RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllu- ja metsatöömasinate tunnustamise kohta

26.1.2012 - (COM(2010)0395 – C7‑0204/2010 – 2010/0212(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Pier Antonio Panzeri


Menetlus : 2010/0212(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0446/2011

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllu- ja metsatöömasinate tunnustamise kohta

(KOM(2010)0395 – C7‑0204/2010 – 2010/0212(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010) 0395),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0204/2010),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. detsembri 2010. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0446/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, põllu- ja metsatöömasinate tunnustamise kohta

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/… põllu- ja metsatöömasinate tunnustamise ja turujärelevalve kohta

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Siseturu edendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- ja metsamajanduslike traktorite tüübikinnitust, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) ühenduse üldine traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate seadmete tüübikinnitussüsteem.

(1) Siseturu edendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- ja metsamajanduslike traktorite tüübikinnitust, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) liidu üldine traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate seadmete tüübikinnitussüsteem.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Liidu siseturu loomise ja toimimise eesmärgil on asjakohane asendada liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusprotseduuriga, mis põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kulude ja tuludega seotud kaalutlusi ja pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(2) Liidu siseturu loomise ja toimimise eesmärgil ning tööstusharu konkurentsivõime edendamiseks on asjakohane asendada liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusprotseduuriga, mis põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kulude ja tuludega seotud kaalutlusi ja pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Parlamendi taotlusel ja selleks, et protsessi lihtsustada ja kiirendada, on liidu sõidukite tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis, mille kohaselt kehtestab seadusandja seadusandliku tavamenetluse käigus ainult peamised eeskirjad ja põhimõtted ning delegeerib edasiste tehniliste üksikasjade üle otsustamise komisjonile. Sisuliste nõuete osas peaks käesolev määrus kehtestama seega üksnes põhisätted liiklus- ja tööohutuse ning keskkonnamõju kohta ja delegeerima komisjonile volitused kehtestada tehnilised tingimused delegeeritud õigusaktidega.

(3) Euroopa Parlamendi taotlusel ja selleks, et protsessi lihtsustada ja kiirendada, on liidu sõidukite tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis, mille kohaselt seadusandja kehtestab seadusandliku tavamenetluse käigus ainult peamised eeskirjad ja põhimõtted ning delegeerib komisjonile volitused võtta vastu õigusaktid, millega sätestatakse edasised tehnilised üksikasjad. Sisuliste nõuete osas peaks käesolev määrus kehtestama seega üksnes põhisätted liiklus-, kasutus- ja tööohutuse ning keskkonnamõju kohta ja delegeerima komisjonile volitused kehtestada tehnilised tingimused delegeeritud õigusaktidega, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide asjaomaste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et tagada liiklus- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse kõrge tase, tuleb ühtlustada sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded ja keskkonnastandardid seoses tüübikinnitusega.

(5) Selleks et tagada liiklus-, kasutus- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse kõrge tase, tuleb ühtlustada sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes kohaldatavad tehnilised ja keskkonnanõuded seoses tüübikinnitusega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kuna väljaspool teid kasutatavaid liikurmasinaid käsitlevates direktiivides ei ole sätestatud ühtseid nõudeid liiklusohutuse kohta, peaks liikurmasinate tootjatel olema võimalus taotleda oma toodetele Euroopa liiklusohutuse standarditele vastavat tüübikinnitust käesoleva määruse alusel; seega tuleks liikurmasinad lisada käesolevase määrusesse, et oleks võimalik vabatahtlikkuse alusel taotleda süsteemi tüübikinnitust liiklusohutuse nõuete osas, eelkõige kuna väljaspool käesolevat määrust liikurmasinate suhtes kohaldatavad nõuded ei sisalda liiklusohutuse aspekte.

(6) Olemasolevates väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate suhtes kohaldatavates direktiivides ei ole sätestatud ühtlustatud nõudeid liiklusohutuse kohta. Siseturu väljakujundamiseks ja liiklusohutuse kõrge taseme tagamiseks on vaja väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele kohaldatavate nõuete ühtlustamiseks töötada liidu tasandil välja asjakohane vahend, mis võimaldab tootjatel tõendada oma toodete vastavust Euroopa standardite alusel. Selleks peaks komisjon hindama väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele kohaldatavate tehniliste nõuete ja vastavushindamismenetluste ühtlustamise vajadust. Komisjon peaks esitama oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning esitama vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

Selgitus

Vt seletuskirja (liikurmasinad – U-kategooria).

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Seetõttu tuleks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega EL otsuse 97/863/EÜ kohandamisel ühineb, ja muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega EL on juba ühinenud, lisada ELi kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlusse kas sõiduki ELi tüübikinnituse nõuete kujul või alternatiivina kehtivatele liidu õigusaktidele. Eelkõige tuleks juhul, kui liit otsustab, et mõni ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri tuleb lisada ELi sõidukite tüübikinnituse nõuetele, ja asendab sellega kehtivad ELi õigusaktid, tuleb komisjonile delegeerida volitused teha käesolevas määruses vajalikud kohandused või võtta vastu vajalikud rakendusaktid.

(8) Seetõttu tuleks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, millega liit otsuse 97/863/EÜ kohandamisel ühineb, ja muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega liit on juba ühinenud, lisada ELi kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlusse kas sõiduki ELi tüübikinnituse nõuete kujul või alternatiivina kehtivatele liidu õigusaktidele. Eelkõige juhul, kui liit otsustab, et mõni ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri tuleb lisada ELi sõidukite tüübikinnituse nõuetele, ja asendab sellega kehtivad liidu õigusaktid, tuleks komisjonile anda volitused täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi või võtta vastu vajalikud rakendusaktid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) On eriti oluline, et käesoleva määruse põhjal esitatavad tulevased meetmed või selle kohaldamisel rakendatavad menetlused vastaksid nendele põhimõtetele, mida komisjon kordas oma CARS 21 aruandes. Eelkõige tuleks käesolevas määruses parema õigusliku reguleerimise ja lihtsustamise eesmärgil ning selleks, et vältida kehtivatele ELi õigusaktidele tehniliste kirjelduste pidevat lisamist, viidata olemasolevatele, üldsusele kättesaadavatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, neid ELi õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

(11) On eriti oluline, et käesoleva määruse põhjal esitatavad tulevased meetmed või selle kohaldamisel rakendatavad menetlused vastaksid põhimõtetele, mida komisjon kordas oma CARS 21 aruandes. Eelkõige tuleks käesolevas määruses parema õigusliku reguleerimise ja lihtsustamise eesmärgil ning selleks, et vältida kehtivatele liidu õigusaktidele tehniliste kirjelduste pidevat lisamist, viidata olemasolevatele, üldsusele kättesaadavatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, neid ELi õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide peamine eesmärk on tagada, et turule viidavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Teatavate osade või seadmete paigaldamine pärast sõidukite turuleviimist või kasutuselevõtmist ei tohiks seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid või seadmeid, mida on võimalik sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada ohutuse või keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende müüki panemist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid, mis käsitlevad nõudeid, millele nimetatud osad või seadmed peavad vastama.

(17) Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liidu õigusaktide peamine eesmärk on tagada, et turule lastavad uued sõidukid, osad ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme. Teatavate osade või seadmete paigaldamine pärast sõidukite turulelaskmist või kasutuselevõtmist ei tohiks seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid või seadmeid, mida on võimalik sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada ohutuse või keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende turulelaskmist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid, mis käsitlevad nõudeid, millele nimetatud osad või seadmed peavad vastama.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks, et osade ja eraldi seadmestike tootjad saaksid taotleda ELi tüübikinnitust või luba osadele või eraldi seadmestikele, on samuti oluline, et nendel tootjatel oleks juurdepääs teatavale teabele, mida saab üksnes sõidukitootjatelt, näiteks järelturule suunatavate varuosade väljatöötamise jaoks vajalik tehniline teave, sealhulgas joonised.

(20) Selleks, et osade ja eraldi seadmestike tootjad saaksid taotleda ELi tüübikinnitust või luba osadele või eraldi seadmestikele, on samuti oluline, et nendel tootjatel oleks juurdepääs teatavale teabele, mida saab üksnes sõidukitootjatelt, näiteks järelturule suunatavate varuosade väljatöötamise jaoks vajalik tehniline teave, sealhulgas patendiga kaitsmata joonised.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Siseturu toimimise parandamiseks, eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kindlustamiseks on vaja tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele tehniliste andmete saamiseks ning tõhus konkurents sõidukite remonti ja hooldust käsitlevate infoteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme (OBD) ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, ning meetmed konkreetselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis tagaksid neile piisava juurdepääsu teabele.

(21) Siseturu toimimise parandamiseks, eriti mis puudutab kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, on vaja tagada võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs sõidukite remonditeabele standardse vormi kaudu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks, ning tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme (OBD) ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades tootmismahtusid ning väikeste ja keskmise suurusega tootjate suutlikkust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

21 a. Liikmesriigid peaksid tagama, et volitatud edasimüüjatel, remonditöökodadel ning sõidukite remondi- või hooldusteenuseid osutavatel sõltumatutel ettevõtjatel on vajalikud tehnilised oskused ja teadmised selleks, et tagada nimetatud sõidukite turvalisuse ja keskkonnamõju säilimine.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 209 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad liiklusohutust (sealhulgas pidurdamine), tööohutust ja keskkonnakaitset, katsetamist, remondi-ja hooldusteabe kättesaadavust ning tehniliste teenistuste määramist ja nende eriülesandeid.

(23) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis käsitlevad kõikide uute sõidukite tunnustamise üksikasjalikku korda ja turujärelevalvet ning osade ja seadmete turulelaskmist või kasutuselevõtmist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, vajavad mõned käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad teemad liikmesriikides rakendamiseks ühtseid tingimusi, mis lihtsustavad eri liikmesriikides võetud haldusotsuste vastastikust tunnustamist ja sõidukitootjate poolt välja antud dokumentide aktsepteerimist, võimaldades nii sidusrühmadel siseturu eelistest lihtsamini kasu saada. Komisjonile tuleks seega anda volitused võtta vastu rakendusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 291, et kehtestada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses järgmiste teemadega: tüübikinnituse taotlemisel esitatava teabe loetelu, tüübikinnitusmenetlused, tootja lisatahvlite näidised, ELi tüübikinnitustunnistused, välja antud tüübikinnituste loetelu, ELi tüübikinnituste numeratsioonisüsteem ja menetlused toodangu vastavuse tagamiseks.

(24) Käesoleva määruse rakendamine vajab ühtseid tingimusi seoses tüübikinnituse taotlemisel esitatava teabe vormi, tootja lisatahvlite näidiste ja ELi tüübikinnitustunnistustega, välja antud tüübikinnituste loetelu ja ELi tüübikinnituste numeratsioonisüsteemiga, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine eri liikmesriikides võetud haldusotsuste vastastikuse tunnustamise lihtsustamise ja sõidukitootjate poolt välja antud dokumentide aktsepteerimise kaudu, võimaldades nii sidusrühmadel siseturu eelistest lihtsamini kasu saada. Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse asjakohaste sätete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes1.

 

_____________

 

1 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud määruses esiteks eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis reguleerivad kontrollimehhanisme, mida liikmesriigid kohaldavad komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni sellise määruse vastuvõtmiseni kohaldatakse edasi nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlus, mis ei ole kohaldatav.

välja jäetud

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Kõigi sidusrühmade jaoks on oluline luua selge side käesoleva määruse ja masinate ohutust käsitleva direktiivi 2006/42/EÜ vahel, et oleks selge, millistele nõudmistele peab konkreetne toode vastama,

(27) Kõigi sidusrühmade jaoks on oluline luua selge side käesoleva määruse ja masinaid käsitleva direktiivi 2006/42/EÜ vahel, et vältida kattumist ning et oleks selge, millistele nõudmistele peab konkreetne toode vastama,

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on põllu- ja metsatöömasinate tunnustamise ja turujärelevalve ühtlustatud haldus- ja tehniliste nõuete kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse kõigi artiklis 2 osutatud uute sõidukite ELi tüübikinnituse haldus- ja tehnilised nõuded.

Käesoleva määrusega kehtestatakse kõigi artiklis 2 osutatud sõidukite tunnustamise ja turujärelevalve haldus- ja tehnilised nõuded.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka nõuded käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud osade ja seadmete müügi ja kasutuselevõtmise ning sellise müügi ja kasutuselevõtmise keelamise kohta.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka nõuded käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike turulelaskmise või kasutuselevõtmise kohta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisel ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.

Käesolevat määrust kohaldatakse tüübikinnituse andmisel ühes või mitmes etapis konstrueeritud ja valmistatud põllu- ja metsatöömasinatele ning nimetatud sõidukite jaoks konstrueeritud ja valmistatud süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolevat määrust kohaldatakse ka üksiksõiduki kinnituse andmisel esimeses lõigus nimetatud sõidukitele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) liikurmasinad (U-kategooria).

välja jäetud

Selgitus

Vt seletuskirja (liikurmasinad – U-kategooria).

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat määrust ei kohaldata vahetatavate masinate puhul, mis tõstetakse täielikult maapinnast kõrgemale juhul, kui sõidukit, mille külge nad kinnitatakse, kasutatakse teel.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata vahetatavate masinate puhul, mis tõstetakse täielikult maapinnast kõrgemale või mis ei saa liikuda vertikaaltelje suhtes juhul, kui sõidukit, mille külge nad kinnitatakse, kasutatakse teel.

Selgitus

Mõned vahetatavad masinad on raskuse jaotamiseks varustatud vabalt pöörleva tugirattaga. Vahetatav masin ise on kinnitatud traktori külge ja ei saa vertikaaltelje suhtes liikuda. See lisaratas ei lisa sõiduki ja vahetatava masina kombinatsioonile mingit täiendavat riski. Seetõttu on mõttekas sellised masinad samuti määruse kohaldamisalast välja jätta.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Järgmiste sõidukite puhul võib tootja valida, kas taotleda tüübikinnitust käesoleva määruse kohaselt või siseriiklikku tüübikinnitust:

3. Järgmiste sõidukite puhul võib tootja valida, kas taotleda tüübikinnitust käesoleva määruse kohaselt või täita asjakohaseid siseriiklikke nõudeid:

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) liikurmasinad;

välja jäetud

Selgitus

Vt seletuskirja (liikurmasinad – U-kategooria).

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) haagised ja veetavad seadmed, R ja S kategooriad;

b) haagised (R-kategooria) ja vahetatavad pukseeritavad masinad (S-kategooria);

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) roomiktraktorid (C-kategooria)

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b) eriotstarbelised ratastraktorid (kategooriad T4.1 ja T4.2)

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses ja I lisas loetletud õigusaktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „kogu sõiduki tüübikinnitus” – tüübikinnitus, millega tüübikinnitusasutus tõendab, et kogu sõiduk vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

2. „kogu sõiduki tüübikinnitus” – tüübikinnitus, millega tüübikinnitusasutus tõendab, et mittekomplektne, komplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. „eraldi seadmestiku tüübikinnitus” – tüübikinnitus, millega tüübikinnitusasutus tõendab, et eraldi seadmestik vastab ühe või mitme konkreetse sõiduki tüübiga seoses asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. „universaalne maastikusõiduk” (ATV) – sõiduk, millel on iste, millel juht istub kaksiratsi, ja millel on juhtimiseks juhtraud.

 

Universaalsel ATV-l on järgmised täiendavad omadused:

 

maksimaalne valmistajakiirus 60 km/h; projekteeritud rehvirõhk < 5kPa (0,5 baari); rehvimuster: maastiku; käsigaas; kandestruktuur(id), mille vähim suhe sõiduki ja kandestruktuuri(de) pindala vahel on > 25%; töökorras sõiduki mass (MRO) < 400 kg; tagumise haakeseadise pukseerimisvõimsus vastab tugevuskatsele > 2 x MRO.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11. „liikurmasin” – iseliikuv sõiduk (välja arvatud mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinad), mis on konstrueeritud ja valmistatud konkreetse töö tegemiseks ning mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks;

välja jäetud

Selgitus

Vt seletuskirja (liikurmasinad – U-kategooria).

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. „sõiduk” – iga punktides 8–11 määratletud traktor, haagis, pukseeritav vahetatav masin või liikurmasin;

12. „sõiduk” – iga punktides 8–10 määratletud traktor, haagis või vahetatav pukseeritav masin;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18. „seerialõpu sõiduk” – sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa registreerida, müüa või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, mille suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud;

18. „seerialõpu sõiduk” – sõiduk, mis kuulub varusse, mida ei saa turule lasta või kauem turul kättesaadavaks teha, registreerida või kasutusele võtta uute tehniliste nõuete jõustumise tõttu, mille suhtes sõiduk ei ole kinnitust saanud;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. „süsteem” – seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mis peab vastama teatavate õigusaktide nõuetele;

19. „süsteem” – seadmete kogum, mis on ühendatud sõidukis ühe või mitme konkreetse ülesande täitmiseks ja mis peab vastama I lisas loetletud nõuetele;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20. „osa” – seade, mille suhtes kehtivad õigusakti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;

20. „osa” – seade, mille suhtes kehtivad I lisas loetletud nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui õigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21. „eraldi seadmestik” – seade, mille kohta kehtivad õigusakti nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme konkreetse sõidukitüübi suhtes;

21. „eraldi seadmestik” – seade, mille kohta kehtivad I lisas loetletud nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui õigusakt sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme konkreetse sõidukitüübi suhtes;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 a. „osad” – sõiduki monteerimiseks kasutatavad tooted ning varuosad;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 b. „varuosad” – tooted, mis paigaldatakse sõidukisse või sõidukile selle sõiduki originaalosade asendamiseks, sealhulgas näiteks sõiduki kasutamiseks vajalikud määrdeained, välja arvatud kütus;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 22 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 c. „seadmed” – tooted, mis ei ole osad ja mida on võimalik sõidukile lisada või paigaldada;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 22 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 d. „kasutusohutus” – mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste, elektriliste või elektrooniliste süsteemide, osade või eraldi seadmestike riketest tuleneva ning inimestele, varale või koduloomadele kehavigastusi või tervisekahjustusi tekitada võiva lubamatu riski puudumine;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23. „tootja” – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas ta on otseselt kaasatud tüübikinnitusmenetluse alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte;

23. „tootja” – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest ja kes vastutab ka turujärelevalveasutustega toodetud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike osas koostöö tegemise eest, olenemata sellest, kas ta on otseselt kaasatud tüübikinnitusmenetluse alla kuuluva sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

25. „tüübikinnitusasutus” – liikmesriigi poolt asutatud või määratud ja vastavalt artiklile 5 komisjonile teatatud ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas;

25. „tüübikinnitusasutus” – liikmesriigi poolt asutatud või määratud ja komisjonile teatatud ametiasutus, mille pädevusse kuuluvad sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse kõik aspektid, tüübikinnitustunnistuste väljastamine ja vajadusel tühistamine või väljastamisest keeldumine, tegutsemine teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutuste kontaktasutusena, tehniliste teenistuste määramine ja tootjapoolsete kohustuste täitmise tagamine toodangu vastavuse osas;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a. „akrediteerimine” – riikliku akrediteerimisasutuse poolt läbi viidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud nõuetele;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

28. „virtuaalne katsemeetod” – arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab õigusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, ilma et oleks vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku;

28. „virtuaalne katsemeetod” – arvutisimulatsioon, mis sisaldab arvutusi, mis tõendavad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab artikli 18 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, ilma et oleks vaja kasutada füüsilist sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30. „ELi tüübikinnitustunnistus – tunnistus, mis põhineb käesolevas määruses sätestatud näidisel või I lisas loetletud samaväärsetes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni asjakohastes eeskirjades või OECD katsestandardis sätestatud teatisel;

30. „ELi tüübikinnitustunnistus – dokument, mis põhineb artikli 15 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud rakendusaktides sätestatud näidisel või I lisas loetletud asjakohastes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades või OECD katsestandardis sätestatud teatisel;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32. „vastavustunnistus ” – käesolevas määruses sätestatud näidisel põhinev ja tootja poolt välja antud dokument, mis tõendab, et käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal tüübikinnituse saanud tüübile ja kõigile selles loetletud nõuetele;

32. „vastavustunnistus” – artikli 24 lõikes 2 osutatud rakendusaktis sätestatud näidisel põhinev ja tootja poolt välja antud dokument, mis tõendab, et käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastab tootmise ajal tüübikinnituse saanud tüübile ja kõigile selles loetletud nõuetele;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33. „pardadiagnostikasüsteem” ehk „OBD-süsteem” – süsteem saaste kontrollimiseks, mis võimaldab kindlaks määrata rikke arvatava asukoha arvutimällu salvestatud veakoodi abil;

33. „pardadiagnostikasüsteem” ehk „OBD-süsteem” – süsteem, mis võimaldab kindlaks määrata rikke arvatava asukoha arvutimällu salvestatud veakoodi abil;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

35. „sõltumatu ettevõtja” – mootorsõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, eelkõige remontijad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad;

35. „sõltumatu ettevõtja” – sõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, eelkõige remontijad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

37. „registreerimine” tähendab, et pärast identifitseerimist on sõidukile antud riiklik maanteeliikluse luba (alatine, ajutine või lühiajaline) ja väljastatud registreerimisnumber;

37. „registreerimine” sõidukile antud riiklik maanteeliikluse luba, mis hõlmab sõiduki identifitseerimist ja sellele registreerimisnumbrina tuntud seerianumbri väljastamist alatiseks, ajutiselt või lühiajaliselt;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38. „turulelaskmine” – sõiduki Euroopa Liidus esmakordselt kättesaadavaks tegemine levitamiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta;

38. „turulelaskmine” – sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku liidus esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

39. „kasutuselevõtmine” – käesoleva määrusega hõlmatud sõiduki esmane ettenähtud otstarbel kasutamine Euroopa Liidus;

39. „kasutuselevõtmine” – sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku esmane ettenähtud otstarbel kasutamine liidus;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

40. „müük” – igasugune müük, kas sõidukitootjalt jaemüüjale või müük lõppkasutajale;

välja jäetud

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

40 a. „turul kättesaadavaks tegemine” – sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tarnimine liidu turul levitamiseks või kasutamiseks äritegevuse käigus kas tasu eest või tasuta;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 a. „importija” – liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 b. „turustaja” – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb liidu turul kättesaadavaks sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 c. „ettevõtja” – tootja, tootja esindaja, importija või turustaja;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 d. „turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et liidu turul kättesaadavaks tehtud sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastaksid asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust, keskkonda või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 e. „turujärelevalveasutus” – liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab turujärelevalve teostamise eest oma territooriumil;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 43 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

43 f. „riiklik asutus” – liikmesriigi tüübikinnitusasutus, turujärelevalveasutus või mõni muu asutus, mis on kaasatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnituse, registreerimise, turujärelevalve või impordikontrolli menetlustesse ja vastutab nende menetluste eest;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi sõidukikategooriaid:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. „T-kategooria” hõlmab kõiki ratastraktoreid;

1. „T-kategooria” hõlmab kõiki ratastraktoreid; igale punktides 2–8 kirjeldatud ratastraktorikategooriale märgitakse sõltuvalt tema valmistajakiirusest lisaks veel täht „a” või „b”:

 

a) „a” ratastraktorite puhul, mille valmistajakiirus on kuni 40 km/h,

 

b) „b” ratastraktorite puhul, mille valmistajakiirus on üle 40 km/h.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „T1-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h, mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1 000 mm;

2. „T1-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1 000 mm;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. „T2-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille minimaalne rööbe on väiksem kui 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on kuni 600 kg, mille kliirens ei ole üle 600 mm ja maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h, välja arvatud juhul, kui traktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna maapinnast), jagatuna iga telje rataste keskmise minimaalse rööpmega, on üle 0,90, sellisel juhul ei tohi maksimaalne valmistajakiirus ületada 30 km/h;

3. „T2-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille minimaalne rööbe on väiksem kui 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on kuni 600 kg, mille kliirens ei ole üle 600 mm, ja juhul, kui traktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna maapinnast) jagatuna iga telje rataste keskmise minimaalse rööpmega on üle 0,90, ei tohi maksimaalne valmistajakiirus ületada 30 km/h;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. „T3-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h ja mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg;

4. „T3-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg; see hõlmab ka traktoreid, millel on juhtimiseks juhtraud, nagu on määratletud artikli 3 punktis 8 a.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. „T4-kategooria” hõlmab eriotstarbelisi ratastraktoreid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h;

5. „T4-kategooria” hõlmab eriotstarbelisi ratastraktoreid;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. „T5-kategooria” hõlmab ratastraktoreid, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 40 km/h;

välja jäetud

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. „U-kategooria” hõlmab direktiivis 2006/42/EÜ määratletud iseliikuvaid masinaid, mis on ette nähtud kasutamiseks põllu- või metsamajanduses.

välja jäetud

Selgitus

Vt seletuskirja (liikurmasinad – U-kategooria).

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riigi ametiasutused

Liikmesriikide kohustused

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid asutavad või määravad tüübikinnituse küsimustes pädeva asutuse ning teatavad sellise asutuse asutamisest või määramisest komisjonile vastavalt artiklile 53.

Liikmesriigid asutavad või määravad riiklikud asutused. Liikmesriigid teatavad selliste asutuste asutamisest või määramisest komisjonile.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tüübikinnitusasutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda.

Riikliku asutuse asutamise või määramise teade sisaldab asutuse nime, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ning vastutusvaldkonda. Komisjon avaldab oma veebisaidil tüübikinnitus- ja turujärelevalveasutuste loetelu ja täpsed andmed.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tüübikinnitusasutused tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

välja jäetud

 

(Integreeritud artiklisse 5 a (uus))

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tüübikinnitusasutused annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

välja jäetud

 

(Integreeritud artiklisse 5 a (uus))

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tüübikinnitusasutused registreerivad, lubavad müüa või kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmestikke, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, osade või eraldi seadmestike registreerimist, müüki, kasutuselevõtmist või teel liiklemist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega, kui need vastavad määruse nõuetele.

4. Liikmesriigid lubavad turule lasta, registreerida ja kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, osasid ja eraldi seadmestikke, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turulelaskmist, registreerimist või kasutuselevõtmist põhjustel, mis on seotud nende konstruktsiooni ja töötamise käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega, kui need vastavad määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Liikmesriigid korraldavad ja viivad läbi liidu turule sisenevate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turujärelevalvet ja kontrollimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega)1 III peatükile. Nad kohaldavad määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõiget 1 käesoleva määruse artiklis 5 b kirjeldatud viisil.

 

__________________

 

1 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Tüübikinnitusasutuste kohustused

 

1. Tüübikinnitusasutused tagavad, et tüübikinnitust taotlevad tootjad täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

 

2. Tüübikinnitusasutused annavad tüübikinnituse vaid sellistele sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 b

 

Turujärelevalveasutuste kohustused

 

1. Turujärelevalveasutused korraldavad tüübikinnitust vajavatele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele piisaval määral asjakohaseid dokumentide kontrollimisi, võttes arvesse riskihindamise, kaebuste ja muu teabe osas kehtestatud põhimõtteid.

 

Turujärelevalveasutused võivad nõuda ettevõtjatelt selliste dokumentide ja sellise teabe kättesaadavaks tegemist, mida nad oma toiminguteks vajalikuks peavad.

 

Kui ettevõtjad esitavad tüübikinnitusasutuse poolt väljastatud vastavustunnistused, võtavad turujärelevalveasutused neid tunnistusi asjakohaselt arvesse.

 

2. Süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, mis tüübikinnitust ei vaja, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõiget 1 tervikuna.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.

1. Tootjad tagavad oma sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turulelaskmisel või kasutuselevõtmisel, et need on toodetud ja saanud tüübikinnituse vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis. Tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.

2. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral vastutab iga tootja nende süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest, mis lisatakse sõidukile tema poolt läbi viidavas komplekteerimisetapis. Iga tootja, kes muudab varasemates etappides juba tüübikinnituse saanud osasid või süsteeme, vastutab muudetud osade ja süsteemide tüübikinnituse ja toodangu vastavuse eest.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tootja, kes muudab mittekomplektset sõidukit nii, et see on klassifitseeritav mõne muu kategooria sõidukina, mis tähendab, et tüübikinnitusmenetluse varasema astme jooksul juba hinnatud nõudmised on muutunud, on vastutav ka nende nõuete täitmise eest.

3. Tootjad, kes muudavad mittekomplektset sõidukit nii, et see klassifitseerub mõne muu kategooria sõidukina, mis tähendab, et tüübikinnitusmenetluse varasema astme jooksul juba hinnatud nõudmised on muutunud, on vastutav ka nende nõuete täitmise eest, mida kohaldatakse sellele sõidukite kategooriale, mille alla muudetud sõiduk kvalifitseerub.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse kohaldamisel nimetab väljaspool Euroopa Liitu asutatud tootja teda tüübikinnitusasutuse ees esindama ühe liidus registreeritud esindaja.

Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnituse taotlemisel nimetavad väljaspool liitu asutatud tootjad endale ühe liidus registreeritud esindaja, kes esindab neid tüübikinnitusasutuse ees.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Viidet tootjale tuleb tõlgendada viitena kas tootjale või tootja esindajale.

välja jäetud

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Väljaspool liitu asutatud tootjad võivad nimetada endale ka turujärelevalve eesmärkidel ühe liidus registreeritud esindaja, kelleks võib olla lõikes 4 osutatud esindaja või mõni teine esindaja.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Tootjad vastutavad tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas nad on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigisse etappidesse või mitte.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c. Tootjad tagavad vastavalt käesoleva määruse ja käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide sätetele menetluste kehtestamise seeriatoodangu vastavuse säilimiseks kinnitatud tüübile. Piisaval määral tuleb arvesse võtta sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku konstruktsiooni või karakteristikute muudatusi, samuti muudatusi nõuetes, millele sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kinnituse kohaselt vastab.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 d. Lisaks sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele kohustusliku märgistuse ja tüübikinnitusmärgi kinnitamisele artikli 25 kohaselt, märgivad tootjad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja liidus asuva kontaktaadressi kas liidu turul kättesaadavaks tehtud sõidukitele, osadele või eraldi seadmestikele või, kui see ei ole osade või eraldi seadmestike puhul võimalik, pakendile või osa või eraldi seadmestikuga kaasasolevasse dokumenti.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 e. Tootjad tagavad, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on nende vastutuse all, ei ohusta toote ladustamis- ega transporditingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Tootjate erikohustused seoses sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusega

 

1. Kui tootjatel on põhjust uskuda, et nende sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik, mis on turule lastud või kasutusele võetud, ei ole vastavuses käesoleva määrusega või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega, võtavad nad selle sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavusse viimiseks kohe vajalikke parandusmeetmeid või eemaldavad vajadusel toote turult või võtavad selle kasutajalt tagasi.

 

2. Kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalve- ja tüübikinnitusasutusi, kus sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik turul kättesaadavaks tehti või kasutusele võeti, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

 

3. Tootjad säilitavad artikli 15 lõikes 10 nimetatud infopaketti ja lisaks säilitab sõiduki tootja artiklis 24 nimetatud vastavustunnistuste koopiaid tüübikinnitusasutustele esitamiseks vähemalt 10 aastat pärast sõiduki turulelaskmist ja süsteemi, osa või eraldi seadmestiku puhul vähemalt viis aastat.

 

4. Tootjad esitavad liikmesriigi pädevale asutusele viimase põhjendatud nõudmisel tüübikinnitusasutuse kaudu sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust tõendava ELi tüübikinnitustunnistuse koopia kõnealuses asutuses kergesti arusaadavas keeles. Tootjad teevad liikmesriigi asutusega koostööd mis tahes meetmete osas, mida võetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 20, et kõrvaldada ohud, mida põhjustavad nende sellised sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis on turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 b

 

Tootja esindajate kohustused seoses turujärelevalvega

 

Tootja esindaja turujärelevalveasutuse ees täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab esindajal teha vähemalt järgmist:

 

a) esitada tüübikinnitusasutusele viimase põhjendatud nõudmisel sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tootmise vastavust tõendava täieliku teabe ja dokumentatsiooni; ning

 

b) teha turujärelevalve- või tüübikinnitusasutuse nõudmisel selle asutusega koostööd, et kõrvaldada tema volituse alla kuuluvate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike põhjustatav tõsine oht.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 c

 

Importijate üldised kohustused

 

1. Importija laseb liidus turule või registreerib või võtab omal vastutusel kasutusele üksnes selliseid nõuetele vastavaid sõidukeid, süsteeme, osi või eraldi seadmestikke, millele on kas väljastatud ELi tüübikinnitus või mis täidavad riikliku või üksiksõiduki kinnituse nõudeid.

 

2. Enne ELi tüübikinnitusega sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turulelaskmist tagab importija artikli 6 lõike 4 c nõuetele vastava infopaketi olemasolu ning et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kannab nõutud tüübikinnitusmärki ja vastab artikli 6 lõikele 4 c. Sõiduki puhul tagab importija, et sõidukiga on kaasas nõutud vastavustunnistus.

 

3. Kui importijal on põhjust uskuda, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta käesoleva määruse, eeskätt tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse nõuetele, siis ei lase ta turule, ei luba kasutusele võtta ega registreeri sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku seni, kuni see on nõuetega vastavusse viidud. Veelgi enam, kui importijal on põhjust uskuda, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu, teatab ta sellest tootjale, turujärelevalveasutusele ja tüübikinnitusasutusele, mis kinnituse väljastas.

 

4. Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas sõidukile, süsteemile, osale või eraldi seadmestikule või, kui see ei ole süsteemide, osade või eraldi seadmestike puhul võimalik, selle pakendile või süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga kaasasolevasse dokumenti.

 

5. Importija tagab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga on kaasas artiklis 46 nõutud juhised ja teave asjaomase liikmesriigi ametlikes keeltes.

 

6. Importija tagab, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on tema vastutuse all, ei ohusta toote ladustamis- ega transporditingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 

7. Juhul kui seda peetakse asjakohaseks seoses sõidukist, süsteemist, osast või eraldi seadmestikust tulenevate tõsiste ohtudega, uurivad importijad tarbijate tervise ja turvalisuse kaitse eesmärgil nõuetele mittevastavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste toodete tagasivõtmisi ning vajadusel peavad nende kohta registrit, ning teavitavad turustajaid sellistest järelevalvemeetmest.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 d

 

Importijate erikohustused seoses sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusega

 

1. Kui importijal on põhjust uskuda, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik, mille ta on turule lasknud, registreerinud või mille kasutuselevõtmise eest ta vastutab, ei ole vastavuses käesoleva määrusega, võtab ta selle sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavusse viimiseks kohe vajalikke parandusmeetmeid või eemaldab vajadusel toote turult või võtab selle kasutajalt tagasi.

 

2. Kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu, teavitab importija sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalve- ja tüübikinnitusasutusi, mille turul sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kättesaadavaks tehti, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

 

3. Importija säilitab 10 aastat pärast sõiduki turulelaskmist ja vähemalt viis aastat alates süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turulelaskmisest vastavustunnistuse koopiat turujärelevalve- ja tüübikinnitusasutustele esitamiseks ning tagab, et artikli 15 lõikes 10 nimetatud infopakett on nimetatud asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

 

4. Importija esitab riiklikule asutusele selle põhjendatud nõudmisel sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavust tõendava täieliku teabe ja dokumentatsiooni ühes asjaomase asutuse liikmesriigi ametlikest keeltest. Importija teeb kõnealuse asutusega viimase nõudmisel koostööd, et kõrvaldada ohud, mida põhjustavad sellised sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis on tema poolt turule lastud, registreeritud või tema vastutusel kasutusele võetud.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 e

 

Turustajate üldised kohustused

 

1. Sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks tegemise korral peavad turustajad arvestama kohaldatavate nõuetega.

 

2. Enne sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kannab nõutud kohustuslikku märgistust või tüübikinnitusmärki, et sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave selle liikmesriigi ametlikes keeltes, mille turul sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 c lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuded.

 

3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik on nende vastutuse all, ei ohusta toote ladustamis- ega transporditingimused selle vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 f

 

Turustajate erikohustused seoses sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavusega

 

1. Sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks tegemise korral peavad turustajad toimima käesoleva määruse nõuete kohaselt.

 

2. Kui turustajal on põhjust uskuda, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis ei tee ta turul kättesaadavaks, ei registreeri ega luba kasutusele võtta seda sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku ning hoiab ära selle turul kättesaadavaks tegemise, registreerimise või kasutuselevõtmise seni, kuni see on nõuetega vastavusse viidud.

 

3. Kui turustajal on põhjust uskuda, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, registreerinud või mille kasutuselevõtmise eest ta vastutab, ei ole vastavuses käesoleva määrusega, teavitab ta tootjat või tootja esindajat, et tagada sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavusse viimiseks vajalike parandusmeetmete võtmine või turult eemaldamine või vajadusel kasutajalt tagasivõtmine vastavalt artikli 6 a lõikele 1 või artikli 6 d lõikele 1.

 

4. Kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kujutab endast tõsist ohtu, teavitab turustaja sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalve- ja tüübikinnitusasutusi, mille turul sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik kättesaadavaks tehti, registreeriti või kus turustaja selle kasutuselevõtmise eest vastutas, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta ning teavitades samuti tootjat ja importijat.

 

5. Turustaja tagab riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel, et tootja esitab riiklikule asutusele artikli 6 a lõikes 4 sätestatud teabe või et importija esitab riiklikule asutusele artikli 6 d lõikes 3 sätestatud teabe. Ta teeb kõnealuse asutusega selle nõudmisel koostööd mis tahes meetmete osas, mida võetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 20, et kõrvaldada ohud, mida põhjustab tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 g

 

Juhtumid, mille puhul tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

 

Käesolevas määruses käsitletakse importijat või turustajat tootjana ja kohaldatakse tema suhtes artiklites 6–6 b sätestatud kohustusi, kui importija või turustaja teeb sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turul kättesaadavaks, registreerib või vastutab selle kasutuselevõtmise eest enda nime või kaubamärgi all või muudab juba turul kättesaadavaks tehtud, registreeritud või kasutusele võetud sõidukit, süsteemi, osa või eraldi seadmestikku viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 h

 

Ettevõtjate tuvastamine

 

Ettevõtjad esitavad turujärelevalve- ja tüübikinnitusasutustele nõudmise korral 10 aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

 

a) iga ettevõtja, kes on neid sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga varustanud;

 

b) iga ettevõtja, keda nemad on sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga varustanud.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liiklusohutust käsitlevad nõuded

Liiklus- ja kasutusohutust käsitlevad nõuded

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) käivitamist ja seiskamist, sealhulgas hädaseiskamisseadiseid ja automaatseid seiskamisseadiseid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) sõiduki tahtmatut liikumist;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) sõiduki juhtimise abisüsteeme, sealhulgas roolimis- ja pidurdamissüsteemid (ka mitteblokeeruvad pidurisüsteemid) ja elektroonilised stabiilsuskontrollisüsteemid;

b) sõiduki juhtimise abisüsteeme, nagu roolimis- ja pidurdamissüsteemid (ka mitteblokeeruvad pidurisüsteemid) ja elektroonilised stabiilsuskontrollisüsteemid (või samaväärse toimega süsteemid);

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m a) mehhaanilist ohutust;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

q) haake- ja tagurdusseadiseid;

q) pukseerimisseadiseid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt t a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

t a) tagasikäiku;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt t b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

t b) rööpmeid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt t c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

t c) mehaanilisi haakeseadiseid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite ja nende jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on kohaldatavad artiklis 4 osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on I lisa kohaselt kohaldatavad artiklis 4 osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakt, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised nõuded, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlused ja piirväärtused lõikes 2 osutatud teemade kohta, et tagada liiklusohutuse kõrge taseme saavutamine.

4. Et tagada liiklus- ja kasutusohutuse kõrge taseme saavutamine, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teemade kohta, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlusi ja piirväärtusi.

 

Üksikasjalike tehniliste nõuetega suurendatakse artikli 62 lõikes 1 ja artiklis 63 viidatud direktiividega tagatud liiklus- ja kasutusohutuse taset või vähemalt säilitatakse see.

 

Üksikasjalike tehniliste nõuetega tagatakse eeskätt järgmine:

 

– sõidukid, mille maksimumkiirus ületab 40 km/h, välja arvatud vahetatavad pukseeritavad masinad (S-kategooria), vastavad pidurite jõudluse ja mitteblokeeruvate pidurisüsteemide osas mootorsõidukite ja nende haagistega võrdväärsele liiklusohutuse tasemele;

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ümbermineku puhul kaitsvaid konstruktsioone;

a) ümberminekukaitsetarindeid (ROPS);

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kukkuvate esemete eest kaitsvaid konstruktsioone;

b) langevate esemete eest kaitsvaid konstruktsioone (FOPS);

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) käitamist ja hooldust;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) juhtsüsteemide, sh pukseeritavate masinate jaoks mõeldud jõusiirdevõllide ohutust ja töökindlust;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b c) energiaallikatest lahutamist;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b d) kaitset sõiduki mis tahes väärkasutuse eest, mida on mõistlikkuse piirides võimalik ette arvata;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b e) kaitset mehhaaniliste ohtude eest;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) mürataset juhikabiinis;

d) juhi poolt tajutavat mürataset;

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) ergonoomikat (sh võimalikku väärkasutust, juhtsüsteemide kasutatavust, juhtseadiste ligipääsetavust, et vältida nende ettekavatsemata aktiveerimist, inimese/sõiduki liidese kohandatavust juhi võimalike omadustega, kasutaja sekkumist);

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) juurdepääsu töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k a) stabiilsust;

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k b) kaitsekatteid ja kaitseseadiseid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k c) stabiilsuse kadumise riski;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k d) libisemis-, komistamis- ja kukkumisohtu;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k e) juhi kaitsmist elektriga seotud ohtude, sealhulgas pikselöögi eest;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k f) sõiduki, sealhulgas selle sisemiste osade ohutut puhastamist;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k g) kinnijäämise ohtu;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k h) paigaldusvigadest tingitud ohtude kõrvaldamist;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k i) kaitsekatteid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k j) liikuvate osadega seotud ohte;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k k (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k k) materjale ja tooteid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt k l (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k l) akusid;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt m c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k m) pidurisüsteeme, sh parkimisfunktsioone;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l) juhi kaitset ohtlike ainete eest;

l) juhi kaitset ohtlike materjalide ja ainete või hapnikupuuduse eest;

 

(Seda tuleks I lisas kohandada ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

l a) tuleohutust;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt l b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

l b) vibratsiooni;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt l c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

l c) kaitset välise kiirguse eest;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt l d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

l d) kaitset äärmuslikel temperatuuridel olevate osade või materjalidega kokkupuutumise eest;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m a) töötingimuste muutumisega seotud ohte;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt m b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m b) pindadest, servadest või nurkadest põhjustatud ohte;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt m c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m c) vedelikku sisaldavate, eriti kõrgsurvestatud torude ja lõdvikute lõhkemise ohte;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt m d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m d) teavet ja hoiatusi;

 

(See tuleks lisada I lisasse ning seda tuleks kohaldada kõikide asjaomaste sõidukikategooriate suhtes.)

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite ja nende jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on kohaldatavad käesolevas määruses osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on I lisa kohaselt kohaldatavad artiklis 4 osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakt, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised nõuded, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlused ja piirväärtused lõikes 2 osutatud teemade kohta, et tagada tööohutuse kõrge taseme saavutamine.

4. Et tagada tööohutuse kõrge taseme saavutamine, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teemade kohta, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlusi ja piirväärtusi.

 

Üksikasjalike tehniliste nõuetega suurendatakse artikli 62 lõikes 1 ja artiklis 63 viidatud direktiividega tagatud tööohutuse taset või vähemalt säilitatakse see.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohaldatakse direktiivis 97/68/EÜ liikurmasinate suhtes kehtestatud piirväärtusi, katsemenetlusi ja nõudeid seoses saasteainete heitkogustega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite ja nende jaoks ettenähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on kohaldatavad käesolevas määruses osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudmisi kohaldatakse sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike suhtes, kui need nõuded on I lisa kohaselt kohaldatavad artiklis 4 osutatud asjakohase sõidukikategooria suhtes.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakt, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised nõuded, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlused ja piirväärtused seoses lõike 2 punktis b osutatud välise müratasemega ning tüübikinnituse saanud mootori paigaldamise ja sellega seotud paindlikkuse sätetega vastavalt lõike 2 punktile a ja lõikele 3, et tagada keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamine.

5. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid, sealhulgas vajaduse korral katsemenetlusi ja piirväärtusi, välise mürataseme ning tüübikinnituse saanud mootorite sõidukile paigaldamise kohta, seoses saasteainete heitkogustega, ja asjaomaseid paindlikkuse sätteid, et tagada keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamine.

 

Kõnealuste erinõuetega suurendatakse artikli 62 lõikes 1 ja artiklis 63 viidatud direktiivides ette nähtud keskkonnakaitse taset või vähemalt säilitatakse see.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi kogu sõiduki tüübikinnitusmenetlused

ELi tüübikinnitusmenetlused

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tootja võib valida ühe järgmistest menetlustest:

1. Kogu sõiduki tüübikinnituse taotlemisel võib tootja valida ühe järgmistest menetlustest:

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) mitmeastmeline tüübikinnitus.

välja jäetud

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) ja lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tootja võib lisaks valida mitmeastmelise tüübikinnituse.

 

Süsteemide, osade või eraldi seadmestike tüübikinnituse suhtes kohaldatakse üheastmelist tüübikinnitusmenetlust.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järkjärguline tüübikinnitus on sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile.

Järkjärguline tüübikinnitus on sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõiduki osaks olevate süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeastmeline tüübikinnitus antakse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides täpsustatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.

3. Mitmeastmeline tüübikinnitus antakse mittekomplektsele või komplekteeritud sõidukitüübile, mis vastab teatmikus esitatud andmetele ja I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides kehtestatud tehnilistele nõuetele, võttes arvesse sõiduki komplekteerituse astet.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sõiduki viimase valmistusastme tüübikinnitus antakse ainult pärast seda, kui tüübikinnitusasutus on kontrollinud, et mittekomplektsele sõidukile antud tüübikinnitus(ed) tõendab (tõendavad), et viimases etapis tüübikinnituse saanud sõidukitüüp vastab kõigile tehnilistele nõuetele, mis kehtisid sel ajal selle sõidukite kategooria suhtes, millele komplekteeritud sõiduki tüübikinnitus anti.

4. Sõiduki viimase valmistusastme tüübikinnitus antakse ainult pärast seda, kui tüübikinnitusasutus on kontrollinud, et viimases etapis tüübikinnituse saanud sõiduk vastab selles etapis kõigile kehtivatele tehnilistele nõuetele. See hõlmab mitmeastmelise menetluse käigus mittekomplektsele sõidukile väljastatud tüübikinnitusega hõlmatud kõiki nõudeid puudutavate dokumentide kontrolli, isegi kui tüübikinnitus väljastati erinevale sõidukikategooriale või alamkategooriale.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tüübikinnitusmenetluse valik ei mõjuta kohaldatavaid nõudeid, millele tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama kogu sõiduki tüübikinnituse väljastamise ajal.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjonile antakse artikliga 54 rakendusvolitused, et kehtestada tüübikinnitusmenetluste üksikasjalike eeskirjade näidised.

6. Komisjon võtab vastavalt artiklile 57 vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada tüübikinnitusmenetluste eeskirjad.

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ühe konkreetse sõidukitüübi kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

2. Ühe konkreetse sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tüübikinnitustaotluses esitatav teave

Teatmik

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusaktidega ettenähtud teatises määratakse kindlaks andmed, mis taotleja peab esitama.

välja jäetud

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotleja esitab tüübikinnitusasutusele teatmiku. Teatmik peab sisaldama teatist ja kõiki andmeid, jooniseid, fotosid ja muud nõutavat teavet. Teabe võib esitada paberil või elektroonilisel kujul.

Taotleja esitab tüübikinnitusasutusele teatmiku.

 

Teatmik sisaldab järgmist:

 

a) teatist;

 

b) kõiki andmeid, jooniseid, fotosid ja muud teavet;

 

c) sõidukite puhul märget valitud menetlus(t)e kohta vastavalt artikli 10 lõikele 1.

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Teatmiku võib esitada paberil või elektroonilisel kujul vastavalt tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse loale.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab vastavalt artiklile 57 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tüübikinnitusasutusele vastavalt käesolevale artiklile esitatav teave, võttes arvesse artiklis 13 sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse artikliga 54 rakendusvolitused, et kehtestada teatise ja teatmiku näidised.

Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada teatise ja teatmiku näidised. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järkjärgulise tüübikinnitusmenetluse taotlusele peab olema lisatud teatmik ja kõik tüübikinnitustunnistused, mis on nõutavad iga I lisas osutatud kohaldatava õigusakti, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või OECD katsestandardi kohaselt.

Järkjärgulise tüübikinnitusmenetluse taotlusele peab olema lisatud artikli 12 kohane teatmik ja kõik tüübikinnitustunnistused, mis on nõutavad iga I lisas osutatud kohaldatava õigusakti, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või OECD katsestandardi kohaselt.

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Üheastmelise tüübikinnituse taotlusega peab kaasas olema teatmik, mis sisaldab asjakohast teavet seoses I lisas loetletud aktidega.

2. Üheastmelise tüübikinnituse taotlusega peab kaasas olema artikli 12 kohane teatmik, mis sisaldab asjakohast teavet seoses I lisas loetletud aktidega.

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sega-tüübikinnituse menetluse puhu peab teatmikuga olema kaasas üks või mitu tüübikinnitustunnistust, mis on nõutavad iga I lisas osutatud kohaldatava õigusakti, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja või OECD katsejuhiste kohaselt, ja juhul, kui ühtegi tüübikinnitustunnistust ei ole esitatud, peab see sisaldama käesoleva määruse rakendusmeetmetega nõutavat asjakohast teavet seoses I lisas loetletud aktidega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a ja b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikele 2.

Punktides a ja b osutatud teabe võib esitada vastavalt lõikele 3.

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda tootjal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

5. Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega nõuda, et tootja esitaks täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised katsetused on nõutavad või kuidas nimetatud katsetuste läbiviimist hõlbustada.

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnitusmenetluse kord

välja jäetud

Tootja esitab taotluse tüübikinnitusasutusele.

 

Ühe konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib esitada ainult ühe taotluse ja selle võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

 

Iga kinnitatava tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

 

Selgitus

Käesolev artikkel integreeriti artiklitesse 10 ja 11.

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tüübikinnitusasutused annavad ELi tüübikinnituse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et artiklis 19 osutatud toodangu vastavuse kontrollimise korda on rakendatud ja et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab tehnilistele nõuetele.

1. Tüübikinnitusasutused annavad ELi tüübikinnituse üksnes pärast seda, kui nad on kontrollinud tootmise vastavust nõuetele, nagu on osutatud artiklis 19, ja sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi vastavust kehtivatele nõuetele.

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis on küll valmistatud vastavalt nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusohutusele või kahjustab tõsiselt keskkonda või rahva tervist, või traktorite puhul kujutab tõsist ohtu tööohutusele, võib see liikmesriik ELi tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab ta viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.

3. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et sõiduki, süsteemi, osa või seadmestiku tüüp, mis vastab küll nõutud sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu ohutusele või võib tõsiselt kahjustada keskkonda või rahva tervist või kujutab tõsist ohtu tööohutusele, võib ta ELi tüübikinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul saadab ta viivitamata teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile üksikasjaliku toimiku, milles selgitab oma otsuse põhjusi ja esitab oma järeldusi kinnitavad tõendid.

Muudatusettepanek  170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. ELi tüübikinnitustunnistused nummerdatakse ühtlustatud süsteemi järgi.

4. ELi tüübikinnitustunnistused nummerdatakse ühtlustatud süsteemi järgi, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki ELi tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

5. Tüübikinnitusasutus saadab 20 tööpäeva jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ühise turvalise elektroonilise vahetussüsteemi kaudu iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, koopia sõiduki ELi tüübikinnitustunnistusest koos selle juurde kuuluvate lisadega.

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Tüübikinnitusasutus saadab iga kolme kuu järel teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud.

7. Iga kolme kuu järel saadab tüübikinnitusasutus teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele loetelu ELi tüübikinnitustest, mis ta on eelneva perioodi jooksul süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele väljastanud, muutnud, tühistanud või mille väljastamisest ta on keeldunud.

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Teise liikmesriigi tüübikinnitusasutuse nõudel saadab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus nõude esitanud asutusele 20 tööpäeva jooksul kõnealuse ELi tüübikinnitustunnistuse koos lisadega. Paberkoopia võib asendada elektroonilise failiga.

8. Teise liikmesriigi tüübikinnitusasutuse nõudel saadab ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus nõude esitanud asutusele ühise turvalise elektroonilise vahetussüsteemi kaudu 20 tööpäeva jooksul nõutud ELi tüübikinnitustunnistuse koos lisadega.

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Kui komisjon seda nõuab, esitab tüübikinnitusasutus lõigetes 5–8 kirjeldatud teabe ka komisjonile.

9. Kui komisjon seda nõuab, esitab tüübikinnitusasutus lõigetes 5–8 osutatud teabe ka komisjonile.

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Tüübikinnitusasutus koostab infopaketi, mis sisaldab teatmikku koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus. Infopaketil peab olema sisukord, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleksid selgelt eristatavad, kusjuures dokumendi vorm kajastab ELi tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi.

10. Tüübikinnitusasutus koostab infopaketi, mis sisaldab teatmikku koos katsearuannete ja kõigi muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus. Infopaketil peab olema sisukord, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et selgelt oleksid eristatavad kõik leheküljed ja iga dokumendi vorm, et kajastada ELi tüübikinnituse korraldamise järjestikusi samme, eelkõige läbivaatamise ja ajakohastamise kuupäevi.

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tüübikinnitustunnistust käsitlevad erisätted

ELi tüübikinnitustunnistust käsitlevad erisätted

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tüübikinnitustunnistus sisaldab järgmisi lisasid:

1. ELi tüübikinnitustunnistus sisaldab järgmisi lisasid:

Muudatusettepanek  178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) artiklis 15 osutatud infopakett;

a) artikli 15 lõikes 10 osutatud infopakett;

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) täidetud vastavustunnistuse näidis.

Muudatusettepanek  180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tüübikinnitustunnistus antakse välja käesoleva määruse rakendusaktiga kehtestatud näidise alusel.

2. ELi tüübikinnitustunnistus antakse välja komisjoni poolt rakendusaktiga kehtestatud näidise alusel. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) täidab kõik asjakohased ELi tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe, vastavalt käesoleva määruse rakendusaktiga kehtestatud tüübikinnitustunnistuse näidisele;

a) täidab kõik asjakohased ELi tüübikinnitustunnistuse osad, sealhulgas juurdelisatud katsetustulemuste lehe;

Muudatusettepanek  182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon kehtestab rakendusaktiga käesoleva lõike punktis a osutatud katsetustulemuste lehe näidise. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. ELi tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 26 kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata õigusaktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piirangud või erandid ELi tüübikinnitustunnistuses.

4. ELi tüübikinnituse puhul, mille kehtivuse suhtes on vastavalt artiklile 26 kehtestatud piirangud või mille kohta ei rakendata käesoleva määruse või käesoleva määruse raames vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide teatud sätteid, esitatakse nimetatud piirangud või erandid ELi tüübikinnitustunnistuses.

Muudatusettepanek  184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, märgib tüübikinnitusasutus teatisesse viited õigusaktidega kehtestatud katsearuannetele, mille kohta ELi tüübikinnitustunnistus puudub. Komisjonile antakse artikliga 54 rakendusvolitused, et kehtestada sellise dokumendi näidis.

5. Kui tootja valib sega-tüübikinnituse menetluse, täidab tüübikinnitusasutus teatise viidetega artikli 18 lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kehtestatud katsearuannetele, mille kohta ELi tüübikinnitustunnistus puudub.

Muudatusettepanek  185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate nõuete või õigusaktide loetelu ja lisab nimetatud loetelu ELi tüübikinnitustunnistusele. Komisjonile antakse artikliga 54 rakendusvolitused, et kehtestada sellise loetelu näidis.

6. Kui tootja valib üheastmelise tüübikinnitusmenetluse, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks kohaldatavate nõuete või õigusaktide loetelu ja lisab nimetatud loetelu ELi tüübikinnitustunnistusele. Komisjon kehtestab rakendusaktiga näidise sellise loetelu jaoks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELi tüübikinnitus antakse süsteemile, mis vastab teatmikus esitatud üksikasjadele ja I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. ELi tüübikinnitus antakse osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud üksikasjadele ja I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. ELi tüübikinnitus osale või eraldi seadmestikule antakse vastavalt osale või eraldi seadmestikule, mis vastab teatmikus esitatud üksikasjadele ja I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides sätestatud tehnilistele nõuetele.

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks või mitte, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui I lisas loetletud asjakohases õigusaktis ei ole teisiti sätestatud.

3. Kui osadele või eraldi seadmestikele, mis on või ei ole ette nähtud remondiks, teeninduseks või hoolduseks, laieneb sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei nõuta täiendavat osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, kui I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides ei ole teisiti sätestatud.

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sel juhul täpsustatakse ELi tüübikinnitustunnistuses kõik osa või eraldi seadmestiku kasutuspiirangud ja nimetatakse selle paigaldamise eritingimused.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui sellise osa või eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja, tõendatakse vastavust kohaldatavatele kasutuspiirangutele või paigaldamistingimustele sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Katsemenetlusi ja katsetuste läbiviimiseks vajalikku varustust ja vahendeid kirjeldatakse nimetatud õigusaktides.

Esimeses lõigus osutatud katsemenetlused ja katsetuste läbiviimiseks vajalik varustus ja vahendid kehtestatakse I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides.

Muudatusettepanek  192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada üldised nõuded katsearuannete jaoks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks asjaomastes õigusaktides nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.

2. Tootja teeb tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides nõutavate katsetuste läbiviimiseks vajaliku arvu sõidukeid, osi või eraldi seadmestikke.

Muudatusettepanek  194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Alternatiivina lõikes 1 osutatud katsemeetoditele ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides loetletud nõuete puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

4. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib alternatiivina lõikes 1 osutatud katsemeetoditele lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktides kehtestatud nõuete puhul tootja taotlusel kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

Muudatusettepanek  195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

5. Virtuaalsed katsemeetodid peavad vastama lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek  196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjoni volitatakse vastavalt artiklile 57 vastu võtma delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse, milliste nõuete puhul võib virtuaalseid katsemeetodeid kasutada ja sätestatakse virtuaalse katsetamise tingimused, et virtuaalsel katsetamisel saadud tulemused oleksid sama tähendusega kui füüsilisel katsetamisel saadud tulemused.

6. Selleks et tagada, et virtuaalsel katsetamisel saadud tulemused oleksid sama tähendusega kui füüsilisel katsetamisel saadud tulemused, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 57 seoses nõuetega, mille puhul võib virtuaalseid katsemeetodeid kasutada, ning tingimustega, mille alusel selliseid virtuaalseid katseid teostatakse.

 

Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon vastavalt vajadusele aluseks direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisas sätestatud nõuded ja menetlused.

Muudatusettepanek  197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. ELi tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus võtab tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.

1. ELi tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus võtab tarvitusele vajalikud abinõud, kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed tootmises olevate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus võtab tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, et tootja poolt välja antud vastavustunnistused on kooskõlas artikliga 24. Selleks kontrollib tüübikinnitusasutus, et piisav hulk vastavustunnistuste näidiseid on kooskõlas artikliga 24 ning et tootja on võtnud piisavad meetmed tagamaks, et vastavustunnistuste andmed on õiged.

Muudatusettepanek  199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võtab seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja et toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.

ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võtab seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõigetes 1 ja 1 a osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja et tootmises olevad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad jätkuvalt kinnitatud tüübile.

Muudatusettepanek  200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse tagamiseks ettenähtud kontroll piirdub käesoleva määruse rakendusaktides sätestatud menetlustega. Sel eesmärgil võib ELi tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus läbi viia tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi, mis on ette nähtud õigusaktides, mille alusel ELi tüübikinnitus anti.

Selle tagamiseks, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik vastab kinnitatud tüübile, võib ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus läbi viia tootja ruumidest, sealhulgas tootmisrajatistest võetud näidiste kontrollimisi või katsetusi, mis on vajalikud, et tagada vastavus nõuetele, mille alusel ELi tüübikinnitus anti.

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus tuvastab, et lõikes 1 osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest, kui nende rakendamine on lõppenud või kui need ei ole enam asjakohased, kuigi tootmine jätkub, võtab kõnealune tüübikinnitusasutus kasutusele vajalikud abinõud, et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine, või tühistab tüübikinnituse.

3. Kui ELi tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus tuvastab, et lõigetes 1 ja 1 a osutatud meetmeid ei rakendata, et need erinevad oluliselt kokkulepitud meetmetest ja kontrollikavadest, kui nende rakendamine on lõppenud või kui need ei ole enam asjakohased, isegi kui tootmist jätkatakse, võtab ta kasutusele vajalikud abinõud, et tagada toodangu vastavuse menetluse nõuetekohane järgimine, või tühistab tüübikinnituse.

Muudatusettepanek  202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon kehtestab artiklile 57 vastavate delegeeritud õigusaktide kaudu toodangu vastavuse tagamise üksikasjalikud meetmed ja sellega seotud kontrollimenetlused. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise aluseks on direktiivis 2003/37/EÜ sätestatud kord ja menetlused.

Muudatusettepanek  203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomane tüübikinnitusasutus otsustab vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele, millist menetlust tuleb järgida.

Asjaomane tüübikinnitusasutus otsustab, millist artiklis 21 sätestatud menetlust tuleb järgida.

Muudatusettepanek  204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vajadusel võib ta tootjaga konsulteerides otsustada, et anda tuleb uus ELi tüübikinnitus või uus üksiksõiduki kinnitus.

Vajadusel võib tüübikinnitusasutus pärast tootjaga konsulteerimist otsustada, et tuleb anda uus ELi tüübikinnitus.

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sõidukeid, süsteeme, osasid või eraldi seadmestikke käsitlevad erisätted

ELi tüübikinnituste parandamine ja laiendamine

Muudatusettepanek  206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) jõustuvad tüübikinnituse saanud sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatava õigusakti uued nõuded.

c) hakatakse kohaldama tüübikinnituse saanud sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku suhtes kohaldatavate I lisas loetletud õigusaktide uusi nõudeid.

Muudatusettepanek  207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Sõiduki tüübikinnituse muudatust ei nõuta, kui lõike 2 punktis c osutatud uued nõuded ei ole tehnilisest seisukohast selle sõidukitüübi jaoks olulised või hõlmavad muid sõidukikategooriaid kui see, millesse antud sõidukitüüp kuulub.

Muudatusettepanek  208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) uute sõidukite registreerimisel, müügil või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõidukitüübi suhtes kohaldatava õigusakti uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada;

a) uute sõidukite turule laskmisel, registreerimisel või kasutuselevõtmisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud sõidukitüübi suhtes kohaldatavate I lisas nimetatud õigusaktide uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt ajakohastada;

Muudatusettepanek  209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) tüübikinnitus on tühistatud vastavalt artikli 19 lõikele 3 või artikli 37 lõikele 1.

Muudatusettepanek  210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tootja kasutab vastavustunnistuse näidist, mis on esitatud rakendusmeetmetes vastavalt artiklile 54.

2. Tootja kasutab vastavustunnistuse puhul komisjoni poolt rakendusaktiga kehtestatud näidist. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastavustunnistus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kust sõiduk osteti, välja arvatud juhul, kui sõiduki ostjaga on kokku lepitud teisiti.

3. Vastavustunnistus koostatakse vastavalt tootja valikule ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles, välja arvatud juhul, kui sõiduki ostjaga on kokku lepitud teisiti.

Muudatusettepanek  212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Vastavustunnistus on koostatud selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitseb värviline graafika või millel on tootjat identifitseeriv vesimärk.

4. Vastavustunnistus on koostatud selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu kasutatakse paberit, mida kaitstakse piisavate vahenditega, näiteks värvilise graafika või tootjat identifitseeriva vesimärgiga.

Selgitus

Vastavustunnistuse kaitsmiseks on palju muidki võimalusi, näiteks hologrammid; lõplik valik tuleks jätta tootjale ja määruses tuleks tuua vaid mõningad mittesiduvad näited.

Muudatusettepanek  213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastavustunnistus täidetakse tervikuna ja see ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale õigusaktis sätestatu.

5. Vastavustunnistus täidetakse tervikuna. See ei sisalda sõiduki kasutuse suhtes muid piiranguid peale nende, mida komisjon on rakendusaktidega kehtestanud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse asjaomasel etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelneva etapi vastavustunnistused.

6. Mittekomplektse või komplekteeritud sõiduki korral täidab tootja ainult need vastavustunnistuse punktid, mis on tüübikinnituse asjaomasel etapil lisatud või mida on sel etapil muudetud, ja võimalusel lisab tunnistusele kõik eelnevate etappide vastavustunnistused.

Muudatusettepanek  215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Tootja võib edastada vastavustunnistuses sisalduvaid andmeid või teavet liikmesriigi sõidukiregistri-asutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

9. Tootja võib edastada vastavustunnistuse liikmesriigi sõidukiregistriasutusele elektrooniliselt, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

Muudatusettepanek  216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Vastavustunnistuse duplikaadi tohib väljastada ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.

10. Vastavustunnistuse duplikaadi väljastab ainult tootja. Iga vastavustunnistuse duplikaadi esiküljel peab olema selgelt nähtav sõna „duplikaat”.

Muudatusettepanek  217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tüübikinnitusmärk

Andmesildid sõidukite asjakohase märgistusega ning osade või eraldi seadmestike tüübikinnitusmärk

Muudatusettepanek  218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a. Sõiduki tootja tähistab iga kinnitatud tüübiga vastavuses oleva toodetud sõiduki asjakohast märgistust kandva andmesildiga, nagu nõutakse käesoleva määruse kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti või rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku, olenemata sellest, kas see on süsteemi osa või mitte, käesoleval määrusel põhineva asjakohase delegeeritud õigusaktiga või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni asjakohaste eeskirjade või OECD katsestandardiga nõutava ELi tüübikinnitusmärgiga.

1. Tootja tähistab iga tüübikinnitusega vastavuses toodetud osa või eraldi seadmestiku, olenemata sellest, kas see on süsteemi osa või mitte, käesoleva määruse kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti või rakendusaktiga või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni asjakohaste eeskirjade või OECD katsestandardiga nõutava ELi tüübikinnitusmärgiga.

Muudatusettepanek  220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. ELi tüübikinnitusmärk koostatakse vastavalt käesoleva määruse rakendusaktis sätestatud näidisele.

3. ELi tüübikinnitusmärk peab olema vastavuses komisjoni poolt rakendusaktidega sätestatud näidisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  221

Ettepanek võtta vastu määrus

IX peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ERANDID JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTIDELE VÕI ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI EESKIRJADELE MITTEVASTAVAD UUED TEHNOLOOGIAD VÕI PÕHIMÕTTED

ERANDID UUTE TEHNOLOOGIATE VÕI UUTE PÕHIMÕTETE JAOKS

Muudatusettepanek  222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tootja võib taotleda ELi tüübikinnitust süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele I lisas loetletud õigusaktile või nõudele.

1. Tootja võib taotleda ELi tüübikinnitust süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübile, milles on kasutatud tehnoloogiaid või põhimõtteid, mis ei vasta ühele või mitmele I lisas loetletud õigusaktile.

Muudatusettepanek  223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) taotluses on esitatud põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nõuetele mittevastavaks;

a) taotluses on esitatud põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ühele või mitmele I lisas loetletud õigusaktile mittevastavaks;

Muudatusettepanek  224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) taotluses on kirjeldatud uute tehnoloogiate ohutust ja keskkonnamõju ja meetmeid, mis on võetud tagamaks, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, oleks tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase;

b) taotluses on kirjeldatud uute tehnoloogiate ohutust ja keskkonnamõju ja meetmeid, mis on võetud tagamaks, et oleks tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase, nagu on sätestatud nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse;

Muudatusettepanek  225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes ELi tüübikinnituse andmisega erandi tegemiseks on vaja komisjoni luba. Luba antakse rakendusakti vormis. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kuni komisjoni otsuseni loa andmise kohta võib tüübikinnitusasutus anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta. Tüübikinnitusasutus teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet.

3. Kuni komisjoni otsuseni loa andmise kohta võib tüübikinnitusasutus anda ELi tüübikinnituse, kuid see on ainult ajutine ning kehtib ainult selle liikmesriigi territooriumil ja taotletava erandi alla kuuluva sõidukitüübi kohta. Tüübikinnitusasutus teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, edastades neile toimiku, mis sisaldab lõikes 2 osutatud teavet.

 

Ajutine olemus ja piiratud territoriaalne kehtivus peavad olema näha tüübikinnitustunnistuse ja vastavustunnistuse pealkirjas. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles esitatakse tüübikinnitustunnistuste ja vastavustunnistuste ühtlustatud näidised. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Uute tehnoloogiate või põhimõtete suhtes erandi tegemiseks on vaja komisjoni luba vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud menetlusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vajaduse korral täpsustatakse loa andmise otsuses, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid. Igal juhul kehtib kinnitus vähemalt 36 kuud.

Vajaduse korral täpsustatakse lõikes 3 osutatud komisjoni loas, kas tüübikinnituse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid. Igal juhul kehtib tüübikinnitus vähemalt 36 kuud.

Muudatusettepanek  229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajutise tüübikinnituse kohaselt enne selle tühistamist toodetud sõidukeid lubatakse siiski registreerida, müüa ja kasutusele võtta igas ajutist tüübikinnitust tunnustanud liikmesriigis.

välja jäetud

Muudatusettepanek  230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vajalikud meetmed

Järgnev vajadus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohandamiseks

Muudatusettepanek  231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon lubab teha erandi vastavalt artiklile 26, võtab ta viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste delegeeritud õigusaktide või nõuete kohandamiseks tehnoloogia arenguga.

Kui komisjon lubab teha erandi vastavalt artiklile 26, võtab ta viivitamata vajalikud meetmed asjakohaste delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohandamiseks tehnoloogia arenguga.

Muudatusettepanek  232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui vastavalt artiklile 26 tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks.

Kui artikli 26 raames tehtud erand on seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga, teeb komisjon ettepaneku vastava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja muutmiseks vastavalt korrale, mis tuleneb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppest, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek  233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Niipea kui asjakohaseid õigusakte või nõudeid on muudetud, tühistatakse kõik erandi suhtes kehtinud piirangud.

Niipea kui asjakohaseid õigusakte on muudetud, tühistatakse kõik komisjoni otsuses lubatud erandi suhtes kehtinud piirangud.

Muudatusettepanek  234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui delegeeritud õigusakti või nõuete muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võidakse ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel erandi kehtivusaega pikendada komisjoni otsusega, mis võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Kui delegeeritud õigusakti muutmiseks vajalikke samme ei ole astutud, võib komisjon ajutise tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel lubada erandi kehtivusaja pikendamist. Luba antakse rakendusakti vormis. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootja võib taotleda sõidukitüübi väikeseeriate siseriiklikku tüübikinnitust II lisa 1. osas sätestatud koguseliste piirnormide piires.

Tootja võib taotleda sõidukitüübi väikeseeriate siseriiklikku tüübikinnitust II lisa 1. osas sätestatud iga-aastaste koguseliste piirnormide piires. Nimetatud piirnorme kohaldatakse kinnitatud tüüpi sõidukite igas liikmesriigis antud aastal turul kättesaadavaks tegemise, registreerimise või kasutuselevõtmise suhtes.

Muudatusettepanek  236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellise tüübikinnituse jaoks võib siseriiklik asutus, kui tal on selleks piisav põhjus, anda vabastuse ühe või mitme I lisas loetletud õigusakti ühest või mitmest sättest, tingimusel, et ta on kehtestanud alternatiivsed nõuded.

Väikeseeriate siseriikliku tüübikinnituse jaoks võib tüübikinnitusasutus, kui tal on selleks piisav põhjus, anda vabastuse ühe või mitme I lisas loetletud õigusakti ühest või mitmest sättest, tingimusel, et ta täpsustab alternatiivseid nõudeid.

Muudatusettepanek  237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tüübikinnitustunnistuses täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõikele 1. Käesoleva artikli kohaldamiseks koostatakse tüübikinnitustunnistus vastavalt rakendusaktis kehtestatud näidisele, kuid see ei kanna pealkirja „Sõiduki ELi tüübikinnitustunnistus”. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse käesolevas määruses kirjeldatud korras.

4. Käesoleva artikli alusel tüübikinnituse saanud sõidukite tüübikinnitustunnistus koostatakse vastavalt artikli 16 lõike 2 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud näidisele, kuid see ei kanna pealkirja „Sõiduki ELi tüübikinnitustunnistus” ning selles täpsustatakse nõudeid, mille suhtes on antud vabastus vastavalt lõikele 1. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse artikli 15 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kehtestatud korras.

Muudatusettepanek  238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab tüübikinnituse andnud asutus taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga. Liikmesriigi ametiasutus lubab nimetatud sõiduki müüki, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

9. Sõidukit teises liikmesriigis turule lasta või registreerida sooviva väikeseeriate siseriikliku tüübikinnituse taotleja palvel edastab väikeseeriate siseriikliku tüübikinnituse andnud asutus sellele taotlejale tüübikinnitustunnistuse koopia koos infopaketiga. Teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus lubab nimetatud sõiduki turulelaskmist, registreerimist ja kasutuselevõtmist, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile tüübikinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

Muudatusettepanek  239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab sõiduki tootja või omanik. Samuti võib selle esitada Euroopa Liidus registreeritud isik, kes tegutseb sõiduki tootja või omaniku nimel.

1. Üksiksõiduki kinnituse taotluse esitab sõiduki tootja või omanik. Samuti võib selle esitada Euroopa Liidus registreeritud isik, kes tegutseb sõiduki omaniku nimel. Sõiduki omaniku või tema nimel tegutseva liidus registreeritud isiku taotlusel annab tüübikinnitusasutus üksiksõidukile kinnituse, kui sõiduk vastab taotlusele lisatud kirjeldusele ning käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Üksiksõiduki kinnituse menetluses tõendab tüübikinnitusasutus, et sõiduk vastab asjakohastele haldussätetele ja tehnilistele nõuetele.

2. Üksiksõiduki kinnituse menetluses tõendab tüübikinnitusasutus, et sõiduk vastab I lisas loetletud asjakohastele õigusaktidele.

Muudatusettepanek  241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Üksiksõiduki kinnituse taotlused võivad hõlmata kuni 15 sama tüüpi sõidukit.

4. Üksiksõiduki kinnituse taotlused võivad hõlmata kuni 15 sama tüüpi sõidukit kalendriaasta, taotleja ja liikmesriigi kohta.

Muudatusettepanek  242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Pärast kinnituse andmist väljastab tüübikinnitusasutus viivitamata üksiksõiduki kinnitustunnistuse.

Muudatusettepanek  243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb artikli 16 lõikes 2 osutatud ELi tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 1999/37/EÜ (sõidukite registreerimisdokumentide kohta)1 sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks.

 

Üksiksõiduki kinnitustunnistus ei kanna pealkirja „Sõiduki ELi tüübikinnitus”. Üksiksõiduki kinnitustunnistus kannab asjaomase sõiduki identifitseerimis-numbrit.

 

_____________

 

1 EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57.

Muudatusettepanek  244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste sõidukite suhtes, millele üksiksõiduki kinnituse taotluse esitamise ajaks ei ole kunagi antud riiklikku maanteeliikluse luba, mis hõlmab nende identifitseerimist ja registreerimisnumbri väljastamist, sealhulgas ajutist või lühiajalist registreerimist või jaemüüjatele ettenähtud registreerimist, ning mida ei ole kasutusele võetud või mis on olnud registreeritud või kasutusele võetud vähem kui kuus kuud.

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste sõidukite suhtes, mida üksiksõiduki kinnituse taotluse esitamise ajaks ei ole eelnevalt turule lastud või mille kasutuselevõtmine ei ole veel aset leidnud, ning mis hõlmab nende identifitseerimist ja registreerimisnumbri väljastamist, sealhulgas ajutist või lühiajalist registreerimist või jaemüüjatele ettenähtud registreerimist või mis on turule lastud vähem kui kuueks kuuks.

Muudatusettepanek  245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tüübikinnitusasutus võib vabastada sõiduki ühe või mitme I lisas loetletud õigusakti nõuete täitmisest, tingimusel et ta kehtestab alternatiivsed nõuded ja et selliseks vabastuseks on põhjendatud alus.

Tüübikinnitusasutus võib vabastada sõiduki I lisas kehtestatud nõuete täitmisest, tingimusel et ta kehtestab alternatiivsed nõuded ja et selliseks vabastuseks on põhjendatud alus.

Muudatusettepanek  246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Alternatiivsed nõuded peavad tagama liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tööohutuse sellise taseme, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne I lisas loetletud asjakohaste õigusaktidega tagatud tasemega.

Alternatiivsed nõuded peavad tagama liiklus- ja kasutusohutuse, keskkonnakaitse ja tööohutuse sellise taseme, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne I lisas loetletud asjakohaste õigusaktidega tagatud tasemega.

Muudatusettepanek  247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tüübikinnitusasutused ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, mis tõendab vastavust alternatiivsete nõuetega.

2. Tüübikinnitusasutused ei vii läbi purustavaid katsetusi. Nad kasutavad taotleja esitatud asjakohast teavet, et tõendada vastavust alternatiivsete nõuetega.

Muudatusettepanek  248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tüübikinnitusasutused tunnustavad alternatiivsete nõuete asemel igat süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb V lisas toodud ELi tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks.

Üksiksõiduki kinnitustunnistuse vorm põhineb artikli 29 lõikes 4 b osutatud ELi tüübikinnitustunnistuse näidisel ja sisaldab vähemalt andmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta sätestatud registreerimistaotluse täitmiseks.

Muudatusettepanek  250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Üksiksõiduki kinnituse saanud sõidukit teises liikmesriigis müüa, registreerida või kasutusele võtta sooviva taotleja palvel edastab kinnituse andnud tüübikinnitusasutus taotlejale teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ja mis tahes täiendava üksikasjaliku teabe selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.

2. Üksiksõiduki kinnituse saanud sõiduki teises liikmesriigis turule laskmise, registreerimise või kasutusele võtmise puhul edastab kinnituse andnud tüübikinnitusasutus üksiksõiduki kinnituse taotlejale tema palvel teatise tehniliste sätete kohta, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ja mis tahes täiendava üksikasjaliku teabe selle kohta, millistele tehnilistele nõuetele see konkreetne sõiduk vastab.

Muudatusettepanek  251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Teine liikmesriik lubab müüa, registreerida ja kasutusele võtta sõidukit, millele ühe liikmesriigi tüübikinnitusasutus on andnud üksiksõiduki kinnituse vastavalt artiklile 29, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

3. Teine liikmesriik lubab sellise sõiduki turule laskmist, registreerimist ja kasutusele võtmist, millele ühe liikmesriigi tüübikinnitusasutus on andnud üksiksõiduki kinnituse ning mis on registreeritud vastavalt artiklile 29, välja arvatud juhul, kui tal on põhjust arvata, et tehnilised sätted, mille suhtes sõidukile kinnitus anti, ei ole tema omadega samaväärsed.

Muudatusettepanek  252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Sõiduki tootja või omaniku taotlusel annab tüübikinnitusasutus üksiksõiduki kinnituse sõidukile, mis vastab käesoleva määruse sätetele. Sellisel juhul tunnustavad tüübikinnitusasutused üksiksõiduki kinnitust ja lubavad sõidukit müüa, registreerida ja kasutusele võtta.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev lõige on viidud üle artikli 29 lõikesse 1.

Muudatusettepanek  253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätted

Üksiksõiduki kinnitamisega seotud erisätted

Muudatusettepanek  254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva peatüki sätteid võib kohaldada sõidukite suhtes, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale määrusele ja mida on muudetud enne nende esimest registreerimist või kasutuselevõtmist.

1. Käesoleva peatüki sätteid võib kohaldada sõidukite suhtes, millele on antud tüübikinnitus vastavalt käesolevale määrusele ja mida on muudetud enne nende turule laskmist, registreerimist või kasutuselevõtmist.

Muudatusettepanek  255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõiget 1 kohaldatakse komplektsete sõidukite puhul kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil ELi tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite puhul kaheksateistkümne kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

2. Lõiget 1 kohaldatakse komplektsete sõidukite puhul 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil ELi tüübikinnituse kehtivus lõppes, ning komplekteeritud sõidukite puhul 30 kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

Selgitus

Seeria viimased sõidukid. Muudatusettepaneku eesmärk on viia määrus kooskõlla direktiivi 2003/37/EÜ artikliga 10.

Muudatusettepanek  256

Ettepanek võtta vastu määrus

XII peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

REGISTREERIMINE, MÜÜK JA KASUTUSELEVÕTMINE

TURUL KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE, REGISTREERIMINE VÕI KASUTUSELEVÕTMINE

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  257

Ettepanek võtta vastu määrus

XII a peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

XII A PEATÜKK

 

SÕIDUKITE KASUTAMINE ÜLDKASUTATAVATEL TEEDEL

 

Artikkel 35 a

 

Sõidukit võib üldkasutatavatel teedel kasutada, kui see vastab üldkasutatavatel teedel kasutamiseks kehtestatud nõuetele mõõtmete, massi, ohutuse, valgustuse ja kindlustuse suhtes, ning seda juhib selleks kvalifitseeritud isik, kellel on ühtne Euroopa juhiluba seda tüüpi sõiduki juhtimiseks.

Muudatusettepanek  258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 36

Artikkel 36

Sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavus käesolevale määrusele

Siseriiklikul tasandil ohtu kujutavate sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestikega tegelemise menetlus

1. Kui liikmesriigi ametiasutus leiab, et uued sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, mis vastavad küll kohaldatavatele nõuetele või on nõuetekohaselt tähistatud, kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või rahva tervisele, või traktorite puhul, kujutab tõsist ohtu tööohutusele, siis võib nimetatud ametiasutus maksimaalselt kuueks kuuks keelata selliste sõidukite registreerimise või selliste sõidukite, osade või eraldi seadmestike müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestikega kaasneb oht inimeste tervisele või turvalisusele või muudele käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutuste ja/või tüübikinnitusasutustega tihedat koostööd.

Sel juhul teatab asjaomane siseriiklik ametiasutus sellest viivitamata tootjale, teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile, esitades oma otsuse aluseks olevad põhjendused ning täpsustades, kas otsus tuleneb:

Kui kõnealuse hindamise tulemusena on tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutused arvamusel, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks vajalikud parandusmeetmed sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades riski olemust.

a) asjakohaste õigusaktide puudustest;

Kinnituse andnud tüübikinnitusasutused teavitavad asjakohast tehnilist teenistust käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt võetud meetmetest. Käesoleva lõike teises lõigus nimetatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

b) asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest.

 

2. Otsuse ettevalmistamiseks konsulteerib komisjon võimalikult kiiresti asjaomaste osapooltega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega.

2. Kui tüübikinnitusasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste õigusaktide puudustest, teeb komisjon ettepaneku järgmiste meetmete võtmiseks:

3. Ettevõtja tagab, et tema poolt turule lastud, liidus registreeritud või kasutusele võetud mittevastavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

a) delegeeritud õigusaktide puhul teeb komisjon aktides vastavad muudatused;

 

b) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras.

 

4. Kui lõikes 1 osutatud meetmed tulenevad asjakohaste nõuete ebaõigest kohaldamisest, võtab komisjon asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane tüübikinnitusasutus täidab nimetatud nõudeid. Kõigi liikmesriikide tüübikinnitusasutusi tuleb nendest meetmetest teavitada.

4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad siseriiklikud asutused asjakohased meetmed, et keelata või piirata mittevastavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike turule laskmist, registreerimist või kasutusele võtmist nende siseriiklikul turul, need turult kõrvaldada või tagasi võtta.

 

5. Liikmesriigi ametiasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud meetmetest viivitamatult.

 

Esitatud teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet, selle päritolu, väidetava mittevastavuse ja ohu olemust, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Tüübikinnitusasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

 

a) sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta nõuetele, mis on seotud inimeste tervise ja ohutusega, keskkonnakaitse või muude käesolevas määruses sätestatud avaliku huvi kaitsega seotud aspektidega;

 

b) puudused I lisas loetletud asjakohastes õigusaktides.

 

6. Liikmesriigid teavitavad ühe kuu jooksul komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike mittevastavusega ning oma vastuväidetest, kui nad ei ole teatatud siseriikliku meetmega nõus.

 

7. Kui ühe kuu jooksul alates lõikes 6 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud liikmesriigi meetme suhtes vastuväiteid, loetakse meede põhjendatuks.

 

8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike suhtes võetakse viivitamatult asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike viivitamatu kõrvaldamine nende turult.

Muudatusettepanek  259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 36 a

 

Liidu kaitsemenetlus

 

1. Kui artikli 36 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetme suhtes vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis pärast konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega koostab komisjon viivitamata hinnangu siseriikliku meetme kohta. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.

 

Komisjoni otsus edastatakse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

 

2. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike oma turult kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

 

3. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ning see tuleneb käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide puudustest, teeb komisjon ettepaneku järgmiste asjakohaste meetmete võtmiseks:

 

a) käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide puhul teeb komisjon ettepaneku asjaomases aktis vajalike muudatuste tegemiseks;

 

b) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade puhul esitab komisjon asjakohaste ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade muudatusettepanekud 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel kohaldatavas korras.

Muudatusettepanek  260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 36 b

 

Nõuetele vastavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millega kaasneb tõsine oht

 

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 36 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud on kohaldatavate nõuetega kooskõlas või on nõuetekohaselt märgistatud, kaasneb nendega siiski tõsine oht inimeste turvalisusele või need kujutavad endast tõsist ohtu keskkonnale või rahvatervisele, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomased sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud ei põhjustaks turulelaskmisel, registreerimisel või pärast nende kasutusele võtmist enam kõnealust ohtu, või kõrvaldaks sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud turult, või võtaks need tagasi mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu laadile. Liikmesriik võib keelduda selliste sõidukite registreerimisest senikaua, kui sõiduki tootja ei ole võtnud kõiki neid asjakohaseid meetmeid.

 

2. Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed lõikes 1 osutatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike jaoks võetakse kõigi tema poolt liidu turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike suhtes.

 

3. Liikmesriik teavitab ühe kuu jooksul komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest teadaolevatest üksikasjadest, eelkõige asjaomaste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike tuvastamiseks vajalikust teabest, sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike päritolust ja tarneahelast, ohu laadist ning võetud riiklike meetmete laadist ja kestusest.

 

4. Komisjon konsulteerib viivitamata liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtjaga või asjaomaste ettevõtjatega ning eelkõige tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusega, ning hindab võetud siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajadusel ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

 

5. Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning edastatakse koheselt neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Muudatusettepanek  261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Osad ja seadmed, mis kujutavad märkimisväärset ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele

Selliste osade ja seadmete turule laskmine ja kasutusele võtmine, mis kujutavad tõsist ohtu oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele

Muudatusettepanek  262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keelatakse selliste osade või seadmete müük, müüki panemine või kasutuselevõtmine, mis võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, juhul kui tüübikinnitusasutus ei ole nende kohta kooskõlas lõikega 4 ja artikli 39 lõigetega 12 luba väljastanud.

Selliseid osi või seadmeid, mis võivad endast kujutada tõsist ohtu sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide nõuetekohasele toimimisele, ei lasta turule, ei registreerita ega võeta kasutusele, välja arvatud juhul, kui tüübikinnitusasutus on nende kohta väljastanud artikli 39 lõigetega 1 ja 2 kooskõlas oleva loa.

Muudatusettepanek  263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon koostab loetelu sellistest osadest ja seadmetest vastavalt artiklis 57 osutatud menetlusele, võttes arvesse kättesaadavat teavet:

Komisjon koostab delegeeritud õigusaktidega loetelu sellistest osadest ja seadmetest vastavalt artiklile 57 alljärgnevate elementide alusel:

Muudatusettepanek  264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjoni volitatakse vastavalt artiklile 57 võtma vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks esimeses lõigus osutatud osad ja seadmed, kui need turule lastakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek  265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõike 1 teises lõigus osutatud loetelu võib ajakohastada ning vajalikul määral ka lõikes 4 osutatud tunnistuse näidist ja numeratsioonisüsteemi ning samuti menetlust ja sellistele osadele esitatavaid nõudeid; märgistamine, pakendamine ja nõuetekohased katsetused kehtestatakse kooskõlas artiklis 57 osutatud korraga.

4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega näidise ja numeratsioonisüsteemi artikli 39 lõikes 1 osutatud tunnistuse jaoks ning samuti nimetatud artiklis osutatud menetluse nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek  266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Nõuded võib kehtestada I lisas loetletud õigusaktide alusel või need võivad sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki näitajatega või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa näitajatega. Sellistel juhtudel peavad nõuded tagama, et osad või seadmed ei kahjustaks sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 57 seoses nõuetega, millele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osad või seadmed vastama peavad.

 

Nõuded võib kehtestada I lisas loetletud õigusaktide alusel või need võivad sisaldada osade või seadmete võrdlust originaalsõiduki keskkonnamõju või turvalisuse näitajatega või vastavalt vajadusele selle mis tahes osa näitajatega. Igal juhul peavad nõuded tagama, et osad või seadmed ei kahjustaks sõiduki turvalisuse või keskkonnamõju seisukohalt oluliste süsteemide toimimist.

Muudatusettepanek  267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega tunnistada samaväärseks käesoleva määrusega kehtestatud tingimused või sätted, mis käsitlevad süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitust, ning kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetlused, mis on vastu võetud ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 44 lõige 1 tuleks välja jätta. Tegemist on tuletatud õigusliku alusega, mis vastavalt Euroopa Kohtu 6. mai 2008. aasta otsusele kohtuasjas C-133/06 ei ole aluslepingutega kooskõlas.

Muudatusettepanek  268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. I lisas loetletud OECD katsestandardite põhjal koostatud täielikke katsearuandeid, mis on heaks kiidetud vastavalt OECD üldeeskirjadele, võib kasutada alternatiivina käesoleva määruse või eraldi määruste alusel koostatud katsearuannetele.

2. Käesoleva määruse või eraldi määruste alusel koostatud katsearuannete asemel võib kasutada I lisas loetletud OECD katsestandardite põhjal koostatud täielikke katsearuandeid.

Muudatusettepanek  269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remonditeabe piiranguteta ja standardses vormis kättesaadavuse, esitades selle veebilehel kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrreldes.

Tootjad tagavad volitatud edasimüüjatele, remonditöökodadele ja sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe võrdse kättesaadavuse, esitades selle veebilehel standardsel kujul, kergesti kättesaadavalt ja operatiivselt. Teave tuleb teha kättesaadavaks mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Turvalisuse ja keskkonnamõju kontrolli süsteemide nõuetekohaseks toimimiseks vältimatu tarkvara piirdub remondi ja hooldusega, seega ei hõlma see näitajate ja andmekogumite muutmiseks vajalikku tarkvara.

Muudatusettepanek  271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kuni komisjon ei ole vastu võtnud esimeses lõigus nimetatud teabe edastamise ühist standardit, peab see teave olema järjepidevalt kättesaadav ja mõistlike pingutustega töödeldav.

Muudatusettepanek  272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tootjad teevad koolitusmaterjalid kättesaadavaks sõltumatutele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele.

2. Tootjad teevad koolitusmaterjalid ja asjakohased töövahendid sõltumatutele ettevõtjatele, volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele võrdselt kättesaadavaks. Samuti pakuvad tootjad neile piisavat koolitust tarkvara allalaadimiseks ja diagnostiliste veakoodide kasutamiseks.

Muudatusettepanek  273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 märgitud teave sisaldab vähemalt kõike järgmist:

3. Lõikes 1 märgitud teave sisaldab kõike järgmist:

Selgitus

Määruse eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus ei käsitleta remondi- ja hooldusteavet. See ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud aruka reguleerimise põhimõtetega. Autodele ja tarbesõidukitele kohaldatava remondi- ja hooldusteabe mehhaaniline kopeerimine ei ole siin kohane. Nagu rõhutati siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni poolt tellitud, remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitleva teabedokumendi järeldustes, on traktorite remondi- ja hooldusteabe kohta vaja spetsiaalseid, traktorite spetsiifikat arvestavaid õigusakte.

Muudatusettepanek  274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) traktori tüüp ja mudel;

Muudatusettepanek  275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber;

g) sõiduki tüübi suhtes kohaldatava tarkvara osanumber;

Selgitus

Tarkvara on sõiduki osa täpselt samuti nagu igasugune riistvara, nt hammasratas või polt. Tarkvaral on oma „osanumber”, mis näitab selle omadusi ja sõidukitüüpe, mille jaoks seda võib alla laadida. Selle teabega varustatakse praegu volitatud remonditöökodasid.

Muudatusettepanek  276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) varasemad andmed ja kahepoolse järelevalve ja katsetuste andmed;

i) varasemad andmed, katsetuste andmed ja tehniline teave;

Muudatusettepanek  277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) tööühikud.

välja jäetud

Selgitus

Seda nõuet ei esine määrustes 715/2007 ja 595/2009, mis käsitlevad tüübikinnitust ning autode ja veoautode remondi- ja hooldusteavet. Tööühikuid kasutavad tavaliselt tootjad garantiinõuete haldamiseks. Garantii ei puuduta sõltumatuid ettevõtjaid, seega ei ole mingit vajadust seda teavet anda.

Muudatusettepanek  278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Traktorite ja järelveetavate või külgemonteeritavate seadmete (mida käsitletakse standardis ISO 11783 loetletud protokollides) vahelist ühendust puudutava teabe ja hooldusteabe võib teha kättesaadavaks ka tootjate konsortsiumite kaudu.

Muudatusettepanek  279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Kui eesmärk on konstrueerida ja toota autovarustust alternatiivset kütust kasutavatele traktoritele, esitavad tootjad asjakohase teabe pardadiagnostika-süsteemide ning sõidukite remondi ja hoolduse kohta mittediskrimineerival viisil igale alternatiivseid kütuseid kasutavate sõidukite seadmete tootjale, paigaldajale või remontijale, kes on sellest huvitatud.

7. Kui eesmärk on konstrueerida ja toota sõidukivarustust alternatiivset kütust kasutavatele sõidukitele, esitavad tootjad asjakohase teabe pardadiagnostika-süsteemide ning sõidukite remondi ja hoolduse kohta mittediskrimineerival viisil igale alternatiivseid kütuseid kasutavate sõidukite seadmete tootjale, paigaldajale või remontijale, kes on sellest huvitatud.

Muudatusettepanek  280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui see teave ei ole kättesaadav või ei vasta veel käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, esitab tootja selle kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast.

Kui see teave ei ole kättesaadav või ei ole kooskõlas käesoleva määruse ning selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, mida kohaldatakse ELi tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse taotlemise puhul, esitab tootja selle kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast.

Muudatusettepanek  281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus viivitamata asjakohased meetmed täitmise tagamiseks.

9. Kui lõike 8 teises lõigus osutatud aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus viivitamata asjakohased meetmed täitmise tagamiseks.

Muudatusettepanek  282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Komisjoni volitatakse vastavalt artiklile 57 vastu võtma delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse üksikasjalikud nõuded seoses juurdepääsuga remondi- ja hooldusteabele, eelkõige tehnilised tingimused selle kohta, kuidas sõiduki remondi- ja hooldusteavet tuleb esitada.

12. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 57 vastu delegeeritud volitusi seoses üksikasjalike nõuetega remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusele ning eelkõige sõiduki remondi- ja hooldusteabe esitamise viisi tehnilistele tingimustele.

Muudatusettepanek  283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a. Komisjon kohandab artikli 57 kohaste delegeeritud õigusaktide abil käesoleva artikli põhjal teabe, sealhulgas teabe esitamise viisi tehnilistele tingimustele esitatavaid nõudeid, kui nende nõuete kohaldamine osutub mõne sõidukitüübi puhul ebaproportsionaalseks, eelkõige asjaomase sõidukitüübi tootmise mahtu arvestades. Kui see on põhjendatud, võib kohandamise tulemus olla ühest või mitmest teabenõudest vabastamine. Nõuete kohandamisel või neist vabastamisel tuleb kõigil juhtudel tagada käesoleva artikli eesmärkide täitmine.

 

Komisjon võtab R- ja S-kategooria sõidukite kohta samasugustel tingimustel vastu delegeeritud õigusakti, millega tagatakse esimeses lõigus nimetatud kohandamine või nõuetest vabastamine.

Muudatusettepanek  284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remondi- ja hooldusteabe eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu.

1. Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remondi- ja hooldusteabe, töövahendite ja koolituskursuste eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu.

Muudatusettepanek  285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Karistused

(Käesolev artikkel viiakse üle XIX peatükki „Lõppsätted”.)

Muudatusettepanek  286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist] ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt * ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

 

_______________

 

*Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – 24 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist.

Muudatusettepanek  287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 a

 

Nõuded tehnilistele teenistustele

 

1. Määramise eesmärgil vastavalt artiklile 51 ja teavitamise eesmärgil vastavalt artiklile 53 peavad tehnilised teenistused vastama käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

 

2. Tehniline teenistus asutatakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik, ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 kohaldamist.

 

3. Tehniline teenistus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kavandamise, tootmise, hankimise, kokkupaneku, kasutamise või hooldamise protsessist, mida ta hindab.

 

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida ta hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on tema sõltumatus ning mis tahes huvide konflikti puudumine.

 

4. Tehniline teenistus, selle juhtkond ja hindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista tehnilise teenistuse tegevuseks vajalike hinnatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kasutamist ega nende sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kasutamist isiklikuks otstarbeks.

 

Tehniline teenistus, selle juhtkond ja hindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega hindamistoimingutes, mille teostamiseks neid on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

 

Tehnilised teenistused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta nende vastavushindamis-toimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

 

5. Tehnilised teenistused ja nende töötajad teostavad hindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad mis tahes surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti selliste isikute või isikute rühmade survest, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

 

6. Tehniline teenistus peab olema võimeline teostama kõiki vastavushindamistöid, mis talle on määratud, olenemata sellest, kas ta teostab neid töid ise või neid tehakse tema nimel või vastutusel.

 

7. Tehnilise teenistuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud hindamisülesannete ja sõidukite, süsteemide osade või eraldi seadmestike iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud:

 

a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus hindamisülesannete täitmiseks;

 

b) hindamisülesannete menetluste kirjeldused, mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võime ning samuti asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse tehnilise teenistusena täidetavaid ülesandeid ja muid tegevusi;

 

c) tegevuste teostamise menetlused, mille juures võetakse arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

 

8. Tehnilistel teenistustel on vastavus-hindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

 

9. Vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavatel töötajatel on järgmised pädevused:

 

a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, millest tehnilist teenistust on teavitatud;

 

b) rahuldavad teadmised nende hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning nimetatud hindamisteks piisav pädevus;

 

c) ohutus- ja keskkonnanõuete ning käesoleva määruse ja I lisas loetletud õigusaktide muude asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

 

d) võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

 

10. Tagatakse tehniliste teenistuste, nende juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate erapooletus.

 

11. Tehnilise teenistuse juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

 

12. Tehnilised teenistused sõlmivad vastutuskindlustuse lepingud, välja arvatud juhul, kui vastutuse võtab siseriikliku õiguse alusel enda kanda liikmesriik või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

 

13. Tehnilise teenistuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud käesoleva määruse või selle jõustamiseks vastuvõetud riiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate ametiasutustega, kus tehniline teenistus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

Muudatusettepanek  288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 b

 

Tehniliste teenistuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

 

1. Tehnilise teenistuse tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid kasutada ainult tootja nõusolekul.

 

2. Kui tehniline teenistus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 50 a sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

 

3. Tehnilised teenistused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

 

4. Tehnilised teenistused hoiavad teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumendid, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende käesoleva määruse alusel tehtud tööd.

Muudatusettepanek  289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Siseriiklike ametiasutuste poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud tehnilised teenistused peavad vastama käesoleva määruse sätetele.

1. Tüübikinnitusasutuste poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud tehnilised teenistused peavad vastama käesoleva määruse sätetele.

Muudatusettepanek  290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tehnilised teenistused tõendavad, et neil on asjakohased oskused, konkreetsed tehnilised teadmised ja tõendatud kogemused käesoleva määruse ja I lisas loetletud õigusaktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades. Tehnilised teenistused peavad järgima delegeeritud õigusaktidega kehtestatud standardeid, mis on nende tegevuse seisukohast asjakohased. Seda nõuet ei kohaldata aga artikli 32 lõikes 1 osutatud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse viimase astme suhtes.

4. Tehnilised teenistused tõendavad, et neil on asjakohased oskused, konkreetsed tehnilised teadmised ja tõendatud kogemused käesoleva määruse ja I lisas loetletud õigusaktidega hõlmatud konkreetsetes valdkondades. Lisaks peavad tehnilised teenistused järgima artiklis 51 a osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud standardeid, mis on nende tegevuse seisukohast asjakohased. Seda nõuet ei kohaldata aga mitmeastmelise tüübikinnituse viimase astme suhtes.

Muudatusettepanek  291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Tootja või tema nimel tegutseva alltöövõtja võib määrata tehniliseks teenistuseks üksnes A-kategooria tegevuste puhul seoses selliste tehniliste nõuetega, mille puhul on käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud aktiga lubatud tootjapoolsed katsed.

välja jäetud

Muudatusettepanek  292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjoni volitatakse vastavalt artiklile 57 vastu võtma delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse standardid, millele tehnilised teenistused peavad vastama, ning tehniliste teenistuste hindamise kord, tagamaks, et teenistused vastavad kõigis liikmesriikides samadele kõrgetele tulemusstandarditele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 51 a

 

Ettevõttesisesed akrediteeritud tehnilised teenistused

 

1. Ettevõttesisest akrediteeritud tootja tehnilist teenistust võib kasutada hindamistoimingu teostamiseks ettevõtjale, mille osaks ta on, ainult tehniliste nõuetega seotud A-kategooria tegevuste korral, mille puhul on tootjapoolsed katsed lubatud käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Kõnealune asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõtjast ega osale nende sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel või hooldamisel, mida ta hindab.

 

2. Selline ettevõttesisene akrediteeritud tehniline teenistus vastab järgmistele kriteeriumidele:

 

a) ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

 

b) ettevõttesisene akrediteeritud tehniline teenistus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõtjas, mille osaks teenistus on, aruandluse meetodid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele;

 

c) ettevõttesisene akrediteeritud tehniline teenistus ja selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest ega tohi olla seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

 

d) ettevõttesisene akrediteeritud tehniline teenistus osutab oma teenuseid ainult selle ettevõtjale, mille osaks ta on.

 

3. Ettevõttesisesest akrediteeritud tehnilisest teenistusest ei teavitata teisi liikmesriike või komisjoni artikli 53 tähenduses, aga teavitava ametiasutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille osaks ta on, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Muudatusettepanek  294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 51 b

 

Tehniliste teenistuste tulemusstandardite ja hindamise kord

 

Tagamaks, et teenistused vastavad kõigis liikmesriikides samadele kõrgetele tulemusstandarditele, volitatakse komisjoni vastavalt artiklile 57 vastu võtma delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse standardid, millele tehnilised teenistused peavad vastama, ning tehniliste teenistuste hindamise kord.

Muudatusettepanek  295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 53 a

 

Muudatused teavituses

 

1. Kui teavitav liikmesriik on veendunud või talle on teatatud, et tehniline teenistus ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav liikmesriik teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Teavitav liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

 

2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui tehniline teenistus on tegevuse lõpetanud, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse tehnilise teenistuse dokumente menetleks mõni teine tehniline teenistus või et need oleksid nõudmisel kättesaadavad pädevatele teavitamise ja turujärelevalve ametiasutustele.

Muudatusettepanek  296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 53 b

 

Tehnilise teenistuse pädevuse vaidlustamine

 

1. Komisjon uurib iga juhtumit, mille suhtes tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et tehniline teenistus ei ole enam pädev või tehniline teenistus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid.

 

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase tehnilise teenistuse pädevuse säilimisega.

 

3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

 

4. Kui komisjon on veendunud, et tehniline teenistus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.

Muudatusettepanek  297

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 53 c

 

Tehnilise teenistuse tegevusalased kohustused

 

1. Tehnilised teenistused teostavad vastavushindamist kooskõlas käesolevas määruses sätestatud hindamismenetlustega.

 

2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Tehnilised teenistused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

 

3. Vastavushindamise teostamisel tegutsevad tehnilised teenistused siiski rangelt ja arvestades, millisel tasemel kaitset käesoleva määruse sätete kohaselt sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavuse tagamiseks nõutakse.

 

4. Kui tehniline teenistus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud käesolevas määruses sätestatud nõuetest, siis taotleb ta, et tüübikinnitusasutus nõuaks kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist, ning ta taotleb, et tüübikinnitusasutus ei väljastaks tüübikinnitustunnistust, välja arvatud juhul, kui on võetud tehnilise teenistuse poolt heaks kiidetud sobivad parandusmeetmed.

 

5. Kui pärast tüübikinnitustõendi väljastamist avastab tehniline teenistus tootmise vastavuse jälgimisel, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei ole enam käesoleva määrusega vastavuses, siis taotleb ta, et tüübikinnitusasutus nõuaks kõnealuselt tootjalt parandusmeetmete võtmist, ning ta taotleb, et tüübikinnitusasutus peataks või tühistaks tüübikinnitustunnistuse, välja arvatud juhul, kui on võetud tehnilise teenistuse poolt heaks kiidetud sobivad parandusmeetmed.

 

6. Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui need ei ole tehnilise teenistuse poolt heaks kiidetud, siis taotleb tehniline teenistus tüübikinnitusasutuselt vastavalt vajadusele tüübikinnitustunnistuse piiramist, peatamist või tühistamist.

Muudatusettepanek  298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 53 d

 

Tehnilise teenistuse teavitamiskohustused

 

1. Tehnilised teenistused teavitavad tüübikinnitusasutust järgmisest:

 

a) mis tahes tuvastatud mittevastavusest, millega võib kaasneda tüübikinnitus-tunnistuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

 

b) nende teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

 

c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuetest nende poolt teostatud hindamistoimingute kohta.

 

2. Tüübikinnitusasutuse nõudmise korral teostatakse nende teavitusalas vastavus-hindamistoimingud ja muud toimingud, k.a piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

 

3. Tehnilised teenistused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatavatele, sarnaste hindamistoimingute ja samade sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestikuga tegelevatele tehnilistele teenistustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel ka positiivsete hindamistulemuste kohta.

Muudatusettepanek  299

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusmeetmed

välja jäetud

Selleks et kehtestada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, võtab komisjon kooskõlas artiklis 55 osutatud menetlusega vastu rakendusaktid, milles sätestatakse järgmised rakendusmeetmed:

 

1. tüübikinnitusmenetluste üksikasjalikud eeskirjad vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõikele 6;

 

2. teatmiku ja teatise näidised vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõikele 1;

 

3. ELi tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem vastavalt käesoleva määruse artiklile 15;

 

4. tüübikinnitustunnistuse näidis vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 5;

 

5. süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübi ELi tüübikinnituste loetelu näidis vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 5;

 

6. kohaldatavate nõuete või õigusaktide loetelu näidis vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 6;

 

7. toodangu vastavuse kontrollimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt käesoleva määruse artiklile 19;

 

8. vastavustunnistuse näidis vastavalt käesoleva määruse artiklile 24;

 

9. ELi tüübikinnitusmärgi näidis vastavalt käesoleva määruse artiklile 25.

 

Selgitus

Käesolev artikkel ei ole vajalik, kuna teemad, mille kohta on komisjon volitatud võtma vastu rakendusakte, on juba sätestatud käesoleva määruse eelnevates artiklites.

Muudatusettepanek  300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „põllutöömasinate tehniliseks komiteeks”.

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse „põllutöömasinate tehniliseks komiteeks”. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

Muudatusettepanek  301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtaeg on kolm kuud.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Muudatusettepanek  302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

välja jäetud

Muudatusettepanek  303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib kooskõlas artiklitega 57, 58 ja 59 võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisasid.

1. Komisjon võib kooskõlas artikliga 57 võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisasid, et kohandada neid teadus- ja tehnikaalaste teadmiste arenguga.

Muudatusettepanek  304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui otsuse 97/836/EÜ kohaldamisel võetakse vastu uued ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad või muudatused ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades, millega Euroopa Liit on ühinenud, muudab komisjon sellele vastavalt käesoleva määruse I lisa artiklite 57, 58 ja 59 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev lõige on liigne, kuna võimalus muuta I lisa, et lisada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, on juba sätestatud artiklis 42.

Muudatusettepanek  305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5, artiklis 18 lõikes 7, artikli 38 lõigetes 1–3, artikli 47 lõikes 10, artikli 51 lõikes 8 ning artiklis 56 osutatud delegeeritud õigusakte.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud tingimustele.

Muudatusettepanek  306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjonile antakse viieks aastaks alates ...* õigus võtta vastu artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõikes 6, artikli 12 lõikes 1, artikli 18 lõikes 6, artikli 38 lõigetes 1 ja 5, artikli 42 lõikes 2, artikli 43 lõikes 3, artikli 47 lõikes 12 ja lõike 12 a teises lõigus, artiklis 51 b ning artiklis 56 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu on sellisele pikendamisele vastu hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

 

__________________

 

*Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõikes 6, artikli 12 lõikes 1, artikli 18 lõikes 6, artikli 38 lõigetes 1 ja 5, artikli 42 lõikes 2, artikli 43 lõikes 3, artikli 47 lõikes 12 ja lõike 12 a teises lõigus, artiklis 51 b ning artiklis 56 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 7 lõikega 4, artikli 8 lõikega 4, artikli 9 lõikega 5, artikli 10 lõikega 6, artikli 12 lõikega 1, artikli 18 lõikega 6, artikli 38 lõigetega 1 ja 5, artikli 42 lõikega 2, artikli 43 lõikega 3, artikli 47 lõikega 12 ja lõike 12 a teise lõiguga, artiklitega 51 b ja 56, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast nende teavitamist kõnealusest õigusaktist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek  309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 58 ja 59 sätestatud tingimustel.

välja jäetud

Muudatusettepanek  310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 57 a (uus)

 

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine

 

Komisjon võtab artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõikes 6, artikli 12 lõikes 1, artikli 18 lõikes 6, artikli 38 lõigetes 1 ja 5, artikli 42 lõikes 2, artikli 43 lõikes 3, artikli 47 lõikes 12 ja lõike 12 a teises lõigus, artiklis 51 b ning artiklis 56 osutatud delegeeritud õigusaktid vastu 1. jaanuariks 2014.

Muudatusettepanek  311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Delegeerimise tagasivõtmine

välja jäetud

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5, artiklis 18 lõikes 7, artikli 38 lõigetes 1–3, artikli 47 lõikes 10, artikli 51 lõikes 8 ning artiklis 56 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

 

Muudatusettepanek  312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuväited delegeeritud õigusaktidele

välja jäetud

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

 

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon nimetab vastuväite põhjused.

 

Muudatusettepanek  313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolev määrus ei muuda kehtetuks enne artikli 64 lõikes 2 sätestatud kuupäeva sõidukitele või süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele antud ELi tüübikinnitusi.

1. Käesolev määrus ei muuda kehtetuks enne artikli 64 lõikes 2 b nimetatud kuupäeva sõidukitele või süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele antud ELi tüübikinnitusi.

Muudatusettepanek  314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tüübikinnitusasutused jätkavad ELi tüübikinnituse laienduste andmist nimetatud sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele direktiivi 2003/37/EÜ ja teiste artikli 56 lõikes 2 loetletud direktiivide alusel.

2. Tüübikinnitusasutused jätkavad ELi tüübikinnituse laienduste andmist lõikes 1 osutatud sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele kooskõlas direktiiviga 2003/37/EÜ ja teiste artikli 62 lõikes 1 loetletud direktiividega.

Muudatusettepanek  315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt 1. jaanuariks 2018 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas määruses sätestatud tüübikinnitusmenetluse kohaldamisest ja eelkõige mitmeastmelise menetluse kohaldamisest.

1. Hiljemalt [neli aastat pärast artikli 64 lõikes 2 b määratud kuupäeva] teavitavad liikmesriigid komisjoni käesolevas määruses sätestatud tüübikinnitusmenetluse ja eelkõige mitmeastmelise menetluse kohaldamisest.

Muudatusettepanek  316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt 1. jaanuariks 2019.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt [viis aastat pärast artikli 64 lõikes 2 b määratud kuupäeva].

Muudatusettepanek  317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 61 a (uus)

 

Väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad

 

Komisjon hindab [1. jaanuariks 2014] vajadust ühtlustada maanteeliikluse kõrgetasemelise ohutuse tagamiseks väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele, nende süsteemidele ja osadele kohaldatavaid tehnilisi nõudeid reguleerivaid liikmesriikide seadusi, võttes arvesse ka kehtivaid ELi õigusakte, ning esitab vajaduse korral vastava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Direktiiv 2003/37/EÜ ning direktiivid 74/347/EMÜ, 76/432/EMÜ, 76/763/EMÜ, 77/537/EMÜ, 78/764/EMÜ, 80/720/EMÜ, 86/297/EMÜ, 86/298/EMÜ, 86/415/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2000/25/EÜ, 2009/57/EÜ, 2009/58/EÜ, 2009/59/EÜ, 2009/60/EÜ, 2009/61/EÜ, 2009/63/EÜ, 2009/64/EÜ, 2009/66/EÜ, 2009/68/EÜ, 2009/75/EÜ, 2009/76/EÜ ja 2009/144/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

1. Direktiiv 2003/37/EÜ ning direktiivid 74/347/EMÜ, 76/432/EMÜ, 76/763/EMÜ, 77/537/EMÜ, 78/764/EMÜ, 80/720/EMÜ, 86/297/EMÜ, 86/298/EMÜ, 86/415/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2000/25/EÜ, 2009/57/EÜ, 2009/58/EÜ, 2009/59/EÜ, 2009/60/EÜ, 2009/61/EÜ, 2009/63/EÜ, 2009/64/EÜ, 2009/66/EÜ, 2009/68/EÜ, 2009/75/EÜ, 2009/76/EÜ ja 2009/144/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2018.

Muudatusettepanek  319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Määrust kohaldatakse:

 

a) uut tüüpi sõidukite suhtes alates 1. jaanuarist 2016;

 

b) kõigi uute sõidukite suhtes alates 1. jaanuarist 2018.

  • [1]       ELT C 54, 19.2.2011, lk 42.

SELETUSKIRI

I          Komisjoni ettepaneku tekst

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada ühtlustatud eeskirjad põllu- ja metsamajanduslike sõidukite (traktorid, järelhaagised ja järelveetavad seadmed) tootmisele eesmärgiga tagada siseturu toimimine, ning samal ajal pakkuda liiklus- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse kõrget taset. Määruse ettepanekuga lihtsustatakse märkimisväärselt tüübikinnitust käsitlevaid õigusakte, asendades 24 põhidirektiivi (ja ligikaudu 35 nendega seotud muutmisdirektiivi). Uue määruse ning selle rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide eesmärk on kanda üle olemasolevates õigusaktides sätestatud nõuded, alandamata seejuures praegust turvalisuse taset.

II        Raportööri üldine seisukoht

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, kuna see aitab kaasa tööstuse konkurentsivõimele, lihtsustades olemasolevaid tüübikinnitust käsitlevaid õigusakte. Raportöör usub, et liiklus- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse kõrge taseme ning põllu- ja metsamajanduslike sõidukite siseturu lõpuleviimiseks on asjakohane kehtestada liidu tüübikinnituse kord sõidukite kõikidele kategooriatele, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kulude ja tuludega seotud kaalutlusi ja pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Käesoleva raporti koostamisel on raportöör konsulteerinud kõikide asjaomaste sidusrühmadega (sõidukitootjate, tarnijate, järelturu turustajate ja remontijate, kasutajate ja ametiühingutega). Samuti on raportöör võtnud arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 12. aprillil 2011 korraldatud istungi ajal peetud arutelusid.

a) Ohutusnõuded ja seos masinadirektiiviga[1]

Komisjon teeb ettepaneku arvata põllu- ja metsamajanduslikud traktorid masinadirektiivi reguleerimisalast välja, eesmärgiga vähendada parema reguleerimise ja lihtsustamise huvides traktoritele kohaldatavate õigusaktide arvu.

Raportöör soovib rõhutada, et põllu- ja metsamajanduslikud traktorid võib masinadirektiivi reguleerimisalast välja jätta eeldusel, et uus määrus ja selle delegeeritud õigusaktid kannavad täiel määral üle masinadirektiivis sätestatud nõuded, mis on praegu traktoritele kohaldatavad, et vältida mis tahes õiguslikke lünki ning tagada, et säilitatakse praegune turvalisuse tase.

Raportöör on teadlik, et komisjon viib hetkel läbi praegu kõigi masinadirektiiviga kaetud ohtude hindamist, et tagada, et need oleksid jätkuvalt hõlmatud ka käesoleva määrusega.

Raportöör rõhutab selle hindamise olulisust, kuid soovib rõhutada, et see tuleks eelistatult lõpule viia õigusaktide ettevalmistamise etapis, et tagada, et komisjoni ettepaneku artiklid 7 ja 8 katavad täielikult vastavad nõuded masinadirektiivis.

Sellega seoses soovib raportöör korrata, et delegeeritud õigusaktid, mis võetakse vastu käesoleva määruse alusel, võivad sisaldada üksnes tehnilisi tingimusi, millega rakendatakse käesoleva määruse põhisätteid; nendes ei tohi sätestada uusi nõudeid. Seega peavad kaasseadusandjad käesoleva määruse nõuete koostamisel olema valvel, et tagada, et nendega kaetakse kõik riskid piisaval määral.

Sellega seoses on raportöör kehtestanud artiklites 7 (kasutusohutus) ja 8 (tööohutus) terve rea nõudeid masinadirektiivis sätestatud tervishoiu- ja ohutusnõuete alusel, mis ei näi olevat kaetud komisjoni ettepanekus.

Nõukogu ja komisjoni kutsutakse üles pöörama suurt tähelepanu ka nendele sätetele, et tagada, et kõik vajalikud nõuded oleksid artiklites 7 ja 8 ning määruse I osas hõlmatud, et neid saaks jätkuvalt kohaldada kõigi asjaomaste traktorikategooriate suhtes.

b) Vastavus uuele õiguslikule raamistikule ja muudele Euroopa Liidu tüübikinnitusega seotud õigusaktidele

Raportöör on esitanud märkimisväärse hulga muudatusettepanekuid, mille eesmärk on viia käesoleva määruse sätted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, et aidata kaasa uue määruse rakendamisele ja jõustamisele. Nende sätetega määratakse kindlaks ettevõtjate vastutus tarneahelas ja vastavate järelevalveasutuste vastutus, eelkõige seoses järelturu järelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontrollimisega.

Samuti on parandatud nõudeid organitele või organisatsioonidele, kellele liikmesriigid võivad delegeerida mõningaid hindamisülesandeid, eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja vältida konkurentsimoonutusi, mis võivad tuleneda hindamise erinevast rangusest ja nende kolmandatest osapooltest organisatsioonide jõudluse erinevustest sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike katsetamisel, kontrollimisel ja hindamisel.

Ulatuslik vastavusseviimine, mille puhul võetakse arvesse nõukogu tehnilise ühtlustamise töörühma poolt teostatud paralleelset tööd ning samuti määruse (L-kategooria sõidukite tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta) ettepanekus sisalduvaid sätteid, selgitab suurt hulka raporti projektiga hõlmatud muudatusettepanekuid.

c) Sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

Raportöör on teadlik sõidukite üha suuremast keerukusest, mille põhjuseks on järjest kasvav hulk elektroonilisi osasid, mida ei saa remontida „traditsioonilisel” viisil, vaid mida saab remontida sõidukite elektrooniliste omadustega seotud eriteabe alusel. Piiramatu ja mittediskrimineeriv juurdepääs sellisele teabele on seega väga oluline sõidukite õigeks remontimiseks ja hooldamiseks.

Traktorite tootjad näivad praegu rakendavat süsteemi, mille aluseks on suures osas tootjate ja volitatud remonditöökodade ja edasimüüjate vahelised välistavad kokkulepped. Kuigi sellised välistavad lepingud ei pruugi rikkuda konkurentsiseadust, tuleb siiski vastata küsimusele, kas sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse küsimuse väljajätmine tüübikinnitust käsitlevatest õigusaktidest ei vii pikas perspektiivis olukorrani, kus sõltumatud remonditöökojad tõrjutakse turult välja. Lisaks ei saa kõrvale jätta asjaolu, et vaatamata välistavatele kokkulepetele, tuleb sõltumatutel remonditöökodadel mõnikord ELi kaugetes põllumajanduslikes piirkondades parandada traktoreid hädaolukorra või väiksemate probleemide korral.

Kuna järelmüügiturult saadava olulise kasumi tõttu on sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus majanduslikult väga tähtis, põhjustab see aruteludes väga vastandlikke seisukohti, samas kui seadusandja üritab leida lähenemisviisi, mis tasakaalustaks mõlema poole, tootjate ja sõltumatute ettevõtjate huve, kelle võimalused oma huvide esindamiseks ei ole võrreldavad.

Raportöör peab vajalikuks leida selles küsimuses õige tasakaal, tagades, et juurdepääsu tehnilisele teabele pakutakse terviklikult, võttes arvesse tarbijakaitset, ausat konkurentsi ning samuti turvalisuse, keskkonna ja intellektuaalomandiga seotud küsimusi.

d) Liikurmasinad (U-kategooria)

Komisjon lisas oma ettepanekusse uue sõidukite kategooria, mis hõlmab maanteeväliseid liikurmasinaid (U-kategooria), võimaldades tootjatel valida, kas rakendada tüübikinnitust käesoleva määruse alusel või täita asjakohaseid siseriiklikke nõudeid. Komisjoni ettepanekus teadvustatakse lünka siseturu toimimises, kuid komisjoni poolt loodud uue kategooria nõuete kindlaksmääramisel jääb ettepanek poolikuks.

Maanteeväliste liikurmasinate tööstus pakub paljusid erinevaid tooteid, mida kasutatakse eri sektorites (põllumajandus, ehitus, materjalide käitlemine). Maanteeväliseid liikurmasinaid on Euroopa Liidu õigusaktides juba käsitletud (direktiivid 2006/42/EÜ (masinadirektiiv), 97/68/EÜ (saasteainete heite direktiiv), 2004/108/EÜ (elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv), 2000/14/EÜ (müradirektiiv)), mida ei kohaldata traktorite suhtes ning mis ei sobi kokku käesoleva määruse ettepaneku ülesehitusega.

Olemasolevad maanteeväliste liikurmasinate suhtes kohaldatavad direktiivid ei sisalda siiski ühtlustatud nõudeid liiklusohutuse tagamiseks. Raportöör on seisukohal, et selleks, et tagada siseturu lõplik väljakujundamine ja liiklusohutuse kõrge tase, on vaja välja töötada asjakohane liidu tasandi õigusakt, et ühtlustada liikurmasinate puhul rakendatavaid nõudeid.

Sellega seoses teeb raportöör ettepaneku jätta maanteevälised liikurmasinad (U-kategooria) käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Ta kutsub siiski komisjoni üles hindama vajadust ühtlustatud tehniliste nõuete ja maanteeväliste liikurmasinate suhtes kohaldatava vastavushindamise korra järele, ning teha esimesel võimalusel vastavad seadusandlikud ettepanekud.

e) Universaalsed maastikusõidukid (ATVd) ja side-by-side sõidukid (SSVd)

Raportöör on teadlik, et ATVd on tõestanud oma kasulikkust põllu- ja metsamajanduses ja ning et see osa tööstusest, mis toodab selliseid sõidukeid, on taotlenud nende kaasamist käesoleva määruse reguleerimisalasse. Raportöör on seisukohal, et nendel sõidukitel, mida teedel transportimise või vaba aja eesmärkidel kasutatakse sageli maanteedel, on teistsugused tehnilised omadused kui traktoritel ning seega tuleks neile anda tüübikinnitus L-määruse alusel, et tagada õiguslik järjepidevus.

Võimaluse korral tuleks spetsiaalselt universaalotstarbelistena kavandatud ATVdele kehtestada teistsugused nõuded, mis siiski võimaldaksid turvalisuse ja keskkonnamõju kõrget taset. Raportöör jälgib teraselt paralleelseid arutelusid seoses nende sõidukite kaasamisega L-määrusesse ning ootab asjakohast lahendust, mis käsitleks nende sõidukite eripärasid. Samuti ootab raportöör komisjoni poolt tellitud uuringu tulemusi SSVde kohta, et hinnata, millisesse kategooriasse tuleks need sõidukid kinnitada.

f) Tehnilised muudatusettepanekud

Raportöör on lisanud märkimisväärse hulga muudatusettepanekuid, mille eesmärk on selgitada teatavaid tehnilisi aspekte ning tagada teksti suurem sidusus.

III.      Kokkuvõte

Käesoleva raporti projekti eesmärk on hõlmata tähtsamaid käesolevas ettepanekus täpsustamist vajavaid küsimusi, et lihtsustada parlamendikomisjonis toimuvaid arutelusid. Samal ajal jätab raportöör endale õiguse esitada pärast komisjoni ettepaneku täiendavat uurimist ning täiendavaid konsultatsioone veel muudatusettepanekuid; praegusel hetkel soovib ta tekitada parlamendikomisjonis viljakat diskussiooni ning ootab edasisi ettepanekuid.

  • [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ

MENETLUS

Pealkiri

Põllu- ja metsatöömasinate tunnustamine

Viited

COM(2010)0395 – C7-0204/2010 – 2010/0212(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.7.2010

 

 

 

Vastutav komisjon

      istungil teada andmise kuupäev

IMCO

7.9.2010

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

      istungil teada andmise kuupäev

ITRE

7.9.2010

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

      otsuse kuupäev

ITRE

29.9.2010

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

30.11.2010

22.3.2011

12.4.2011

30.8.2011

 

23.11.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.12.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Jürgen Creutzmann, Cornelis de Jong, Christian Engström, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Phil Prendergast, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Anna Hedh, Liem Hoang Ngoc, María Irigoyen Pérez, Othmar Karas, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Amalia Sartori, Marc Tarabella, Wim van de Camp

Esitamise kuupäev

26.1.2012