Menetlus : 2011/0212(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0447/2011

Esitatud tekstid :

A7-0447/2011

Arutelud :

PV 13/03/2012 - 18
CRE 13/03/2012 - 18

Hääletused :

PV 14/03/2012 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0074

RAPORT     ***I
PDF 471kWORD 174k
21.12.2011
PE 475.789v02-00 A7-0447/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(COM(2011)0484 – C7‑0219/2011 – 2011/0212(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: João Ferreira

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(COM(2011)0484 – C7‑0219/2011 – 2011/0212(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0484),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0219/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. oktoobri 2011. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0447/2011),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kõnealune abi eraldati Ungarile nõukogu 4. novembri 2009. aasta otsusega 2009/102/EÜ, Lätile nõukogu 20. jaanuari 2009. aasta otsusega 2009/290/EÜ ja Rumeeniale nõukogu 26. juuni 2009. aasta otsusega 2009/459/EÜ.

(8) Kõnealune abi eraldati Ungarile nõukogu 4. novembri 2009. aasta otsusega 2009/102/EÜ, Lätile nõukogu 20. jaanuari 2009. aasta otsusega 2009/290/EÜ ja Rumeeniale nõukogu 26. mai 2009. aasta otsusega 2009/459/EÜ.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Ajavahemik, mille jooksul määruse 407/2020 kohast abi on võimalik saada, on sätestatud asjaomaste nõukogu rakendusotsustega. Ungarile antavat abi käsitlev nõukogu otsus kaotas kehtivuse 4. novembril 2010.

(9) Ajavahemik, mille jooksul Iirimaal, Ungaril, Lätil, Portugalil ja Rumeenial on võimalik abi saada, on sätestatud asjaomaste nõukogu rakendusotsustega. Ajavahemik, mille jooksul Ungaril oli võimalik abi saada, lõppes 4. novembril 2010.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Ajavahemik, mille jooksul Kreekale kreeditoridevahelise kokkulepe ja laenukorralduse lepingu alusel rahalist abi antakse, on iga neis vahendeis osaleva liikmesriigi puhul erinev. Käesoleva määruse kohaldamisel on vajalik, et mis tahes liikmesriik, kes esitab taotluse käesoleva määruse alusel erandi saamiseks, määrab oma taotluses selgelt kindlaks kuupäeva, millest alates peab ta enda suhtes käesoleva määruse kohaselt erandi kohaldamist põhjendatuks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) 11. juulil 2011 allkirjastasid euroala 17 liikmesriigi ministrid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu. Kavakohaselt hakkab stabiilsusmehhanism alates 2013. aastast täitma Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi praegusi funktsioone.

(10) 11. juulil 2011 allkirjastasid euroala 17 liikmesriigi ministrid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu. Nimetatud lepingu kohaselt, mis tuleneb Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta otsusest, hakkab stabiilsusmehhanism alates 2013. aastast täitma Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi praegusi funktsioone. Seega tuleks käesolevas määruses tulevast mehhanismi juba arvesse võtta.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Oma 23. ja 24. juuni 2011. aasta järeldustes väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt komisjoni kavatsuse üle tugevdada Kreeka laenuprogrammi ja ELi fondide vahelist koostoimet ning toetas jõupingutusi suurendada Kreeka suutlikkust kasutada ELi vahendeid majanduskasvu ja tööhõive edendamise eesmärgil, suunates neid vahendeid konkurentsivõime parandamisse ja töökohtade loomisse. Lisaks sellele väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt selle üle, et komisjon koostab koos liikmesriikidega terviklikku programmi Kreekale antava tehnilise abi kohta, ning toetas seda algatust. Käesolev määrus on osa niisugustest koostoime tugevdamiseks tehtavatest jõupingutustest.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et hõlbustada ELi rahaliste vahendite haldamist, aidata kiirendada investeeringuid liikmesriikides ja piirkondades ning tõhustada rahaliste vahendite suunamist majandusse, tuleb lubada Euroopa Kalandusfondi vahemaksete suurendamist sellise määrani, mis on kümne protsendipunkti võrra suurem igale prioriteetsele suuna jaoks ette nähtud tegelikust kaasrahastamismäärast selliste liikmesriikide puhul, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse säilitamisega.

(11) Selleks et hõlbustada ELi rahaliste vahendite haldamist, aidata kiirendada investeeringuid liikmesriikides ja piirkondades ning tõhustada rahaliste vahendite suunamist majandusse, tuleb põhjendatud juhtudel ajutiselt ja ilma programmiperioodi 2014–2020 mõjutamata lubada Euroopa Kalandusfondi vahemaksete suurendamist sellise määrani, mis on kümne protsendipunkti võrra suurem igale prioriteetsele suunale ette nähtud tegelikust kaasrahastamismäärast selliste liikmesriikide puhul, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse säilitamisega ning kes on taotlenud selle meetme kaudu abi saamist, mis toob kaasa riigipoolse toetuse vastava vähendamise. Kuna suurendamine on ajutine ja selleks, et säilitada esialgsed kaasrahastamise määrad võrdlusalusena ajutiselt suurendatud summade arvutamiseks, ei tuleks mehhanismi kohaldamisest tulenevaid muudatusi kajastada rakenduskavade rahastamiskavas. Siiski peaks olema võimalik rakenduskava ajakohastada, et keskendada rahalised vahendid konkurentsivõimele, majanduskasvule ja tööhõivele ning viia nende sihid ja eesmärgid kooskõlla kättesaadava kogurahastamise vähenemisega.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Liikmesriik, kes esitab komisjonile taotluse käesoleva määruse alusel erandi saamiseks, peaks määrama oma taotluses selgelt kindlaks kuupäeva, millest alates peab ta erandit põhjendatuks. Oma taotluses peaks asjaomane liikmesriik esitama kogu teabe, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks liikmesriigi makromajanduse ja eelarve olukorda kirjeldavate andmete alusel kindlaks teha, et riigipoolse toetuse jaoks vahendeid ei ole. Samuti peaks ta välja tooma, et erandi andmisest tulenev maksete suurendamine on vajalik rakenduskavade elluviimise jätkumise tagamiseks ning et toetuse vastuvõtmise suutlikkuse probleemid püsivad isegi siis, kui kasutatakse artikli 53 lõikes 3 sätestatud kaasrahastamise määrade ülemmäärasid. Asjaomane liikmesriik peaks esitama ka viite asjakohasele nõukogu otsusele või muule õigusaktile, mille kohaselt on tal õigus erandit kasutada. Komisjonile peab jääma pärast taotluse esitamist asjakohane aeg selleks, et kontrollida esitatud teabe õigsust ja esitada vastuväiteid. Selleks et muuta erandi tegemine tulemuslikuks ja toimivaks, tuleks lähtuda eeldusest, et kui komisjon vastuväidet ei esita, on liikmesriigi taotlus põhjendatud. Kui komisjon esitab liikmesriigi taotlusele vastuväiteid, peaks ta võtma vastu sellekohase otsuse, tuues välja põhjused.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Tuleb tagada, et käesoleva määruse alusel ajutiselt suurendatud vahemakseid saavatele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud suurendatud summade kasutamise kohta antakse asjakohaselt aru.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Pärast finantsabi saamise lõppemist võib artikli 18 lõike 2 kohase hindamise käigus ilmneda vajadus teha otsus muu hulgas ka selle üle, kas liikmesriikide kaasrahastamise vähendamine ei raskenda olulisel määral algselt seatud eesmärkide saavutamist. Sellekohane otsus võib tingida rakenduskavade läbivaatamise.

(13) Pärast finantsabi saamise lõppemist võib artikli 18 lõike 2 kohase hindamise käigus ilmneda vajadus hinnata muu hulgas ka seda, kas liikmesriikide kaasrahastamise vähendamine ei raskenda olulisel määral algselt seatud eesmärkide saavutamist. Sellekohane otsus võib tingida rakenduskavade läbivaatamise.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Seepärast tuleks nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta vastavalt muuta.

välja jäetud

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Et rahvusvahelisi finantsturge mõjutav enneolematu ulatusega kriis ja majanduslangus, mis on kahjustanud mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, nõuavad majandusele tervikuna avalduva mõju ohjamiseks kiiret reageerimist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja olema kohaldatav tagasiulatuvalt nende ajavahemike suhtes, kui liikmesriigid said rahalist abi ELilt või teistelt euroala liikmesriikidelt seoses suurte raskustega finantsstabiilsuse säilitamisel,

(15) Et rahvusvahelisi finantsturge mõjutav enneolematu ulatusega kriis ja majanduslangus, mis on kahjustanud mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, nõuavad majandusele tervikuna avalduva mõju ohjamiseks kiiret reageerimist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti. Võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide erandlikke asjaolusid, tuleks seda kohaldada tagasiulatuvalt – alustades kas eelarveaastast 2010 või kuupäevast, mil rahaline abi kättesaadavaks tehti, sõltuvalt taotleva liikmesriigi staatusest – nende ajavahemike suhtes, kui liikmesriigid said rahalist abi ELilt või teistelt euroala liikmesriikidelt seoses suurte raskustega finantsstabiilsuse säilitamisel,

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Kui kavandatakse vahemaksete ajutist suurendamist, tuleks seda ajutist suurendamist kaaluda ka kõiki liikmesriike puudutavaid eelarvepiiranguid arvestades ning need eelarvepiirangud peaksid asjakohaselt kajastuma Euroopa Liidu üldeelarves. Kuna mehhanismi põhieesmärk on käsitleda konkreetseid praegusi raskusi, peaks selle kohaldamine olema lisaks ajaliselt piiratud. Seetõttu peaks mehhanismi kohaldamine algama 1. jaanuaril 2010 ja lõppema 31. detsembril 2013.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b) Seepärast tuleks nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta1 vastavalt muuta.

 

______________

 

ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 76 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lõike 3 kohaldamisest tulenevad suurendatud vahemaksed tehakse võimalikult lühikese aja jooksul kättesaadavaks korraldusasutusele ja neid kasutatakse üksnes rakenduskava elluviimisega seotud maksete tegemiseks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 76 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Artikli 67 lõike 1 kohase iga-aastase aruandluse raames esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe artikli 76 lõikes 3 osutatud erandi kasutamise kohta, näidates ära, kuidas suurendatud toetussummad on aidanud kaasa konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele asjaomases liikmesriigis. Komisjon võtab seda teavet arvesse artikli 68 lõikes 1 ette nähtud iga-aastaste aruannete koostamisel.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Erandina artikli 53 lõikest 3 võib liikmesriigi taotlusel lõppmakseid suurendada summa võrra, mis saadakse kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes, mida kohaldatakse viimati deklareeritud abikõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mis on esitatud ajavahemikul, mille jooksul liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest:

2. Erandina artikli 53 lõikest 3 suurendatakse liikmesriigi taotlusel lõppmakseid summa võrra, mis saadakse kümne kuni maksimaalselt saja protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes, mida kohaldatakse viimati deklareeritud abikõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mis on esitatud ajavahemikul, mille jooksul liikmesriik vastab ühele artikli 76 lõike 3 punktides a–c sätestatud tingimustest.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, või seda annavad teised euroala liikmesriigid enne kõnealuse määruse jõustumist;

välja jäetud

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) keskmise tähtajaga rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002;

välja jäetud

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt 11. juulil 2011 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

välja jäetud

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 a (uus) – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Olenemata artikli 76 lõikest 3 ja artikli 77 lõikest 2 ei tohi ELi toetus vahemaksete ja lõppmaksete näol olla suurem kui avaliku sektori osamaks ja fondidest saadav maksimaalne toetus iga prioriteetse suuna jaoks vastavalt komisjoni otsusele rakenduskava heakskiitmise kohta.

1. Olenemata artikli 76 lõikest 3 ja artikli 77 lõikest 2 ei tohi ELi toetus vahemaksete ja lõppmaksete näol olla suurem kui avaliku sektori osamaks ja fondidest saadav maksimaalne toetus iga prioriteetse suuna jaoks vastavalt komisjoni otsusele rakenduskava heakskiitmise kohta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 a (uus) – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Artikli 76 lõikes 3 ja artikli 77 lõikes 2 osutatud erand tehakse komisjoni poolt niisuguse kirjaliku taotluse korral, mille esitab liikmesriik, kes vastab ühele artikli 76 lõike 3 punktides a–c nimetatud tingimustest. Taotlus esitatakse kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest või kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik hakkab vastama ühele artikli 76 lõike 3 punktides a–c sätestatud tingimustest.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 a (uus) – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Komisjonile esitatavas taotluses põhjendab liikmesriik artikli 76 lõikes 3 ja artikli 77 lõikes 2 osutatud erandi vajalikkust, esitades teabe, mis on vajalik selleks, et tõestada:

 

a) makromajanduse ja eelarve olukorda kirjeldavate andmete alusel, et riigipoolse toetuse jaoks vahendeid ei ole;

 

b) et artikli 76 lõikes 3 ja artikli 77 lõikes 2 osutatud maksete suurendamine on vajalik rakenduskavade elluviimise jätkumise tagamiseks;

 

c) et probleemid püsivad isegi siis, kui kasutatakse artikli 53 lõikes 3 sätestatud kaasrahastamise määrade ülemmäärasid;

 

d) et riik vastab ühele artikli 76 lõike 3 punktides a–c osutatud tingimustest, mille põhjenduseks tuuakse viide nõukogu otsusele või muule õigusaktile, ning mis kuupäeval tegelikult liikmesriigile rahaline abi kättesaadavaks tehti.

 

Komisjon kontrollib, kas esitatud teave õigustab erandi andmist. Komisjon esitab mis tahes vastuväited kõnealuse teabe suhtes 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise päevast. Kui komisjon otsustab liikmesriigi taotlusele vastuväiteid esitada, võtab ta vastu sellekohase otsuse ja toob välja põhjused.

 

Kui komisjon ei esita liikmesriigi taotlusele vastuväidet, loetakse see taotlus põhjendatuks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 a (uus) – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Liikmesriigi taotluses täpsustatakse ka artikli 76 lõikes 3 ja artikli 77 lõikes 2 ette nähtud erandi kavandatud kasutusviis ning antakse teavet täiendavate meetmete kohta, mida kavatsetakse võtta selleks, et keskendada rahalised vahendid konkurentsivõimele, majanduskasvule ja tööhõivele, sealhulgas muutes vajaduse korral rakenduskavasid.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Määrus (EÜ) nr 1198/2006

Artikkel 77 a (uus) – lõige 1 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d. Artikli 76 lõikes 3 ja artikli 77 lõikes 2 ette nähtud erandit ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2013 esitatud kuluaruannete suhtes.”

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse aga tagasiulatuvalt järgmiste liikmesriikide suhtes alates neile rahalise abi andmise heakskiitmise kuupäevast:

Seda kohaldatakse siiski tagasiulatuvalt järgmiste liikmesriikide suhtes: Iirimaa, Kreeka ja Portugali puhul alates nendele liikmesriikidele artikli 76 lõike 3 kohaselt rahalise abi kättesaadavaks tegemise päevast ning Ungari, Läti ja Rumeenia puhul alates 1. jaanuarist 2010.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Iirimaa suhtes alates 10. detsembrist 2010,

välja jäetud

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) Kreeka suhtes alates 11. maist 2010,

välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) Läti suhtes alates 23. jaanuarist 2009,

välja jäetud

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Ungari suhtes alates 5. novembrist 2008,

välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) Portugali suhtes alates 24. maist 2011,

välja jäetud

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) Rumeenia suhtes alates 11. maist 2009.

välja jäetud

(1)

ELT C …, …, lk….

(2)

ELT C ..., ..., lk ….


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Komisjon möönab, et pikka aega kestnud finants- ja majanduskriis avaldab üha suurenevat survet liikmesriikide rahalistele vahenditele. Seda arvesse võttes on komisjoni arvates eriti oluline tagada ühtekuuluvusprogrammide sujuv rakendamine, sest see võimaldab suunata majandusse täiendavaid rahalisi vahendeid. Eelarvepiirangutest tulenevate likviidsusprobleemide tõttu on aga programme sageli keeruline rakendada, eelkõige liikmesriikidel, keda kriis on kõige rohkem mõjutanud.

Et tagada kõnealustes liikmesriikides Euroopa Kalandusfondi programmide jätkuv rakendamine ja vahendite eraldamine projektidele, sisaldab komisjoni ettepanek sätteid, mis toetusmehhanismide kohaldamisaja vältel võimaldavad maksta neile liikmesriikidele suuremaid toetusi. Täpsemalt tehakse ettepanek suurendada programmide prioriteetse suuna jaoks ette nähtud kaasrahastamismäärasid, mida kohaldatakse kõnealuse ajavahemiku jooksul teatatud viimati kinnitatud kulude suhtes, kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse võrra.

Lisatoetuse kohaldamise korral ei tohi programmi kaasrahastamise määr ületada Euroopa Kalandusfondi määruse artikli 53 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid rohkem kui kümne protsendipunkti võrra (vastavalt 75 % ja 50 % lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblike ja mitteabikõlblike piirkondade puhul).

Üldeelarvet ei ole vaja suurendada, sest Euroopa Kalandusfondi üldine rahaeraldis liikmesriikidele ja asjaomastele programmidele kõnealusel ajavahemikul ei muutu.

Raportööri seisukoht

ELi finants- ja majanduskriis on liikmesriike mõjutanud erinevalt ja teeb seda ka edaspidi.

Integratsiooniprotsessi kulgemist mõjutanud peamiste meetmete ja suuniste tulemusena on eelkõige viimase kümne aasta jooksul liidusisesed erinevused ja tasakaalustamatus veelgi suurenenud. Tasakaalustamatusi on tekkinud eri aspektides, millest üks on suutlikkus ühenduse rahalisi vahendeid kätte saada ja kasutada.

Juba mõnda aega on nõutav riigipoolne kaasrahastamine ja stabiilsuspakti ettekäändel kehtestatud avaliku sektori investeeringute piirangud takistanud ühenduse rahaliste vahendite täies mahus kasutamist majanduslikult kõige nõrgemates riikides, kes neid vahendeid kõige enam vajaksid. Sellega on rikutud ühtekuuluvuse eesmärki.

IMFi, Euroopa Keskpanga ja komisjoni vastutusalasse kuuluvad niinimetatud finantsabiprogrammid on eriti viimasel ajal olukorda veelgi raskemaks muutnud. Kõnealustes programmides tehtud poliitilised valikud toovad nende programmide kaudu rahalist abi saavate riikide ja nende elanike jaoks kaasa järsu ja tõsise majanduslanguse, mis hävitab suure osa nende majanduslikust ja sotsiaalsest struktuurist ning mõjutab ühtlasi erasektori (eelkõige VKEde) ja avaliku sektori investeerimisvõimet, mis mõnel juhul on langenud enneolematult madalale.

Selline üldpilt puudutab ka kalandusest kõige enam sõltuvaid rannikualasid. Nende puhul muudab üldist olukorda veelgi hullemaks kalandussektori arengu eripäradest tulenev aastatepikkune langustendents ja selle sektori struktuuri muutumine.

Komisjoni ettepanek suurendada ühendusepoolset kaasrahastamist tõsistesse raskustesse sattunud riikide puhul, vähendades samas proportsionaalselt rahaliste vahendite kasutamiseks liikmesriikidelt nõutavat panust, mida oleks tulnud vältimatult teha juba ammu, on kahjuks jäänud liiga hiljaks.

Kui rääkida täpsemalt Euroopa Kalandusfondist, siis fondi kohaldamist käsitleva kolmanda aruande (2009) kohaselt on „liikmesriikide kokkuhoiumeetmed seadnud piiranguid riiklikule kaasrahastamisele” ja „erasektori toetusesaajaid [...] on eriti mõjutanud krediidipiirangud”, mis on kaasa toonud pakutavate rahaliste vahendite vastuvõtuvõime vähenemise. Samas aruandes lubas komisjon „aidata liikmesriikidel edendada programmide rakendamist meetmete parema kavandamise teel” ja viitas võimalikule abivahendite kasutamisele Euroopa Kalandusfondi kasutamise parandamiseks. Lisaks tuleks pöörata tähelepanu kohatule asjaolule, et suurem osa vahendeid on eraldatud laevade lammutamiseks, mis ei aita kuidagi ergutada majandustegevust, vaid avaldab hoopis vastupidist mõju.

Kuigi komisjoni ettepanek esitati hilja, on see siiski teretulnud. Arvestades, et selle heakskiitmisega on kiire, teeb raportöör ettepaneku kiita see heaks esimesel lugemisel praegusel kujul, vaatamata selle teatavatele puudustele. Raportöör sooviks siiski esitada mõned tähelepanekud ja soovitused ning loodab, et komisjon võtab neid arvesse:

–         komisjon peaks hindama, mil määral tagatakse käesoleva meetmega asjaomastele liikmesriikidele projektide toetamiseks ja majanduse elavdamiseks vajalikud vahendid. Tuleb märkida, et isegi uute tingimuste kohaselt võivad nn abiprogrammide investeerimispiirangud raskendada nõutava riikliku kaasrahastamise määra saavutamist (vastavalt 15% ja 40% lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblike ja mitteabikõlblike piirkondade puhul). Seetõttu peaks komisjon kaaluma nii nende investeerimispiirangute kaotamist kui ka võimalust vähendada veelgi riikliku kaasrahastamise määra.

–         Tuleks rõhutada, et komisjoni ettepanekus ei suurendata raskustesse sattunud riikide jaoks saadaval olevat eelarvet. Riikliku kaasrahastamise määra vähendamise praktiline tulemus on see, et kõnealuse sektori investeeringutesse suunatakse suhteliselt väiksem eraldiste üldsumma. Seega vähendatakse ka tehtud investeeringutest tulenevaid kasvuvõimalusi. Kuna sellega rikutakse jällegi ühtekuuluvuspõhimõtet, siis peaks komisjon kaaluma võimalust nendele riikidele pakutavaid rahalisi vahendeid suurendada. Lisaks tuleks riigieelarve puudujäägi kliirimise eeskirjades eristada investeerimiskulusid muudest avaliku sektori kulutustest. Investeerimiskulusid ei tohiks arvesse võtta, et vältida olukorda, kus eelarve konsolideerimist peetakse tähtsamaks kui majanduskasvu, ilma milleta ei oleks eelarve konsolideerimine keskpikas perspektiivis võimalik.

–         Lisaks meetmetele, mille eesmärk on ergutada Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamist liikmesriikide poolt, tuleb ümber kujundada ka fondi enda prioriteedid, et keskenduda peamiselt tootmistegevuse toetamisele (laevastiku uuendamine ja kaasajastamine, jätkusuutlikkuse suurendamine, püügivahendite selektiivsuse parandamine, mootorite väljavahetamine jms) ning rannikualade kogukondade arendamisele.

–         Käesolev komisjoni ettepanek ei puuduta määrust (EÜ) nr 861/2006 (millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas), mis on samuti kalandussektori jaoks üks oluline ELi rahastamisvahend. Selles määruses käsitletakse põhivaldkondade – rahvusvahelised suhted, juhtimine, andmete kogumine ja teaduslik nõustamine ning ühise kalanduspoliitika järelevalve ja jõustamine – rahastamist, mida samuti mõjutavad raskused riigipoolse kaasrahastamisega. Mõned neist valdkondadest on jätkusuutliku ja teadmistepõhise kalavarude majandamise seisukohalt väga olulised. Arvestades, et ühendusepoolse kaasrahastamise määr on tavaliselt suhteliselt madal (enamasti kõige rohkem 50 %), on raske mõista, miks käesolev komisjoni ettepanek ei hõlma ka seda määrust.


MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) muutmine

Viited

COM(2011)0484 – C7-0219/2011 – 2011/0212(COD)

EP-le esitamise kuupäev

1.8.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

13.9.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

13.9.2011

CONT

13.9.2011

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

8.9.2011

CONT

22.9.2011

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

João Ferreira

26.9.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

10.10.2011

23.11.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.12.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Antonello Antinoro, Kriton Arsenis, Alain Cadec, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Dolores García-Hierro Caraballo, Carl Haglund, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Crescenzio Rivellini, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Chris Davies, Raül Romeva i Rueda, Antolín Sánchez Presedo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Giovanni La Via

Esitamise kuupäev

21.12.2011

Õigusteave - Privaatsuspoliitika