VAHERAPORT Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta

28.11.2011 - (16384/2010 – C7‑0097/2011 – 2010/0323(NLE))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: George Sabin Cutaş


Menetlus : 2010/0323(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0427/2011
Esitatud tekstid :
A7-0427/2011
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta

(16384/2010 – C7‑0097/2011 – 2010/0323(NLE))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16384/2010),

–    võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artiklile 207 (C7-0097/2011),

–    võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni[1], 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni[2], 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni[3] ja 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni[4] Usbekistani kohta, 12. märtsi 1999. aasta resolutsiooni ELi ja Usbekistani partnerlus- ja koostöölepingu kohta[5], 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni sotsiaalpoliitika välismõõtme, töö- ja sotsiaalsete normide edendamise ning Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta[6] ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes[7],

–    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Usbekistani vahelist tekstiiltoodete kaubandust käsitlevat kokkulepet[8] ning nõukogu 4. detsembri 2000. aasta otsust 2000/804/EÜ tekstiiltoodetega kauplemise lepingute sõlmimise kohta teatud kolmandate riikidega (sealhulgas Usbekistaniga)[9],

–    võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahel[10], ning eelkõige selle artiklit 16, milles märgitakse, et „käesolevat jaotist ei kohaldata koondnomenklatuuri 50.–63. peatüki alla kuuluvate tekstiiltoodete suhtes. Nende toodetega kauplemist reguleerib eraldi leping, mis parafeeriti 4. detsembril 1995 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 1996”,

–  võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta[11], 27. oktoobri 2009. aasta[12], 16. detsembri 2008. aasta[13], 27. oktoobri 2008. aasta[14], 13. oktoobri 2008. aasta[15] ja 29. aprilli 2008. aasta[16] järeldusi Usbekistani kohta, mis käsitlevad inimõiguste, demokratiseerimise ja õigusriigiga seotud probleeme Usbekistanis,

–    võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee lõppjäreldusi (2005.[17] ja 2010. aasta[18] järeldused), ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee lõppjäreldusi (2006)[19], ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimisega tegeleva komitee lõppjäreldusi (2010)[20], ÜRO lapse õiguste komitee lõppjäreldusi (2006)[21], üldise korrapärase läbivaatamise töörühma aruannet Usbekistani kohta (2009)[22], Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardite kohaldamist jälgiva komisjoni aruannet (2010)[23], ILO konventsioonide ja soovituste kohaldamist jälgiva ekspertkomisjoni aruandeid lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse konventsiooni kohta (2010.[24] ja 2011. aasta[25] aruanne) ning ILO konventsioonide ja soovituste kohaldamist jälgiva ekspertkomisjoni aruandeid sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni kohta (2010.[26] ja 2011. aasta[27] aruanne), milles kõigis väljendatakse muret laste töö jätkuva kasutamise pärast Usbekistanis,

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks. Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas“ (KOM(2006)0249),

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (KOM(2008)0055) ning komisjoni töödokumenti laste töö kasutamise vastase võitluse kohta (SEK(2010)0037),

–    võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldusi laste töö kasutamise kohta ning nõukogu üleskutset komisjonile uurida kõige julmemaid laste tööjõu kasutamise viise seoses kaubavahetusega ja esitada enne 2011. aasta lõppu aruanne, võttes arvesse rahvusvahelisi kogemusi ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti[28],

–    võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eriti 1973. aasta töölevõetava isiku vanuse alammäära käsitlevat konventsiooni nr 138[29] ning 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni nr 182[30], millest esimese Usbekistan ratifitseeris 2009. ja teise 2008. aastal, mille järel võeti Usbekistanis vastu asjakohane riiklik tegevuskava,

–    võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 732/2008 (millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011)[31] artiklit 15 ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (KOM(2011)0241) artiklit 19,

–    võttes arvesse eri valitsusväliste organisatsioonide[32] ja ametiühingute[33] nõudmisi viia läbi uurimine seoses Usbekistanile üldise soodustuste kava raames ettenähtud soodustustega,

–    võttes arvesse Kesk-Aasia arengukoostöö rahastamisvahendi näidisprogrammi aastateks   2011–2013[34],

–    võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–    võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni vaheraportit ja väliskomisjoni arvamust (A7-0427/2011),

A.  arvestades, et tekstiiltooted on partnerlus- ja koostöölepingust välja jäetud ja neid reguleeriti kahepoolse kokkuleppe alusel, mis kaotas kehtivuse 2005. aastal, põhjustades ELi eksportijate jaoks õiguslikku ebakindlust, kuna Usbekistan, kes ei ole WTO liige, võib takistamata imporditolle tõsta, samas kui EL võimaldab tollitariifide osas enamsoodustusrežiimi kõigile maailma riikidele;

B.   arvestades, et kõnealuse protokolli eesmärk on lisada partnerlus- ja koostöölepingusse tekstiiltooted, mis kohustaks pooli kehtestama vastastikku enamsoodustusrežiimi ning teeks lõpu õiguslikule ebakindlusele ELi tekstiiltoodete eksportijate jaoks;

C.  arvestades, et varem on EL vähendanud ELi tekstiiltoodete eksportijate õiguslikku ebakindlust, muutes mitme riigiga varem (nt 2007. aastal Aserbaidžaaniga ja 2008. aastal Kasahstaniga) sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut;

D.  arvestades, et Usbekistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2 on sätestatud, et demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste, samuti turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on poolte sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja nimetatud lepingu oluline osa;

E.   arvestades, et 25. oktoobril 2010 teatas nõukogu, et tunneb jätkuvalt tõsist muret Usbekistanis inimõiguste, demokratiseerimise ja õigusriigi põhimõtete osas valitseva olukorra pärast;

F.   arvestades, et Usbekistani valitsus teeb praegu tõsist tööd demokraatia saavutamiseks;

G.  arvestades, et Usbekistani valitsuse tegevus on vastuolus 7. aprillil 2011 Taškendis toimunud Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia ministrite kohtumise tulemustega, kus osapooled tuletasid meelde, et tugeva kodanikuühiskonna areng on demokraatliku arengu lahutamatu osa;

H.  arvestades, et Usbekistan sai päranduseks riiklikult juhitud põllumajanduse ega ole seda märkimisväärselt reforminud; arvestades, et teised selle piirkonna riigid, näiteks Kasahstan ja vähemal määral Tadžikistan, ajakohastavad oma põllumajandust ja tegelevad paljude selle probleemidega[35]; arvestades, et sisuline põllumajandusreform ja mehhaniseerimine vähendab oluliselt laste sunniviisilist tööd ja vee raiskamist ning suurendab põllumajandusettevõtete kasumit;

I.    arvestades, et Usbekistani põllumajandustootjad võivad küll ametlikult olla vabad ettevõtjad, aga nad rendivad valitsuselt maad, ostavad talt väetisi ja peavad täitma valitsuse määratud tootmiskvoote; arvestades, et valitsus ostab neilt puuvilla kindlaksmääratud hinnaga ning teenib suuri summasid, müües seda palju kõrgemate maailmaturu hindadega;

J.    arvestades, et nõukogu eesistujariik tuletas 2011. aasta juunis toimunud ILO konverentsil tehtud ELi avalduses meelde põhjalikult tõendatud väiteid ning ÜRO organites, UNICEFis, tööandjaid ja töötajaid esindavates organisatsioonides ning valitsusvälistes organisatsioonides valitsevat laialdast konsensust, mille kohaselt sunnitakse Usbekistanis tegelikult igal aastal endiselt hinnanguliselt 0,5–1,5 miljonit kooliealist last kuni kolm kuud aastas osalema ohtlikel puuvillakoristustöödel, hoolimata Usbekistani valitsuse võetud õiguslikust kohustusest teha lõpp laste sunniviisilisele tööle;

K.  arvestades, et koolid on sügisesel koristusperioodil suletud, mis takistab hariduse saamist;

L.   arvestades, et lapsi, nende õpetajaid ja vanemaid võidakse sõnakuulmatuse eest karistada;

M.  arvestades, et Usbekistani valitsus on teatanud, et suuremad lapsed on tavapäraselt pereettevõtetes abiks ning et kuuludused sunniviisilise töö laialdasest kasutamisest põllumajanduses on alusetud[36];

N.  arvestades, et sõltumatud rahvusvahelised vaatlejad on kogunud tõendusmaterjali selle kohta, et sunniviisilise ja eeskätt laste sunniviisilise töö kasutamine on süstemaatiline organiseeritud tegevus, mis hõlmab õpetajate ja perekondade survestamist politsei- ja julgeolekujõudude abil;

O.  arvestades, et senini ei ole Usbekistani valitsus lubanud riiki sõltumatuid järelevalvemissioone, mis peaksid välja selgitama fakte ning andma teavet sügiseste koristustööde kestuse, õpilaste töötervishoiu tingimuste ja vanuse ning neile sõnakuulmatuse eest määratud karistuste kohta;

P.   arvestades, et komisjoni andmetel moodustab ELi tekstiil- ja rõivatoodete eksport Usbekistani 0,05% ELi tekstiil- ja rõivatoodete koguekspordist;

Q.  arvestades, et EL on üks peamisi Usbekistani puuvilla importijaid ja hinnanguliselt on viimasel kümnel aastal ELi imporditud 6%[37]–23%[38] Usbekistani puuvillaekspordist;

R.   arvestades, et ELi välistegevuse põhimõtetest ja eesmärkidest lähtuvalt on liidul Usbekistani ühe peamise kaubanduspartneri ja suurima Usbekistani puuvilla importijana moraalne kohustus kasutada oma mõjujõudu laste sunniviisilise töö kasutamise lõpetamiseks selles riigis; arvestades, et seepärast ei saa nimetatud protokolli käsitleda puhtalt tehnilise kokkuleppena nii kaua, kui esineb selliseid probleeme inimõigustega nagu laste sunniviisiline töö konkreetselt puuvilla koristamisel;

S.   arvestades, et õiglane ja avalik rahvusvaheline kaubavahetus eeldab võrdseid konkurentsitingimusi ning liitu eksporditavate toodete hinda kujundavaid tegureid ei tohiks moonutada inimõiguste ja lapse õiguste aluspõhimõtetega vastuolus olevad tavad;

T.   arvestades, et paljud tekstiiltoodete jaemüüjad, sh ka Euroopas on otsustanud Usbekistanist puuvilla enam mitte osta ning teavitavad sellest otsusest kõiki oma tarnijaid[39];

U.  arvestades, et nõukogu märkis oma 14. juuni 2010. aasta järeldustes laste töö kasutamise kohta, et on täiesti teadlik ELi ülesandest ja kohustustest võitluses laste töö kasutamise kaotamise eest;

V.  arvestades, et komisjoni president Barroso on tungivalt nõudnud, et Usbekistani president Islam Karimovi lubaks riiki ILO järelevalvemissiooni, et uurida kõiki veel säilinud laste töö kasutamise juhtumeid[40];

W. arvestades, et ELi Kesk-Aasia strateegia raames Usbekistanile antava ELi abi puhul on seni vähe tähelepanu pööratud põllumajandusreformile;

X.  arvestades, et komisjon nõuab nimelt ILO järelevalvemissioonide lähetamist, kuna need on ainsad sobivad järelevalveorganid uurima üldise soodustuste kava soodustuste ajutise peatamise võimalust; on rahul komisjoni ettepanekuga üldist soodustuste kava käsitleva määruse läbivaatamisel sellest nõudest loobuda;

Y.  arvestades, et vesi on 21. sajandil tähtis loodusvara, mistõttu selle säilitamine peaks olema esmatähtis; arvestades, et puudulike keskkonnanormide ja vähetõhusate niisutuse infrastruktuuride tõttu on Usbekistani puuvilla tootmine põhjustanud aastatel 1990–2008 Araali mere mahu järsu kahanemise,

1.   palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

i)       mõista teravalt hukka laste sunniviisilise töö kasutamine Usbekistanis;

ii)      toetada jõuliselt ILO üleskutset Usbekistani valitsusele võtta ILO konventsiooni täitmise hindamiseks vastu kõrgetasemeline kolmepoolne vaatlusmissioon, millel oleks täielik liikumisvabadus ja õigeaegne juurdepääs igale poole ja kõigile asjaomastele osapooltele, s.h ka puuviljapõldudel;

iii)     rõhutada, kui oluline on, et rahvusvahelised vaatlejad jälgiksid arenguid sunniviisilise tööjõu kasutamisel Usbekistanis ja ka teistes piirkonna riikides;

iv)     nõuda tungivalt, et Usbekistani president Islam Karimov lubaks riiki ILO järelevalvemissiooni, kes uuriks laste sunniviisilise töö kasutamist;

v)      nõuda tungivalt, et Usbekistani valitsus lubaks riiki ILO järelevalvemissiooni ning tagaks, et sunniviisilise ja laste sunniviisilise töö kasutamist hakataks tegelikult välja juurima nii riiklikul, piirkondlikul (vilajeti) kui ka kohalikul tasandil;

vi)     tuletada Usbekistani ametivõimudele meelde, et inimõiguste põhimõtted on küll kirjas Usbekistani Vabariigi põhiseaduses ning Usbekistan on allkirjastanud ja ratifitseerinud enamiku inimõigusi, kodaniku- ja poliitilisi õigusi ja lapse õigusi käsitlevaid ÜRO konventsioone, kuid neid ametlikke õigusakte tuleb ka tulemuslikult rakendada;

vii)    aidata poliitilise dialoogi ja abiprogrammidega kaasa turusuunitlusega reformidele Usbekistani põllumajandussektoris; pakkuda ELi abi Usbekistani liikumiseks lõppkokkuvõttes samasuguse erastatud ja liberaliseeritud põllumajandussektori suunas, nagu see on kujunenud tema naaberriikides;

viii)   tagada, et püüe teha lõpp laste sunniviisilise töö kasutamisele puuvilla tootmisel oleks Taškendis asuva ELi esinduse inimõiguste strateegia prioriteediks; nõuab, et see kajastuks poliitikas, järelevalves, aruandluses, töötajate värbamises ja finantsabi andmises;

ix)     nõuda, et komisjon uuriks laste sunniviisilise tööga toodetud kaupade tulemusliku jälgitavuses mehhanismide küsimust ja vajaduse korral esitaks Euroopa Parlamendile vastava seadusandliku ettepaneku;

x)      toetada parlamendi üleskutset puuvillaga kauplejatele ja selle jaemüüjatele mitte osta laste sunniviisilise tööga toodetud Usbekistani puuvilla ning teavitada sellest kohustusest tarbijaid ja kõiki oma tarnijaid;

xi)     kui ILO järelevalveorganid leiavad, et Usbekistan tõsiselt ja süstemaatiliselt rikub oma kohustusi, peaks komisjon kaaluma võimalust algatada üldise soodustuste kava ajutise peatamise küsimuse uurimine, kui kõik muud nõuded on täidetud; ning toonitab, et nõnda toimides komisjon vaid jõustab ELi üldise soodustuste kava kehtivaid eeskirju, ning rõhutab, kui tähtis on demonstreerida järjepidevust nende eeskirjade kohaldamisel;

xii)    toonitada, kui tähtsad on ELi ja Usbekistani vahelised suhted, mis rajanevad partnerlus- ja koostöölepingul ning selles sisalduvatel demokraatia ja inimõiguste põhimõtetel; rõhutada veel kord liidu võetud kohustust edendada ja süvendada kahepoolseid suhteid, mis hõlmavad lisaks kaubandusele ka kõiki demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning inim- ja põhiõiguste austamisega seotud valdkondi;

xiii)   aidata aktiivselt kaasa Usbekistani elanikkonna olukorra parandamisele sotsiaalses, majanduslikus ja inimõiguste plaanis, edendades altpoolt tulevaid algatusi ja toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ning meediat, et saavutada jätkusuutlik demokratiseerimisprotsess;

xiv)   anda parlamendile korrapäraselt sisulist teavet olukorra kohta Usbekistanis, eriti selles, mis puudutab laste sunniviisilise töö kaotamist;

2.   märgib kokkuvõtteks, et Euroopa Parlament kaalub nõusoleku andmist alles pärast seda, kui Usbekistani ametivõimud on andnud ILO vaatlejatele loa teostada põhjalikku ja takistamatut järelevalvet ning kui need vaatlejad on kinnitanud, et ellu on viidud põhjalikud reformid, mis on andnud märkimisväärseid tulemusi selle näol, et toimub sunniviisilise ja laste töö tulemuslik likvideerimine nii riiklikul, piirkondlikul (vilajeti) kui ka kohalikul tasandil;

3.       teeb presidendile ülesandeks nõuda täiendavaid arutelusid komisjoni ja nõukoguga;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Usbekistani valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendil palutakse anda nõusolek partnerlus- ja koostöölepingut muutvale protokollile. Raportöör soovitas koostada vaheraporti, et leida nõukogu ja komisjoniga ühine sobiv lahendus. Raportöör on seisukohal, et praegust inimõiguste olukorda arvestades ei ole parlamendil sobilik anda protokollile nõusolek, kui ei saavutata muudatusi Usbekistanis ja ELi poliitikas. Raportöör soovib muudatuste saavutamise nimel alustada dialoogi nõukogu ja komisjoniga, et parlamendil oleks võimalik partnerlus- ja koostöölepingut muutvale protokollile nõusoleku andmise küsimus hiljem uuesti läbi vaadata.

Tekstiiltooted ning partnerlus- ja koostööleping

Partnerlus- ja koostöölepingud sõlmiti endise Nõukogude Liidu riikidega 1990. aastate lõpus, kui tekstiiltoodetega kauplemine oli rahvusvahelises kaubanduses veel tundlik teema. Kuni aastani 1995 lepiti tekstiil- ja rõivatoodete kvoodid kokku kahepoolsetel läbirääkimistel ning neid reguleerisid tekstiilikaubanduse kokkuleppe eeskirjad. Juhul kui konkreetsete toodete impordi kasv põhjustas või ähvardas põhjustada olulist kahju importiva riigi tööstusele, oli nii võimalik piirata impordi mahtu. Impordikvoodid kaotati järk-järgult ajavahemikul 1995–2005.

Kuna ELil oli Usbekistaniga kahepoolne kokkulepe sõlmitud, otsustas EL lisada partnerlus- ja koostöölepingusse artikli 16, millega tekstiiltooted partnerlus- ja koostöölepingu reguleerimisalast selgesõnaliselt välja jäeti. Teiste sektorite puhul oli partnerlus- ja koostöölepinguga võimalik kehtestada mõlemapoolne enamsoodustusrežiim.

Tekstiiltoodete impordikvoodid kaotati üleminekuperioodi lõpul, lubatuks jäid vaid imporditariifid. Üldjuhul pakkus EL WTOsse mittekuuluvatele riikidele tariifide näol enamsoodustusrežiimi – nii ka Usbekistanile. Paljud WTO liikmesriigid toimisid samamoodi. Teisalt ei ole Usbekistan, kes ei kuulu WTOsse, kohustatud oma tariife mingite määradega siduma. Usbekistan võib neid tõsta või langetada, nagu heaks arvab. See põhjustab ELi tekstiiltoodete eksportijatele suurt ebakindlust.

Partnerlus- ja koostöölepingu laiendamine tekstiiltoodetele tähendaks seda, et tekstiiltoodetele kehtiksid edaspidi kaubavahetust käsitleva jaotise sätted. See tähendaks enamsoodustusrežiimi andmist, koguseliste piiranguteta kauplemist, vaba transiidi põhimõtte järgimist, kauplemist turuhindadega seotud hindade alusel, kaitsemeetmete klausli olemasolu ning kõlbluse, avaliku korra ja avaliku julgeoleku seisukohast õigustatud impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute võimaldamist.

Teiste riikide – näiteks Tadžikistani – puhul nähti partnerlus- ja koostöölepingus kahepoolse lepingu kehtivuse lõppemisel ette partnerlus- ja koostöölepingu nimetatud artikli automaatne tühistamine, Usbekistani puhul mitte. Hetkel on artikkel 16 veel jõus ning tekstiiltooted ei kuulu seega partnerlus- ja koostöölepingu reguleerimisalasse. Partnerlus- ja koostöölepingu laiendamiseks tekstiiltoodetele tuleks artikkel 16 selgesõnaliselt tühistada ning just selle näeb ette kõnealune protokoll. Usbekistani juhtum ei ole ainus. EL on sõlminud partnerlus- ja koostöölepingut muutvad protokollid nii Aserbaidžaani (2007) kui ka Kasahstaniga (2008).

Protokoll ja laste sunniviisiline töö

Raportöör mõistab, et nimetatud protokoll on ELi eksportijatele kasulik, kuna annab neile õiguskindluse.

Lepingut ei tohiks majanduse seisukohalt siiski üle tähtsustada. EL ekspordib tekstiiltooteid Usbekistani 16,4 miljoni euro väärtuses, see moodustab ELi tekstiiliekspordi kogumahust 0,05 %.

Lisaks ei saa Usbekistaniga tekstiilisektorit käsitleva lepingu sõlmimist pidada eraldiseisvaks tehniliseks küsimuseks. Asjaolu, et Economist Intelligence Unit on paigutanud Usbekistani oma demokraatia indeksi alusel 167 riigi seas 164. kohale ning Freedom House’i indeksi järgi on Usbekistan samuti väga erilisel positsioonil, kuuludes üheksa halvimast halvima riigi sekka, tekitab muret põhiliste inimõiguste järgimise pärast. Meelde tuleb tuletada ka seda, et aastail 2005–2009 rakendas EL Usbekistani vastu sanktsioone ning nõukogu võttis sel perioodil iga kuue kuu tagant vastu oma järeldused.

Usbekistan on suuruselt viies puuvillatootja ning kolmas puuvillaeksportija maailmas. Poliitika ja majandus on Usbekistanis riigi kontrolli all. Puuvilla kasvatatakse seal eraettevõtetes, kuid koristatud puuvill tuleb müüa riigi määratud hinna eest riigile kuuluvatele ettevõtetele. Maailmapanga uuringu kohaselt maksab riik talunikele vaid kolmandiku puuvilla ekspordihinnast.

Puuvillakoristuse perioodil kasutab valitsus lapsi odava tööjõuna. Erinevatel hinnangutel on sellega seotud 200 000 kuni 2 miljonit last vanuses 9–15 eluaastat. Riik määrab puuvillakvoodid, mis tuleb täita. Kvootide täitmine tagatakse hierarhiliselt: puuvillakoristuse perioodi alguses annavad provintsikubernerid oma alluvatele ringkonnakuberneridele korralduse koolid sulgeda ja saata lapsed saaki koristama. Ringkonnakubernerid edastavad käsu ringkonna haridusametile. Sealt saadetakse käsk otse koolidesse. Iga ringkond peab täitma riikliku puuvillakava raames neile määratud kvoodi ja ringkonnad jagavad selle nii, et igale lapsele on määratud oma kvoot.

Koolid on kohustatud saatma õpilased puuvillapõldudele. Need koolide juhtivtöötajad ja õpetajad, kes keelduvad seda tegemast, riskivad töökoha kaotamisega. Politsei ja riigiprokuratuur survestavad töötamisest keelduvate laste perekondi. Ametiasutused ähvardavad pensioni ja sotsiaaltoetuste peatamise, elektri, gaasi ja veevarustuse väljalülitamise ning isegi tõrkuvate perekondade liikmete arreteerimise, vangistamise ja kohtu alla andmisega.

Järgnevalt võtavad töö korraldamise üle põllumehed, kes koguvad laste koristatud puuvilla kokku ning maksavad lastele madalat palka. Talunikud tasuvad põllutööde eest kooli juhatuse kaudu ning õpetajad jagavad lastele raha igal nädalal. Need põllumehed, kes lapsi toitlustavad, arvestavad selle peale tehtud kulutused laste palgast maha.

Sellise süsteemi pärast on eeskätt põllumajanduspiirkondades paljud koolid septembrist kuni novembri-detsembrini suletud. Puuvillakoristusega seotud lapsed puuduvad seetõttu koolist kaks kuni kolm kuud aastas.

Usbekistani, ELi ja muu rahvusvahelise üldsuse reageering

Usbekistani valitsus eitab probleemi olemasolu ning väidab, et tegemist on lihtsalt perekonnaettevõtetega. Pidevate väidete tõttu laste sunniviisilise töö kasutamise kohta ratifitseeris Usbekistani valitsus 2008. aastal kaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, mis käsitlevad laste tööd (töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138) ja lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon (nr 182)), samuti kiideti heaks riiklik tegevuskava nende konventsioonide rakendamiseks.

Aastate jooksul on paljud rahvusvahelised organisatsioonid, sh ÜRO ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon väljendanud muret laste (sunniviisilise) töö kasutamise pärast Usbekistanis, sellegipoolest ei luba Usbekistani valitsus puuvillakoristuse perioodil riiki sõltumatuid rahvusvahelisi vaatlejaid, kes kontrolliksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide kohaldamist. Valitsus ei ole kasutanud võimalust aruannetes esitatut tõestada ja väidab, et laste sunniviisilise töö süüdistused on valed.

ELi eesistujariik tunnistas käesoleva aasta juunis toimunud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsil tehtud avalduses põhjalikult tõendatud väiteid ning ÜRO organites, UNICEFis, tööandjaid ja töötajaid esindavates organisatsioonides ning valitsusvälistes organisatsioonides valitsevat laialdast konsensust Usbekistani laste sunniviisilise töö küsimuses.

Paljud tekstiiltoodete jaemüüjad, nagu Tesco, Marks and Spencer, Levi Strauss & Co, GAP, C&A ja Wal-Mart (USA) on võtnud endale kohustuse tegeleda Usbekistani puuvillatööstuses kasutatava laste sunniviisilise töö küsimusega.

EL on Usbekistani puuvilla oluline importija. ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi andmetel on EL aastaid importinud 23% Usbekistani puuvillast. Need andmed tähendavad, et ELil on moraalne kohustus tegeleda laste sunniviisilise töö probleemiga. EL peaks kasutama oma mõjujõudu, et parandada Usbekistani laste käekäiku.

ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 järgi teostatakse „ühist kaubanduspoliitikat [...] kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega” ning Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt peab EL muu hulgas toetama ka inimõiguste kaitset. Raportöör on seetõttu seisukohal, et nimetatud protokolli ei saa käsitleda puhtalt tehnilise kokkuleppena nii kaua, kui on probleeme inimõigustega, nagu laste sunniviisiline töö, mis esineb konkreetselt seoses puuvillakoristusega.

Euroopa Parlament ei tohiks lubada, et majandushuvi kaalub üles Usbekistani laste sunniviisilise töö murettekitava küsimuse, eriti arvestades, et ELi tekstiilieksport Usbekistani moodustab ELi tekstiiliekspordist kokku vaid 0,05 % ja on väärt 16,4 miljonit eurot.

Väga kiiduväärsed on algatused, nagu ELi jõulised avaldused (näiteks president Barroso 24. jaanuari 2011. aasta avaldus, milles ta toetas sõltumatu vaatlusmissiooni saatmist Usbekistani), samuti laste töö küsimusele tähelepanu pööramine ELi ja Usbekistani vahelistel kohtumistel. Teha saaks aga veelgi rohkem.

Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile juurdepääsu võimaldamine on faktide tuvastamiseks ning Usbekistani laste jaoks lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline. Sellega seoses võiks olla oluline roll ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisel laste töö keelustamise programmil.

Raportöör tunneb heameelt selle üle, et Taškendis otsustati avada ELi esindus, ning on veendunud, et seda tuleks kasutada kohapeal andmete kogumiseks ja ELi poliitilise tegevuse nähtavamaks muutmiseks. EL peab Usbekistanis laste sunniviisilise töö kasutamise probleemi pidama oma inimõiguste strateegia prioriteediks ning see peaks väljenduma järelevalves, aruandluses ja finantsabi andmisel.

Raportöör pooldab positiivset lähenemist, millega peaks kaasnema ka abi osutamine Usbekistanile. EL peaks abi andmisel keskenduma eeskätt puuvilla käsitlevate eeskirjade lihtsustamisele, et viia selle abil ellu põllumajandusreform. Kasahstanis ja vähemal määral ka Tadžikistanis tehakse edusamme. Kui muuta puuvillatootmine põllumeeste jaoks tulutoovamaks, lahkuks Usbekistanist vähem täiskasvanueas tööjõudu ning põllumajandusettevõtetes investeeritaks rohkem masinatesse.

Raportöör on rahul ka nõukogu palvega, et komisjon esitaks aruande kõige julmemate laste töö kasutamise viiside seoste kohta. Aruandes tuleks esitada ettepanekud selle kohta, kuidas EL saaks tõhusalt tuvastada tooted, mis on valminud kõige julmemate laste töö kasutamise viiside abil.

Raportöör on seisukohal, et nii kaua, kui Usbekistani valitsus keeldub jätkuvalt Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile täit juurdepääsu andmast, peaks EL hakkama uurima, kuidas Usbekistani puuvillale üldise soodustuste süsteemiga antud õigused ajutiselt peatada. Raportöör teab, et varem ootas komisjon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uurimiskomisjoni loomist. Seetõttu pooldab raportöör uut üldise soodustuste süsteemiga seonduvat ettepanekut, millega see tingimus kõrvaldatakse ja võimaldatakse läbi viia uurimine.

Raportöör rõhutab siiski, et praegune uurimise alustamise kord ei tohiks takistada ELi tegutsemast. EL ei tohiks anda impordi eelisõigust laste sunniviisilise töö abil toodetud puuvillale.

Kokkuvõte

Raportöör on koostanud vaheraporti tekstiiltoodetega kauplemise protokolli kohta, et anda ELile võimalus näidata oma juhtivat positsiooni ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kooskõlas liidu väärtuste ja eesmärkidega. Raportöör soovib alustada dialoogi komisjoni ja nõukoguga, et töötada Usbekistani suhtes välja sidus ELi poliitika, mille keskmes oleksid inimõiguste küsimused. Muutusteni viivad positiivsed meetmed on juba olemas, kuid neid tuleb ka rakendada.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (6.10.2011)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta
(16384/2010 – C7‑0097/2011 – 2010/0323(NLE))

Arvamuse koostaja: Nicole Kiil-Nielsen

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma vaheraportisse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Usbekistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2 on sätestatud, et „demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on poolte sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa”;

B.  arvestades, et Usbekistani ametiasutuste väitel piirdub laste tööjõu kasutamine puuvillakoristusel nüüd ainult teismelistega, seda tehakse erafarmides ja riiklik poliitika ei kiida seda heaks ning sunniviisiline töö on ebaseaduslik ja selle vastu võideldakse; arvestades siiski, et Usbekistani valitsuse poolt kindlaks määratud põllumajandussaaduste hindade tase ja riiklikud tootmiseesmärgid tuleks läbi vaadata, võttes arvesse piiratud ressursside olukorda, eesmärgiga muuta õigusaktide täielik jõustamine kohalike ametiasutuste poolt reaalsuseks ning tagada, et süsteem ei avaldaks enam sellist survet, mis viib paratamatult laste sunniviisilise töö kasutamiseni;

C. arvestades, et nõukogu märkis 14. juuni 2010. aasta järeldustes, mis käsitlevad laste töö kasutamist, et nõukogu annab endale täielikult aru ELi ülesandest ja vastutusest võitluses laste töö kasutamise lõpetamise eest;

D. arvestades, et sõltumatud rahvusvahelised vaatlejad on kogunud tõendusmaterjali selle kohta, et sunniviisiline töö ja eeskätt laste sunniviisiline töö on süsteemne ja organiseeritud tava, mis hõlmab õpetajate ja perekondade survestamist politsei- ja julgeolekujõudude abil;

E.  arvestades, et õiglane rahvusvaheline kaubandus eeldab võrdseid konkurentsitingimusi ning inimõiguste ja lapse õiguste aluspõhimõtetega vastuolus olevad tavad ei tohiks moonutada liitu eksporditavate toodete hinda määravaid majandustegureid;

F.  arvestades, et vesi on 21. sajandil oluline loodusvara ja seega peaks selle hoidmine olema prioriteet; arvestades, et puuvilla tootmine Usbekistanis on toonud kaasa Araali mere mahu järsu kahanemise aastatel 1990–2008, kuna keskkonnanormid on nõrgad ja niisutuse infrastruktuurid ebatõhusad;

1.  palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

(i)   tuletada Usbekistani ametivõimudele meelde, et vaatamata sellele, et inimõiguste põhimõtted on kirjas Usbekistani Vabariigi põhiseaduses ning et Usbekistan on allkirjastanud ja ratifitseerinud enamiku inimõigusi, kodaniku- ja poliitilisi õigusi ja lapse õigusi käsitlevatest ÜRO konventsioonidest, tuleb neid vormilisi õigusakte ka tulemuslikult rakendada;

(ii)  toonitada ELi ja Usbekistani suhete tähtsust, mis rajaneb partnerlus- ja koostöölepingule ja selles sisalduvatele demokraatia ja inimõiguste põhimõtetele; rõhutada veel kord liidu võetud kohustust jätkuvalt süvendada kahepoolseid suhteid, mis hõlmavad kaubandust, samuti kõiki demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning inim- ja põhiõiguste austamisega seotud valdkondi;

(iii) mõista karmilt hukka laste sunniviisilise töö kasutamine ning rõhutada rahvusvaheliste vaatlejate tähtsust sunniviisilise tööjõu kasutamise olukorra järelevalvel Usbekistanis, samuti teistes selle piirkonna riikides;

(iv) toetada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) palvet hinnata laiaulatusliku sunniviisilise ja eeskätt laste sunniviisilise töö kasutamise väidetavat jätkumist puuvillakoristusel; nõuda sellega seoses, et Usbekistani valitsus rakendaks täielikult sellise tava ametlikku keeldu Usbekistani õigusaktides ning Usbekistani poolt ratifitseeritud rahvusvahelistes konventsioonides; rõhutada, et on vaja reforme põllumajandussektori moderniseerimiseks ja motoriseerimiseks, mis aitaks ka oluliselt vähendada laste sunniviisilise töö kasutamist;

(v)  nõuda tungivat, et Usbekistani president Islam Karimov lubaks riiki ILO järelevalvemissiooni, et tegeleda laste töö kasutamise küsimusega;

(vi) aidata aktiivselt kaasa Usbekistani elanikkonna olukorra parandamisele sotsiaalses, majanduslikus ja inimõiguste plaanis, edendades altpoolt tulevaid algatusi ja toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ning meediat, et saavutada jätkusuutlik demokratiseerimise protsess;

2.   märgib kokkuvõtteks, et Euroopa Parlament kaalub nõusoleku andmist alles pärast seda, kui Usbekistani ametivõimud on andnud rahvusvahelistele vaatlejatele, esmajoones ILO vaatlejatele loa teostada põhjalikku ja takistamatut järelevalvet ning kui need vaatlejad on kinnitanud, et ellu on rakendatud põhjalikud reformid, mis on andnud märkimisväärseid tulemusi sunniviisilise töö ja laste töö kaotamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

57

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pino Arlacchi, Franziska Katharina Brantner, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Tarja Cronberg, Arnaud Danjean, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anneli Jäätteenmäki, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Tunne Kelam, Nicole Kiil-Nielsen, Evgeni Kirilov, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Barry Madlener, Kyriakos Mavronikolas, Willy Meyer, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, Tokia Saïfi, Nikolaos Salavrakos, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Adrian Severin, Hannes Swoboda, Inese Vaidere, Sir Graham Watson, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Véronique De Keyser, Liisa Jaakonsaari, Elisabeth Jeggle, Agnès Le Brun, Norbert Neuser, György Schöpflin, László Tőkés, Traian Ungureanu, Luis Yáñez-Barnuevo García, Janusz Władysław Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Paul Murphy

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Franck Proust, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Josefa Andrés Barea, George Sabin Cutaş, Małgorzata Handzlik, Salvatore Iacolino, Silvana Koch-Mehrin, Jörg Leichtfried, Miloslav Ransdorf, Marietje Schaake, Carl Schlyter