Menetlus : 2011/2116(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0432/2011

Esitatud tekstid :

A7-0432/2011

Arutelud :

PV 12/03/2012 - 22
CRE 12/03/2012 - 22

Hääletused :

PV 13/03/2012 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0071

RAPORT     
PDF 162kWORD 111k
2.12.2011
PE 469.787v02-00 A7-0432/2011

Euroopa ühistu põhikiri ja töötajate kaasamine

(2011/2116(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Arvamuse koostaja: Sven Giegold

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa ühistu põhikirja ja töötajate kaasamise kohta

(2011/2116(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu(1) artikleid 4, 54 ja 151–154,

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 3. juuni 2002. aasta soovitust nr 193 ühistute edendamise kohta,

–   võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta(2),

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta(3),

–   võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes(4),

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(5),

–   võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatist ühistute edendamise kohta Euroopas (COM(2004)0018),

–   võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–   võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–   võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ”(COM(2011)0206),

–   võttes arvesse koondaruannet direktiivi 2003/72/EÜ kohta, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(6);

–   võttes arvesse uurimust, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) rakendamist(7),

–   võttes arvesse ÜRO rahvusvahelist ühistute aastat 2012(8),

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruannet „Koostööl põhineva majandusmudeli vastupanuvõime kriisi ajal”(9),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Ettevõtluse vormide mitmekesisus”(10),

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(11),

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamise kohta(12),

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni töötajate finantsosaluse edendamise raamistiku kohta(13),

–   võttes arvesse komisjoni 16. septembri 2010. aasta aruannet nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ (millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas) läbivaatamise kohta (COM(2010)0481),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0432/2011),

A. arvestades, et ühistud tegutsevad oma liikmete ja klientide huvides ning pakuvad lahendusi ühiskondlikele probleemidele; arvestades, et ühistute eesmärk on tagada pikaajalise ja jätkusuutliku ettevõtluspoliitikaga liikmete võimalikult suur kasu ja nende elatusvahendid ning asetada oma äristrateegias kesksele kohale klientide, töötajate ja liikmete heaolu kogu piirkonnas;

B.  arvestades, et ühistud on oma olemuse tõttu seotud piirkonnaga, kus nad asuvad, ning seetõttu on neil tähtis roll kohaliku arengu edendamisel, mis on oluline tegur tõelise sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks; arvestades, et ühistute oluline aspekt on pideva koolituse finantseerimine sotsiaalse vastutuse ja ettevõtluse valdkonnas, mida ei võeta veel täielikult arvesse teistes sotsiaalset osalust käsitlevates vahendites;

C. arvestades, et ühistutes peab liikmete osalus olema prioriteet ning see peab väljenduma ühistu juhtimises ja omandistruktuuris;

D. arvestades, et ühistud on ELi majanduse oluline osa ning sotsiaalse innovatsiooni tähtsamaid tõukejõude, mis aitavad seetõttu eelkõige säilitada infrastruktuuri ja kohalikke teenuseid eeskätt maapiirkondades ja linnastutes, ning arvestades, et ELis on 160 000 ühistut, mille omanikeks on rohkem kui neljandik kõigist ELi kodanikest ja mis pakuvad tööd ligikaudu 5,4 miljonile töötajale;

E.  arvestades, et ühistud konkureerivad paljudes majandusvaldkondades investorite juhitud ettevõtetega ning neil on globaalsetel turgudel märkimisväärne majanduslik võim ja tihti jäävad isegi riikidevahelised ühistud seotuks kohalike vajadustega;

F.  arvestades, et ühistupangad on oma koostööl põhineva majandusmudeli tõttu osutunud finantskriisi tingimustes tähelepanuväärselt jätkusuutlikuks ja vastupidavaks; arvestades, et tänu koostööl põhinevale majandusmudelile on ühistute käive kriisi ajal kasvanud ja nende majandusareng kiirenenud ning nende puhul ei esine nii palju pankrotte ja vallandamist; arvestades, et ühistud pakuvad ka kvaliteetset, kaasavat ja kriisidele vastupidavat tööhõivet ning sageli on nendes kõrge naiste ja sisserändajate tööhõive osakaal; arvestades, et ühistud aitavad tagada piirkondade jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu, pakkudes kohalikke töökohti, mida ei saa ümber paigutada; arvestades, et ühistuid võib pidada õnnestunud ja kaasaegseks sotsiaalmajanduslikuks lähenemisviisiks, mis aitavad tagada kindlaid tööalaseid väljavaateid ja võimaldavad töötajatel planeerida elu paindlikult oma kodukohas;

G. arvestades, et finants- ja majanduskriis on näidanud, et õigusliku vormi atraktiivsust ei saa käsitleda üksnes osanike vaatenurgast; juhtides tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse organisatsioonina kannab ettevõte vastutust osanike, töötajate, võlausaldajate ja ühiskonna ees ning seda tuleb hindamisel arvesse võtta;

H. arvestades, et ühistuid ja töötajate osalust käsitlevad õigusaktid erinevad ELi lõikes oluliselt;

I.   arvestades, et Euroopa ühistu põhikiri on siiani ainus ELi tasandi sotsiaalmajanduslik õiguslik vorm, sest komisjon võttis 2003. aastal tagasi ettepanekud assotsiatsiooni ja vastastikkuse kindlustusseltsi kohta ning Euroopa sihtasutuse põhikiri on alles väljatöötamisel;

J.   arvestades, et Euroopa sihtasutuse põhikirja kasutusele võtmisega soovitakse soodustada siseturu arengut seda liiki äriühingute tegevuse hõlbustamisega ELi tasandil;

K. arvestades, et Euroopa ühistu põhikirja kasutusele võtmine on oluline sündmus koostööl põhineva majandusmudeli tunnustamise protsessis nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides, kus ühistu kontseptsioon on ajaloolistel põhjustel oma hea maine kaotanud;

L.  arvestades, et Euroopa ühistute eeliseks on töötajate kaasamine riikidevahelisel tasandil, eelkõige seoses töötajate õigusega osaleda juhatuse töös;

M. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” nõuab majandust, mis põhineb kõrgel tööhõivemääral ja tagab majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning see eeldab tugevat sotsiaalmajandust;

N. arvestades, et ÜRO rahvusvaheline ühistute aasta 2012 pakub suurepärast võimalust koostööl põhineva majandusmudeli edendamiseks;

Ühistud ELis

1.  tuletab meelde, et ühistud ja muud sotsiaalmajanduslikud ettevõtted on ELi sotsiaalmudeli ja ühtse turu osa ning seetõttu tuleks neid selgelt tunnustada ja toetada, nagu on sätestatud mõne liikmesriigi põhiseaduses ja paljudes ELi keskse tähtsusega dokumentides;

2.  tuletab meelde, et ühistud võiksid olla järjekordne etapp ELi siseturu väljakujundamisel, aidata vähendada olemasolevaid piiriüleseid takistusi ning suurendada siseturu konkurentsivõimet;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja (edaspidi põhikiri) kohta ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (edaspidi „direktiiv”), on omavahel tihedalt seotud;

4.  tõdeb kahetsusega asjaolu, et Euroopa ühistud ei ole veel edu saavutanud, kuna seda ettevõtlusvormi kasutatakse harva (enne 2010. aastat loodi kõigest 17 Euroopa ühistut, milles töötab kokku 32 töötajat)(14); rõhutab, need kõnekad arvud annavad tunnistust sellest, et põhikiri ei võimalda arvestada piisavalt Euroopa ühistute erisustega, ehkki ettevõtjad on avaldanud huvi Euroopa ühistu loomise vastu; väljendab heameelt asjaolu üle, et on teostatud põhikirja põhjalik hindamine, et teha kindlaks, miks see on olnud nii väheatraktiivne ja miks seda on nii vähe kasutatud ning mida saab teha, et korvata kogemuste puudumine põhikirja rakendamisel ja ületada muud takistused;

5.  märgib, et Euroopa ühistu vormi kasutamine piirdub tihti teisejärguliste ühistutega, mis koosnevad ainult juriidilistest isikutest, nagu vastastikused ühingud, millel ei ole Euroopa põhikirja, kuid mis soovivad kasutada sotsiaalmajandusega seonduvat õiguslikku staatust, ja suured ettevõtted; märgib, et väikestel ühistutel, mis moodustavad Euroopa ühistuliikumise enamuse, on keeruline Euroopa ühistu vormi kasutada;

Töötajate osalemine Euroopa ühistus

6.  peab kiiduväärseks asjaolu, et töötajate osalust käsitlevaid sätteid peetakse Euroopa ühistu põhiaspektiks; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et need sätted peaksid vastama ühistute erilise laadiga seotud nõuetele;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitu liikmesriiki ei ole üle võtnud töötajate õigusi käsitleva direktiivi artikleid, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust puudutavaid sätteid, mistõttu on tekkinud hulgaliselt puudujääke töötajate osalemise menetluste järelevalve ja rakendamise osas ning rõhutab, et puudujäägid tuleb kõrvaldada, et hoida ära Euroopa ühistu korra kuritarvitamine; tõdeb kahetsusega asjaolu, et standardeeskirjades, mis käsitlevad töötajate osalust juhatuses, ei ole kehtestatud töötajate osaluse nõuet;

8.  on siiski rahul sellega, et lisaks direktiivi nõuetekohasele ülevõtmisele on mõned liikmesriigid läinud tegelikult direktiivi nõuetest kaugemalegi;

9.  kutsub siiski komisjoni üles täpselt jälgima direktiivi 2003/72/EÜ kohaldamist, et ära hoida selle väärkasutust, mille eesmärk on töötajatelt nende õiguste äravõtmine; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu vajalikud meetmed direktiivi artikli 13 nõuetekohase ülevõtmise tagamiseks;

10. märgib, et direktiivi artiklis 17 on sätestatud, et komisjon peab hindama direktiivi rakendamist ja vajadusel seda muutma; rõhutab, et põhikirja vähene kasutamine takistab direktiivi nõuetekohast hindamist;

11. märgib, et direktiiv tuleks läbi vaadata alles pärast põhikirja läbivaatamist, palub lihtsustamise ja arukama reguleerimise huvides kaaluda töötajate osalust käsitlevate sätete lisamist otse põhikirja;

12. rõhutab, et direktiivi läbivaatamise käigus tuleks pöörata tähelepanu ühistute töötajate erivajadustele, muu hulgas võimalusele olla samal ajal nii ühistu omanik kui ka selle töötaja; kutsub komisjoni üles töötama välja vahendid, mis teeks töötajate ja kasutajate ühistute omanikuks olemise hõlpsamaks; seab eesmärgiks asjaolu, et töötajate osalus ettevõtetes muutuks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides enesestmõistetavaks; toetab töötajate suuremat osalust piiriülestes ettevõtlusvormides ning loodab, et see ei piirdu väikseima ühisosaga;

13. väljendab heameelt määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) rakendamist käsitleva uuringu(15) järelduste üle, eelkõige Euroopa ühistu propageerimise meetmete kohta, mis hõlmavad ühistuõiguse nõustajatele ja sotsiaalpartneritele suunatud teadlikkuse suurendamise koolitusprogramme ning ühistute piiriülese koostöö edendamist;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ühistuid suurendama naiste osalust spetsiaalses läbirääkimisorganis ning rakendama mitmekesisust edendavaid meetmeid, mis võimaldaksid tagada soolise võrdõiguslikkuse töö- ja eraelus ning eelkõige suurendada naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel; kutsub komisjoni üles võtma soolist mõõdet arvesse järelevalve teostamisel direktiivi nõuetekohase rakendamise üle, samuti Euroopa ühistu määruse hilisemal läbivaatamisel;

15. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks juhtivatel ametikohtadel ning riigi osalusega ja börsil noteeritud äriühingute nõukogudes naiste parema esindatuse tagamiseks Euroopa ühistud võimalikesse Euroopa Liidu õigusaktidesse, kui ettevõtjad ei saavuta vabatahtlikkuse alusel 2015. aastaks 30 % eesmärki ja 2020. aastaks 40 % eesmärki;

Põhikirja tulevik

16. rõhutab, et liigse keerukuse tõttu täidab põhikiri vaid osaliselt ühistute vajadusi ning seda tuleks lihtsustada ja muuta kõigile arusaadavaks, et muuta see kasutajasõbralikumaks, kergemini mõistetavaks ja paremini kohaldatavaks, et oleks tagatud kõikide töötajate õigus saada teavet, olla ära kuulatud ja osaleda otsustamisel;

17. juhib tähelepanu ühistutega seotud tavade ja seaduste erinevusele ELis; rõhutab, et põhikirjas peaks olema sätestatud Euroopa ühistute autonoomne õigusraamistik, mis eksisteerib kõrvuti kehtiva riikliku ühistuõigusega, mistõttu ei järgneks kohest ühtlustamist;

18. rõhutab, et Euroopa ühistu põhikirja ei tohiks muuta atraktiivsemaks normide leevendamisega; on arvamusel, et põhikirja läbivaatamine peab tagama sellist tüüpi ettevõtetele suurema tunnustuse ELis; rõhutab, et ühistute majanduslik kaal, jätkusuutlikkus kriisi tingimustes ja väärtused, millele nad toetuvad, näitavad selgelt nende asjakohasust tänases ELis ning õigustavad põhikirja läbivaatamist; rõhutab, et tulevastes Euroopa ühistuid käsitlevates ELi algatustes ja meetmetes tuleb keskendada tähelepanu läbipaistvusele, sidusrühmade õiguste kaitsele ning siseriiklike tavade ja traditsioonide austamisele; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavatele riiklikele ühistutele pakub põhikirja kasutamine praeguse valdusühingu struktuuri tõttu kahjuks väheseid stiimuleid; rõhutab, et tuleks edendada võimalust eri liikmesriikide riiklike ühistute ühinemiseks;

19. rõhutab, et läbivaatamisprotsessi tuleb kaasata kõik sidusrühmad, eelkõige ühistu- ja ametiühinguliikumise sotsiaalpartnerid ning toonitab, et see protsess tuleb kiiresti lõpule viia;

Tööhõive suurendamine ühistutes ja Euroopa ühistutes ning ühistute tugevdamine kui sotsiaalmajanduse põhielemendid

20. loodab, et komisjon võtab asjakohased meetmed, et oleks tagatud direktiivi täieulatuslik rakendamine;

21. taunib asjaolu, et komisjon jättis parlamendi soovitused ühistute kohta suures osas tähelepanuta; tuletab meelde, et resolutsioonis(16) nõuti:

· sotsiaalmajanduslike ettevõtete erisuste tunnustamist ja arvesse võtmist ELi poliitikas,

· meetmete võtmist tagamaks, et Euroopa VKEde vaatluskeskus lisaks oma ülevaadetesse ka sotsiaalmajanduslikud ettevõtted,

· intensiivsemat dialoogi sotsiaalmajanduslike ettevõtetega,

· kõnealuste ettevõtete õigusraamistiku tugevdamist liikmesriikides;

22. tuletab meelde, et komisjon lubas teatises COM(2004)0018 järgida kahtteist tegevussuunda, muu hulgas:

· toetada sidusrühmi ja korraldada struktureeritud teabevahetust,

· levitada liikmesriikide õigusaktide täiustamiseks parimaid tavasid,

· koguda ühistute kohta ELi statistikat,

· lihtsustada ja vaadata läbi ELi õigusaktid ühistute kohta,

· algatada konkreetsete vajadustega kohandatud haridusprogramme ja lisada EIFi finantsinstrumentidesse viited ühistutele;

23. taunib asjaolu, et nendest kohustustest on täidetud ainult kolm ja sedagi märkimisväärsete tulemusteta; rõhutab, et sellised puudujäägid piiravad ühistute arengupotentsiaali;

24. märgib, et ilma vahenditeta ei ole ka tulemusi; rõhutab, et arvestades praegust oskuste hajutatust ja sotsiaalmajanduse valdkonna töötajate arvu komisjonis, tuleks komisjonis kiiresti parandada sotsiaalmajanduse organiseerimist ning suurendada sellele valdkonnale suunatavaid vahendeid;

25. rõhutab, et kõigis ELi poliitikavaldkondades tuleb tunnustada sotsiaalmajanduslike ettevõtete, sealhulgas ühistute erisusi ja lisandväärtust, kohandades selleks vastavalt riigihankeid, riigiabi ja finantsvaldkonna reguleerimist käsitlevaid õigusakte;

26. kutsub liikmesriike üles kehtestama ühistutele soodsamaid tingimusi, näiteks krediidile juurdepääsu ja maksusoodustuste osas;

27. kutsub komisjoni üles võtma arvesse ühistute finantsstruktuuri seoses kapitalinõudeid käsitlevate õigusaktide ning raamatupidamis- ja aruandlusstandarditega; rõhutab, et ühistute osakute tagasiostmist ja jagamatuid ressursse käsitlevad õigusaktid mõjutavad kõiki ühistuid, eelkõige ühistupanku;

28. juhib tähelepanu digitaalse revolutsiooniga kaasnenud konkreetsetele probleemidele, millega puutuvad kokku meediasektor ja eelkõige ühistuna tegutsevad kirjastused;

29. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle sektori oluliste osiste – sotsiaalmajanduse ja ühistute jaoks välja avatud koordinatsiooni meetodi, millesse oleksid kaasatud nii liikmesriigid kui ka sidusrühmad, et edendada parimate tavade vahetamist ning järk-järgult parandada liikmesriikides ühistutega arvestamist, eelkõige maksustamise, laenude, halduskoormuse ja ettevõtluse toetamise meetmete valdkonnas;

30. peab tervitatavaks asjaolu, et ühtse turu aktis on tunnistatud sotsiaalmajanduse edendamise vajadust ning nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks kauaoodatud sotsiaalse ettevõtluse algatuse, mis põhineb koostööpõhimõtetel;

31. kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa sotsiaalmajanduse aasta väljakuulutamist;

32. toetab ettevõtluse toetamise meetmeid eriti ärinõustamise ja töötajate koolituse alal, ning ühistutele rahastamise kättesaadavaks tegemist eelkõige ettevõtte väljaostmise korral töötajate või klientide poolt, kuna selliseid vahendeid ettevõtete päästmiseks kriisi ajal ning perekondlike ettevõtete võõrandamiseks ei osata veel piisavalt hinnata;

33. rõhutab ühistute kasvavat tähtsust sotsiaalteenuste ja avalike hüvede valdkonnas; rõhutab, et sõltumata tööandja seisundist on selles sektoris vaja tagada korralikud töötingimused ning tegeleda töötervishoiu ja -ohutuse küsimustega;

34. rõhutab vajadust tagada, et ühistud annaksid ELi tasandi sotsiaaldialoogi oma panuse;

35. rõhutab, et Euroopa ühistul on potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks poliitika ja programmide rakendamise abil eri tasanditel, pöörates erilist tähelepanu haridusele, kutseõppele, ettevõtluse edendamisele ja täiendõppe programmidele; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamine eri tasandi otsuste vastuvõtmisel on majanduslikult kasulik ja loob soodsad tingimused selleks, et andekad ja pädevad inimesed saaksid täita juhtimise ja järelevalvega seotud ülesandeid; rõhutab ka seda, et ühistutegevuse teatavad aspektid võimaldavad paindlikkust, mis soodustab pere- ja tööelu ühitamist; kutsub komisjoni üles töötama välja mehhanismi soolise võrdõiguslikkuse parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel;

36. rõhutab, et Euroopa ühistu võib vastata naiste vajadustele ja parandada nende elatustaset, sest see võimaldab naistele juurdepääsu inimväärse töö pakkumistele, hoiu- ja laenuasutustele, eluasemele, sotsiaalteenustele ning haridusele ja koolitusele;

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 83, 30.3.2010.

(2)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(3)

ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

(4)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

(5)

ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.

(6)

Koostaja: tööõiguse professor Fernando Valdés Dal-Ré, Labour Asociados Consultores, 2008.

(7)

Läbiviija: ühistute ja sotsiaalse ettevõtluse Euroopa uurimisinstituut Cooperatives Europe, EKAI keskus, 2010.

(8)

ÜRO, A/RES/64/136.

(9)

Johnston Birchall ja Lou Hammond Ketilson, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 2009.

(10)

ELT C 318, 22.12.2009, lk 22.

(11)

ELT C 76E, 25.3.2010, lk 16.

(12)

ELT C 76E, 25.3.2010, lk 11.

(13)

ELT C 68E, 18.3.2004, lk 429.

(14)

COM(2010)0481.

(15)

8. oktoobri 2009. aasta leping nr SI2.ACPROCE029211200.

(16)

ELT C 76, 25.3.2010, lk 16.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa ühistu põhikiri ja töötajate kaasamine

(2011/2116(INI))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  taunib direktiivi 2003/72/EÜ hilist ülevõtmist enamikus liikmesriikides; kiidab heaks komisjoni kiire tegutsemise rikkumismenetluste alustamisel;

2.  on rahul sellega, et lisaks direktiivi nõuetekohasele ülevõtmisele on mõned liikmesriigid läinud tegelikult direktiivi nõuetest kaugemalegi;

3.  kutsub siiski komisjoni üles täpselt kontrollima direktiivi 2003/72/EÜ kohaldamist, et ära hoida selle väärkasutust, mille eesmärk on töötajatelt nende õiguste äravõtmine; nõuab, et komisjon võtaks vastu vajalikud meetmed direktiivi artikli 13 nõuetekohase ülevõtmise tagamiseks;

4.  juhib tähelepanu Euroopa ühistu (SCE) edutusele, mida tõendab asjaolu, et 8. maiks 2010 oli asutatud ainult seitseteist SCEd; märgib, et edu puudumine on eriti märgatav liikmesriikides, kus ühistuliikumisel on pikad traditsioonid;

5.  toetab määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) rakendamist käsitleva uuringu(1) järeldusi, eelkõige SCE propageerimise meetmete kohta, mis hõlmavad ühistuõiguse nõustajatele ja sotsiaalpartneritele suunatud teadlikkuse suurendamise koolitusprogramme ning ühistute piiriülese koostöö edendamist;

6.  kutsub komisjoni üles määrust (EÜ) nr 1435/2003 läbi vaatama, et lihtsustada ja vähendada viiteid siseriiklikule õigusele ning kehtestada sisulisemad Euroopa eeskirjad; on seisukohal, et selle läbivaatamise käigus tuleks täita kõrgeimaid kehtivaid riiklikke standardeid, eelkõige seoses tööõigusega, ning et lihtsustamine ei tohiks kahjustada peamisi läbipaistvuse tagatisi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Toine Manders

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Giuseppe Gargani

(1)

8. oktoobri 2009. aasta leping nr SI2.ACPROCE029211200.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (23.11.2011)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa ühistu põhikiri ja töötajate kaasamine

(2011/2116(INI))

Arvamuse koostaja: Edite Estrela

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ELi majanduse ees seisavad keerulised probleemid ja Euroopa ühistu (SCE) saab pakkuda paljudele naistele häid võimalusi ettevõtluseks, juurdepääsuks toodetele ja teenustele või osalemiseks ettevõttes, millel on eetilised väärtused ja põhimõtted ning mis pakub tulutoovaid võimalusi;

B.  arvestades, et hinnanguliselt on enamik ühistu töötajaid naised, kuid naiste juhipotentsiaaliga seotud negatiivsed stereotüübid piiravad jätkuvalt liiga sageli muutusi ja arengut; arvestades, et tuleks ergutada erimeetmete võtmist toetamaks naisi nende püüdlustes jõuda juhtivatele ametikohtadele;

1.  rõhutab, et SCE-l on potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks poliitikameetmete ja programmide rakendamise abil eri tasanditel, pöörates erilist tähelepanu haridusele, kutseõppele, ettevõtluse edendamisele ja käimasolevatele koolitusprogrammidele; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamine eri tasandi otsuste vastuvõtmisel on majanduslikult kasulik ja loob soodsad tingimused selleks, et andekad ja pädevad inimesed saaksid täita juhtimise ja järelevalvega seotud ülesandeid; rõhutab ka seda, et ühistutegevuse teatavad aspektid võimaldavad paindlikkust, mis soodustab pere- ja tööelu ühitamist; palub komisjonil välja töötada mehhanismi soolise võrdõiguslikkuse parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel;

2.  rõhutab, et SCE võib vastata naiste vajadustele ja parandada nende elatustaset, sest võimaldab naistele juurdepääsu inimväärse töö pakkumistele, hoiu- ja laenuasutustele, eluasemele, sotsiaalteenustele, haridusele ja koolitusele;

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et SCEsid on praegu vähe; palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu SCEde loomisega seotud probleemidele ning palub korraldada sihtotstarbelise, tõhusa ja ulatusliku teavituskampaania, mille käigus SCEsid tutvustatakse eri sidusrühmadele ning mis keskenduks naistele suunatud teabele piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

4.  kutsub komisjoni üles esitama uuringu, milles tutvustatakse uuendatud, võrreldavaid, sugude lõikes esitatud andmeid, et muuta kättesaadavaks parem teave naiste osalusmäära kohta ELi ühistutes, sh juhtivatel ametikohtadel, samuti ühistute mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööturul; nõuab ühtlasi kontaktide loomist SCEde vahel, et luua võrgustikud, mis soodustaksid heade tavade vahetamist eesmärgiga suurendada naiste osalust; palub sellega seoses, et komisjon ergutaks suhtlust eri liikmesriikide SCEde kontaktpunktide vahel;

5.  tõdeb kahetsusega, et osa liikmesriike ei järgi siiani direktiivi 2003/72/EÜ, mis puudutab soolise tasakaalu edendamist SCE spetsiaalse läbirääkimisorgani liikmete nimetamisel või valimisel, ning nõuab, et komisjon astuks vajalikud sammud tagamaks, et see direktiiv võimalikult ruttu üle võetaks;

6.  palub, et komisjon hindaks naiste esindatust SCEde spetsiaalsetes läbirääkimisorganites ning meetmeid, mida antud sektoris võetakse ja mida liikmesriigid võtavad naiste esindatuse suurendamiseks;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ühistuid suurendama oma jõupingutusi naiste osaluse suurendamiseks spetsiaalses läbirääkimisorganis ning rakendama mitmekesisust edendavaid meetmeid, mis võimaldaksid tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse töö- ja eraelus; märgib, et ühistuvormi vastupidavust saab tugevdada üksnes siis, kui rakendatakse programme eesmärgiga tagada naistele ja meestele võrdsed õigused ja võrdsed võimalused täielikuks osalemiseks majanduslikus ja sotsiaalses arengus, eelkõige kõrgematel ametikohtadel;

8.  palub, et komisjon lisaks SCEd võimalikesse ELi õigusaktidesse, et tagada naiste parem esindatus juhtivatel ametikohtadel ning riigi osalusega või börsil noteeritud äriühingute nõukogudes, juhul kui äriühingud ei saavuta vabatahtlikkuse alusel 2015. aastaks seatud 30% eesmärki ja 2020. aastaks 40% eesmärki;

9.  palub, et komisjon, kui ta teostab järelevalvet direktiivi nõuetekohase rakendamise üle, aga ka SCE määruse edaspidisel läbivaatamisel, võtaks arvesse ettevõtluse olulisust sotsiaalmajanduses ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti; kutsub komisjoni üles võtma vastu ka suunised naiste edutamiseks ja nende arengu tagamiseks naiste ühistutes ja spetsiaalsetes läbirääkimisorganites.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Emine Bozkurt, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Tadeusz Cymański, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Constance Le Grip, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Raül Romeva i Rueda, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anne Delvaux, Sylvie Guillaume, Norica Nicolai, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Kinga Gál


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Heinz K. Becker, Jean-Luc Bennahmias, Philippe Boulland, Milan Cabrnoch, David Casa, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Sergio Gaetano Cofferati, Marije Cornelissen, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Ilda Figueiredo, Thomas Händel, Marian Harkin, Liisa Jaakonsaari, Danuta Jazłowiecka, Jean Lambert, Olle Ludvigsson, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Raffaele Baldassarre, Silvia Costa, Jürgen Creutzmann, Jelko Kacin, Ria Oomen-Ruijten, Evelyn Regner, Csaba Sógor, Emilie Turunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Leonardo Domenici, Dimitrios Droutsas, Karin Kadenbach, Guido Milana

Õigusteave - Privaatsuspoliitika