus

Kooskõlas sooneutraalse keelekasutuse põhimõttega on soovitav säilitada kehtivas määruses kasutatud asesõnaline vorm. (Tõlkija märkus: selgituse esimene lause põhineb ingliskeelsel versioonil ega puuduta eestikeelset versiooni.) Lisaks on muudatusettepanek on kooskõlas artikli 16 lõike 2 kohta esitatud komisjoni ettepanekuga. Võttes arvesse mitmeaastase strateegia tähtsust, peaks institutsioonilise tasakaalu põhjustel olema kaasatud lisaks liikmesriikide esindajatele (haldusnõukogus) ja komisjonile ka Euroopa Parlament.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt ab (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ab) ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

ab) ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi, milles on märgitud eeldatavad inimressursid ja rahalised vahendid, mis igale tegevusele eraldatakse, ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule. Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni taotlusel esitab ta iga-aastase tööprogrammi ning osaleb selleteemalisel arutelul. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks ja vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

Selgitus

Tegu on jällegi sooneutraalse keelekasutusega, nagu lõike 2 punktide a ja aa kohta esitatud muudatusettepanekute puhul. Esimene muudatus on kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega: ameti tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne peaksid andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks. Teise muudatuse eesmärk on muuta ametlikuks tava korraldada iga-aastase tööprogrammi üle arvamuste vahetus direktori ja pädeva komisjoni vahel.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja kooskõlas samas artiklis osutatud nõuetega otsuse artiklis 3 sätestatud kontrollide läbiviimise kohta. Ta teeb artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete koostamisel tihedat koostööd komisjoniga;

b) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni).

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 4 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ta korraldab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

d) ta korraldab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoniga kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tõhusalt hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

Selgitus

Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega peaksid ameti tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks, ning üldise tulemuslikkuse kohta nende eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse nimetamist arvesse. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

Selgitus

Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et parlamendi arvamust valitud kandidaadi kohta võetakse enne tema ametisse nimetamist arvesse.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada tegevdirektori ametiaega kuni kolm aastat. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada tegevdirektori ametiaega kuni viis aastat. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse tagasinimetamist arvesse. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

Selgitus

Direktori ametiaega tuleks pikendada sama pikaks ajavahemikuks, nagu oli esimese ametiaja kestvus. Parlamendi iga arvamust valitud kandidaadi kohta võetakse enne tema ametisse nimetamist arvesse.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.

4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

3. Tegevdirektor koostab tegevuspõhise eelarvestamise põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade kava projektiga haldusnõukogule.

Selgitus

Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega peaksid ameti eelarve otseseks aluseks olema ameti eesmärgid ja tegevus, sidudes omavahel ameti ülesanded ja eesmärgid ning tema tegevuse ja vahendid.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 – lõiked 7 ja 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Artikli 18 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

 

7. Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande parlamendile ja nõukogule (edaspidi eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve [...] projektiga.

 

8. Komisjon sisestab kõnealusest eelnõust lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve [...] projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ettenähtud korras, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.

Selgitus

Muudatusettepaneku esimene osa käsitleb Lissaboni lepingule vastava liigenduse kohaldamist. Teise osa eesmärk on eelarvepädevate institutsioonide asjakohane teavitamine, kui komisjon muudab ameti eelarvestust.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 - lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c) Artikli 18 lõige 10 asendatakse järgmisega:

 

10. Haldusnõukogu kinnitab eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Seda ja iga-aastast tööprogrammi muudetakse vastavalt vajadusele.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vältida seda, et amet satub olukorda, kus ta peab eelarve märkimisväärse vähendamise korral täide viima samu ülesandeid ja tegevusi oluliselt vähendatud vahenditega.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 22 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta, hinnates selle asjakohasust, tõhusust ja kulutõhusust. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 22 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

2. Hinnangus hinnatakse ameti ja selle töökorralduse kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid või lõpetada selle tegevus juhul, kui see on muutunud ülearuseks.

Selgitus

Tuleks märkida, et ka korrapäraste hindamiste tulemuseks võib olla ameti ülesannete või tegevuse jätkamise läbivaatamine, kui see osutub vajalikuks.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7 b

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 22 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

Teostatavusuuring

 

Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teostatavusuuringu riiklike rannavalveteenistuste koordineerimissüsteemi loomise kohta, tuues selgelt välja kulud ja tulud.

 

Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 7 c

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 22 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 b

Eduaruanne

 

[Kolme] aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, ning selle eesmärkide või ülesannete edasise laiendamise võimalust. Täpsemalt hõlmab kõnealune aruanne järgmist:

 

a) ameti ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi tihedama integreerimise abil saavutatud tõhususe suurenemise analüüs;

 

 

 

b) teave tõhususe ja järjekindluse kohta, millega liikmesriigid direktiivi 2005/35/EÜ1 jõustavad, ning üksikasjalik statistiline teave rakendatud karistuste kohta.

 

Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

 

____________

 

1 ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

Selgitus

On oluline määrata kindlaks läbivaatamise aeg, et analüüsida seda, kuidas muudetud määrus toimib ning kas vaja on täiendavaid kohandusi.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 23 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 3 alusel.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 23 a, mis käsitleb ameti operatiivseid töömeetodeid artikli 3 lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimisel.

Selgitus

Lissaboni lepingu jõustumise arvesse võtmiseks vajalik ajakohastamine. Szájeri raporti (vastu võetud 5. mai 2010. aasta täiskogu istungil) kohaselt peaks parlament toimima õigusaktide delegeerimise volituste kõigi aspektide osas nõukoguga võrdväärsel alusel. Samuti nõutakse selles olemasolevate õigusaktide kooskõlla viimist uue lepingu sätetega.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 23 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

välja jäetud

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

Delegeerimine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Komisjonile antakse alates [jõustumise kuupäev] viieks aastaks õigus võtta vastu artikli 23 lõikes 1 nimetatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid [kahe kuu] jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku [kahe kuu] võrra pikendada.

Selgitus

Käesolevas ning kahes järgmises muudatusettepanekus kasutatakse sama lähenemisviisi nagu Sterckxi raportis teavitusformaalsuste kohta (direktiiv 2010/65/EL). Hilisemas faasis viiakse delegeeritud õigusakte käsitlev muudatusettepanek vastavusse ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide osas.

(1)

ELTs seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) loodi vastusena naftatanker Erika põhjamineku põhjustatud reostusele. Amet alustas tööd 2003. aasta märtsis. Asutamismäärust on kolm korda muudetud. Käesoleva, uusima läbivaatamise eesmärgiks on püsivad muudatused, isegi kui läbirääkimiste pidamine nõuab rohkem aega.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepanek põhineb 2008. aastal läbi viidud konsulteerimisel EMSA sidusrühmadega, välishindamisel ja komisjoni mõjuhinnangul. Samuti peegeldab see EMSA haldusnõukogus (kus on esindatud kõik liikmesriigid) vastu võetud EMSA viie aasta strateegiat. Komisjon on avaldanud ka raporti (KOM(2011)286), mille kohaselt vähendab naftareostuse avastamise ja seire süsteem kulutusi riiklike süsteemidega võrreldes umbes 20% võrra.

Meresõiduohutuse kolmanda paketi rakendamise tulemusena on EMSA-le juba uusi ülesandeid antud. EMSA on sõlminud mitmeid naftareostuse tõrjeks valmis olevate laevade lepinguid eraettevõtjatega, kes hädaolukorras lähevad oma tavapäraselt tegevuselt üle reostustõrje alasele tegevusele. Komisjoni ettepanek teeks selgeks, et kõnealuseid laevu võib kasutada ka muude allikate, sealhulgas naftaplatvormide põhjustatud reostuse tõrjeks.

Ainsad EMSAs osalevad kolmandad riigid on Norra ja Island. Komisjon soovitab laiendada tehnotoe võimalust kandidaatriikidele, Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

Parlamendi eelnevad seisukohad

Parlament on juba võtnud seisukoha mitmete EMSA lisaülesannete osas:

· de Grandes Pascuali raportis, mis käsitleb laevade põhjustatud reostust ja rikkumiste eest karistuste kehtestamist, rõhutati vajadust selle järele, et liikmesriigid tagaksid laevade põhjustatud reostuse tõhusa tõkestamise;

· Wortmann-Kooli raportis, mis käsitleb laevade põhjustatud reostust, nõuti komisjoni ettepanekut ühtse Euroopa rannavalve loomise kohta;

· Sterckxi raportis, mis käsitleb teavitusformaalsusi, väideti, et „Euroopa piirideta meretranspordiruumi saavutamiseks on vajalik [...] tihe koostöö tolliteenuste, tervishoiu ja transpordi alal”. Samuti leiti raportis, et komisjon peaks kaaluma seda, mil määral võiks süsteemi SafeSeaNet ühendada jõgede infosüsteemiga;

· Meissneri raportis, mis käsitleb integreeritud merenduspoliitikat, nõuti tungivalt, et komisjon laiendaks EMSA volitusi avamererajatiste ohutuse kontrollimise ja naftareostuse koristamise osas. Samuti nähakse raporti kohaselt „suurt potentsiaali Euroopa Meresõiduohutuse Ameti paremaks kaasamiseks rannikualade jälgimisse ja liikmesriikide ulatuslikumaks toetamiseks merereostuse allikate kindlakstegemisel”.

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis on Euroopa Parlament seisukohal, et EMSA volitusi tuleks „laiendada, et need hõlmaksid laevade kõrval ka avamererajatisi; nõuab, et iga sellise uue ülesande andmine peab kajastuma EMSA eelarves ja töötajate arvus”.

Nõukogu eelnevad seisukohad

Nõukogu on samuti võtnud mitmeid asjakohaseid seisukohti, eelkõige 2.–3. detsembril 2010, mil nõukogu kutsus komisjoni üles hindama seda, „kuidas ELi olemasolevaid kodanikukaitse, hädaolukorrale reageerimise ja mereohutuse alaseid instrumente/suutlikkust ka avamere nafta- ja gaasisektoris kõige paremini kasutada”. Sama kohtumise käigus nõudsid transpordiministrid veetranspordi täielikku integreerimist ELi transpordi- ja logistikaahelatesse. Ministrid „toetasid komisjoni kava algatada koostöös liikmesriikide võimude ja EMSAga pilootprojekt mõiste „Blue Belt” täpsemaks muutmiseks”.

EMSA lisaülesanded

EMSA on üldtunnustatud kui tõhus ja hästi juhitud organisatsioon, mis pakub liikmesriikidele märkimisväärset kokkuhoidu, tegutsedes Euroopa tasandil sellest tuleneva mastaabisäästuga. Suur osa ameti tööst hõlmab komisjoni ja/või liikmesriikide nõustamist.

EMSA tegevusvaldkonda on võimalik laiendada, nii et ameti olemasolevaid kogemusi ja tehnilisi teenuseid saaks rakendada enamates poliitikavaldkondades. Eelkõige võiks EMSA liikluse seiresüsteemidest olla kasu siis, kui luuakse Euroopa piirideta meretranspordiruum, mis võimaldab kaupu ja reisijaid liikmesriikide vahel meritsi transportida nii, et see ei nõua rohkem formaalsusi kui maanteetransporti kasutades. See aitaks vältida konkurentsieelise andmist transpordiliigile, mis on vähem keskkonnasõbralik. EMSA peaks ka nõustama komisjoni SafeSeaNeti ja jõgede infosüsteemi vastastikuse ühilduvuse suurendamise osas, et vähendada nii halduskulusid.

Raportöör ei tee ettepanekut luua Euroopa rannavalve, ent on äärmiselt kahetsusväärne, et komisjon ei ole läbi viinud direktiiviga (EÜ) 2005/35 ette nähtud uuringut. Komisjonile tuleks meelde tuletada, et ka temale on ELi õigusaktide täitmine kohustuslik.

Samuti pakub tõhusat ja kulutõhusat võimalust ka selle selgitamine, et olemasolevaid, naftareostuse tõrjeks valmis olevaid laevu saab kasutada ka nafta- ja gaasiplatvormide põhjustatud merereostuse korral. EMSA kontrollib juba klassifikatsiooniühingute vastavust laevandust käsitlevatele ELi nõuetele. Mõned ühingud töötavad ka avamere nafta- ja gaasirajatistega. EMSA muudetud määruses tuleks seetõttu ameti oskusteavet paremini ära kasutada, et amet saaks komisjoni ja liikmesriike abistada avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse ennetamisel ning nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi avamerel tootmise lubade väljastamise alaste nõuete ja juhiste väljatöötamisel. Samuti tuleks määrusega suurendada olemasolevate süsteemide, näiteks CleanSeaNeti rolli, laiendada EMSA kontrolliülesandeid ning uurida ameti suutlikkust viia lubade väljastamise valdkonnas läbi sõltumatut kontrolli.

Samuti peaks EMSA komisjoni ja liikmesriike nõustama meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise alal. Merendusega seotud töökohtade muutmine ELi kodanike jaoks atraktiivsemaks on pikaajaline ühine eesmärk. EMSA abistab juba komisjoni mõjuhinnangu läbiviimisel, mis käsitleb rahvusvahelise meretöö konventsiooni rakendamist ELi õigusaktide kaudu. Samuti on amet pädev abistama loodava merenduse valdkonna sotsiaalkava rakendamisel. EMSA peaks aitama luua meremeeste väljaõpet pakkuvate akadeemiate võrgustikku, mille eesmärk on jagada parimaid tavasid ja tagada kõrged standardid.

Praegu kontrollib EMSA komisjoni nimel tunnustatud organisatsioonide tunnustamiseks vajalike eeltingimuste täitmist. Need kontrollid hõlmavad rahvusvaheliste konventsioonidega seotud nõudeid, seega hõlmavad need peaaegu täpselt samasid küsimusi, mida hindavad ka liikmesriigid. Kui EMSA viiks nõutavaid kontrolle läbi ka liikmesriikide nimel, looks see mastaabisäästu. Kontrollid ei välistaks lisanduvaid siseriiklikke tingimusi.

Sadamariigi kontrolli valdkonnas on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sekretariaat eraldiseisev üksus, mis hõlmab Venemaad, Kanadat ja ELi, ent EMSA annab selle töösse märkimisväärse panuse. Ülesannete ümberjaotamine või võimalik ühendamine võiks tõhusust märkimisväärselt suurendada.

EMSA-le suuremate võimaluste andmine, et aidata naaberriikidel merereostuse ohtu vähendada ja reostustõrjet läbi viia, näib olevat äärmiselt soovitatav. Kui Vahemere lõunapiirkonnas esineks merereostust, jõuaks kahtlemata osa naftast ka ELi vetesse. Sellises olukorras on ilmselgelt targem ennetada kui tagajärgedega tegeleda. Määruse kohandamine nii, et selle kohaselt on EMSA-l selgesõnaliselt väljendatud õigus abistada komisjoni ja liikmesriike merereostuse tõrjega tegelevates piirkondlikes organites (nt Helsingi ja Barcelona konventsioon), toob õiguskindluse ja läbipaistvuse alast kasu.

Juhtimisaspektid

Komisjoni ettepaneku kohaselt võib liikmesriikide esindajatel tekkida haldusnõukogus huvide konflikt EMSA kontrollide korra kindlaks määramisel, kuna nad kinnitavad reeglid, mille alusel nende enda organisatsiooni kontrollitakse. Selle asemel aga, et võtta ameti töömeetodid kontrollide valdkonnas vastu komiteemenetluse teel, tuleks kasutada Lissaboni lepingu sätet delegeeritud õigusaktide kohta.

Lisaks on ELi laienemine muutnud liikmesriikide ja komisjoni esindajate tasakaalu. Erinevalt 15 liikmesriigiga olukorrast on 27 liikmesriigi korral teoreetiliselt võimalik, et direktor nimetatakse ametisse või vabastatakse ametist komisjoni esindajate tahte vastaselt. Kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi abil on võimalik institutsioonilist tasakaalu pikaajaliselt hoida.

Mõju eelarvele

On selge, et kui töö tehakse iga riigiasutuse asemel korraga EMSAs, vähenevad ELi maksumaksja kulutused ning saavutatakse tõeline Euroopa lisandväärtus. EMSA mereseiresüsteemid on seda juba näidanud. Nende süsteemide kasutamine muudele poliitikavaldkondadele väärtusliku teabe andmiseks on tõenäoliselt palju kulutõhusam kui eraldiseisvate süsteemide loomine.

EMSA-le antavad lisaülesanded peaksid selle eelarves ja töötajate arvus realistlikult kajastuma. Vastasel juhul satuks ohtu ameti põhiülesanne edendada meresõiduohutust.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (16.6.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(KOM(2010)0611 – C7‑0343/2010 – 2010/0303(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Kavandatud meetme eesmärk on muuta määrust (EÜ) nr 1406/2002, selgitades EMSA praeguseid ülesandeid ja rolli ning laiendades EMSA ülesandeid uutele valdkondadele, mida arendatakse välja rahvusvahelisel ja/või ELi tasandil.

Üldaspektid ja ameteid käsitlev institutsioonidevaheline töörühm

Arvamuse koostaja võtab teadmiseks ülesannete kavandatud laiendamise ning mõjuhindamise, mille komisjon sellega seoses teostas. Arvamuse koostaja juhib eelarvekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni tähelepanu asjaolule, et teostada tuleks täiendavaid mõjuhindamisi vastutava komisjoni kavandatavate lisaülesannete asjakohasuse ja tagajärgede kohta (vt vastutava raportööri töödokumenti ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust), sealhulgas eelarve ja töötajate aspektist, kooskõlas institutsioonidevahelise ühise lähenemisviisiga mõjuhindamisele sisuliste muudatuste suhtes.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et institutsioonidevahelise töörühma töö edenemine võimaldab juba käesolevasse arvamusse lisada töörühma esimesed järeldused juhtimisküsimuste kohta. Neid järeldusi toetasid kolm institutsiooni oma viimasel kohtumisel 23. märtsil 2011. Järelduste tulemusena on esitatud allpool toodud muudatusettepanekud, mis käsitlevad järgmist:

– Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse suurendamine ameti mitmeaastase strateegia (arvamus) ja iga-aastase tööprogrammi üle;

– haldusnõukogu järelevalveülesanded ning selle liikmete vastavad asjakohased oskused;

– juhatuse moodustamine;

– mis tahes huvide konflikti vältimine haldusnõukogus;

– kohandatud näitajate kehtestamine, et hinnata ameti töö tulemuslikkust;

– ameti tegevuse korrapärane hindamine.

Eelarveküsimused

Arvamuse koostaja leiab, et eelarveküsimustes on vaja täiendavaid selgitusi seoses finantskalkulatsiooni ja ettepaneku mõjuga eelarvele.

– Finantskalkulatsioon paistab olevat ekslik, kuna liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis mainitakse ühte täiendavat ametikohta, mis on juba määratud tegevuse haldamiseks. Arvamuse koostaja hoolitseb selle eest, et see ei põhjustaks lisakulusid (mõju on ligikaudu 0,5 miljonit eurot nelja aasta kohta).

– Uute ülesannetega toimetulekuks ameti kuue töötaja ümberpaigutamise küsimuses tuleks täiendavalt selgitada ajastust ja tegevusi, mille arvelt ümberpaigutusi tehakse.

– Samuti on vaja täiendavat teavet ameti selliste uute ülesannete täpse mõju kohta ressurssidele, mida määrus ei hõlma: inimfaktorit ja e-merendust käsitlevad jaod haldusnõukogu mitmeaastases strateegias.

– Lõpuks uuritakse, kui suurt tulu võib oodata merendusandmete vahetamise tasude kogumisest ning kuidas tagatakse, et seadusandjale jääb õigus rääkida kaasa ameti muude tuluallikate küsimuses, hoolimata uue sätte üldisest sõnastusest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ülesannete laiendamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevaheline kokkuleppe punkti 47; rõhutab, et seadusandja mis tahes otsus ülesannete laiendamise heakskiitmiseks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

Selgitus

Euroopa Parlamendi eelarvealaste õiguste kinnitamine.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Välishinnangu järelduste, haldusnõukogu soovituste ja mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Lisaks peaks amet saama mitu uut ülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks on vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. See peaks võimaldama katta ühe kolmandiku täiendavast personalivajadust, mis on seotud uute ülesannetega, tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel.

(3) Välishinnangu järelduste, haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Lisaks peaks amet saama mitu uut ülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks on vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. See peaks võimaldama katta ühe kolmandiku täiendavast personalivajadust, mis on seotud uute ülesannetega, tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel.

Selgitus

Õigusakt peaks olema piisavalt täpne, viidates selle sisu allikale.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Arvesse tuleks võtta nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust 1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185, ning 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2 (17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eelkõige selle punkti 47.

 

1 EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

 

2 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Selgitus

Uue ELi ameti asutamisel tuleks õigusliku alusena ära märkida finantsmäärus (artikkel 185) ning eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe (punkt 47).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 10 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) punkt c asendatakse järgmisega:

a) punktid b ja c asendatakse järgmistega:

 

,,b) võtta vastu majandusaasta aruanne ameti tegevuse kohta ning saata see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

 

Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu [...] teabe hindamismenetluste tulemuste kohta;

,,c) vaadata tööprogrammi koostamise raames läbi liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 3;

,,c) vaadata tööprogrammi koostamise raames läbi liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 3;

ca) võtta vastu ameti mitmeaastane strateegia, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse komisjoni arvamust;

ca) võtta vastu ameti mitmeaastane strateegia, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni arvamusi;

cb) võtta vastu ameti mitmeaastane personalipoliitika kava;”

cb) võtta vastu ameti mitmeaastane personalipoliitika kava;”

Selgitus

Esimese muudatuse eesmärk on täpsustada, et amet ei saa ise otsustada, mis on parlamendi jaoks oluline teave. Teise muudatuse eesmärk on sätestada määruses, et ametite mitmeaastase strateegia vastuvõtmisel tuleks parlamendiga konsulteerida (institutsioonidevaheline töörühm).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) punkt h asendatakse järgmisega:

 

,,h) täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega ning teostada järelevalvet erinevate sisemiste ja väliste auditiaruannete ja hindamiste tulemuste ning nendel põhinevate soovituste üle ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;”

Selgitus

Haldusnõukogule, kelle ees direktor on aruandekohustuslik, tuleks parema isevastutuse ning auditite ja hindamiste tulemustel põhinevate järelmeetmete nimel usaldada selgesõnaliselt õigus teostada nende üle järelevalvet (institutsioonidevaheline töörühm).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

 

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

,,1. Haldusnõukokku kuuluvad iga liikmesriigi üks esindaja, neli komisjoni esindajat ning neli komisjoni nimetatud hääleõiguseta liiget, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.

 

Nõukogu liikmete ametissenimetamise aluseks on nende meresõiduohutuse-, meresõidu turvalisuse alaste ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostuse tõkestamise alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase. Samuti peavad neil olema vajalikud juhtimis-, haldus- ja eelarvealased oskused artiklis 10 loetletud ülesannete täitmiseks.

 

Haldusnõukogu liikmed esitavad kirjaliku avalduse kohustuste ning otseste või kaudsete huvide kohta, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nad esitavad igal koosolekul avalduse huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimustega seoses nende sõltumatust kahjustavaks ning nad ei võta osa selliste küsimuste arutelust ega hääletusest.”

 

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

,,3. Ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.”

Selgitus

Haldusnõukogu liikmete oskused peavad olema kooskõlas neile määratud teenistusülesannetega. Lisaks sellele peaks olema säte, mille eesmärk on vältida mis tahes huvide konflikti, ning liikmete ametiaja pikkus tuleks ühtlustada teiste ametitega (institutsioonidevaheline töörühm).

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 14 a

Juhatus

 

1. Juhatus moodustatakse haldusnõukogu liikmetest ning sellesse kuulub kaks komisjoni esindajat. Juhatuse suurus ei ületa ühte kolmandikku haldusnõukogu suurusest. Juhatus tuleb kokku vähemalt kord kvartalis.

 

2. Haldusnõukogu annab juhatusele selged ametlikud volitused. Juhatuse ülesannete hulka kuuluvad järelevalve teostamine haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, haldusnõukogu nimel haldus- ja eelarveküsimustega tegelemine ning haldusnõukogule vastuvõtmiseks otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamine. Juhatus annab oma tegevusest aru haldusnõukogule; sellega seoses esitab juhatus igaks haldusnõukogu koosolekuks tegevusaruande.”

Selgitus

Tuleks moodustada juhatus, mille eesmärk on tõhustada järelevalvet halduskorralduse ja eelarve haldamise üle haldusnõukogu otsuste ettevalmistamise teel (institutsioonidevaheline töörühm).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punktid a ja b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmistega:

a) lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmistega:

,,a) ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

,,a) ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast parlamendi ja komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

aa) ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

aa) ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

ab) ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

ab) ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi, milles on märgitud eeldatavad inimressursid ning rahalised vahendid, mis igale tegevusele eraldatakse, ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule. Ta vastab positiivselt kõigile Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kutsetele esitada iga-aastane tööprogramm ja pidada selle üle arvamuste vahetus. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

b) ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja kooskõlas samas artiklis osutatud nõuetega otsuse artiklis 3 sätestatud kontrollide läbiviimise kohta. Ta teeb artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete koostamisel tihedat koostööd komisjoniga;”

b) ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja kooskõlas samas artiklis osutatud nõuetega otsuse artiklis 3 sätestatud kontrollide läbiviimise kohta. Ta teeb artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete koostamisel tihedat koostööd komisjoniga;”

Selgitus

Esimese muudatuse eesmärk on sätestada määruses, et ametite mitmeaastase strateegia vastuvõtmisel tuleks parlamendiga konsulteerida (institutsioonidevaheline töörühm). Teine muudatus on kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega: ameti tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne peaksid andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks. Kolmanda muudatuse eesmärk on muuta ametlikuks tava pidada iga-aastase tööprogrammi üle arvamuste vahetus direktori ja pädeva komisjoni vahel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

,,d) ta korraldab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;”

,,d) ta korraldab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoniga kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tõhusalt hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;”

Selgitus

Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega peaksid ameti tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne andma teavet vahendite kohta, mis on eraldatud ameti eesmärkide saavutamiseks, ning üldise tulemuslikkuse kohta nende eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse nimetamist arvesse. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

Selgitus

Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et parlamendi arvamust valitud kandidaadi kohta võetakse enne tema ametisse nimetamist arvesse.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada tegevdirektori ametiaega kuni kolm aastat. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada tegevdirektori ametiaega kuni viis aastat. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse tagasinimetamist arvesse. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

Selgitus

Direktori volitusi tuleks pikendada sama pikaks perioodiks, nagu oli esimeste volituste kehtivusaeg. Parlamendi iga arvamust valitud kandidaadi kohta võetakse enne tema ametisse nimetamist arvesse.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a) Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

,,3. Tegevdirektor koostab tegevuspõhise eelarvestamise põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade kava projektiga haldusnõukogule.”

Selgitus

Kooskõlas tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise põhimõtetega peaksid ameti eelarve otseseks aluseks olema ameti eesmärgid ja tegevus, sidudes omavahel ameti missiooni ja eesmärgid ning tema tegevuse ja vahendid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 – lõiked 7 ja 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b) Artikli 18 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

 

,,7. Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande parlamendile ja nõukogule (edaspidi eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve [...] projektiga.

 

8. Komisjon sisestab kõnealusest eelnõust lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve [...] projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele ELi toimimise lepingu artikliga 314 ettenähtud korras, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.

Selgitus

Muudatusettepaneku esimene osa puudutab Lissaboni lepingule vastava liigenduse kohaldamist. Teise osa eesmärk on eelarvepädevate institutsioonide asjakohane teavitamine, kui komisjon ameti eelarvestust muudab.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 18 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 c) Artikli 18 lõige 10 asendatakse järgmisega:

 

,,10. Haldusnõukogu kinnitab eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Seda muudetakse vastavalt vajadusele koos iga-aastase tööprogrammiga.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vältida seda, et amet satub olukorda, kus ta peab eelarve märkimisväärse vähendamise korral täide viima samu ülesandeid ja tegevusi oluliselt vähendatud vahenditega.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 22 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7) Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

7) Artikli 22 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

,,1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.”

,,1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

 

2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige hinnatakse võimalikku vajadust ameti ülesandeid muuta või laiendada või ameti tegevus üldse lõpetada juhul, kui tema roll on muutunud liigseks.”

Selgitus

Tuleks märkida, et korrapäraste hindamiste tulemuseks võib olla ka ameti ülesannete või tegevuse jätkamise läbivaatamine, kui see osutub vajalikuks.

MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) muutmine

Viited

KOM(2010)0611 – C7-0343/2010 – 2010/0303(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

10.11.2010

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.11.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Jutta Haug

18.11.2010

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.6.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Damien Abad, Alexander Alvaro, Marta Andreasen, Francesca Balzani, Reimer Böge, Lajos Bokros, Andrea Cozzolino, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Claudio Morganti, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Frédéric Daerden, Edit Herczog, Jan Mulder, María Muñiz De Urquiza


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.4.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(KOM(2010)0611 – C7‑0343/2010 – 2010/0303(COD))

Arvamuse koostaja: Bart Staes

LÜHISELGITUS

Puurimisplatvormi Deepwater Horizon juures Mehhiko lahes hiljuti toimunud naftaleke on toonud esile vajaduse keskenduda meresõiduohutuse ja ELi merekeskkonna reostuse vältimisega seotud küsimustele. Euroopa Parlament alustas küsimustega tegelemist oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis ELi tegevuse kohta naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas (mille eestvedajaks oli algselt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon).

Ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1405/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet, on Euroopa Parlamendi esimene võimalus uurida seadusloome käigus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) praeguste ülesannete laiendamise võimalusi selleks, et edendada keskkonnakaitset ja õnnetustele reageerimise võimet ELi vetes.

Määruse ettepanekuga tuleks parimal viisil kasutada ära ameti oskused ja suurendada selle osa komisjoni ja liikmesriikide abistamisel ja toetamisel, et hoida ära avamere nafta- ja gaasirajatistest tekkida võiv reostus ning töötada välja nafta- ja gaasivarude uurimise ja nafta ja gaasi tootmise litsentsimise nõuded ja juhised. Määruse ettepanekuga tuleks samuti ette näha EMSA praeguses töös kasutatava süsteemi CleanSeaNet ja elektroonilise detektorsüsteemi osa suurendamine ning EMSA kontrolliülesannete laiendamine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Seejuures tuleks aga vältida ELi praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist.

(6) Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Seejuures tuleks aga vältida ELi praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist. Ameti ülesannete laiendamisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et tagatud oleks ülesannete selge ja täpne kirjeldus ning ei esineks dubleerimist ja ebaselgust.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Ameti reageerimissuutlikkuse kasutamist tuleks sõnaselgelt laiendada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet. Lisaks peaks amet komisjoni abistama avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimisel, et kindlaks teha nende võimalikud puudused, toetudes eksperditeadmistele, mis on kogutud meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje alal.

(8) Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi, merekeskkonna ja rannikualade jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel, samuti transport. Ameti reageerimissuutlikkuse kasutamist tuleks sõnaselgelt laiendada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse vältimist ja tõrjet. Lisaks peaks amet komisjoni abistama avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste (sh transpordiseadmete) ohutuse analüüsimisel, et kindlaks teha nende võimalikud puudused, toetudes eksperditeadmistele, mis on kogutud meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Amet peaks eelkõige olemasoleva satelliitseire- ja järelevalveteenistuse toel abistama komisjoni ja liikmesriike avamere nafta- ja gaasirajatistest tuleneva naftalekke kindlakstegemisel ja selle tagajärgedega tegelemisel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Ameti ülesannete ja vastutuse suurendamine seoses avamere nafta- ja gaasirajatistega peaks nõuetekohaselt kajastuma ka eelarves, mis võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikliga 18, ning peaks tooma kaasa töötajate arvu ja õnnetustele reageerimise võime suurenemise, et ametil oleks võimalik nimetatud uusi ülesandeid täita.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Ameti olemasolevat elektroonilist detektorsüsteemi saaks edukalt kasutada ka muude laevatüüpide juures, võttes arvesse süsteemi võimet parandada meretranspordi tõhusust ning andes sellega stiimuli liikuda kaupade maanteetranspordilt mereveo suunas.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Amet on ennast ELi tasandil kehtestanud autoriteetse mereliiklusteabe allikana, mille andmed on vajalikud ja olulised ka muude ELi tegevusvaldkondade jaoks. Amet peaks oma tegevusega, eriti sadamariigi kontrolli, mereliikluse ja mereteede järelevalve ning võimalike reostajate kindlakstegemise kaudu, aitama tugevdada teatavate rannavalveoperatsioonide koostoimet ELi tasandil. Lisaks peaks amet andmeseire ja kogumise raames koguma ka põhiteavet võimalike selliste ohtude kohta, mida põhjustavad meretranspordile ja merekeskkonnale nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel.

(10) Amet on ennast ELi tasandil kehtestanud autoriteetse mereliiklusteabe allikana, mille andmed on vajalikud ja olulised ka muude ELi tegevusvaldkondade jaoks. Amet peaks oma tegevusega, eriti sadamariigi kontrolli, mereliikluse ja mereteede järelevalve ning võimalike reostajate kindlakstegemise kaudu, aitama tugevdada teatavate rannavalveoperatsioonide koostoimet ELi tasandil. Ühtlasi tuleks läbi viia uuring, et teha kindlaks, kas amet peaks Euroopa rannavalvetalitusena need ülesanded tulevikus üle võtma, et võimaldada ametivõimude kiiremat ja mõjusamat tegutsemist. Lisaks peaks amet andmeseire ja -kogumise raames koguma ka põhiteavet võimalike selliste ohtude kohta, mida põhjustavad meretranspordile ja merekeskkonnale nafta- ja gaasivarude uurimine, nafta ja gaasi tootmine avamerel ning transport.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Ameti oskused merekeskkonna reostusele ja õnnetustele reageerimisel oleksid samuti väärtuslikud nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimise juhiste väljatöötamisel. Amet peaks seepärast abistama komisjoni ja liikmesriike selle ülesande täitmisel.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Amet viib läbi kontrolle, et aidata komisjonil hinnata, kas ELi õigust rakendatakse tõhusalt. Ameti, komisjoni, liikmesriikide ja haldusnõukogu roll tuleks selgelt määratleda.

(12) Amet viib läbi kontrolle, et aidata komisjonil hinnata, kas ELi õigust rakendatakse tõhusalt. Ameti, komisjoni, liikmesriikide ja haldusnõukogu roll tuleks selgelt määratleda. Amet peaks eelkõige teostama kontrolli Vahemere, Musta mere ja Läänemere piirkonna kolmandates riikides, kelle vetes nafta- ja gaasivarusid uuritakse ning naftat ja gaasi toodetakse, ning aitama kõnealustel kolmandatel riikidel parandada oma suutlikkust avamerel toimuva tegevuse ohutuse suurendamiseks. Ülesannete täitmisel tuleb tugevdada koostööd kolmandate riikidega, et võimaldada kiiremat meetmete võtmist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 1 - lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal nõuetekohaselt kohaldada liidu õigusakte, kontrollida nende rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

2. Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil nõuetekohaselt kohaldada asjakohaseid õigusakte meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning merekeskkonna kaitse valdkonnas, eelkõige laevade ning avamere nafta- ja gaasirajatiste (sh nafta ja gaasi puurplatvormide ja torujuhtmete terminalide) põhjustatud merereostuse vältimise alal, kontrollida nende rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lisaks toetab amet olemasolevaid piiriüleseid rannikualade koordineerimisvõrke, et arendada koostööd, keskendudes üksikasjalikumalt katastroofide ennetamisele ning võimaldades võrkudel kasutada nii ameti tehnilist ja teaduslikku abi kui ka piirkondlike ja kohalike ametiasutuste üksikasjalikke teadmisi kohalike eripärade ja tingimuste kohta.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 - lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesoleva artikli lõikes 2 loetletud ülesandeid meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje valdkonnas.

1. Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesoleva artikli lõikes 2 loetletud ülesandeid meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse, laevade ning avamere nafta- ja gaasirajatiste (sh liikuvate rajatiste ja transpordiseadmete ning torujuhtmete terminalide) põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje valdkonnas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) töötada välja nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimise nõuded või juhised, eelkõige selle keskkonna- ja kodanikukaitse aspektid;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) laiendada olemasoleva elektroonilise tuvastussüsteemi kasutamist muudele laevatüüpidele.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 2 – lõige 4 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) tehes Clean SeaNeti nime all tuntud ja vastavalt direktiivi 2005/35/EÜ artiklile 10 loodud satelliitseire- ja järelevalveteenuse abil kindlaks ja kõrvaldades merekeskkonna reostuse, mille on põhjustanud avamere nafta- ja gaasirajatistest pärinevad väiksemad naftalekked.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni tema kohuste täitmisel, mis tulenevad aluslepingust, eelkõige liidu õiguse rakendamise tõhususe hindamisel, viib amet läbi kontrolle liikmesriikides.

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni tema kohuste täitmisel, mis tulenevad aluslepingust, eelkõige liidu õiguse rakendamise tõhususe hindamisel, abistab amet komisjoni keskkonnamõju hinnangute läbivaatamisel ja viib läbi kontrolle liikmesriikides.

Selgitus

Euroopa Meresõiduohutuse Amet võiks osaleda ka avameretegevuse keskkonnamõju hinnangute kontrollimisel, et hoida ära kõige ohustatumaid mere ökosüsteeme kahjustada võiv keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks viib amet komisjoni nimel läbi kontrolle kolmandates riikides, nagu on nõutud ELi õigusaktidega; eelkõige kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 391/2009 ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ.

Lisaks viib amet komisjoni nimel läbi kontrolle kolmandates riikides, nagu on nõutud ELi õigusaktidega; eelkõige kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 391/2009, ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ. Amet teostab eelkõige kontrolli Vahemere, Musta mere ja Läänemere piirkonna kolmandates riikides, kelle vetes nafta- ja gaasivarusid uuritakse ning naftat ja gaasi toodetakse, ning aitab kõnealustel kolmandatel riikidel parandada suutlikkust avamerel toimuva tegevuse ohutuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 3 - lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada.

3. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, ning tagab üldsusele sellele juurdepääsu kergesti kättesaadavas vormis, sealhulgas elektrooniliselt.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 5 - lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, et tagada ameti ülesannete kõige tulemuslikum ja tõhusam täitmine.

3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, et tagada ameti ülesannete kõige tulemuslikum ja tõhusam täitmine, tõhustades koostööd olemasolevate piirkondlike ja riiklike ennetusmeetmeid võtvate asutustega.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 - lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust, soolist võrdõiguslikkust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade ja avamere nafta- ja gaasirajatiste, sh torujuhtmete terminalide põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 1406/2002

Artikkel 16 - lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.

4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust, ning soolist võrdõiguslikkust, teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.

MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) muutmine

Viited

KOM(2010)0611 – C7-0343/2010 – 2010/0303(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

10.11.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bart Staes

30.11.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.3.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Nick Griffin, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Paul Nuttall, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

João Ferreira, Matthias Groote, Jutta Haug, Michèle Rivasi, Birgit Schnieber-Jastram, Renate Sommer, Bart Staes, Struan Stevenson, Eleni Theocharous, Marianne Thyssen, Giommaria Uggias, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

George Sabin Cutaş


MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) muutmine

Viited

KOM(2010)0611 – C7-0343/2010 – 2010/0303(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.10.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

10.11.2010

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.11.2010

ENVI

10.11.2010

ITRE

10.11.2010

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

1.12.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Knut Fleckenstein

7.12.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

12.4.2011

21.6.2011

10.10.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Dominique Vlasto, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Dominique Riquet, Laurence J.A.J. Stassen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Margrete Auken, Peter Simon

Esitamise kuupäev

25.10.2011

Õigusteave - Privaatsuspoliitika