RAPORT Daphne programm: kokkuvõte ja arenguperspektiivid

5.1.2012 - (2011/2273(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Regina Bastos

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Daphne programmi kokkuvõtte ja arenguperspektiivide kohta

(2011/2273(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–   võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 8. märtsi 2010. aasta järeldusi vägivalla kohta,

–   võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2010–2015, mille komisjon esitas 21. septembril 2010 (COM(2010)0491),

–   võttes arvesse ajavahemikul 2010–2014 kohaldatavas Stockholmi programmis kehtestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitiliste prioriteetide rakendamise tegevuskava, mis esitati 20. aprillil 2010 (COM(2010)0171),

–   võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta[1],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta otsust nr 779/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm)[2],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsust nr 803/2004/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne II programm)[3],

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsust nr 293/2000/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (Daphne programm) (2000–2003), mis käsitleb ennetusmeetmeid laste, noorte ja naiste vastase vägivalla vastu võitlemiseks[4],

–   võttes arvesse komisjoni 11. mai 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise kohta (COM(2011)0254),

–   võttes arvesse komisjoni otsuseid Daphne III programmi iga-aastaste töökavade vastuvõtmise kohta,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õiguste ja kodakondsuse programm (COM(2011)0758),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0006/2012),

A. arvestades, et Daphne programm on alates selle käivitamisest 1997. aastal olnud tõeliselt edukas, pidades silmas nii tema populaarsust sidusrühmade seas (abisaajad, ametivõimud ja akadeemilised asutused, valitsusvälised organisatsioonid) kui ka programmi raames rahastatud projektide tulemuslikkust;

B.  arvestades, et Daphne on ainus seda liiki programm, mille eesmärk on võidelda naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivalla vastu Euroopa Liidus tervikuna; arvestades seega, et Daphne programmi jätkuv rahastamine on oluline selleks, et säilitada olemasolevad meetmed ja võtta uusi meetmeid igasuguse laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks;

C. arvestades, et naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine on tänapäeval sama aktuaalsed nagu aastal 1997, kui võeti vastu algatus Daphne; arvestades, et see programm on loomisest alates juhtinud tähelepanu uutele vägivallavormidele, nende hulgas vägivald lasteaias, eakate väärkohtlemine ja vägivald teismeliste intiimsuhetes;

D. arvestades, et Euroopa Parlament on arvukates resolutsioonides märkinud, et Daphne programmi on seni rahastatud ebapiisavalt, ja näidanud oma kavatsust tagada sellele programmile piisav rahastamine, et programm saaks toime tulla kõikide naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla vormide vastu võitlemisega kaasnevate tegelike vajadustega;

E.  arvestades, et Daphne on äärmiselt oluline vahend naistevastase vägivalla probleemi nähtavuse suurendamiseks ning naisorganisatsioonidele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele võimaluse andmiseks arendada selles valdkonnas oma tööd ja konkreetseid meetmeid;

F.  arvestades, et interneti suhtlusvõrgustike kasvava kasutusega on hiljuti tekkinud uusi vägivallavorme;

G. arvestades, et praeguses majanduskriisi ja eelarvekärbete olukorras on naistel vähem vahendeid, millega kaitsta end ja oma lapsi vägivalla eest ning arvestades, et veelgi olulisem on vältida otsest rahalist mõju, mida naiste ja laste vastu suunatud vägivald avaldab kohtusüsteemile ja tervishoiu- ja sotsiaalteenustele; arvestades, et tõenäoliselt vähendatakse ka liikmesriikide programmide ja vägivallaohvrite vajadustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide rahastamist;

H. arvestades, et komisjon rõhutab soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015, et sooline vägivald on üks põhiprobleeme, mis tuleb tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks lahendada;

I.   arvestades, et oluline on lähendada kandidaatriikides naiste õiguste taset ELi standarditele, et lisada need Daphne III programmi reguleerimisalasse;

J.   arvestades, et naistevastane vägivald on naiste ja meeste püsiva ebavõrdsuse tagajärjeks ja see on meie ühiskonnas võimu ebavõrdsest jagunemisest naiste ja meeste vahel tulenev struktuuriline nähtus; arvestades, et selle nähtuse esinemist võib siiski märgatavalt vähendada, tugevdades sooliste stereotüüpide vastaseid meetmeid haridus- ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ja meedias ning võideldes selle vägivalla vastu teadlikkuse suurendamise abil tervishoiuvaldkonnas, politseitegevuses ja kohtusüsteemis;

K. arvestades, et naiste-, laste- ja noortevastane vägivald hõlmab tervet hulka inimõiguste rikkumisi, nagu seksuaalne kuritarvitamine, vägistamine, koduvägivald, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine, prostitutsioon, inimkaubandus, seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumine, naiste- ja noortevastane vägivald töökohas, naiste-, laste- ja noortevastane vägivald konfliktiolukordades, naiste-, laste- ja noortevastane vägivald vanglates ja hooldusasutustes ning mitmesugused kahjustavad traditsioonid, nagu suguelundite moonutamine; arvestades, et igal sellisel vägivallavormil võivad olla sügavad psühholoogilised tagajärjed, need võivad kahjustada naiste, laste ja noorte füüsilist ja vaimset puutumatust, põhjustades mõnel juhul koguni nende surma;

L.  arvestades, et naistevastase vägivalla vastu võitlemist ei ole mainitud eesmärkides, mis on välja toodud komisjoni ettepanekus võtta vastu uus õiguste ja kodakondsuse programm eelarveperioodiks 2014–2020, mis ühendab endas nii Daphne III programmi, programmi „Progress” soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise osa kui ka programmi „Põhiõigused ja kodakondsus”; arvestades, et see võib kahjustada Daphne programmi nähtavust ja järjepidevust ning seada ohtu selle edu; arvestades, et uue programmi kavandatud eelarve on praeguste programmide omast väiksem; arvestades, et ettepanek ei taga selle eesmärkide rahastamise prognoositavust;

M. arvestades, et võrreldavaid andmeid Euroopa Liidus toime pandava naistevastase vägivalla eri vormide kohta ei koguta korrapäraselt ning see muudab probleemi tegeliku ulatuse kindlakstegemise ja asjakohaste lahenduste leidmise keeruliseks; arvestades, et usaldusväärsete andmete kogumine on väga raske, sest naised ja mehed ei taha hirmu või häbi tõttu asjaomaseid ametiisikuid oma läbielamistest teavitada;

N. arvestades, et koduvägivald tekitab ühiskonnale äärmiselt suuri kulutusi; ühest Daphne projektist nähtub, et üksnes koduvägivalla põhjustatud kulusid Euroopa Liidus hinnatakse 16 miljardile eurole aastas, sealhulgas otsesed tervishoiukulud (erakorraline arstiabi, haiglaravi, ambulatoorne ravi, ravimid), kohtukulud ja politsei tegevusest tulenevad kulud, sotsiaalkulud (elamispind ja mitmesugune abi) ning majanduskulud (tootmiskaod)[5];

O. arvestades, et mitmesugustes soolise vägivalla uuringutes hinnatakse, et üks viiendik kuni üks neljandik Euroopa naiselanikkonnast on talunud füüsilist vägivalda vähemalt kord oma täiskasvanuelu jooksul, ja et üle ühe kümnendiku on talunud jõu kasutamisega seksuaalset vägivalda; arvestades, et uuringud näitavad ka, et 26% lastest ja noortest väidab, et on olnud lapseeas füüsilise vägivalla ohver;

P.  arvestades, et sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise tõttu on roma naised ja lapsed suures vägivalla ohus; arvestades, et eelnevatel aastatel toetas Daphne programm edukalt paljusid algatusi, mis püüdsid heita valgust seostele sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja vägivalla vahel;

Q. arvestades, et sooline vägivald on kogu Euroopas ja maailmas levinud struktuuriline probleem ning et see on nähtus, mille ohvreid ja ründajaid on igas vanuserühmas, kõikide haridus- ja sissetulekutasemetega ja sotsiaalse staatusega, ning et sellel on seos võimu jagunemisega meie ühiskonnas naiste ja meeste vahel;

R.  arvestades, et liikmesriikide poliitika ja õigusaktide erinevuste tõttu ei ole naistel meeste vägivalla vastu kogu Euroopa Liidus ühesugust kaitset;

S.  arvestades, et Daphne programmi õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 168, mis käsitleb rahvatervist, kuid et Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Liidul nüüd suurem pädevus;

1.  võtab suure huviga teadmiseks programmi edusammud ja selle populaarsuse ning samuti mõned probleemid, mida käsitletakse Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise aruandes ja selle koostamiseks läbi viidud ettevalmistavates uuringutes[6] ja millest on teatanud Daphne toetusesaajad;

2.  võttes teadmiseks, et Daphne programm lisatakse alates 2014. aastast õiguste ja kodakondsuse programmi, peab oluliseks, et programmi eesmärgid, eelkõige naistevastase vägivalla vastu võitlemine, säilitataks ajavahemikuks 2014–2020 uue õiguste ja kodakondsuse programmi eesmärkide seas, ja jääb kindlaks, et selle rahastamine peab jääma eelmise programmiga võrreldavale tasemele ning programmi nähtavus uue põlvkonna programmi raames olema hea, võttes arvesse Daphne programmi edusamme, tõhusust ja populaarsust;

3.  avaldab kahetsust, et komisjoni teatise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 õiguste ja kodakondsuse programm (COM(2011) 758) artiklis 4 „Erieesmärgid” ei nimetata selgesõnaliselt laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist;

4.  väljendab heameelt selle üle, et õiguste ja kodakondsuse programmi jaoks tervikuna ette nähtud eelarve säilib peaaegu täies ulatuses; usub, et tasakaalustatud aastane jaotus võimaldaks tagada taotletavate eesmärkide ja meetmete järjepidevuse;

5.  kutsub ka liikmesriike ja huvitatud osalisi üles aitama koos komisjoniga kaasa Euroopa Liidu programmide ja nende pakutavate rahastamisvõimaluste kohta teabe levitamisele, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide seas, kohalikul tasandil ja liikmesriikides, kus programmis osalemine on vähene;

6.  palub komisjonil leida lahendus eespool nimetatud vahehindamise aruandes esitatud vähestele probleemidele, milleks on eelkõige

– teiste ühenduse programmidega kattumise vältimine, et vältida Daphne probleemide prioriteetsuse vähenemise ohtu;

– programmide läbipaistvuse ja tulemuste levitamise parandamine;

– programmide ühtlasem jagunemine liikmesriikide vahel;

– halduskoormuse vähendamine, toetuste taotlemismenetluste lihtsustamine ja projektikonkursside avaldamise ja lepingute sõlmimise vahelise ooteaja vähendamine, mis on takistanud paljudel valitsusväliste organisatsioonidel Daphne projekte esitada;

– nendele Euroopa ulatusega organisatsioonidele antavate tegevustoetuste tõhususe suurendamine, kes võivad tagada meetmetoetuste valdkonnas Euroopa tasandil asutatud valdkondadevaheliste partnerluste kindlustamise; valitsusväliste organisatsioonide, eriti kõige väiksemate Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusväliste organisatsioonide võime suurendamine määratleda ja mõjutada poliitikat riigi ja Euroopa tasandil;

7.  programmi mõju tugevdamiseks kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu naistele, lastele ja noortele, kes sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise tõttu on eriti suures vägivalla ohus;

8.  kutsub komisjoni üles lisama kandidaatriigid Daphne III programmi abikõlblikkuse reguleerimisalasse;

9.  kutsub liikmesriike ja huvitatud osalisi üles aitama kaasa programmide paremale jagunemisele liikmesriikide vahel;

10. kutsub komisjoni üles rohkem rahastama projekte eesmärgiga tõsta eelkõige noorte teadlikkust interneti suhtlusvõrgustike kasvava kasutusega seotud uutest vägivallavormidest (ähvardused, psühholoogilised surveavaldused, moraalne ahistamine, küber-lapsporno), mis on muude vägivallavormidega võrreldes salakavalamad, kuid füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse jaoks sama ohtlikud;

11. palub liikmesriikidel koguda regulaarselt andmeid naistevastase vägivalla kohta, et saada selgem ülevaade probleemi ulatusest;

12. rõhutab Daphne programmi lisandväärtust ELi jaoks, mis võimaldab liikmesriikide eri organisatsioonidel teha koostööd vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks ning milles saab kasutada teadmiste vahetamist ja heade tavade jagamist; toob samuti esile, et Daphne III raames rahastatud projektidega on loodud ühendused ja stabiilsed struktuurid, mis toetavad jätkuvalt sihtrühmi pikemas perspektiivis ja on ajendanud poliitikas riikide ja ELi tasandil muutusi;

13. rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu projektidele, mille eesmärk on likvideerida auroimad ja naiste suguelundite moonutamine;

14. palub komisjonil teha võimalikuks selliste projektide rahastamine liikmesriikides, millega on seotud väikesed mittetulunduslikud organisatsioonid, ja nõuab, et tulevikus oleks paljudel väikestel valitsusväliste organisatsioonidel võimalik jätkuvalt olla täielikult kaasatud ühenduste partnerlusse ja saada toetust, sest neil on oluline roll vähetuntud, tabu- või uute probleemide äratundmises ning neile uuenduslike lahenduste leidmisel, aga ka ohvrite kaitsmisel ja toetamisel;

15. tunnistab Daphne III programmi naistevastase vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise meetmete tähtsust, aga kordab siiski vajadust võtta Euroopa tasandil seadusandlikud meetmed soolise vägivalla kaotamiseks;

16. kutsub komisjoni üles tõlkima sidusvahendi Toolkit veebilehe kõikidesse Euroopa Liidu keeltesse ja seda ajakohastama, rõhutades Daphne programmi raames teostatud projektide tulemusi ja soovitusi, et kõik sidusrühmad saaksid seda andmebaasina kasutada; kutsub komisjoni üles arendama oma veebilehel välja kasutajasõbralikud erileheküljed spetsiaalselt Daphne programmile, ja alates 2014. aastast õiguste ja kodakondsuse programmi projektidele, mille eesmärgiks on võidelda naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla vastu;

17. tuletab meelde komisjoni lubadust Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas esitada aastatel 2011–2012 „Teatis, mis käsitleb naistevastase vägivalla, koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemise strateegiat, millele järgneb ELi tegevuskava”[7];

18. kutsub komisjoni üles õiguste ja kodakondsuse programmi edendamisel võimaldama ikkagi selle, et saaks kindlaks teha projekte, mis on seotud Daphne programmi eesmärkidega, kuna see on laialdaselt tuntud, et säilitada programmi parim võimalik nähtavus;

19. soovitab komisjonil laiendada õigusküsimuste peadirektoraadi Daphne meeskonna rolli nii, et see hõlmaks haldus- ja finantskontrolli kohustustele lisaks ka konkreetsemat teabevahetustegevust;

20. soovitab komisjonil projektide tulemusi kasutada selleks, et mõjutada Euroopa ja riikide naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise poliitikat;

21. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu projektitaotlustele, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine juba noores eas ning ennetus- ja kasvatustegevus meelsuse muutmiseks ja stereotüüpide kaotamiseks;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0127.
• [2]  ELT L 173, 3.7.2007, lk 19.
• [3]  ELT L 143, 30.4.2004, lk 1.
• [4]  EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1.
• [5]  Daphne 2006. a. projekt „IPV EU COST” JLS/DAP/06-1/073/WY "Estimation du coūt des violences conjugales en Europe" Maļté Albagly, Sandrine Baffert, Claude Mugnier, Marc Nectoux, Bertrand Thellot.
• [6]  COM(2011)0254 „Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise aruanne”.
• [7]  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele – Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava (COM(2010)0171), lk 13.

SELETUSKIRI

Taust

1997. aastal loodud Daphne programm on leidnud kindla koha kui ainus programm võitluseks naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivalla vastu Euroopa Liidus.

Daphne algatus loodi pärast 1997. aastal toimunud konsultatsioone valitsusväliste organisatsioonide esindajate, Euroopa Parlamendi, komisjoni, noorsookaitse spetsialistide ja kohtusüsteemide liikmete vahel selleks, et ärgitada valitsusväliseid organisatsioone edendama koostööd Euroopa tasandil. Daphne algatuse jaoks eraldati kolm miljonit eküüd aasta kohta ning sellele tehti ülesandeks toetada väikesemastaabilisi projekte, milles vähemalt kahe liikmesriigi valitsusvälised organisatsioonid teevad koostööd uurimisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, heade tavade kindlaksmääramisel ja jagamisel, koolitamisel, teabevahetusel ja võrgustike loomisel, teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniate korraldamisel, vägivallaohvrite otsesel toetamisel ning poliitiliste ja praktiliste vahendite väljatöötamisel. Algatuses võisid osaleda kõik liikmesriigid.

Valitsusväliseid organisatsioone, kes esitasid projekte, julgustati leidma partnereid teadusasutuste, õiguskaitseorganite, riigiasutuste ja koolide, samuti meedia esindajate seast, kuna niisugune koostöö võib olla vägivallavastases võitluses väga kasulik.

Komisjoni pakkumisele tuli valitsusvälistelt organisatsioonidelt ohtrasti vastuseid. Kahe järgmise aasta jooksul rahastati programmi 5 miljoni eküüga.

2000. aastast muudeti Daphne algatus mitmeaastaseks programmiks, mis kattis perioodi 2000–2003, ning selle jaoks eraldati 20 miljonit eurot. Programm äratas suurt huvi nii Euroopa Liidus kui ka mitmesugustes rahvusvahelistes asutustes, mille tegevus on suunatud laste ärilise seksuaalse ärakasutamise vastu.

Programm Daphne II sai alguse 2004. aastal ja Daphne III 2007. aastal ning nende keskmine aastaeelarve oli vastavalt 10 miljonit ja 16,7 miljonit eurot.

Programm Daphne III (2007–2013) on üldprogrammi ,,Põhiõigused ja õigusasjad” osa.

Daphne III üldine eesmärk on aidata kaitsta lapsi, noorukeid ja naisi igasuguse vägivalla eest ning saavutada heal tasemel tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalne ühtekuuluvus, toetades ühenduse poliitikavaldkondade edasist arendamist, eeskätt tervishoiu, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning edendades meetmeid laste õiguste kaitseks, samuti võideldes inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastu. Programm on avatud valitsusvälistele organisatsioonidele, riigiasutusele ja institutsioonidele (peamiselt ELi 27 liikmesriigi ülikoolidele ja teadusasutustele).

Väga positiivsed tulemused, on vaja vaid väikeseid kohandusi

Alates 1997. aastast on ellu viidud üle 500 projekti, mille kohta võib leida täpsemat teavet komisjoni veebilehel Daphne Toolkit[1].

Valitsusvälised organisatsioonid on näidanud programmi vastu üles suurt huvi ja komisjonile on laekunud avaldusi palju rohkem, kui programmi eelarve rahastada võimaldab.

Projektides on käsitletud mitmeid valdkondi, näiteks seksuaalset, psühholoogilist ja füüsilist vägivalda mitmesugustes tingimustes (asutustes, koolides, peres).

Mõned eriti edukad projektid on puudutanud interneti kasutamisega kaasnevaid ohtusid lastele, noorte seas esinevaid vähetuntud käitumisprobleeme, mis põhjustavad enesevigastamist, inimkaubanduse ohvriks langenud naiste vajadusi tervise osas, naiste suguelundite moonutamist, võitlust lapsporno ja koolikiusamise vastu.

Daphne programmi 11. mai 2011. aasta vahehindamise aruandes märgiti ära mõned punktid, mille osas soovitati teha mõningaid kohandusi programmi rakendamisel 2013. aastani.

Konkreetselt juhiti tähelepanu asjaolule, et mitte kõik liikmesriigid ei osale programmis samas ulatuses – nimelt on ELiga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriigid, kuid ka mõned teised liikmesriigid, väga nõrgalt esindatud. Aruandes soovitati ka projektide tulemusi paremini levitada ja pakuti välja meetmeid programmi tõhusamaks juhtimiseks.

Lõpetuseks nõuti aruandes, et programmides keskendutaks edaspidi ELi tegevusprioriteetidele. Sellel eesmärgil toetati aruandes väiksema arvu, kuid see-eest suurema ulatusega projektide rahastamist.

Programmi tulevik

Komisjon kavandab juba meetmete võtmist vahearuandes osutatud probleemide kõrvaldamiseks, et rakendada järjepidevat ja tõhusat poliitikat.

Komisjon selgitab oma kavatsusi seoses uue põlvkonna programmidega ,,Õigusasjad” ning ,,Õigused ja kodakondsus” kahes otsuse ettepanekus, mille ta esitab 2011. aasta novembri keskel 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paketi osana.

• [1]  http://ec.europa.eu/justice_home/daphnetoolkit/

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	20.12.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Andrea Češková, Marije Cornelissen, Silvia Costa, Tadeusz Cymański, Edite Estrela, Iratxe García Pérez, Zita Gurmai, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Barbara Matera, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Raül Romeva i Rueda, Nicole Sinclaire, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Marc Tarabella, Britta Thomsen, Marina Yannakoudakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kent Johansson, Christa Klaß, Mariya Nedelcheva, Angelika Werthmann