RAPORT Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine
30.11.2011 - (2011/2148(INI))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Aldo Patriciello
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise artiklit 189, mis käsitleb teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega seotud poliitikat ja kosmosepoliitikat ning milles tuuakse eelkõige esile Euroopa kosmosepoliitika väljatöötamist eesmärgiga edendada teaduse ja tehnika progressi ja tööstuse konkurentsivõimet ning viia ellu Euroopa Liidu poliitikat,
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),
– võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” (KOM(2010)0614),
– võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta[2],
– võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” (KOM(2011)0152),
– võttes arvesse nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldusi teemal „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”,
– võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2003. aasta valget raamatut „Kosmos: laieneva liidu uued piirid. Euroopa kosmosepoliitika rakendamise tegevuskava” (KOM(2003)0673),
– võttes arvesse 29. aprilli 2004. aasta otsust 2004/578/EÜ Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepingu sõlmimise kohta[3],
– võttes arvesse komisjoni aruannet „Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne” (KOM(2011)0005),
– võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid[4],
– võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi (Galileo) rahastamise kohta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alusel[5],
– võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011)0500),
– võttes arvesse määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta[6],
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): me hoolime oma planeedi turvalisusest” (KOM(2008)0748),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): kosmosevaldkonnaga seotud ülesanded ja edasised sammud” (KOM(2009)0589),
– võttes arvesse 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013)[7],
– võttes arvesse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur[8],
– võttes arvesse komisjoni teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (KOM(2010)0308),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0431/2011),
A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 189 antakse Euroopa Liidule kindel ülesanne kosmosepoliitika väljatöötamises, et edendada teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõimet, ning viia ellu oma poliitikat;
B. arvestades, et kosmosepoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegia oluline osa ning moodustab lahutamatu osa juhtalgatusest tööstuspoliitika kohta;
C. arvestades, et satelliitsideteenused on juba ELi valitsuste ja kodanike teenistuses;
D. arvestades, et kosmosepoliitika toetab aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse eesmärke, luues kõrget oskustaset nõudvaid töökohti, pakkudes ärivõimalusi, aidates kaasa uuendustegevusele ning parandades kodanike heaolu ja turvalisust;
E. arvestades, et kosmos on Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega ning Euroopa sõltumatute otsuste ja meetmete seisukohast üks põhilisi tegureid;
F. arvestades, et Euroopa kosmosetööstuse konsolideeritud käive on 5,4 miljardit eurot ning see annab tööd enam kui 31 000 kõrgelt kvalifitseeritud inimesele;
G. arvestades, et Euroopa satelliitside sektor on Euroopa toimiva kosmosetööstuse põhjapaneva tähtsusega osa, sest enam kui pool Euroopa kosmosetööstuse käibest pärineb telekommunikatsioonisatelliitide tootmisest või käitamisest;
H. arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt igati toetanud Euroopa globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS), mida rakendatakse programmide Galileo ja EGNOS kaudu ning mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike igapäevaelu, tagada Euroopa autonoomia ja sõltumatus ning omandada märkimisväärne osakaal satelliitnavigatsioonist sõltuval üleilmsel kõrgtehnoloogiaturul;
I. arvestades, et hetkel sõltub Euroopa Ameerika Ühendriikide globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS), millele tuginevad tegevused moodustavad ligikaudu 7% SKPst, ning arvestades, et Galileol on Ameerika GPSiga võrreldes eelised, nt suurem täpsus, üleilmne integreeritus, autentimine ja teenuste tagatus; samuti kindlustab see Euroopa Liidu strateegilise sõltumatuse; arvestades, et Galileol võib olla tähtis roll paljude Euroopa teenuste konkurentsivõime ja kvaliteedi parandamisel;
J. arvestades, et programmi suuremad kulud, mille põhjuseks on muuhulgas ka ebatäpne kulude prognoos ja kulude juhtimise strateegia, võimaldavad praegusest eelarvest rahastada üksnes esialgse operatiivvõime rakendamist;
K. arvestades, et komisjon esitas ettepaneku Galileo rahastamiseks mitmeaastasest finantsraamistikust 2014–2020, kuid et see raamistik ei sisalda programmi GMES rahastamist, ohustades seeläbi tõsiselt selle programmi tulevikku;
L. arvestades, et enne otsuse tegemist edasise rahastamise kohta ELi eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb komisjonil esitada selge ja üksikasjalik hinnang nii Galileo kui ka GMESi programmi kõigi võimalike tehniliste valikute ning nendega seonduvate kulude ja kasu kohta;
M. arvestades, et GMES on samuti Euroopa eestvõtmisel Euroopa kodanike huve teeniv juhtprogramm, mis annab geoinfot selleks, et aidata avalikel asutustel rakendada poliitikat muu hulgas keskkonnajuhtimise, riskijuhtimise ja kodanikukaitse valdkonnas; arvestades, et programmiga GMES peab olema tagatud pidev juurdepääs keskkonna- ja julgeolekualasele teabele, mis põhineb kosmoses asuval või kohapealsel vaatlusinfrastruktuuril, kasutades parimal võimalikul viisil ära Euroopa ressursse;
N. arvestades, et konkurentsivõimelise kõrgtehnoloogilise kosmosetööstuse jätkuv olemasolu, mida toetavad sihikindel uurimis- ja arendustegevus ning täiendavad tegevused, kosmoseuuringud, kosmoseinfrastruktuuri turvaliseks muutmine ja rahvusvaheline koostöö, on eduka kosmosepoliitika jaoks olulised sektorid;
O. arvestades asjaolu, et nagu rõhutas ka Euroopa Komisjon, tuleb Euroopa kosmosepoliitika eesmärkide saavutamiseks tagada sõltumatu juurdepääs kosmosele;
P. arvestades, et Euroopa tööstuslik oskusteave on eduka kosmosepoliitika jaoks olulise tähtsusega ning et Euroopa integratsioonis ja selle konkurentsivõime suurendamises etendavad möödapääsmatut rolli suured Euroopa programmid,
Euroopa kosmosestrateegia eesmärgid
1. tervitab Euroopa Komisjoni teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” kui esimest sammu Euroopa Liidu globaalse ja kasutajate vajadustest lähtuva kosmosepoliitika suunas, mis teenib selle kodanike, poliitika ja diplomaatia huve; usub, et Euroopa Liit peaks suunama oma jõupingutused kosmoseteenuste järelturu arengusse, et teenida kodanike huve ning parandada poliitika kujundamist ja rakendamist; on seisukohal, et kui kosmoseprogramme nagu Galileo ja GMES kasutataks õigesti, võiksid asjaomaste sektorite kulud märkimisväärselt väheneda ning järgmise tasandi kasu võiksid saada piirkonnad ja kohalikud kogukonnad;
2. peab oluliseks, et kosmosepoliitika on realistlik poliitika, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike igapäevaelu, luues eeldused uueks majanduskasvuks, innovatsioonipotentsiaali edendamiseks ja maailmatasemel teadustöö arenguks; rõhutab, et kosmosega seotud lahendused (mis põhinevad kõrgetasemelisel tehnoloogial ning konkurentsivõimelisel Euroopa tööstusel) on hädavajalikud selleks, et tegeleda tänapäeva oluliste ühiskonnaprobleemidega, nagu looduskatastroofid, ressursside ja kliimamuutuste järelevalve, arendada telekommunikatsioonisektorit ning edendada vajalikke rakendusi kliimamuutuste poliitika, maakasutuse planeerimise, keskkonnajuhtimise, põllumajanduse, meresõiduohutuse, kalanduse ja transpordi valdkonnas;
3. märgib, et satelliitvõrkudel on tähtis roll 2013. aastaks kogu Euroopat katva lairiba-internetiühenduse saavutamisel, aidates sellega kaasa ELi digitaalarengu tegevuskava eesmärkide täitmisele;
4. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja kosmosevaldkonna diferentseeritud tööstuspoliitika; rõhutab samas, et lisaks ESA-le ja liikmesriikidele peaks see poliitika olema kooskõlastatud ka Euroopa Parlamendiga;
5. on seisukohal, et Euroopa Liit vastutab riiklike kosmosepoliitikate ja -programmide koordineerimise ja konsolideerimise eest, et luua koostöös kõigi olemasolevate sidusrühmadega ühtne üleeuroopaline lähenemisviis; rõhutab, et selle lähenemisviisi eesmärk peaks olema Euroopa tugeva, konkurentsivõimelise ja autonoomse tööstusliku baasi kindlustamine ja sellise tööstuspoliitika konsolideerimine, mis oleks keskpikas ja pikas perspektiivis suuteline välja töötama, arendama, käivitama, käitama ning ära kasutama kosmosesüsteeme, sealhulgas finants- ja õiguslike mehhanismide toetusel;
6. tervitab Euroopa kosmoseinfrastruktuuri tugevdamise strateegia eesmärke ja uuringute toetamist, mille eesmärk on suurendada Euroopa tööstusliku baasi tehnoloogilist sõltumatust, et edendada kosmosesektori ja muude tööstussektorite vahelist vastastikust täiendavust ning toetada innovatsiooni, mis on ELi konkurentsivõime mootoriks;
7. märgib, et kuigi komisjoni teatises on prioriteetsed meetmed täpselt kindlaks määratud, jäävad need osaliselt ebaselgeks; rõhutab, et meetmeid tuleks täiendavalt täpsustada ning nende puhul tuleks anda hinnang kõigile võimalikele tehnilistele valikutele ning nendega seonduvate kuludele, riskidele ja kasudele ning sotsiaalsetele mõjudele, sealhulgas mis tahes võimalikele mõjudele Euroopa Liidu tööstuslikule baasile ja Euroopa tööstuspoliitikale; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa kosmoseprogramm peaks eelkõige keskenduma Euroopale lisandväärtust andvatele valdkondadele ning vältima jõupingutuste hajutatust või ESA tegevusega kattuvat topelttööd;
8. rõhutab vajadust kosmosepoliitika selgesuunalise juhtimise järele, kasutades paremini ära Euroopas olemas olevat pädevust, mille juurde kuuluvad tõhusad järelevalve- ja koordinatsioonimehhanismid, et ühtlustada prioriteedid ning tagada riiklikest, Euroopa Liidu, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ning teiste kosmosega seotud ja ELi seisukohast oluliste Euroopa asutuste fondidest eraldatavate vahendite usaldusväärne juhtimine;
9. märgib, et senised seitse kosmosenõukogu on ainult ühel korral põgusalt viidanud transpordile Euroopas ning et kosmosenõukogude aruteludes ei ole üksikasjalikult kaalutletud kosmosepoliitika tähtsust transpordi jaoks, nagu kajastub nende menetluste tulemustes;
10. rõhutab, et on vaja paremini mõista oluliste sektorite sõltumist kosmosest ning julgustab liikmesriike ja komisjoni kosmose tähtsust rohkem esile tooma;
11. tuletab meelde, et transpordisektoril on keskne osa ELi 20-20-20 CO2 heidete ning energiatarbimisega seotud eesmärkide, samuti Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel ning et jätkusuutlikku arengut ei saa saavutada ilma tõhusa transpordisektorita;
12. on arvamusel, et Euroopa Liidu kosmosestrateegia on vajalik tagamaks, et kosmosetehnoloogia aitaks täiel määral kaasa ohutumale ja tõhusamale liikluse juhtimisele ja liikluskorraldusele kõikides transpordiliikides;
13. nõustub komisjoniga, et Euroopa peab säilitama sõltumatu juurdepääsu kosmosele, et oleks võimalik saavutada eesmärke, mis on kindlaks määratud Euroopa kosmosepoliitika saavutamiseks ja et saada kosmoserakendustest jätkuvalt kasu; julgustab seega komisjoni tegema konkreetseid ettepanekuid kanderakettide strateegilises valdkonnas, pöörates seejuures erilist tähelepanu kosmosevaldkonna jaoks olulisele tööstuspoliitikale;
14. rõhutab kosmosepoliitikaga seoses eelkõige kanderakettide tähtsust ning asjaolu, et võttes arvesse kanderakettide tööstuses hetkel ülemaailmselt valitsevat kriitilist finantsolukorda, oleks vaja uut Euroopa-poolset poliitilist impulssi;
Juhtprojektid Galileo ja GMES
15. on seisukohal, et Galileo on üks ELi juhtprogramme ja esimene tsiviilkasutuseks loodud satelliitnavigatsioonisüsteem maailmas, mis tagab liidu sõltumatuse selles strateegilises valdkonnas;
16. nõuab, et komisjon täiendaks asjakohaselt õiguslikku ja finantsraamistikku, eelkõige eesmärgiga luua 2014.–2020. aasta finantsraamistik, tõhusa juhtimise lähenemisviis, Galileo teenused ja vastutuseeskirjad; rõhutab sellega seoses, et Galileo tegevusvõimeliseks muutmiseks ja kasutamiseks täiel määral ette valmistamiseks on vaja
– kindlaks määrata Galileo tulevaste tegevuste juhtimisega seotud põhimõtted,
– ratsionaliseerida üldiselt programmi korralduslik struktuur;
17. usub, et esialgne tegevusvõime, mille abil suudetakse pakkuda esimesi teenuseid, tuleks saavutada hiljemalt 2014. aastaks, tagamaks, et Galileost saab eelkõige vastuvõtjate tootjate jaoks tõepoolest teine GNSSi tugisüsteem; tervitab kahe operatiivsatelliidi kontrollimist orbiidil pärast nende väljasaatmist Euroopa kosmodroomilt Kourous 21. oktoobril 2011. aastal;
18. on veendunud, et 27 satelliidil ja piisaval arvul varusatelliitidel ning asjakohasel maapealsel infrastruktuuril põhinev täielik tegevusvõime on eeltingimus selleks, et jõuda autentimise, suure täpsuse ja katkestusteta teenustega seotud Galileo lisaväärtuseni ning lõigata seega majanduslikku ja sotsiaalset kasu; kardab, et Galileol on tõsine oht kaotada oma juhtpositsioon, kui süsteem ei valmi õigeks ajaks ning kui teenuste turustamist ja rahvusvahelistumist ei tagata asjakohasel viisil; usub, et kasutajate ja investorite veenmiseks ELi pikaajalises pühendumises on vaja kõikide Euroopa institutsioonide selget ja üheselt mõistetavat toetust täieliku tegevusvõime saavutamisele;
19. on seisukohal, et Galileole tuleks kehtestada rahastamiskava, mis tagaks pikaajalisuse ja järjepidevuse, võttes sealjuures arvesse haldus-, hooldus- ja asenduskulusid;
20. nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) pingutaksid tunduvalt rohkem selle nimel, et suurendada ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi potentsiaalsete kasutajate ja investorite teadlikkust süsteemi kohta, edendada GNSSil põhinevate teenuste kasutamist ning teha kindlaks nende teenuste nõudlus ja koondatus Euroopas;
21. on sügavalt veendunud, et GNSSi lisarahastamise võib tagada üksnes see, kui otsustajate ja laiema üldsuse seas tõstetakse märkimisväärselt teadlikkust kulude ja kasu kohta, mida GNSS toob ELi majandusele ja ühiskonnale; tervitab konkreetseid algatusi, nagu ideekonkurss „Galileo Masters”;
22. tuletab meelde, et programm EGNOS on tegelikult olemas ja töövõimeline; on veendunud, et seda programmi tuleb täielikult väärtustada ja selle rakendusi tuleb kasutada konkreetsel viisil; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kogu ELi hõlmav EGNOSi süsteem, mis aitab ühisturgu liita, ning rõhutab vajadust laiendada seda süsteemi Lõuna-, Ida- ja Kagu-Euroopasse, Vahemere piirkonda, Aafrikasse ja Arktikasse;
23. rõhutab, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem on üliolulised ühtse Euroopa taeva loomisel ning ohutu ja kulutõhusa õhuliikluse korralduse edasiseks arenguks Euroopas, ning seetõttu nõuab mõlema programmi rakendamiseks range ja kindla ajakava kehtestamist koos teadusuuringute ja innovatsiooni kindla rahastamisega, mis tagab tehnoloogilise arengu ja tööstusliku võimsuse kasvu, nõuab samuti VKEdele ligipääsu lihtsustamist rahalistele vahenditele, mis oleks eeltingimuseks ühtse Euroopa taeva õigeaegseks käivitamiseks, kuna see kujutab endast strateegilist sammu Euroopa integratsiooni edendamise ja Euroopa ühisturu tugevdamise suunas;
24. rõhutab, et Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi ja Galileo laialdasem kasutamine tsiviillennunduses on strateegiliselt vajalik SESARi rakendamiseks, eelkõige seoses selle kasutamisega maandumisprotseduuridel ja väikestes lennujaamades;
25. kutsub liikmesriike üles uuesti kinnitama oma kohustusi seoses selliste ELi kosmoseprojektidega nagu SESAR, millel on oluline tähtsus eri sektorite edasisele arengule ja töökohtade loomisele;
26. palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid läbipaistvuse kosmose kasutamise strateegiate rahastamisel sõjaliseks ja tsiviilotstarbeks, samuti selles valdkonnas tehtava koostöö rahastamisel;
27. rõhutab, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem on tõhusa ja keskkonda säästva maanteetranspordi korralduse, teekasutustasude kogumise süsteemide, automaatse hädaabikõne (eCall) ja asukoha reaalajas määramise süsteemide ning tuleviku digitaalsete tahhograafide jaoks eluliselt tähtsad;
28. rõhutab, et ohtlike ja saastavate kaupade transpordi jälgimine peaks olema satelliidipõhiste jälgimis- ja navigatsioonisüsteemide prioriteediks;
29. on seisukohal, et GMES on üks Euroopa Liidu suurprojektidest, millel on keskne roll Maa vaatlemises; rõhutab programmi GMES panuse tähtsust Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel, majandusarengu ja rohelise majanduse toetamisel ning pikaajaliste investeeringute võimaldamisel tehnoloogiasse ja infrastruktuuri; kinnitab veel kord GMESi tähtsust, mis on oluline kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemisega võitlemise vahend; märgib, et riikliku, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi teabe saamise ja analüüsimisega võimaldab GMES koguda üksikasjalikke ja kasulikke andmeid atmosfääri, mere ja maa seire, kodanikukaitse, riskiennetuse, varajase hoiatuse süsteemide, keskkonna-, loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide korral hädaolukordade ohjamise ja päästeoperatsioonide, mere- ja rannikuseire, põllumajanduse arengu, veemajanduse ja pinnasekaitse ning piirkondliku planeerimise kohta, kasutades uuenduslikku keskkonnamõju hindamise ning raporteerimistehnoloogiat, mis suudab ühendada ruumi- ja kohapeal kogutud andmeid;
30. nõuab tungivalt, et komisjon täiendaks õiguslikku raamistikku ning esitaks ettepaneku selle kohta, kuidas programmi eri tasandite arendus- ja juhtimistööd tõhusalt hallata, kasutades ELi avaliku sektori asutuste, sh ELi asutuste, ja erasektori eriteadmisi kasutaja vajadustest lähtuvate teenuste arendamisel ja koordineerimisel; nõuab tungivalt, et komisjon jt institutsioonid kaasaksid GMESi rahastamise 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku; kordab, et programmi GMES rahastamise lisamine mitmeaastasesse finantsraamistikku aitaks vältida investeeringute senist raiskamist teenuste ja teabe valdkonna seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis; juhib tähelepanu asjaolule, et pikaajalist majanduslikku toetust pakkuva rahastamiskava puudumine muudab seni tehtud investeeringud kasutuks; usub, et kui liikmesriigid jätkaksid selle programmi käivitamise ja käigushoidmise iga-aastaste kulude katmist, võib see pikas perspektiivis kaasa tuua suuremaid kulusid, erinevusi saadavale teabele juurdepääsus ja ELi kodanike saadavas kasus, ning et on võimalik, et programm ajutiselt katkestatakse, mille tagajärjel tekiks lünk andmete kogumises ning lõpuks sõltuvus Euroopale mittekuuluvast kosmosetaristust, mistõttu selle sektoriga seotud tööstus satuks ebakindlasse majanduslikku olukorda;
31. rõhutab, et programmi GMES kulud on kaetud kuni 2013. aastani 3 miljardi euro ulatuses (millest umbes 2,3 miljardit eurot on eraldatud satelliitidele ja 700 miljonit eurot nendega seotud teenustele) ning et programmi tegevuskulud aastatel 2014–2020 on hinnanguliselt keskmiselt 850 miljonit eurot aastas; kutsub komisjoni üles edendama avaliku ja erasektori partnerlust ning meelitama juurde rohkem erasektori kapitali;
32. kutsub komisjoni üles esitama kõikide võimaluste uurimisel põhineva pikaajalise rahastamis- ja juhtimiskava ja kehtestama töökorralduse, mis tagaks programmi sobiva juhtimise ning teenustega seotud andmete esitamise, selleks et jätkata programmi praegust edu ning saavutada eesmärk, et programm toimiks täielikult alates 2014. aastast; on seisukohal, et see peab olema kooskõlas Euroopa ühise andmepoliitikaga, et tagada avatud juurdepääs olemasolevatele andmetele ning andmete kättesaadavus; peab oluliseks määratleda riiklike ametitega sõlmitavad kokkulepped, et suurendada koostalitlusvõimet ja järjepidevust ja parandada süsteemi juhtimist; peab vajalikuks teha vahet ühelt poolt teadusliku ja kaubandusliku kasutamise vahel ning teiselt poolt ESA arendustegevuse ja süsteemide kasutuselevõtu-, toimimise ja arengumeetmete vahel, mis eeldavad konkreetseid Euroopa struktuure ja pädevusi;
33. tunnistab sotsiaalset kasu GMES teenuste kasutajatele, kelle jaoks on kõige tähtsam järjepidevus ja jätkusuutlikus, et saada suurimat kasu programmi pakutud vaatlusinfrastruktuuridest;
Turvaline kosmos julgeoleku ja kaitse eesmärkide saavutamiseks
34. toetab komisjoni kaalutlusi GMES programmi julgeolekukomponendi tugevdamise kohta selliste valdkondade jaoks nagu piirivalve, ELi välistegevuse toetamine, mereseire, keerulised hädaolukorrad, humanitaarabi, kodanikukaitse jms, arvestades töödeldavate andmete tundlikkust ning vajadust kaitsta eraelu puutumatust ja muid kodanike õigusi;
35. usub, et kosmosepoliitika peaks hõlmama ka Euroopa kriitilise tähtsusega kosmoseinfrastruktuuri turvalisuse ning enam mitte kasutuses oleva kosmosetehnika ohutu kõrvaldamise poliitikat; tunnistab Euroopa majanduse, poliitika ja ühiskonna kasvavat sõltuvust kosmosega seotud taristutest ning rõhutab, et kosmosega seotud taristutel kui esmatähtsatel taristutel on määrav roll Euroopa otsuste tegemise autonoomia tugevdamisel; on seisukohal, et Euroopa süsteemi loomine kosmose olukorrast ülevaate saamiseks (Space Situational Awareness) aitaks kaitsta Euroopa jaoks kriitilise tähtsusega kosmoseinfrastruktuuri kosmosesõidukite omavaheliste, kosmosejäätmete või Maa-lähedaste objektidega kokkupõrgete ning kosmose meteoroloogiaga seotud ohtude eest; on seisukohal, et kõikide uute programmide loomine peaks põhinema olemasolevatel vahenditel, oskustel ja infrastruktuuril, kuhu on investeerinud kõik liikmesriigid, ning arendama praegu puuduvaid vahendeid;
36. on seisukohal, et satelliitsideteenuste maksimaalne kasutamine toetab otseselt Euroopa tootva tööstuse konkurentsivõimet, edendab Euroopa tööstuse potentsiaali ning aitab saavutada järgmisi põhilisi poliitikaeesmärke:
– kogu Euroopa Liitu katva lairiba-internetiühenduse, sealhulgas uue põlvkonna teenustega kaetuse saavutamine, sest satelliitvõrgud kuuluvad nende tähtsate tehnoloogiate hulka, mis on vajalikud ELi digitaalarengu tegevuskava eesmärkide täitmiseks;
– säästva, ohutu ning aruka maa-, mere- ja õhutranspordi rakendamine;
– ELi maksimaalne panus arenguriikidega seotud koostööprogrammidesse ning ELi rolli suurendamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;
– ELile piisava rolli tagamine nii ELis kui ka väljaspool ELi tulevikus aset leidvatele katastroofidele reageerimisel;
Teadusuuringute ja innovatsiooni ergutamine
37. on seisukohal, et Euroopa vajab tugevat tehnoloogilist ja teadmiste baasi, et kosmosega seotud rakendusi oma kodanike huvides maksimaalselt ära kasutada, kui ta tahab tegutseda sõltumatult ja omada konkurentsivõimelist kosmosetööstust, mis suudaks võrdsetel alustel konkureerida väljaspool Euroopat tegutsevate kosmosetööstustega; rõhutab, et tööstuse investeeringute jaoks teadusuuringutesse ja innovatsiooni on oluline õigusliku, haldus- ja finantsraamistiku olemasolu; on veendunud, et EL peaks tegema investeeringuid, mis aitavad Euroopale tagada kindla juurdepääsu kosmose- ja orbitaalinfrastruktuurile;
38. rõhutab teadusuuringute ja innovatsioonistrateegia olulisust kosmosepoliitika valdkonnas, sest see tagab tehnoloogia ja tööstuse arengu, ELi konkurentsivõime ning loob ELis uusi töökohti; on seisukohal, et Euroopa kosmosega seotud teadus- ja arendustegevuspoliitika peab tagama asjakohasel arengutasemel, piisava sõltumatusega ning konkurentsivõimelise vajaliku tehnoloogia olemasolu; kutsub komisjoni üles töötama välja strateegilist kava, et tagada ühtsus Euroopa Liidu poolt teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tehtud jõupingutuste ning ESA ja liikmesriikide poolt tehtud jõupingutuste vahel seoses kõikide vajalike tehnoloogiate, oskuste ja kahekordsete allikatega, mis on vajalikud konkurentsivõime, Euroopa sõltumatuse ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu tagamiseks ning Euroopa programmide riskide vähendamiseks;
39. peab vajalikuks luua mehhanismid ja programmid, et stimuleerida programmidest Galileo/EGNOS ja GMES tulenevate rakenduste ja teenuste turgu, ning samuti telekommunikatsioonisektori ja selliste teenuste turgu, mis näevad ette erinevate kosmoseteenuste koostööd ning vastavad tõhusalt kodanike nõudmistele;
40. peab Euroopa Liidu sõltumatuse ja konkurentsivõime suurendamiseks samuti vajalikuks säilitada vastuvõetavatel tingimustel autonoomne juurdepääs kosmosele, soodustades Euroopa stardi- ja kandesüsteemide kasutamist ning kontrollides töö- ja tööstuse korralduse vastavust ühisnõuetele, ning julgustab seetõttu komisjoni tegema konkreetseid ettepanekuid seoses kanderakettide strateegilise allsektoriga, pöörates sellele sektorile muu hulgas erilist tähelepanu kosmosevaldkonna tööstuspoliitika raamistikus;
41. kutsub komisjoni üles käsitlema asjakohasel viisil finantsalaseid ja praktilisi nõudeid teadusuuringute tulevastes raamprogrammides; on seisukohal, et kosmosega seotud rakenduste alast teadus- ja arendustegevust ei tohiks käsitleda eraldi nö kosmosekeskselt, vaid see tuleks tehnoloogia arengu alusena integreerida eelkõige eri sektorite, näiteks kliimamuutuste, keskkonna, transpordi, põllumajanduse jne uurimisvaldkondadesse;
42. palub komisjonil koostöös ESAga uurida võimalusi kosmoseuuringuteks, tuues välja võimalikud kulud ja kasu; on seoses sellega seisukohal, et kõikide huvirühmade üldise konsensuse ja Euroopa Liidu põhjendatud kulutuste alusel koostatud koostöölepingu raames tuleks välja töötada ühine strateegia rahvusvaheliste partneritega;
Rahvusvaheline koostöö
43. kordab, et rahvusvaheline koostöö rahu eesmärgil on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi ning poliitika lähtepunkt; on seisukohal, et rahvusvaheline koostöö peaks toetama Euroopa tehnoloogiat, infrastruktuuri ja teenuseid, teaduse, tehnoloogiasektori ja tööstuse tippsaavutusi, Euroopa kasutajate piisavat juurdepääsu andmetele ning teadmiste jagamist ja selliste rakenduste koostalitlusvõimelist väljatöötamist, mida saab kasutada Euroopa ja maailma ees hetkel seisvate suurte ühiskonnaprobleemide lahendamiseks; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peaks olema kosmosetööstuse valdkonnas esirinnas ning säilitama maailma tasandil olulise strateegilise rolli, iseäranis rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses kosmose olukorrast ülevaate saamise programmi ning kosmoseuuringutega; rõhutab, et jõupingutusi kosmosepoliitika sektoris tõhustab tööstusharude koostöö ning suurtesse programmidesse, näiteks rahvusvahelise kosmosejaama ISS investeerimine;
44. rõhutab ELile piisava rolli tagamise tähtsust nii ELis kui ka väljaspool ELi tulevikus aset leidvatele katastroofidele reageerimisel;
45. kutsub komisjoni üles töötama välja rahvusvahelist koostööstrateegiat koostöös liikmesriikide ja ESAga, et tugevdada dialoogi kosmosepoliitika valdkonnas strateegiliste partneritega (Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Jaapan) ning uurida võimalust alustada sarnast dialoogi teiste kiirelt arenevate jõududega nagu Hiina, India ja Brasiilia;
46. tuletab Euroopa Liidu poliitikakujundajatele meelde, et suurem osa maailma institutsioonilistest turgudest ei ole kahjuks rahvusvahelisele konkurentsile avatud ning et kavandatav rahvusvaheline koostöö peaks põhinema tingimustel, mis võimaldavad õiglast kauplemist;
47. rõhutab, et kui soovitakse teha rahvusvahelist koostööd, eelkõige teadusuuringute valdkonnas, siis tuleb seda teha vastastikkuse alusel ja mõlemapoolse kasu eesmärgil; avaldab kahetsust, et meie peamiste konkurentide kosmosega seotud institutsioonilised turud on suletud välismaistele, sealhulgas ELi tööstustele;
Euroopa Liidu ja ESA vahelised suhted
48. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 189 on sätestatud, et Euroopa Liit loob ESAga vajalikud kontaktid, mille puhul tuleb kindlaks määrata vastastikused kohustused, ilma et rollid ja investeeringud kattuksid;
49. on seisukohal, et Euroopa Liidu kasvav osalus kosmosevaldkonnas nõuab liidu ja ESA ja riiklike ametite suhete ümberhindamist, võttes arvesse asjaolu, et ESA ja riiklike ametite välja töötatud tehnilised oskused ja programmitöö on olulise tähtsusega Euroopa kosmosetööstuse tehnoloogilise võimekuse ja konkurentsivõime säilitamiseks kõrgel tasemel ning et Euroopa Liit peaks keskenduma liidule vajalike kosmosesüsteemide toimimisele, arengule ja järjepidevusele ning rahvusvahelistele turgudele laienemisele ja kasutajate nõudmiste täitmisele;
50. palub komisjonil täita oma ülesandeid seoses tema volitustel tegutsevate organisatsioonide poliitilise juhtimise ja järelevalvega;
51. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] P7_TA(2010)0224
- [2] P7_TA(2011)0093
- [3] ELT L 261, 6.8.2004, lk 63
- [4] P7_TA(2011)0265
- [5] ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 226
- [6] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1
- [7] ELT L 276, 20.10.2010, lk 1
- [8] ELT L 176, 20.10.2010, lk 11
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Lissaboni lepingu artikliga 189 anti Euroopa Liidule suurem roll kosmosepoliitika väljatöötamises kosmose uurimiseks ja kasutamiseks, et teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõimet edendada ja oma poliitikat ellu viia. Kosmosepoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegia oluline osa ning moodustab lahutamatu osa juhtalgatusest tööstuspoliitika kohta. Kosmosepoliitika toetab aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse eesmärke, luues kõrget oskustaset nõudvaid töökohti, pakkudes ärivõimalusi, aidates kaasa uuendustegevusele ning parandades kodanike heaolu ja turvalisust.
Komisjoni teatises KOM(2011)0152 esitatud ettepanekud on Euroopa Liidu globaalse kosmosestrateegia väljatöötamise esimene samm. Seetõttu on vaja luua koostöös kosmosetööstusega ühtne üleeuroopaline lähenemisviis ning luua keskpikas ja pikas perspektiivis finants- ja õiguslikud mehhanismid, et Euroopa tööstust ergutada ning võimaldada kõrgelennuliste ja rahvusvahelises raamistikus konkurentsivõimeliste projektide toetamiseks vajalikku järjepidevust.
Komisjoni strateegias on kosmosestrateegia prioriteetsed meetmed täpselt kindlaks määratud, kuid jäävad osaliselt ebaselgeks. Neid meetmeid tuleks täpsustada ning nende puhul tuleks arvestada hinnangut kõigi võimalike tehniliste valikute ning nendega seonduvate kulude ja kasu kohta. Samuti on vaja luua kosmosepoliitika selgesuunaline juhtimine, mille juurde kuuluvad tõhusad järelevalve- ja koordinatsioonimehhanismid, et ühtlustada prioriteedid ning riiklikest, Euroopa Liidu, ESA ja EDA fondidest eraldatavad vahendid.
2. Juhtprojektid Galileo ja GMES
a) Galileo projekt
Galileo programm on Euroopa algatus nüüdisaegseima ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi loomiseks, mis pakub ülimalt täpset ja garanteeritud ülemaailmset positsioneerimisteenust tsiviilkontrolli all. Euroopa süsteemiga seotud arutelud algasid 1990ndate teises pooles ning 1999. aastal kutsus nõukogu komisjoni üles välja töötama globaalset süsteemi, mida juhivad riikide tsiviilametiasutused[1]. Pärast ebaõnnestunud avaliku ja erasektori partnerlusega seotud läbirääkimisi otsustasid parlament ja nõukogu 2008. aastal viia satelliitide paigaldamise lõpule ELi eelarvest[2].
Galileo programmi raames loodud süsteem pakub autonoomseid navigatsiooni- ja positsioneerimisteenuseid ning ühildub samal ajal kahe teise ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemiga – GPS ja GLONASS. Täielikult kasutusele võetud süsteem koosneb 30 satelliidist ja sellega seotud maapealsest infrastruktuurist.
Satelliitide, väljalasketeenuste, süsteemi toetavate teenuste ja operatsioonide esimese tellimuse lepingute sõlmimise alusel teatas Euroopa Komisjon, et kolme esialgset teenust – esialgne avatud teenus (initial Open Service), esialgne avalik reguleeritud teenus (initial Public Regulated Service) ja esialgne otsingu- ja päästeteenus (initial Search and Rescue Service) – hakatakse pakkuma alates 2014. aastast. Ohutusteenust (Safety-of-Life Service) ja kommertsteenust (Commercial Service) hakatakse katsetama 2014. aastal ning neid hakatakse pakkuma siis, kui süsteem saavutab täieliku tegevusvõime.
Raportöör palub komisjonil saada õiguslik ja finantsraamistik asjakohasel viisil valmis 2011. aasta lõpuks, võttes eelkõige arvesse finantsraamistiku kehtestamist perioodiks 2014–2020. Raportöör kardab, et kogu projekti kulud ületavad komisjoni esitatud 7 miljardit eurot[3], võttes aluseks Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõtte kontekstis tehtud kalkulatsioonid[4].
b) GMES projekt
Euroopa Liit alustas GMES programmi 2001. aastal. See võimaldab hankida Sentineli satelliitide kaudu Maa vaatlusandmeid kliimamuutuse jälgimiseks ja üleilmse julgeoleku tagamiseks. Maa vaatluse rakendused täidavad mitmeid eesmärke sellistes valdkondades nagu loodusvarade majandamine, energeetika, maaseire, keskkond, kartograafia, looduslike katastroofide ennetamine, põllumajandus ja toiduohutus, meteoroloogia ja sisejulgeolek.
Raportöör nõuab, et komisjon täiendaks õiguslikku raamistikku ning selgitaks tõhusa juhtimise lähenemisviisi. Ta avaldab kahetsust, et komisjon ei ole teinud ettepanekut GMESi rahastamise kaasamiseks 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku. Raportöör kardab, et majanduslikku toetust pakkuva rahastamiskava puudumine muudab seni tehtud investeeringud tarbetuks.
3. Rahvusvaheline koostöö
2007. aastal toimunud Hiina esimese COMPASSi satelliidi käivitamist silmas pidades võime peagi oodata orbiidile uut satelliitnavigatsioonisüsteemi (pärast GPSi, GLONASSi ja Galileod on see neljas globaalne süsteem). India ehitab üles oma piirkondlikku süsteemi (IRNSS – India piirkondlik satelliitnavigatsioonisüsteem) ja Jaapan oma Quasi-Zenith süsteemi (QZSS). Meie konkurendid on muutunud tugevamaks ning eelduste kohaselt arenevad nad dünaamiliselt. Et Galileost saaks kiibitootjate jaoks teine oluline üleilmne GNSS, on ülioluline teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks varajased teenused ning võtta pikaajalised kohustused Galileo edasise rahastamise asjus.
Peamised GNSSi programmide rahvusvahelise tegevusega seotud proovikivid on tagada Galileoga ühilduvus ja koostalitlusvõime, saavutada juurdepääs globaalsetele GNSSiga seotud vahenditele ning kehtestada ülemaailmsed standardid, tagada kosmosesegmendi ja maapealsete jaamade võrgu julgeolek ning samas rangem kontroll Euroopa rahaliste vahenditega väljatöötatud tundlike GNSSi tehnoloogiate üle ning panustada piirkonnaülest huvi pakkuvate uuenduslike rakenduste väljatöötamisel tehtavatesse rahvusvahelistesse jõupingutustesse. Oluline eesmärk on turuvõimaluste loomine Euroopa GNSS tehnoloogiale ja rakendustega seotud tööstusharudele.
Raportöör kutsub komisjoni üles töötama välja rahvusvahelist koostööstrateegiat tihedas koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides ESAga, et tugevdada kosmosepoliitika alast dialoogi strateegiliste partneritega (Ameerika Ühendriigid ja Venemaa) ning uurida võimalust alustada sarnast dialoogi teiste kiirelt arenevate jõududega nagu Hiina, Jaapan, Korea Vabariik, Brasiilia, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
4. Euroopa kosmosetööstuse majanduslik mõju
Euroopa kosmosetööstuse konsolideeritud käive on 5,4 miljardit eurot ning see annab tööd enam kui 31 000 kõrgelt kvalifitseeritud inimesele. 11 peamist satelliidioperaatorit Euroopas kasutavad 153 sidesatelliiti, annavad tööd 6000 inimesele ning nende aastakäive on 6 miljardit eurot; samuti avaldab nende tegevus mõju 30 000 töökohale. Praegu sõltub Euroopa Liidus hinnanguliselt 6–7% SKPst ehk 800 miljardit eurot just satelliitraadionavigatsioonist.
Kosmoseteenuste turg kasvab kiiresti. Näiteks GNSSi rakenduste üleilmne aastakäive peaks 2020. aastaks tõusma ligikaudu 240 miljardi euroni. Lisaks tänu oma eelistele teiste konkureerivate süsteemide ees, peaksid Galileo ja EGNOS tooma järgmise 20 aasta jooksul majanduslikku ja sotsiaalset kasu suurusjärgus 60–90 miljardit eurot.
OECD andmetel võib Maa vaatlemise kaubandusteabe üleilmne turg, mille suurus 2007. aastal oli 735 miljonit dollarit, küündida 2017. aastaks 3 miljardi euroni.
Kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem (SSA – Space Situational Awareness) võib aidata vähendada Euroopa kosmoseressursside hinnangulisi kvantifitseeritavaid kadusid, mida põhjustavad kokkupõrked kosmoseprahiga ja kosmose ilmastikutingimused ning mis kättesaadavate faktide põhjal on keskmiselt ligikaudu 332 miljonit eurot igal aastal.
Tõenäoliselt moodustavad need kulud ainult väikese osa kvantifitseerimata tagajärgedest ja kuludest, mis tulenevad Euroopa kosmose olukorra seiresüsteemi puudumisest. Näiteks hädaolukorras võib satelliidi kaotamine põhjustada kriitilise tähtsusega satelliidi sidevõime kahjustamist, mis omakorda võib põhjustada ohtu inimeste eludele. Satelliidi hävimine või täielik rike võib majandustegevust tõsiselt häirida (pangandussektor sõltub üha enam satelliitsidest) ning sellise teenuse kaotamine võib avaldada mõju selle klientide tegevusele. Praegu puuduvad täpsed andmed selliste kahjude hindamiseks. Samuti on võimatu kindlaks määrata Maa läheduses liikuvate objektide allakukkumise ja kokkupõrke tagajärgi.
- [1] Nõukogu 19. juuli 1999. aasta resolutsioon Euroopa kaasamise kohta uue põlvkonna satelliitnavigatsiooniteenustesse – Galileo määratlemisetapp; EÜT C 221, 3.8.1999.
- [2] 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta; ELT L 196, 24.7.2008.
- [3] KOM(2011)0500 lõplik, I osa, lk 29
- [4] 8. juuni 2011. aasta resolutsioon
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.10.2011)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta
(2011/2148(INI))
Arvamuse koostaja: Salvatore Tatarella
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde, et Lissaboni lepingus on uus artikkel (artikkel 189), millega nähakse ette Euroopa kosmosepoliitika väljatöötamine, et edendada teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ning uurimistegevuse abil teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõimet; on seisukohal, et ELi kosmosepoliitikaga ei tohi edendada kosmose militariseerimist;
2. on seisukohal, et kui kosmoseprogramme kasutataks õigesti, võiksid asjaomaste sektorite kulud märkimisväärselt väheneda ning järgmise tasandi kasu võiksid saada piirkonnad ja kohalikud kogukonnad;
3. rõhutab kosmoseprogrammide Galileo ja EGNOS suurt tähtsust seoses sellega, et kosmosepoliitikast oleks Euroopa Liidu kodanikel transpordivaldkonnas võimalikult palju kasu; nõuab nende programmide kiiret arendamist;
4. kinnitab veel kord maavaatlussüsteemi GMES tähtsust, mis on oluline kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemisega võitlemise vahend; märgib, et riikliku, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi teabe saamise ja analüüsimisega võimaldab GMES koguda üksikasjalikke ja kasulikke andmeid atmosfääri, mere ja maa seire, kodanikukaitse, riskiennetuse, varajase hoiatuse süsteemide, keskkonna-, loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide korral hädaolukordade ohjamise ja päästeoperatsioonide, mere- ja rannikuseire, põllumajanduse arengu, veemajanduse ja pinnasekaitse ning piirkondliku planeerimise kohta, kasutades uuenduslikku keskkonnamõju hindamise ning raporteerimistehnoloogiat, mis suudab ühendada ruumi- ja kohapeal kogutud andmeid; rõhutab, kui tähtis on GMESi panus Euroopa 2020. strateegia eesmärkide saavutamisse ning majanduskasvu ja keskkonnasõbraliku majanduse ning tehnoloogiasse ja infrastruktuuri tehtavate pikaajaliste investeeringute toetamisse, mis on Euroopa Liidu ja kõigi tugevalt keskkonnapoliitikale pühendunud liikmesriikide prioriteet;
5. peab kahetsusväärseks, et komisjoni kavandatud mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 on programm GMES täielikult välja jäetud, ning usub, et kui liikmesriigid jätkaksid selle programmi käivitamise ja käigushoidmise iga-aastaste kulude katmist, võib see pikas perspektiivis kaasa tuua suuremaid kulud, erinevused saadavale teabele juurdepääsus ja ELi kodanike saadavas kasus, ning et on võimalik, et programm ajutiselt katkestatakse, mille tagajärjel tekiks lünk andmete kogumises ning lõpuks sõltuvus Euroopale mittekuuluvast kosmoseinfrastruktuurist, mistõttu selle sektoriga seotud tööstus satuks ebakindlasse majanduslikku olukorda;
6. rõhutab, et programmi GMES kulud on kaetud kuni 2013. aastani 3 miljardi euro ulatuses (millest u 2,3 miljardit eurot on eraldatud satelliitidele ja 700 miljonit eurot nendega seotud teenustele) ning et programmi tegevuskulud aastatel 2014–2020 on hinnanguliselt keskmiselt 850 miljonit eurot aastas; kutsub komisjoni üles edendama avaliku ja erasektori partnerlust ning meelitama juurde rohkem erasektori kapitali;
7. kordab, et programmi GMES rahastamise lisamine 2014.–2020. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku aitaks vältida investeeringute senist raiskamist teenuste ja teabe valdkonna seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis;
8. tunnistab sotsiaalset kasu GMES teenuste kasutajatele, kelle jaoks on kõige tähtsam järjepidevus ja jätkusuutlikus, et saada suurimat kasu programmi pakutud vaatlusinfrastruktuuridest;
9. kinnitab, et programm GMES on ELi kosmosepoliitika prioriteet ning seetõttu tuleks lisada see Euroopa Liidu eelarvesse, mis võimaldaks ELil kinni pidada oma 2020. aasta strateegia kohustustest ning samas võidelda kliimamuutuse vastu.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
26.10.2011 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
57 2 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bairbre de Brún, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils, Marina Yannakoudakis |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Inés Ayala Sender, Matthias Groote, Romana Jordan Cizelj, Philippe Juvin, Riikka Manner, Jiří Maštálka, Michail Tremopoulos, Andrea Zanoni |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Peter Šťastný |
||||
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (13.10.2011)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta
(2011/2148(INI))
Arvamuse koostaja: Artur Zasada
ETTEPANEKUD
Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. märgib, et siiani on seitse kosmosenõukogu ainult ühel korral põgusalt viidanud transpordile Euroopas ning et kosmosenõukogude aruteludes ei ole üksikasjalikult kaalutletud kosmosepoliitika tähtsust transpordi jaoks, nagu kajastub nende menetluste tulemustes;
2. rõhutab, et on vaja paremini mõista oluliste sektorite sõltumist kosmosest ning julgustab liikmesriike ja komisjoni kosmose tähtsust rohkem esile tooma;
3. tuletab meelde, et transpordisektoril on keskne osa ELi 20-20-20 CO2 heidete ning energiatarbimisega seotud eesmärkide, samuti Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel ning et jätkusuutlikku arengut ei saa saavutada ilma tõhusa transpordisektorita;
4. on arvamusel, et Euroopa Liidu kosmosestrateegia on vajalik tagamaks, et kosmosetehnoloogia aitaks täiel määral kaasa ohutumale ja tõhusamale liikluse juhtimisele ja liikluskorraldusele kõikides transpordiliikides;
5. rõhutab, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem on üliolulised ühtse Euroopa taeva loomisel ning ohutu ja kulutõhusa õhuliikluse korralduse edasiseks arenguks Euroopas, ning seetõttu nõuab mõlema programmi rakendamiseks range ja kindla ajakava kehtestamist koos teadusuuringute ja innovatsiooni kindla rahastamisega, mis tagab tehnoloogilise arengu ja tööstusliku võimsuse kasvu, nõuab samuti VKEdele ligipääsu lihtsustamist rahalistele vahenditele, mis oleks eeltingimuseks ühtse Euroopa taeva õigeaegseks käivitamiseks, kuna see kujutab endast strateegilist sammu Euroopa integratsiooni edendamise ja Euroopa ühisturu tugevdamise suunas;
6. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi tuleks rakendada ühtse lennundusturu tugevdamiseks kogu ELis, eriti nendes ELi piirkondades, kus süsteem ei toimi korralikult, ja rõhutab, et seda süsteemi on vaja laiendada Euroopa lõuna-, ida- ja kaguossa;
7. rõhutab, et Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi ja Galileo laialdasem kasutamine tsiviillennunduses on strateegiliselt vajalik SESARi rakendamiseks, eelkõige seoses selle kasutamisega maandumisprotseduuridel ja väikestes lennujaamades;
8. kutsub liikmesriike üles uuesti kinnitama oma kohustusi seoses selliste ELi kosmoseprojektidega nagu SESAR, millel on oluline tähtsus eri sektorite edasisele arengule ja töökohtade loomisele;
9. palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid läbipaistvuse kosmose kasutamise strateegiate rahastamisel sõjalisteks ja tsiviilotstarbel, samuti selles valdkonnas tehtava koostöö rahastamisel;
10. rõhutab, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem on tõhusa ja keskkonda säästva maanteetranspordi korralduse, teekasutustasude kogumise süsteemide, automaatse hädaabikõne (eCall) ja asukoha reaalajas määramise süsteemide ning tuleviku digitaalsete tahhograafide jaoks eluliselt tähtsad;
11. rõhutab, et ohtlike ja saastavate kaupade transpordi jälgimine peaks olema satelliidipõhiste jälgimis- ja navigatsioonisüsteemide prioriteediks;
12. tuletab meelde Maa seire Euroopa programmi seotust transpordi ja transpordiohutuse jätkusuutliku arenguga, eelkõige meretranspordi ja mereseire kontekstis; on seisukohal, et Euroopa Liit peab jätkuvalt aktiivselt osalema selle programmi rahastamises ja arendamises ning taunib seepärast asjaolu, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ei ole selle rahastamist jätkatud; palub komisjonil ja nõukogul säilitada ELi rahaline toetus mitmeaastases finantsraamistikus ning leida koos nõukogu ja parlamendiga innovaatilisi vahendeid GMESi rahastamiseks, sh projektivõlakirjade kasutamine;
13. nõuab, et tagataks innovaatiliste, kosmosetehnoloogiatel põhinevate transpordirakenduste ja teenuste rahastamine, areng, juurutamine ning säästlikkus, et kasutada täielikult ära Euroopa investeeringute võimalused kosmosetehnoloogias ja vastata kodanike ja ühiskonna huvidele;
14. rõhutab kosmosepoliitika valdkonnas tööstusalase koostöö tugevdamise vajadust kolmandate riikidega, eelkõige USA, Jaapani, Venemaa, Hiina, India, Brasiilia, Argentiina ja Tšiili ning Aafrika ja Lähis-Ida riikidega;
15. on seisukohal, et EL peab kosmosesektoris võtma juhtpositsiooni ja jätkama rahvusvahelisel tasandil strateegiliselt tähtsate ülesannete täitmist; kutsub seetõttu ELi üles arendama oma võimeid kosmoseuuringutega seotud tegevuste kooskõlastamisel; kutsub samuti üles eraldama täiendavaid vahendeid teadusuuringuteks ja tehnoloogia arendamiseks, et suurendada Euroopa sõltumatust tehnoloogia valdkonnas ja tagada, et selle valdkonna uuendused tooksid kasu ka kodanikele ning kosmosesektoriga mitteseotud valdkondadele;
16. nõustub komisjoniga selles osas, et Euroopal on vaja säilitada sõltumatu juurdepääs kosmosele, et täita oma eemärgid kosmosepoliitikas ja saada kosmoserakendustest pidevat kasu näiteks transpordipoliitika valdkonnas; seetõttu soovitab komisjonil teha konkreetsed ettepanekud kanderakettide strateegilise allsektori kohta, mis on praegu raskes olukorras, ja pöörata sellele kavandatud kosmosepoliitika raames erilist tähelepanu;
17. rõhutab, kui tähtis on Euroopa osalus kosmoses ohutuse tagamisel kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteemi kaudu ning samuti kosmoseuurimisel rahvusvahelise kosmosejaama kaudu, kuna mõlemad – kaitstes kriitilise tähtsusega Euroopa kosmoseinfrastruktuuri kokkupõrke ohu eest kosmoselaevade või kosmoseuurimise tagajärjel tekkinud kosmosejäätmete ja tehnoloogia välismõju eest – võivad olla kasulikud maapealsele transpordisektorile, eriti lennunduse valdkonnas.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.10.2011 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
37 2 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Ryszard Czarnecki, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Debora Serracchiani, Brian Simpson, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Dominique Riquet |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Margrete Auken |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.11.2011 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
45 0 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan Cizelj, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Vladimír Remek |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Cristian Silviu Buşoi, Anna Hedh |
||||