Menetlus : 2011/2176(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0009/2012

Esitatud tekstid :

A7-0009/2012

Arutelud :

PV 11/12/2012 - 4
CRE 11/12/2012 - 4

Hääletused :

PV 11/12/2012 - 8.11
CRE 11/12/2012 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0476

RAPORT     
PDF 170kWORD 110k
10.1.2012
PE 472.331v02-00 A7-0009/2012

Patendivaidluste lahendamise kohtusüsteem

(2011/2176(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Klaus-Heiner Lehne

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi kohta

(2011/2176(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas(1),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut võtta vastu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (COM(2011)0215),

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas (COM(2011)0216),

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. märtsi 2011. aasta arvamust 1/09(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0009/2012),

A. arvestades, et Euroopa Liidu tõhus patendisüsteem on vajalik eeldus majanduskasvu edendamiseks innovatsiooni abil ning aitab Euroopa Liidu ettevõtjatel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) tulla toime majanduskriisi ning globaalse konkurentsiga;

B.  arvestades, et nõukogu otsusega 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, lubati Belgial, Bulgaarial, Tšehhi Vabariigil, Taanil, Saksamaal, Eestil, Iirimaal, Kreekal, Prantsusmaal, Küprosel, Lätil, Leedul, Luksemburgil, Ungaril, Maltal, Madalmaadel, Austrial, Poolal, Portugalile Rumeeniale Sloveenial, Slovakkial, Soomel, Rootsil ja Ühendkuningriigil teha tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, kohaldades aluslepingute asjakohaseid sätteid;

C. arvestades, et 13. aprillil 2011. aastal võttis komisjon nõukogu loaandmisotsuse alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja ettepaneku, mis käsitleb nõukogu määrust tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas;

D. arvestades, et 8. märtsil 2011. aastal esitas Euroopa Kohus arvamuse Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohtu ettepaneku kohta, tõstatades küsimuse selle vastavuse kohta liidu õigusele;

E.  arvestades, et tõhusa ühtse patendikaitse saab tagada ainult toimiva patendivaidluste lahendamise süsteemi abil;

F.  arvestades, et Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt on tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid kaasatud ühtse patendivaidluste kohtu loomisse rahvusvahelise kokkuleppe kaudu;

G. arvestades siinjuures, et tavaliste rahvusvaheliste kokkulepete ja Euroopa Liidu aluslepingute vahel on oluline erinevus, sest aluslepingutega kehtestatakse uus õiguskord oma institutsioonidega, mille nimel on riigid piiranud oma suveräänseid õigusi üha rohkemates valdkondades ja millele on allutatud mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud, ning seda õiguskorda kaitsevad Euroopa Liidu Kohus ning liikmesriikide kohtud;

H. arvestades, et ühtne patendikohus peab täielikult järgima ja kohaldama liidu õigust koostöös Euroopa Liidu Kohtuga ning sama kehtib ka mis tahes liikmesriigi kohtu kohta;

I.   arvestades, et ühtne patendikohus peaks tuginema Euroopa Kohtu kohtupraktikale, küsides eelotsuseid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267;

J.   arvestades, et tagatud peaks olema liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte järgimine ja nõuetekohane kohaldamine ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel;

K. arvestades, et ühtne patendikohus peaks olema osa lepinguosaliste liikmesriikide kohtusüsteemist koos ainupädevusega ühtse mõjuga Euroopa patendi ja ühes või mitmes lepinguosalises liikmesriigis kehtiva Euroopa patendi osas;

L.  arvestades, et tõhusa kohtusüsteemi toimimiseks on vaja detsentraliseeritud esimese astme kohut;

M. arvestades, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

N. arvestades, et peaksid olema ühed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse menetlustele kõikides kohtu talitustes ja astmetes;

O. arvestades, et ühtne patendikohus peaks püüdma vastu võtta kõrgekvaliteedilisi otsuseid ilma põhjendamatute protseduuriliste viivitusteta ning peaks abistama eeskätt VKEsid oma õiguste kaitsel või enda kaitsmisel põhjendamatute nõuete või tühistamisele kuuluvate patentide vastu;

1.  nõuab ühtse Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemi loomist, kuna killustatud patenditurg ning õiguskaitse erisused takistavad siseturu innovatsiooni ja arengut, muudavad patendisüsteemi kasutamise keerulisemaks, on kulukad ning takistavad eelkõige VKEde patendiõiguste tõhusat kaitset;

2.  ergutab liikmesriike viima lõpule läbirääkimised ja ratifitseerima põhjendamatute viivitusteta asjaomaste liikmesriikide (edaspidi „lepinguosalised liikmesriigid”) vahelise rahvusvahelise kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) ühtse patendikohtu (edaspidi „kohus”) loomise kohta ning julgustab Hispaaniat ja Itaaliat arutama võimalust ühineda tõhustatud koostöö menetlusega;

3.  rõhutab, et Euroopa Kohus kui liidu õiguse kaitsja peab antud kontekstis tagama liidu õiguskorra ühetaolisuse ning Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse;

4.  on seisukohal, et liikmesriigid, kes ei ole veel otsustanud osaleda ühtse patendikaitse loomise alases tõhustatud koostöös, võivad osaleda ühtses Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemis, kui tegemist on nende territooriumil kehtiva Euroopa patendiga;

5.  rõhutab, et ühtse patendikohtu põhieesmärk peaks olema õiguskindluse suurendamine ja patentide jõustamise parandamine, tagades samas õige tasakaalu õiguste valdaja ja teiste asjaosaliste huvide vahel;

6.  rõhutab, et vaja on kulutõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mida rahastatakse viisil, mis tagab kõigile patendiomanikele, eeskätt VKEdele, üksikisikutele ja mittetulundusühingutele juurdepääsu õiguskaitsele;

Üldpõhimõtted

7.  tunnistab, et tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides tuleks patendivaidluste lahendamise süsteem luua kokkuleppe alusel;

8.  sellest tulenevalt rõhutab, et:

i)   ainult Euroopa Liidu liikmesriigid saavad olla lepinguosalised liikmesriigid;

ii)  kokkulepe peaks jõustuma, kui selle on ratifitseerinud vähemalt kolmteist lepinguosalist liikmesriiki, sealhulgas kolm liikmesriiki, kus kokkuleppe allkirjastamise diplomaatilise konverentsi toimumise aastale eelneval aastal kehtis kõige suuremal arvul Euroopa patente;

iii) kohus peaks olema lepinguosalistele liikmesriikidele ühine ning selle suhtes peaksid kehtima samad kohustused kui mis tahes siseriikliku kohtu suhtes, võttes arvesse vastavust liidu õigusele; seega teeb kohus koostööd näiteks Euroopa Kohtuga, kohaldades ELi toimimise lepingu artiklit 267;

iv) kohus peaks tegutsema kooskõlas liidu õigusega ning pidama kinni selle ülimuslikkuse põhimõttest; juhul kui apellatsioonikohus rikub liidu õigust, peaksid lepinguosalised liikmesriigid olema ühiselt vastutavad antud menetluse käigus osapooltele tekitatud kahjude eest; ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaseid rikkumismenetlusi tuleks kohaldada kõigi lepinguosaliste liikmesriikide suhtes;

9.  toetab vahendus- ja vahekohtukeskuse loomist kokkuleppe raames;

Patendivaidluste lahendamise süsteemi struktuur

10. on seisukohal, et tõhus kohtu- ja vaidluste lahendamise süsteem peab olema detsentraliseeritud, ning on arvamusel, et:

i)   kohtuvaidluste lahendamise süsteem peaks koosnema esimesest astmest (esimese astme kohus) ning apellatsiooniastmest (apellatsioonikohus); ebatõhususest ja pikkadest menetlustest hoidumiseks ei peaks muid kohtuastmeid lisama;

ii)  detsentraliseeritud esimene aste peaks koosnema lisaks kesktalitusele ka kohalikest ja piirkondlikest talitustest;

iii) lepinguosalise liikmesriigi taotlusel tuleks luua täiendav kohalik esimese astme talitus, kui selles liikmesriigis on kas enne või pärast kokkuleppe jõustumise kuupäeva kolme järjestikuse aasta jooksul algatatud rohkem kui 100 patenti käsitlevat kohtuasja kalendriaastas; lisaks teeb ettepaneku, et talituste arv ühes lepinguosalises liikmesriigis ei tohiks olla suurem kui neli;

iv) piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotlusel;

Kohtu koosseis ja kohtunike kvalifikatsioon

11. rõhutab, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub ennekõike kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

12. sel eesmärgil:

i)   tunnistab, et apellatsioonikohtu ja esimese astme kohtu koosseis peaks olema rahvusvaheline; rõhutab, et nende koosseisu puhul tuleb arvesse võtta olemasolevaid kohtustruktuure, pidades siiski silmas, et peamine eesmärk on luua uus tõeliselt ühtne kohus; teeb seepärast ettepaneku, et kohalike talituste koosseisud peaksid võimalikult kiiresti muutuma rahvusvaheliseks, kõnealuse põhimõtte põhjendatud erandeid võib lubada pärast halduskomitee heakskiitu maksimaalselt viieaastase üleminekuperioodi jooksul, samal ajal peab olema tagatud, et olemasolevate struktuuride kvaliteedistandardid ja tõhusus ei väheneks; on seisukohal, et viieaastast perioodi peaks kasutama kohtunike intensiivseks koolituseks ja ettevalmistuseks;

ii)  usub, et kohus peaks koosnema nii õiguslikult kui ka tehniliselt kvalifitseeritud kohtunikest; kohtunikud peaksid tagama patendivaidluste ning monopolivastaste seaduste alal kõrgeimad pädevusstandardid ja tõendatud suutlikkuse; kvalifikatsiooni tuleks tõendada muu hulgas ka asjakohase töökogemuse ja ametialase koolitusega; õiguslikult pädevatel kohtunikel on kvalifikatsioon, mis on lepinguosalises liikmesriigis kohtunike puhul nõutav; tehniliselt kvalifitseeritud kohtunikel peaks olema tehnoloogiavaldkonna-alane kõrgharidus ning asjatundlikkus, samuti teadmised tsiviil- ja tsiviilkohtumenetlusõigusest;

iii)   teeb ettepaneku, et kord jõustunud kokkuleppe sätteid, mis käsitlevad kohtu koosseisu, peaks muutma ainult juhul, kui vaidluste lahendamise süsteemi eesmärgid, nt kõrgeim kvaliteet ja tõhusus, ei ole täidetud nende sätete tõttu; teeb ettepaneku, et kohtu koosseisu puudutavad otsused võtaks pädev organ vastu ühehäälselt;

iv) on seisukohal, et kokkuleppega tuleks tagada, et kohtunikuks saab ainult siis, kui tema neutraalsus on väljaspool kahtlust, eriti juhul kui ta on olnud riigi patendiameti või Euroopa Patendiameti apellatsiooninõukogu liige;

Menetlus

13. on seisukohal, et seoses menetlusega seotud küsimustega:

i)   peaksid olema ühed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse menetlustele kõikides kohtu talitustes ja astmetes;

ii) kohtumenetlustes, mis koosnevad kirjalikust, vahe- ja suulisest menetlusest, peaks olema ette nähtud asjakohased paindlikkuselemendid, võttes arvesse menetluste kiiruse ja tõhususega seotud eesmärke;

iii) kohaliku või piirkondliku talituse menetlustes kasutatav keel peaks olema talituse asukohajärgse lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide poolt määratud ametlik keel; osapooltel peaks olema võimalus vabalt valida menetlustes kasutatavaks ametlikuks keeleks see keel, milles patent on väljastatud, juhul kui selle kiidab heaks pädev talitus; kesktalituse menetlustes kasutatav keel peaks olema see keel, milles antud patent on välja antud; apellatsioonikohtu menetlustes kasutatav keel peaks olema esimese astme kohtu menetlustes kasutatav keel;

iv) kohtul peaks olema õigus seada eeltõkendeid, et hoida ära võimalikke rikkumisi ning keelata väidetava rikkumise jätkamine; selline õigus ei peaks siiski võimaldama ebaõiglast meelepärase kohtualluvuse valimist ning

v) osalisi peaksid esindama ainult juristid, kellel on õigus esineda lepinguosaliste liikmesriikide kohtus; osaliste esindajaid võivad abistada patendiadvokaadid, kellel peaks olema lubatud kohtuistungil esineda;

Pädevus ja kohtuotsuste mõju

14. rõhutab, et:

i) kohtul peaks olema ainupädevus ühtse mõjuga Euroopa patentide osas ning ühes või mitmes lepinguosalises liikmesriigis kehtivate Euroopa patentide osas; selleks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 44/2001(3);

ii) hageja peaks esitama hagi selles lepinguosalises liikmesriigis tegutsevale kohalikule talitusele, kus rikkumine toimus või võib toimuda või kus on kostja alaline elu- või asukoht, või piirkondlikule talitusele, milles osaleb asjassepuutuv lepinguosaline liikmesriik; kui lepinguosalises liikmesriigis ei ole kohalikku talitust ja ta ei ole osaline piirkondlikus talituses, peab hageja esitama hagi kesktalitusele; pooltel peaks olema vabalt võimalik kokku leppida, millisele esimese astme kohtu talitusele (kohalikule, kesk- või piirkondlikule talitusele) hagi esitatakse;

iii) juhul kui esitatakse vastuhagi patendi tühistamiseks, peaks kohalikul või piirkondlikul talitusel olema õigus algatada rikkumismenetlus, sõltumata sellest, kas talitus võtab vastuhagi menetlusse või edastab vastuhagi kesktalitusele;

iv) kord jõustunud kohtupädevuse eeskirju tuleks muuta ainult juhul, kui vaidluste lahendamise süsteemi eesmärgid, nt kõrgeim kvaliteet ja tõhusus, ei ole täidetud nende sätete tõttu; teeb ettepaneku, et kohtupädevust puudutavad otsused võtaks pädev organ vastu ühehäälselt;

v)  esimese astme kohtu kõikide talituste otsused, samuti apellatsioonikohtu otsused, peaksid olema jõustatavad igas lepinguosalises liikmesriigis ilma täitmisotsuseta;

vi) lepingus peaks selgitama lepingu ja määruse (EÜ) nr 44/2001(4) vahelist seost;

Materiaalõigus

15. on arvamusel, et kohtuotsused peaksid põhinema liidu õigusel, kokkuleppel, Euroopa patendikonventsioonil ja siseriiklikul õigusel, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooniga, patentidele kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute sätetel, mis on siduvad kõikidele lepinguosalistele liikmesriikidele, ning lepinguosaliste liikmesriikide siseriiklikul õigusel, võttes arvesse liidu õigust;

16. rõhutab, et ühtse mõjuga Euroopa patendid peaksid andma valdajale õiguse takistada leiutise otsest ja kaudset kasutust lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil kolmandate osapoolte poolt ilma valdaja nõusolekuta, valdajal peaks olema õigus saada kahjuhüvitist leiutise ebaseadusliku kasutamise eest, et korvata kas rikkumise tõttu saamata jäänud tulu või muud kahju, saada asjakohast litsentsitasu või tulu, mis saadi leiutise ebaseaduslikust kasutamisest;

o

o        o

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 76, 22.3.2011, lk 53.

(2)

ELT L 211, 17.7.2011, lk 2.

(3)

EÜT L 307, 24.11.2001, lk 28.

(4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I).


SELETUSKIRI

Raportöör on arvamusel, et tõhus patendisüsteem Euroopas võib oluliselt aidata kaasa majanduskasvu saavutamisele innovatsiooni abil. Euroopa ettevõtjatel, eriti VKEdel, on vaja selliseid vahendeid, et tulla toime praeguse majanduskriisiga ning jääda maailmas konkurentsivõimeliseks.

Olemasolev Euroopa patendisüsteem tegeleb liikmesriikide tööstusomandi ametite poolt antud siseriiklike patentidega või Euroopa Patendiameti poolt antud patentidega. Kui patent antakse, siis Euroopa patent jagab selle siseriiklike patentide kogumiks, mis on hõlmatud siseriiklike õigusaktidega. See süsteem on väga kulukas ja sellega kaasnevad väga kulukad mitme osapoolega kohtuvaidlused, mille tulemuseks on tihti vastuolulised kohtuotsused.

Ühtset patendikaitset ja keelekasutust, mille üle teostavad praegu õiguslikku kontrolli Euroopa Parlament ja nõukogu, puudutavate ettepanekute eesmärk on kaotada olemasolev killustatud patendisüsteem. Raportöör on veendunud, et kavandatav ühtse patendikaitse süsteemi loomine on lahutamatult seotud ühtse patendikohtu loomisega. Näib olevat asjakohane, et parlament kui kahe seadusandliku ettepaneku kaasseadusandja, avaldab oma seisukoha kavandatava kokkuleppe kohta.

Raportöör peab väga tervitatavaks nõukogu jõupingutusi liikmesriikidevahelise ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomise nimel.

Kohtu loomine rahvusvahelise kokkuleppega, eriti kui arvestada Euroopa Kohtu arvamust 1/09, on elujõuline ja lootustandev viis sidusa patendivaidluste lahendamise süsteemi loomiseks. Liidu õiguse ülimuslikkusest ja nõuetekohasest kohaldamisest kinnipidamine kohtu poolt peaks olema tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohaselt võimaldatavate eelotsustega, ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaste rikkumismenetluste ja selgitamisega, et lepinguosalised liikmesriigid on vastutavad kahjude eest, mis on tekkinud kohtu poolt liidu õiguse rikkumise tagajärjel. Peale selle oleks kavandatav süsteem liidu kohtusüsteemi osa, kuna ainult ELi liikmesriigid võivad olla lepinguosalised liikmesriigid.

Maksimaalset menetluste kvaliteeti ja tõhusust on võimalik saavutada, toetudes olemasolevale lepinguosaliste liikmesriikide patendikohtu süsteemile. Ühtne patendikohus võimaldab oluliselt vähendada kohtuvaidluste kulusid, kuna pooled ei pea enam osalema paralleelsetes kohtuvaidlustes eri riikides. Uuringud on näidanud, et kavandatav kohtuvaidluste süsteem võimaldaks Euroopa ettevõtjatele märkimisväärset kokkuhoidu.

Kohtukoosseisu ja kohtunike vajaliku kvalifikatsiooni kaalutlemisel peab arvesse võtma ka peamisi kvaliteedi ja tõhususe eesmärke.

Rahvusvahelise organi loomine on soovitav, et tagada tõhususe ja kvaliteedi standardid. See võib tähendada kohalike talituste koosseisu järkjärgulist muutmist rahvusvaheliseks.

Patendivaidluste süsteemi toimimise jaoks on olulise tähtsusega kohtunike kvalifikatsioon. Lisaks patendiõigusele peaks kohtunikel olema vähemalt algteadmised konkurentsiõigusest. Sel viisil tajuksid kohtunikud rohkem võimalikke patendi väärkasutuse katseid, mis võimaldaksid osapoolel ära kasutada turgu valitsevat seisundit oma konkurentide kahjuks. Kuna patendivaidlused võivad sisaldada keerukaid tehnilisi küsimusi, siis peaksid kohtute koosseisus olema ka tehniliselt kvalifitseeritud kohtunikud.

On äärmiselt oluline, et osapooli esindaksid juristid, kellel on vajalikud kogemused nii patendi- kui ka menetlusõiguse alal. Patendiadvokaatidel, kellel ei ole õigust liikmesriigi kohtus esineda, võib olla oluline toetav roll ning seetõttu peaks võimaldama neil kohtus esineda.

Toimiv ühtne patendikohus tagab õiguskindluse kohaldatavate õigusnormide ühetaolise tõlgendamise teel. Eriti VKEde jaoks on oluline, et loodav kohtusüsteem oleks tõhus ning samal ajal peab olema tagatud otsuste kõrge kvaliteet. Järelikult peaks kaubamärgi tühistamise vastuhagide korral olema kohalikul või piirkondlikul talitusel võimalik esitada vastuhagi kesktalitusele ning jätkata sõltumatult rikkumisnõude menetlemist. Sel viisil oleks võimalik vältida rikkumismenetluste põhjendamatuid viivitusi.

Asendades suuresti erinevad siseriiklikud kohtusüsteemid ja menetluseeskirjad ühe sidusa süsteemiga, saaks parandada nii patentide jõustamist, kui ka kaitset põhjendamatute nõuete ja patentide vastu, mida ei oleks pidanud andma.

Pärast aastakümneid kestnud ebaõnnestunud katseid ollakse lähedal ühtse patendituru loomisele, mis tagaks õiguskindluse ning oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Parlament peaks käesolevat projekti toetama.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2011)

õiguskomisjonile

patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi kohta

(2011/2176(INI))

Raportöör: Alajos Mészáros

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab Euroopa Liidu ühtse patendikaitse tagamise seisukohalt hädavajalikuks selles osalevate liikmesriikide jõupingutusi, et luua rahvusvahelise kokkuleppega ühtne patendivaidluste kohus; tuletab meelde, et ühtne patendisüsteem saab tulemuslik olla üksnes koos hästi toimiva patendivaidluste lahendamise süsteemiga, mis tagab nõuete õigeaegse käsitlemise;

2.  on seisukohal, et ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, millega vähendatakse õiguskulusid ja lühendatakse vaidluste lahendamiseks kuluvat aega, on tähtis selleks, et

     – suurendada õiguskindlust,

     – anda tõhusamat ja kvaliteetsemat õiguskaitset,

     – edendada ELis teadustegevust ja innovatsiooni ning

     – tõsta ELi tööstuse konkurentsivõimet, võttes eriti arvesse teadusuurijaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid;

3.  tunnustab kokkuleppes heaks kiidetud detsentraliseeritud kohtustruktuuri põhimõtet, mis võimaldab osapooltel oma patentidega seotud õiguste teostamiseks kasutada aja- ja kulusäästlikku menetlust asjaomases liikmesriigis;

4.  soovitab mitte anda liikmesriikide patendiametite apellatsiooninõukogude ja Euroopa Patendiameti liikmetele õigust tegutseda selle kohtu kohtunikena, enne kui neil ei ole oma eelmise töösuhte lõppemisest möödunud kuus kuud;

5.  rõhutab, et mõistliku aja jooksul tuleb tagada, et esimese astme kohtu kohalike ja piirkondlike talituste isikkoosseis oleks paljurahvuseline;

6.  rõhutab, et kohtu otsuste kõrge kvaliteedi tagamiseks on kohtunike puhul oluline vajaliku kvalifikatsiooni, erialaste oskuste ja spetsialiseerumise olemasolu, jätkuv koolitamine ning eksperdiabi kasutamise võimalus; rõhutab sellega seoses, et oluline on, et nii keskkohtutesse kui ka kohalikesse ja piirkondlikesse talitustesse nimetataks tehniliselt pädevad kohtunikud, ning juhib tähelepanu sellele, et kohtunikud ei tohiks anda nõu nendes asjades, mis on juba kohtusse antud; palub liikmesriikidel ja komisjonil rakendada sellekohaseid meetmeid;

7.  toetab vahendus- ja vahekohtukeskuse loomist kokkuleppe ühe osana ning rõhutab, et keskuse üks põhieesmärke peab olema bürokraatia vähendamine ja asjaosaliste kohtukulude madalal tasemel hoidmine;

8.  rõhutab, et lihtne ja hästitoimiv patendivaidluste lahendamise süsteem on eriti kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning väikestele toimijatele, eeskätt teadusuurijatele ja innovaatilistele ettevõtjatele; palub liikmesriikidel kaaluda võimalust kehtestada diferentseeritud tasu mikroettevõtetele ja väikeettevõtetele, arvestades nende ettevõtete määratlust komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(1), järgides samal ajal täiel määral põhimõtet, et seaduse ees on kõik võrdsed;

9.  rõhutab õiguskindluse vajadust ja on seda arvestades seisukohal, et asja lahendamine peaks kuuluma kostja asukohajärgses lepinguosalises liikmesriigis asuva kohaliku või piirkondliku talituse kohtualluvusse;

10. nõuab, et osalevad liikmesriigid ratifitseeriksid kokkuleppe viivitamatult.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Vicky Ford, Adam Gierek, Norbert Glante, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan Cizelj, Lena Kolarska-Bobińska, Béla Kovács, Philippe Lamberts, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Francesco De Angelis, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Ivailo Kalfin, Seán Kelly, Holger Krahmer, Werner Langen, Alajos Mészáros, Mario Pirillo, Vladimír Remek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Cristian Silviu Buşoi

(1)

ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (15.12.2011)

õiguskomisjonile

patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi kohta

(2011/2176(INI))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub, et tõhus ühtne patendikaitse Euroopas toetaks majanduskasvu eesmärgi saavutamist innovatsiooni abil ja aitaks sellega Euroopa Liidu ettevõtetel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, toime tulla majanduskriisi ja globaalse konkurentsiga;

2.  tunnistab, et tõhusa ühtse patendikaitse saab tagada ainult nõuetekohaselt toimiva, eriotstarbelise patendivaidluste lahendamise süsteemi olemasolu; on veendunud, et selline süsteem peab tunnistama liidu õiguse ülimuslikkust;

3.  märgib, et Euroopa Kohtu 8. märtsi 2011. aasta arvamuse 1/09 kohaselt võtsid tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid rahvusvahelise lepinguga kohustuse luua ühtne patendikohus, millest saaks lepinguosaliste liikmesriikide kohtusüsteemi osa;

4.  rõhutab seoses sellega olemuslikku erinevust tavaliste rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu aluslepingute vahel, millest viimaste alusel kehtestati uus õiguskord oma institutsioonidega, mis on kasulik seepärast, et riigid on piiranud oma suveräänseid õigusi ühe laiematele valdkondadele, mis kehtivad mitte ainult liikmesriikide, vaid ka nende kodanike suhtes, ja seda õiguskorda valvavad Euroopa Kohus ning liikmesriikide üldkohtud;

5.  on arvamusel, et ühtset patendikohut saab luua rahvusvahelise lepinguga; rõhutab siiski, et ühtne patendikohus peab tunnustama liidu õigust; on veendunud, et liidu õiguse ülimuslikkuse tunnustamine ja asjakohane kohaldamine tuleks tagada muu hulgas sellega, et pakutakse võimalust taotleda Euroopa Kohtult eelotsuseid ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaselt; peab lisaks sellele vajalikuks tagada, et ühtse patendikohtu otsus, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, saaks kaasa tuua mingis vormis rahalise kohustuse ühele või mitmele liikmesriigile;

6.  märgib, et lepinguprojekt võiks jõustuda, kui vähemalt üheksa lepinguosalist liikmesriiki on selle ratifitseerinud; on seisukohal, et selline olukord võiks viia „tõhustatud koostöö” tekkimiseni tõhustatud koostöö raames.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrew Henry William Brons, Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Giuseppe Gargani, Matthias Groote, Roberto Gualtieri, Enrique Guerrero Salom, Zita Gurmai, Gerald Häfner, Stanimir Ilchev, Constance Le Grip, Morten Messerschmidt, Algirdas Saudargas, Søren Bo Søndergaard, Rafał Trzaskowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

John Stuart Agnew, Elmar Brok, Sylvie Guillaume, Evelyn Regner, Alexandra Thein, Rainer Wieland


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.12.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Jean-Marie Cavada, Luis de Grandes Pascual, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy

Õigusteave - Privaatsuspoliitika